Märkus. Skeem on illustreeriva tähendusega. Murdnurktoimn Toimejoonte suund muutub, tavaliselt täisnurga all. e (toimse tuletis) Suuna muutmise tagajärjel tekib mitmekujuline hambuline muster. Murdnurktoimse siduse puhul vahetuvad murdumise kohal toimejoonte värvid. Kasutatakse puuvillaste ja villaste mantli- ja ülikonnariiete kudumiseks. KOMBINEERITUD SIDUSED Kreppsidus Lõime- ja koekatted moodustavad peeneteralise riide pinna, millega imiteeritakse siidkangastes ja villastes riietes kreppkeeruga (st väga tugeva keeruga) lõngade kasutamisega saadavat efekti. Kreppsiduses ühendatakse näiteks labase, panama, satään- ja liittoimse siduse fragmendid.
MBLIKUD.mblikud on llijalgsed.Saaki pab pnisvrguga,mille valmistab vrgunrmete nrest.Koob vrgu taimede vi puuokste vahele. LAHKSUGULISED.Emane suurem kui isane.Otsene areng.Muneb. PEARINDMIK TAGAKEHA NRVISSTEEM MEELEELUNDID lugkobijad vrgunsad vrguniidi tekitamiseks vike peaaju neb halvasti lugtundlad(saagi haaramiseks) koosneb rakkudest kombib jalgadega ja kompe- 8 lihtsilma karvakestega 8 jset sugaknised(vrgu kudumiseks) ERITUSELUNDID VERERINGE HINGAMISELUNDID erituselundid tagakehas. avatud raamatkopsud-paljudest lehtedest koosnevad lhikesed hingamistorukesed trahheed
PÖIDLAAVA Vasaku käe kindalt teisele vardale, parema käe kindal kolmandale vardale. Pöidlaavaks arvestatakse ⅓ kahe varda silmustest + 1-2 silmust. Näiteks vardal on 12 silmust: 24 : 3 = 8 + 2 = 10 OTSA KOKKUVÕTMINE EHK KAHANDAMINE Esimese ja kolmanda varda alguses kootakse kaks silmust ületõstmisvõttega kokku, teise ja neljanda varda lõpus kaks silmust parempidise võttega kokku. PÖIDLA KUDUMINE Pöidla kudumiseks korjame pöidlaava silmused vardale. Külgedele lisame ühe silmuse (kummalegi küljele). Teiselt poolt tuleb hakata silmuseid üles nokkima. Jagame silmused kolmele vardale nii, et tagumise külje vardale jääb sama palju silmuseid, kui kahe esikülje vardal kokku. Näiteks 6+6=12 Kui pöial ulatub poole küüneni, võib alustada otsa kokkuvõtmist. Kahandatakse nii nagu kinda otsagi, kuid tagumisel vardal (kus on topeltarv silmuseid) kahandatakse nii varda alguses kui ka lõpus.
toodavad valgulist vedelat ainet. Õhu kätte sattudes muutub see vedelik tahkeks ning nii moodustubki võrguniit. Võrguniit on väga tugev. Võrguniidi küljes on kleepuvad tilgakesed ning seetõttu ei saa Tagakeha tipul asuvad võrgunäsad putukad, kes võrku lendavad, sealt enam välja. Püünisvõrgu kudumiseks on ämbliku jalgade tipus erilised küünised, mille abil ta saab võrku kududa. Nendel ämblikel, kes koovad püünisvõrku, on küüniseid iga käpa otsas Käpa tipul asuvad ämblikel küünised. kolm, teistel aga kaks. Kiikvõrk Ämblikud ei koo ainult püünisvõrku Paljud ämblikud (näiteks huntämblikud ja hüpikämblikud) ei koo üldse püünisvõrku, nemad peavad aktiivselt jahti
Ämblikud Grete Veskiväli (Ettekanne koos pildimaterjaliga, vt lõpus) *Ämblikud ehk täpsema seltsi nimetusega ämblikulised on kohastumise poolest ühed maailmaimed, sest nad elavad igal pool meie ümber, isegi arktilises kliimas. Enamus ämblikke on vaid mõne millimeetrise läbimõõduga. *Ämblikud kuuluvad ämblikulaadsete ehk arahniidide hulka. Ämblikulaadsed kuuluvad arvatavasti vanimate maismaaloomade hulka, sest skorpione on leitud juba ülemsilurist ehk umbes 400 miljonit aastat tagasi. Ämblikulaadsed on näiteks skorpionid, puugid, lestad. Nad on eranditult röövtoidulised ja neil toimub kehaväline seedimine. Nad hingavad kopsudega. Harilikult koosneb nende keha pearindmikust ja tagakehast. Nende tagakeha on kõigil jalutu. *Koibikulised: Keha on kompaktne, ei jagune selgelt pearindmikuks ja tagakehaks nagu ämblikel. toituvad väikestest nii elusatest kui surnud putukatest, öise ...
Läbiaegade on kudumisvardaid tehtud erinevatest materjalidest. Tänapäeval peetakse parimaks kergeid bambusvardaid (vt joonis 1) kui ka alumiiniumvardaid (vt joonis 2) Varraste jämedust näitab number, mis näitab varda läbimõõtu millimeetrites. Minu sall on kootud alumiiniumvarrastega ja müts bambusvarrastega ning varraste numbriks mõlemal 5. Joonis 1. bambusvardad Joonis 2. Alumiiniumvardad 3. MATERJALID Kudumistöö tulemus sõltub paljuski sellest, millist materjali sa kudumiseks kasutad. Kududa on võimalik nii villasest lõngast, niidist, nöörist, riideribadest ja traadist. Vanasti kooti üldjuhul villasest lõngast. Tänapäeval ei kasutata kudumiseks ainult naturaalsest villast lõnga vaid ka näiteks villa-segu ja sünteetilisi lõngu. Lõnga valik on üldjuhul igas käsitöö poes suur ning lõnga saab valida omale meelepäraselt, alustades lõnga materjalist kuni lõnga värvi ja suuruseni.
pearindmikusse ning koosneb pea ja rindmikutängust ning viimasest tagakehasse kulgevatest närvijätketest. Lisaks nägemismeelele on neil hästi arenenud kompimismeel. Eriti tundlikud on ämbliku jäsemed, mis lõpevad võrgu kudumiseks kohastunud nn sugaküünistega. Click icon to add picture Keraämblikud Click icon to add picture Click icon to add Keraämliklased on võrgukudujad, kuid nende picture võrk on kleepuv. Inglise keeles kutsutakse neid "Sassis võrguga ämblikud" (Tangle web spider)
Sokke kootakse ringselt, viie vardaga. Esmalt koo nende varraste ja lõngaga, millega plaanid sokke kuduma hakata väike tööproov. Mõõda oma jalalaba ümbermõõt ja arvuta vajalik silmuste arv. Sokisilmuste arv = (jalalaba ümbermõõt x silmuste arv viiel cm-l)/5 Kuna loodud silmused jaotatakse neljale vardale, arvesta, et loodud silmused jaguksid neljaga. Vajadusel suurenda silmuste arvu. Sokisääre kudumine Sääre kudumiseks on mitmeid võimalusi, neist elastseim on soonikkude. Sooniku kudumist alusta kohe esimesest reast. Sooniku pikkus vali endale meelepärane. Soonik võiks olla umbes 10 cm. Sokikand Sokikand koosneb kolmest osast: kannalakk; kannapõhi ja kannakiil Kannalakk Peale sooniku kudumist koo parempidises koes veel umbes 2 kuni 5 cm ja seejärel alustame kannalakka kudumist. Esmalt kontrolli, et varrastel oleks võrdne arv silmuseid, Soki
Villa Wessetis on kõik suurepärane, kuid kui ma tulen kallimaga romantikat otsima, siis vaevalt ma leian seda ööklubis või kuursaalis. Ma tahaksin, et see hetk oleks mõeldud vaid meile kahele. ERIPAKKUMINE. Käsitöö- Haapsalu salli kudumine. ( 2 päeva ) ( 10- in ) Pitsilisi kootud salle tuntakse Haapsalu sümbolina nagu Valget Daami, piiskopilinnust ja meremuda. Paket sisaldab: · Kahesed toad Kongo Hotellis. · Õpetust Haapsalu salli kudumiseks. · Haapsalu pitside raamat, mis sisaldab Haapsalu salliga seonduvaid õpetusi. · Hommikusöök buffet lauas. · Õhtusöök a´la carde restoranis. ( Hind kuni 10 in. ) · Sauna-ja basseini kautus. · Jalutuskäik giidiga Haapsalu linnas. Paketi hind: 80 / in. Koostas: Kai-Riin Pärnpuu 19 .oktoober 2011.a
Talletatud info sõltus sõlmede tüübist, nööri pikkusest, värvist ja asendist. Sõlmede asukohad tähistasid üksikasju, mis võisid mõnikord olla küllalt keerulised, tavaliselt numbrite kujul. · KÄSITÖÖ Üheks tugevaimaks küljeks inkadel oli käsitöö. Mitte ükski teine rahvas Ameerika mandril pole jätnud endast maha nii suurel hulgal imeilusaid kootud kangaid kui Peruu alade elanikud. Kangaste kudumiseks kasutati alpaka ja laamavilla ja neid kooti nii oma pere vajadusteks kui andami ja maksude tasumiseks. Inkad oli osavad ka tikkimises. Väheste nõelapistega oskasid nad fantastilisi pilte visandada. Nõelad olid tähtsad tööriistad ja neid hoiti äärmiselt hoolikalt. Neid kasutati õmblemisel, nõelumisel ning kudumiselgi ja nad olid tehtud kaktuseokastest või vasest. · KERAAMIKA, VÄÄRISMETALLITÖÖ
Kontrolltöö - Selgrootud Limused Tunnuseks on nende keha ümbritseb eriline nahakurd ehk mantel. Limused jagunevad: 1) Teod (kiritigu); 2) Karbid (järvekarp); 3) Peajalgsed (hiidkalmaar). Teod Kiritigu - Keha katab õhuke lubiainest koda, mis moodustub mantli eritisest. Kojast ulatuvad välja lihaseline jalg ja kahe kombitsa paariga pea. Liiguvad aeglaselt talla abil, liikumist soodustab limanäärmetest erituv lima. Kompimiseks on jalad all ja kombitsad. Teise kombitsapaari tipus on silmad, mis eristavad valgust ja varju. Seedeelundkond algab suuavaga, millel järgneb neel, selle eesosas on hõõrel, mille moodustavad rohked kitiinhambakesed. Hõõrla abil peenestatakse toit (taimede lehed, küpsed viljad). Sellele järgneb pugu, magu ja u-kujuline sooltoru, mis lõpeb koja eesserva läheduses pärakuga. Seedimisel osaleb ka suhteliselt suur maks oma seedenõredega. Erituselundiks on neer. Närvisüsteem koosneb peatängust, jala- ja keretängust ni...
Rahvarõivad igapäevaelus püsisid kauem ääremaadel ja tegid läbi ka moearenguid, nt Muhu kollasetriibuline suht lühike seelik. Rahvarõivad on igapäevaelus tänini kasutusel Kihnus. Rõivad valmistati valdavalt kodukootud kangast: linasest särgid ja abielunaiste peakatted, villasest pealisrõivad, samuti kindad, sukad ja sokid. Põhiosa rõivastusest oli kaua aega värvimata: linased pleegitati valgeks, villased pealisrõivad valdavalt lambapruunid või -mustad. Seelikukanga kudumiseks värviti lõngad taimevärvidega. Eriti tuntud oli madarajuur, millest saadi punast värvi. Esimese ostuvärvina levis 18. sajandil indigo. Ehted ja ornamendid olid nii kaunistuseks kui maagiliseks kaitseks. Rõivaesemetest usuti kõige rohkem kaitsevõimet olevat vöödel ja kinnastel. Rõivad kujutasid endast ka sotsiaalset märki. Nad andsid teavet kandjate sotsiaalsest seisundist, perekonnaseisust, east, päritolust jms. Rõivastuse üks funktsioone oli talurahvarühmade
1. Pidulikud rõivad (kanti vaid pidulikel juhtudel, mis pärandati põlvest põlve); 2. Käimise rõivad (peamiselt kanti vähem pidulikeks käikudeks); 3. Igapäevased töörõivad (olid tehtud halvemast materjalist ja ilma kaunistusteta). Peamiselt valmistati rõivaid kodukootud villasest või linasest kangast. Suurem osa rõivastusest oli kaua aega värvimata. Villased pealisrõivad olid valdavalt pruunid või mustad ning linased riided pleegitati valgeks. Seelikukanga kudumiseks värviti lõngad taimevärvidega (nt punast saadi madarajuurest). Usuti, et vöödel ja kinnastel oli kõige suurem kaitsevõime rõivaesemetest. Rahvarõivaste piirkondlikud erinevused jagunevad nelja suurde rühma: Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. Piirkondlikud erinevused, mis kujunesid välja 19. sajandiks, olid põhjustatud liikuvusest peamiselt vaid oma kodukihelkonnas ja sellest, et sealseid riietumistraditsioone austati ja neist peeti kinni
tagakeha võrgunääre. Ämblikud kuuluvad lülijalgsete hulka. Neil on selgesti eristatavad kaks kehaosa: tagakeha ja pearindmik. Ambliku keha katab kitiinkest, mis on õhem ja elastsem kui jõevähil. Erinevalt jõevähkidest on neil ainult kaheksa jalga. Liitsilmade asemel on neil kaheksa lihtsilma. Võrguniidi tekitamiseks on tagakehal võrgunäsad. Sellest võrgu kudumiseks aga sugaküünised. Ämblikulaadsed Ämblikulaadsed on skorpionid ja lestalised. Ämblikega sarnaseid lülijalgseid nimetatakse ämblikulaadseteks. Koibikud ei koo võrku nagu ristämblikud. Skorpion tegutseb öösiti, ta kaitseb end sõrakujuliste lõugkobijatega, ohvri surmab ta mürgiastlaga. Kõige väiksemad ämblikulaadsed on lestad. Mardikad
rahvaarvu suurenemise. 14) Prantsuse revolutsioon. Põhjused. Algus. Jakobiinide terror. Revolutsiooni lõpp ja tulemused Vaata Prantsuse revolutsiooni lehte 15) Tööstus ehk industriaalühiskond. Tunnused. Positiivne ja negatiivne pool. 1760. sai Inglismaalt alguse tööstusrevolutsioon, mis levis teistesse euroopa riikidesse ja usa sse. 1) Masina- ja vabrikutootmine. Masinaid hakati kasutama puuvilla ja villa ketramiseks ja kudumiseks, terase tootmiseks jne. Rauast sai odav materjal,seda hakati kasutama masinate tootmiseks. 2)Energiaallikad. Vabrikute/ettevõtete omanikud mõistsid, et kasulik on investeerida leiutustesse. James Watt leiutas 1765.a. aurumasina. Energiaallikad vesi ja tuuleenergia. Alessandro Volta leiutas 1800.a. patarei, mis talletas elektrivoolu. Thomas Alva Edison valmista 1879.a. elektrilambi. 3)Linnas muutusid tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus üha rohkem inimesi
Kreeklaste kehakatteks olid ritkülikukujulised kangatükid, mis ümbritsesid keha pehmete voltidena. Kangatükke kinnitati spetsiaalsete õlanõeltega, mis olid 45 cm pikkused. Suvised rõivad kaeti talvel soojade mantlitega. Jalas kanti sandaale, kingi või saapaid või käidi hoopis paljajalu. Orjad, kes töötasid kaevandustes või kivimurdudes ning kuulusid ühiskonna vaesemasse klassi, kandsid ainult niudevööd. Naistel kulus palju tunde kangaste kudumiseks. Nad valmistasid kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid. 8.-5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks. Neile näis, et iga tundmatus keeles öeldud sõna kõlas bar-bar. Barbarid olid orjad. Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orje toodi sõja- ja röövretkedelt ning müüdi turgudel. Paljud neist olid saanud hea hariduse
vallutuspoliitikat Esmatähtsaks peeti riigi sõjalise võimsuse tugevnemist ja koloniaalvallutusi. Tööstusrevolutsioon 18saj leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogia arengus. Uute kaupade tootmisel asendati inimtöö masinatega ning manufaktuurid(tööjaotusega käsitööettevõte) asendusid vabrikutega. See murranguline pööre tootmises saigi aluseks tööstusrevolutsioonile. Masinaid hakati kasutama puuvilla ja villa ketramiseks ning kudumiseks, terase toomiseks jne. Lisaks oli vaja ka inimesi, kes masinatega tööle hakkaksid, ning seetöttu sai tööstusrevolutsioon käivituda alles siis kui ühiskonnas oli selleks piisavalt vaba raha ja tööjõudu. Esmaseks finants-allikaks olid kaubandusest saadud sissetulekud, mida kasutati uute tootmisettevõtete rajamiseks. Vabrikute-ettevõtete omanikud hakkasid huvi tundma uute tehniliste leiutiste vastu ja olid nõus neid osaliselt rahastama. Mõisteti, et tänu sellele
SEINA-, LAE- JA MÖÖBLIMATERJALIDE HOOLDAMISE PÕHITÕED Värvitud ja lakitud pinnad Värvimine ja lakkimine on kõige levinumad pindade töötlemise moodused. Värvitud ja lakitud pinnad ei talu: tugevaid happeid ja aluseid pikaajalist vee mõju pinnale tugevaid lahusteid Värvitud ja lakitud pindade suurpuhastamine: pestakse neutraalse või nõrgalt aluselise ainega kasutades heledat värvi hõõritsat, sobivat koristuslappi või pehmete harjastega harja tavaliselt pinnad hiljem loputatakse, eemaldunud mustuse tõttu Igapäevane hooldus: väheniiske ja niiske meetod neutraalne puhastusaine pinnale tekkinud plekid eemaldatakse kiiresti seinte äärde tekivad sageli mustad triibud, kui neid koheselt ei eemaldata peale tekkimist, siis aja möödudes on neid võimatu ära saada. Plastmass Plastmassist valmistatakse valamuid, dusialuseid, mööblit jne. Pindade hooldamine: neutraalne võ...
Kreeklaste kehakatteks olid ritkülikukujulised kangatükid, mis ümbritsesid keha pehmete voltidena. Kangatükke kinnitati spetsiaalsete õlanõeltega, mis olid 45 cm pikkused. Suvised rõivad kaeti talvel soojade mantlitega. Jalas kanti sandaale, kingi või saapaid või käidi hoopis paljajalu. Orjad, kes töötasid kaevandustes või kivimurdudes ning kuulusid ühiskonna vaesemasse klassi, kandsid ainult niudevööd. Naistel kulus palju tunde kangaste kudumiseks. Nad valmistasid kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid. 8.-5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks. Neile näis, et iga tundmatus keeles öeldud sõna kõlas bar-bar. Barbarid olid orjad. Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orje toodi sõja- ja röövretkedelt ning müüdi turgudel. Paljud neist olid saanud hea hariduse
külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Suved olid Kreekas kuivad ja kuumad ning talved niisked ja tuulised. Kangatükke kinnitati spetsiaalsete õlanõeltega, mis olid 45 cm pikkused. Suvised rõivad kaeti talvel soojade mantlitega. Jalas kanti sandaale, kingi või saapaid või käidi hoopis paljajalu. Orjad, kes töötasid kaevandustes või kivimurdudes ning kuulusid ühiskonna vaesemasse klassi, kandsid ainult niudevööd. Naistel kulus palju tunde kangaste kudumiseks. Nad valmistasid kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid. 8.5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks. Barbarid olid orjad. Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orje toodi sõja ja röövretkedelt ning müüdi turgudel. Paljud neist olid saanud hea hariduse. Orjade lapsed sündisid orjadena. mõned orjakaupmehed võtsid enda juurde ka
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
jäneste villak ja karvad, siid.) Erinevaid villasid ühendab ühte klassi nende sarnane valguline ehitus, mille koostisaineks on -keratiin. Seda ainet leidub loomade nahas, küüntes, sarvedes ja ta moodustab põhilise osa villast. Loomset päritolu on ka looduslik siid, mille põhikoostis on valkaine fibroiin. Villaks nimetatakse enamasti lambavilla ( ka kaamelivill, küülikuvill). Enamasti siiski termin karvad. Need on kiud ja sobivad ketramiseks ja kudumiseks. Villa keratiini makromolekul koosneb kindlas järjestuses ühinenud -aminohapetest, millest on enamlevinuid 18, mis erinevad R poolest. Vill on tekkinud polükondensatsioonireaktsioonil. Keratiini koostisse kuuluvad tähtsamad aminohapped on glutamiinhape, tsüsteiin, tsüstiin (tekib kahe tsüsteiini molekuli liitumisel) ja arginiin. Keratiini keemiline ehitus on selline, et võimaldab villakiudu väga hästi värvida (vaba
mitmesugustest palmikutest ja teistest reljeefsetest koemustritest moodustatud vertikaalsed mustripaneelid. Arankampsuni tüüpiliseks värvuseks on kreemikas naturaalvalge. Traditsioonilisel arankampsunil on 4–6 ülalt alla ulatuvat mustripaneeli laiusega 5–10 cm. Mustripaneelid on nii esi- kui seljaosal kesktelje suhtes sümmeetriliselt paigutatud. Ka varrukad on enamasti kaetud ülalt alla kulgevate mustriribadega. Kampsunite kudumiseks olevat algselt kasutatud pesemata ja värvimata naturaalvalget või tumedat lambavillast lõnga. Lõng kedrati kuni 1970. aastateni vokiga. Tänu villarasvadele oli sellisest lõngast kootud riideese osaliselt vetthülgav, mis tähendas, et seda sai kanda ka siis, kui kampsun märjaks sai. Ajalugu Pole selge, millal selliseid kampsuneid Arani saartel kuduma hakati. Saare elanikud on ilmselt sajandeid kandnud mõnd kootud kampsuni kohalikku varianti nagu Briti saarte teisteski piirkondades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
