Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine (Viljastumine) 1. Vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organismi. Näiteks: Okasnahksetel ja meritähtedel. Regeneratsiooni definitsioon: Regeneratsioon on uuesti tekkiv e. taasteke Spooridbakteritel Tsüstidalgloomadel Seda ei saa pidada paljunemiseks, sest ühest organismist tekib sama palju organisme (st. 1 = 1). 2. Suguline paljunemine: Sugurakkude tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend: Näiteks: loomadel, õistaimedel ja paljasseemnetaimedel Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse kahe raku ühinemisel. 3. Viljastumine: 1. Kehaväline: Kaladel ja kahepaiksetel. 2. Kehasisene: Imetajatel, roomajatel ja lindudel. 4. Suguline paljunemine: On, siis kui järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 5. Iseviljastumine: Hermafrodiitsetel (Mõlemasoolistel) on emas ja ...
Mutatsioon pärilik muutus. Geneetika õpetus pärilikkuse seaduspärasusest. Kaksikud kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. Meioos rakkude jagunemisviis, mille tulemusena kromosoomide arv moodustuvates tütarrakkudes on vähenenud poole võrra. Viljastumine sugurakkude ühinemine, mis on vajalik uue organismi kujunemiseks. Eos eriline üherakuline struktuur, mida katab paks kest. Pooldumine üherakulistele organismidele omane jagunemine. Hulgijagunemine hulgijagunemisel jaotub rakutuum mitmeks osaks, hiljem jaguneb vastavalt ka kogu moodustunud paljutuumne rakk.
levinud suguliselt paljunevatel organismidel. kaksikud - kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. suguline paljunemine - vaja kahte elusorganismi, kus kombineeruvad emas- ja isasprganismide geenid ja kromosoomid. mitte suguline paljunemine - paljunemine, mis jaguneb vegetatiivseks- või eoseliseks paljunemiseks. vegetatiivne paljunemine - võivad paljuneda nii üherakulised, kui ka hulkrakulised isendid. Üherakulistel isenditel toimub kas pooldumine, pungumine või hulgijagunemine. eoseline paljunemine - paljunemisviis, mille eelduseks on, et tekib eoseid, mida laiali saata.
kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. Kombinatiivne muutlikkus on kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel. Viljastumisel ühinevad isas- ja emassugurakud ja sellega kindlustatakse uute pärilikkuskombinatsioonide teke. Pool tuleb ühelt vanemalt, pool teiselt. 6) Nimeta organismide paljunemisviisid. Võrdle sugulist ja mittesugulist paljunemist. Vegetatiivne, pooldumine, pungumine, hulgijagunemine, eoseline, suguline. Mittesuguline jaguneb vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegetatiivne on kõige vanem, mille korral pärilik muutlikkus kas puudub üldse või on minimaalne. Ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutatsioonid. Eoselisel pärilik muutlikkus suureneb, sest eostes kombineeruvad pärilikkusstruktuurid ümber, peale selle võivad lisanduda ka mutatsioonid. Kõige ulatuslikum pärilik muutlikkus avaldub sugulisel paljunemisel.
Viimasel juhul esinevad haigel peavalud,unetus ja ajukelme põletiku tunnused.Veel esineb ka kaasasündinud toksoplasmoosi.Loode haigestub,kui ema nakatub raseduse esimese 3kuu jooksul,kui toimub loote kudede ja elundite väljakujunemine.Tagajärjeks võib olla raseduse katkemine,loote väärarengud või surnult sündimine.MALAARIA plasmoodiumi levitajaks on ballasääsk.Kui sääsk imeb inimese verd siis ta nakatub.Parasiit ründab punaseid vereliblesid,milles toimub hulgijagunemine ning mille tulemusena erütrotsüüdid lõhkevad.Vererakud lõhkevad üheaegselt ja tulemuseks on keha temperatuuri järsk tõus ning langemine. . .
kelluke. 4. MUGUL(juuremuudend) kartul 5. SIBUL sibul, küüslauk, tulp, lumikelluke. 6. VÕSUNDITEGA maasikas, hanijalg. 7. VÕRSIKUTEGA karusmari, mustsõstar 8. JUUREVÕSUNDIGA sanglepp, vaarikas, umbrohud. 9. PISTIKUTEGA paju, mustsõstar 10. LEHTEDEGA aas-jürilill, havisaba 11. FRAGMENTATSIOON e. Hulgijagunemine okasnahksed, meritäht SUGULINE PALUNEMINE o KEHAVÄLINE VILJASTUMINE Palju Viljastumine juhuslik Paljud hukkuvad Nt. Kalad, kahepaiksed o KEHASISENE VILJASTUMINE Vähe munarakke, palju seemnerakke Tõenäosus suurem Kaitsud väliskeskkonna eest
Ühemunakaksikute erinevused on tingitud ainult keskkonnast, sest nende geenid on ühesugused. 11.Nimetage paljunemise vorme, kes kuidas paljuneb? Suguline paljunemine-Inimene ja suurem osa loomariigist; mittesuguline paljunemine: vegetatiivne paljunemine-Ainuraksed, taimed, seened; Eoseline paljunemine-taimed, seened ,samblad. 12.Nimetage erinevaid vegetatiivse paljunemise vorme, näiteid. Pooldumine- ainuraksed; hulgijagunemine- ainuõõssed, hulkharjas-ussid, okasnahksed; pungumine- käsnad. 13.Milles seisneb vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära? Vähene muutlikkus, üks vanemorganism, ei toimu sugurakkude valmimist ega viljastumist. Suhteliselt kiire paljunemisviis. 14.Kuidas toimub eoseline paljunemine, näiteid. Eoselise paljunemise eelduseks on ,et vanemorganism(mida on ainult 1) toodab palju eoseid. Eos on eriline üherakuline struktuur, mida katab paks kest
järglased peaaegu identsed vanematega olemasolevad geenid ja alleelid kombineeruvad eoste küpsemisel Vegetatiivse paljunemise viisid: Eoseliselt paljunevad: 1. Pooldumine – bakterid, algloomad 1. Sammaltaimed – karusammal, 2. Pungumine – pärmseen, käsnad, palusammal hüdroloomad 2. Sõnajalgtaimed (kollad, osjad, 3. Hulgijagunemine – sõnajalad) – laanesõnajalg, metsosi malaariaplasmoodium 3. Seened – männiriisikas, kivipuravik 4. Rakise tükkide abil – põdrasamblik, 4. Mõned vetikad islandikäokõrv 5. Samblikud – harilik seinakorp, harilik 5. Seeneniitidega ehk hüüfidega – ripssamblik austerservik, hallitusseen 6. Vegetatiivne paljunemine õistaimedel NB! Selgroogsed ja üheaastased taimed
Paljunemine Mittesuguline Suguline Vegetatiivne Eoseline(seened, sammal, sõnajalg) Pooldumine(Bakterid, algloomad) Ribosoomiga(Kalmus, orashein, piparmünt, maikelluke) Pungumine(Korallid, pärmseen, hüdra) Sibulaga(tulp, sibul, liilia) Võsundiga(Maasikas, hanijalg) Mugulaga(Kartul) Juurevõsuga(Lepp, vaarikas) Juurega(Võilill, ohakas) Võrsikutega(Karusmari, mustsõstar) Lehega( Havisaba, varjukannike) Hulgijagunemine(Okasnahksed, meritäht) Oksaga(paju) Vanemorganismi keha jaguneb iseeneselikult mitmeks osaks, igast areneb uus organism Suguline paljunemine Geneetiline pärilik materjal kahelt vanemalt Vanematelt moodustuvad sugurakud ehk GAMEEDID Seemnerakk/spermatosoid ja Munarakk/ovotsüüt Viljastumine Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine Munarakk-haploidne kromosoomistik Seemnerakk- haploidne kromosoomistik Viljastatud munarakk ehk SÜGOOT- dipolidne kromosoomistik Viljastumine
risoomidega : piparmünt, orashein, maikelluke mugulatega : kartul sibulatega : sibul, tulp võsunditega : maasikas, hanijalg võrsikutega : karusmari, mustsõstar lehtedega : aas-jürilill, hanisaba Vegatatiivne paljunemine → evolutsiooniliselt vanim → vaja ühte vanemorganismi → lühikese ajaga palju järglasi → järglased on ühesugused → pärilikku muutust põhimõtteliselt pole Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine → vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks, areneb uus organism → näiteks: okasnahksed, meritäht Suguline paljunemine kehaväline viljastumine → kahepaiksed ja kalad kehasisene viljastumine → rohkem kaitstud → imetajad, roomajad, linnud iseviljastumine → viinamäetigu, kaanid, vihmauss (mõlemasugulised) partenogenees → erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. → näiteks lehetäid, mesilased
äravahetumiseni sarnased. Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikult on nad alati erinevad. Välimuselt sarnanevad nagu ühe perekonna lapsed . Organismid paljunevad kas suguliselt v mittesuguliselt . Vegatiivne paljunemine on vanim viis. See levinud looma,taime ja seeneriigis. Üherakulistel organismidel toimub kas pooldumine, pungumine v hulgijagunemine. Hulkraksetel loomadel esineb jagunemine ja pungumine. Vegetatiivne paljunemine on vanim. Iseloomustab väga vähene pärilik muutlikus, moodustunud järglaskond oma pärilikkuselt ühesugune. Sellel paljunemisel osaleb üks vanemorganism,ei toimu sugurakkude valmimist, ega ka viljastumist. Samas on ka vegetatiivne paljunemine suhteliselt kiire paljumsviis. Eoseline paljunemine on levinud algloomadel, seentel, taimedel. Tekib palju eoseid, eosed on erilised üherakulised
Organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eoseliselt: · Vegetatiivne paljunemine on looduses vanim paljunemisviis. See on levinud bakteritel ning ka taime-, seene- ja loomariigis. · Vegetatiivselt võivad paljuneda nii üherakulised kui ka hulkrakulised organismid. · Üherakulistel organismidel toimub kas pooldumine, pungumine või hulgijagunemine. · Vegetatiivne paljunemisviis on looduses vanim, sel puhul muutlikkus kas puudub üldse või on minimaalne. · See on suhteliselt kiire paljunemis viis. Teine mittesuguline paljunemise viis on paljunemine eostega: · Eoselisel paljunemisel pärilik muutlikkus suureneb, sest eostes kombineeruvad pärilikkusstruktuurid ümber, peale selle võivad lisanduda ka mutatsioonid. · See on levinud algloomadel, seentel ja taimedel.
samalt vanemalt koguaeg, ei munarakust) ole geenide vahetust) Vegetatiivne Eoseline *inimene *pooldumine (bakterid,algloomad) * sõnajalad, samblad, *seemnetega paljunemine *pungumine (pärm seened, korallid, seened. (kuusk) hüdra) *võsundiga (hanijalg, maasikad) *juurevõsuga (lepp, vaarikas) *võrsikutega (karusmari, mustsõstar) *hulgijagunemine (bujeng,karikakar) *risoomiga(maikelluke) *sibulaga(sibul, tulp, liilia) *mugulaga (kartul) *juurega(rabamurakas) *lehega (kalanhoe) *oksaga (palju) Mitoosi ja meioosi protsessi, tähtsust, nende sarnasusi ja erinevusi MITOOS (eukarüootsete rakkude jagunemine, MEIOOS ( rakuu jagunemise viis, mille käigus millega tagatakse KROMOSOOMIDE arvu püsivus KROMOSOOMIDE arv tütarrakkudes väheneb kaks tütarrakkudes. ) rakkude uuenemine. korda)sugurakkudes
suguline mittesuguline / vegetatiivne eostega 1. Vegetatiivne paljunemine: · vanim paljunemisviis · vähene pärilik muutlikkus · paljunemine ühest vanemorganismist · ei toimu sugurakkude valmimist ega viljastumist vegetatiivselt paljunevad: · bakterid pooldudes · taimed juurevõsud, lehed, võsundid, mugulad, sibulad jm · loomad hulgijagunemine tuum jaotub mitmeks osaks jaguneb paljutuumne rakk. 2. Eoseline paljunemine: · pärilik muutlikkus suurem kui vegetatiivsel paljunemisel. · üks vanem eostega paljunevad: seened, samblad , sõnajalgtaimed. 3. Suguline paljunemine: · 2 erisoost vanemorganismi · Sugurakud · Toimub viljastumine · Sugurakkudes kromosoomide arv väheneb poole võrra. · Järglaste muutlikkus kõige suurem. PÄRILIKUD HAIGUSED
Jaguneb: suguline ja mittesuguline, viimane omakorda jag. vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegetatiivne 1. Ühest rakust lähtuvalt. a) rakkude jagunemine mitoosiga. Iseloomulik päristuumsetele. b) amitoos. Omane eeltuumsetele ja erandkorras päristuumsetele. Nt bakterid, protistid, kasvajate rakud. c) pungumine. Ebavõrdne mitoos, kus moodustuv rakk on alati väiksem ja jääb lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt. d) hulgijagunemine. Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad (malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad). 2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid. 2. pungumine - hüdrad. 3. fragmentatsioon - vanem organismikeha jaguneb iseeneslikult kaheks või enamaks osaks, millest tek uued organismid
Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt
ga (mustsõstar, karusmari) • Juurevõsu dega (sanglepp, vaarikas) • Pistikuteg a (paju, mustsõstar) • Lehtedeg a (havisaba, aas-jürilill) Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine Vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks, igast osast areneb uus organism (okasnahksed; meritäht). 4 9)Sugurakkude areng ja viljastumine Spermatogenees- Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes.Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril
viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja suguline paljunemine. Vegetatiivne paljunemine: toimub bakteritel, protistidel, seentel, osadel selgrootutel, taimeliikidel. Otsepooldumine bakterid (arnitoos), pungumine pärmseened, ainuõõssed, õistaimed lehe, varre ja juure ning nende muudendite abil, hulgijagunemine, samblikud rakise tükikeste abil. Selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune. Osadel loomadel suur regeneratsioonivõimega suudetakse taastada oma kehaosasid (nt meritähed). Vegetatiivne paljunemine võimaldab saada lühikese aja jooksul arvuga geneetiliselt ühtliku järglaskonna, nt kartuli paljundamine mugulatega, iseloomulik mitmeaastastele taimedele. Eripära: Järglased on geneetiliselt identsed, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi,
Meioos Kromosoomide arv väheneb poole võrra Pärilikkusstruktuuride ümberkombineerimine · Mittesuguline Vegetatiivne Vanim paljunemisviis Vanemate päriliku muutlikkuse aste Üks vanemorganism Ei toimu sugurakkude valmimist ega viljastamist Kiire paljunemise viis Näiteks: Pooldumine pungumie Hulgijagunemine Juurevõsudega Lehtedega Võsundid Risoomid Mugulad Sibulad Sigikehad Eoseline Eos Üherakuline kestaga 1 vanemorganism Muutlikuse aste suurem Eostes meioos Seened, sõnajalad, samblad Bioloogia Page 56
Ühest rakust lähtuv ii. Hulkraksusest lähtuv Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust 1) Rakkude pooldumine a. Amitoos nt. bakterid, osa protiste b. Mitoos nt. päristuumsed: taimerakud, loomarakud, seenerakud 2) Pungumine sisuliselt ebavõrdne mitoos, üks tütarrakk on oluliselt väiksem kui lähterakk. a. Nt. pärmseened b. Nt. osa üherakulisi vetikaid c. Nt. osa amööbe 3) Skisogoonia e. hulgijagunemine algul jaguneb tuum (2|4|8|16|32|64|...|256) tulemuseks hulktuumne struktuur, mis kannab nimetust plasmoodium. Plasmoodium jaguneb tuumade arvule vastavaks rakkude hulgaks. See on omane protistidele: eosloomadele, kes on rakusisesed parasiidid. a. Nt. malaaria tekitaja b. Nt. toksoplasmoos, põhjustab toksoplasma, saadakse lapseeas kassilt. Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksest struktuurist
Suurim rakk massilt jaanalinnumuba üle 2 kg Kõige pikem rakk hiidkalmaari närvirakk 8 m Paljunemine Mittesuguline vegetatiivne (ühest rakust/hulkraksusest) eoseline Suguline Mittesuguline ehk vegetatiivne Vegetatiivne paljunemine ühest rakust 1. pooldumine a. mitootiline - päristuumsed b. amitootiline bakterid 2. pungumine (ebavõrdne mitoos) omane ka paljudele protsitidele. 3. hulgijagunemine rakutuum jaguneb 2/4/8/16 ... 256 -> tekib hulktuumne struktuur, see jaguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke (rakusisesed parasiidid, protsistid malaariatekitaja, toksoplasma). Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksusest: Taimed 1. paljunemine vegetatiivsete organitega (see on omane püsikutele) a. juurtega nt ploomid b. murdunud võsudega c. mugulatega (kartul) d. risoomiga (iiris, orashein, naat) e
vahendeid nende kõrvalekallete korrigeerimiseks. 4. Sigimise tüübid I Suguta sigimine järglane saab alguse ühe vanema kehaosast. Spetsiaalseid sugurakke ei teki. ainuraksetel, primitiivsetel hulgiraksetel. Suguta sigimine avaldub põhiliselt 3 viisil: Pooldumine ripsloomadel, viburloomadel. 2. Pungumine ainuõõssetel. koloonia N. kurdhüdra. Sisepungumisel (N. mageveekäsnadel ja sammalloomadel) 3. Hulgijagunemine (skisogoonia) väga levinud eosloomadel. 4. Arhiotoomia/paratoomia Arhitoomia korral ussi keha jaguneb mitmeks osaks või üksikuteks segmentideks, millest igaühes võib areneda uus uss. Paratoomia korral tekib selles kohas, kus peab toimuma keha tagumise osa eraldumine, regeneratiivne tsoon. II Sugulisel e. seksuaalsel sigimisel sugurakud ehk gameedid liituvad toimuv viljastumine. Kopulatsioon
Endosümbiontide Puudub On esinemine Levikupiirid biosfääris Ulatuslikumad Vähem ulatuslikumad Evolutsioneerumine Varem Hiljem Paljunemine 15.12.08 1) Suguline 2) Mittesuguline a) Vegetatiivne. Ühest rakust lähtuvalt: I. Mitoos II. Amitoos III. Pungumine IV. Hulgijagunemine b) Eoseline Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksest struktuurist: Loomariik: 1) Pooldumine piki või risti (ripsussid, hulkharjasussid) 2) Pungumine (hüdra) 3) Fragmentatsioon vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult kaheks või enamaks osaks ja nendest tulevad uued organismid 4) Pedogenees vastses tekib omakorda terve hulk teist järku vastseid, millega tagatakse vegetatiivne paljunemine 5) Polüembüonid ühe munarakumitmiku teke
.............................................26 Meetodid:.................................................................................................................................. 27 Vegetatiivne paljunemine Lähtuvalt ühest rakust 1) Amitoos e.ebavõrdne jagunemine (nt bakterite, teatud protistide või epiteelkoe jagunemine) 2) Mitoos e. võrdjagune jagunemine, iseloomulik päristuumsetele rakkudele 3) Pungumine (sisuliselt ebavõrdne mitoos)- pärmseentel ja teatud protistidel 4) Hulgijagunemine e. skisogoonia- kõigepealt tuum jaguneb 1-4-8-16-32...128, tekib plasmoodium (hulktuumne struktuur), plasmoodium jaguneb tuumade arvudele vastavaks arvuks rakkudeks (nt: eosloomad [malaaria- ja toksoplasmoosi tekitajad]) (Malaaria- palavik tõuseb väga kindlaste ajavahemike tagant, sõltubki millal plasmoodiumid vabanevad) Lähtuvalt hulkraksetest struktuuridest Taimedel 1) Vegetatiivseks paljunemiseks kasutatakse vegetatiivseid organeid a) Juurte abil (ohakas, võilill, haab kirss)
Selts: Päikeselised Heliozoa on väga kerge skeletiga ujuvad ja magevees elavad amööbid. Hõimkond: Tippeosprotistid Apicomplexa Hulkraksete organismide rakusiseste parasiitide rühm. Varem käsitleti kõiki sarnase eluviisiga protiste ühtse hõimkonnana, käesoleval ajal jaotatakse mitmesse hõimkonda. Eosprotistid on väga väikesed ja lihtsa ehitusega organismid. Neil puuduvad liikumis-, toitumis- ja eritusorganellid. Toituvad kogu keha pinnaga. Elutsüklis esineb hulgijagunemine ehk skisogoonia. Arenevad peremehe vahetusega. Tuntumad perekonnad on Eimeria ja Toxoplasma, mujal maailmas aga malaaria plasmoodiumi mitmed liigid Plasmodium sp. Hõimkond: Ripsprotistid Ciliata Enamasti vabalt elavad organismid, kelle keha on kaetud liikumist tagavate lühikeste jätkete ehk ripsmetega. Tsütoplasmas on kaks tuuma, väiksem (pisituum) ja suurem (suurtuum). Ripsprotistide keha katab üsna tihe kest. Seetõttu on neil kujunenud toidu
Paljunemine ja Areng Paljunemine - üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks Paljunemine jaguneb : a) suguline b) mittesuguline (vegetatiivne ja eoseline) Vegetatiivne paljunemine jaguneb kaheks 1) lähtuvalt ühest rakust võib jagunemine olla : a) mitootiline (iseloomulik eukarüootidele) - jaguneb mitoosi teel b) amitootiline (iseloomulik bakteritele) c) Pungumine (ebavõrdne raku jagunemine) - N: osad algloomad ja pärmseened. d) hulgijagunemine e. skisogoonia. - rakutuum jaguneb 2, 4, 8, 16 jne. Moodustub hulktuumne struktuur ja selle lagunedes moodustub tuumadele vastav arv rakke. 2) lähtuvalt hulkraksetest struktuuridest : * loomad jagunevad : a) piki või risti pooldumine (polüübid ja erinevad ussid) b) pungumine (Hüdra) c) fragmentatsioon (vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organism. (okasnahksed e. meritäht) NB
vegetatiivne ja eoseline. Veretatiivne jaguneb ühest rakust lähtuvaks ja hulkraksest struktuurist lähtuvaks. Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust o Rakkude jagunemine Päristuumsetel mitoos Amitoos eeltuumsetel, osadel päristuumsetel o Pungumine ehk ebavõrdne mitoos (kool tutvustab pärmseeni; amööbid, vetikad) 33 o Hulgijagunemine ehk skisogoonia (koolis: läbi joonise eosloomade tasandil). Tekib hulktuumne struktuur, plasmoodium jaguneb ja tekib tuumadele vastav arv rakke, koos sellega vabanevad toksiinid (malaariapalavik). Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksusest o Taimed Vegetatiivselt paljunevad püsikud, kasutades vegetatiivseid organeid. Juur ploomid, kirsid, võilill Muundunud võsud: sibul (küüslauk, tulp, nartsiss); risoom (iirised, maikelluke,
annaabi.ee 
