Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine (0)

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine.
Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga.
Palju harusid: taimed- botaanika , loomad- zooloogia
Riik
Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki :
Seened, loomad, taimed, bakterid , algloomad
Hõimkond
Riigist järgmine taksonoomia suurüksus
Näiteks:
Keelikloomad (inimene)
Lülijalgsed (kõrvahark)
Katteseemnetaimed (võsaülane)
Klass
Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi:
Kalad , kahepaiksed, roomajad , imetajad , linnud
Selgrootute loomade puhul eristatakse :
Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed ( meririst ), ussid ( vihmauss ), limused (piklik jõekarp),
lülijalgsed (kollane loigukiil)
Katteseemtaimede puhul eristatakse:
Üheidulised (nisu), kaheidulised (harilik hiirehernes )
Selts
Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks:
Kiskjalised , närilised , jäneselised
Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised.
Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega –laadsed
Kärbselaadsed, roosilaadsed
Sugukond
Seltsid jaotatakse omakorda sugukondadeks
Koerlased, kaslased , oravlased
Sugukonnanimed moodustatakse loomade puhul lõpuliitega –lased
Perekond
Sugukonnad jaotatakse perekondadeks
Koer, kass , orav
Liik
Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma levila ning nad annavad
viljakaid järglasi. Nad ei moodusta hübriide. Naarits on ohustatud liik.
Liik-organismide looduslik rühm, mille moodustavad sarnased isendid, kes annavad omataolisi viljakaid järglasi, bioloogia süstemaatika väikseim üksus.
Süstemaatika- valdkond , mis tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel
ELU TUNNUSED
Hulkrakne organism-organism, kelle keha koosneb paljudest rakkudest, mille ehitus ja talitlus on erinevad.
Ainurakne organism-organism, mis koosneb ühest rakust.
Suguline paljunemine- paljunemisviis , mis põhineb seemne- ja munaraku ühinemisel, mille tagajärjel hakkab munarakust kasvama uus organism.
Mittesuguline paljunemine-paljunemisviis, mille korral järglane saab alguse mõnest vanemorganismi kehaosast.
Kehaväline viljastamine -sugurakkude ühinemine väljaspool looma keha vees.
Kehasisene viljastamine-sugurakkude ühinemine emaslooma kehas.
Liitsuguline organism-ühes organismis on nii emas kui isassuguelundid 
Lahksuguline organism-organismid, kellel on 2 sugupoolt: emasloomad ja isasloomad.
Otsene areng-areng, mille korral järglased sarnanevad vanematega, kasvades nende sise- ja välisehitus oluliselt ei muutu.
Moonde areng-areng, mille korral järglased esialgu erinevad täiskasvanutest ja kelle sise- ja välisehitus kasvades oluliselt muutub.
Pidev kasv-organism kasvab kuni surmani
Perioodiline kasv-kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel
Piiratud kasv-kasv toimub kuni teatud mõõtmete saavutamiseni.
ÖKOLOOGILISED TEGURID
Eluta looduse tegurid- valguskiirgus , temp. , sademed, tuul, ph, õhustatus, toitainete sisaldus, veerežiim, rõhk tuli.- mõju organismide elutegevuses.
Eluslooduse tegurid- sümbioos , kommensalism , parasitism , kisklus , herbivooria, konkurents .
ELUSLOODUSE 5 LIIKI!
1.Bakterid-
LOOMARAKUL pole, aga TAIMERAKUL on: 1. Kloroplastid -neis toimub fotosüntees
2.Vakuoolid-sisaldavad vett ja varuaineid, koguvad jääkaineid ja lagundavad neid, reguleerivad raku siserõhku ning aitavad sellega säilitada raku kuju.
3. Rakukest -kaitseb ja toestab rakku ning annab sellele kuju, avaldab jäikuse tõttu vee sissetungile vastumõju ja takistab nii vee liigset sissetungi rakku, laseb vabalt läbi pooride vett ja paljusid selles lahustunud aineid rakku ja rakust välja, pooride kaudu on naaberrakkude rakuplasmad ühenduses.
BAKTERITE LEVIMISVIISID
-vaja on niiskust, soodsat temp., toitainete olemasolu, vähe jääkaineid, keskkonna happelisus, õhu hapnikusisaldus olemas või puudub, fotosünteesivatel bakteritel on vaja ka valgust et levida.
BAKTERHAIGUSED
1.närvisüsteem-baktermeningiit, teetanus ehk kangestuskramptõbi, borrelioos
2. hingamisteed -kopsupõletik, tuberkuloos , difteeria.
3.nahk-vistrikud, pidalitõbi , muhkkatk.
4. seedekulgla -salmonelloos, düsenteeria, tüüfus, koolera .
5.suguelundid- süüfilis .
VÄLTIMINE
Käte pesemine vee ja seebiga , toidu säilitamine külmkapis, toidu kuumtöötlemine, vaktsineerimine , antibiootikumid .
TÄHTSUS LOODUSES
1.on lagundajad. 2.osalevad aineringetes.
TÄHTSUS INIMESE ELUS
1.tööstuses- ravimid (antibiootikumid), vitamiinid , toidulisandid , ensüümid pesuvahendites, alkoholi tootmine.
2.põllumajanduses-bakteriväetised.
3.reopuhastus-biopuhastid-aktiivmuda.
Prokarüootne ehk eeltuumne organism-organism, kelle rakus pole rakutuuma.
2.Seened
Seente ehitus- Keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest . Need on moodustunud pikkadeks silindrikujulisteks rakkudeks – soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli.
Sarnasus taimedega-1.kasvavad ühel kohal ega liigu aktiivselt. 2.senerakkudel on rakukestad. 3.kasvavad kogu elu.
Loomadega -1.toituvad valmis orgaanilistest ainetest, mida saavad väliskeskkonnast. 2.rakkudes talletuvad samasugused varuained.
Enamik seeni paljuneb ja levib eostega.
Seente sümbioos taimedega- seen saab taimelt fotosünteesivaid saadusi ning seenel on taimejuurtes ka stabiilne elukeskkond. Taim saab seenelt vett ja vees lahustunud mineraalaineid. Seen ka kaitseb taimejuuri haigustekitajate eest, kemikaalide, raskmetallide eest. Mükoriisaseened toodavad bakterivastaste omaduste aianeid, mis takistavad haigust tekitavate bakterite tegevust taimejuurel.
Mükoriisa ehk seenjuur - sümbioos seene- ja taimejuure vahel.
Hallitusseente tähtsus looduses-orgaanilise aine lagundajad
-parasiteerivad
-sümbioos
Inimese elus-antibiootikum, teatud liiki hallitusseened juustude valmistamisel.
Pärmseente tähtsus looduses, inimese elus:
1. orgaanilise aine lagundajad 2.alkohoolsete jookide valmistamine, taina kergitamine, käärimine .
-parasiteerivad
-sümbioos
Parsiitseened taimedel, loomadel ja inimestel. Taimedel- pigiseened- taimede lehtedele tulevad pigi laigud, jahukasteseened- katavad taimeosi valge kirmena. Loomadel ja inimestel- pärmseen, jalaseen , küüneseen, mikroskoopilised seened, soor , loomaseen. Põhjustavad mädanemist, uue organismi levimist elamist nahal.
3.TAIMED
Taimeraku ja loomaraku erinevused lk tagasi.
Taimede hõimkonnad :
1. Sammaltaimed ( samblad ) 2. Sõnajalgtaimed ( sõnajalad , osjad , kallad) 3.Paljasseemnetaimed (okast, käbidega) 4.Katteseemnetaimed ehk õistaimed .
Taimede tunnused:
1.Toituvad fotosünteesides-toodavad ise orgaanilist ainet. 2. Eraldavad hapniku, tarbivad süsihappegaasi. 3.Ei liigu aktiivselt. 4.Koosnevad taimerakkudest. 5.Kasvavad kogu elu. 6.Lihtsa ehitusega. 7.Pole närvisüsteemi ja meeleelundeid. 8.Elutegevust reguleerivad hormoonid. 9.Taimed taastavad puitunud kestaga rakud . 10.Võivad paljuneda ka kehaosadega.
SAMMALTAIMED
Lihtsa ehitusega, puuduvad juured ja juhtkond. Kasv on väike, kasvavad seal, kus õistaimed kasvada ei suuda (vähenõudlikud). Juurte asemel on risoidid - väikesed jätked varre alumisel osal. Lehed on kitsad ja õhukesed-püüavad õhuniiskust ja sademete vett. Nad on veekogujad, toodavad atmosfääri hapniku, kõige lihtsamad maismaataimed , toiduks metsloomadele. Nad paljunevad ja levivad eostega. Samblad kasvavad metsas, niidul , soos ning paljud liigid on ka puutüvede, majakatuste, kivide ja müüride asukad.
SÕNAJALGTAIMED
On olemas kõik õistaimedele omased organid (v.a. õis/vili). Paljunevad ja levivad eostega. Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad: 1.Sõnajalad (7 liiki) – puudub maapealne vars , talvituvad risoomina mullas (mitme aastased, igal aastal uued lehed), eosed valmivad lehe alaküljel ( eostes ). N: Laanesõnajalg, kilpjalg , maarjasõnajalg. 2.Osjad- lüliline vars, eosed valmivad eospeades, lehed on taandarenenud, varred püstised, talvituvad risoomina mullas. N:aasosi, põldosi, metsosi, raudosi , liivosi, soo-osi. 3. Kollad - igihaljad , roomavate vartega, püstiste külgharude tippudesse tulevad eospead. Kasvavad väga aeglaselt, korjata ei tohi. N: karukold , kattekold, ugrukold, vareskold. Tähtsus: kivisüsi teke, kivisöelademetest leitakse ürgsete taimed jäljendeid ja kivistisi , mis aitavad teadlastel lahendada taimede arenguloo saladusi, kivisüsist toodetakse kütteõlisid, bensiini, mitmesuguseid ravimeid, lõhnaaineid, mõningaid sõnajalgu kasut. Ka toiduks, nt Kaug-Ida rahvad hapendavad neid, kilpjalahehed on söödavad vaid noorelt.
PALJASSEEMNETAIMED
Need on esimesed seemnetega taimed. Enamik on neist nõeljaid lehti ehk okkaid kandvad igihaljad puud või põõsad. Vartes ja lehtedes on juhtkude üsna hästi arenenud ja on täiuslikum kui sõnajalgadel. Tugevakestalisse seemnesse on pakitud uue taime alge koos selle esialgseks kasvamiseks vajaliku toiduvaruga.
Käbid -paljasseemnetaimede paljunemisorganid on käbid. Kahesugulised: isaskäbid -areneb palju õhupõitega varustatud tolmuteri, levivad tuulega , emaskäbid- paikneb iga soomuse ülemisel pinnal üks või mitu seemnealget, nende sees on munarakk.
Pärast viljastamist: emaskäbide soomused sulguvad, käbid muutuvad jämedamaks ning vaiguseks. Isaskäbid kuivavad ja varisevad maha.
Seemneid levitavad tuul, linnud, närilised. Paljasseemnetaimed on puit taimed.
Okaspuud -kodu on enamasti põhjapoolkeral . Karilik mänd -eesti metsade levinum puuliik. Harilik kuusk - nõudlik elutingimuste suhtes. Harilik jugapuu -tumeroheliste pehmete okastega puu.
Inimese jaoks on kõige tähtsam okaspuude puit: ehitusmaterjal, paberi-, tselluloosi-, mööblitööstuse tooraine , küttematerjal, noori vitamiinirikkaid kuusekasve kasut rahvameditsiinis, toidu maitsestamisel, parfümeeriatööstuses, oksastest tehtud jahu ja pastat aga loomasöödaks.
Tähtsus looduses- rikastavad õhku hapnikuga, mõjutavad mulla omadusi, reguleerivad veerežiimi.
KATTESEEMNETAIMED EHK ÕISTAIMED
Suuremat osa õisi tolmeldavad putukad. Putukatolmlemine on tuultolmlemisega võrreldes palju täiuslikum tolmlemisviis, sest loomad kannavad õietolmu ühelt õielt teisele ja tõenäosus, et õis saab tolmeldatud, on suurem. Vilju ja seemneid levitavad linnud ja teised loomad, samuti võivad need edasi kanduda vee ja tuulega.
Erinevad viljad : tärkliserohked teraviljad on tähtsaim toiduallikas (nisu, rukkis , mais jt kõrreliste viljadest saadakse jahu ja leiba. Kaera ja otra kasvatatakse ka loomasöödaks)
Peamine taimne valguallikas on nii loomade kui ka inimesele liblikõieliste (herne, oa, sojaoa jt) seemned, sojauba ja maapähkel sisaldavad ka väärtuslikke õlisid ja vitamiine.
Suure õlisisaldusega päevalille, rapsi, soja jt seemnetest ning oliivipuu viljadest valmistatakse toiduõli.
Puuvilju ja aedvilju kasut nii värskelt kui ka töödeldust. Toiduks kasut lillkapsa ja brokkoli õisikuid.
Kohvi- ja kakaopuu viljade seemneid kasut jookide valmist, kakaost tehakse šokolaadi. Odra idanevaid seemneid kasut õlle valmistamiseks.
Toidu maitsestamiseks kasut piparde vilju või seemneid, vanilliorhidee kauntest saadakse vaniliini. Tarvitatakse ka nelgipuu ja torkava kappari õienuppe ja safrankrookuse emakasuudmeid.
Ravimina kasut nt viirpuumarju südametegevuse toetamiseks, arooniamarju vererõhu alandamiseks jm. ravitoime on teekummeli, saialille, pärna jt õitel.
Puuvillapõõsa seemnekesta kiududest saadakse lõnga kangaste valmistamiseks ja vatti .
Õistaimedest on aretatud tuhandeid eri kuju ja värvitooni õitega ilutaimede sorte .
Parfümeeriatööstuses kasut nt lavendli- ja roosiõisi lõhnaõlide jm valmistamiseks.
Viljastamine-emas- ja isassuguraku ühinemine.
Tolmlemine-tolmuterade kandumine emassuguorganile.
Seeme-paljasseemne- ja katteseemnetaimede paljunemis- ja levimisvahend.
Vili-sigimik koos selles valminud seemnetega.
4.LOOMAD
SELGROOGSED LOOMAD
KALAD- kohastumused eluks vees: uimed, mis võimaldavad tal edasi liikuda , suunda muuta, tasakaalu hoida. Küljejoon kulgeb piki kala külgi ja ulatub sageli ka pea peale. See on abiks toidu otsimisel ja takistusest möödumisel. Ninaavad- need pole hingamiseks vaid lõhna tundmiseks. Silmad asuvad pea külgedel , pole silmalaugusid seega ei saa silmi sulgeda. Suu suurus ja kuju oleneb sellest, mida ta sööb. Suus on maitsmisrakud, kuid mõnel liigil leidub neid üle kogu keha. Silmade taga asuvad õhukesest luust lõpusekaaned. Need kaitsevad lõpuseid, millega kala hingab . Koljus on sisekõrv, milleni helilained jõuavad läbi pea ja keha luude. Väljast tulevat heli võimendab paljudel ujupõis . Ujupõis hoiab kala vees õiges sügavuses. Kala on voolujooneline ning nahk on kaetud soomustega, värvus seotud tema elupaigaga. Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis pumpab verd lõpustesse ja kala kehasse. Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojased .
Kalad on lahksugulised: emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isakalade seemnesarjades seemnerakud ( niisk ). Kudemise ajal väljutatakse muna- ja seemnerakud vette. Seega on kaladel kehaväline viljastumine . Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed , kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega.
Tähtsus looduses-tähtis lüli toiduahelates.
Tähtsus inimesele-toiduna, ravimitööstuses, kalakasvandus, tööstuslik tooraine, ilukaladena, teaduslikeks katseteks.
KAHEPAIKSED-jäsemed, õrn ja paljas nahk, nahahingamine, hingamiseks on kopsud , neil on silmalaud , silmad on suured ja punnis, neil on üks kaelalüli , võimaldab pead tõsta ja langetada, saagi püüdmiseks on kleepuv keel.
Maismaaelanikena hingavad kahepaiksed kopsudega, samas on neil tähtsal kohal ka naha kaudu hingamine - sellepärast peabki neil nahk alati niiske olema. Vees arenevad vastsed hingavad lõpustega. Sabakonnaliste hulgas on aga rühm salamandreid, kellel kopsud täiesti puuduvad.
Kahepaiksete kolmeosaline süda pumpab verd väikesesse e. kopsuvereringesse ning suurde e. kehavereringesse. Et aga nimetatud kaks vereringet pole teineteisest täielikult eraldatud, siis on kahepaiksete ainevahetus aeglane ning kõik nad on kõigusoojased loomad.
Enamik kahepaikseid on lahksugulised. Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on ka enamikul kahepaiksetest kehaväline viljastumine - see toimub kudemisperioodil veekeskkonnas. Kahepaiksetel on valdavalt moondeline areng. Nii koorub konna viljastatud munarakust vastne e. kulles. Alguses lõpustega hingav kulles toitub peamiselt taimedest . Mõne kuu jooksul areneb ta järk-järgult täiskasvanud liigikaaslase sarnaseks.
Tähtsus looduses-oluline osa nii vee- kui ka maismaaelupaiga toiduvõrgus.
Tähtsus inimesele-kahjurite hävitajad, hävitavad haigusi edasi kandvaid sääski, toiduks, ravimitööstuses, laborites uurimustöödeks, lemmikloomadena.
ROOMAJAD-kõrvaava ja trummikile on enamikul roomajatel , vaid madudel neid pole. Suus on enamikul sisalikel ja madudel palju ühesuguse kujuga hambaid ning pikk kaheharuline ja väga liikuv kell. Kilpkonnadel on hammaste asemel lõualuudel kõvad sarvainest servad , millega nad toitu haaravad ja rebivad. Silmad on enamikul roomajatel kaitstud kahe liikuva silmalauga. Madudel aga kaitseb silmi läbipaistev liikumatu laug ja seetõttu ei pilguta nad silmi. Kael koosneb mitmest selgroolülist ja seetõttu on võimalik pead igas suunas liigutada. Enamikul roomajatel on neli pikkade varvastega jäset, mis asetsevad keha külgedel. Saba on enamasti pikk. See on oluline tugi roomamisel ja tähtis enesekaitsel.
Kõik roomajad hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil.
Sarnaselt kahepaiksetega on ka roomajatel kolmeosaline süda ning kopsu- ja kehavereringe . Suhteliselt aeglasest ainevahetusest tulenevalt on roomajad kõigusoojased loomad.
Roomajatel on kuiv tugev nahk, mis ei lase vett läbi. Nahka katavad sarvainest soomused või plaadikesed.
Roomajad on lahksugulised loomad, viljastumine on neil kehasisene. Sigimisperioodil tulevad ka vees elavad roomajad maismaale. Munad muneb emasloom enamasti sooja niiskesse kohta, kus tihti just päikesesoojus pojad välja haub. Roomajatel on otsene areng: munast väljuv roomaja on täiskasvanu sarnane, ainult mõõtmetelt pisem. Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt. rästik ). Nende munad jäävad emaslooma munajuhasse seni, kuni pojad neist kooruvad.
Tähtsus looduses-toiduvõrgus tähtsal kohal.
Tähtsus inimesele-kahjurite hävitajad, ravimite ja vaktsiinide tootmine, toiduks, nahk on väärtuslik tooraine, lemmikloomadena.
LINNUD-esijäsemed on muundunud tiibadeks. Kael on suhteliselt pikk ja lind saab pead igas suunas keerata. Kõrvaavad paiknevad silmade taga ja on kaetud väikeste sulgedega. Suurem osa lindude luudest sisaldab õhku. Pojad kooruvad munadest. Aktiivse ainevahetusega. Kopsudest väljuvad õhukotid, mille harud ulatuvad sisikonda ja luudesse. Kerge kuid tugev nokk . suured silmad. Keha katvad kattesuled annavad kehale lendamiseks vajaliku voolujoonelise kuju ning moodustavad sileda libeda pinna, mis hõlbustab lendamist. Saba on lennu ajal tüürimiseks.
Lindude energiakulu on lendamisel väga suur, mis eeldab organismi väga head hapnikuga varustatust. Seetõttu ongi lindudel lisaks kopsudele ka erilised moodustised - õhukotid. Hingamisel läbib õhk kopse alati ühes suunas, see tagabki vere maksimaalse rikastamise hapnikuga.
Lindude süda on neljaosaline. Järelikult on kopsu- ja kehavereringe teineteisest täielikult eraldatud ning arteriaalne ja venoosne veri ei segune. See on ka üheks põhjuseks, miks linnud on püsisoojased , st. nende kehatemperatuur ei sõltu väliskeskkonna temperatuurist. Lindude kehatemperatuur on keskmiselt 41...42 °C.
Kõik linnud on lahksugulised. Viljastumine toimub kehasiseselt. Enamik linde ehitab pesa. Need on väga erinevad ja võivad paikneda maapinnal, puu otsas, puuõõnsustes, urgudes, kaljudel jm. Paljudel lindudel algab pesitsusaeg keeruka rituaaliga - pulmamänguga. Selle käigus moodustunud paarid jäävad enamasti kokku pesitsusperioodi lõpuni. Munemisele järgneb haudumine , mis lõpeb poegade koorumisega. Paljudel liikidel on pojad peaaegu kohe pärast koorumist võimelised emale järgnema , teistel aga jäävad veel mõneks ajaks pessa. Meil pesitseb enamik linde ühe korra aastas, on aga ka liike, kes soodsate ilmastikutingimuste korral võivad suve jooksul üles kasvatada kuni kolm pesakonda .
Tähtsus looduses-olulised toiduahelas , putukate jt selgrootute arvukuse vaos hoidjad, näriliste arvukuse reguleerijad, taimede levitajad , tolmeldavad taimi.
Tähtsus inimestele-toiduallikas, linnusulgi patjade, tekkide ja riietusesemete valmistamisel kui ka enda ehtimiseks värvilisi sulgi, taimekahjurite hävitajad, väetiseks, lemmikloomadena, linnuturism.
IMETAJAD-enamikul on kõrvalestad. Silmi kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmade niisutamiseks on suured pisaranäärmed. Enamikul on saba, mis aitab osadel tasakaalu hoida, teised peletavad sellega hammustavaid putukaid. Mõnel aitab saba liikumisel okstest kinni haarata, seda kasut ka kaaslasteinfo edastamiseks. Osal imetajatel on sarved . Nina on nii hingamiseks kui lõhna tundmiseks. Suus on mitmesuguse kuju ja ülesandega hambad. Imetajatel on neli jäset. Emasloomadel on poegade toitmiseks nisad, millesse jõuab piimanäärmetes toodetud piim.
Imetajate hingamiselundeiks on paarilised kopsud, mis paiknevad rinnaõõnes. Kõik imetajad, ka vees elavad, hingavad õhuhapnikku. Hingamise sagedus on imetajatel erinev: suuremad loomad hingavad harvemini, väiksemad sagedamini. Näiteks vaal võib hingamata kuni kaks tundi vee all viibida, hiir aga hingab üle 150 korra minutis.
Nagu lindudelgi on imetajatel neljaosaline süda. Nende kopsu- ja kehavereringe on lahus. Seetõttu on imetajad püsisoojased, st. nende kehatemperatuur ei sõltu oluliselt välistemperatuurist.
Imetajad on lahksugulised, viljastamine toimub kehasiseselt. Nende looteline areng toimub ema organismis ning on väga erineva pikkusega. Väiksematel loomadel on tiinus lühem ning seetõttu saavad nad sagedamini poegida. Suurematel loomadel kestab see kauem ja nad poegivad  korra mitme aasta tagant. Ka poegade arv on imetajatel erinev - see sõltub looma suurusest . Väikestel loomadel sünnib palju poegi, suurtel sageli vaid üks. 
Vastsündinud poegi toidetakse piimaga, mis tekib piimanäärmetes. Vastsündinud loomad on väga erineva arengutasemega. Kiskjate pojad on algselt enamasti abitud, paljad ja pimedad. Rohusööjate pojad on sündides karvased ning nägijad ja võivad paari tunni möödudes iseseisvalt emale järgneda. Imetajad saavutavad suguküpsuse erinevas vanuses: näiteks leethiired ühekuuselt, ninasarvikud aga alles kahekümne aastaselt.
Tähtsus looduses-mõjutavad taimestikku, tähtsad tarbijad toiduahela igas lülis.
Tähtsus inimestele-toiduks, koduloomad, peetakse jahti, töö- ja veoloomadena, tooraine tööstusele, nahast valmistatakse jalatseid, kotte jm esemeid, karusnahk, katseloomadena, lemmikloomadena, hävitavad kahjureid, rikuvad või hävitavad inimese toitu, inimesele ohtlikud nakkushaigused levivad imetajatele.
SELGROOTUD LOOMAD
KÄSNAD -kõige algelisemad hulkraksed loomad.
Toitumine-Käsna keha pinnal on arvukad poorid . Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning liigub heiteava kaudu välja. Kanalites asuvad väikesed kambrikesed, kus asuvad kaelusviburrakud. Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi (bakterid, mikroskoopilised taimed ja loomad ning muu orgaaniline hõljum). Veel on oluline roll ka toidu hankimises. Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja tillukesi toiduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse. Tänu sellele filtersüsteemile võib käsni pidada olulisteks biofiltriteks, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. Ülejäägid antakse käsna kehas liikuvatele amööbitaolistele rakkudele, kes jaotavad toitained teiste rakkude vahel.
Paljunemine-Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugurakkude abil. Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. Nii võivad moodustuda väga suured käsnakolooniad. Selline sigimisviis on käsnadele rohkem iseloomulik. Käsnad moodustavad ka sisepungi. Sisepungad tekivad jahedas vees elavatel käsnadel ning hakkavad moodustuma hilissuvel. Sisepungad on olulised talve üleelamiseks, kuna jahedas vees ei suuda käsnad elada. Sügise saabudes langevad sisepungad veekogu põhja ning nendest arenevad kevade saabudes noored käsnad. Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda.
Tähtsus looduses-biofiltrid, toiduks vähestele loomadele, sümbioosis , varjuvad väiksemad loomad.
Tähtsus inimestele-pesukäsn, ravimitööstuse tooraineks.
AINUÕÕSSED
Nende hulka kuuluvad: hüdroloomad, karikloomad, meriroosid , korallid. Kõik nad on loomtoidulised , kes toituvad väikestest veeloomadest, kelle nad kombitsatega suuavasse toimetavad. Paljunevad peale sugulise paljunemise ka pungudes ning sageli on ta küljes veel eraldumata tütarloomi. Kehas on üks suur õõs , mille ühes otsas on kombitsatega ümbritsetud suuava. Kehaõõnt ümbritseb kehasein , mis koosneb kahest rakukihist ja nende vahele jäävast sültjast ainest. sisemine rakukiht moodustab koe, mis võtab osa kehaõõnes toimuvast seedimisest. Välimises kihis on närvirakke ja lihaskiudusid ning seetõttu saavad saaklooma puudutusele või muule välisärritusele liigutusega vastata. keha ja kombitsate väliskihis paiknevad ka erilised kõrverakud, mille harpuunitaolise osaga nad ohvri või vaenlase kehasse mürki süstivad.
Tähtsus looduses-toiduahelas, elupaigaks väiksematele loomaliikidele, elavad sümbioosis.
Tähtsus inimestele- suveniirid , vaatamisväärsus.
LIMUSED
Kolm tähtsamat rühma: teos, karbid ja peajalgsed . Teod on enamasti taimtoidulised, kuid neid võib olla ka loom- ja segatoidulisi. Suus on tigudel väikeste hambakestega riivitaoline hõõrel. Sellega kraabib ta neelamiseks sobivaid toidupalakesi. Karbid toituvad vees hõljuvatest aineosakestest ja pisiorganismidest, mida pole vaja peenestada . Veega kanduvad pisiloomad, vetikad ja orgaanilise aine osakesed mantliõõnde. Peajalgsed on röövloomad , nende menüüsse kuuluvad näiteks kalad, vähid jt limused. Paljunemine-lahksuguline, emane muneb munad. Ehituse eripärad -pehme kehaga selgrootud loomad, siseorganeid katab õhuke nahakurd , mida nim. mantliks, enamikul liikidel on ka jalg ja koda, kod kaitseb röövloomade eest, kuid osal liikidel on koda muundunud seesmiseks toeseks või on täiesti kadunud.
Tähtsus looduses-toiduahelas, karbid tähtsad veekogude puhastajatena.
Tähtsus inimesele-paljud toiduks, suveniiridena, parfümeeriatööstuses, mõne mereteo mantli eritusest saab purpurset värvi, taimekahjurid.
USSID
Kolm tähtsamat rühma- lameussid , ümarussid, rõngussid . Lameussid on kõige lihtsama ehitusega kahekülgsed loomad. Keha on pehme ja nii lame, et neil pole vaja vereringet ja hingamiselundeid. Suurem osa on parasiitse eluviisiga, kuid osa neist elab ka meredes, magevees ja niisketes kohtades maismaal. Ümarussid-lülistumata ümara kehaga, mis aheneb mõlemast otsast, enamus mikroskoopilised (mullas), lahksuguline, pikk, lihtsustatud ehitusega, elab vabalt sooles, ei kinnitu. Rõngussid- pikk lüliline keha, lülid on enamasti ühetaolised, paljunemisorganid teatud osades, mitmesugulised, viljastavad end ise harva, 1mm kuni 3mm pikkune .
Tähtsus looduses ja inimesele -toiduahelas, lagundajatena, parandavad põllumulla omadusi.
LÜLIJALGSED ( kahetiivalised , kiletiivalised, liblikalised , mardikalised, teised putukad)
Jaotatakse-koorikloomad, ämblikulaadsed , putukad. Ehitus-neil on kitiinkest , kestuvad et kasvada. Lüliline keha ja kehajätked, avatud vereringe , neid leidub kõikjal.
Koorikloomad-keha katab kitiin - ja lubiainest kest, keha saab jagada kaheks osaks: pearindmik ja tagakeha. Peaosas on 2 liitsilma varrekeste otsas, 2 paari tundlaid - haistmine , kompimine , ümber suu 3 paari lõugu, 3 paari lõugjalgu, pearindmikule kinnitub 5 paari käimise jalgu , neist esimene paar sõrgedega, tagakeha alapoolel on ujujalad, tagakeha lõpus uim.
Ämblikulaadsed-keha kattev kitiinkest on õhem ja elastsem, keha jaguneb kahte ossa -pearindmik ja tagakeha, pearindmik on väiksem kui tagakeha, pearindmikule kinnitub 8 jäset, peaosas pole tundlasid, nende asemel lõugkabjad, suu ees lõugtundlad saagi haaramiseks, tagakeha lõpus on võrgunäsad, hingamine-raamatkopsud ja trahheed , meeleleundid-kompimine-kompekarvad, jäsemed, nägemine-8 lihtsilma.
Putukad-kitiinkest on jäigem kui ämblikulaadsetel. Kehal on 3 osa: pea, rindmik , tagakeha. Pea: laubal 1 paar tundlaid. Suu ümber on suised (välimus vastavalt eluviisile), 2 suurt liitsilma ja 3 väikest lihtsilma. Rindmik-6 jalga. Paljudel on tiivad, tagakeha on lüliline, painduv, emastel lõpeb munetiga. Nektarist toituvad-liblikad, mesilased . Taimtoidulised- rohutirts , sääsed, mardikad . Parasiidid-peatäi, lutikas, kirp . Lagundajad-raisamardikas, hooghännalised. Meeleelundid : lõhn- tundlad , maitsed-suised, kuulmine - kuulmiselund tagakeha, hingamiselundid -trahheed.
Tähtsus-tolmeldamine, toiduks paljudele suurematele loomadele, lagundajad, mesi, vaha, värvained.
OKASNAHKSED
Nende hulka kuuluvad: merisiilikud , meritähed, meripurad . Meritähed on röövloomad, merisiilikud on taimetoidulised ja meripurad toituvad põhjasetetest. Kõik okasnahksed arenevad moondega, neil on ujuv vastne. Meritähtedel ja merisiilikutel on naha all lubiplaatidest skelett ja nahast ulatuvad välja lubiogad. Meripuradel lubiokkad puuduvad. *Liikumiseks on okasnahksetel arvukad torutaolised iminapaga varustatud ja mereveega täidetud jalakesed. *Meresiilikud kasutavad liikumiseks ka okkaid, meripurad aga tugevaid kerelihaseid. *Toidu haaramiseks on merisiilikul viieosalised lõuad, meripural suu ümberpaiknevad kombitsad.
Tähtsus- toiduahelas, inimesele mõned toiduks.
5. PROTISTID
1.) Vetikad-hulkrakne vetikas : fotosünteesib kogu talluses, organeid pole, kinnituvad haardkette abil, paljud ei kinnitu, toestab vesi, õhupõied, kloroplastid on erineva kuju ja värvusega. Taim: fotosünteesib ainult rohelistes osades, eristunud organid, kinnituvad juurte abil, toestab/hoiab püsti vars, kloroplastid on rohelised ja läätsekujulised.
Rohevetikad-nii ainuraksed kui ka hulkraksed vetikad. Niitvetikad- nt vesijuus, keemikvetikas, karevetikas. Elavad ainult magevees. Vajavad palju valgust. Ainult madalas vees või pinnakihis . Toiduks : loomadele & inimestele, paljudes rahvusköökides ( supid , salatid, sushi ) Sisaldab vitamiine, mineraalaineid ja mikrotoitaineid. Väetiseks põldudel. Suurim hapnikutootja.
Pruunvetikad-ainult hulkraksed, kasvult kõige suuremad. Elavad enamasti jahedates meredes, kuni 15 m sügavusel. Nt põisadru, lehtadru . Kasut. Söödajahu valmistamisel, väetisena, meditsiinis, toiduks.
Punavetikad-enamus troopilistes meredes, hulkraksed, magevees pole. Kasvavad kuni 60 m sügavusel. N: agarik- agaroos -marmelaad. Orgaanilise aine tootja, toiduks, vee looduslik isepuhastumine, meditsiinis, mikrobioloogias, toiduainete-, tsulluloosi- ja tekstiilitööstuses, valmistatakse vetikajahu, väetisena.
Ainurakseid vetikaid on kõige rohkem. Osa moodustavad kolooniaid, mida on võimalik näha palja silmaga. Tähtsus looduses-fotosünteesides rikastavad vett hapnikuga, toodavad o2 ka atmosfääri, kõik toiduahelad vees algavad vetikaga, esmase orgaanilise aine tootja vees.
2.)Algloomad-üherakulised rakutuumaga organismid, kes toitumistüübilt sarnanevad enamasti loomadega. Esindajad-roheline silmviburlane, abööb, kingloom .
Ehitus- rakku ümbritseb tihenenud tsütoplasma kiht, toidu seedimiseks on erilised toitevaukuoolid, jääkainete eritamine toimub teiste vakuoolide kaudu.
Toitumine- nagu loomad, keskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest: bakteritest, üherakulistest vetikatest , mikroskoopilistest seentest või teistest algloomadest. Sopsiatavad ümber toidupala ja neelavad selle. Kui toit on jõudnud algloomarakku, moodustub selle ümber membraan ning sellises vakuoolis toit seeditakse.
Haigused: Lamblia-põhjustab kõhulahtisust, levib puuviljade ja reostunud veega. Trihhomoonas-tekitab suguhaigust . Levib sugulisel teel. Düsenteria amööb - verine kõhulahtisus . Levib vee ja toiduga. Taksoplasma-põhjustab palaviku, löövet jne. levib kassidega, kahjustab loodet. Molaaria- levib hallasääskedega. Põhjustab surma, aga allub ravile .
Tähtsus-osalevad toiduahelates ja aineringes. Biopuhastites.
SAMBLIKUD KUI LIITORGANISMID
Ehitus- talluse ehk keha moodustab tihe seeneniitide põimik, mille vahel asuvad rohevetikate või sinikute rakud. Kuju ja välimus ning see, milline on fotosünteesiv partner , sõltub seeneliigist. Seened loovad talluse struktuuri.
Puudel kasvavad samblikud saavad eluks vajalikud toitained ja vee õhust ning koos nendega satuvad samblikesse ka saasteained . sellepärast on nad õhusaaste suhtes tundlikud.
VIIRUSED
Ehitus- pärilikkusaine ja valgust kest. Mõnedel on väljaspool veel ümbris.
Viirushaigused ja levimine: siirutajatega - puukentsefaliit, marutõbi . Raseduse ajal haigelt emalt lootele- punetised . Õhu kaudu tillukeste piiskadega- viiruslik nohu , gripp. Otseses kontaktis haigega , toidunõudega jt asjadega-tuulerõuged, leetrid , gripp, ohatis . Vere jt kehavedelikega-aids, viiruslik maksapõletik ( hepatiit ). Toidu ja joogiveega- viiruslik kõhulahtisus, lastehalvatus. Oska tunda joonistel viirust.
ÖKOLOOGIA
1.Kooslus-eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas.
Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas.
Ökosüsteem -isereguleeruv tervik, mis koosneb looduse eluosast (kooslusest) ja eluta osast.
Biosfäär -Maa osa, mida asustavad elusorganismid , suurim ökosüsteem.
Looduslik mitmekesisus -liikide ja elupaikade paljusus maakera mingis paigas.
Looduslik tasakaal-ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatuna.
2.Toitumissuhted-konkurents-isendite vaheline võitlus eluks vajalike tingimuste, peamiselt toidu ja eluruumi pärast.
Sümbioos-vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organismi vahel.
Koloonialisus-ühte liiki isendite kooseluvorm
Kisklus-ehk röövlus on toitumissuhe, milles üks loom sööb teist looma ja tapab selle.
Parasitism-kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju.
3.Toiduahelad-näitavad, kes keda sööb ning kuidas toitained ja energia ökosüsteemis ühest organismist teise liiguvad. Tootja on taim, 1. Astme tarbijad on taimtoidulised loomad, 2. Ja 3. Astme tarbijad on loomtoidulised loomad, viimase astme tarbija on tippkiskja .
4.Elurikkuse säilitamine, vajalikkus-elurikkuse hoidmiseks tuleb kaitsta liike ja nende elupaiku, Eestis on juba rajatud eri liiki kaitsealasid, rahvusvaheline koostöö.
Tähtsus-mida liigirikkam on ökosüsteem, seda püsivam see on. Kui üks liik kaob, võivad allesjäänud liigid ökosüsteemi toimimise säilitada. Mida rohkem on erinevaid organisme ja ökosüsteeme, seda rohkem on võimalusi leida uusi loodussaadusi. Tähtis põllumajanduses, sest kuni põllutaimede sugulusliike on looduses alles, saab nende abil aretada uusi, vastupidavamaid sorte. Kasulik meditsiinis-erinevad ravimid. Annab inimestele ka emotsionaalselt midagi-positiivsust, kunstnikele inspiratsiooni. Loodusturism .
INIMENE
Inimese elundkonnad -
1.Tugi-ja liikumiselundkond-
Luud -luukude koosneb luurakkudest ja rakuvaheainest. Luukoed eristatakse: 1.)mineraalne osa ( rakuvaheaine ) ca, mg, p-soolad (ühendid) –annab tugevuse. 2.) orgaaniline osa ( luurakud ) - elastsed kiud. Valgud rasvad -annab elastsuse.
Vananedes suureneb luudes mineraalsete ainete sisaldus. Luude kasvamine kestab 20-nda eluaastani. Lapse luude otstes on kõhrest kasvuvööndid, need kaovad 20-eluaastaks. Täiskasvanutel säilib kõhr: kõrvalestas, ninas ja liigeste sisepindadel. Luustumiseks on vaja kaltsiumsoolasid ja d-vitamiini. Luu koostises eristatakse:1. luuümbris -luu välimine kiht. Toodab uusi luurakke , ühendab luud ümbritsevaga. 2. plinkaine -tihe, jäik, annab tugevust. 3.käsnaine- poorne , hõre luukude, selles on luuüdi ja veresooned. 4.luuüdi-enamuse luude sees, luuüdi on kahte sorti: a.)punane luuüdi-vererikas, punaste vererakkude tootmiseks. B.)kollane luuüdi-rasvarikas varuaine . Osad luud on seest õõnsad-luustik kergem, annab vastuoidavust.
Ülesanded:1.toestab, 2. Lihaste kinnituskoht , 3. Osaleb liikumises, 4. Kaitseb olulisi organeid/siseelundeid.
Liiges-kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luul liikuda.
Liigese liigid-1. Keraliiges-kõige suurem liikuvus. N: puusaliiges, õlaliiges . 2. Plokkliiges-ühes tasapinnas, edasi tagasi. N: põlveliiges , küünarliiges. 3. Silinderliiges-pöördub ühes tasapinnas. N: kael. Paljud luud on ühendatud painduvalt-selgroog. Jäigalt ühendatud-vaagnaluud, koljuluud .
Skeleti põhiosad: koljuluud, selgroog (33 lüli, kaelalülisi 7, rinnalülisi 12, nimmelülisi 5, ristluulülisi 5, õndralülisi 4-5), rinnakorv (12 roiete paari), õlavöötmeluud (abaluud, rangluud), vaagen .
Haigus-luuhõrenemine ehk osteoporoos -luud muutuvad hõredaks ja hapramaks, murduvad kergesti. Tingitud luude kaltsiumi- ja fosforisisalduse vähenemisest.
Lihased-liigutavad kehaosi , annavad kehale kuju, osa lihaseid kaitseb siseelundeid, vee ja valkude omalaadne tagavara , aitavad säilitada kehatemperatuuri.
Lihaste liigid: 1. skeletilihased e. vöötlihased- organismis kõige rohkem, liigutab luid , seega ka kehaosi, talitlevad inimese tahte järgi, võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda, väsivad suhteliselt kiiresti.
2.südamelihased-sarnanevad ehituselt, talitluselt skeletilihastega, kuid erinevalt neist, talitlevad meie tahtest sõltumata, töötavad automaatselt, töötavad väsimatult pidevalt.
3. silelihased -koosnevad silelihasrakkudest, paiknevad nt seedekulgla, põie ja veresoonte seintes, talitlevad tahtest sõltumata, tõmbuvad aeglaselt kokku, ei väsi nii kiiresti kui skeletilihased.
Kõõlus- sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Sellega kinnitub lihas luule. Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades, selleks kulub hapnikku. Inimesel on umbes 400 skeletilihast. Mida kiiremini ja sagedamini peavad lihased kokku tõmbuma ja mida suurem on nende koormus, seda rutem lihased väsivad. Mida tugevamini on arenenud lihased seda tugevamaks muutub ka luustik.
2. vereringeelundkond -veresooned on torujad elundid , mida mööda liigub veri. Veresoonkond koosneb-1.) arterid -viivad vere südamest kehasse (arteriaalse ehk hapnikurikka vere). Seinad paksemad ja elastsemad. Veri liigub südame ja veresoonte korrapärase kokkutõmbumise tõttu. Veri liigub kiiresti. 2.)veenid-viivad venoosse ehk hapnikuvaese vere kehast südamesse. Seinad õhukesed ja pehmed . Maht on kaks korda suurem kui arteritel. Veri liigub aeglaselt. Veenides liigub veri skeletilihaste liikumise ja veenides olevate klappide tõttu. 3.)kapillaarid-ühendavad arterid veenidega. Seinad üherakulised. Läbi selle seina liigub hapnik kudedesse ja süsihappegaas verre.
Inimesel on 2 vereringet:
1.)suur vereringe ehk keha vereringe-veri liigub südamest kehasse ja kehast südamesse. Arteriaalne veri muutub venoosseks vereks. Vasak vatsake -keha/pea-parem vatsake
2.)väike vereringe ehk kopsuvereringe -viib vere südamest kopsu ja kopsust südamesse tagasi. Venoossne veri muutub arteriaalseks. Parem vatsake- kops -vasak koda.
Veri- vedel sidekude, millel on 3 osa: 1.punased vererakud-punased, kettakujulised, ei liigu, ül. Hapniku transport, neid on u. 4,5-5 mln. 2.valged vererakud-värvitud, amööbjas, liiguvad nagu amööb, ül. Võtlus võõrkehade ja võõrmikroobidega, neid on u. 8000 . 3.vereliistakud-värvitud, korrapäratud, ei liigu, osalevad vere hüübimises, neid on u. 250 000.
Veri koosneb vererakkudest ja vereplasmast. Vereplasma -valkude vesilahus +mineraalsoolad, hormoonid, toitained, jääkained , süsihappegaas jne. ülesanne:toob süsihappegaasi kudedest kopsu, transpordib toitaineid ja jääkaineid.
Haigus- kõrgvererõhktõbi, madal vererõhk, südamelihase infarkt, ateroskleroos , mida nim. ka veresoonet lubjastumiseks.
3. seedeelundkond -
Osad: 1.)suu-toidu peenestamine, toit seguneb süljega, sülg sisaldab ensüümi AMÜLAAS - lagundab süsivesikuid.
2.) neel -sealt algab söögitoru ja hingetoru .
3.)söögitoru-juhib toidu makku.
4.) magu -lihaseline paun , mahutab 1,5-3,5 liitrit, limasest eritab maohapet ja ensüüme (pepsini lagundab valke), toit püsib maos 3-4 tundi.
5.)kaksteistsõrmiksool-peensoole alguosa, põhiline seedimine, siia erituvad oma nõred: a.)maks-toodab sappi-lõhustab rasvu, liigne sapp koguneb sapipõide. B.) kõhunääre -see nõre neutraliseerib maohappe ja sisaldab ensüüme. N: lipaas-lõhustab rasvu.
6.) peensool -vajalike ainete imendumine, kõik toitained peale rasvade verre. Rasvad imenduvad lümfi, seedimist enam ei toimu.
7.)pimesool- ehk ussiripik , imendub tagasi vesi ja jääkide mass muutub tahkeks . Seal on bakterid, mis aitavad toota vajalikke vitamiine.
8.) pärasool -eritab tahked jäägid.
Ülesanne- varustab organismi energiaga ja vajalike ühenditega. Haigused-pikaajaline kõhulahtisus.
4.Erituselundkond-
Osad: 1.)Kopsud-eemaldavad väljahingatava õhuga süsihappegaasi ja veeauruna vett. 2.) Neerud -eemaldavad suurema osa liigsest veest, kusiainest ja ainevahetusjääkidest. Nad reguleerivad vee, mineraalsoolade jt ainete sisaldust organismis. 3.)Naha-kaudu eritab inimene higiga peamiselt vett, vähesel määral mineraalsooli. Higi moodustab nahas paiknevates higinäärmetes. Inimesel on ligikaudu 2 mln higinääret, mis paiknevad keha pinnal ebaühtlaselt:kõige rohkem on neid kaenla all, otsa ees, tallal ja peopesas. 4.)Soolestiku-kaudu eemaldatakse koos seedimatute toiduosistega vähesel hulgal vett ja mõningaid teisi ainevahetusjääke.
Uriini teke- 1.)kapillaaride kogumikkudesse jõudnud verest eraldub ümbritsevasse kapslikesse vesi, jääkained (kusiaine, mineraalained jm) glükoos jt ained. Need moodustavad esmase uriini. Vererakud ja valgud jäävad verre. 2.)Esmane uriin liigub pikka väänilise torukesse, millel on ülisuur imendumispind. Seal imendub verre tagasi suurem osa veest ja teised organismile vajalikud ained (glükoos). 3.)Kui vedelik on jõudnud torukese lõppu, on järele jäänud vaid jääkained ja liigne vesi, mis koos moodustavad uriini. 4.)Uriin liigub neerudest kusejuhasse ja seda mööda kusepõiekesse. Selle seina lihased venivad, nii et sinna mahub u. 1l uriini. Uriin väljub põiest kusiti kaudu, kui selle sulglihased lõõgastuvad.
Tähtsaimad erituselundid on neerud, mis koos kusejuhade, kusepõie ja kusitiga moodustavad erituselundkonna. Nende kaudu eemaldub organismist suurem osa vedelaid jääkaineid. Neerude eritis on uriin ehk kusi . Inimesel on 2 oakujulist neeru, mis paiknevad kõhuõõne tagaosas .
Haigused- põiepõletik . Erituselundkonna haiguste ja mõnede teiste haiguste diagnoosimisel kasut. Sageli testiriba, mis kastetakse mõneks ajaks analüüsitava uriini sisse. Ribal järjestikku ülevalt alla paiknevad eri tooni „aknakesed“ muudavad sel ajal värvi. Seejärel võrreldakse testiriba „aknakeste“ värvi karbil olevate värvinäitudega. Ribaanalüüs võimaldab saada korraga 10 näitu: nt kindlaks teha, kas uriinis on valku, glükoosi, leukotsüüte, erütrotsüüte, uriini happesust, erikaalu.
5. Hingamiselundkond -selle moodustavad ninaõõs, neel, kõri , hingetoru, kopsutorud, kopsud. Rakuhingamine ehk leegita põlemine toimub kõigis elus rakkudes, hapniku abil lõhustatakse glükoos, eraldub energia. C6H12O6+O2=CO2+H2O. Ülesanne- varustab organismi hapnikuga, aitab vabaneda hapnikust. Inimene hingab ka nahaga (1-2%).
Hingamisteed: 1.)Ninaõõs-soojendab ja puhastab õhku. 2.)Neel-õhk liigub ninaõõnest hingetorru. 3.)Kõri-selle alumises osas on häälekurrud , nende vahel on häälepilu. 4.)Hingetoru-limaskestal väikesed karvakesed-puhastavad õhku, õhk soojeneb, jaguneb 2-ks hingetorukeseks ehk bronhiks. 5.)Bronhid- suunduvad kopsu, hargnevad seal järjest peenemateks torukesteks kuni alveoolideni (kopsu sambakesed), nendes toimub gaasivahetus. 6.)Kops-katab kopsukelme , parem kops jaguneb 3-ks kopsusagaraks ja vasak kops jaguneb 2-ks kopsusagaraks.
Kopsud liiguvad skeletilihaste abil. Sissehingamisel roietelihased liigutavad roideid ülespoole ja vahelihas liigub alla. Väljahingamisel roietevahelised lihased suruvad roided alla (kokku) ja vaheliiges liigub üles.
Hingamissagedus sõltub-vanusest, füüsilisest aktiivsusest, välistest tingimustest (õhu koostis, rõhk), vaimsest seisundist (une ajal, stress ).
Haigus-mitmesugused allergeenid võivad põhjustada bronhiaalastmat, tekib periooditi hingamisraskus, kasut. Astmapiipu. Bronhiit-äge köha, bronhide limaskesta põletik . Kopsupõletik-kopsukoe põletik, tavaliselt põhjustavad bakterid, viirused või seened.
6. Sisenõrenäärmed -näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad . Hormoonid-keemilised ained, mis reguleerivad kudede ja elundite talitlust. Koos närvisüsteemiga juhivad kõiki protsesse meie kehas.
Osad ja nende toimimine-1.) Ajuripats e hüpofüüs-juhib kõikide teiste sisenõrenäärmete tööd, toodab kasvuhormooni. Asub peaajus. 2.)Käbikeha-asub peaajus. Reguleerib ööpäevaseid rütme . 3.)Kilpnääre-reguleerivad ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut. 4.)Kõrvakilpnääre-regul. Ca ja P ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks. 5.)Kõhunääre-hormooni insuliin reguleerib glükoosi hulka veres. 6.)Neerupealised-kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s. o. Ohule reag. 7.) Sugunäärmed -mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut. Naise munasarjad toodavad munarakke ja naissuguhormooni (östrogeeni). Mehe munandid toodavad seemnerakke ja meessuguhormooni (testrosterooni).
Haigused-suhrutõbi.
Närvisüsteem-juhib kõiki organismi talitlusi ja võimaldab kohaneda väliskeskkonna muutustega . Närvisüsteem jaguneb: 1.)kesknärvisüsteem- peaaju , seljaaju . 2.)piirdenärvisüsteem-närvid kogu kehas.
Kesknärvisüsteem. 1.peaaju-suurem osa. Kontrollib kogu organismi talitlust. Koosneb närvirakkudest. Ajus võib eristada hallainet (närvirakkude kehad) ja valgeainet (närvirakkude jätked) peaajust väljub 12 paari peaaju närve.
A.) suuraju -peaaju suurim osa, 2 poolkera , suuraju katab ajukoor (3mm paks, kurruline). Siia talletatakse kõik mõtted, mälestused, emotsioonid, mälu. Suuraju sünteesib ja talletab meeleelundites infot.
B.) väikeaju -kooskõlastab liigutusi, lihased.
C.) keskaju -edastab infot suurajust seljaajju. Lihastoonuse säilitamine.
D.)vaheaju-regul. Ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp.
E.)piklik aju-ühendab peaaju seljaajuga. Juhib hingamist ja südametegevust.
2.seljaaju-asub selgrookanalis. Keskel on vedelikuga täidetud kanal , mida ümbritseb hallaine, välimise kihi moodustab valgeaine. Seljaajust väljub 31 paari seljaaju närve. Nendes on 2. Sorti närvikiude: selgmised, toovad infot seljaajju, kõhtmised viivad infot välja. Seljaaju ül.: vahendab infot peaaju ja keha vahel, juhib tingimatuid reflekse.
Piirdenärvisüsteem-koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Jaguneb 2-ks: 1.)kehaline ehk samaatiline närvisüsteem- teadvustamine , tahtlik tegevus. 2.)autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem-ebateadlik, tahtele allumatu.
Pärilikkus-organismi geneetilise informatsiooni side kandumine järgnevate põlvkondade vahel. Geenid antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele paljunemise teel.
Mutatsioon -raku geneetilise materjali muutus, mis toimub DNA-s. kui mutatsioon tekib sugurakus, siis kandub see edasi ühelt põlvkonnalt teisele (muutus võib olla nii positiivne, negatiivne kui ka neutraalne ).
Muutlikkus-erinevate elusolendite erinevus üksteise suhtes. Näiteks inimene on inimese, mitte jänese näoga. Liigikaaslastest organismid siiski erinevad, sest neil on erinev genotüüp .
Veel mõistete tähendusi ja selgitusi bioloogia raudwara raamatus!!!!!!
Inimese areng-inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, haigustes.
Evolutsiooni etapid:
1.)Australopiteekused ehk lõunaahvid-u 1-6 milj a. tagasi. Inimahvide ja inimeste vaheaste. Kahel jalal, peaaju inimahvide omast arenenud. Pidasid jahti. Tööriistade teadlik kasutamine.
2.)Osav inimene Homo habilis - üle 2 milj a. tagasi. Koljumaht mõnevõrra suurem lõunaahvide omast. Oskasid valmistada mõningaid tööriistu.
3.)Püstine inimene Homo erectus - elas erinevates maailmajagudes 0,2-1,6 milj a. tagasi. Tegelesid jahiga, oskas kasutada tuld , olid lihatoidulised.
4.)Neandertalli inimene-elas u 30 000-150 000 a. tagasi. Piklik näokuju , ümar kukal , ajumaht 1400 - 1450 kuupsentimeetrit, elasid jääaja alguspoolel. Lühike kasv (155-165cm), suur, madal pea, suur nägu, silmakoopad , suur tugevasti eenduv nina.
5.)Püstine inimene e tark inimene, Homo sapiens -Maale 300 000-400 000 a. tagasi. Maa kõrgeima arenemistasemega organism, mõistuse ja kõnevõimega, suudab valmistada tööriistu.