PÕHIKOOL SOLKMED Referaat Juhendaja: 2011 Sisukord 1. Solkmed 2. Tekkepõhjused 3. Sümptomid 4. Inimene 5. Kuidas ära hoida? 6. Milline on solkmete mõju? 7. Ravist ja ravimitest SOLKMED Solkmed on Eestis ühed enamlevinud ussid. Kutsikasolge (Toxascaris leonina) ja koerasolge (Toxocara canis) koertel ning kassisolge kassidel. Solkmed on teatava piirini liigispetsiifilised, kuid vahel võivad parasiteerida ka teist liiki loomadel, seal hulgas inimestel. Solkmed on kuni paarikümne sentimeetri pikkused peensooles elunevad ümarussid. Munadega nakatutakse suu kaudu. Munast kuni täiskasvanuks saamiseni rändavad mõned liigid läbi maksa ja kopsu ning kahjustavad neid.
Nookpaelussi vaheperemees on siga. Ta elab ka inimese sooles. Laiussi vaheperemees on kala. Maksa-kakssuulase peremees on lihasööja loom. Vette sattunud munast areneb vastne, mis tungib veeteo maksa. Teost väljunud vastne ujub taime juurde ja kinnitub sellele, loom sööb taime ja vastne liigub ta maksa, munad satuvad koos väljaheitega rohule. Kiduussid elavad taime juures- hävitavad juuri (saaki pole suur) Solkmed tekitavad allergiad, kahjustab närvisüsteemi. Inimene võib ilma jääda töövõimest. Naaskelsaba- tekitab isu kaotust, päraku ümbruses kihelust. Keeritsuss- põhjustab mitmesuguseid vaevusi , mõnikord võib lõppeda inimese surmaga. Vihmaussil on harjased, mis aitavad tal edasi liikuda, tema keha katab õhuke ühest rakust koosnev epiteel, mille alla paiknevad lihased( erinevaid lihaseid kokku tõmmates muudab kuju ja liigub edasi,
Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgistavad järk-järgult inimese organismi. Soolenugilistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehvveresus, tekivad peavalud, iiveldus, oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks, nõrgemaks. Haiged väsivad kiiresti, nende töövõime langeb. Askaridoosid ehk Solkmetõbi SELGITUS Soole nakkushaigus, mida põhjustab parasitaarne rõngasuss Ascaris lumbricoides ehk solge. Ülevaade Solkmed on tavalised soole ussnugilised, kes võivad kasvada kuni 30cm pikkuseks. Nakatumine toimub pinnases leiduvate solkmemunade alla neelamisel. Seejärel alustavad solkmed organismis oma elutsüklit, põhjustades peamiselt seedeelundkonna vaevusi. TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Täiskasvanud solge elab peensooles. Emased on väga viljakad, munedes kuni 240 000 muna ööpäevas. Munad satuvad väljaheitega pinnasesse, kus nad küpsevad edasi ning on eluvõimelised aastaid.
1. Tänapäeva liigitamissüsteem liigist kuni riigini. Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik Riigid: BAKTERID Loomade tuntumad hõimkonnad: KÄSNAD ALGLOOMAD AINUÕÕSSED SEENED LAMEUSSID TAIMED ÜMARUSSID LOOMAD RÕNGUSSID LIMUSED LÜLIJALGSED OKASNAHKSED SELGROOGSED 2. Maksa-kakssuulase areng Hõimkond: lameussid Klass: ...
Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin selle teema Askaridoos ehk solgetõbi, kuna mul ei ole sellega ennem kokkupuudet olnud ja see nimi oli minu jaoks täiesti tundmatu. Seega tahtsin saada teada sellest tõvest ning uurida, milles see täpsemalt seisneb. ASKARIDOOS EHK SOLGETÕBI 1.1 ÜLEVAADE Askaridoos- askaridaas ehk solgetõbi on nakkushaigus, mida põhjustab parasitaarne rõngasuss Ascaris lumbricoides ehk solge. Solkmed on tavalised soole ussnugilised, kes võivad kasvada kuni 30cm pikkuseks. Nakatumine toimub pinnases leiduvate solkmemunade alla neelamisel. Seejärel alustavad solkmed organismis oma elutsüklit, põhjustades peamiselt seedeelundkonna vaevusi. 1.2 TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Täiskasvanud solge elab peensooles. Emased on väga viljakad, munedes kuni 240 000 muna ööpäevas
PARASIITUSSIDE ARENG 14.05.2018 Kes on parasiitussid? Ussid, kes elavad ja toituvad kas inimese või looma organismis. Organismi, kus elavad, nimetatakse peremeheks. Ussidele parasiteerimine kasulik, peremehele kahjulik. Toituvad soole sisust, verest ning kudedest. Tekitavad mürke ning on kahjulikud Kuidas nad arenevad? Keerulised elutsüklid Mõndadel ussidel elu jooksul üks peremees (nt solkmed) Mõned vajavad erineva toidu jaoks kahte või rohkem peremeest. Vaheperemees- lõpp-peremees Laiuss - on sooltes elav parasiit Mitme meetri pikkune, ca cm laiune Paelakujuline keha Isas-või emassuguorganid igapäev ca 1 000 000 muna arenevad munad Laiussi eluring reovesi veekogusse vaheperemees Muna Ujumisvõimelised vastsed sõudiklased (väikesed vähid)
suguline--- pooldumine(meriroos),mitmeks osaks jagunedes(merisiilik,meritäht,käsn),pungumine(hüdra,korall). Mittesuguline--- kehaväline viljastumine toimub vees loomadel(ainoõõssed,käsnad,karbid,vähid)kehasisene viljastumine toimub kehasees maismaa loomadel(putukad,ämblikud,vihmauss) Mida tähendab lahksuguline ja liitsuguline?Lahksugulised on organismid,kelle muna-ja seemnerakud on eri organismidelt,nad on erisoost-emased ja isased(putukad,ämblikud,kaheksajalad,vähid,solkmed) Liitsugulised on organismid,kelle muna-ja eemnerakud on ühel organismil(vihmauss,teod,käsnad,hüdrad). Kellel esineb kehasisene ja kehväline viljastumine? Kehasisene-esineb aind kuival maal elaval selgrootul(vihmauss,ämblik) kehaväline-esineb aind vees elavatel loomadel(meritäht,vähk,korall) Täismoonde etapid? Muna--vastne nukk valmik(liblikas,mardikas,kahetiivaline) Vaegmoonde etapid? Muna--vastne valmik(tirts,ristikas,putukas) Siseparasiidid-
Nendes kaheksas lülis on valminud munad. Munad pääsevad peremehe organismist välja väljaheidetega. Enne suguküpseks saamist ja lõpp-peremehes elamist peavad paelussid arenema ühes või mitmes vaheperemehes. Inimene on paelussi lõpp-peremees. Nakatumine toimub vaheperemehe liha süües. Ümarussid Mõned ümarussid on parasiitse eluviisiga. Ümarussid on kujult ümarjad. Nende munad valmivad lõplikult, kui nad viibivad mõne aja väliskeskkonnas. Tähtsamad ümarussid on solkmed, piitsussid, naaskelsabad. Ümarusside poolt põhjustatud haigusi nimetatakse helmintoosideks. Rõngussid Rõngusside keha koosneb paljudest lülidest. Need lülid on keha pinnal näha vagudena. Peaaegu igal lülil asuvad neil harjased. Mõnel rõngusside rühmal esineb teisigi kehajätkeid: kombitsaid, kompimisjalgu. Rõngussidest on kõige tuntumad vihmaussid, kes elavad mullas. Sellesse rühma kuuluvad ka kaanid ning mitmed meredes elavad rõngussid. Rõngusse on maailmas
Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metskits. Konkurents On liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast.N:metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel.Vältides toidule konkurentsi. Sipelgas ja lehetäi- sümbioos Mikroorganismid lehma maos- sümbioos Kirp ja koer- parasitism Solkmed soolestikus- parasitism Nugis ja orav- kisklus Lepatriinu ja lehetäi- kisklus Vetikad rõõneskarbis- kommensalism Rohelised taimed- tootjad Taimtoidulised loomad- tarbijad Loomtoidulised loomad- tarbijad Seened, bakterid- lagundajad Ökosüsteem on isereguleeruv tervik milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond.On olemas mitmesuguseid ökosüsteeme: järve-, raba-, kõrgmäestiku-, metsaökosüsteem.
muna arengu, ussid väljuvad munast ning tungivad taime juurtesse. Loomaparasiidid on kohastunud eluga praktiliselt kõigis ümarussidest kõrgema arengutasemega loomades, alates rõngussidest. Seoses sellega on neil kujunenud väga keerulised arengutsüklid ja osal liikidest ka peremehe vahetus. Valdavalt toimub areng ühe peremehe piires, kuid erinevates kehapiirkondades (vastsed enamasti kopsus, täiskasvanud ussid sooles). Tuntumad loomaparasiidid on solkmed (inimese, sea, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne. Nakatumise allika järgi võib ümarusse jagada geohelmintideks (nakatumine mulla kaudu) ja biohelmintideks (nakatumine teiste elusorganismide kaudu).
Peaks vältima toore ja termiliselt töötlemata liha söömist. Jersinioosi haigestumist aitab vältida ka hoolikas hügieeninõuete täitmine nii kodus kui ka toitlustusasutustes. Jersinioos. Inimene.ee terviseportaal. (27.09.10) 20 9 ASKARDIOOS Askardioos on soole nakkushaigus, mida põhjustab parasitaarne rõngasuss Ascaris lumbricoides ehk solge. Solkmed on tavalised soole ussnugilised, kes võivad kasvada kuni 30cm pikkuseks. Naka- tumine toimub pinnases leiduvates solkmemunade alla neelamisel. Seejärel alustavad solkmed organismis oma elutsüklit, põhjustades peamiselt seedeelundkonna vaevusi. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Täiskasvanud solge elab peensooles. Emased on väga viljakad, munedes kuni 240 000 muna ööpäevas. Munad satuvad väljaheitega pinnasesse, kus nad küpsevad edasi ning on eluvõimelised aastaid
keskkonnategurite koostoimes. Tingimuseks on genotüübi olemasolu, mis põhj tundlikkust mõne kkteguri suhtes. Nt kõrgvererõhutõbi, lühinägevus, suhkurtõbi, alkoholism, rasvtõbi, kopsuvähk. Neid haiguseid saab ennetada selgitades välja selle esinemise suguvõsa teistel liikmetel ning elada tervislikult. Keskkonnateguritest tulenevad haigused ei olene pärilikkusest. Nt olmetraumad ja välis- ja siseparasiitide poolt põhj haigused. (solkmed, sügelised). Vähkkasvajad ja pärilikkus nende teke on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. Et rakk muutuks vähirakuks, peab toimuma transkriptsioon mõnelt selliselt geenilt, mis sel hetkel ei tohiks avalduda.
Eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgitavad järk- järgult inimese organismi. Soolenuglistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehv veresus, tekivad peavalud, iiveldus , oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks ja nõrgemaks, väsib kiiresti, töövõime langeb. Ümarussid Ümarussid on kujult ümarjad, nende munad valmivad lõplikult kui nad viibivad mõne aja väliskeskkonnas. Tähtsamad ümarussid on solkmed, piitsussid ja naaskelsabad. Solkmed on keskmiselt 20-40 cm pikkused roosaka värvusega ümarussid. Nad parasiteerviad inimese peensooles. Munad satuvad koos roojaga väliskeskkonda, kus nad valmivad. Valminult võivad munad taas sattuda taas inimeseorganismi pesemata puu- ja köögivilja söömisel, reostatud veega, mustade kätega. Samuti levitavad neid kärbsed. Solkmete eluea pikkus on inimese soolestikus on umbes 1 aasta. Piitsussid
(sipelgas&lehetäi,soolebakterid)2)Koloniaalsus-Ühte liiki isendite kooselu koloonias(sebrad,pingviinid)Koos parem end kaitsta,sadeli elatakse kolooniates ainult mingil eluperioodil(kajakas,kaldapääsuke)Sageli väljakujunenud tööjaotus. Organismide kahjulik kooselu:1)Parasitism-Kahe eriliiki organismi toitumissuhe,kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Parasiidi kandjat nim peremeheks,teise organismi arvel elavat parasiidiks.Osa parasiite elavad teise organismi sees.(paeluss,solkmed).Paljud parasiidid elavad taimede pinnal või loomade kehal.(kirbud,täid,puugid)Sageli on parasiidid seotud kindla loomaliigiga(kassikirp ja inimese kirp, pesaparasiidid-kasutab teise liigi pesa),transpordiparasiidid-kasut.teisi selleks,et liikuda uude elupaika.2)Kisklus-üks loom sööb teise ära.Kiskja see kes sööb,saakloom keda süüakse(lõvi,hunt).Röövloomi on vähem kui saakloomi.3)Konkurents-Võistlus isendite vahel eluks vajalike ressursside pärast.Liikide sisene või väline
1. Sümbioos: nt mükoriisa ehk seenjuur: seen saab juurest orgaanilisi aineid, kuuse juur saab vett. Vastastikku kasulik kooselu. Meriroos ja vähk: meriroos kaitseb vähki, vähk toidab. 2. Kommensalism: nt inimese soolestikus elavad bakterid: inimesele kahjutud/ neutraalsed. Sipelgapesas elavad teised putukad ei häiri sipelgaid. 3. Parasitism: Parasiit toitub ajutiselt või kogu elutsükli vältel kas peremeesorganismi peal või sees. Nt solkmed, paeluss, verekaan, kirp. Kasutatud kirjandus: · Martin, M. Bioloogia põhikoolile III. Tallinn Avita, 2002 · Internetist: http://eelis.ic.envir.ee:8080/convention/cbd_concept www.puks.pri.ee/data//bioloogia.doc http://alorents.googlepages.com/sissejuhatusökoloogiasse www.koolielu.edu.ee/bio/mõisted.okoloogia.doc http://heidihaggi.googlepages.com/heidihaggi1.ppt
toite. Kui koer on saanud 2 kuuseks on soovitatav minna arsti juurde üldkontrolli ja teha ära üks vaktsiin. See on koerakatku jms. vastu. Siis kui koer on 3 kuune tuleks minna temaga uuesti süstima,aga seekord juba marutõve vastu. 4 kuuselt võiks käia viimast korda arsti juures süstimas teda juhuslike haiguste vastu, (palavik, nohu jne.). Ussirohtu tuleks 17 kuusele kutsikale sisse sööta iga kuu tagant, sest kutsikas, kes maast kõike uudistab võib kogematta solkmed kõhtu saada. Kui kutsikas saab vanemaks kui 7 kuud, siis tuleks anda koerale 23 korda aastas ussirohtu. Muff on mul 2 kuune ja käisime just temaga esimesel süstil. Ta ei saanud arugi kui süst tehti, oli sama rõõmus ja tore edasi. Umbes 412 nädalaselt hakkab kutsikas uute helide vastu huvi tundma. Sellel ajal tuleks talle õpetada selgeks käitumise põhireeglid. Kutsikale meeldib ka kõike mänguhoos haarata oma teravate hammastega, (kaasa arvatud sind
Herbivoor-taimtoiduline, toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Kisklus-ehk röövlus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe (ilves, jänes). Parasitism- suhe, mis on vaid ühele osalejale kasulik ja teisele kahjulik. Parasiit saab toitained peremeesorganismilt. Obligatoorne parasiit-parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Parasiitne eluvormi, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga (laiuss, paeluss, solkmed). Fakultatiivne parasiit-parasiit on võimeline elama ja paljunema ka ilma peremeesorganismita. Endoparasiidid-siseparasiidid. Laiuss, paeluss. Eksoparasiidid-välisparasiidid. Parm, hallsääsk. Konsumendid(tarbijad)-heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Konsumentide toiduks on produtsendid või teised konsumendid ise. Produtsendid(tootjad)-autotroofsed organismid, mis saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi aineid oksüdeerides
Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metskits. Konkurents On liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast.N:metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel.Vältides toidule konkurentsi. Sipelgas ja lehetäi- sümbioos Mikroorganismid lehma maos- sümbioos Kirp ja koer- parasitism Solkmed soolestikus- parasitism Nugis ja orav- kisklus Lepatriinu ja lehetäi- kisklus Vetikad rõõneskarbis- kommensalism Karnivoor kiskja Herbivoor taimetoiduline loom Omnivoor loomaliik kes toitub nii taimedest kui ka loomadest Rohelised taimed- tootjad Taimtoidulised loomad- tarbijad Loomtoidulised loomad- tarbijad Seened, bakterid- lagundajad Ökosüsteem on isereguleeruv tervik milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond
seetõttu kasutavad nad toitumisel imemisrefleki. Seedetrakti kaitsev lima on õhuke ja seetõttu tundlik erinevatele viirustele.Ema rinnapiimas olevad antikehad aitavad kaitsta seedetrakti. 2. Kirjelda helmintiaaside (askaridaas, enterobiaas) olemust. On haigus, mida põhjustavad inim- ja loomorganismis parasiteerivad ussnugilised ehk helmindid. Helmintoose ehk helmintiaase ehk soolenugilisi esineb lastel sageli. Askaridaasi tekitavad solkmed ehk askariidid (ussid on vihmaussi sarnased). Solkmed parasiteerivad peensooles ja võivad eluvõimelisena püsida aastaid. Enterobiaasi tekitajateks on naaskelsabad ehk enteroobiused. Parasiidid parasiteerivad peensoole alumises osas, jämesooles, Pärasooles. 3. Kirjelda lühidalt helmintiaaside etiopatogeneesi (põhjus ja tekkemehanism). Helmintiaasid on parasiitussid, mis tekitavad haigusi. Askaridaasi ehk solgestõbe tekitab limuksolge
mürgid, sissehingatud mürgised aurud(ka puhas hapnik), toiduga/jooguda peab ise nende vastu antigeene hakkama tootma) PASSIIVNE KUNSTLIK organismi sattunud mürgised ained, keskkonnamürgid. Bakterid, viirused, IMMUUNSUS (kui kasutatakse valmis antikehi sisaldavaid mitmesugused parasiidid (täid, lutikad, kirbud, solkmed, laiussid. seerumpreparaate, näiteks siis kui inimene on juba haigestunud ja organismil Esimeseks kaitsebarjääriks organismi kaitseks haigusttekitavate bakterite, ei ole jõudu iseseisvalt antikehade tootmisega hakkama saada) viirustparasiitide eest on NAHK ja LIMASKESTAD, mis ei kaitse mitte ainult mehhaaniliselt, vaid higi-ja rasunäärmete eritised sisaldavad aineid, mis on paljudele mikroobidele hukutavad. Limaskesta eritised (pisarad, sülg,
Konvergents – erineva päritoluga organismide sarnaseks muutumine sarnastes tingimustes. Veeloomade kehakuju on sarnane. Nt: Delfiinil on tunnusd, mis sarnanevad imetajatega: imetamine, poegade sünnitamine Evolutsiooniline regress ehk tagasiminek* Toob kaasa: a) Taandarenemine: a. Osaline – puudutab mingit kindlat kehaosa (rudimendid – elundi embrüonaalne alge). Nt inimeste karvkate. b. Täielik – parasiitne eluviis (siseparasiidid) Nt paeluss, solkmed, viirused i. Neil pole liikumiselundeid, vereringet, närvisüsteemi, meeleelundeid. ii. Aga on hästi arenenud paljunemiselundid Kordamine 1. Evolutsiooni geneetilised alused (mutatsiooniline – ja kombinatiivne muutlikkus) 2. Olelusvõitlus 3. Looduslik valik (kol vormi, joonised) 4. Kohastumused 5. Liigi teke (ristumist takistavad tegurid, liigi tekke järjestus) 6
toiduvärvidest, säilitusainetest, aiandusaaduste kasvatamisel kasutatud väetistest ja nende toidu hulgast, seoses teiste toiduainetega, toidu säilitamise ja valmistamise viisist. Nõgestõve põhjused Nõgestõve põhjuseid on palju, sagedasemaks on toiduallergeenid, ravimid (penic, tsefalosporiinid, analgeetikumid), mitteallergilised (kroonilised põletiku kolded). Nõgestõve põhjused Sooleparasiidid: naaskelsaba, lambliad, solkmed Ägedad nakkushaigused 8angiin, kollatõbi) Füüsikalised- ja psüühhilised tegurid Putukahammustused Respiratoorsed allergoosid *allergiline rinofarüngiit *allergiline konjuktiviit *allergiline sinusiit *pollinoos e. heinapalvik Allergiline rinofarüngiit Allergiline nohu – tekib järsku, eelnevalt võib esineda kipitustunne/sügelustunne ninas ja kurgus. Lapsel esinevad aevastushood
aktiveerivad muna arengu, ussid väljuvad munast ning tungivad taime juurtesse. Loomaparasiidid on kohastunud eluga praktiliselt kõigis ümarussidest kõrgema arengutasemega loomades, alates rõngussidest. Seoses sellega on neil kujunenud väga keerulised arengutsüklid ja osal liikidest ka peremehe vahetus. Valdavalt toimub areng ühe peremehe piires, kuid erinevates kehapiirkondades (vastsed enamasti kopsus, täiskasvanud ussid sooles). Tuntumad loomaparasiidid on solkmed (inimese-, sea-, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne. Nakatumine mulla ja teiste elusorganismide kaudu. Hõimkond: Rõngussid. Lülistunud kehaga ussitaolised loomad. Keha katab nahklihasmõik, kutiikula puudub. Nahas palju limanäärmeid ja sageli ka harjaseid. Närvisüsteem on nn nöörredeltüüpi, koosneb peatängust ja sealt lähtuvatest paarilistest närvitüvedest
Viidumäe, Nigula, Endla ja Alam-Pedja. II osa 1. Käsnade tähtsus looduses ja inimese elus. Nad puhastavad vett, tähtsad aineringis ja kasutatakse saunanuustikuna. 2. Millised organismid kuuluvad ainuõõssete hulka? Hüdraloomad, meduusid, meriroosid, korallid. 3. Millist liha süües nakatud: laiussiga, nookpaelussiga, nudipaelussiga? laiuss: kala süües , nookpaeluss: sealiha süües, nudipaeluss: veiseliha. 4. Solkmed ja naaskelsabad ning nendega nakatumise võimalus. naaskelsaba: väike, umber paari sentimeetri pikkune naaskelsaba võib elada inimese tagasooles ning põhjustada ebameeldivat kihelust päraku ümbruses. Liimuksolge: parasiteerib inimese ja paljude selgroogsete loomade sooles, kus toitub peremehe soolesisust. Korduva nakatumise korral võivad nad soole ummistada. Nakatub toorest juur- ja puuviljast ning mustade kätega söömisest. 5
Ökoloogiline amplituud on mingi ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Ökoloogiline optimum – kõige soodsam tingimus kus organism hakkama saab, sõltub organismi iseärasustest. 24. Mis on parasitism, too näiteid parasiitsetest organsimidest? Parasitism, teisisõnu nugilisus, on kahe organismi vaheline suhe, kus üks organism kasutab teist enda elutegevuseks. Nt: paeluss, solkmed, puugid, sääsed, kägu, bakterid, viirused Enamasti põhjustab parasiit peremeesorganismi toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 25. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. a) sipelgas ja lehetäi b) puu ja seen c) hernes ja mügarbakterid d) vetikas ja seen (samblik) e) käpalised ja seen f) Erakvähk ja meriroos g) Tselluloosi lagundavad bakterid ja rohusööjad loomad. 26
Munad on pinnases eluvõimelised 5 aastat. 4 Elutsükkel: Parasiteerivad inimese peensooles. I faas - larvide (vastsete) areng ja migreerumine. Duodeenumis vabanevad larvid munakestast, läbivad sooleseina, satuvad õõnesveeni, läbivad maksa, 4 päeva pärast on kopsudes (alveoolides, kus küpsevad). Kopsudes siirduvad vastsed veresoontest hingamisteedesse ja satuvad rögaga teistkordselt seedetrakti. I faasi kestvus 15 päeva. II faas - täiskasvanud solkmete parasiteerumine peensooles. Solkmed arenevad suguküpsuseni, toimub viljastumine ja algab munade eritumine faecesega (päevas 200 000 muna). II faasi kestvus 2 kuud. Eluiga ca aasta. Munapeensoollarvidmakssüdakops peensooltäiskasvanud solgeviljastuminemunad Kliiniline pilt: I faas: Sümptomid on tingitud organismi sensibiliseerumisest migreeruvate larvide suhtes. Võib kulgeda märkamatult või esinevad: · subfebriilne temperatuur · isutus, iiveldus · kõhuvalu · köha · hepatomegaalia, splenomegaalia
Duodeenumis vabanevad larvid munakestast, läbivad sooleseina, satuvad õõnesveeni, läbivad maksa, 4 päeva pärast on kopsudes (alveoolides, kus küpsevad). Kopsudes siirduvad vastsed veresoontest hingamisteedesse ja satuvad rögaga teistkordselt seedetrakti. I faasi kestvus 15 päeva. 4 Helmintiaasid 5 II faas - täiskasvanud solkmete parasiteerumine peensooles. Solkmed arenevad suguküpsuseni, toimub viljastumine ja algab munade eritumine faecesega (päevas 200 000 muna). II faasi kestvus 2 kuud. Eluiga ca aasta. Muna→peensool→larvid→maks→süda→kops→ peensool→täiskasvanud solge→viljastumine→munad Kliiniline pilt: I faas: Sümptomid on tingitud organismi sensibiliseerumisest migreeruvate larvide suhtes. Võib kulgeda märkamatult või esinevad: subfebriilne temperatuur isutus, iiveldus kõhuvalu
Tüüpilisteks ektoparasiitideks on näiteks soojavereliste loomade verd imevad putukad. Endoparasitism: parasiit elab peremeesorganismi kudedes või rakkudes. Endoparasiitide hulka kuuluvad paljud bakterid ja viirused. Obligatoorne parasitism: parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Enamasti on sel puhul tegemist parasiitse eluvormiga, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga. Tuntuimad näited on mitmesugused soolenugilised (laiuss, paeluss, solkmed jmt). 5. Liigita antud organismid produtsentideks, konsumentideks ja destruentideks: produtsendid: kartul, põdrasamblik, karusmari, aedmaasikas konsumendid: polaarrebane, põder, nälkjas, kartulimardikas destruendid: kartuli-lehemädanik, sitasitikas, hallitusseen, hahkhallitusseen 6.Koosta antud organismidest toiduahelad: 6.1. porgandikärbes, aed-põõsalind, porgand, lõopistrik porgand- porgandikärbes- aed-põõsalind- lõopistrik 6.2. vesikirp, karevetikas, tursk, kilu, merikotkas
saa sellest ei kasu ega kahju. Näiteks hai ja lootskala või imikala. * Parasitism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks saab kahju aga teine kasu. Üldiselt on seotud toitumisega. Sääsed ja inimesed. * Kisklus suhe kiskja ja taimtoidulise looma vahel. * Taimtoidulisus suhe taime ja taimtoidulise looma vahel. * Konkurents liigisisene või -vaheline olelusvõitlus erinevate resursside pärast. * Sipelgad ja lehetäid sümbioos. Kirbud ja koer parasitism. Solkmed soolestikus parasitism. * Mikroorganismid lehma maos sümbioos. Nugis ja orav kisklus. Lepatriinu ja lehetäi kisklus. Jänes ja kapsas taimtoidulisus. Liblikõielised ja mügarbakterid sümbioos. Ökosüsteem * See on isereguleeruv tervik, milles eluskooslus (biotsönoos) ja ökosüsteemi elukeskkond (ökotoop) on omavahel seotud aineringe kaudu. * Biotsönoos ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid.
BAKTEREID -HAIGUSTEKITAJAD SÄILIVAD JA PALJUNEVAD HÄSTI TOIDUAINETES. 6.3. HELMINTOOSID. Helmintoosideks nimetatakse soolenugiliste ehk sooleusside poolt tekitatud haigusi. Nakatumise allikad · Väheküpsetatud liha · Pesemata aedvili · Toidukahjurite (kärbeste ja prussakate) juurdepääs toidule · Isiklike hügieeninõuete eiramine. Nakatumisviisi poolest jagunevad soolenugilised : · munad valmivad lõplikult väliskeskkonnas ( solkmed) · munad valmivad lõplikult loomorganismis või kalades.(laiuss, paeluss) 11 Helmintooside vältimine · Väliskeskkonda ( maapinda, vett) peab kaitsma soolenugiliste munadega saastumise eest. · Tarvitades toiduks keetmata köögivilju, puuvilju ja marju tuleb neid pesta jooksva vee all. · Käsi tuleb tingimata pesta seebi ja harjaga. 7. KÄITLUSETTEVÕTTE TÖÖTAJATELE ESITATAVAD NÕUDED JA ISIKLIK HÜGIEEN
16 § Herbivooria ehk taimtoidulisus on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. q Leidke organismidevaheliste suhete võimalustele vasakust tulbast sobiv näide ja paremale tooge ise näiteid. Näide Organismide vaheline suhe Oma näide Põder ja mänd sümbioos Inimene ja solkmed kommensalism Kuusk ja kuuseriisikas kisklus Kaks kaske herbivooria Hai ja haihoidja konkurents Lõvi ja antiloop parasitism Ø Populatsioon Igal liigil on oma levila e areaal. Levila võib olla osadena. Erinevas piirkonnas elavad liigikaaslased ei pruugi kokku puutuda. Ühel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda.
kimp harjaseid. Merevormid. Bonella viridis HÕIMKOND ÜMARUSSID e nematoodid Lülistumata kehaga, ümara ristlõikega ussid. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Kolm ökoloogilist gruppi: 1. Vabalt elavad ümarussid 2. Taimeparasiidid: kiduussid (kartuli-, ristiku-, kaera-kiduuss). 3. solkmed (inimese-, sea-, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne HÕIMKOND JÕHVUSSID: Pikk niitjas kutiikulaga kaetud keha. Seedeelundkonnaks pikk kanal. Ringe- hingamis- ja erituselunkond puuduvad. Esineb suguline dimorfism, isastel tagakeha tipp kaheharuline.Omapärased vastsed nt hobusejõhvuss 6 HÕIMKOND LÜLIJALGSED
Haigustekitajad jagunevad: ümarussid; lameussid. NB! Helmindid või nende vastsed võivad esineda kõigis elundeis ja kudedes. ASKARIDOOS ehk SOLGETÕBI Haigusnähud: · sageli ei esine ühtegi haigusilmingut või tekivad lühiajalised kaebused - halb enesetunne, iiveldus, mis mõne aja möödudes taanduvad. · võib esineda ka kõhuvalu ja isegi soolesulgust. · mõnikord tekib nahale punetav lööve. · tugevasti väljendunud sümptomid tekivad alles siis, kui solkmed on sattunud kopsu. · võib tekkida palavik ning köha- või hingeldushood, mida vallandab sügav hingamine. · vahel võib röga sisaldada verd. Tekkepõhjused ja mehhanismid: Täiskasvanud solge elab peensooles. Emased on väga viljakad, munedes kuni 240 000 muna ööpäevas. Munad satuvad väljaheitega pinnasesse, kus nad küpsevad edasi ning on eluvõimelised aastaid. Pinnasest satuvad solkmemunad edasi inimese seedekulglasse.
12. Hõimkond Ümarussid ehk Nematoodid (Nematoda) Lülistumata kehaga, ümara ristlõikega ussid. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Kolm ökoloogilist gruppi: 1. Vabalt elavad ümarussid 2. Taimeparasiidid: kiduussid (kartuli-, ristiku-, kaera-kiduuss). 3. solkmed (inimese-, sea-, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne. 13. Hõimkond Jõhvussid (Nematomorpha) Pikk niitjas kutiikulaga kaetud keha. Seedeelundkonnaks pikk kanal. Ringe- hingamis- ja erituselunkond puuduvad. Esineb suguline dimorfism, isastel tagakeha tipp kaheharuline.Omapärased vastsed. Jõhvuss Gordius aquaticus. SUBDIVISO: Deuterostomia teissuused 14. Hõimkond Käsijalgsed (Brachiopoda)
elukohaks ka veekogud ja maismaa.Nt paelussid (ohtlikud loomadele ja inimestele), piimjas lamelane. Piimjas lamelane Ümarussid- pehme silindriline keha mõlemast otsast ahenev. Keha katab tihe tugev kest, mis kaitseb kuivamise eest. Ka neil pole vereringet ja hingamiselundeid. Osa liike elab vabalt, paljud on loomade või taimede parasiidid. Nt taimede küljes elavad kiduussid on taimekahjurid, loomade parasiidid on aga nt solkmed ja naaskelsabad, ohtlikud inimestele. Elavad ka mullas, merede ja mageveekogude põhjas. Pmst kõikjal, kus on niiskust. Väga väikesi kuni suuri , lausa meetrites mõõdetavad. Rõngussid- pikk lüliline keha, mis on paindlikum ja liikuvam kui eelmistel. Keha koosneb lülidest. Kõik lülid on samade organitega, seetõttu talitlevad lülid üpris iseseisvalt. Vaid paljunemisorganid paiknevad teatud kindlates lülides. Rõngasussid on enamasti
osal liikidest ka peremehe vahetus. Valdavalt toimub areng ühe peremehe piires, kuid erinevates kehapiirkondades (vastsed enamasti 5 kopsus, täiskasvanud ussid sooles). Tuntumad loomaparasiidid on solkmed (inimese-, sea-, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne. (http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=137&forum=13) Ümarusside närvisüsteem ja meeleelundid Piki keha kulgevad närvitüved, mida ühendavad rõngasjalt paiknevad närvikiud. Ümber neelu või söögitoru paikneb tavaliselt närvirõngas, millest pisut tagapool paikneb
annaabi.ee 
