Meriroosid Teele Buschman, Annette Kirotar GAG 2009/2010 Sisukord Üldiseloomustus Elupaik Toitumine Suurus Ehitus Üldiseloomustus Hõimkond: ainuõõssed Klass: õisloomad Selts: meriroosilised Üle 1000 liigi Elupaigad Troopilised mered Sümbioosis erakvähkide või kaladega Merepõhjas üksikult kivide ja kaljude külge kinnitunult Piisavalt soolane vesi Toitumine Kombitsatega Seedimine kehaõõnes Jäänused suuava kaudu välja Kiskjad Kalad ja väikesed selgrootud Suurus Läbimõõt erinev Väiksemad 46 mm Suuremad kuni 1,5m Kehaõõnde vett tõmmates ja väljasurudes mõõtmed muutuvad märkimisväärselt. Ehitus Silindriline Kinnitustald Tugielundiks lubiskelett Kombitsad kõrverakud Suust, pooridest mürgised niidid 2 rakukihti Kasutatud materjal Pildid: http://static1.nagi.ee/i/p/36/75/00163675abf0f5_m.jpg/1 http://www.wallaw...
Eriti palju närvirakke on kogunenud kombitsate alusele ning suuava ümbrusesse. Teine närvirakkude kogum on talla juures. Suurus: · Erinevate meriroosiliste läbimõõt on väga erinev. Üks väiksemaid meriroosilisi on 4-6 millimeetrit ning kõige suuremate meriroosiliste läbimõõt võib olla isegi kuni 1,5 meetrit. Kehaõõnde vett tõmmates ja välja surudes muutuvad nende mõõtmed märkimisväärselt. Toitumine: · Toitu püüavad meriroosid kombitsatega. Näljased meriroosid on rahulikult paigal, kombitsad laiali. Nii kui vesi natukenegi liigub, hakkab ta kombitsatega otsivaid liigutusi tegema. Kui saak on püütud, tõmbuvad kombitsad kokku ning painduvad suu poole. Pärast kehaõõnes seedimist, heidetakse jäänused suuava kaudu välja. Meriroosid on aktiivsed kiskjad. Nende põhitoiduks on kalad ja väikesed selgrootud. Allikad: · http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/6teem a/loodus/meriroosid.htm
Meriroosid Märjamaa Gümnaasium 8.C Kertu Leppsalu Tutvustus Meriroosid on ainuõõssete hõimkonda kuuluvad lilli meenutavad õisloomad Meriroosid kasvavad peamiselt troopikameredes Click to edit Master text styles Välimuselt värvikirevad Second level Läbimõõt kuni 1.5 meetrit Third level Kiskjalised Fourth level Fifth level Elupaik Meriroosid elavad peamiselt https:// troopilistes meredes ning www.youtube.com/watch?v=DOX Läänemerest pole neid leitud Armastavad soolast vett Kinnituvad merepõhja kivide või kaljude külge Kogu oma elu elavad nad ühes piirkonnas Toitumine Meriroosid toituvad k...
Meriroosid Türi Gümnaasium Koostas: Alari Ankur 2010 Ehitus Merirooside keha on silindriline (nii ülemine kui alumine ots on lamenenud), kotikujuline ning varustatud kinnitustallaga. Toest neil ei teki, kuid sageli võib olla meriroosi keha väga kõva. Nende tugielundiks on lubiskelett. Meriroosid on pealtnäha süütud, kuid see ilme on petlik. Nad on kiskjalikud ja mürgised. Nende kroonlehtedetaolised kombitsad on kaetud kõrverakkudega, suust ja arvukatest pooridest keha piinal heidavad nad välja pikki niite, mille tipud on varustatud "mürginooltega". Nende kehasein koosneb välimisest ja sisemisest rakukihist, mis ümbritseb kehaõõnt. Kehaseinas paiknevad neil närvirakud, mis võimaldavad neil reageerida ärritustele. Eriti palju närvirakke on kogunenud kombitsate alusele ning
AINUÕÕSSED. Kotikujulised veeloomad. Nende keha on suur õõs ja seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev kehasein. Ainuõõssete hulka kuuluvad: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Hüdra elab puhtaveelises veekogus. Tal on sale kotikujuline, umbes sentimeetripikkune keha. Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas on suuava mis on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra saab kehakuju muuta. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ja närvirakud. Närvirakud kokku moodustavad võrgukujulise närvisüsteemi. Hüdra ei uju kunagi vabalt vees vaid on kinnitunud. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks
Korallid Korallid elutsevad harilikult madalaveelistes soojades meredes (ekvaatori ligiduses), kuna seal on nende eluks kõige paremad tingimused. Nimelt vajavad nad sooja ja suhteliselt soolast vett, kus on piisavalt hapnikku ja toitaineid. Oluline on ka, et vesi oleks puhas ning stabiilse põhjaga. Enamik koralle kasvab kaljudel või uppunud laevavrakidel. Biootilistest teguritest domineerivad ennekõike konkurents ja kisklus. See tähendab, et toimub võitlus toidu pärast ning ellu jääb tugevam. Leidub ka palju liigisisest konkurentsi. Populatsiooni mõjutavad suurel määral just abiootilised tegurid: eriti vee temperatuur ja soolsus, sest järsud muutused toovad hetkeliselt liikide suremise. Antropogeensed ehk inimtegurid on korallrahudel eriti mõjutavad, kuna turism, kalandus, suveniirikaubandus, merereostus ning kliimamuutused on laostavad. Korallid võivad olla erineva ja kõige ...
ja mürgised. Nende kroonlehtedetaolised kombitsad on kaetud kõrverakkudega, suust ja arvukatest pooridest keha piinal heidavad nad välja pikki niite, mille tipud on varustatud "mürginooltega". Erinevate meriroosiliste läbimõõt on väga erinev. Üks väiksemaid meriroosilisi on 4-6 mm suurune gonaktiin ning kõige suuremate meriroosiliste läbimõõt võib olla isegi kuni 1,5 meetrit. Kehaõõnde vett tõmmates ja välja surudes muutuvad nende mõõtmed märkimisväärselt. Toitu püüavad meriroosid kombitsatega. Näljased meriroosid on rahulikult paigal, kombitsad laiali. Nii kui vesi natukenegi liigub, hakkab ta kombitsatega otsivaid liigutusi tegema. Kui saak on püütud, tõmbuvad kombitsad kokku ning painduvad suu poole. Pärast kehaõõnes seedimist, heidetakse jäänused suuava kaudu välja. Meriroosid on aktiivsed kiskjad.Toiduks filtreerivad planktonit või püüavad kombitsatega suuremaid loomi.Mõned elavad sümbioosis vähkidega või kaladega.Enamasti elavad
Ainuõõssed 8 klass 2007 Sissejuhatus · Ainuõõssed on kotikujulised veeloomad. · Oma nimetuse on nad saanud selle järgi, et nende keha sees on suur õõs. · Ainuõõssete hulka kuuluvad näiteks hüdrad, meriroosid, korallid ning vabalt ujuvad meduusid. Hüdra · Elab puhtaveelises veekogus. · Tal on sale, kotikujuline, umbes ühe sentimeetri pikkune keha. · Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimedele või veealustele esemetele. · Teises otsas paiknev suuava on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra ehitus Hüdra eluviis · Hüdra elab kinnitunult. · Hüdra toiduks on vees liikuvad väikesed loomad (vesikirbud ja väikesed vähikesed).
Meriroosid Meriroosilised Tuntud kui aktiinid Üle 1000 liigi Klounkaladele meeldib väga nendes pesitseda, kuna see pakub neile kaitset. Elavad troopika metsades Suu ava ümbritsevad kombitsad Röövloomad Meriroosid toiduna Tuntud maailmas Hiinas supina Friteeritakse Söödes meditsiiniline toime Kasutatud kirjandus http://shanghaiist.com/2012/06/07/off_the_beaten_palate_sea_an emone.php https://et.wikipedia.org/wiki/Meriroosilised https://www.google.ee/search? espv=2&biw=1527&bih=836&tbm=isch&sa=1&q=sea+anemon e+fried+in+oil&oq=sea+anemone+fried+in+oil&gs_l=img.3...5 563.8517.0.8682.0.0.0.0.0.0.0.0..0.0....0...1c.1.64.img..0.0.0.cxur 0uOzHAM#imgrc=h0-j5agb4ldv5M:
..........................8 2 Sissejuhatus Ainuõõsed on kotikujulised veeloomad. Oma nimetuse on nad saanud selle järgi, et nende keha sees on suur õõs. Kehaõõnt ümbritseb kahest rakukihist koosnev kehasein. Paljudel ainuõõsetel on rakukihtide vahel sültjas mass. Kotitaolise keha ühes otsas asub suu. Rakud moodustavad mitut liiki kudesid, kuid mitte veel organeid. Ainuõõsete hulka kuuluvad näiteks hüdrad, meriroosid, korallid ning vabalt ujuvad meduusid. Eelnevatest ainuõõstest tuleb ka juttu. 3 Korallid Korallid on enamasti väikesed, mõne millimeetri pikkused polüübid, kes vajavad eluks sooja ja väga soolast vett. Nad moodustavad kolooniad. Korallide kuju sõltub polüüpide kokkukasvamise iseärasusest ning nende asustusest koloonias. Nad võivad olla erksat värvi ja ebahariliku kujuga ning võivad ka meenutada kõikvõimalikke taimi
biofiltrid. Käsnas on kahesuguseid tugirakke: räni- või lubiainest nõelakesed(tugevus) ja sarvainest kollakaspruunid niidikesed(elastsus). Paljunevad pungudes: moodustunud pungad jäävad emaloomaga ühendusse moodustuvad kolooniad. Suguliselt: viljastatud munarakust areneb ripsmetega vastne. Ainuõõssetel on keha ühest otsast avatud suu. Suud ümbritsevad kõrverakudega kombitsad. Nende keha sees on suur õõs. Ainuõõssed: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Ainuõõssete eluvormid: polüübid ja meduusid. Varshüdra elab puhtas, mageveekogudes. Sale, sentimeetripikkune keha, elab millegile kinnituna ehk polüübina. Kevadest sügiseni paljuneb hüdra(lahksuguline) pungudes: keha pinnale moodustub kühm, kui see omandab hüdra kuju, siis see eraldub. Sügisel suguliselt: kehas arenevad sugurakud, kui hüdra külma saabudes sureb, langeb muna veekogu põhja ja areneb uus hüdra. Meduusid
Õisloomad elavad troopikameredes.Õisloomad elavad merepõhja kinnituna.Õisloomad on väga mitmekesise välimusega.Nad meenutavad pigem lilli kui loomi.Õisloomad Hingamine difusiooni teel. Kehasein koosneb kahest rakukihist. Välimist nimetatakse ektodermiks ja sisemist entodermiks. Nende vahel on rakutu ja väga veerikas aine – mesoglöa. Õisloomadel on kehaõõs, mis on väliskeskkonnaga ühenduses vaid suu kaudu. Neil on hajus närvisüsteem. Siia kuuluvad meriroosid ja korallid.Korallid saavad elada ainult suure soolsusega ja puhtas vees, mille temperatuur on üle 20 °C.Tuntuimad õisloomade esindajad on korallid. Õisloomadest toitujaid on vähe, peamiselt meritähed.
Ainuõõsed *Ehitus ja eluviis - nende kehasein koosneb kahest rakkude kihist, millest sissepoole jääb ruumikas kehaõõs. - sisemine rakukiht koosneb näärme- ja epiteellihasrakkudest. - toidu haaramiseks on neil kombitsad. toit seedub kehaõõnes, suu ja pärakuna talitleb suuava. - paljudel neist on lubi- või sarvainest toes. *Ainuõõsed jagunevad kolmeks 1. õisloomad (meriroosid,korallid) 2. karikloomad (meduusid) 3. hüdraloomad ( hüdrad) *HÜDRAD sigivad pungudes ja sugurakkude abil. nad on lahksugulised loomad. * KORALLID elavad kolooniates või üksikult. isendi suurus küündib mõnest mm-st ühe meetrini. *MEDUUS on laia ja kumera kehaga ujuv ainuõõsne loom. liiguvad keha järsult kokku tõmmates. keha sültjas ja sisaldab 95% vett.
ühes otsas ava, palju poore, mille läbi vesi sisse ja välja, kust saab toitu ja hapnikku, välja co2 ja jääkained Paljuneb: Pungumine või suguline, Elavad kolooniana Pole kudesid, elundeid Kaelusviburrakud: panevad vibureid liigutades vee kanalites liikuma Amööbitaolised rakud: seedivad toitu Tähtsus: biofiltrid, toiduahel, sümbioos nt krabiga, vetikad, varjupaik, inimesele pesukäsn, ravimitööstuse tooraine Ainuõõssed: hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid ja korallid Esimesed, kellel koed ja keha sümmeetriline, ainult hüdraloomad ka magevees, loomtoidulised, keha õõs, ühes otsas kombitsatega suuava, kehaõõne ümber kehasein, koosneb kahest rakukihist, silmatäpid Entoderm ja ektoderm, sisemine kiht kude, mis võtab osa seedimisest. Välimises kihis närvirakud ja lihaskiud, algeline närvisüsteem. Kõrverakud, süstivad mürki KÕIGIL Eluvormilt kahesugused: 1Polüübid: elavad taimedel või veekogu põhjas kinni, suuava
Selgrootud Kerstin Ots MHG 5B 1. juuni 2012 Selgrootud · Selgrootuid nimetatakse ka evertebraadideks või invertebraadideks · Selgrootud on teisiti öeldes lihtsalt olendid, kellel puudub selgroog · Mõiste `selgrootud' võttis esimesena kasutusele 1801 aastal Jean Baptiste de Lamarck Rühmad · Selgrootuid on väga palju: ainuõõssed, käsnad, hüdra, meduusid, meriroosid, korallid, lameussid, ümarussid, rõngussid, vihmaussid, limused, teod, karbid, peajalgsed, lülijalgsed, vähid, hulkjalgsed, ämblikulaadsed, skorpionid, koibikud, lestad ja palju muid olendeid. Putukad · Valitsev loomarühm maakeral · Kokku üle 2 miljoni liigi · Elavad igal pool · Väga erinevate kehamõõtmete ja välimusega Metsa- laulusääsk Alamad selgrootud · Ainurakseid on
Test Testi teemad: · NoorEesti · G. Suits · Fr. Tuglas · M. Under · A. Gailit · O. Luts · B. Alver · 20 sajandi I poole kirjanduslikud rühmitused 1. Kes olid Noore-Eesti rajajad? a. Koidula ja Tammsaare. b. Suits ja Tuglas. c. Tuglas ja Tammsaare. 2. Millest sai alguse Noor-Eesti? a. Salajastest õpilasringidest. b. Tuglase ja Tammsaare sõprusest. c. Albumist NoorEesti. 3. Mis ilmusid aastatel 1901-1902 Gustav Suitsu toimetamisel? a. Albumid NoorEesti. b. Postimees. c. Kolm kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 4. Kelle luulet ,,päästis" Noor-Eesti? a. Juhan Liivi luulet. b. Lydia Koidula luulet. c. August Gailiti luulet. 5. Mis olid Gustav Suitsu tähtsateks teejuhtideks? a. Vene kirjaniku Lev Tolstoi töö...
Ehitus-Hüdra on sale, kotikujuline, u 1 cm pikkune, Meduus-lai kumera kehaga ujuv ainuõõsne, kes elab meres. Liikumine- Meduus liigub oma laia keha järsult kokku tõmmates, hüdra aga liigub ühe kehapoole lihaskiudusid lühendas sinna poole. Toitumine-Hüdra toitub kombitsatega ja toitub sõudikutest, vesikirpudest jms, Meduus aga suuavaga, toitub väikestest veeorganismidest. Paljunemine- Hüdra sigib pungudes ja sugurakkude abil 10. Miks on meriroosid ja korallid erilised (kirjelda)? Nad on peamiselt troopikameredes, lilleõisi meenutavad polüübid,saavad elavada vaid seal kus vesi on soolane.
· Kuidas ja millest käsnad toituvad? Filtreerivad vett (loomne ja taimne hõljum) · Milline on käsnade tähtsus veekogus? Käsnad puhastavad vett orgaanilisest hõljumist (filtreerides) · Kuidas käsnad paljunevad? Pungumise (mitte sugulisel) ja sugulisel teel · Kes on ainuõõssed? Kotikujulised loomad, kes elavad vees · Kes kuuluvad ainuõõssete hulka? Hüdralased, karikmeduusid, meriroosid, korallid · Hüdra ehitus. · Kuidas hüdrad liiguvad? Saltodega (kombitsate ja tallaga vaheldumisi pinnale toetudes) · Kes on polüüp? Kinnitunult elav ainuöösne loom · Kuidas ja millest hüdra toitub? Kombitsatel asuvate kõrverakkudega surmab hüdra saagi ning seejärel haarab viib saagi kombitsatega suuava juurde. Hüdra "neelab" saagi kehaöönde, kuhu erituvad seedenõred, ning kus toit seeditakse
sarnasused erinevused Mõlemad on ainuõõssed Polüübil avaneb suu ülespoole, meduusil allapoole. Mõlemal on kombitsad ning kehaõõs. Polüüp kinnitub veekogu põhja, meduus hõljub vees. koed Mõlemad on ainuõõssete eluvormid. Hüdrad, meriroosid, korallid-polüübid Karikloomad, meririst- vastseeas polüübid, täiskasvanuna meduusid. 9. Mis iseloomustab ainuõõsseid: iseloomulikud tunnused, elupaik, toit, liikumine? Ainuõõssed elavad vaid vees. Suurem osa neist soolases vees, kuid võib leida ka neid mageveest. Keha on neil kiireliselt sümmeetriline. Loomtoidulised- toituvad väikestest veeloomadest
oli erinevatel rakkudel erinev, tekkis spetsialiseerumine ning eriliste omadustega rakud moodustasid närvikoe. Esimene algeline närvisüsteem, mis sellistest rakurühmadest moodustus ja rakkude vahel informatsiooni edasi kanda suutis, kannab nimetust närvivõrk. Närvivõrk on ühetaoline närvikiudude kogum närvirakkude vahel ning närviimpulsid levivad takistamatult igas suunas. Iseloomulik põhiliselt vees elavatele ainuõõssetele, nagu meriroosid, hüdrad ja meduusid. Närvivõrgud võimaldavad lihtsat käitumist: keha asendi muutmine, toitumine. 2. Kiiretaoliselt sümmeetriline närvisüsteem erinevat tüüpi närvirakud on spetsialiseerunud erinevate funktsioonide täitmiseks, paigutus on korrapärasem. Iseloomulik kiirloomadele, nt meritähele ja merisiilikule. Kiiretaoliselt sümmeetrilise närvisüsteemi puhul on toimunud veelgi suurem rakkude spetsialiseerumine, erinevatel närvikimpudel on oma ülesanded
Hüdrad on lahksugulised loomad, st emasloomas arenevad munarakud, isasloomas seemnerakud. Seemnerakk ujub emase hüdra juurde ja viljastab munaraku, mis kattub paksu kestaga. Kui hüdra külmade saabudes sureb, langeb muna veekogu põhja. Kevadel areneb vette jäänud munast uus hüdra. Ainuõõssetel esineb kaks eluvormi: kinnitunud polüüp ja ujuv meduus. Merirooside kehasein on paks ja lihaseline, värvikirev, selles pole lubiainet. Meriroosid elavad üksikult. Meriroosid meenutavad lilleõisi, nad elavad merepõhjas üksikult kivide ja kaljude külge kinnitunult. Ümber ta suuava asuvad kümned kõrverakkudega varustatud kombitsad. Võivad kõrvetada ka. Korallidel moodustub õrna keha toeks ja kaitseks lubiainest skelett. Korallid on väikesed polüübid, nad elavad tihedalt üksteise kõrval, moodustades kolooniaid.
Geen, mille pealt seda koodi loetakse, paikneb seejuures mitokondris - raku jõujaamana toimivas organellis, millel on oma genoom. Mitokondri geene on liigi määramiseks hea kasutada seepärast, et need on liigiti üsna erinevad. Herberti juhitud teadlasterühm võrdles umbes kahte tuhandet loomaliiki ja leidis, et suudab vöötkoodi alusel peaaegu kõiki neid üksteisest eristada. Ainsad loomarühmad, mille puhul probleeme tekkis, olid meduusid ja meriroosid. Vöötkoodi meetod ei asenda muidugi kunagi täielikult tavapäraseid liigimääramisvõtteid, mis enamasti põhinevad looma välisvaatlusel, kuid see on neile kahtlemata heaks täienduseks.
Vähid/ämblikulaadsed/putukad 1.Vähkide tunnused: 1) kitiinkest 2) keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmiku ja tagakeha. Pea ja rindmik on paljudel kokku kasvanud ning kaetud kilbiga 3) 2 paari tundlaid 4) 2 liitsilma. Paljudel vähkidel on silmad painduva varrekese otsas 5) hingavad lõpustega 6) koorikus on 2 värvainet: must ja punane 7) aeg-ajalt kestuvad 2.Vähkide tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) suur tähtsus toiduahelas. Vetikad alamad vähid kalad, limused, käsnad ; Krillid kalad, kiusvaalad ; Jõevähk saarmas, naarits, veelinnud 2) vähke süüakse (krevetid, jõevähk, homaarid, krabid) 3) vähkide koorik sisaldab värvaineid. Vähkide koorikuid lisatakse lindude toidule 4) vähke kasvatatakse akvaariumis lemmikloomadena 5) väikesi vähke kasutatakse akvaariumikalade toiduna 3.Ämblikulaadsete tunnused: 1) keha koosneb pearindmikust ja tagakehast ja keha on ka...
3. Paljunevad Pungumise teel ja suguliselt. 4. Viburitega rakud püüavad vees hõljuvaid toiduosakesi, nt baktereid, mikroskoopilisi taimi ja loomi, muud orgaanilist hõljumit. Kogu toitu nad ise ära ei kasuta. Veest toitu püüdes toimivad käsnad kui biofiltrid, kurnates veest hõljuvaid toidupalakesi. Nii puhastavad nad vett orgaanilisest hõljumist. 5. Loodusele Jõekäsn suudab puhastada ööpäeva jooksul kolm liitrit vett. 6. Hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid ja korallid. 7. Välimus Kotikujulised veeloomad, keha sees suur õõs, seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev rakusein, ühes otsas asub suu . Organeid pole välja arenenud. 8. Kõrverakkud Asuvad kombitsatel ja ka mujal keha pinnal. Nõelab seest õõnsa teravaotsalise niidiga loomakest, kes puudutab kombitsat. Nii püüab hüdra toitu. 9. Polüüp Kinnitunult elav ainuõõsset looma nim. polüübiks. 10.Meduus ujuv kumera kehaga ainuõõsne loom. 11
reageerida ärritusele liikumise või keha kuju muutmisega. · Toit seeditakse kehaõõnes. Jäägid erituvad suuava kaudu. · Sigimine toimub pungumise teel või sugurakkude abil. · Ainuõõssetel esineb kaks eluvõrmi: kinnitunud polüüp ja ujuv meduus. · Korallidel moodustub õrna keha toeks ja kaitseks lubianest skelett. · Merirooside kehasein on paks ja lihaseline, selles puudub lubiaine. · Korallid elavad enamasti kolooniatena, meriroosid aga üksikult. · Korallide elutegevuse tulemusena moodustuvad soojaveelistes meredes korallrahud ja korallsaared. · Eesti magevetes elab varshüdra ning läänemeres meririst. · Maksa-kakssuulasel nagu enamikul imiussidel on puulehte meenutav lai, lame ja lülistumata keha. · Kinnitumiseks on neil kaks iminappa. · Eesiminapa põhjas asub suu, kust toit liigub edasi harulisse soolde. Pärak puudub. · Erituselunditeks on torukujulised, ühest otsas suletud neerud.
kasvavad vasak.) Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki, riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad: taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed (hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid, korallid), ussid (lame-, ümar-, rõngasussid), limused (teod, karbid, peajalgsed), lülijalgsed (putukad, ämblikud, vähid) Taimeriigi hõimkond jaguneb: katteseemne-, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed Looduslik valik Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest Ellujäämist ja paljunemist piiravad: Liigikaaslased (konkurents)
olevate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitseks. Samuti kaitstakse nendel aladel eluta loodust, maastikke ja looduse üksikobjekte. Viidumäe, Nigula, Endla ja Alam-Pedja. II osa 1. Käsnade tähtsus looduses ja inimese elus. Nad puhastavad vett, tähtsad aineringis ja kasutatakse saunanuustikuna. 2. Millised organismid kuuluvad ainuõõssete hulka? Hüdraloomad, meduusid, meriroosid, korallid. 3. Millist liha süües nakatud: laiussiga, nookpaelussiga, nudipaelussiga? laiuss: kala süües , nookpaeluss: sealiha süües, nudipaeluss: veiseliha. 4. Solkmed ja naaskelsabad ning nendega nakatumise võimalus. naaskelsaba: väike, umber paari sentimeetri pikkune naaskelsaba võib elada inimese tagasooles ning põhjustada ebameeldivat kihelust päraku ümbruses. Liimuksolge:
· Arenesid välja terviklikkust tagavad elundkonnad nt. Vereringe- ja närvisüsteem · Olulised muutused loomariigis toimusid 540 miljonit aastat tagasi. · Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid · Arenesid · Ainuõõssed käsnad, meduusid jt · Ussid rõngussid, lameussid jt 4 · Limused teod, nälkjad jt · Lülijalgsed putukad, liblikad jt · Okasnahksed meritähed, meriroosid Elu enne maismaad · Suureks pöördeks sai elu evolutsioonis sai vees maismaale siirdumine. · Taimedest olid esimesed samblad ja sõnajalad · Loomadest lülijalgsed (~400 miljonit a.t.) · Esimesteks selgroogseteks olid kalad. Kõhrkalad à luukalad à kopskalad Esimesed selgroogsed maal · Kahepaiksete eelasteks loetakse kalu (kopskalu) · Kes oma olemuselt meenutasid suuresti kalu · Kahepaiksete sugulus kaladega ilmneb ka kahepaiksete arengu alg etapil Roomajad
roheliste harudena. Järvekäsn on Eestis tavaline. Harilik jõekäsn (Ephydatia fluviatilis) on järvekäsnlaste sugukonda kuuluv mageveekäsn. Harilik jõekäsn on üks levinumaid mageveekäsnasid, teda leidub ka Eestis. Teda võib leida kividele, puunottidele jne kinnitunult, sageli kasvuvormilt koorikjas, mõnikord sõrmjas. Domeen Eukarüoodid (Päristuumsed) Riik Loomad Alamriik Pärishulkraksed Hõimkond Ainuõõssed Ainuõõssed on näiteks pärishüdrad (Hydra), meriroosid (Actiniaria) ja korallid. Meririst on Eesti rannikumeres arvukas. Meriseent võib leida Soome lahe kesk ja lääneosast. Ainuõõsseid esineb Eestis meres ja magevees kokku 10 liiki, millele võiks lisanduda veel neli liiki. Ohustatuks on tunnistatud üks liik. 10. Ebapärlikarbi leidumine Eestis, kaitse, vähesuse põhjused. Riik: Loomad Hõimkond: Limused Klass: Karbid Alamklass: Erihambalised Selts: Jõekarbilised Sugukond: Ebapärlikarplased Perekond: Ebapärlikarp Liik: Ebapärlikarp
Kehaseinas ja suuõõnt ümbritsevatel kombitsatel asetsevad arvukad kõrverakud, mis on vajalikud saagi püüdmiseks ja enesekaitseks. Seedimine: toimub kehaõõnes. Närvisüsteem: võrkjalt paiknevad närvirakud, mis omavahel jätketega ühendatud. Meeleelundid: polüüpidel puuduvad, meduusidel täppsilmad. Neil on koed olemas, kui organid ei ole eristunud. Ainuõõssed sigivad pungudes või suguliselt. Ainuõõssetel on neli suuremat rühma: hüdrad, meduusid, meriroosid ja korallid. Hüdra on sale, umbes 1 cm pikkune keha. Ülemises otsas on suuava ümbritsevad kombitsad, millega püüab toitu ja suunab suuava poole. Ta elab polüübina. Toiduks on väikesed ujuvad loomad: sõudikud, vesikirbud ja teised väikesed vähid. Hüdra sigib nii pungudes kui ka suguliselt. Meduusid on mereloomad, kelle lai kumer keha meenutab vihmavarju. Liiguvad oma keha järsult kokku tõmmates. Tal on omapärane paljunemisviis. Tema elutsüklis on nii meduusi-
Ainuõõssed. Põhitunnused: vees elavad, keha sümmeetriline, suure kehaõõnega hulkraksete loomade hõimkond. Loomtoidulised. Pikkusega 1mm hüdrad- 2 m meduusid, meriseen. Neil on algeline närvisüsteem. Polüüb kinnitab veekogu põhja või mingile teisele pinnale, suu avaneb ülespoole. Meduus meenutab vihmavarju, suu avaneb allapoole ja ta hõljub, ujub kiiresti. Elavad nii soolases kui magevees. Ka Eestis (varsahüdra) Näited: polüübid on meriroosid ja korallid, hüdrad (vaasi kujuga).Meduusid ehk meririst (kummuli kausi kujuga) Okasnahksed. Põhitunnused: Merelise eluviisiga, keha sümmeetriline, selgrootud, kiirelise sümmeetriaga (kiirekujuline). Meritähel on tavaliselt viis kehaosa, mis saavad alguse ühest keskmest nagu ratta kodarad. Iga kiire tipus on silm. Infot välisilmast saab jalakestega ja ogadega kompides,.Neil on lubiplaadikestest sisetoes. Nad on kaetud õhukese nahaga. Paljudel nahk
Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. Tähtsus looduses-biofiltrid, toiduks vähestele loomadele, sümbioosis, varjuvad väiksemad loomad. Tähtsus inimestele-pesukäsn, ravimitööstuse tooraineks. AINUÕÕSSED Nende hulka kuuluvad: hüdroloomad, karikloomad, meriroosid, korallid. Kõik nad on loomtoidulised, kes toituvad väikestest veeloomadest, kelle nad kombitsatega suuavasse toimetavad. Paljunevad peale sugulise paljunemise ka pungudes ning sageli on ta küljes veel eraldumata tütarloomi. Kehas on üks suur õõs, mille ühes otsas on kombitsatega ümbritsetud suuava. Kehaõõnt ümbritseb kehasein, mis koosneb kahest rakukihist ja nende vahele jäävast sültjast ainest. sisemine rakukiht moodustab koe, mis võtab osa kehaõõnes toimuvast seedimisest
Osa elab kolooniatena. Elupaik: magevees ja meredes. Eluviis: kinnitunult polüübid ja vabalt meduusid. Toes: rakukihtidevaheline sültjas mass või lubiainest toes. Närvisüsteem: võrkjalt paiknevad närvirakud, mis omavahel jätketega ühendatud. Seedimine: toimub kehaõõnes Sigimine: lahksugulised. Suguta (pungumine) ja suguline. Osal liikidel vaheldub polüübi- ja meduusistaadium. Muu: koed olemas, organid pole eristunud. Näited: hüdra, meririst, korallid, meriroosid. 1. 48 LAMEUSSID Keha on lame. Osal liikidel pikk ja lüliline. Jätketeta. Keha katab kutiikula. Puuduvad vereringe- ja hingamiselundid. Elupaik: loomade organismis. Eluviis: loomade parasiidid. Seedeelundid: osal sooltoru (pärakuta), osal seedeelundid puuduvad. Närvisüsteem: pikad jätketega närviväädid. Nägemiselundid: silmad puuduvad. Erituselundid: torukujulised, ühest otsast suletud neerud.
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
