ELUSLOODUS SISUKORD
ELUSLOODUS 4
Eluslooduse tunnused: 4
RAKK 5
Loomarakk 5
Taimerakk 6
KOED 7
Taimekoed 7
Loomsed koed 8
TAIMED 10
Juur 10
Võsu 13
Vars 14
Leht 16
Vili 20
Fotosüntees 23
Katteseemnetaimed 25
Sammaltaimed 27
ALGLOOMAD 30
SELGROOGSED 34
Kalad 34
Kahepaiksed 36
Linnud 42
IMETAJAD 46
SELGROOTUD 48
ELUKOOSLUS JA ÖKOSÜSTEEM 53
ASULAD JA NENDE
ELUKOOSLUSED 54
PÕLD 55
NIIT 56
METS 58
SOO 60
JÄRV 61
JÕGI 62
MERI 64
ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED 65
INIMENE 66
Katteelundkond 66
Tugi- ja liikumiselundkond 66
Lihased 68
Vereringeelundkond 69
Vereringe 69
Veri ja immuunsüsteem 71
Hingamiselundkond 72
Sisenõrenäärmed 74
Närvisüsteem 75
Ainevahetus 80
Erituselundid 81
Viljastumine 83
ELUSLOODUS
Elus Elutu *Taimeriik (
samblad ) *Õhk
*Loomariik
Päristuumsed ehk
tuumaga *Kliima
*
Seeneriik (
samblikud )
eukarüoodid *
Muld *Protistid (
vetikad , algloomad) *Vesi
*Bakter
Eeltuumsed e ilma tuumata, prokarüoodid *jne.
Eluslooduse tunnused:
- Glükoosi vahetus – RAKUHINGAMINE (O2 reageerimine) – vabaneb energia
- Fotosüntees (rohelistes taimedes, vetikates, tsüanobakterites) – glükoosi teke!
- Seedimine
- Paljunemine (suguline ja mittesuguline (vegetatiivne, eoseline ))
- Homoöstaas – stabiilne sisekeskkond
- Kindel pH erinevates rakkudes
- Kehatemperatuur (püsisoojased (imetajad, linnud) ja kõigusoojased (kehatemperatuur sõltub keskkonnast, kõik ülejäänud loomad))
- Kasv (mõõtmete suurenemine) ja arenemine (kvaliteedi muutus)
- Otsene arenemine (järglased sarnanevad vanematele)
- Moondega areng (ei sarnane vanematele) – nt. kaladel ja kahepaiksetel
- Putukatel toimub moone (täismoone või vaegmoone )
- Reageerimine ärritustele
- Kohastumine keskkonna tingimustega – iseloomulik organismirühmadele paljude põlvkondade vältel.
RAKK
Loomarakk
Rakumembraan (plasmamembraan) – ümbritseb, eraldab sise- ja väliskeskkonda, kaitseb.
Tsütoplasmapoolvedel aine, mis täidab rakuruumi, seob raku ühtseks tervikuks, annab mahu ja elastsuse.
Rakutuum sisaldab pärilikkusainet, juhib raku elutegevust.
Mitokondervarustab rakku energiaga (ATP), võivad paljuneda vastavalt vajadusele (üldiselt siis sõltuvalt rakule suunatud tööst – mida rohkem teha
trenni , seda rohkem mitokondreid rakus) ehk poolautonoomne
.Siledapinnaline endoplasmaatiline võrgustikbiomolekulide (va valgud) süntees ja transport.
Karedapinnaline endoplasmaatiline võrgustikkaredus tekib sellest, et SEV-le on kinnitunud ribosoomid, toimub valkude süntees, transport.
Ribosoom ülesandeks valgusüntees
Golgi kompleks valkude ümbertöötlemine
Lüsosoomvabaneb Golgi kompleksist, lagundab rakus tekkinud vanu asju (jääkaineid).
Taimerakk
Rakukest Taimerakku katab
lisaks rakumembraanile ka rakukest, mis koosneb tselluloosist, on jäik ja annab rakule kuju.
(Tsentraal) vakuool Õhukese membraaniga ümbritsetud
rakumahla mahutid. Taimerakkudes võivad
vakuoolid hõivata 80-90% raku ruumalast. Sisaldab jääkaineid, varuaineid, värvaineid
Plastiidid kloroplast (roheline) – ülesandeks fotosüntees (glükoos, O2)
Kromoplast (punane) – värvi annavad karotinoidid, ülesandeks peibutamine
Leukoplastid (värvusetud) – amüloplastid sisaldavad
tärklist .
KOED
Kude on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude rühm.
Taimekoed
Koed jagunevad
algkudedeks ja
püsikudedeks. Ka algkudedest saavad kunagi püsikoed.
Algkude (e meristeemkude) Diferentseerumata, väikesed rakud, paljunevad kiiresti
Algkoed asuvad juure ja varre tippudes ja tüves puidu ja
niineosa vahel. Juure ja varre tippudes on kasvukuhikud ja tüves on kambiumrakud
PõhikudeJaguneb assimilatsioonikoeks ja säilituskoeks. Assimilatsioonikoes toimub fotosüntees, sest neis on palju
kloroplaste . Säilituskoe rakkudesse kogunevad
varuained . Varuained on
taimele vajalikud, et nad saaks hakata kasvuperioodil kiiresti kasvama.
See kude paikneb peamiselt lehtedes.
Tugikude See koosneb puidukiust, niinekiust ja kivisrakkudest. Tugikude annab erinevatele taimeosadele tugevuse ja aitab toestada juhtkimpe.
Taime vartes ja roodudes
Juhtkude Koosneb niineosast ja puiduosast. Juhtkoe ülesandeks on transportida erinevaid aineid. Juhtkude on koondunud juhtkimpudesse.
Kattekude Koosneb epidermist, korkkoest ja korbist. Need on ühe rakulised ja elusad. Kattekoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Kattekoe tähtsaim ülesanne on kaitsta taime
kuivamise , mikroobide ja väliskonna kahjulike mõjude eest. Kattekoe kaudu toimub ka vee
aurumine , mida nimetatakse ka transpiratsiooniks ja toimub ka gaasivahetus.
Loomsed koed
KattekudeKattekoe rakul puudub kest, asuvad membraanidega üksteise kõrval. Ülesandeks on
katta teisi
kudesid ja elundeid. Nad paiknevad üksteise kõrval. Epiteelkude –
eritamine ,
imendumine on naha
pindmine kiht ja
seedekulgla sisepind .
Side- ja tugikoe ülesandeks on siduda teisi kudesid ja rakke üksteisega või neid toetada, samuti ka kaitsta.
Sidekoes on rakud asetatud hõredalt, rakuvaheainet on palju (võib olla tahke – luukude. vedel – veri, lümf. elastne – kõhred, sidekude).
Lihaskoelon omane liigutustalitlus, nad on võimelised kokku tõmbuma, ülesandeks on liikumine ning
toestamine .
Silelihaskude – asub elundite seintes (ei allu tahtele), käävja kujuga.
Vöötlihaskude – allub tahtele, asub lihastes (pikkus u 30 cm), liigub tänu aktiini ja müosiinile (valgud)
Südamelihaskude – ei allu tahtele, töötab automaatselt, moodustab rakuvõrgustiku.
Närvikudekoosneb närvirakkudest. Võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse.
TAIMED
Juur
Juur on taimeorgan, mille ülesanded on
taime kinnitamine mulda ja vee ja selles lahustunud mineraalainete imemine mullast ning edasijuhtimine taime maapealsestesse osadesse, mitmeaastastel taimedel
varuainete säilitamine.Juurekübar- taime kasvades pikeneb ka tema juur. Hõõrdumisel mullaosakeste vastu,
kaitsevad juurekübara välimised rakud kasvukuhiku rakke, mille tõttu pikenebki juur ning uuenevad ka juurekübara rakud.
Kasvuvööde- kasvavad noored juurerakud.
Imevvööde- imevvöötme moodustavad lühikesed
juurekarvad .
Külgjuurte vööde- moodustuvad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda.
Taimed suudavad omastada ainult vees lahustunud aineid. Mullast tungivad vesi ja selles lahustunud
mineraalained juurekarvadesse. See toimub
osmoosi abil. Osmoosiks nimetatakse lahusti (vee) liikumist läbi poolläbilaskva kile kangema lahuse poole.
Juurekarvadest liigub vesi edasi teiste rakkude poole, kuni jõuab juures keskosas paiknevatesse puidusoontesse. Kuna juurekarvade poolt imetud vett tuleb puidusoontesse pidevalt juurde surutakse see suure jõuga ülespoole- seda nimetatakse
juurerõhuks. Hingamiseks vajaliku hapniku saavad juured mullast. Hingamisel vabaneb energia, mida juured kasutavad elutegevuseks. Tõmbejuured- (krookused,
liiliad nurmenukk)
mitmeaastastel
rohttaimedel . Vananedes lühenevad ja tõmbavad taime talvituva osa külma eest sügavamale maapinda.
JuuremuudendidSäilitusjuured- (nt
peet , porgand,
kaalikas ) iseloomulik kahe- ja mitmeaastastel taimedel. Säilitusjuurtes talletatud varuainete arvel kasvab taimel järgmisel aastal õied ja arenevad
viljad .
Ronijuured - (luuderohi) pika ja nõrga varrega taimedel. Neid lühikesi juuri on varrel palju ning nad aitavad hoida
vart ja lehti
maapinnast kõrgemal. Tänu neile saavad nad ronida kõrgemale, kus on rohkem valgust ja kasvamiseks soodsamad tingimused.
Õhujuured- (
orhidee ) iseloomulikud troopikametsade epifüütidele (taimed, mis elavad teistel taimedel, kuid pole
parasiidid ), õhujuurtega imevad epifüüdid õhust veeauru.
Võsu
PALJUNEMINEVEGETATIIVNEUued taimed arenevad juurest, varrest või lehest.
SUGULINESugulise paljunemise organiks on õis.
Võsuks nimetatakse taime maapealset osa, so vart koos tema harude, lehtede, pungade, õite ja viljadega.
Võsul on erinevaid pungi. Vastavalt ehitusele eristatakse
lehe- ja õiepungi. Osa külgpungadest jäävad püsima, ilma, et nad edasi areneksid. Neid nimetatakse
uinupungadeks.
Maa-aluse võsu muudendi väliskuju ja siseehituse põhjal eristatakse
risoomi,
mugulat ja
sibulat.
Risoom Mugul Sibul Meenutab välimuselt juurt, siseehituselt varre sarnane. Risoomil on
pungad ja taandarenenud lehed või lehearmid
Maa-aluse võsu
tipmine , tugevasti paisunud ja varuainetega täitunud osa. Kartulimugulal asetsevad pungad väikeste lohkude põhjas, mida nim silmadeks.
Vars on tugevasti lühenenud ja
muundunud sibulakannaks. Sellele kinnituvad tihedasti
lihakad lehed, nn sibulasoomused, milles talletuvad varuained.
Risoom Kartulimugul Sibul
Vars
Vars seob ühtseks tervikuks kõik ülejäänud
taimeorganid .
Varre ülesandeks on: - vee ja toitainete juhtimine
- varres olevate juhtkimpude niineosa mööda liiguvad fotosünteesil tekkinud orgaanilised ained lehtedest teistesse taimeosadesse (laskuv vool), puiduosamööda liigub aga vesi koos lahustunud mineraalainetega juurtest muudesse taimeosadesse (tõusev vool)
- kõigi taimeosade ühendamine omavahel
- taimeosade kasvatamine valguse poole.
Üheaastastel taimedel on
rohtsed varred, mitmeaastastel aga
puitunud varred. Varred erinevad veel oma asendi tõttu. Varre ehitus (üheaastase pärnaoksa põhjal)Üheaastasel on
samasugune kattekude nagu lehel.
Kattekoe all asub põhikude, milles paiknevad
Korrapärase ringina
juhtkimbud . Juhtkimpudes on
palju
pikki rakke.
Varre pinnapoole jääb niineosa, sissepoole puiduosa . Mööda niineosa liiguvad
tänu fotosünteesile moodustunud orgaanilised ained
lehtedest teistesse taimeosadesse mida nim.
laskuvaksvooluks. Mööda puiduosa liigub vesi koos selles lahustunud ainetega juurtest ülespoole, mida nim
tõusvaks vooluks. Niine ja puiduosa vahele jääb õhuke algkoerakkude kiht
kambium . Varred jämenevad kambiumirakkude jagunemise tõttu. Nende rakkude jagunemise tõttu tekib juurde uusi rakke ning vars või oks jämeneb.
Leht
Leht on taime organ, mis kinnitub varrele ja mis on tavaliselt spetsialiseerunud fotosünteesile. Lehtede kaudu toimub ka suurem osa transpiratsioonist e. taimauramisest.
Lehtede ülesanne: - neis toimub fotosüntees
- neis toimub vee aurumine (läbi õhulõhede), mis tagab vee liikumise juurtest vartesse.
- neis toimub gaasivahetus õhulõhede kaudu.
Lehe ehitusSõltuvalt lehealgmete asetusest pungas eristatakse 3 sorti lehti.
Lehe peamiseks osaks on lame lehelaba. Selle kuju ja suurus oleneb taimeliigist. Enamasti kinnitub lehelaba varrele leherootsuga.
Vastavalt lehelabade kinnitumisele leherootsule eristatakse liht- ja liitlehti, roodumise järgi võib eristada
sõrmjaid liitlehti ja
sulgjaid liitlehti.Lehelabasid läbivad leherood, mida mööda toimub orgaaniliste ainete ja vee liikumine.
Lehe siseehitusLehte katab pealt ja alt
kattekude, mille rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, mis takistab vee aurumist.
Õhulõhede kaudu toimub vee aurumine ja gaasivahetus.
Lehe ülemise ja alumise kattekoe vahel paikneb
põhikude, milles on palju kloroplaste ning neis toimub fotosüntees.
põhikudekattekudeEnamikel taimedel
avanevad õhulõhed valges ja sulguvad
pimedas . Selle põhjuseks on sulgrakkudes oleva glükoosi muutumine tärkliseks. Nimelt toimub valguse käes õhulõhe sulgrakkudes fotosüntees. Tekib glükoos, mis lahustub rakumahlas. Sulgrakud imevad naaberrakkudest vett ja nende siserõhk suureneb. Selle tulemusena paisuvad sulgrakud ning õhupili avaneb. Pimeduses, kui glükoos muutub tärkliseks, naaberrakkudest vett juurde ei tule. Sulgrakkudes väheneb siserõhk, nad lõtvuvad ning õhupilu sulgub.
Lehtede varisemine on vajalik: 1) kuna muidu
jääks taim veepuudusesse. 2) külmadega häviks lehed ja nendes olevad
toitained . 3) lehtedel kuhjuva lume raskuse all võivad
oksad murduda.
Õis on sugulise paljunemise organ. Tema ülesandeks on vilja moodustamine.
Õiekateümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid (võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest.
Emakasuue katab kleepuvat vedelikku
eritav kattekude.
kohastunud tolmuterade vastuvõtmiseks ja kinnihoidmiseks.
Emakakael Sigimik paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned.
Tolmukapeaseal paikneb kaks tolmukotti, milles valmivad tolmuterad
Tolmukaniit Ühe- ja kaheiduleheliste taimede võrdlusTunnusKaheidulehelisedÜheidulehelisedIdulehtede arv seemneskaks
üks
Juhtkimbud varre ristlõikelkorrapäraselt ühel ringil
hajusalt
Juurestik valdavalt
sammasjuurestik narmasjuurestik
Lehtede rooduminesulg - või sõrmroodsed
rööp- või kaarroodsed
Lehelaba servharva terve
terve
Õie osade arv4-5 või rohkem
3 või selle kordne arv
Õiekatetupp ja kroon
lihtne (õis)
Eluvormpuud, põõsad,
rohttaimed enamasti rohttaimed
Õisikuks nim õite kogumikku varrel.
Õietolmu kandumist tolmukailt emakasuudmeile nim
tolmlemiseks.
Isetolmlemine on see, kui emakasuudmele langeb õietolm samast õiest.
Võõrtolmlemine on see, kui emakasuudmele satub teise taime õietolm.
Putuktolmlemine Tuultolmlemine Õied erksavärvilised
õied tagasihoidliku värvusega
Õied suured, silmapaistvad või koondunud õisikuteks
õied väiksed, ilmetud
Õied lõhnavad
õied ei lõhna
Õied sisaldavad nektarit
õied ei sisalda nektarit
Tolmuterad on suured, karedad ja kleepuvad
tolmuterad on väikesed, kerged ja kuivad
Õietolmu on vähem
õietolmu on väga palju
Vili
Vili on õistaimede organ, mis areneb pärast viljastamist ja mille sees on seemned.
Viljad jaotatakse
veesisalduse järgi
lihakviljadeks- ja kuivviljadeks (need omakorda ava- ja sulgviljadeks).
Seemned võivad olla erineva suuruse värvuse, kuju ja ehituse poolest. Seemnete ühine tunnus on
seemnekest , idu ja toitekude .
Idulehtede arv seemnes on üheks tunnuseks, mille järgi jaotatakse õistaimed
ühe- ja kaheiduleheliste klassi.
Taimed vajavad idanemiseks
vett (vee toimel algab hoogne elutegevus, varuained lagunevad lihtsamateks ühenditeks)
õhku (idanevad seemned hingavad) ja
soojust.
Vilja sees valmivad seemned. Veesisalduse järgi eristatakse lihakvilju- ja kuivvilju.
LihakviljadKuivviljadValminult lihakad ja mahlased
sisaldavad väga vähe vett
Marjad , õunviljad ja
luuviljad AVAVILJAD avanevad ja seemned varisevad (
kaun ,
kupar , kõder,
SULGVILJAD ei avane, sest neis on ainult üks
seeme (pähkel, seemnis,
teris , pähklike)
Seemnete ja viljade levimisviisid : LevimisviisViljadLevimist soodustavad teguridLoomade abilpihlakas , takjas, sarapuu
viljad lihakad, toitvad, värvuselt silmatorkavad.
viljadel haakekonksud, vili toitaineterohke, suur
Tuule abilvõilill,
vaher , kask
lendkarvad, tiibjad lisemed, vili väga väike ja kerge
Iselevivad viljadläätspuu kaun
kaunad kuivavad ja avanevad ise ning paiskavad oma seemned laiali
Vee abiltarn
ujumist soodustavad õhuruumid
SeemeTaime levimisvahend, mis sisaldab idu ja enamasti toitekude, mis on ümbritsetud seemnekestaga.
Seemnekest - ümbritseb ja kaitseb.
Idust areneb ja kasvab uus taim. Idu koosneb idujuurest, iduvarrest, idupungast ning ühest/kahest idulehest.
Toitekoe (tärklise- ja valguterad) arvelt hakkab idu arenema.
Kaheidulehelised Üheidulehelised Fotosüntees
Fotosüntees on looduses asetleidev protsess, mille käigus
elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Enamasti toimub fotosüntees taimelehtede põhikoe rakkude kloroplastides.
Fotosüntees:taimed vajavad orgaaniliste ainete valmistamiseks vett ja süshihappegaasi.
kloroplastides moodustub suhkur ehk glükoos.
Glükoos muutub tärkliseks. Tärklis talletatakse varuainena.
Õhku eraldub hapnik.
Hingamiseks nim hapniku abil glükoosi lagundamisest saadavat energiat. Rakuhingamisel lõhustatakse hapniku abil glükoos ja seejuures vabaneb energia.
Fotosünteesi ja hingamise erinevused:
Fotosüntees
Hingamine
Orgaaniliste ainete moodustamine
orgaaniliste ainete lagunemine
Süsihappegaasi neeldumine
süsihappegaasi eraldumine
Hapniku eraldumine
hapniku neeldumine
Energia talletamine orgaanilistes ainetes
energia vabanemine
Toimub ainult valguse käes
toimub nii valguse käes kui ka pimedas
Toimub kloroplaste sisaldavates rakkudes
toimub kõigis elusates rakkudes.
Katteseemnetaimed
Õis- ehk katteseemnetaimed on arenenud ürgsetest paljasseemnetaimedest. Katteseemnetaimede eellased kuuluvad tõenäoliselt palmlehikute või sõnajalgtaimede hulka. Katteseemnetaimede iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid , mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned – trahheed . Enamik liike on heitlehised või suvehaljad – nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid (nt harilik haab , harilik sarapuu), põõsaid (nt paakspuu ) kui ka rohttaimi (nt naat, vesihein ). Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev.
Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt (e vegetatiivselt). Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel – tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja.
Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Sellisel paljunemise viisil pärib taim ainult ühe, nn emataime tunnused.
Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste muutustega . Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on neid kõikjal mujal – nii maismaal kui veekogudes. Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte, mida kasvatatakse põldudel ja aedades. Suur osa kultuurtaimedest ongi just õistaimed. Lisaks kultuurtaimedele on aia- ja põllumaade sagedased asukad ka umbrohud, kes samuti kuuluvad õistaimede hulka.
Õistaimed on tänapäeval kõige liigirikkam taimerühm – selles on umbes 240 000 liiki. Nad arenesid ürgsetest paljasseemnetaimedest. Ligikaudu 3/4 õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka, mis on oma ehituselt, kujult ja eluvormilt mitmekesisemad kui üheidulehelised. Eestis kasvab looduslikult umbes 1400 liiki õistaimi.
Enamik Eestis kasvavatest õistaimedest on kaheidulehelised. Ka meie rahvuslill – rukkilill –kuulub nende hulka. Väga palju õistaimi kasvatatakse kultuurtaimedena toiduks ja silmarõõmuks. Paljud üheidulehelised (kõrrelised) on kariloomadele söödataimedeks.
Õistaimed on kõigi taimekoosluste peamiseks osaks. Nad pakuvad toitu, varju ja kaitset paljudele organismidele. Ka inimene kasutab igapäevases elus taimedest kõige enam just õistaimi. Paljusid liike kasvatatakse toidu-, ilu- ja ravimtaimedena. Lehtpuudest saadakse kütet, ehitusmaterjali, toorainet mööblitööstusele jne.
Paljasseemnetaimed
Mänd
Kuusk
Valguslembene
Varjulembene
Oksad ja okkad tüve ülaosas.
Tüvi laasunud, tipmine võra.
Oksad ja okkad kogu tüve ulatuses,
võra püramiidias
Mulla viljakuse suhtes vähenõudlik
Mulla viljakuse suhtes nõudlik
Talub kuivust/niiskust
Nõuab parasniisket pinnast
Juurestik tugev, sõltub kasvupinnasest.
Juurestik nõrk
Okkad pikad, kahekaupa,
vahetuvad 2-3 aasta järel.
Okkad lühikesed, ühekaupa,
vahetuvad 5-7 aasta järel.
Käbid väikesed, püramiidjad
Käbid piklikud, suuremad männist.
Paljunemine
Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vaheleIgas tolmuteras on 2 rakku, ühest moodustub tolmutoru ja teine jaguneb tolmutorus vahetult enne viljastumist kaheks isassugurakuks – spermiumiksEmaskäbi igal seemnesoomusel asub 2 seemnealget. Seemnealgmes on üks munarakk ja toitekudeTolmutoru tungib seemnealgmesse ja toimub viljastumineÜks spermiumitest ühineb munarakuga, teine aga hävib. Viljastunud munarakust areneb seemeSeemned levivad tuule või loomade abil uutesse kasvukohtadesse. Soodsates tingimustes areneb seemnest uus sporofüüt
Sammaltaimed
Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed, millel ei ole eristunud taimeorganeid. Kõikidel sammaltaimedel puuduvad juured ja õied. Taimede kasv ei ole geneetiliselt määratud. Taimede kasvukõrguse
määrab ära vee kättesaadavus. Nende asemel on maasse
kinnitumiseks niitjad väljakasvud- risoidid.
Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu keha
pinnaga.
Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksasamblaid ja
kõdersamblaid.
Sammaltaimede paljunemine ja arenemine
Sammaltaimed ei moodusta seemneid, nad paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid . Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar , milles moodustuvad eosed. Eosed levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes. Samblad võivad paljuneda ka vegetatiivselt.
Sammaltaimed paljunevad ja arenevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega.
Nii maksa- kui ka lehtsamblad paljunevad eostega. Maksasammalde tallusel (gametofüüdil) areneb viljastunud munarakust lühikese jalaga eoskupar (sporofüüt). Selles valmivad eosed. Soodsatesse kasvutingimustesse sattudes arenevad neist uued tallusjad gametofüüdid. Lehtsammalde väikesed üherakulised eosed küpsevad eoskupras, mis on harjase abil kinnitunud emastaime (gametofüüdi) latva. Eoskupar koos harjakesega on sporofüüt, mis areneb viljastunud munarakust.
Karusammal
Turbasammal
On risoidid
Pole risoide
Vars ei harune
Vars haruneb
Rakuline ehitus
Rakuline ehitus: elusad ja surnud rakud
Lehed kohastunud vett koguma ja säilitama
Rakukestades väikesed avad, kust vesi pääseb sisse
Turvas
Rabas võivad turbasamblad kasvada aastasadu . Nad kasvavad tipust ja surevad alumises osas nagu teisedki samblad. Liigniiskuse ja happelise keskkonna tõttu lagunevad nad ainult osaliselt ja muutuvad järk-järgult turbaks. Turbakihid on seda tihedamad ja samblajäänused seda rohkem lagunenud, mida sügavamal nad asuvad. Enamasti on turbakihi paksus meie rabades 2-3 m, kohati aga 6-8 m.
Turvas on riikliku tähtsusega maavara ning keemiatööstuse tooraine.
Turbast võib saada tõrva, õlisid, parafiini, ravimeid, värvaineid jm.
VIIRUSED
Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid.
- koosnevad pärilikkusainest ja seda ümbritsevast valgulisest kattest
- väiksemad, kui ükski senituntud organism
- võimelised muutuma ja arenema
- puudub iseseiv ainevahetus
- puudub rakuline ehitus
- pole võimelised iseseisvalt paljunema (selleks vajavad teiste organismide rakke, seetõttu nim neid ka rakusisesteks parasiitideks)
Peamised nakatumise põhjused on:
Viiruste vastu saab ennast kaitsa, lastes ennast vaktsineerida .
Vaktsiinid on niisugused ained, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavatest surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest.
BAKTERID
Bakterid on üherakulised, kõige väiksemad elusorganismid. eeltuumsed organismid st et nende rakkudes pole tuuma.
Bakterid paljunevad pooldudes.
Toitumiselt jagatakse bakterid autotroofideks
(valmistavad ise orgaanilist ainet) ja heterotroofideks
(toituvad orgaanilistest ainetest).
Aeroobsed bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku. Anaeroobsed bakterid eluks hapnikku ei vaja.
Bakterite osa inimeste elus:
- moodustavad inimese kehal normaalse mikrofloora , mis takistavad haigustekitajatel inimorganismi elama asuda
- tekitab bakterhaigusi ( kopsupõletik )
- toiduainete valmistamisel (hapupiimatooted, juust, salaami)
- toiduainete riknemine
- ravimite tootmine
- kodulommadele toodetakse silo
- bakterväetis
- komposti lagundajad
ALGLOOMAD
Algloomad on:
- ainuraksed
- rakutuum
- liikumisvõimelised
- heterotroofid
- elavad enamasti vees või niiskes keskkonnas
- elavad ka mullas ja parasiitidena teistes organismides
- elavad ebasoodsad elutingimused üle tsüstina
Nende tähtsus:
- toiduahela üks lüli
- olulised elusa looduse evolutsiooni uurimisel
- nende kodadest on kujunenud lubjakivi- ja kriidilademed
- põhjustavad haigusi
SEENED JA SAMBLIKUD
Seened
samblikud
Tähtsus looduses
- osalevad looduse aineringes, on olulised lagundajad
- kübarseente viljakehad on toiduks loomadele
- kahjustavad loomi ja taimi seenhaigustega
- sümbioos taimede ja seente vahel
- Kasvavad kohtades, mis on taimedele ebasoodsad
- Esmase mullakihi tekitajad
- Toduks põhjapõtradele
Tähtsus inimestele
- kübarseened toiduks inimestele
- pärm (loomasööt ja ravimite valmistamine)
- katseobjektid teadlastele antibiootikum
- toiduainetetööstus (sinihallitusjuust)
- allergiate põhjustaja
ehitiste lagundaja
- geoloogiliste objektide vanuse määramiseks
- rahvameditsiinis ja ravimite valmistamisel
- õhu puhtuse indikaator
SÕNAJALGTAIMED
Sõnajalgtaimedel on tõelised lehed, varred ja juured, paljudel esineb
risoom. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme võsutüüpi: kolla -, osja- ja
sõnajalatüüp.
Sõnajalad
Osjad
Kollad
Taimeosad
leht, risoom (maalune vars),
juur
leht, vars, juur
vars, juur, taandarenenud leht
Vars
maapealne vars, puudub või on risoom
harunev, suvivõsu, kevadvõsu. fotosüntees
roomav , harunev vars, pikk
Leht
pikk leheroots, milles toimub fotosüntees
leht taanarenenud
kitsas väike leht, kus toimub fotosüntees
Paljunemine
paljuneb eostega, eoslad asuvad lehe alumisel küljel või eraldi eoste kandelehtedel
eostega, mis paiknevad peades
eosed asuvad eospeades või lehekaenlas
Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil. Eoseid moodustav taim koosneb varrest, lehtedest ja juurtest. Eosest areneb pisike eelleht, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim.
Sõnajalgtaimi võib kohata kogu maailmas, eriti aga niisketes troopilistes piirkondades. Eestis kasvavad nad peamiselt niisketes metsades, kuid neid esineb ka müüri- või kivipragudes. Ka kollad on metsataimed. Osjad on levinud erinevates kasvukohtades – nii kuivadel kui soistel aladel.
Tänapäeval on sõnajalgtaimede tähtsus suhteliselt väike. Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi. Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi).
TAIMEDE HÕIMKONDADE VÕRDLUS
Hõimkond
Juur
Eosed
Seemned
Esindaja
Sammaltaimed
X
karusammal
Sõnajalgtaimed
X
X
maarjasõnajalg
Paljasseemnetaimed
X
X
kuusk
Katteseemnetaimed
X
X
sinilill
LOOMAD
Tähtsamad tunnused
- Enamik loomaliike elab maapinnal.
- Loomad saavad vabalt liikuda
- Loomad reageerivad kiiresti ärritustele
- Loomade toiduks on taimed või teised loomad
- Loomad kasutavad hapnikku ja eritavad elutegevuse kägus süsihappegaasi
- Looma kehad paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel
- Loomad sigivad suguliselt või mittesuguliselt
- Loomad arenevad moondega või ilma
SELGROOTUD
SELGROOGSED
LOOMAD
- Käsnad Kalad
- Ainuõõssed - Sõõrsuud
- Ussid - Kõhrkalad
- Rippussid Kahepaiksed
- Imiussid Roomajad
- Paelussid Linnud
- Kaanid
- Hulkharjasussid
- Väheharjasussid
SELGROOGSED
Kalad
Kahepaiksed kõigusoojased
Roomajad
Linnud püsisoojased
Imetajad
Üldtunnused:
luuline toes , selgroog
tugev lihaskond , mis kinnitub luudele
närvisüsteem ( peaaju , seljaaju ), selgmisel küljel
suletud vereringe- süda asub kõhtmisel küljel
Kalad
Kalad on vee-eluks kohastunud selgroogsed loomad. Peale luukalade kuuluvad kalalaadsete loomade hulka sõõrsuud ja kõhrkalad. Kalade elupaigaks on tiigid , jõed, järved, mered ja ookeanid.
Kalad on kõigusoojased loomad, st nende kehatemperatuur sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist.
Ehitus
Kalad hingavad pea tagakülgedel paiknevate lõpustega. Nende abil saavad kalad vees lahustunud hapnikku ning eritavad keskkonda süsihappegaasi. Vähesed kalad (näiteks angerjas ) võivad niiskes rohus hingata mõnda aega ka läbi naha.
Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis pumpab verd lõpustesse ja kala kehasse. Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojased.
Kohastumise selgitus
Keha kuju
Keha on valdavalt lapik, külgedelt kokku surutud. Voolujooneline keha vähendab vee takistust ja hõlbustab kiiresti ujumist.
Keha värvus
Värvus sõltub veekogu värvusest ja sellest, kui sügaval kala elab. Kala selg on enamasti tumedam ja kõhupool heledam. Veepinna lähedal elavad kalad on sinakasrohelistes ja põhjakalad mustjas-pruunides toonides. Seetõttu on kalad vaenlastele vähemärgatavad.
Kehakatted
Keha katavad luulised soomused . Katusekividena osaliselt üksteise peal paiknevad soomused teevad kehapinna siledaks ja kaitsevad vigastuste eest. Naha limanäärmed eritavad lima, mis muudab keha libedaks, et muuta liikumist vees kergemaks.
Küljejoon
Mõlemal pool keha küljel on rõhutundlik meeleelund- küljejoon, millega kala tajub vee liikumist ja võnkumist, et vees orienteeruda.
Uimed
Uimi kasutab kala liikumisel, tasakaalu hoidmisel ja manööverdamisel. Edasiliikumiseks töötab kõige tõhusamalt sabauim.
Lõpused
Lõpused on kala hingamiselundid . Kui vesi läbi lõpused, liigub hapnik veest lõpuste veresoontesse ja sealt kannab veri hapniku kõikidesse kala elunditesse. Elunditest tulnud süsihappegaasirikka vere pumpab süda samuti lõpustesse, kus süsihappegaas eraldub vette ning veri rikastub uuesti hapnikuga.
ujupõis
Ujupõis on kõhuõõnes paiknev gaasiga täidetud elund, mis võimaldab kalal ujuda erinevates sügavustes. Kui kala sukeldub, väheneb gaasi hulk ujupõies, kui kala ülespoole tõuseb, ujupõis aga suureneb.
Erinevatel kaladel on erinevad toiduobjektid: alates mikroskoopilisest planktonist ja lõpetades teiste, endast väiksemate kaladega. Lepiskalad (särg) on segatoidulised, röövkalad ( haug ) aga võivad teisi kalu tervelt alla neelata.
Luukalad:
luuline toes
hingavad lõpustega
keha katavad nahk soomused ja lima
voolujooneline keha, külgedelt kokku surutud
uimed, saba
küljejoon
ujupõis
lõpuse kaas
kõhuuim
rinnauim
pärakuuim
küljejoon
sabauim
seljauimed
Sigimine
Kalad on lahksugulised: emaskalade munasarjades valmivad munarakud ( marjaterad ) ning isakalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal väljutatakse muna- ja seemnerakud vette. Seega on kaladel kehaväline viljastumine. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed , kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega.
Kahepaiksed
Sabata konnad sabakonnad
Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud elama nii vees, kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased. Kahepaiksed on kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad kopsudega, kui ka läbi naha.
Seedeeulundkond sarnaneb põhijoontes kala omaga, eripäraks on tagasoole avanemine kloaaki. Kloaak on looma soole tagaosa laiend, kuhu avanevad mitme elundi ( seede ,-eritu- ja sigismiselundid) juhad .
Roomajad
SISALIKUD
MAOD
KILPKONNAD
KROKODILLID
Välimus
mõned liigid võivad välimuselt sarnaneda madudega.
väliselt pole madudel võimalik eristada kaela, kere j asaba piirkonda. neil puuduvad jäsemed.
kõva luise kilprüüga roomajad,
krokodilliliste keha on sisalikulaadne. keha katavad sarvplaadid. krokodillilistele kasvavad uued hambad, kui vanad on kulunud.
Elukeskkond
elab maismaal, tahab sooja.
kuna on kõigusoojane, siis eelistab sooja aga samas ka mitte liiga kuuma. külmaga muutuvad loiuks.
enamik elutseb troopikas ja lähistroopikas. osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on kuivamaaliigid.
elavad mageveekogudes
Toitumine
teod, väiksed putukad.
hiiri, konni ja teisi väiksemaid loomi.
enamikul kilpkonnaliikidel pole hambaid. neid asendavad lõugadel olevad teravad ääred, millega saab toidupalasid lahti rebida.
röövloomad
Sigimine
vaskussil sünnivad, kivisisalikul haub munadest välja päike.
rästikul sünnivad, nastikul haub munadest välja päike.
kõik nad sigivad aga munedes. munad paigutavad nad tavaliselt liiva kaevatud süvendisse, vahetevahel ka lehekõdusse või mõne looma urgu.
emane muneb olenevalt liigist 10-100 muna. enne haudumist hakkavad pojad häälitsema ning ema kaevab nad siis hoolikalt välja. hoolitsevad poegades eest ka hiljem
Näited
vaskuss, komodovaraan
nastik , rästik
stepikilpkonn
krokodill ja alligaator
Roomajad
on soojalembesed loomad, kes elavad valdavalt maismaal. Nad on
kõigusoojased nagu kahepaiksedki. Roomajad sigivad ainult kuival maal. Enamikel arenevad järglased nahkjas või lubiainest koorega munas ning ilma moondeta. Hingamiseks on neil ainult kopsud . Kuna
sarvestunud nahk kaitseb ka kuivuse eest, saavad nad elada ka
kuivades paikades.
Nastik
Rästik
Mürgi olemasolu
mürgita madu
mürgine madu
Välimus
selg tume, kõht valge, pea külgedel kaks kollast laiku
seljal sik-sak triip
Elupaik
veekogude ääres, niiskes metsas
veekogude ääres, niiskes ja kuivas metsas
Toit
konnad, kullesed, kalad, hiired
hiired, konnad, linnupojad, sisalikud
Kes teda söövad?
toonekurg , kull , kotkas, rebane, nugis , kährik
kotkas, öökull, toonekurg, rebane, siil , mäger
Käitumine
roomab kiiresti, ronib puu otsas
roomab kiiresti
Eluviis
peab jahti päeval, öösel puhkab
peab jahti öösel, päeval tukub
Söömine
neelab saagi elusana
surmab saagi mürgiga
Pojad
kooruvad munadest
sünnivad
Talveuni
magab talveund
magab talveund
Linnud
Elupaik
kõrbetes, mägedes, metsades, tundras, veekogude ääres jne. Paljud linnud elavad aastaringselt ühes ja samas paigas, teised aga rändavad ebasoodsate ilmastikutingimuste saabudes mujale.
Liikumine
Enamik linde on lennuvõimelised. Lendamiseks kasutavad nad sulgedega varustatud tiibu, mida liigutavad massiivsed rinnalihased . Lendu aitab juhtida saba. Lendamist soodustab ka lindude kerge, suures osas kokku kasvanud luustik ning kiire seedimine. Maapinnal käimiseks kasutavad linnud tagajäsemeid - jalgu. Veelindudele on ujumisel abiks varvaste vahel asuvad ujulestad.
Hingamine
lindudel on lisaks kopsudele ka erilised moodustised - õhukotid. Hingamisel läbib õhk kopse alati ühes suunas, see tagabki vere maksimaalse rikastamise hapnikuga.
Vereringe
Lindude süda on neljaosaline. Järelikult on kopsu- ja kehavereringe teineteisest täielikult eraldatud ning arteriaalne ja venoosne veri ei segune. See on ka üheks põhjuseks, miks linnud on püsisoojased,
Toitumine
söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Seda hangivad nad õhust, veest või maismaalt. Lindudel puuduvad hambad - toit peenendatakse alles maos. Et linnud vajavad palju energiat, siis on nende toidutarvidus suur. Eriti rohkesti vajavad nad seda talvel, kui energiat on vaja kehatemperatuuri hoidmiseks, samuti ka rände ajal, kui palju energiat kulub lendamisele. Mõned väiksed linnud peavad ööpäeva jooksul sööma ära rohkem toitu, kui nad ise kaaluvad.
Meeleelundid
Lindude juhtivaks meeleks on nägemine. Samuti kuulevad nad väga hästi. Väga nõrgalt on lindudel arenenud haistmiselundid - enamik linde ei erista lõhnu.
Sigimine ja areng
Kõik linnud on lahksugulised. Viljastumine toimub kehasiseselt. Munemisele järgneb haudumine, mis lõpeb poegade koorumisega. Paljudel liikidel on pojad peaaegu kohe pärast koorumist võimelised emale järgnema, teistel aga jäävad veel mõneks ajaks pessa. Meil pesitseb enamik linde ühe korra aastas, on aga ka liike, kes soodsate ilmastikutingimuste korral võivad suve jooksul üles kasvatada kuni kolm pesakonda.
Pesahoidjad
Pesahülgajad
Pojad on koorudes pimedad , paljad ja abitud
Poegadel kohe pärast koorumist silmad lahti ning tihe soe udusulestik seljas
Pojad jäävad pessa nädalateks ning sõltuvad täielikult oma vanematest . Pojad lahkuvad pesast tavaliselt pärast lennuvõimestumist
Mõni tund pärast koorumist jooksevad nad ringi ning paari päeva pärast otsivad juba toitu.
Pesitsevad tavaliselt puude või põõsaste otsas, maapinnast kõrgemal.
Pesahülgajad on peamiselt need, kes pesitsevad maapinnal või veeääres.
Pesahoidjad toidavad poegi olenevalt liigist kas poolseeditud toidu, putukate või lihaga ning topivad selle alguses poegadele kurku . Poegi toidavad enamasti mõlemad vanemad. Poegade suu ja suu ümbrus on eredalt värvunud, et vanemate tähelepanu tõmmata.
Pesahülgajate vanemad kaitsevad ja juhivad poegi ning näitavad neile kätte toidukohad. Pojad on siiski iseseisvad ning avastavad ise maailma.
Varesed , tihased, varblased, pääsukesed, kuldnokad
Teder ja metsis
Linnu noka kuju ja suurus sõltub tema toitumisest
otsib toitu sügavalt mudast
veest
puukoore alt
õienektarist
kõva kestaga taimeseemnest
lindudest
kurnab toitu mudast
IMETAJAD
Tunnused:
7 kaelalüli
kehasisene areng
keha katavad karvad ja nahk
püsisoojased
neljaosaline süda
hingavad kopsudega
elavad enamasti maismaal
jäsemed suunatud alla
hästi arenenud suuraju
Imetajad
on kõige kõrgema arengutasemega selgroogsed
loomad. Teiste loomarühmadega võrreldes on neil parem mälu
ja
õppimisvõime.
Imetajad on püsisoojased
ja nende keha on enamasti kaetud karvakattega.
Imetajate pojad arenevad esmalt emaorganismis.
Pärast sündimist toidetakse neid emapiimaga. Meeleelunditega tajub loom enda ümber toimuvat.
Koer tunneb hästi lõhnu ja kuuleb helisid.
Imetajate nägemine on enamasti kehvem kui lindudel.
Maitseid tunnevad imetajad keelega.
Imetajatel algab toidu seedimine suus ning jätkub maos ja sooles.
Seedeelundkond algab suuõõnega. Liha- ja taimtoiduliste imetajate soolepikkused on erinevad.
Imetajatel on hästi arenenud aju ja hea õppimisvõime.
Imetajate liikumine ja käitumine võib olla väga keerukas.
Erituselundite kaudu vabaneb organism jääkidest.
Imetajate
sigimine ja areng
Imetajad
on lahksugulised
loomad.
Erinevalt
roomajatest ja lindudest toimub
imetajate esmane areng emaslooma kehas.
Isaslooma seemnesarjades
ehk
munandites arenevad seemnerakud.
Emastel arenevad munasarjades munarakud.
Munarakud küpsevad perioodiliselt ning siis väljuvad need
munasarjadest ning liiguvad munajuhadesse.
See aeg väljendub innaajana.
Kui
emas- ja isasloom jooksuajal kohtuvad, toimub paaritumine.
Nii toimub seesmine viljastamine .
Viljastatud munarakud liiguvad emakasse,
kinnituvad emaka seina külge ning seal hakkab arenema loode. Emakas on iseloomulik ainult imetajatele ning selle suurus muutub
vastavalt loote kasvamisele. Tiinus on
igal loomaliigil erineva pikkusega.
Looteline areng lõpeb sünnitamisega. Väikestel loomadel sünnib rohkem poegi, suurematel vähem.
Poegi
toidetakse emapiimaga ning
see tegevus on imetajatele ainuomane . Piim tekib piimanäärmetes
ning piimanäärmed avanevad rinnal ja kõhul paiknevate nisade tipul . Nisade arv vastab tavaliselt poegade arvule. Piimaga toidetakse poegi senikaua, kuni neil arenevad hambad, siis hakkavad
pojad järk-järgult tavalisele toidule üle minema.
Imetajate mitmekesisus
Ürgimetajad
– kõige algelisem imetaja , sigib munadega.
Alamimetaja
– pärisimetajast alamal tasemel imetaja, kelle vastsündinud pojad
arenevad spetsiaalses kukrus.
Pärisimetaja
– kõige kõrgemal arengutasemel imetaja, kelle järglased arenevad
emakas.
Kiskja
– imetaja, kes toitub teistest loomadest või nende
laipadest.
Segatoiduline
– imetaja, kes toitub rohelistest taimdesest ja nende viljadest,
kuid ka väiksematest loomadest.
Putuktoidulised
– imetajad, kelle põhitoiduks on väikesed loomad, sealhulgas
putukad.
SELGROOTUD
KÄSNAD
Kehapind on pooriline, kehas palju eritüübilisi rakke. Elavad enamasti kolooniatena, kolooniad võivad olla eri kujuga. Puuduvad närvisüsteem, meeleelundid ja erituselundid.
Elupaik: magevees ja meredes.
Eluviis: kinnitunult.
Toes: sarvainest niidikesed, räni- või lubiainest nõelakesed.
Seedimine: kaelusviburrakud ja amööbitaolised rakud.
Sigimine: liitsugulised. Suguta (pungumine) ja suguline.
Muu: koed ja organid pole eristunud, läbi käsna keha peab pidevalt liikuma vesi.
Näited: jõekäsn, järvekäsn, pesukäsn, veenusekorv (klaaskäsn).
AINUÕÕSSED
Keha on kotikujuline. Kehaõõnt ümbritseb kahest rakukihist kehasein . Kõrverakud enesekaitseks ja saagi püüdmiseks. Osa elab kolooniatena.
Elupaik: magevees ja meredes.
Eluviis: kinnitunult polüübid ja vabalt meduusid.
Toes: rakukihtidevaheline sültjas mass või lubiainest toes.
Närvisüsteem: võrkjalt paiknevad närvirakud, mis omavahel jätketega ühendatud.
Seedimine: toimub kehaõõnes
Sigimine: lahksugulised. Suguta (pungumine) ja suguline. Osal liikidel vaheldub polüübi- ja meduusistaadium.
Muu: koed olemas, organid pole eristunud.
Näited: hüdra, meririst , korallid, meriroosid .
LAMEUSSID
Keha on lame. Osal liikidel pikk ja lüliline. Jätketeta. Keha katab kutiikula . Puuduvad vereringe- ja hingamiselundid.
Elupaik: loomade organismis.
Eluviis: loomade parasiidid.
Seedeelundid : osal sooltoru (pärakuta), osal seedeelundid puuduvad.
Närvisüsteem: pikad jätketega närviväädid.
Nägemiselundid: silmad puuduvad.
Erituselundid: torukujulised, ühest otsast suletud neerud .
Sigimine: liitsugulised. Suguline. Areng: muna, vastne , täiskasvanud isend . Vajavad vaheperemeest.
Muu: koed ja organid eristunud.
Näited: maksakakssuulane, nudipaeluss, laiuss , nookpaeluss.
ÜMARUSSID
Keha on sale , silindriline, mõlemast otsast ahenenud. Jätketeta. Keha katab kutiikula. Puuduvad vereringe- ja hingamiselundid.
Elupaik: vees, maismaal, teiste organismide sees.
Eluviis: vabalt elavad loomad ning taimede ja loomade parasiidid.
Seedeelundid: pärakuga lõppev sooltoru.
Närvisüsteem: närviväädid.
Nägemiselundid: silmad puuduvad.
Erituselundid: torukujulised, ühest otsast suletud moodustised.
Sigimine: lahksugulised. Suguline. Areng: muna, vastne, täiskasvanud isend.
Näited: liimuksolge , naaskelsaba, kartuli-kiduuss.
RÕNGUSSID
Keha on pikk ja lüliline, mõlemast otsast ahenev . Paljudel harjaste ja jätketega. Keha katab epiteel , mis koos lihastega moodustab nahklihasmõigu.
Elupaik: vees, maismaal.
Eluviis: vabalt elavad. Liiguvad lihaste ja harjaste abil.
Toes: nahklihasmõik ja kehaõõne vedelik.
Seedeelundid: pärakuga lõppev sooltoru.
Närvisüsteem: peaaju ja kõhtmine närvikett.
Nägemiselundid: osal on täppsilmad.
Erituselundid: igas lülis kaks mõlemast otsast avatud torukujulist eritustorukest (neeru).
Vereringe: suletud, kaks pikisoont, mis ühendatud ringsoontega. Südant pole.
Hingamine: enamasti läbi naha, osa lõpusjätke abil.
Sigimine: liitsugulised. Suguline. Areng: muna, vastne, täiskasvanud isend.
Näited: vihmauss , harjasliimukas, kaanid.
LIMUSED
Neil on mantel, jalg ja hõõrel. Enamasti kojaga loomad.
TEOD – üheosalise kojaga loom.
KARBID – kahest poolmest koda, liikumiseks kiilukujuline jalg.
PEAJALGSED – jalg on moondunud kombitsateks ja lehtriks.
Elupaik: vees, maismaal.
Eluviis: vabalt elavad, mõned kinnitunult. Liiguvad lihaselise jala abil või vee reaktiivjõudu kasutades.
Toes: koda või sisetoes .
Seedeelundid: pärakuga lõppev sooltoru, seedenääre maks.
Närvisüsteem: peaaju ja närviväädid.
Nägemiselundid: silmad, peata loomad silmadeta.
Erituselundid: üks või mitu keerulise ehitusega neeru.
Vereringe: avatud; süda ja osaline veresoonestik.
Hingamine: kopsude või lõpustega.
Sigimine: liitsugulised. Suguline. Areng: muna, osal vastne, täiskasvanud isend.
Näited: harilik viinamäe tigu , nälkjas
LÜLIJALGSED
Keha lülistunud, lülilised jalad. Keha katab kitiinkest .
Toes: Kitiinkest (osal tugevdatud lubisooladega).
Seedeelundid: Pärakuga lõppev sooltoru, (osal seedeelundiks maks, maos kitiinhambad).
Närvisüsteem: Kõhtmine närvikett. Arenenumatel on aju ja hästi arenenud meeleelundid.
Vereringe: Avatud, süda ja mõned veresooned .
VÄHID e KOORIKLOOMAD
Keha jaguneb pearindmikuks ja lüliliseks tagakehaks. Igal kehalülil jätked: kaks paari tundlaid, käimisjalad, ujujalad, viimase lüli jätked moodustavad saba. Esimesed käimisjalad suurte sõrgadega.
Elupaik: vees, mõned liigid ka maismaal.
Eluviis: vabalt elavad ja kinnitunud. Liiguvad kõndides ja ujudes.
Närvisüsteem: peaaju ja kõhtmine närvikett.
Nägemiselundid: liitsilmad.
Erituselundid: rohelised näärmed (neerutaolised elundid ).
Hingamine: lõpustega.
Sigimine: lahksugulised. Suguline. Areng: muna, vastne, täiskasvanud isend.
Näited: Jõevähk, krabi , homaar, keldrikakand .
ÄMBLIKUD
Keha jaguneb pearindmikuks ja lülistumata tagakehaks. Lõugkobijad, lõugtundlad ja kaheksa jalga. Tundlad puuduvad. Paljud liigid koovad võrku.
Elupaik: maismaal, vähesed vees.
Eluviis: vabalt elavad, liiguvad kõndides.
Närvisüsteem: peaaju, pikka närviketti pole.
Nägemiselundid: lihtsilmad.
Erituselundid: eritustorukesed
Hingamine: raamatkopsud, lisaks trahheed.
Sigimine: lahksugulised. Suguline. Areng: muna, vastne, täiskasvanud isend.
Näited: ristämblik, krabiämblik, lestad , skorpionid.
LÜLIJALGSED
PUTUKAD
Keha jaguneb peaks, rindmikuks (kolmest lülist koosnev) ja lüliliseks tagakehaks. Kuus jalga. Paljudel liikidel kinnituvad rindmikule tiivad. Üks paar tundlaid, suised .
Elupaik: maismaal, vees.
Eluviis: vabalt elavad. Liiguvad lennates, kõndides, vees ujudes.
Närvisüsteem: peaaju ja kõhtmine närvikett.
Nägemiselundid: liitsilmad ja täppsilmad.
Erituselundid: eritustorukesed.
Hingamine: trahheed.
Sigimine: lahksugulised. Suguline. Areng moondega: muna, vastne (osal nukk ), täiskasvanud isend.
Näited: rohutirts , liblikad, mardikad , mesilased, sipelgad .
OKASNAHKSED
Keha enamikul kiirjas (5-kiireline). Veega täidetud torusüsteem, mis ühenduses jalakestega.
Elupaik: vees.
Eluviis: vabalt elavad. Liiguvad arvukate iminappadega jalakeste abil.
Toes: lubiplaadikestest sisetoes naha all.
Närvisüsteem: närviväädid.
Nägemiselundid: täppsilmad.
Erituselundid: puuduvad, eritavad läbi naha.
Hingamine: trahheed.
Sigimine: Suguline. Areng: muna, vastne, täiskasvanud isend.
Näited: meritht, merisiilik, meripura .
ELUKOOSLUS JA ÖKOSÜSTEEM
Maailm
meie ümber ei ole tühi. Meid ümbritseb nii elus kui ka eluta
loodus.
Eluslooduse
moodustavad elusorganismid (Eestis üle 22 000 erineva
liigi).
Eluta
looduseks loetakse
kõike seda, mis ümbritseb organismi (õhk, muld, vesi jne), kõik
see moodustab keskkonna.
Elukoosluse
moodustavad üksteisega seotud organismid, kes elavad sarnaste
tingimustega alal, näiteks kõik põllul elavad organismid
moodustavad põllukoosluse.
Elukooslus
koos eluta loodusega moodustab ökosüsteemi.
LOODUS
ÖKOSÜSTEEMID
ELUSLOODUS
ELUTA LOODUS
ELUKOOSLUS
Organismid on koosluses omavahel seotud:
Biotsönoos – sõltuvuses ja mõjutuses teineteisest
Toitumissuhete kaudu.
Organismid täidavad koosluses eri rolle.
TOOTJAD
LAGUNDAJAD
TARBIJAD
Taimed toodavad orgaanilisi ühendeid
Tarbivad tootjate poolt toodetut.
Seened ja bakterid aitavad lagundada surnud organisme
Toiduahelad ja toiduahelate võrgustik
Organismide
rida, milles iga järgmine liige toitub eelmisest, nimetatakse
toiduahelaks.
Toiduahelad
on elukoosluses omavahel seotud ja moodustavad toiduahelate
võrgustiku e
toiduvõrgustiku.
Toiduahelate
esimene organism on alati taim.
Taimedest toituvad taimtoidulised
loomad, nendest omakorda loomtoidulised
loomad. Surnud organisme lagundavad lagundajad.
ASULAD JA
NENDE ELUKOOSLUSED
Eestis
on 15 maakonda
ja rohkem kui 200
valda,
42
linna.
Umbes
30% eesti rahvastikust elab maal ja 70% linnas.
Eestis
on palju vanu külasid, mis koosnesid mõnest üksikust eraldiasuvast
talust – hajaküla.
Tasase pinnamoega aladel on honed ehitatud lähestikku teede ristumiskohta
põllumaade keskele – sumbküla.
Voorte
ja madalamate küngaste nõlvadel leiame ahel-
ja ridakülad.
Seal,
kus viljaka põllumullaga maad oli vähe, tekkisid tänavkülad.
Asulate
keskkonnatingimused
*
Suur osa maapinnast on asulates hoonete ja teede all.
* Muld saab
vähe niiskust.
* Õhutemperatuur kõrgem.
*
Asulate
õhk on saastatud .
* Tekib palju mitmesuguseid jäätmeid.
Linnahaljastus
ja taimed linnas
* Aed
– elukooslus, kus elutingimused sõltuvad suurel määral
inimestest.
*
Suurem
osa taimi kasvab linnas haljasaladel.
* Taimed enamasti inimese
istutatud – rohkesti kultuurtaimi .
*
Inimene mõjutab haljasalade taimi oma tegevusega .
* Asulate
rohelusesaared parandavad keskkonda, summutavad automüra, puhastavad
õhku.
Loomad
linnas
Linnas
elavad loomad, kes on linnaeluga kohastunud.
*
erinevad parasiidid, * inimkaaslejad, * lemmikloomad, * pisemad imetajad ( siilid , oravad, mutid ), * linnud.
PÕLD
Põld
on haritav maa, kus kasvatatakse peamisels lühiealisi (1-2-aastasi)
kultuurtaimi.
Peamised
põllutööd
*
Kõrrekoorimine (teraviljapõllul);
* Sügiskünd
* Äestamine
*
Külviaeg
* Umbrohutõrje
* Muldamine
Elutingimused
põllul
* Avatud maastik
– ilmastik mõjutab põldu rohkem kui metsa.
* Valgusküllane
*
Inimene loob soodsad tingimused kultuurtaimedele.
* Põllu
harimine masinatega muudab mulla omadusi.
* Tahtlik maaparandus .
Teraviljad
Rukis
Oder
Nisu
Kaer
Külvipind 1999. a
24 000 ha
154 000 ha
66 000 ha
61 000 ha
Nõudlikkus
Nõudlik
Vähenõudlik
Nõudlik
Vähenõudlik
Külmakindlus
Tundlik
Külmakindel
Tundlik
Tundlik
Niiskusnõudlikkus
Vähenõudlik
Vähenõudlik
Nõudlik
Nõudlik
Talivili/suvivili
Talivili/suvivili
Suvivili
Talivili/suvivili
Suvivili
Milleks?
Rukkileib
Õlu
Jahu, saiatooted
Puder , toiduks hobustele
NIIT
Niidud
on rohumaad – rohttaimedega kaetud maa-alad.
Looduslikud
niidud
– mitmesugused taimed kasvavad ilma inimese hooleta.
- Rannaniidud – mere rannikul
- Lamminiidud – jõgede ja järvede kallastel
- Looniidud – paepealsetel aladel
Kultuurniidud
– põllumehed harivad ja teevad vajadusel maaparandust, külvi vms.
Elutingimused niidul
- Tihe rohustu – niidul kasvab palju erinevaid rohttaimi ja kõrrelisi.
- Sage niitmine , tallamine
- Tugev kamar – niidutaimestiku juurtest läbipõimunud mullakamar.
- Palju valgust – niidul on vähe või pole üldse puid, mis takistaksid valguse levikut.
- Huumusrikas muld
- Inimmõju väiksem kui aias ja põllul.
Niidutaimed
Niitudel
kasvavad erinevad käpalised
e orhideelised,
kes
mitmeaastased rohttaimed.
Kõrrelised
ja liblikõielised
on ühed arvukamad taimerühmad niidul.
NIIDULOOMASTIK
- Arvukalt putukaid (liblikad, ristsikad)
- Mitmesugused linnud (põldlõoke, toonekurg)
- Väiksemad imetajad (rebane, põld- uruhiir )
- Rohukonnad
METS
Mets
on kooslus , mille põhilised kujundajad on puud. Metsale antakse
nimetus selle puu järgi, mida kasvab seal kõige arvukamalt (kaasik,
männik, kuusik).
Mets on suletud
maastik.
Metsarinded
Puurinne
– koosneb puudest .
Põõsarinne
– madalakasvulised puud ja põõsad (pihlakas, toomingas).
Puhmarinne
- -50cm kõrgused kääbuspõõsad ( mustikas , sinikas).
Rohurinne
– rohttaimed
Samblarinne
– katab metsaalust maapinda.
Puhma -,
rohu- ja samblarinnet nimetatakse kokku alustaimestikuks.
Ka
metsataimede juured ja risoomid paiknevad mullas rindeliselt.
Eesti
metsade liigitus
Soometsad
– soomuldadel
kasvavad metsad .
Arumetsad
– turbata või õhukese turbakihiga muldadel kasvavad metsad.
Jagunevad:
- Loometsad – paepealsel õhukesel mullal, enamasti männikud või männi-kuuse segamets, iseloomulikud ka kadakad. Alustaimestikus palju rohttaimi.
- Nõmmemetsad – kõige kuivemal ja toitainevaesemal liivmullal kasvavad metsad, hõredad valgusküllased männikud. Alustaimestikus vähesed kuivalembesed taimed.
- Palumetsad – valgusküllased männikud liivmuldadel, kus on parasjagu niiskust. Lisaks mändidele kasvavad ka kuused ja kased , metsa all rohkesti mustikaid ja pohla .
- Laanemetsad – parajalt niiskel ning toitainerikkamal mullal kasvav mets, tavaliselt võimas kuusemets, lisaks esineb ka mändi, kaske , haavapuid. Alustaimestik on võrdlemisi lopsakas.
- Salumetsad – mullad hästi toitainerikkad ja aasta läbi piisavalt niisked. Puurindes on nii okas- kui ka lehtpuid, tamm, saar jne. Alustaimestik väga lopsakas.
SOO
Soo
on liigniiske ala, kus suur osa taimejäänustest jab lagunemata ja
ladestub turbana .
SOODE
TEKE
Järv võib soostuda, kui vees on rohkesti taimede kasvuks vajalikke toitaineid, taimed hakkavad vohama ja aega mööda kasvab järv kinni.
Maismaa võib soostuda kestva liigniiskuse tõttu, nt orgudes ja nõgudes, kus maapind on vettpidava aluspõhjaga.
Eesti
soode jaotus
MADALSOO 57%
Algaste
Orgudesse,
nõgudesse
Toitaineid ja taimi palju
Turbakiht õhuke ja hästi
lagunenud
Kasvavad sookased ja rohttaimed.
Turbakiht pakseneb
Sammalde osakaal suureneb
Samblad hoiavad vett kinni
Tekib turvas.
SIIRDESOO 12%
Üleminekuaste madalsoost rabaks.
KÕRGSOO EHK RABA 31%
Soopind kerkib , muutub kumeraks
Turbasamblad kasvavad tipust, lagunevad alt, tekib rabaturvas
Taimed saavad vett ja toitu sademetest ning õhust
Liigivaene
Sootaimestik
Madalsoo - madalsoos kasvab vähe puid ja põõsaid. Seal puudub puhmarinne,
kuid rohttaimi on rohkesti. Madalsoo on mätlik.
Siirdesoo -
siirdesoos kasvab nii madalsoo kui ka rabataimi.
Raba -
rabas kasvavad ainult kidurad puud. Puhme on seal aga rohkem, mis
ulatuvad põlvini. Rohttaimi on vähe.
Elutingimused soos
Öökülmad
püsivad seal kauem, öösel jahtub rabapind kiiremini.
Samblavaibas
on vesi happeline ja hapnikuvaene, rabavesi on pärit peamiselt
sademeist.
Rabataimed kinnituvad turbasse , kust nad saavad külma
mineraalaaine vaest vett.
Laugas
- raba
keskel olevad pruuniveelised veekogud
Älve -
märg ajuti veega täidetud lohk
JÄRV
Järvenõgude
teke
- Tektoonilised –maailma sügavaim järv Baikal ning mitmed Ida-Aafrika riftivööndi järved.
- Ookeani reliktid – järved võivad tekkida ka ookeanide sulgumisel, nt Kaspia meri
- Mandrijää-alused – järved, mis on kaetud mandrijääga või muu jäämassiiviga (nt Vostoki järv).
- Erosioonilised – tüüpilised liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete uuristatud nõod.
- Akumulatiivsed – järvenõod, mis kujunevad mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel. Nende hulka kuuluvad nt lammijärved.
- Karstijärved – kujunevad karbonaatse aluspõhja ja õhukese pinnakattega aladel.
- Isostaatilised ehk rannajärved – järvedeks võivad saada endised merelahed.
- Meteoriiditekkelised järved – järved võivad tekkida meteoriidikraatritesse. Näiteks Kaali järv Saaremaal.
- Mandrijäätekkelised järved – järved, mille tekke on seotud mandrijää taandumisega.
- Soojärved – järved, mis on tekkinud soodes.
- Tehisjärved – järved, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel.
- Umbjärved – järved, kuhu midagi ei suubu ja ei voola välja.
- Lähtejärved – järved, kuhu midagi ei suubu, aga jõgi või oja voolab välja.
- Läbimisjärved – järved, kuhu suubuvad ja kust voolavad välja jõed ja/või ojad.
- Suubumisjärved – järved, kuhu suubuvad jõed ja/või ojad, aga midagi ei voola välja.
- Vee ringlus
- Suur vee segunemine – vee ringlus – toimub 2 korda aastas: kevadel ja sügisel.
- Kevadel, kui pindmine veekiht soojeneb päikese mõjul +4 kraadini, vajub see must veest raskemana põhja. Samal ajal tõusebkergem vesi pinnale, tuues kaasa toitaineid.
- Talvel on ringlus vastupidine .
- Talvel ja suvel erineva temperatuuriga veekihid ei segune.
JÕGI
- Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke.
- Jõgi algab lähtest. Kohta, kus jõgi suubub suuremasse veekogusse, nimetatakse suudmeks.
- Peajõgi koos lisa- ja harujõgedega moodustab jõestiku.
- Maa-alalt, millelt vesi jõkke koguneb, nimetatakse jõgikonnaks.
- Elutingimused jões
- Võrreldes järvega on temperatuur ühtlasem.
- Ka hapnik ja toitained jaotuvad ühtlasemalt.
- Hapnikupuudust ei teki.
- Aeglase vooluga kohtades sarnanevad jõe elutingimused järve omadega.
- Jäätumine algab jõgedel hiljem kui järvedel.
- Vesi maa sees
- Maakoores sisalduv põhjavesi koguneb kivimitevahelistesse tühimikesse ja lõhedesse ning kivimipooridesse. Põhjavesi nõrgub raskusjõu mõjul aeglaselt sügavamalt. Erinevates kivimites ja setetes kujunevad vettandvad kihid, millest koguneb põhjavesi kaevudesse või imbub allikate kaudu pinnaveekogudesse. Savi sisaldavatest kivimitest vesi kergesti läbi ei imbu ning need moodustavad vettpidavaid kihte. Põhjavesi liigub aeglaselt vettpidavate kivimikihtide peal.
-
-
-
-
-
-
MERI
- Meri on ookeani osa, mis on sellest eraldatud saarte, poolsaarte või veealuste kõrgendikega.
- Rannik on lainete kujundatud ja nende mõju all olev kitsas vöönd mere ja maismaa vahel.
- Merevee omadused
- Merevesi on soolane (keskmine soolasus on 35‰)
- Suurte jõgede suudmealadel on vesi peaaegu mage . Madala soolsusega vett nimetatakse riimveeks.
- Vee soolsus on erinev.
- Tugev tuul.
- Õhk mere läheduses on niiske.
- Kliima on keskmisel soojem.
- Kalad: räim, kilu, lest , tursk jne
- Siirdekalad : angerjas, lõhe, meriforell .
- Karbid: söödav rannakarp , söödav südakarp.
- Imetajad: viigerhüljes, hallhüljes, pringel .
- Linnud: kajakad , tiirud, kühmnokk-luik jne.
ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED
- Parasitism ehk nugilisus on looduses esinev organismidevaheline suhe, kus üks organism (parasiit) kasutab teist organism (peremeesorganismi) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
- Voodilutikas on inimese tervist puudutav kahjur . Ta toitub inimese verest uneajal.
- Kirp on üks tuntumaid parasiite inimese elus.
- Konkurents ökoloogias on kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral. Konkurentsi esineb nii liigi sees kui ka liikide vahel. Kui looduses konkureeritakse eluliselt vajalike asjade pärast ja võitlus on möödapääsmatu, siis inimesed võivad tekitada konkurentsi mille suhtes iganes.
- Karuputk ja teised taimed konkureerivad elukoha, valguse ja toitainete pärast.
- Ameerika naarits ja Euroopa naarits konkureerisid elukoha ja toidu pärast.
- Kisklus ehk röövlus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ( karnivoorid ) on loomad, kes söövad teisi loomi.
- Ilves on karnivoor, kes murrab toiduks näiteks jäneseid, metskitsi ja teisi loomi.
- Rebane murrab ja sööb näiteks kanu ja väikseid linde.
- Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.
- Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis.
- Vetikas ja seen samblikes
- Mänd ja männiriisikas – mänd hangib riisikale toitaineid ja vastupidi.
- Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe okösüsteemis, milles üks osapool saab kasu ja teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasut toomata.
- Mardikas elab sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, sipelgad ei saa sellest midagi.
INIMENE
Katteelundkond
- Nahk on elastne ja veniv keha väliskate. Nahk uueneb marrasknaha elusate rakkude paljunemise tagajärjel. Nahamoodustised on küüned, juuksed ja karvad.
- takistab bakterite ja mürgiste ainete sattumist kehasse.
- kaitseb keskkonna kahjulike mõjude eest.
- reguleerib kehatemperatuuri.
- kaitseb siseorganeid, kudesid ja lihaseid igapäevad löökide ja müksude eest.
- võimaldab tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku, valu
marrasknahk- koosneb tihedast surnud rakkudest, sarvkihist ja elusate rakkude kihist
pärisnahk- asuvad vere- ja lümfisooned, higi- ja rasunäärmed, närviretseptorid, karvanääpsud, silelihasrakud
nahaaluskude- rasvkude
Tugi- ja liikumiselundkond
- Luustik ehk skelett on tugi – ja liikumiselundkonna passiivne osa Inimese luustik koosneb omavahel seondunud luudest.
- Luud võivad seonduda:
liikuvalt- liigestega, nt põlveliigesega
painduvalt- sidekoe või kõhrega, nt selgroolülid
liikumatult- luuõmblustega, nt koljuluud
luurakkudest ja rakuvaheainest
mineraalainetest, mis annavad tugevuse
orgaanilised ained (valgud, rasvad ) annavad elastsuse
toestab keha pehmeid kudesid
annab kehale kuju
on lihaste kinnitumiskoht
võimaldab sooritada liigutusi
kaitseb siseelundeid
on mineraalainete talletaja
vereloomeelundkond
rasvade talletaja
- Luustiku põhiosad:
-
-
-
Lihased
- Lihased on tugi- ja liikumiselundkonna aktiivne osa. Lihased koosnevad kokkutõmbumisvõimelistest lihasrakkudest. Lihase kokkutõmbel tehakse tööd ja see vajab energiat, mida saadakse glükoosi või rasvade lõhustumisest. Inimesel on 3 tüüpi lihaseid:
- Skeleti eri osade luudel: kinnituvad neile kõõlustega. Töötavad vastupidi toimivate paaridena : ühe lihase kokkutõmbel teine lihas puhkab.
- Õlavarre kakspealihas, deltalihas , sääremarjalihas
- Mao, soolestiku ja veresoonte seinte lihased
- Südame kodade ja vatsakeste lihased
- Lihaste ülesanded:
- aitavad sooritada liigutusi
- annavad kehale kuju
- kaitsevad seespool asuvaid elundeid
- aitavad säilitada kehatemperatuuri
Vereringeelundkond
- Süda
- Süda on lihaseline elund, mis hakka talitlema juba lootel ja töötab lakkamatult elu lõpuni.
- Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne ja vasakus pooles arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb kahest kambrist: ülemisest - kojast ja alumisest - vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja-vatsakese - ehk atrioventikulaarsuudme kaudu. Mõlema koja sein moodustab väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks. Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakses sein.
- Süda asub südamepaunas ehk perikardis, mille sisepind eritab vedelikku, mis hõlbustab südametööd. Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks.
- Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard.
- Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata.
-
-
Vereringe
- Vereringe on vere pidev ringlemine veresoontes.
- Vere ringlemine organismis:
kindlustab pideva ainetevahetuse,
kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone,
osaleb jääkainete eemaldamises,
aitab ühtlustada keha temperatuuri,
seob tervikuks kõik organismi osad.
- Veresoonkond kooseb 3 tüüpi veresoontest: arteritest, veenidest ja kapillaaridest.
- viivad vere südamest välja
- kannavad verd elundite ja kudede vahel
- Inimese vereringe jaguneb suureks ehk kehavereringeks ja väikseks ehk kopsuvereringeks.
- Kehavereringe- veri liigub südame vasakust vatsakesest mööda veresooni kehasse ja selt südame paremasse kotta.
- Kopsuvereringe - veri liigub paremast vatsakesest mööda veresooni kopsu ja seal südame vasakusse kotta.
- Ainult kopsude veresooned
- Kopsu ja sealt edasi vasakusse kotta.
- Arterite kaudu viib arteriaalne veri hapniku ja toitained kõikidesse keha elunditesse:
- Kehakappillaarides toimub gaasi ja toitainete ainevahetus vere ja kudede vahel.
- Veenide kaudu toob venoosne veri elunditest ära süsihappegaasi ja teised jääkained
- Kopsuarterite kaudu viib venoosne veri süsihappegaasi kopsudesse. Kopsukapillaarides veri vabaneb süsihappegaasist ja küllastub hapnikuga. Kopsuveenide kaudu toob arteriaalne veri kopsudest hapniku südamesse, et sealt liikuda suurde vereringesse.
- Varustab kogu keha hapniku ja toitainetega ning viib kudedest jääkained ära
- Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks.
Veri ja immuunsüsteem
toob kõikidele elundite kudedele toitained ja viib neilt ära laguproduktid,
hingamisel toob kudedesse hapniku ja viib ära süsihappegaasi,
osaleb soojusregulatsioonis,
mängib tähtsat rolli humoraalses regulatsioonis (kannab organismis laiali mitmesuguseid hormoone,mis põhjustavad elundite talitluse intensiivistumist või pidurdumist),
teeb kahjutuks organismi sattunud mikroobid ja viirused.
-
- Uusi vererakke toodetakse punases luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas.
- Verel on organismis täita äärmiselt tähtis ülesanne - kindlustada sisemise tasakaalu ehk homöostaasi säilimine sise- ja väliskeskonna pidevalt muutuvates tingimustes.
-
- Immuunsüsteem on oganismi kaitsesüsteem, mille moodustavad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn , lümfisooned.
Hingamiselundkond
- Hingamine on ainevahetusprotsess, mis annab elutegevuseks vajalikku energiat. Hingamine põhineb organismi ja väliskeskkonna vahelisel gaasivahetusel, mid avahendavad hingamiselundid. Hingamiselundid on inimesel ninaõõs, neel, kõri, hingetoru , kopsutorud ja kopsud.
- Rakuhingamine
- Kopsuhingamine
- Hingamiselundite tähtsus
varustavad organismi hapnikuga
aitavad organismil vabaneda süsihappegaasist
ninaõõs puhastab, niisutab ja soojendab sissehingatavat õhku, kontrollib õhu kvaliteeti
häälekurrud ja häälepilu osalevad hääle tekitamisel
hingamisteede kaudu eraldub koos väljahingatava õhuga ka veeauru
rakkudes toimuva rakuhingamise käigus saadakse elutegevuseks vajalikku energiat
Sisenõrenäärmed
- Sisenõrenäärmed on elundid, mis toodavad hormoone. Hormoonid on aktiivsed ained, mis reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi ainevahetust. Hormoonid erituvad otse verre, sest sisenõrenäärmetel puuduvad juhad.
- Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd
- Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut
- Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone.
- Toodab hormooni türoksiin.
- Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri.
- Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust.
- Toodavad hormooni adrenaliin .
- Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne.
- Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral.
- Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole).
- Toodab hormooni insuliin.
- Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas.
Närvisüsteem
- Närvisüsteemi kuuluvad peaaju, seljaaju ja neist lähtuvad närvid.
- Närvisüsteem kooskülastab ja juhib oranismi kõigi elundite talitlust ning võimaldab organismil kohaneda väliskeskkonna ja organismisiseste muutustega. Närvisüsteemi põhiavaldused on refleksid (vastused väliskeskkonnast või organismist pärinevatele ärritustele)
- Aju osad
- Juhitakse inimese vaimset kui ka kehalist tegevust, seal ausvad mälu, liigutusi ja meeleelundite tööd juhtivad keskused
- Reguleerib tasakaalutunnetust, lihaste tööd ja kooskõlastab erinevaid liigutusi
- Reguleerib ainevahetust, paljunemist, eritamist, keha temperatuuri,
- Ühendab peaaju seljaajuga ning juhib tahtele allumatut elundite tegevust, nt seedimist, hingamist ja südametegevust
- Vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib tähtsaid kaasasündinud käitumist (tingimatud refleksid, mis aitavad hädaolukorras)
- Somaatiline närvisüsteem - reguleerib meie tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja organismi tahtlikke liigutusi.
- Vegetatiivne närvisüsteem - juhib tahtle allumatute siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Nende elundite automaatset tegevust me endale ei teadvusta.
- Meeleelundid
- Meeleelundite ülesandeks on võtta vastu väljastpoolt tulevat infot.
- Silm
- Hoiavad silma paigal või liigutavad seda
- Närviimpulsid kanduvad võrkkestast mööda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse, kus tekib nägemisaisting.
- Reguleerib silma langeva valguse hulka, eredas valguses see aheneb ja hämaras suureneb
- Sinna moodustub kujutis, mis on vähendatud ja ümberpööratud. Jaguneb 2-ks:
- Kolvikesed - võimaldavad nägemist päevavalguses, eristavad värvusi
- Kepikesed - võimaldavad nägemist ka nõrgas valguses, eristavad objektide heledust ja tumedust.
- kaugele näeb hästi, lähedale ebateraselt
- lähedale näeb hästi, kaugele ebateravalt.
- ei erista mõningaid värvusi, sageli punast ja rohelist
- silmalääts liiga lame või silmamuna normaalsest lühem, kujutis tekib võrkkesta taha
- silmalääts liiga kumer või silmammuna liiga pikergune, kujutis tekib võrkkesta ette
- kaasasündinud pärilik häire, sagedamini meestel
- Kõrv
- Inimese kuulmis- ja tasakaaluelundiks on kõrvad .
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- Kõrvad koosnevad kolmest osast:
- Väliskõrv Sisekõrv Keskkõrv
- Väliskõrva kaitseb kõrvavaik – takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse.
- kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku.
- kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest.
- õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks.
- kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva.
- hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena.
- Kuulmine
Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained
panevad trummikile võnkuma
kuulmeluukesed võtavad võnked vastu
võimendavad need ning annavad edasi teole
teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid
need omakorda kuulmisrakkude kiud
helivõnked muutuvad närviimpulssideks
kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse
- maitsmine on vajalik toidu ja joogi külblikkuse hindamiseks
- maitseretseptorid asuvad keelel maitsmispungades
- maitse tundmiseks peab suus olev aine süljes lahustuma
-
-
-
-
-
-
-
-
Ainevahetus
-
-
- Seedeelundid ja nende ülesanded
- - toidu peenestamine hammastega
- - toidu segamine süljega, mis teeb toidupala libedaks ja kergemini neelatavaks
- - maitse tundmine ja hindamine
- - amülaasi toimel algab süsivesikute lõhustamine
- toidu edasijuhtimine söögitorru
- neelamise ajal suleb kõrikaas toidu ligipääsu kõrri ja hingetorru
- toidu edasijuhtimine makku
- toit soojeneb ja seguneb maonõrega
- soolhape muudab mao keskkonna happeliseks
- algav valkude lhustumine pepsiini toimel
- toit viibib maos 3-4 tundi
- põhiline osa seedimisest:
- valkude ja süsivesikute lõhustumine
- kõhunäärmenõre muudab soole leskkonna neutraalseks
- sapp muudab toidurasvad väikesteks tilgakesteks, et ensüümidel oleks rasva kergem lõhustada
- algab rasvade lõhustumine lipaasi toimel
- valkude, rasvade ja süsivesikute lõplik lõhustumine:
- toitained imenduvad läbi soolehattude seinte vere- ja lümfisoontesse: süsivesikute ja valkude koostisosad, vitamiinid ja mineraalained verre, rasvade koostisosad lümfi
- vee imendumine läbi jämesooleseina verre
- seedimisjääkide tihenemine ja väljutamiseks lõpliku massi moodustamine
- jämesoolebakterid varustavad meie organismi müningate vitamiinidega ja tõrjuvad tõvestavaid baktereid
- tahkete jääkainete väljutamine
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
Erituselundid
- Ainevahetuse käigus moodustuvad organismile vajalikud ühendid ja ka mitmesugused jääkained ning mürgised ühendid. Jääkained tuleb kehast eemaldada, sest kuhjudes põhjustavad nad surma. Tekkinud jääkained ja liigse vee kõrvaldavad organismist erituselundid: neerud, kopsud, nahk. Tahked seedimisjäägid eemalduvad väljaheitena soolestikust.
-
- Neerusid läbib tihe veresoonte võrgustik. Igas minutis voolab läbi neerude rohkem kui üks liiter verd, millest eemaldatakse jääkained
- Neerukehakestes filtreeritakse läbivoolavast verest välja suhkrud , soolade koostisosad, kusiaine, vesi jt ained. Moodustub esmane uriin.
- Neerutorukestes toimub esmasest uriinist vajalike ainete ja osa vee tagasisimendumine verre ning jääkainetest lõpliku uriini moodustumine.
- Uriin koguneb kusepõide ja väljutatakse kusiti kaudu.
- Eemaldavad organismist liigse vee ja ainevahetuse jääkained.
- Reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres, seega osalevad vere õige keemilise koostise säilitamises.
- Nahas paiknevates higinäärmetes moodustub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest, kusiainest jt ainevahetusjääkidest.
- Eemaldab higaga organismist vett, soolasid jt aineid.
- Higi aurumine naha pinnalt jahutab keha, see aitab säilitada püsivat kehatemperatuuri.
- Rakkudes toimuvate ainevahetusprotsesside käigus moodustub jääkainene süsihappegaas, mis verega transporditakse kopsudesse ja hingatakse sealt välja.
- Eemaldavad organismist süsihappegaasi.
- Väljahingatava õhuga eritavad kopsud vett veeauruna
- Seedimata toiduosad kogunevad jämesoolde. Väljaheide koosneb põhiliselt seedimata todiujääkidest, bakteritest ja veest.
- Eemaldab organismist seedumatud toidujäägid.
- Väljaheitega koos eemaldub meie kehast ka väheses koguses vett.
-
- Suguelundkond
- Meessugurakkude arenemine
- munarakud moodustuvad munasarjades
- spermind hakkavad arenema alles murdeeas
- munarakkude alged tekivad juba looteeas
- korraga valmis tuhandeid seemnerakke, küpsed spermid talletuvad munandimanustes
- korraga valmib ainult üks munarakk
- spermi arengutsükkel umbes 80 päeva
- küpsed munarakud eralduvad perioodiliselt u 28 päeva järel
- sperme valmib pidevalt teismeeeast kuni surmani
- munarakke valmib umbes 45-50 eluaastani
- ühe seemnepurskega eritub mitusada miljonit spermi
- naise elu jooksul valmib kokku umbes 400 munarakku
- spermid vajavad arenemiseks kehatemperatuurist madalamat temperatuuri
- mitteviljastunud munarakk eemaldub organismist mentruatsiooni käigus
- spermid ei tohi kokku puutuda organismi verega, sest vere kaitserakud hävitavad nad
- kui munarakk viljastatakse, siis hakkab sellest emakas arenema loode
-
-
-
-
-
-
-
-
-
Viljastumine
-
- munaraku vabanemist munasarjast nim ovulatsiooniks
- munasarjast vabanenud munarakk liigub läbi kõhuõõne munajuhasse
- munaraku eluiga on 24 tundi. Kui ta selle aja jooksul kohtub munajuhas spermiga, toimub viljastumine
- viljastumine on spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine
- munajuhas ründavad munarakku tuhanded spermid, kuid ainult üks sperm viljastab munaraku
- viljastunud munarakk hakkab jagunema, tekib rakukobar, mis liigub emakasse ja kinnitub selle limaskestale- st pesastub
- sellele kohale emaka seinas, kus rakukobarpesastus, moodustub platsenta . Läbi platsenta toimub ema ja loote vahel ainevahetus, sealjuures inimalge ja ema veri ei puutu kokku
- rakukobarast areneb idulane, kellel pole inimesega veel mingit välist sarnasust
- kolmanda arengukuu alguseks muutub idulane väliselt inimesega sarnaseks, nüüd nim seda looteks
- looteline areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõppeb sünnitusega
Kõik kommentaarid