9. kl bioloogia eksami kordamismaterjal (2)

ÜLDBIOLOOGIA
Botaanika – uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik)
Zooloogia – uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi
Mikrobioloogia – uurib mikroorganisme
Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest...
ELUSOLENDID

• Koosnevad rakkudest ( ainuraksed /hulkraksed)
  
• Paljunevad (suguline/mittesuguline)
  
• Reageerivad keskkonna muutustele
  
• Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine)
  
• Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega)
  

SÜSTEMAATIKA
Liik : kodukass
Perekond : kass
Sugukond : kaslased
Selts : kiskjalised
Klass : imetajad
Hõimkond : keelikloomad
Riik : loomariik
Eeltuumne – rakk , milles rakutuum ei ole eristunud
Päristuumne – rakk, milles on eristunud rakutuum
Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid , protistid , seened, taimed, loomad
RAKUD Taimerakk: loomarakk :
TAIMERAKK
MÕLEMAL
LOOMARAKK
Rakukest
Kloroplastid
Vakuool
Tsütoplasma
Mitokondrid
Rakutuum
Tsütoplasmavõrgustik
Ribosoomid
Golgi kompleks
Rakumembraan
Lüsosoomid
Rakukest – annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta toimub aine- ja energiavahetus
Kloroplastid – plastiidid, milles toimub fotosüntees. Neis valmsitatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikeseenergiat
Vakuool – õhukese membraaniga ümbritsetud vee ja selles lahustunud ainete mahuti
Tsütoplasma – see on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanislisi aineid

Mitokondrid – varustavad rakku energiaga. Hapnikku tarbides muunduvad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks
Rakutuum – suunab ja kontrollib raku elutegevust, st kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kromosoomid , mis sisaldavad pärilikkusainet
Tsütoplasmavõrgustik – koosneb arvukatest kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained
Ribosoomid – kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud
Golgi kompleks – sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi
Rakumembraan – eraldab rakku teistest rakkudest ja ümbritsevast keskkonnast. Imeõhuke, pooridega, mille kaudu on omavahel naaberrakud ühenduses
Lüsosoomid – lagundatakse rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid
Epiteelkude : närvikude: südamelihas : silelihas :
võõtlihas: sidekude: luukude:
Epiteelkude
Toodab organismi jaoks vajalikke ühendeid.
Närvikude
Erutuse vastuvõtmine ja juhtimine.
Südamelihaskude
Rütmiline kokkutõmbumine.
Silelihaskude
Tõmbuvad aeglasti kokku ja võivad nii jääda pikaks ajaks ilma et väsiks
Vöötlihaskude
Moodustab põhilise oda inimese lihastest.
Sidekude
Seab organismi tervikuks ja moodustab toese
Luukude
Täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb osa keha toes
TAIMED
Juur-kinnitab taime mulda
Vars-seda mõõda liiguvad toitained
Leht-valmistab orgaanilisi aineid ja toimub hingamine ja vee aurumine ,vajab kasvuks
Õis-õistaime sugulise paljunemise organ
Vili-õistaime organist arneb pärast viljastumist mille see son seemned
Õhulõhe-toimub gaasivahetus
Juhtkimp -kattekoe all asuv põhikude
Tõusev vool-ained mida taim saab mullast ning see liigub edasi teistesse osadesse
Laskuv vool-ained mida taim saab välaspoolmulda liigub edasi mõõda niineosa
Fotosüntees- valgusenergia abil orgaaniliste ühendite tekkimine veest ja SHG-st
Anorgaaniline aine-
Orgaaniline aine-
Süsihappegaas-värvusetu ja lõhnatu kaas mis tekib hingamisel
Hapnik-värvusetu ja lõhnatu gaas hingamiseks hädavajalik
Tärklis-tekib taimedes fotosünteesi tulemusena ja talletatakse varuainena juurtes ,risoomides,mugulas,seemneis
Klorofüll-taimes sisalduv pigment mis annab taimele rohelise värvuse
Rakuhingamine -ainevahetusprotsess mis annab vajalikku energiat.tarbivad hapnikku ja eritavad SHG-i
Vegetatiivne paljunemine
Mittesuguline,kasvuoranite abil (maikelluke, tulp )
Eoseline paljunemine
Valmivad eoslates eosed(sõnajalg,samblad)
Suguline paljunemine
Vajab sugurakkude olemasolu(kass,koer)
Viljastumine - seemne ja munaraku ühinemine
Tolmlemine-õietólmu kandumine tolmukailt emakasuudmele
Seeme-taime levimisvahen,sisaldab idu ja enamasti toitekude,mis on ümberitsetud seemnekstega
Vili- õistaime organist arneb pärast viljastumist mille see son seemned
emasKäbi-käbi milles asuvad seemnealgmed ja kus arenevad seemned
isasKäbi-käbi milles on tolmukotid tolmuteradega
Eos-paljunemis ja levimis vahend
Eosla-enamasti kotjas moodustis milles valmivad eosed
Taimede ja vetikate osatähtus looduses ja inimese elus
looduses
Inimese elus

• Paljudele loomadele toiduks
  
• Paljudele loomadele elukohaks
  

• Toodab hapniku mida on inimesel on eluks vaja.
  
• Toiduks
  

BAKTERID, VIIRUSED
Bakterite ja viiruste erinevused:
Viirused
Bakterid

Paljunevad elusates rakkudes

Paljunevad pooldudes

Viirustel puudub rakuline ehitus

Bakterid pn ainuraksed
Baktereid kasutakse-toiduainete valmistamiseks
Viirusi kasutatakse-vaktsiinides
Inimese organismis on vaja elavaid paktereid 1) lõhutavad toitaineid
2) sünteesivad vitamiine
Vaktsiin-haigustekitajatest valmistaud ained, mille viimine organismi hoiab ära sellesse haigusesse haigestumise
Viiruste osatähtsus looduses ja inimese elus:
looduses
Inimese elus
ALGLOOMAD
Algloomad osatähtsus inmeste ja looduses:
looduses
Inmese elus

• Toiduks suurematele organismidele( kalad )
  
• Osalevad looduse aineringes mida taimed saavad kasutada
  
• Aitab mäletsajatel rohtu seedida
  

• On olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel
  

Amõõb ja silmviburlane paljunevad pooldudes
kingloom paljuneb ristpooldudes
SEENED,SAMBLIKUD
Seened paljunevad:1)pungudes 2)esotega
Seente osatähtsus looduses ja inemese elus:
Looduses
Inimese elus

• Asendamatud looduse aineringes
  

• On elukohaks putukatele
  
• Osa seeni tekitab loomadele ja taimedele haigusi(hävitavad puid)
  

• Toiduks ja toiduaineteks
  
• Hallitusseened hävitavad toiduaineid
  
• Osa seeni põhjustavad haigusi
  
• Toodetakse antibiootikume
  

Seen -------- vetikas : vesi ja mineraalained
Vetikas------seen : orgaanilised ained
Samlike osatähtsus looduses ja inimese elus:
Looduses
Inimese elus

• Kõdunedes tekib huumus kus saavad hakata kasvama taimed.
  
• Toiduks loomadele
  

• Kasutatakse geoloogiliste objektide vanuse määramiseks
  
• Ravimite valmistamiseks
  
• Lõnga värvimiseks
  

Kooriksablik-ühetaoline sile või teraline koorik,tugev kinnitus
Lehtsamblik-lehe või plaadikujuline tallus,mis jaguneb servadest hõlmadeks
Põõsassamblik-meenutavad väikesi põõsakesi maapinnal või ripuvad puuokstel
LOOMAD
TUNNUS
SELGROOGSED
SELGROOTUD
Toes
Toes ehk skelett paikneb keha sisemuses, on enamikul luuline ja koosneb järgmistest osadest: lüliline selgroog , jäsemete- ja koljuluud . Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed .
Toes paikneb keha pinnal. See võib olla 1) kitiin-, räni- või lubiainest või 2) lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik.
Lihastik
Lihastik on tugev ja massiivne , moodustab siseelundite kaitseks polstri ja annab loomale iseloomuliku kehakuju .
Lihastik paikneb enamasti kihtidena ja õmbritseb keha või paikneb kimpudena keha sisemuses.
Närvisüsteem
Närvisüsteemi kesksed osad on peaaju ja seljaaju , mis paiknevad keha selgmisel poolel. Peaaju on suhteliselt suur, keerulise ehitusega ja kaitstud koljuluudega.
Närvisüsteemi kesksed osad (peaaju ja närviväädid) paiknevad keha kõhtmisel poolel. Peaaju on väike ja lihtsa ehitusega. Sellest lähtuvad närviväädid (pikad närvirakkude jätkete kimbud). Lülilise ehitusega loomadel on see kõhtmise närviketina (igas kehalülis on närvirakud, mis on omavahel ühendatud närviväädiga) .
Süda ja vereringesüsteem
Süda paikneb kõhtmisel poolele ning on kahe- kuni neljaosaline. Veresoontes voolab veri , mille paneb ringlema süda. Vereringesüsteem on suletud: veri ringleb oma teel ainult veresoontes.
Süda paikneb selgmisel poolel (mõnikord puudub) ja enamasti on pikk ja torujas. See paneb vere liikuma. Vereringesüsteem on enamikul avatud: veri voolab osal oma teest veresoontes, osal aga elunditevahelistes õõnsustes. Kehas liigub vere ja kehavedeliku segu, mida lihtsustamatult nimetakse vereks. Mõnedel on vereringe suletud.
Käsnad
Elupaik
Käsnad elavad peamiselt soojades meredes. Magevetes on liike vähe. Eesti veekogudes elavad järvekäsn (seisuveekogudes) ja jõekäsn (vooluvetes). Käsnad elavad taimedel, kividel , limuste kodadel jm.
Toitumine
Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi (bakterid, mikroskoopilised taimed ja loomad ning muu orgaaniline hõljum). Veel on oluline roll ka toidu hankimises. Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja tillukesi toiduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse.
Paljunemine
Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugurakkude abil.
Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse.. 
Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne , kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks
Tähtsus looduses
Käsnad puhastavad vett.
Samuti on nad tähtsad aineringes.
Käsn-Kõrvitsa kurgitaoliste viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku kasutatakse saunanuustikuna.
Merikäsna kasutatakse juveliiritoodete ja nahkesemete töötlemisel.
ohustatus
Käsnasid ohustab vee liigne reostus, nende kaasavõtmine ja hävitamine.
HÜDRAD
Hüdrad on lahkusuglised loomad-loom kelle munarakud ja seemnerakud arenevad eri isendites.
Põlüüp-ainuõõsne loom kes elab millelegi kinnitatult
Kehaehitus
Kotikujuline veeloom:keha on ainult ühest otsast avatud ja seal on suu. suud ümbristevad kombitsad ,millel on kõrverakud.kehaõõnt ümbritsev kehasein koosneb kahest rakukihist,mille vahel on õhem või paksem sültjas mass. sale 1cm paksune.
elukoht
Varshürda elab puhtaveelistes mageveekogudes millegile kinnitatult e. polüübina
liikumine
Ta on tallaga kinnitatud taimele kivile või mujale.hürda võib liikuda aeglaselt ühest kohast teise.kui kehapoole lihaskiud lühenevad kaldub loom selle külje suunas.
toitumine
Tema toiduks on veesliikuvad väiksed loomad:sõudikud,vesikirbud jt vähikiesed.võib ka kalamaimust jagu saada
sigimine
1)Kevadest sügiseni sigib hüdra pungudes.hüdra keha välispinnale moodustab pung mis hakkab kasvama.2)suguliselt sigib ta sügisel.siis arenevad tema kehas sugurakud.
MEDUUS
kehaehitus
Lai kumer keha mis meenutab vihmavarju
Liikumine
Meduusid liiguvad oma keha järsult kokku tõmmates.keha alt välja paiskuv vesi lükkab looma edasi.
Paljunemine
Tema elutsüklis on nii meduusi-kui ka polüübistaadium
VIHMAUSS
Kehaehitus
Vihmaussi keha toestab nahklihasmõik,mis koosneb epiteelist ja lihaskihtidest
Liikumine
Liikumiseks kasutab vihmasuss ringlihaseid ja pikilihaseid
paljunemine
Kahks vihmaussi paarituvad et vahetada semnerakke.võõpiirkonda moodustab limast kookon kuhu ta muneb oma munad ja viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega. munast valmivad vihmaussid otse.s.o moondeta
Looduses ja
inimese elus osatähtsus
Looduses:kobestavad mulda,toiduahel,parandavad mulla viljakust
inimese elus:kalapüük,kobestades mulda on taimekasvatamisele kasulik
Seedeeleundkond läbib kogu vihmaussi keha
Seedeelundkond algab suuavaga is paikneb keha eesosas.Torujas seedesüsteem läbib kogu keha ja lõpeb sabaosas pärakuga.erinevalt ainuõõsetest liigub toit läbi keha ühes suunas,järk-järgult seedudes.Nii ei segune toit ja toidujäägid ning rohkem toitaineid imendub läbi soole seina organismi.seedimisjäägid eritab vihmauss pärasku kaudu.
Vihmaussi vereringe moodustavad pikisooned ja ringsooned
Vereringe on vihamaussil suletud.see tähendab et veri voolab kogu oma teel veresoontes.kogukeha läbivad pikisooned on igas lülis ühendatud ringsoonega.südant vihmaussil pole.südamena talitlevad eesmised ringsooned,mis kokkutõmbudes vere liikuma panevad.veri kannab toitaineid ja hapnikku rakkudesse ja SHG neist välja.
Vihmaussil on peaaju,kõhtmine närvikett ning nahas meeleelundid
Asjust saab alguse kõhtmine närvikett.Meeleelundiga võtab vihmauss vastu ärritusi. meelerakud paiknevad nahas kogu keha pinnal.nendega tajub ta valgust,võtab vastu lõhna,maitse ja kompimis
Vihmauss hingab läbi naha
Vihmauss hingab naha kaudu,hingamiselundeid tal pole.nahas on tihedalt veresooni.kuna hapnik liigub õhust verre ainult läbi niiske naha,ei tohi ussi keapind kuiv olla.slp käibki ta pinnal õõsel,kui on niiskem ja päike ei kuivata
TIGU
Teo närvisüsteem ja meeleelundid
Teol on väike peaaeju ja kehas ning tallas närviväädid.tema tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel .tigu kombib peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. silmadega eristab tigu valgust ja varju.esemete kuju ta ei näe.
Vereringe on tigudel avatud
Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selmises osas paiknev süda.südamest juhivad veresooned vere elunditevahelistesse õõnsustesse.andnud kudedesse ära toitained ja hapniku ning rikastunud SHG-ga, koguneb veri uuesti veresoontesse ja liigub tagasi südamesse
Tigu peenestab toitu hõõrlaga
Enamik teo siseelunditest asub spiraalses kojas .Seedeelundkond algab pea ajapoolel paikneva suuga .Suuõõnes asuvad arvukad kitiinhambakesed.mis moodustavad riivitaolise elundi ehk hõõrla.kiriteod sõõvad taimelehti ja küpsenud vilju , kraapides neilt hõõrlaga tükikesi.toit seeditakse maos ja sooltorus.
Kõik maismaateod hingavad kopsuga
Kops paikneb koja eesserva lähedal.läbi hingamisava pääseb õhk kopsu,mille rohkete veresoonte kaudu satub õhuhapnik verre.paljud veetõed higavad aga lõpustega.
Kiritigu sarnasus nälkjas
Kiritel on koda silmad nälkjal pole koda
Kombitsad
Tald
Pea
kehaehitus
Keha kiatseb keerdudega koonusjas koda,mis on tugevdatud lubiainega millesse ta ohukorral peitu poeb.koja all on mantel ,mis ümbritseb keha mis tekitab koja.
paljunemine
Teod on liitsugulised,nende organismis vaömivad nii seemne-kui ka munarakud
Tähtsus looduses
ja inimese elus
Looduses:tõõtavad ümber suure osa taimsest massist,toiduks paljudele loomadele
Inimesele:vaheperemeestes areneb parasiitusse mis võib hävitada looma karju ,toiduks, riide värvimiseks,müügiks
KARBID
meeleeundid
Tähtsamad meeled on kompimis ja maitsmismeel.neil puudub pea ega näe.eriti tundlik on kompeelund jalg.
Elukoht
Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes
toitumine
Läbi tema keha liigub pidevalt vesi, millest nad saavad hapniku ja filtreerivad toiduks hõljumit
Paljunemine
Karbid on lahksugulised. emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed .mageveekarpide vastsed parasiteerivad mõnda aega kaladel,enne kui nad veekogu põhja laskuvad,kus nad karpideks arenevead
Tähtsus looduses
Ja inimese elus
Looduses:toiduks teistele veeloomadele,filtreerivad vett
Inimestele:müügiks,toiduks(auster),saadakse pärle,tehakse nõõpe.jahvatades muu toiduga viiakse lindusele sõõgiks.
VÄHID
Vähi närvisüsteem ja meeleelundid
Vähi närvisüsteem sarnaneb vihmaussi omaga.tal on väike peaaeju ja üsna pikk kõhtmine närvikett
Vähi tegutsemisel on oluline osa kompimis-,haistmis- ja nägemismeelel.pikkade tundlatega ja jalgadega kombib ta ümbrust.saagi otsimisel on tundlad olulised,sest nendega tunneb vähk ka lõhna ja maistset.vähk näeb oma liitsilmadega objektide kuju,kuid mosaiikselt.tema vaateväli on lai sest ta saab lühikestel jätketel paiknebad silmi eri suunas liigutada.
Vähil on avataud vereringe
Sinakasroheline veri varustab kõiki kehaosi hapnikuga. Tagasi südamesse liigub veri läbi lõpuste,kus rikastub hapnikuga ja annab ära kehast kogutud süsihappegaasi.
Vähil on hambad ka maos
Seedeelundkonna ehitus ja toitumine on vähil üsna omapärane..suurte sõrgadega haarab ta toidu ja suunab selle suuava juurde.lõugadega peenestab ta toidu ainult osaliselt.toidu peenestamine jätkub maos selle seintes asuvate kitiinainest hambakestega.toit seeditakse lüsikeses sooles.seemiseks vajalikke nõresid toodab maks
Vähil on hingamiseks lõpused
Jõevähil on lõpused keha külgedel pea rindmiku kilbi all.need erinevad ehituselt kala lõpustest,kuid ka nende ülesanne on vees oleva hapniku juhtimine verre,samuti süsihappegaasi eemaldamine verest.
Sigimine
Lahksugulised, viljastamine on kehaväline.jõevähk muneb sügisel ja kannab mune talvel endaga kaasas.munad kooruvad alles suve algul.
toitumine
Sõõvad surnuid vees hõljuvaid organismide jäänuseid,mineraalained,bakterid
Kavamine
Ronib vanast kestast välja ja kasvatab uue
ÄMBLIKUD
Ämbliku närvisüsteem ja meeleelundid
Närvisüsteemii põhiosa paikneb pearindmikus.meeltest on ämblikul tähtsad kompimis ja nägemismeel.ämblik kombib peamiselt lõugkobijatega ja jalgadega,nendega tunnetab ta ka nt võrguniidi võkumist.nad eristavad suurte objektide liikumist,kuid näevad ainult mõüne sentimmetri kaugusele.
Ämblikul on avatud vereringe
Pikk torukujuline süda pumpab verd läbi veresoonte kehaõõnsustesse.veri kannab hapniku kehas laiali.
Amblik hingab raamat kopsude ja hingamistorukestega
Ämblike tagakehal on paljudest lehekestest koosnevad raamatkopsud.Õhk pääseb nendesse tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu.lisaks raamatkopsudele asuvad tagakehas veel lühikesed hingamistorukesed e.trahheed.mis juhivad õhu otse siseelundite juurde
Ämblikul on kehaväline seedimine
Ristämblik toitub mitmesugustest putukatest.keda ta püüab püünisvõrguga.võrku kinni jäänud objekt kompides teeb ta kindaks kas on sõõdav.siis hammustab ta ohvrit lõugtundlatega ja surub temasse mürgi.ohvri mähib ämblik võrku ja eritab tema kehasse seedenõret.ta imeb poolseeditud toidu sopilisse pugusse.
paljunemine
Ämblikud on lahksugulised.isasäblikust suurem emasäblik muneb munad võrguniidist valmistatud kookonisse.munadest kooruvad väikesed äblikud.st ämblikel on otsene areng.
Tähtsus looduses
Püüavad putukaid ,siis on vähem putukiad.toiduks loomadele
PUTUKAD
Rohutirtsul on hästi arenenud närvisüsteem ning hea kuulmine lõhna ja maitetaju
Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaeju.sellest saab alguse kõhtmine närvikett.millest suunduvad närvid kõikide kehaosade ja meeleelundite juurde.neil on hea maitsmis ja lõhnataju.mis aitab toitu ja teist sugupoolt otsida.lõhna tunneb ta tundlatega,maitset suistel ja suus paiknevate tunderakkudega.nägemine on halb.lihtsilmadega eristavad valgust ja varju.liikumist tajuvad hästi.
Putukal on avatud vereringe
Putukatel on pikk mitmekambriline süda.veri liigub südamest ainsa veresoone kaudu pea piirkonda.sealt valgub veri tahapoole,kehaõõne elundite vahele ja jõuab lõpuks südamesse tagasi.seega on putukatel avatud vereringe.outukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkaineid erituselunditesse.hapnikku aga nedne veri ei transpordi.
Putukad hingavad trahheedega
Hingamiselunditeks on neil erilised torukesed e. Trahheed.nende üks ots avaneb putukas keha küljel, teine haruneb putuka sisemuses peenemateks torudeks .torukeste kaudu liigub õhk putuka elundite juurde.tiibu ja tagakeha liigutades pumpab putukas papnikurikast õhku trahheedesse ja SHG-ga rikastunud õhku välja.
Rohutirtsul on torujas seedeelundkond
Rohutirts toitub taimedest .suud ümbritsevate suistega hammustab ta lehetükke ja peenestab need, siis segab suus süljega ja neelab pugusse.edasi läbib toit mao ning soole, kus see seeditakse.kuna tagasooles imendub suurem osa veest tagasi, saab rohutirts läbi ajada ainult toidus sisalduva veega. tahked seedimisjäägid väljutatakse.
paljunemine
Rohutirts paljuneb vaegmoondega .rohutisrt on lahksuguline ja neil on :muna,vastne ja valmikujärk
LIBKIKAS
Kehaehitus
Liblikal on sale keha ja peened jalad.liblika keha katab karvad ja tiibu soomsued.
Paljunemine
Liblika arnegus on neli järku:muna,vastne, nukk ,valmik.ta areneb täismoondega.nad munevad oma munad taimedele millest nende rõõvikud toituvad
Toitumine
Neil on toidu imemiseks pikk imilont, puhkeolekus spiraali keerdunud imilo
MARDIKAD ,KIILID, PURUVANAD
Kehaehitus
Mardikatele on iseloomikud tugevad kattetiivad,mis kaitsevad nende all olevaid lennutiibu ja tagakeha.kõik ei ole lennuvõimelised.keha katab tugev kitiinkest.
Toitumine
Nad sõõvad rööv-,taim-,sõnniku,-kõdu- ja laibatoidulisi liike.paljud neist on aia-,põllu- ja metsakahjurid
paljunemine
Neli eluetappi:muna,vastne nukk valmik.täismoondega areng
Kehaehitus ja elupaik
Suurte silmadega ning pika saleda tagakehaka putukad.oma silmadega näevad nad teravalt 10 m kaugusele. ehmestiivalised .elavad enamasti veekoguse läheduses.
Toitumine
Püüavad toitu otse lennult.väiksemad putukad.
Paljunemine
Vastsed arenevad veekogudes
kehaehitus
Ehmestiivalised.nagu kiilid
Toitumine
Taim või loom toidulised
Paljunemine
Valmikud on peente karvakestega kaetud tiibadega.vastsed elavad veel
KALAD
Keha on voolujooneline
Kergem ujuda
Seljauimed
Liikumis kiirus ja suund
Küljejoon on orienteerumiseks
Tajub vee liikumst
Keha katavad soomused
Kaitsevad kala keha
Ujupõis
Sellega saab kala sukelduda ja üles tõusta
Lõpuse kaas
on lõpuste kaitseks
Kalade osa looduses:toiduks loomadele,
KAHEPAIKSED
Eluviis:

• Kahepaiksed elavad nii vees kui ka maismaal
  
• Kahepaiksed on kõigusoojalised
  
• Nad tegutsevad ja toituvad ainlt soojal ajal
  
• Osadel täiskasvanu konnaliikdile elavad vees või maal
  
• Konnad toituvad putukatest,tigudest jt väikestest selgrootutest
  
• Troopikas elab osa konnaliike puudel
  
• Rohukonna kaitse kohastumuseks on tema rohelike värv . välismaal mõnedel mürk
  
• Talituvad veekogude põhjamudas,osad ka maismaa pinnases
  
• Sabakonnaliselt on ka täiskasvanuna pikka saba
  
• Suureks ohuks kahepaiksetele on veekogu kadumine või reostunime
  

ROOMAJAD
Erinevate roomajate välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne
Eluviis:

• Roomajad on soojalembelised kuid ei talu väga kõrget temperatuuri
  
• Roomajad kaitsevad end tavaliselt kiiresti põgenedes,kaitsevärvusega.madudel mõrginärrmed
  
• Maod kasutavad mürki ka saagi tabamiseks
  
• Nad on rõõvtoidulised
  
• Mjõned sisalikud ja kilpkünna liigid toituvad taimedest
  
• Osad kilpkonnad elavad vees või maismaal
  
• Vaskuss eelistab liivaseid männimetsi
  

Linnud
Eluviis:

• Lennuvõim ja püsiv kehatemperatuur võimaldavad lindudel elada maakera kõikides paikades,kus leidub toitu
  
• Tavaline lendamisviis on sõudlend või purilend
  
• Toitumis viisid jagunevad kolmeks: putu ,sega ja röövtoidulised
  
• Linnud kaistsevad end kiire põgenemisega,neil on ka sobiv kaitsevärvus
  
• Osad linnud kaitsevad järglasi sellega e elavad koloonias
  
• Eluviisid jaguvead kolmeks :Dpaiga hulgu ja rädlindudeks
  

Elukohad:

• Väiksemate lindude elupaik piirdub metsatuka,põlluserva või järvekesega
  
• Suured linnud vajavad palju suurmeat elu ruumi mis haarab mitut elu kooslust
  
• Osad elavad pesakastides mis inimesed on neile üles pannud
  

Tähtsus looduses:

• Levitavad taimi süües nende seemneid
  
• Looduse sanitarid sest nende saagiks langevad haiged loomad
  
• Olulosed taimekahjurite hävitajad
  

IMETAJAD
Eluviis:

• Ürgimetajad on kõige ürgsem ometaja rühm.nende pojad arenevad munas
  
• Alamimetajad on rohkem arenenud,neil sünnivad vähearenendu pojad,kes arnevad edai erilises taskus e kukrus
  
• Pärisimetajad on kõike kõrgemalt arenenud.nende järglased arenevad emakas
  
• Toitumise järgi võib neid jaotada taim,putuk ja kisjateks
  

INIMENE
NAHK

• Nahk kaitseb organismi väilste vigastuste,ultraviolettkiirguse,mitmesuguste haugustekitajate ja liigse veekaotuse eest.
  
• Nahk aitan säilitada kehatemperauuri.(liigse soojuse äraandmiseks laienevad naha veresooned ja nahka tungib rohkem verd.seetõttu hajub väliskeskonda rohkem soojust ning kehatmp. Langeb.lisaks sellele aitab keha ülekuuminemist vältida histamine, sest higi aurumine keha pinnalt jahtutab organismi.külma korral aga veresooned ahenevad,nahas voolab vähem verd ja soojuse äraandmine väheneb)
  
• Nahk on ka eritusorgan.higistades eritub läbi naha jääkaineid: vett ja soolasid
  
• Nahas sünteesitakse mõningaid ühendeid , vitamiin D ja melaniin
  
• Nahk on meeleelund mille retseptoritega tajume valgust,sooja,külma ja erinevaid puuteärritusi.
  

LUUD
Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest.keemilistest ühenditest on luude rakuvaheaines nii mineraalained(soolad)kui ka orgaanilisi ühendeid(valgud,rasvad).mineraalained annavad luudele kõvaduse,orgaanilised ühendid elastsuse.
Luustiku ülenasnded:

• Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid
  
• Luustik on lihaste kinnituskoht
  
• Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda
  
• Luustik on oluliseks mineraalainete(nt kaltsiumi)säilituskohaks
  
• Luud kaistevad nii siseelundeid kui ka värvisüsteemi põhilisi osi pea ja seljaaju
  
• Luudes toimub vereloome ning neis talletatakse rasvasid
  

LIHASED
Lihaste ülesanded:

• Lihased liigutavad kehaosi
  
• Lihased annavad kehale kuju
  
• Osa lihaseid kaitseb siseelundeid
  
• Lihased aitavad säilitada kehatemp .
  
• Lihsaed on ka vee ja valkude omalaadne tagavara ,mida organism hakkab tarvitama nälgimisel
  

SÜDA
VERERINGE
Suurvereringe-vereliikumist südame vasakust vatsakesest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt tagasi südame paremasse kotta.ainevahetuse käigus muudab arteriaalne hapnikurikas veri venooseks vereks
Väikevereringe-vere liikumine südame paremast vatsakesest mõõda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta.kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks vereks
Arter-paksuseinaline veresoon ,mida mõõda liigub veri südamest kehasse
Veen-õhukeseseinaline ja klappidega veresoon,mid kaanab verd tagasi südamesse
Kapillaar -kõike peenem veresoon.see varustab kudesid hapniku ja toitainetega
VERI
Vere ülessanded

• Ainete transportimine
  
• Temperatuuri ühtlustamine
  
• Kaitsa organismi
  
• Siduv kude
  

Punased vererakud
Valged vererakud
Vereliistakud
Punane
Värvitu
värvitu
Kettakujuline
Amööbjas
korrapäratu
Ei liigu
Nagu amööb
Ei liigu
Hapniku trasportimine
Võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega
Osalevad vere hüübimised
Arv U 4,5-5mln
U 8000
U 250 000
Immuunsüsteem:

• Immnuunsüsteem kaitseb aktiivselt organismi haiguatekitajate eest
  
• Immunsüsteemi tähtsamad elundid on lümfisõlmed ja põrn,mis valmistavad valgete vererakkude hulka kuuluvaid kaitserakke-lümfotsüüte
  
• Organismi aktiivse kaitse tagavad õgirakud .mis haarvad endasse ja hävitavad haigustekitajaid ja ka lümfotsüüdid.mis sünteesivad nende vastu aintikehi
  
• Omandatud immuunsus kujuneb elu vältel kas mingi nakkushaiguste läbipõdemise või mürke või haigustekitajate vastaseid antikehi
  
• Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surmatud või nõrgestatudhaigustekitajaid.nende mürke või ahigustekitajate vastaseid antikehi.
  
• Vaktsineerimine kaitseb paljude nakkushaiguste eest
  
• Kui vaktsineerimise tulemused moodustavad organismis antikeha ,siis on tegemist aktiivse immunsusega.kui organismis viiakse valmis kujul antikehad ,siis on tegu passiivse immunsusega
  

HINGAMISELUNDKOND
Rakuhingamine:
SISENÕRENÄÄRMED
NÄRVISÜSTEEM
Peaaju-juhib organismi talitlust:ühed piirkonnad võtavad kehaosadest informatsiooni vastu.teised analüüsivad seda infot ja võtavad vastu otsused,kolmandad saadavad käsklusi edasi eri elunditele nt lihastele
Seljaaju-ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega.seljaaju kaudu liigub informatsioon keha närvide ja peaaju vahel.seljaaju juhib ka tahtele allumatuid liigutusi
Kesknärvisüsteem-moodustavad pea ja seljaaju.kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis ja sisekeskonnast saadud informatiooni kogumise ja õõtlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega.kesknärvisüsteemis toimuvad ka mitmesugused psüühilised protsessid
Piirdenärvisüsteem-moodustavad närvid mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagsi kehasse
suuraju-koor on seotud tahtliku tegevusega,aga see juhib lihaste talitlust.otsuste tegemist.kõnelemist,kujutlusvõimet.mälu ja õppimist.silm
Väikeaju-kooskõlastab lihaste tõõd ja aitab säilitada keha tasakaalu
Piklikaju -ühendab peaaju seljaajuga.piklikus on mitmed eluliselt tähtsad juhimiskeskused,mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust,nt hingamine ja südametegevus.kui piklikaju on vigastatud siis inim. sureb .
Parem ajupool -kihib vasaku kehapoole tegevust.parem ajupookera määrab muusikalised võimed samuti kujutlusvõime
Vasak ajupool-juhib parema ajupoole lihaste tegevust.vasak poolkera on seotud lugemise,kirjutamise,loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega.enamikul inimestel on juhtivaks vasak ajupool.seepärast on paremakäelisi runduvamalt rohkem
MEELEENUDID
Silm
Lühinägevuse korral tekib kujutis võrkkesta ette.inimene näeb lähedala ga mitte kaugele(nõgus lääts)
Kaugelenägevuse korral tekib kujutis võrkkesta taha.inimene näen kauagele mitte lähedale(kumer lääts)
Kõrv
Väliskõrv
Kekskõrv
sisekõrv

• Kõrvalest
  
• Kuulmekanal
  

• Trummikile
  
• Jalus
  
• Alasi
  
• Vasar
  
• kuulmetõri
  

• poolringkanalid
  
• närvid
  
• tigu
  

Keel
inimene haistab ja eristab lõhnu ninaõõne haistmispiirkonnas asuvatetunderakkudega.
Kompides teeme naharetseptorite abil kindlaks esemete kuju,suurust,pinnaoamdusi.temperaatuuri.massi jms
Kompimistaju tekib nahas viie aistingu kombinatsioonina:nahas on retseptorid.mis tajuvad puudust, survet ,valu,külma ja kuuma.eriti tundlik on sõrmeotsad jalataldadel ja huultel.
Meeleenuldite tunderakkudes tekkinud närviimpulsid kanduvad mööda närve peaaju vastavasse piirkonda.kus ingo analüüsitakse.
SEEDELEUNDKOND
Sapp -maksas sünteesitud nõre mis valmistab ette rasvade seedmist peensooles ja hävitab baktereid
Lipaas-ensüüm mis lõhustab peesnooles rasvu
Pensool
Lõpposast liigub poolvedel jääkainete mass jämesoolde
Jämesool
Seedimist ei toimu.seal imendub vesi läbi sooleseina vereringesse.
pärasool
(jämesoole lõpposa) kogunevad tahked toidujäägid kust need aeg-ajalt väljutatakse.
ERITUSELUNDKOND

• lõplik uriin sisaldab vett,kusiainet,mineraalsooli ning koguneb kusepõide ja väljutatakse organismist
  
• vähesel määral osalevad organismist liigse vee ja mõnede jääkainete eemaldamises nahk(vesi ja mineraalsoolad), kopsud (shg ja veearu )ning soolestik (vesi jt ained väljaheites)
  
• jääkainete verest välja filtreerimine ja uriini moodutamine neerudes toimub kahes etapis :esiteks liiguvad verest neerukehakeste õõnsusse vesi ja selles lahustunud jääkained ning mitmesugused organimsile vajalikud ained(nt glükoos).Teises etapis imenduvad vajalikud ained ja suurem osa veest verre tagasi.see toimub peenikestes torukestes.üleliigne vesi koos jääkainetega, nt liigsete sooladega.moodustab uriini.
  

SUGUELUNDKOND
Munandites moodustuvad meessuguhormoonid ja alates puberteedieast arenevad spermid .
Munandites on peenikesed väänilised seemnetorukesed mille sisemises rakukihis arenevadki spermid.
Munandites talletuvad valminud spermid.
Kusiti juhib sperma välja.
Enne kusitisse jõudmist lisanduvadspermidele seemnepõiekeste ja eesnäärme toodetud nõred ning moodustab sperma.
mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munanditest välja paiskunud spermid kusitisse.
munasarjad toodavad naise viljakal eluperioodil suguhormoone ning neis valmib iga 28(+-7) päeva järel üks munarakk .
Munajuha mõõda liigub munarakk emakasse.munarakk liigub munajauha kokkutõmmete ja seda vooderava sipsepiteeli töö tagajärjel.munajuhas toimub ka munaraku viljastumine.
Emakas areneb viljastatud munarakust loode.
Tupe kaudu väljub sündiv laps emakast.tupest algab ka spermide teekond munajuhasse
Ovulutsioon-viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast.menstruatsioonitsükkel-naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused,mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks.
PÄRILIKKUS
DNA-rakkudes tavaliselt kaksikahelalise struktuurina leiduv aine, mis säolitab ja edastab pärilikku infot.
Geen-pärilikkuse algüksus,teatud DNA lõik mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises.
Kromosoom-rakus paiknev DNA ja valkude kompleks. Päriliku info kandja.
Dominantne alleel -geeni esinemisvorm,mille poolt määratud tunnus organimsil avaldub
Retsessinve allel -geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub organismi juhul kui vastav dominante allel puudub.
Mittepärilik muutlikus -organismi pärilikkuse ja elukeskonna poolt määratud muutlikkuse vorm, mis kujuneb organismil eluea vältel,kui ei pärandu järglastele.
Pärilik muutlikkus-muutlikkus mis võib kanduda järgmisse põlvkonda võib olla mutatiivne või kombinatiive.
Mutatsioon -juhuslik muutus kromosoomide ehituses või arvus.sõltuvalt rakutüübist võib see järglastele edasi kanduda või mitte.
Mutageen -biloogiline,keemiline või füüsikaline tegur mis põhjustab organismi rakkudes mutatsioone.
Geneetiliselt muundatud organismide -(GMO-de) all mõeldakse organisme, kelle pärilikkuse ainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud viisil, mida looduses ei esine.