Taksoniks nim süstemaatika ühikut, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Süstemaatilisi ühikuid on mitut järku: RIIK-HÕIMKOND-KLASS-SELTS-SUGUKOND- PEREKOND-LIIK. Viirused *Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viiruseid on leitud bakteritel, seentel, taimedel, loomadel ja inimestelt. Viirusi uurivate teadusharu nim viroloogiaks. *Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid. Viiruste omadused: 1) viirused on nii väiksed organismid, et nad ei ole nähtavad mikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid; 2) viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul; 3) viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida rakuväliselt valke; 4) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena.
Viirus- elus ja eluta looduse piirimail olev rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunev bioloogiline objekt vaktsiin- surnud või nõrgestatud haigustekitaja mis viiakse vaktsineerimisel organismi elus organismide tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda eluta organismide tunnused: puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, paljunemisvõime taim-rakuline ehitus,iseseisev paljunemine,kasvamine, ainevahetus,muutumine,pärilikkusaine, valk koosnevad pärilikkusainest ja valgulisest kestast
1. VIIRUSED Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viirusi uurivat teadusharu nim. viroloogiaks. Viiruste uurimine on palju kaasas aidanud geenitehnoloogia sünnile ja arengule. 1.1 Viiruste definitsioon Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena.
Organismid kasutavad bioelektrit: Orienteerumiseks Saaklooma leidmiseks Saaklooma peibutamiseks Saaklooma halvamiseks, uimastamiseks, tapmiseks Enesekaitseks Pinge Enamasti on tekkind impulsid 1-200 mV Esineb ka kuni 800-voldise pingega impulsse (elektriangerjas) Mõõtmine Organismi kui terviku talitluses avalduvad nõrgad rütmilised potentsiaalimuutused organismi pinnal Kasutatakse elektrokardiograafiat, elektroentsefalograafiat Elusrakkudes ja –kudedes tekkivaid potentsiaale mõõdetakse mikroelektroodidega Tekkimine Mitokondrite membraanidel redoksreaktsioonide tagajärjel tekkiv elektriline potentsiaal loob mitokondris tingimused ATP sünteesiks. Ühe ATP molekuli hüdrolüüsil väljuvad rakust 3 naatriumiooni ja sisenevad rakku 2 kaaliumiooni. Nende ioonide ning kaltsiumioonide ja valkude mittetasakaalulisus poolläbilaskval membraanil kutsub esile puhkepotentsiaali tekke.
krooniliseks maksapõletikuks,mis kaalulangus,piinav võib viia maksasidekoestumise ehk kõhulahtisus,nõrkus) tsürrioosi või maksavähini) VII. Vaktsiin on surmatud või nõrgestatud viirused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta.Ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia on teadus mis uurib viiruseid. Genoom nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonna mõjutuste eest ja aitab viirusi genoomi peremeesrakku Ümbris koosneb tavaliselt peremeesraku membraanist Bakteriofaag on viirus,mille peremeesrakuks on bakter Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus.
Vaktsiin-surmasud või nõrgestatud viirus. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumitega. Elusorganismi tunnused-ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad, muteeruvad. Eluta objektid-puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus. Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk visioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirus-bioloogiline objekt. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ained elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia-teadus, mis uurib viirusi. Viiruse uurimise tegi võimalikuks mikroskoob. Genoom-nukleiinhapped sõilitavad pärilikku infot. Kapsiid-kaitseb geenomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse geenomi peremeesrakku. Ümbris-koosneb tavaliselt peremeesraku membraanist. Viirus,mille peremeesrakuks on bakter nim. bakteriofaagiks. Geenide ülesanded: Replikatsioonigeenid-kindlustavad viiruse geenomi paljunemise.
*regulaatorgeenid: mõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) *struktuurigeenid: kindlustavad viirusrakkude sünteesi Viirused jaotatakse: Nukleiinhappe alusel: *DNA viirused( herpes, adeno, papiloom) *RNA viirused(HIV, gripiviirus, punetised, lastehalvatus, puukentsefaliit) peremeesraku järgi: *taime-,looma-,putuka-,seene- jne viirused bakteriofaag-on viirus ,kes parasiteerib bakteritel Viiruste paljunemine: -ainult elusrakkudes!!!! -rakutuumas,tsütoplasmas 1.viirus kinnitub peremeesraku pinnale antiretseptoritega 2.viirusosake vabaneb ümbrisest või kapsiidist tsütoplasmas või rakutuumas 3.genoom on peremeesrakus vabanenud (1-3 raku nakatumine) Algab lüütiline elutsükkel 1.viiruse genoom kordistub rakutuumas/tsütoplasmas 2.toodetakse viirusvalgud 3.moodustuvad viirusosakesed, mis väljuvad peremeesrakust, peremeesrakk hävib Lüsogeenne tsükkel
· Kasv ja ainevahetus: mõjutavad temp, soolsus, pH, kiirgus, hapnik, rõhk. Pooldumine bakterirakk suureneb, DNA replitseerub ja liigub raku poolustele, rakukest ja -membraan sopistuvad, moodustub rakuvahesein, bakterirakk jaguneb kaheks · Haigused: teetanus, koolera, tüüfus Eosed e spoorid moodustavad osad bakterid väliskeskkonnas eksisteerimiseks (resistentsed) Viirused eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid · Viirushaiguste ennetamiseks vaktsineeritakse (surmatud või nõrgestatud viirustega). · Erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag viirus, mille peremeesrakuks bakter) · Ehitus: genoom DNA või RNA, nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot, kapsiid valguline kate, kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku, ümbris peremeesraku membraanist, valgud
· glükoos ja galaktoos heksoosid Monosahhariidide mitmekesisus · lineaarsed ja tsüklilised vormid · optilised isomeerid · OH rühmade erinevad paigutused · erinev C aatomite arv · erinev karbonüülrühma paigutus · Saame väga palju erinevaid molekule: igaühel unikaalne struktuur ja funktsioon Polüsahhariidide tekkimine · Elusrakkudes toimub suhkrute polümeriseerumine ainult spetsiifiliste ensüümide osalusel · 2 monosahhariidi liitunud disahhariid · 210 monosahhariidi liitunud oligosahhariid · üle 10 monosahhariidi liitunud polüsahhariid · Liitumine kondensatsioonireaktsioonil: side OH rühmade arvel eraldub H2O · O moodustab ühe suhkru 1C aatomi ja teise suhkru 4C aatomiga · kovalentse sideme glükosiidside ·
Rõngaskromosoom sinna kuulub DNA, bakteriraku geneetliline materjal Plasmiidid kromosoomi väline DNA-d sisaldav pärilik struktuur Tsütoplasma poolvedel; sisaldab vett, valke, rasvu, mineraalaineid Vibur koosneb valgulisest ainest, mõne välisteguri mõjul võib ära kukkuda. VIIRUS Organism toodab viiruste vastu antikehasid; vaktsineeritakse surmatud või nõrgestatud viirused; viirushaigusi ei saa ravida antibiootikumidega; viroloogia uurib viirusi; paljunevad elusrakkudes; on elus ja eluta looduse piirimail Elus ehituses valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad, nuteeruvad Eluta puudub ainevahetus, ei saa paljuneda ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus Eukarüootne rakk - päristuumne rakk; eristunud on rakutuum ja membraansed rakuorganellid; nt taime-, looma-, seene- ja paljude protistide rakud Prokarüootne rakk - eeltuumne rakk; puudub rakutuum ja membraansed organellid; väiksemad kui eukarüootsed rakud; nt bakterite ja arhede rakud
Viirused on mitterakulised, ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viirustel ei eksisteeri ainevahetust ega rakulist ehitust, nad ei kasva, ei arene ning ei paljune iseseisvalt, kuid viiruste ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped, nad muteeruvad ja evolutsioneeruvad. Viirustesse saab nakatuda piisknakkuse kaudu (näiteks grippi), söömise ja joomise kaudu (näiteks Ahepatiit), koevedelikega kokku puutudes (HIV, B hepatiit), samuti kokkupuutel haigete loomadega (näiteks) entsefaliit ja marutaud). Viroloogia on teadus, mis uurib viiruseid. AHEPATIIT EHK KOLLATÕBI Ahepatiit ehk kollatõbi on tõsine nakkushaigus, mis põhjustab maksapõletikku. Seda tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Teadaolevalt on olemas viis hepatiiditüüpi A, B, C, D ning E. Kollatõppe nakatutakse saastunud vee või toiduga, ka otsesel...
Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped Ei paljune ilma Evolutsioneeruvad peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Mis on VIIRUS? Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. VIIRUSTE SUURUS JA KUJU Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 µm. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). gripiviirus tubaka mosaiikviirus bakteriofaag VIIRUSTE UURIMINE Viiruste uurimise tegi võimalikuks elektronmikroskoobi leiutamine 1931 aastal. Elektronfotod: Ebola viirus; Herpes viirus VIIRUSTE EHITUS genoom (DNA kapsiid
VIIRUSED 12 klassile Triin Marandi 2002 Viirused... Viirused on mitterakulised ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Elus või mitte elus? Pole ainevahetust Ehituses on olemas valgud ja Ei paljune iseseisvalt nukleiinhapped Pole rakulist ehitust Muteeruvad Ei kasva ega arene Evolutsioneeruvad Elusa ja elutu piirimail Viirused... Suurus: 0,01 ... 0,3 µm (3 miljondikku mm-st)
ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Mis on VIIRUS? Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. VIIRUSTE SUURUS JA KUJU Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 µm. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). gripiviirus tubaka mosaiikviirus bakteriofaag VIIRUSTE UURIMINE Viiruste uurimise tegi võimalikuks elektronmikroskoobi leiutamine 1931 aastal. Elektronfotod: Ebola viirus; Herpes viirus VIIRUSTE EHITUS genoom (DNA kapsiid
ning happe-aluse tasakaalu regulatsioonis ning neuromuskulaarses erutusjuhtes. 7. Naatriumi kontsentratsiooni muutused veres peegeldavad eelkõige keha vee ja naatriumi suhet, mitte naatriumi puudust või liiga organismis. KAALIUM: 1. Leidub maa koores (umbes 2 protsenti) 2. Leidub mineraalide koostises 3. Leidub väheses koguses merevees 4. Kaalium on tähtis bioelement ja seda esineb kaaliumioonina kõikides elusrakkudes. Kaaliumiühendid mõjutavad südamelihase tegevust. 5. Kaaliumi põhiliseks depooks organismis on lihaskude. Teda leidub veel vere erütrotsüütides ja raku protoplasmas. 6. Kaaliumil on oluline osa süsivesikute ja rasvade ainevahetuses vajalike ensüümide tegevuse aktiveerimisel. 7. KASUTAMINE NAATRIUM: (Metallilist naatriumi saadakse tänapäeval naatriumkloriidi elektrolüüsil)
1796 esimene vaktsineerimine. ?Koch ja Pasteur 1880 esitasid haiguse "idu teooria ?Kas viirused on elus või eluta? Elus organismid: 1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped 2) evolutsioneeruvad 3) muteeruvad Eluta organismid: 1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise. Regulaatorgeenid - mõjutavad peremeesrakku ja vallutavad selle enda kasuks, suunates rakku uusi
1. Miks saavad viirused paljuneda ainult elusrakkudes? Viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruse ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida rakuväliselt valke. Seetõttu saavad viirused paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes, s.t nad on nende rakkude obligatoorsed parasiidid. 2. Kas viirused on elusorganismid? Põhjendage vastust. Kui elu diferentseerida deneetilise informatsiooni paljunemisena, siis on viirused kahtlemata elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millele on iseloomulik kuju ja
Looduses: taimehaigused Inimesele: põhjustavad toiduainete riknemist, põhjustavad nakkushaigusi 6. Selgita SPOORIDE moodustamise bioloogilist tähtsust Ühest vegetatiivsest bakterirakust tekib üks spoor. See on kohastumus ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Moodustuvad hallitusseentel 7. Iseloomusta lühidalt VIIRUSI Rakulise ehitusega.Viirus on rändav parasiit. Nende vastu vaktsineeritakse (antibiootikumidega ei saa ravida). Elus ja eluta looduse piirimail. Paljunevad ainult elusrakkudes. Suurus 0,01..0,3müümeetrit. Korrapärase kujuga(kera, pulk) 8. Too näiteid RAKKUDE ERINAVAST SUURUSEST rakkude suurused:kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma . Kõige suuremad rakud on lindude munarakud. võõtlihasrakk on kuni 30cm pikkune, kuid väga väikese läbimõõduga 10. Kuidas toimub ainete liikumine läbi RAKUMEMBRAANI: a) AKTIIVSE TRANSPORDI TEEL? Too näide Madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab
Nüüd on neid tillukesi nanobakteri e. nanoobi nime saanud mikroorganisme avastatud nii sügavalt maa alt 2 liivakivist kui inimese neerudest. Soome Kuopio ülikooli teadlased Olavi Kajander ja Neva Ciftcioglu rabasid teadusüldsust uue leiuga. Nad avastasid nanobakterid neerukividest. Aatomid ja molekulid ürgplaneedil maa Kõigest 4 on neid aatomeid, millest on üles ehitatud 96% orgaanilisest ainest elusorganismides: H, C, N ja O. Elusrakkudes funktsioneerivad biopolümeerid koosnevad tuhandetest, isegi miljonitest H, C, N ja O aatomitest. Kuid ürgsel Maal eksisteerisid need aatomid ainult lihtsate ainete koostises nagu näiteks H2O ja CO2, kus ühes molekulis on ainult 3 aatomit. Keemilise evolutsiooni hüpotees väidab, et lihtsate ühendite liitumise teel tekkisid ürgatmosfääris ja ürgookeanis keerulise ehitusega orgaanilised ained. Kuidas see liitumine võimalik oli, vaatleme esmalt lihtsate ühendite tekkimise näitel
Elus või eluta? Elus organismid Eluta organismid Ehituses on valgud ja nukleiinhapped Puudub ainevahetus Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus Viiruste omadused: 1)viirused on nii väiksed, et ei ole nähtavad valgusmikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid 2)viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul 3)viirused on elusrakkude obligotaarsed parasiidid ei suuda ilma peremeesrakuta paljuneda 4)väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena Viiruse paljunemise kolm faasi: 1)peiteperiood genoomi paljunemiseks vajalike ensüümida tootmine 2)rakusisese paljunemise periood viirusosakeste tootmine 3)bakteriraku surm ja lagunemine viirusosakeste vabanemine keskkonda Viiruse paljunemise etapid:
ENSÜÜM - on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. RETSEPTOR- on info vastuvõtjad ja välja saatjad. 8.Nimeta aineid, mis satuvad rakku difusiooni teel. Hapnik, CO2 9.Milline mehhanism tagab selle, et hapnik liigub inimese kopsualveoolidest kapillaaridesse? kontsrentsatsioonide yhildumine Rakuorganellid lk. 80-85. 1.Defineeri ORGANELL Kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik raku sees 2.Milline rakuorganell leidub kõikides elusrakkudes? Mille poolest on selle organelli ehitus kõigist teistest erinev? Ribosoom, puuduvad membraanid 3.Millest koosnevad ribosoomid, kus neid leidub, mis on nende ülesandeks? Ribosoomi RNA ja valgu molekulidest. Valke sünteesida. Leidub kõikjal 4.Tee joonis mitokondri ehitusest, viita osadele. Mis on mitokondri ülesandeks? Rakkude varustamine energiaga 5.Kuidas seletatakse mitokondrite teket, mis seda hüpoteesi tõestab. Seletab endosübioosi teooria.
RNA-viirusega. Prionid - on viirusest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajaid, millel on mingi konkreetene ülesanne täita. Iga viiruse genoomis on: 1)Struktuurigeenid kindlustavad selle, et viiruse osake kindlasti moodustuks. 2)Regulaatorgeenid muudab raku ainevahetust, et rakk hakkaks tööle viiruse kasuks. 3)Replikatsioonigeenid kindlustavad viiruse paljunemise. DNA viirused: Viiruste paljunemine toimub ainult elusrakkudes. Seda protsessi, kus viirus tungib rakku nim raku nakatumiseks. Sellel eristatakse mitu etappi: 1)Viirus peab seonduma rakupinnale et viirus saaks tungida rakku, siis viiruse pinnal olev retseptor(antiretseptor) peab seostuma raku pinnal oleva retseptoriga. 2)Viirus siseneb rakku. 3)Viirusosake on sisenenud rakku, siis viirusegenoom vabaneb kapsiidist. Läheb raktuuma ja lülitub DNA vahele. 4)Sünteesitakse viirusosakesi hästi palju ja pakitakse kokku. Need lähevad järgmisi rakke otsima
Ehk tihedalt pakitud osad polüpeptiidahelas, mis korduvad valgus. 2. Kvaternaarstruktuur iseloomulik valkudele, mille molekulid koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiidahelast. Struktuuri fikseerivad nõrgad mittekovalentsed sidemed. Eelised: · Stabiilsus · Geneetiline ökonoomsus ja efektiivsus ( vähem kodeerivaid geene) · Katalüütiliste tsentrite kokkuviimine · Kooperatiivsus VI. SISSEJUHATUS ENSÜMOLOOGIASSE 1. Ensümoloogia põhimõisted: Ensüümid elusrakkudes kulgevate biokeemiliste reaktsioonide kiirendajad e katalüsaatorid, mis suunavad ja reguleerivad tuhandeid degradatsiooni, sünteesi, energia ülekande jpt reaktsioone; ensüümide ehitus kõik ensüümid, va mõni katalüütiline RNA, on valgud, koosneb aminohapetest, temas on nii aktiivtsener kui regulatoorsed tsentrid; Aktiivtsenter ensüümi molekuli piirkond, mis otseselt osaleb katalüütilises protsessid, aktiivtsentri
aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9. Elus organismi tunnused Eluta organismi tunnused
aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9. Elus organismi tunnused Eluta organismi tunnused
kõrgema kontsentratsiooniga keskkonda ENSÜÜM on valk, reguleerib rakkudes toimuvate reaktsioonide kiirust RETSEPTOR- on ärrituste vastuvõtja 8.Nimeta aineid, mis satuvad rakku difusiooni teel. Hapnik ja süsinikdioksiid(süsihappegaas) 9.Milline mehhanism tagab selle, et hapnik liigub inimese kopsualveoolidest kapillaaridesse? difusioon Rakuorganellid lk. 80-85. 1.Defineeri ORGANELL Organ on mingisugune organismi osa, organell on raku osa. 2.Milline rakuorganell leidub kõikides elusrakkudes? Mille poolest on selle organelli ehitus kõigist teistest erinev? Ribosoomid esinevad kõikides rakkudes; Nende ehituses pole membraane 3.Millest koosnevad ribosoomid, kus neid leidub, mis on nende ülesandeks? Valkude süntees toimub neis, koosnevad suuremast ja väiksemast osast, nende koostises on ribosoomi Rna ja valgud, ribosoome ei leidu vaid küpsetes erütrotsüütides 4.Tee joonis mitokondri ehitusest, viita osadele. Mis on mitokondri ülesandeks?
pesupulbrites) Priionid ...on rakutud molekulaarstruktuurid. Nakkuslikud valgumolekulid, mis kahjustavad kesknärvisüsteemi ja põhjustavad surmaga lõppevaid haigusi (nt. Hullulehmatõbi, Greutzfeldt-Jakobi haigus, Kuru haigus) Viirused ...on valgusmikroskoopides nähtamatud mitterakulised bioloogilised objektid, mis paljunevad elusrakkudes. Nad on rändavad parasiitsed geenid. Teadus, mis uurib viirusi on viroloogia. Viiruseid ei saa antibiootikumidega ravida, ravima peab organism ise või vaktsiinid. Ehitus · nukleiinhape (korraga ainult DNA või RNA), ümbritsetud kapsiidiga, mis koosneb valkudest · osade viiruste nukleiinhappe kapslitel olemas ka ümbris, mis koosneb lipiidide kaksikkihist, valkudest ja süsivesikutest · ümbrise küljes võivad olla ankurmolekulid e
1796 esimene vaktsineerimine. ?Koch ja Pasteur 1880 esitasid haiguse "idu teooria ?Kas viirused on elus või eluta? Elus organismid: 1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped 2) evolutsioneeruvad 3) muteeruvad Eluta organismid: 1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise. Regulaatorgeenid - mõjutavad peremeesrakku ja vallutavad selle enda kasuks, suunates rakku uusi
Moodustunud NAD läheb uuele ringile vesinikukandjaks glükolüüsi ja tsitraaditsüklisse. Eralduv vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub vesi. 12 NADH2 molekuli kohta sünteesitakse 36 ATP molekuli. KOKKU LAGUNDAMISE KÄIGUS: 38 ATP molekuli (2 glükolüüsist ja 36 hingamisahelast). 16 VIIRUSED Parasiidid, kes on nähtamatud valgusmikroskoobis ning paljunevad ainult elusrakkudes. Viirused on elus kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku eksisteerivad viirused viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed kõrgmolekulaarsed ühendid, millel on kindel struktuur, iseloomulik kuju ja suurus ning füüsikalis-keemilised omadused. Viroloogia teadus viirustest, mis uurib viiruste paljunemist rakkudes ja viirusosakeste omadusi väljaspool rakku. Viiruste omadused: 1. Nähtamatud valgusmikroskoobis. 2. Läbivad bakterifiltreid. 3
15. Mis on sahhariidide empiiriline valem ning bioloogilised funktsioonid? Sahhariidide bioloogilised funktsioonid on järgmised: energiaallikad; energeetilised varuained; struktuursed (ehituslikud) ained; füsioloogiliselt tähtsate ainete (nukleiinhappete, antikehade jt) koostiskomponendid. Sahhariide võib kirjeldada empiirilise valemiga (CH2O)n ning need koosnevad lihtsuhkrutest. 16. Ensüümid, nende põhilised klassid ning bioloogiline roll. Ensüümid on elusrakkudes kulgevate biokeemiliste reaktsioonide kiirendajad ehk katalüsaatorid, mis suunavad ja reguleerivad tuhandeid degradatsiooni, sünteesi, energia ülekande jpt reaktsioone. Ensüüme iseloomustab suur aktiivsus ja spetsiifilisus. Ensüümid kiirendavad reaktsioone 10 3 kuni 1017 korda ning on väga spetsiifilised reaktantide ehk substraatide suhtes; paljud neist evivad stereospetsiifilisust. Kõik tuntud ensüümid kuuluvad ühte kuuest ensüümide klassist:
koosneb üldistest andmetest viiruste kohta ja nende avastamise loost, nelja viiruse, mis on kõige tavalisemad, kirjeldused ja Tallinna Õismäe Gümnaasiumi õpilaste seas läbi viidud küsitluse analüüs. Ma arvan, et inimesed peavad olema oma tervise suhtes ettevaatlikumad ja seda pidevalt jälgima ning kui tekib mingeid kahtlasi sümptomeid, siis kindlasti arsti poole pöörduma, et neile selgitusi leida. 3 2. VIIRUSTE OLEMUS Viirused on valusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid. Viirused pole ei elus ega elutud, sest neil puuduvad väljaspool peremeesorganismi elu tunnused. (Alamäe jt 2000: 15) Viiruste tekke kohta on 3 hüpoteesi. Esimese kohaselt on viirused tekkinud mõnede rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena. Selle hüpoteesi kohaselt oleksid nad vahepealseteks arenguproduktideks viiruste ja bakterite vahel. Teine hüpotees toetub mõttele, et viirused said alguse peremeesraku DNAst või RNAst. Sellekohaselt omandasid
Na 2,5 P 0,22 K 2,5 Cl 0,08 Mg 2,2 K 0,06 V. Ööpik Sissejuhatus spordibiokeemiasse I pt. 1 Veelgi enam, järsult erinev on keemiliste elementide osakaal elus ja eluta looduses. Nii moodustavad vesinik, hapnik, süsinik ja lämmastik üle 99% aatomite koguarvust enamuses elusrakkudes, maakoores on neid (va hapnik) aga tühises koguses. Inimese organismi koostis keemiliste elementide tasandil, väljendades seda protsentides keha massist, on toodud tabelis 1.2. Tabel 1.2. Inimese keha keemiline koostis väljendatuna protsentides keha massist (Shier jt, 1996) ELEMENT % ELEMENT % O 65 K 0,4
reageerib suhteliselt kiiresti. H2SO4 (konts. 98%) puhas kange hape on värvitu, tehniline võib olla pruunikas, sest sisaldab sageli süsinikku. Redoksreakts. on lahjendatud happe korral oks. H+, st. eraldub H2, konts. happe korral on oksüd. S aatomid eralduvad peamiselt SO2, harva ka H2S. Seob aktiivselt vett, "võtab ära" orgaanilistest ainetest H ja O veele vastavas vahekorras, lagundab ka eluskudesid. HNO3 lagundab valke elusrakkudes. 40. Millised ained on alused. 41. Iseloomustage kaub. sool ja lämm.: Soolhape on vesinikkloriidi vesilahus. Puhas HCl on konts. 35-37% ja värvitu "suitsev" vedelik. Suitsu põhjustab HCl, milline siis eraldub happes kui mahuti või pudel avada. HCl ärritab limanahkasid ja seetõttu tuleb konts. soolhapet kasutada tõmbe all. Elusat nahka kahjustab HCl võrreldes H2SO4 ja HNO3 suhteliselt vähe. Keemiline soolhape on sageli kollase värviga ja võib seetõttu
vastu. Lipiideses keskkonnas vitamiin A ja E, vesikeskkonnas vitamiin C, glutatioon, seleen, kusihape. Soovitavad toidurasvad: tursamaksaõli, rapsiõli, maisiõli, oliiviõli, päevalilleõli. 11. Valkude funktsioonid inimese organismis. Täisväärtuslikud ja vähemväärtuslikud valgud meie toidus. Asendamatud aminohapped. Faktorid, mis mõjutavad sportlase valguvajadust. Probleemid, mis seostuvad liigse valguga toidus. Fun *Struktuurne on elusrakkudes kõige levinumad makromol ja kuulub kõikidesse organellidesse; annavad bioloogilistele struktuuridele tugevuse ja vastupidavuse; *Katalüütiline: ensüümv on katalüütilise toimega, osalevad pea kõikides reaktsioonides; *Transpordi: on võimelised spetsiifiliselt siduma erinevaid molekule ja ioone ning neid toimetama ühtedest kudedest teistesse (hemoglobiin), *Kontraktiilsed valgud tagavad organismile võime kokku tõmbuda, kuju muuta ja liikuda; *Regulatoorne tagab organismi
2. Millises raku osas toimub hingamine? Mitokondrites 3. Milliseid keemilisi ühendeid hingamise käigus seotakse ja milliseid vabastatakse? Vabaneb CO2 ja H2O, seotakse O2 4. Milliseid erinevaid hingamistüüpe taimedel oskad nimetada? Pimehingamine, säilitushingamine, kasvuhingamine, transpordiga seotud hingamine, ioonide neeldumisega seotud hingamine. 5. Millised koed fotosünteesivad ja millised hingavad? Hingamine kõikides funktsioneerivates elusrakkudes. 6. Kas taimed hingavad ainult öösel? Päeval? Mõlemal ajal? Natuke rohkem päeval, öösel vähem. 7. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub kasvuhingamine? Taimede kasvukiirusest 8. Millise taimeosa kasvatuskulud on kõige suuremad? Väiksemad? Miks? Seemnetes kõige suurem, seemnetes palju valke ja rasvu. Juurtes kõige väiksem sest vähe tugistruktuure. 9. Milliste org ainete gruppide süntees on energeetiliselt kõige kallim? Odavaim?
Inimese keha vajab soolasid ja mineraale, mida dest. Vees ei ole. Hüdrofoobsus- vett hülgav Hüdrofiilsus- vees lahustuv Füsioloogiline lahus- 0,9 % NaCl lahus (nagu pisarad) 8.Nukleiinhapped: avastamine, leidumine, ehitus, ülesanded, RNA ja DNA võrdlus ehituse alusel. Tea mõisteid ja tunne ära joonistelt: biheeliks, nukleotiid, replikatsioon, tRNA, geen, komplementaarsusprintsiip. o Avastas Friedrich Miescher (kui uuris mädarakke) 19.saj. o Leidub kõikides elusrakkudes ja viirustes. o DNA- Tuumaga rakkudel rakutuumas, eraldi DNA on ka mitokondritel ja kloroplastidel; bakterite DNA asub tsütoplasmas o RNA-Rakutuumas ja tsütoplasmas, bakteritel ainult tsütoplasmas. o Ülesanded: o DNA- päriliku info säilitamine ja edasiandmine järgmistele rakupõlvkondadele. o RNA- DNAs oleva päriliku info kopeerimine ja transport. Valgusünteesi teostamine ehk päriliku informatsiooni realiseerimine.
või mõne geeni kromosoomist väljalangemist. KM-e on nelja tüüpi: a) deletsioonid ehk kaod: b) duplikatsioonid e. kahekordistumised c) inversioonid e. ümberpöördumised; d) translokatsioonid e. ümberpaiknemised. Kromosoommutatsiooniks on ka kromosoomide normaalse arvu muutumine, kusjuures kromosoomide sisene struktuur võib jääda muutumatuks. 32. Viiruste ehitus Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viirus on rakuta moodustis, tema koostises on vähemalt: · genoom (nukleiinhape- DNA või RNA)- nikleiinhaped säilitavad pärilikku info.Viirusel peab olema vähemalt kolm geeni · kapsiid(valgud)- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Nendele võib lisanduda ümbris, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. St. viiruse ümbris koosneb rakumembraani koostisosadest: lipiitidest ja valkudest
lootekestadest. Esineb selgroogsetel loomadel, Täismoondeline areng Mõnedel putukatel esinev sealhulgas ka inimesel. areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja Viirused on elusaine, nad on valgusmikroskoobis valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad mardikatel ja kahetiivalistel. parasiidid (viirused on nukleiinhappe Tütarrakk rakujagunemisel moodustunud üks valkkompleksid). uutest rakkudest. Viljakeha osale seeneliikidele iseloomulik Uurimisobjekt objekt, mida teadusliku hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad probleemi lahendamise käigus uuritakse
............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. v Viiruste ehitus (HIV) § Viiruste kõige tähtsam osa on genoom, mis sisaldab pärilikku infot. Genoomiks on DNA või RNA. § Genoomi katab valkudest struktuur nn. kapsiid
· Tsütoskelett tagab raku kuju ja liikumisvõime. · Endoplasmaatiline võrgustik kareda ja siledapinnaline ER. Valkude, fosfolipiidide süntees · Rakusein säilitada raku vorm · Peroksüsoom reaktsioonid, mille käigus vaba hapniku abi seotakse vesiniku aatomeid. Tekkiv vesinikperoksiidi kasut oksüdeerimisel. · Kloroplast - fotosüntees Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viirus on rakuta moodustis, tema koostises on vähemalt: · genoom (nukleiinhape- DNA või RNA)- nukleiinhaped säilitavad pärilikku info. Viirusel peab olema vähemalt kolm geeni · kapsiid (valgud) - kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Nendele võib lisanduda ümbris, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. Kapsiid
Valgud – Valgud on ühest või mitmest polüpetiidahelast koosnevad biomakromolekulid. Valgud on geneetilise info realiseerumise vahendid/resultaadid. Seetõttu on nad arvukaimad individuaalsed makromolekulid mitmesuguste funktsioonidega. Inimorganismis leidub üle 50 000 individuaalse valgu. Funktsioonid: 1) Struktuurne funktsioon. Valgud annavad bioloogilistele struktuuridele tugevuse ja vastupidavuse; 2) Bioloogiline katalüsaator. Praktiliselt kõik reaktsioonid elusrakkudes toimuvad ensüümvalkude katalüüsival toimel; 3) Transport. Transportvalgud on võimelised spetsiifiliselt siduma erinevaid molekule ja ioone ning toimetama neid ühtedest kudedest teistesse. Näiteks erütrotsüütides paiknev ning hapniku trantsporti kindlustav hemoglobiin; 4) Kontraktiilne funktsioon. Kontraktiilsed valgud tagavad organismidele võime kokku tõmbuda, kuju muuta, liikuda. Inimese skeletilihases, aga ka südame- ja
kasutatakse FITC (fluorestsiin-isotiotsüanaat), TRITC (tetrametüül-rodamiin- isotiotsüanaat ) PE (fükoerütriin) jt. Fluorestsentsmikros-koobis on valgusallikaks elavhõbedalamp, mis annab lühilainelist kiirgust (paljudel lainepikkustel). Immuunfluorestsents: Elavhõbedalambiga valgustatakse helendavate värvainetega märgistatud antikehasid. - 45. Viirused. HIV Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viirus on rakuta moodustis, tema koostises on vähemalt: genoom (nukleiinhape- DNA või RNA)- nikleiinhaped säilitavad pärilikku info.Viirusel peab olema vähemalt kolm geeni kapsiid(valgud)- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Nendele võib lisanduda ümbris, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. St. viiruse ümbris koosneb rakumembraani koostisosadest: lipiitidest ja valkudest
Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid, taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid, peptiidseid ravimeid, antikehi jms. Viiruste peamised klassid ja omadused. BakteriofaagidDNA-viirused, RNA-viirused, DNA-ja RNA-viirused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viirus on rakuta moodustis, tema koostises on vähemalt: genoom (nukleiinhape- DNA või RNA)- nikleiinhaped säilitavad pärilikku info.Viirusel peab olema vähemalt kolm geeni kapsiid(valgud)- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Nendele võib lisanduda ümbris, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. St. viiruse
ultraviolettvalguses helendavaid antikehasid, mis kinnituvad kindlate molekulide külge. Näiteks saab neid kasutada apoptoosivalkude (toksilisuse hindamisel), neurotransmitterite, c-FOS, retseptorite jne. hulga visualiseerimiseks. Ehk siis antikehade abil saab kindlaks teha meid huvitava molekuli asukohta ja hulka rakus. 45. Viirused. HIV Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viirus on rakuta moodustis, tema koostises on vähemalt: · genoom (nukleiinhape- DNA või RNA)- nikleiinhaped säilitavad pärilikku info.Viirusel peab olema vähemalt kolm geeni · kapsiid(valgud)- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Nendele võib lisanduda ümbris, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. St. viiruse ümbris koosneb rakumembraani koostisosadest: lipiitidest ja valkudest
teel (mitte pooldumise teel). - Viirus ei kodeeri tervikliku translatsioonisüsteemi. Viirused erinevad mobiilsetest geneetilistest elementidest selle poolest, et viirus on võimeline peremeesrakust väljuma ja uusi rakke nakatama Viirused jaotatakse neis sisalduva nukleiinhappe järgi RNA(hepatiit C, gripp)- ja DNA- viirusteks(herpes, papilloomid) (mõlema viirused : HI, hepatiit B) Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viirus on rakuta moodustis, tema koostises on vähemalt: genoom (nukleiinhape- DNA või RNA)- nikleiinhaped säilitavad pärilikku info.Viirusel peab olema vähemalt kolm geeni kapsiid(valgud)- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Nendele võib lisanduda ümbris, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. St. viiruse ümbris koosneb
teel (mitte pooldumise teel). - Viirus ei kodeeri tervikliku translatsioonisüsteemi. Viirused erinevad mobiilsetest geneetilistest elementidest selle poolest, et viirus on võimeline peremeesrakust väljuma ja uusi rakke nakatama Viirused jaotatakse neis sisalduva nukleiinhappe järgi RNA(hepatiit C, gripp)- ja DNA- viirusteks(herpes, papilloomid) (mõlema viirused : HI, hepatiit B) Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viirus on rakuta moodustis, tema koostises on vähemalt: genoom (nukleiinhape- DNA või RNA)- nikleiinhaped säilitavad pärilikku info.Viirusel peab olema vähemalt kolm geeni kapsiid(valgud)- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Nendele võib lisanduda ümbris, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. St. viiruse ümbris koosneb rakumembraani koostisosadest: lipiitidest ja valkudest
herneid.milline on tulemus kui ristata I põlvkonna hübriide?-II põlvkonna herned on suhtes 3:1.siledapinnalisiroheliste kaunadega 3 osa j krobedapinnalisi kollaseid 1 osa. IX.aine-ja energiavahetuse põhijooned,metabolism,dissimilatsioon,assimilatsioon. Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Metabolism on kõikide elusorganismide rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide, millede osalusel toimuvad elusrakkudes keemilise energia protsessid, tulem. Metabolism hõlmab ka orgaaniliste molekulide ja nendega seonduva metabolismi,nagu:rasvhapped,süsivesikud,valgud,aminohapped,ensüümid,hormoonid,vitamiinid,ravimid,toksiinid jp t.Samuti toimivad metabolismis, lisaks keemilise energia protsessidele ka teised energiaprotsessid nagu:Soojusenergia,Elektriline energia,Mehaaniline energia jpt.Keskseks mudeliks bioloogias leotakse ka taimerakk
o Katalüütiliste tsentrite kokku viimine o Kooperatiivsus LIISI KINK 21 BIOKEEMIA test I VI. SISSEJUHATUS ENSÜMOLOOGIASSE 1. Ensümoloogia põhimõisted: ensüümide ehitus, aktiivtsentri mõiste. Def: Ensüümid on elusrakkudes kulgevate biokeemiliste reaktsioonide kiirendajad ehk katalüsaatorid, mis suunavad ja reguleerivad tuhandeid degradatsiooni-, sünteesi-, energia ülekande jpt reaktsioone. Kõik ensüümid, va mõni katalüütiline RNA, on valgud. Ensüüme iseloomustab suur aktiivsus ja spetsiifilisus. Ensüümid kiirendavad reaktsioone 103 kuni 1017 korda. Ensüümid on väga spetsiifilised reaktantide ehk substraatide suhtes; paljud neist eeldavad stereospetsiifilisust.
järk-järgult turbaks. Turbakihid on seda tihedamad ja samblajäänused seda rohkem lagunenud, mida sügavamal nad asuvad. Enamasti on turbakihi paksus meie rabades 2-3 m, kohati aga 6-8 m. Turvas on riikliku tähtsusega maavara ning keemiatööstuse tooraine. Turbast võib saada tõrva, õlisid, parafiini, ravimeid, värvaineid jm. VIIRUSED Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. - koosnevad pärilikkusainest ja seda ümbritsevast valgulisest kattest - väiksemad, kui ükski senituntud organism - võimelised muutuma ja arenema - puudub iseseiv ainevahetus - puudub rakuline ehitus - pole võimelised iseseisvalt paljunema (selleks vajavad teiste organismide rakke, seetõttu nim neid ka rakusisesteks parasiitideks) Peamised nakatumise põhjused on:
Valgud - Valgud on ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid. Valgud on geneetilise inforealiseerumise vahendid/resultaadid. Seetõttu on nad arvukaimad individuaalsed makromolekulid mitmesuguste funktsioonidega. Inimorganismis leidub üle 50 000 individuaalse valgu. 1. Struktuurne funktsioon. Valgud annavad bioloogilistele struktuuridele tugevuse ja vastupidavuse; 2. Bioloogilinekatalüsaator. Praktiliselt kõik reaktsioonid elusrakkudes toimuvad ensüümvalkude katalüüsival toimel; 3. Transport. Transportvalgud on võimelised spetsiifiliselt siduma erinevaid molekule ja ioone ning toimetama neid ühtedest kudedest teistesse. Nt. erütrotsüütides paiknev ning hapniku transporti kindlustav hemoglobiin; 4. Kontraktiilne funktsioon. Kontraktilised valgud tagavad organismidele võime kokku tõmbuda, kuju muuta, liikuda
annaabi.ee 
