ELUSLOODUS (0)

Katteseemnetaimed

Sammaltaimed

• koosnevad pärilikkusainest ja seda ümbritsevast valgulisest kattest
  
• väiksemad, kui ükski senituntud organism
  
• võimelised muutuma ja arenema
  
• puudub iseseiv ainevahetus
  
• puudub rakuline ehitus
  
• pole võimelised iseseisvalt paljunema (selleks vajavad teiste organismide rakke, seetõttu nim neid ka rakusisesteks parasiitideks)
  

• piisknakkus (gripp, nohu , punetised , mumps )
  
• viirushaigega otsene kontakt (tuulerõuged, leetrid , punetised)
  
• saastunud toidu ja joogivesi ( kõhulahtisus )
  
• vere või teiste kehavedelike kaudu (HIV, hepatiit )
  
• emalt lootele (HIV, punetised)
  
• siirutajate vahendusel (marutõbi, puukentsefaliit )
  

• moodustavad inimese kehal normaalse mikrofloora , mis takistavad haigustekitajatel inimorganismi elama asuda
  
• tekitab bakterhaigusi ( kopsupõletik )
  
• toiduainete valmistamisel (hapupiimatooted, juust, salaami)
  
• toiduainete riknemine
  
• ravimite tootmine
  
• kodulommadele toodetakse silo
  
• bakterväetis
  
• komposti lagundajad
  
• 
  

ALGLOOMAD

• ainuraksed
  
• rakutuum
  
• liikumisvõimelised
  
• heterotroofid
  
• elavad enamasti vees või niiskes keskkonnas
  
• elavad ka mullas ja parasiitidena teistes organismides
  
• elavad ebasoodsad elutingimused üle tsüstina
  

• toiduahela üks lüli
  
• olulised elusa looduse evolutsiooni uurimisel
  
• nende kodadest on kujunenud lubjakivi- ja kriidilademed
  
• põhjustavad haigusi
  

• osalevad looduse aineringes, on olulised lagundajad
  
• kübarseente viljakehad on toiduks loomadele
  
• kahjustavad loomi ja taimi seenhaigustega
  
• sümbioos taimede ja seente vahel
  
• 
  

• Kasvavad kohtades, mis on taimedele ebasoodsad
  
• Esmase mullakihi tekitajad
  
• Toduks põhjapõtradele
  

• kübarseened toiduks inimestele
  
• pärm (loomasööt ja ravimite valmistamine)
  
• katseobjektid teadlastele antibiootikum
  
• toiduainetetööstus (sinihallitusjuust)
  
• allergiate põhjustaja
  

• geoloogiliste objektide vanuse määramiseks
  
• rahvameditsiinis ja ravimite valmistamisel
  
• õhu puhtuse indikaator
  

• Enamik loomaliike elab maapinnal.
  
• Loomad saavad vabalt liikuda
  
• Loomad reageerivad kiiresti ärritustele
  
• Loomade toiduks on taimed või teised loomad
  
• Loomad kasutavad hapnikku ja eritavad elutegevuse kägus süsihappegaasi
  
• Looma kehad paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel
  
• Loomad sigivad suguliselt või mittesuguliselt
  
• Loomad arenevad moondega või ilma
  

• Käsnad Kalad
  
• Ainuõõssed - Sõõrsuud
  
• Ussid - Kõhrkalad
  

• Lameussid - Luukalad
  

• Rippussid Kahepaiksed
  
• Imiussid Roomajad
  
• Paelussid Linnud
  

• Ümarussid Imetajad
  

• Limused
  

• Teod
  
• Karbid
  
• Peajalgsed
  

• Rõngussid
  

• Kaanid
  
• Hulkharjasussid
  
• Väheharjasussid
  

• Vähid
  
• Ämblikud
  
• Putukad
  

SELGROOGSED

Kalad

Kahepaiksed

Linnud

IMETAJAD

SELGROOTUD

ELUKOOSLUS JA ÖKOSÜSTEEM

ELUKOOSLUS

Organismid on koosluses omavahel seotud:

Organismid täidavad koosluses eri rolle.

TOOTJAD
LAGUNDAJAD
TARBIJAD

Taimed toodavad orgaanilisi ühendeid
Tarbivad tootjate poolt toodetut.
Seened ja bakterid aitavad lagundada surnud organisme

ASULAD JA NENDE ELUKOOSLUSED

PÕLD

NIIT

• Rannaniidud – mere rannikul
  
• Lamminiidud – jõgede ja järvede kallastel
  
• Looniidud – paepealsetel aladel
  

• Puisniidud – pooleldi mets, pooleldi niit
  
• Kultuurniidud – olemuselt sarnased põllule
  

• Tihe rohustu – niidul kasvab palju erinevaid rohttaimi ja kõrrelisi.
  
• Sage niitmine , tallamine
  
• Tugev kamar – niidutaimestiku juurtest läbipõimunud mullakamar.
  
• Palju valgust – niidul on vähe või pole üldse puid, mis takistaksid valguse levikut.
  
• Huumusrikas muld
  
• Inimmõju väiksem kui aias ja põllul.
  

• Arvukalt putukaid (liblikad, ristsikad)
  
• Mitmesugused linnud (põldlõoke, toonekurg)
  
• Väiksemad imetajad (rebane, põld- uruhiir )
  
• Rohukonnad
  
• 
  

METS

• Loometsad – paepealsel õhukesel mullal, enamasti männikud või männi-kuuse segamets, iseloomulikud ka kadakad. Alustaimestikus palju rohttaimi.
  
• Nõmmemetsad – kõige kuivemal ja toitainevaesemal liivmullal kasvavad metsad, hõredad valgusküllased männikud. Alustaimestikus vähesed kuivalembesed taimed.
  
• Palumetsad – valgusküllased männikud liivmuldadel, kus on parasjagu niiskust. Lisaks mändidele kasvavad ka kuused ja kased , metsa all rohkesti mustikaid ja pohla .
  
• Laanemetsad – parajalt niiskel ning toitainerikkamal mullal kasvav mets, tavaliselt võimas kuusemets, lisaks esineb ka mändi, kaske , haavapuid. Alustaimestik on võrdlemisi lopsakas.
  
• Salumetsad – mullad hästi toitainerikkad ja aasta läbi piisavalt niisked. Puurindes on nii okas- kui ka lehtpuid, tamm, saar jne. Alustaimestik väga lopsakas.
  

SOO

JÄRV

• Tektoonilised –maailma sügavaim järv Baikal ning mitmed Ida-Aafrika riftivööndi järved.
  

• Ookeani reliktid – järved võivad tekkida ka ookeanide sulgumisel, nt Kaspia meri
  

• Mandrijää-alused – järved, mis on kaetud mandrijääga või muu jäämassiiviga (nt Vostoki järv).
  

• Erosioonilised – tüüpilised liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete uuristatud nõod.
  

• Akumulatiivsed – järvenõod, mis kujunevad mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel. Nende hulka kuuluvad nt lammijärved.
  

• Karstijärved – kujunevad karbonaatse aluspõhja ja õhukese pinnakattega aladel.
  

• Vulkaanilised
  

• Isostaatilised ehk rannajärved – järvedeks võivad saada endised merelahed.
  

• Meteoriiditekkelised järved – järved võivad tekkida meteoriidikraatritesse. Näiteks Kaali järv Saaremaal.
  

• Mandrijäätekkelised järved – järved, mille tekke on seotud mandrijää taandumisega.
  

• Soojärved – järved, mis on tekkinud soodes.
  

• Tehisjärved – järved, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel.
  

• Umbjärved – järved, kuhu midagi ei suubu ja ei voola välja.
  
• Lähtejärved – järved, kuhu midagi ei suubu, aga jõgi või oja voolab välja.
  
• Läbimisjärved – järved, kuhu suubuvad ja kust voolavad välja jõed ja/või ojad.
  
• Suubumisjärved – järved, kuhu suubuvad jõed ja/või ojad, aga midagi ei voola välja.
  
• Vee ringlus
  
• Suur vee segunemine – vee ringlus – toimub 2 korda aastas: kevadel ja sügisel.
  
• Kevadel, kui pindmine veekiht soojeneb päikese mõjul +4 kraadini, vajub see must veest raskemana põhja. Samal ajal tõusebkergem vesi pinnale, tuues kaasa toitaineid.
  
• Talvel on ringlus vastupidine .
  
• Talvel ja suvel erineva temperatuuriga veekihid ei segune.
  

• JÕGI

• Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik  mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke.
  
• Jõgi algab lähtest. Kohta, kus jõgi suubub suuremasse veekogusse, nimetatakse suudmeks.
  
• Peajõgi koos lisa- ja harujõgedega moodustab jõestiku.
  
• Maa-alalt, millelt vesi jõkke koguneb, nimetatakse jõgikonnaks.
  
• Elutingimused jões
  

• Võrreldes järvega on temperatuur ühtlasem.
  
• Ka hapnik ja toitained jaotuvad ühtlasemalt.
  
• Hapnikupuudust ei teki.
  
• Aeglase vooluga kohtades sarnanevad jõe elutingimused järve omadega.
  
• Jäätumine algab jõgedel hiljem kui järvedel.
  

• Vesi maa sees
  
• Maakoores sisalduv põhjavesi koguneb kivimitevahelistesse tühimikesse ja lõhedesse ning kivimipooridesse. Põhjavesi nõrgub raskusjõu mõjul aeglaselt sügavamalt. Erinevates kivimites ja setetes kujunevad vettandvad kihid, millest koguneb põhjavesi kaevudesse või imbub allikate kaudu pinnaveekogudesse. Savi sisaldavatest kivimitest vesi kergesti läbi ei imbu ning need moodustavad vettpidavaid kihte. Põhjavesi liigub aeglaselt vettpidavate kivimikihtide peal.
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

• MERI

• Meri on ookeani osa, mis on sellest eraldatud saarte, poolsaarte või veealuste kõrgendikega.
  
• Rannik on lainete kujundatud ja nende mõju all olev kitsas vöönd mere ja maismaa vahel.
  
• Merevee omadused
  

• Merevesi on soolane (keskmine soolasus on 35‰)
  
• Suurte jõgede suudmealadel on vesi peaaegu mage . Madala soolsusega vett nimetatakse riimveeks.
  

• Elutingimused
  

• Vee soolsus on erinev.
  
• Tugev tuul.
  
• Õhk mere läheduses on niiske.
  
• Kliima on keskmisel soojem.
  

• Loomad läänemeres
  

• Kalad: räim, kilu, lest , tursk jne
  
• Siirdekalad : angerjas, lõhe, meriforell .
  
• Karbid: söödav rannakarp , söödav südakarp.
  
• Imetajad: viigerhüljes, hallhüljes, pringel .
  
• Linnud: kajakad , tiirud, kühmnokk-luik jne.
  

• 
  

• ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED

• Parasitism ehk nugilisus on looduses esinev organismidevaheline suhe, kus üks organism (parasiit) kasutab teist organism (peremeesorganismi) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
  

• Voodilutikas on inimese tervist puudutav kahjur . Ta toitub inimese verest uneajal.
  
• Kirp on üks tuntumaid parasiite inimese elus.
  

• Konkurents  ökoloogias on kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral. Konkurentsi esineb nii liigi sees kui ka liikide vahel. Kui looduses konkureeritakse eluliselt vajalike asjade pärast ja võitlus on möödapääsmatu, siis inimesed võivad tekitada konkurentsi mille suhtes iganes.
  

• Karuputk ja teised taimed konkureerivad elukoha, valguse ja toitainete pärast.
  
• Ameerika naarits ja Euroopa naarits konkureerisid elukoha ja toidu pärast.
  

• 
  
• Kisklus ehk röövlus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ( karnivoorid ) on loomad, kes söövad teisi loomi.
  

• Ilves on karnivoor, kes murrab toiduks näiteks jäneseid, metskitsi ja teisi loomi.
  
• Rebane murrab ja sööb näiteks kanu ja väikseid linde.
  

• 
  
• Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.
  

• Lehmad söövad karjamaal rohtu .
  
• Pandakarud söövad bambuse lehti.
  

• Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. 
  

• Vetikas ja seen samblikes
  
• Mänd ja männiriisikas – mänd hangib riisikale toitaineid ja vastupidi.
  

• Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe okösüsteemis, milles üks osapool saab kasu ja teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasut toomata.
  

• Mardikas elab sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, sipelgad ei saa sellest midagi.
  

• 
  

• INIMENE

• Katteelundkond

• Nahk on elastne ja veniv keha väliskate. Nahk uueneb marrasknaha elusate rakkude paljunemise tagajärjel. Nahamoodustised on küüned, juuksed ja karvad.
  

• takistab bakterite ja mürgiste ainete sattumist kehasse.
  
• kaitseb keskkonna kahjulike mõjude eest.
  
• reguleerib kehatemperatuuri.
  
• kaitseb siseorganeid, kudesid ja lihaseid igapäevad löökide ja müksude eest.
  
• võimaldab tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku, valu
  

• Nahk jaguneb:
  

• Tugi- ja liikumiselundkond

• Luustik ehk skelett on tugi – ja liikumiselundkonna passiivne osa Inimese luustik koosneb omavahel seondunud luudest.
  
• Luud võivad seonduda:
  

• Luud koosnevad:
  

• 
  
• 
  
• Luustiku ülesanded:
  

• 
  
• Luustiku põhiosad:
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

• Lihased

• Lihased on tugi- ja liikumiselundkonna aktiivne osa. Lihased koosnevad kokkutõmbumisvõimelistest lihasrakkudest. Lihase kokkutõmbel tehakse tööd ja see vajab energiat, mida saadakse glükoosi või rasvade lõhustumisest. Inimesel on 3 tüüpi lihaseid:
  
  • 
    
  • Skeletilihased
    
  • Silelihased
    
  • Südamelihased
    
  • Millisest lihakoest koosnevad?
    
  • Vöötlihaskude
    
  • Silelihaskude
    
  • Südamelihaskude
    
  • Asupaik organismis
    
  • Skeleti eri osade luudel: kinnituvad neile kõõlustega. Töötavad vastupidi toimivate paaridena : ühe lihase kokkutõmbel teine lihas puhkab.
    
  • Siseelundite seinal
    
  • Süda
    
  • Näited lihastest
    
  • Õlavarre kakspealihas, deltalihas , sääremarjalihas
    
  • Mao, soolestiku ja veresoonte seinte lihased
    
  • Südame kodade ja vatsakeste lihased
    
• 
  
• Lihaste ülesanded:
  

• aitavad sooritada liigutusi
  
• annavad kehale kuju
  
• kaitsevad seespool asuvaid elundeid
  
• aitavad säilitada kehatemperatuuri
  

• 
  

• Vereringeelundkond

• Süda
  
• Süda on lihaseline elund, mis hakka talitlema juba lootel ja töötab lakkamatult elu lõpuni.
  
• Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne ja vasakus pooles arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb kahest kambrist: ülemisest - kojast ja alumisest - vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja-vatsakese - ehk atrioventikulaarsuudme kaudu. Mõlema koja sein moodustab väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks. Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakses sein.
  
• Süda asub südamepaunas ehk perikardis, mille sisepind eritab vedelikku, mis hõlbustab südametööd. Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks.
  
• Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard.
  
• Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata.
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

• Vereringe

• Vereringe on vere pidev ringlemine veresoontes.
  
• Vere ringlemine organismis:
  

• 
  
• 
  
• Veresoonkond kooseb 3 tüüpi veresoontest: arteritest, veenidest ja kapillaaridest.
  
  • VERESOONED
    
  • Arterid
    
  • Veenid
    
  • Kapillaarid
    
  • suured veresooned
    
  • suured veresooned
    
  • väiksed veresooned
    
  • viivad vere südamest välja
    
  • viivad vere südamesse
    
  • kannavad verd elundite ja kudede vahel
    
  • elastsete seintega
    
  • pehmete seintega
    
  • õhukeste seintega
    
  • vererõhk kõige kõrgem
    
  • vererõhk kõige madalam
    
  • 
    
• 
  
• Inimese vereringe jaguneb suureks ehk kehavereringeks ja väikseks ehk kopsuvereringeks.
  
• Kehavereringe- veri liigub südame vasakust vatsakesest mööda veresooni kehasse ja selt südame paremasse kotta.
  
• Kopsuvereringe - veri liigub paremast vatsakesest mööda veresooni kopsu ja seal südame vasakusse kotta.
  
  • 
    
  • Suur kehavereringe
    
  • Kopsuvereringe
    
  • Millest algab
    
  • Vasakust vatsakesest
    
  • Paremast vatsakesest
    
  • Läbitavad elundid
    
  • Kogu keha
    
  • Ainult kopsude veresooned
    
  • Millisesse südameossa toob vere
    
  • Paremasse kotta
    
  • Kopsu ja sealt edasi vasakusse kotta.
    
  • Mis toimub vereringes
    
  • Arterite kaudu viib arteriaalne veri hapniku ja toitained kõikidesse keha elunditesse:
    
  • Kehakappillaarides toimub gaasi ja toitainete ainevahetus vere ja kudede vahel.
    
  • Veenide kaudu toob venoosne veri elunditest ära süsihappegaasi ja teised jääkained
    
  • 
    
  • Kopsuarterite kaudu viib venoosne veri süsihappegaasi kopsudesse. Kopsukapillaarides veri vabaneb süsihappegaasist ja küllastub hapnikuga. Kopsuveenide kaudu toob arteriaalne veri kopsudest hapniku südamesse, et sealt liikuda suurde vereringesse.
    
  • Tähtsus
    
  • Varustab kogu keha hapniku ja toitainetega ning viib kudedest jääkained ära
    
  • Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks.
    

• Veri ja immuunsüsteem

• 
  
• Uusi vererakke toodetakse punases luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas.
  
• Verel on organismis täita äärmiselt tähtis ülesanne - kindlustada sisemise tasakaalu ehk homöostaasi säilimine sise- ja väliskeskonna pidevalt muutuvates tingimustes.
  
• 
  
• 
  
• 
  
• Immuunsüsteem on oganismi kaitsesüsteem, mille moodustavad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn , lümfisooned.
  

• Hingamiselundkond

• Hingamine on ainevahetusprotsess, mis annab elutegevuseks vajalikku energiat. Hingamine põhineb organismi ja väliskeskkonna vahelisel gaasivahetusel, mid avahendavad hingamiselundid. Hingamiselundid on inimesel ninaõõs, neel, kõri, hingetoru , kopsutorud ja kopsud.
  
• 
  
• Rakuhingamine
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• Kopsuhingamine
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• Hingamiselundite tähtsus
  

• 
  
• 
  

• Sisenõrenäärmed

• Sisenõrenäärmed on elundid, mis toodavad hormoone. Hormoonid on aktiivsed ained, mis reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi ainevahetust. Hormoonid erituvad otse verre, sest sisenõrenäärmetel puuduvad juhad.
  
• 
  
• 
  
• 
  
  • Ajuripats
    
  • Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd
    
  • Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut
    
  • Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone.
    
  • 
    
  • Kilpnääre
    
  • Toodab hormooni türoksiin.
    
  • Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri.
    
  • Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust.
    
  • 
    
  • Neerupealsed
    
  • Toodavad hormooni adrenaliin .
    
  • Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne.
    
  • Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral.
    
  • 
    
  • Sugunäärmed
    
  • Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole).
    
  • 
    
  • Kõhunääre ehk panreas
    
  • Toodab hormooni insuliin.
    
  • Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas.
    
  • 
    
• 
  

• Närvisüsteem

• Närvisüsteemi kuuluvad peaaju, seljaaju ja neist lähtuvad närvid.
  
• Närvisüsteem kooskülastab ja juhib oranismi kõigi elundite talitlust ning võimaldab organismil kohaneda väliskeskkonna ja organismisiseste muutustega. Närvisüsteemi põhiavaldused on refleksid (vastused väliskeskkonnast või organismist pärinevatele ärritustele)
  
• Aju osad
  
  • Peaaju
    
  • Juhitakse inimese vaimset kui ka kehalist tegevust, seal ausvad mälu, liigutusi ja meeleelundite tööd juhtivad keskused
    
  • Väikeaju
    
  • Reguleerib tasakaalutunnetust, lihaste tööd ja kooskõlastab erinevaid liigutusi
    
  • Vaheaju
    
  • Reguleerib ainevahetust, paljunemist, eritamist, keha temperatuuri,
    
  • Piklikaju
    
  • Ühendab peaaju seljaajuga ning juhib tahtele allumatut elundite tegevust, nt seedimist, hingamist ja südametegevust
    
  • Seljaaju
    
  • Vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib tähtsaid kaasasündinud käitumist (tingimatud refleksid, mis aitavad hädaolukorras)
    
• 
  
• Somaatiline närvisüsteem - reguleerib meie tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja organismi tahtlikke liigutusi.
  
• Vegetatiivne närvisüsteem - juhib tahtle allumatute siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Nende elundite automaatset tegevust me endale ei teadvusta.
  
• Meeleelundid
  
• 
  
• Meeleelundite ülesandeks on võtta vastu väljastpoolt tulevat infot.
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• Silm
  
  • Laud, ripsmed ja pisaravedelik
    
  • Kaitsevad silma
    
  • Silmalihased
    
  • Hoiavad silma paigal või liigutavad seda
    
  • Nägemisnärv
    
  • Närviimpulsid kanduvad võrkkestast mööda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse, kus tekib nägemisaisting.
    
  • Silmaava e pupill
    
  • Reguleerib silma langeva valguse hulka, eredas valguses see aheneb ja hämaras suureneb
    
  • Võrkkest
    
  • Sinna moodustub kujutis, mis on vähendatud ja ümberpööratud. Jaguneb 2-ks:
    
  • Kolvikesed - võimaldavad nägemist päevavalguses, eristavad värvusi
    
  • Kepikesed - võimaldavad nägemist ka nõrgas valguses, eristavad objektide heledust ja tumedust.
    
• 
  
  • Nägemishäired
    
  • Kaugelenägevus
    
  • Lühinägevus
    
  • Värvipimedus
    
  • kaugele näeb hästi, lähedale ebateraselt
    
  • lähedale näeb hästi, kaugele ebateravalt.
    
  • ei erista mõningaid värvusi, sageli punast ja rohelist
    
  • silmalääts liiga lame või silmamuna normaalsest lühem, kujutis tekib võrkkesta taha
    
  • silmalääts liiga kumer või silmammuna liiga pikergune, kujutis tekib võrkkesta ette
    
  • kaasasündinud pärilik häire, sagedamini meestel
    
  • + prillid
    
  • -prillid
    
  • pole võimalik
    
• 
  
• Kõrv
  
• Inimese kuulmis- ja tasakaaluelundiks on kõrvad .
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• Kõrvad koosnevad kolmest osast:
  
• Väliskõrv Sisekõrv Keskkõrv
  
• Väliskõrva kaitseb kõrvavaik – takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse.
  
  • kõrvalest
    
  • kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku.
    
  • 
    
  • trummikile
    
  • kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest.
    
  • 
    
  • keskkõrv
    
  • õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse  kuulmeluukesteks.
    
  • 
    
  • vasar, jalus ja alasi
    
  • kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva.
    
  • 
    
  • kuulmetõri
    
  • hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena.
    
  • 
    
  • poolringkanalid
    
  • tasakaaluelund
    
  • tigu
    
  • kuulmiselund
    
• 
  
• Kuulmine
  

• 
  
• Maitsmine
  

• maitsmine on vajalik toidu ja joogi külblikkuse hindamiseks
  
• maitseretseptorid asuvad keelel maitsmispungades
  
• maitse tundmiseks peab suus olev aine süljes lahustuma
  

• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

• Ainevahetus

• 
  
• 
  
• Seedeelundid ja nende ülesanded
  
  • Suuõõs
    
  • - toidu peenestamine hammastega
    
  • - toidu segamine süljega, mis teeb toidupala libedaks ja kergemini neelatavaks
    
  • - maitse tundmine ja hindamine
    
  • - amülaasi toimel algab süsivesikute lõhustamine
    
  • Neel
    
  • toidu edasijuhtimine söögitorru
    
  • neelamise ajal suleb kõrikaas toidu ligipääsu kõrri ja hingetorru
    
  • Söögitoru
    
  • toidu edasijuhtimine makku
    
  • Magu
    
  • toit soojeneb ja seguneb maonõrega
    
  • soolhape muudab mao keskkonna happeliseks
    
  • algav valkude lhustumine pepsiini toimel
    
  • toit viibib maos 3-4 tundi
    
  • Kaksteistsõrmiksool
    
  • põhiline osa seedimisest:
    
  • valkude ja süsivesikute lõhustumine
    
  • kõhunäärmenõre muudab soole leskkonna neutraalseks
    
  • sapp muudab toidurasvad väikesteks tilgakesteks, et ensüümidel oleks rasva kergem lõhustada
    
  • algab rasvade lõhustumine lipaasi toimel
    
  • 
    
  • Peensool
    
  • valkude, rasvade ja süsivesikute lõplik lõhustumine:
    
  • toitained imenduvad läbi soolehattude seinte vere- ja lümfisoontesse: süsivesikute ja valkude koostisosad, vitamiinid ja mineraalained verre, rasvade koostisosad lümfi
    
  • Jämesool
    
  • vee imendumine läbi jämesooleseina verre
    
  • seedimisjääkide tihenemine ja väljutamiseks lõpliku massi moodustamine
    
  • jämesoolebakterid varustavad meie organismi müningate vitamiinidega ja tõrjuvad tõvestavaid baktereid
    
  • Pärak
    
  • tahkete jääkainete väljutamine
    
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

• Erituselundid

• Ainevahetuse käigus moodustuvad organismile vajalikud ühendid ja ka mitmesugused jääkained ning mürgised ühendid. Jääkained tuleb kehast eemaldada, sest kuhjudes põhjustavad nad surma. Tekkinud jääkained ja liigse vee kõrvaldavad organismist erituselundid: neerud, kopsud, nahk. Tahked seedimisjäägid eemalduvad väljaheitena soolestikust.
  
• 
  
  • Elund
    
  • Talitlus
    
  • Tähtsus organismis
    
  • Neerud
    
  • Neerusid läbib tihe veresoonte võrgustik. Igas minutis voolab läbi neerude rohkem kui üks liiter verd, millest eemaldatakse jääkained
    
  • Neerukehakestes filtreeritakse läbivoolavast verest välja suhkrud , soolade koostisosad, kusiaine, vesi jt ained. Moodustub esmane uriin.
    
  • Neerutorukestes toimub esmasest uriinist vajalike ainete ja osa vee tagasisimendumine verre ning jääkainetest lõpliku uriini moodustumine.
    
  • Uriin koguneb kusepõide ja väljutatakse kusiti kaudu.
    
  • Eemaldavad organismist liigse vee ja ainevahetuse jääkained.
    
  • Reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres, seega osalevad vere õige keemilise koostise säilitamises.
    
  • Nahk
    
  • Nahas paiknevates higinäärmetes moodustub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest, kusiainest jt ainevahetusjääkidest.
    
  • Eemaldab higaga organismist vett, soolasid jt aineid.
    
  • Higi aurumine naha pinnalt jahutab keha, see aitab säilitada püsivat kehatemperatuuri.
    
  • Kopsud
    
  • Rakkudes toimuvate ainevahetusprotsesside käigus moodustub jääkainene süsihappegaas, mis verega transporditakse kopsudesse ja hingatakse sealt välja.
    
  • Eemaldavad organismist süsihappegaasi.
    
  • Väljahingatava õhuga eritavad kopsud vett veeauruna
    
  • Soolestik
    
  • Seedimata toiduosad kogunevad jämesoolde. Väljaheide koosneb põhiliselt seedimata todiujääkidest, bakteritest ja veest.
    
  • Eemaldab organismist seedumatud toidujäägid.
    
  • Väljaheitega koos eemaldub meie kehast ka väheses koguses vett.
    
• 
  
• Suguelundkond
  
  • Meessugurakkude arenemine
    
  • Naissugrakkude arenemine
    
  • spermid moodustuvad munandites
    
  • munarakud moodustuvad munasarjades
    
  • spermind hakkavad arenema alles murdeeas
    
  • munarakkude alged tekivad juba looteeas
    
  • korraga valmis tuhandeid seemnerakke, küpsed spermid talletuvad munandimanustes
    
  • korraga valmib ainult üks munarakk
    
  • spermi arengutsükkel umbes 80 päeva
    
  • küpsed munarakud eralduvad perioodiliselt u 28 päeva järel
    
  • sperme valmib pidevalt teismeeeast kuni surmani
    
  • munarakke valmib umbes 45-50 eluaastani
    
  • ühe seemnepurskega eritub mitusada miljonit spermi
    
  • naise elu jooksul valmib kokku umbes 400 munarakku
    
  • spermid vajavad arenemiseks kehatemperatuurist madalamat temperatuuri
    
  • mitteviljastunud munarakk eemaldub organismist mentruatsiooni käigus
    
  • spermid ei tohi kokku puutuda organismi verega, sest vere kaitserakud hävitavad nad
    
  • kui munarakk viljastatakse, siis hakkab sellest emakas arenema loode
    
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

• Viljastumine

• 
  

• munaraku vabanemist munasarjast nim ovulatsiooniks
  
• munasarjast vabanenud munarakk liigub läbi kõhuõõne munajuhasse
  
• munaraku eluiga on 24 tundi. Kui ta selle aja jooksul kohtub munajuhas spermiga, toimub viljastumine
  
• viljastumine on spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine
  
• munajuhas ründavad munarakku tuhanded spermid, kuid ainult üks sperm viljastab munaraku
  
• viljastunud munarakk hakkab jagunema, tekib rakukobar, mis liigub emakasse ja kinnitub selle limaskestale- st pesastub
  
• sellele kohale emaka seinas, kus rakukobarpesastus, moodustub platsenta . Läbi platsenta toimub ema ja loote vahel ainevahetus, sealjuures inimalge ja ema veri ei puutu kokku
  
• rakukobarast areneb idulane, kellel pole inimesega veel mingit välist sarnasust
  
• kolmanda arengukuu alguseks muutub idulane väliselt inimesega sarnaseks, nüüd nim seda looteks
  
• looteline areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõppeb sünnitusega