Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine.
Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga.
Palju harusid: taimed- botaanika , loomad- zooloogia
Riik
Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki :
Seened, loomad, taimed, bakterid , algloomad
Hõimkond
Riigist järgmine taksonoomia suurüksus
Näiteks:
Keelikloomad (inimene)
Lülijalgsed (kõrvahark)
Katteseemnetaimed (võsaülane)
Klass
Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi:
Kalad , kahepaiksed, roomajad , imetajad , linnud
Selgrootute loomade puhul eristatakse :
Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed ( meririst ), ussid ( vihmauss ), limused (piklik jõekarp),
lülijalgsed (kollane loigukiil)
Katteseemtaimede puhul eristatakse:
Üheidulised (nisu), kaheidulised (harilik hiirehernes )
Selts
Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks:
Kiskjalised , närilised , jäneselised
Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised.
Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega –laadsed
Kärbselaadsed, roosilaadsed
Sugukond
Seltsid jaotatakse omakorda sugukondadeks
Koerlased, kaslased , oravlased
Sugukonnanimed moodustatakse loomade puhul lõpuliitega –lased
Perekond
Sugukonnad jaotatakse perekondadeks
Koer, kass , orav
Liik
Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma levila ning nad annavad
viljakaid järglasi. Nad ei moodusta hübriide. Naarits on ohustatud liik.
Liik-organismide looduslik rühm, mille moodustavad sarnased isendid, kes annavad omataolisi viljakaid järglasi, bioloogia süstemaatika väikseim üksus.
Süstemaatika- valdkond , mis tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel
ELU TUNNUSED
Hulkrakne organism-organism, kelle keha koosneb paljudest rakkudest, mille ehitus ja talitlus on erinevad.
Ainurakne organism-organism, mis koosneb ühest rakust.
Suguline paljunemine- paljunemisviis , mis põhineb seemne- ja munaraku ühinemisel, mille tagajärjel hakkab munarakust kasvama uus organism.
Mittesuguline paljunemine-paljunemisviis, mille korral järglane saab alguse mõnest vanemorganismi kehaosast.
Kehaväline viljastamine -sugurakkude ühinemine väljaspool looma keha vees.
Kehasisene viljastamine-sugurakkude ühinemine emaslooma kehas.
Liitsuguline organism-ühes organismis on nii emas kui isassuguelundid 
Lahksuguline organism-organismid, kellel on 2 sugupoolt: emasloomad ja isasloomad.
Otsene areng-areng, mille korral järglased sarnanevad vanematega, kasvades nende sise- ja välisehitus oluliselt ei muutu.
Moonde areng-areng, mille korral järglased esialgu erinevad täiskasvanutest ja kelle sise- ja välisehitus kasvades oluliselt muutub.
Pidev kasv-organism kasvab kuni surmani
Perioodiline kasv-kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel
Piiratud kasv-kasv toimub kuni teatud mõõtmete saavutamiseni.
ÖKOLOOGILISED TEGURID
Eluta looduse tegurid- valguskiirgus , temp. , sademed, tuul, ph, õhustatus, toitainete sisaldus, veerežiim, rõhk tuli.- mõju organismide elutegevuses.
Eluslooduse tegurid- sümbioos , kommensalism , parasitism , kisklus , herbivooria, konkurents .
ELUSLOODUSE 5 LIIKI!
1.Bakterid-
LOOMARAKUL pole, aga TAIMERAKUL on: 1. Kloroplastid -neis toimub fotosüntees
2.Vakuoolid-sisaldavad vett ja varuaineid, koguvad jääkaineid ja lagundavad neid, reguleerivad raku siserõhku ning aitavad sellega säilitada raku kuju.
3. Rakukest -kaitseb ja toestab rakku ning annab sellele kuju, avaldab jäikuse tõttu vee sissetungile vastumõju ja takistab nii vee liigset sissetungi rakku, laseb vabalt läbi pooride vett ja paljusid selles lahustunud aineid rakku ja rakust välja, pooride kaudu on naaberrakkude rakuplasmad ühenduses.
BAKTERITE LEVIMISVIISID
-vaja on niiskust, soodsat temp., toitainete olemasolu, vähe jääkaineid, keskkonna happelisus, õhu hapnikusisaldus olemas või puudub, fotosünteesivatel bakteritel on vaja ka valgust et levida.
BAKTERHAIGUSED
1.närvisüsteem-baktermeningiit, teetanus ehk kangestuskramptõbi, borrelioos
2. hingamisteed -kopsupõletik, tuberkuloos , difteeria.
3.nahk-vistrikud, pidalitõbi , muhkkatk.
4. seedekulgla -salmonelloos, düsenteeria, tüüfus, koolera .
5.suguelundid- süüfilis .
VÄLTIMINE
Käte pesemine vee ja seebiga , toidu säilitamine külmkapis, toidu kuumtöötlemine, vaktsineerimine , antibiootikumid .
TÄHTSUS LOODUSES
1.on lagundajad. 2.osalevad aineringetes.
TÄHTSUS INIMESE ELUS
1.tööstuses- ravimid (antibiootikumid), vitamiinid , toidulisandid , ensüümid pesuvahendites, alkoholi tootmine.
2.põllumajanduses-bakteriväetised.
3.reopuhastus-biopuhastid-aktiivmuda.
Prokarüootne ehk eeltuumne organism-organism, kelle rakus pole rakutuuma.
2.Seened
Seente ehitus- Keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest . Need on moodustunud pikkadeks silindrikujulisteks rakkudeks – soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli.
Sarnasus taimedega-1.kasvavad ühel kohal ega liigu aktiivselt. 2.senerakkudel on rakukestad. 3.kasvavad kogu elu.
Loomadega -1.toituvad valmis orgaanilistest ainetest, mida saavad väliskeskkonnast. 2.rakkudes talletuvad samasugused varuained.
Enamik seeni paljuneb ja levib eostega.
Seente sümbioos taimedega- seen saab taimelt fotosünteesivaid saadusi ning seenel on taimejuurtes ka stabiilne elukeskkond. Taim saab seenelt vett ja vees lahustunud mineraalaineid. Seen ka kaitseb taimejuuri haigustekitajate eest, kemikaalide, raskmetallide eest. Mükoriisaseened toodavad bakterivastaste omaduste aianeid, mis takistavad haigust tekitavate bakterite tegevust taimejuurel.
Mükoriisa ehk seenjuur - sümbioos seene- ja taimejuure vahel.
Hallitusseente tähtsus looduses-orgaanilise aine lagundajad
-parasiteerivad
-sümbioos
Inimese elus-antibiootikum, teatud liiki hallitusseened juustude valmistamisel.
Pärmseente tähtsus looduses, inimese elus:
1. orgaanilise aine lagundajad 2.alkohoolsete jookide valmistamine, taina kergitamine, käärimine .
-parasiteerivad
-sümbioos
Parsiitseened taimedel, loomadel ja inimestel. Taimedel- pigiseened- taimede lehtedele tulevad pigi laigud, jahukasteseened- katavad taimeosi valge kirmena. Loomadel ja inimestel- pärmseen, jalaseen , küüneseen, mikroskoopilised seened, soor , loomaseen. Põhjustavad mädanemist, uue organismi levimist elamist nahal.
3.TAIMED
Taimeraku ja loomaraku erinevused lk tagasi.
Taimede hõimkonnad :
1. Sammaltaimed ( samblad ) 2. Sõnajalgtaimed ( sõnajalad , osjad , kallad) 3.Paljasseemnetaimed (okast, käbidega) 4.Katteseemnetaimed ehk õistaimed .
Taimede tunnused:
1.Toituvad fotosünteesides-toodavad ise orgaanilist ainet. 2. Eraldavad hapniku, tarbivad süsihappegaasi. 3.Ei liigu aktiivselt. 4.Koosnevad taimerakkudest. 5.Kasvavad kogu elu. 6.Lihtsa ehitusega. 7.Pole närvisüsteemi ja meeleelundeid. 8.Elutegevust reguleerivad hormoonid. 9.Taimed taastavad puitunud kestaga rakud . 10.Võivad paljuneda ka kehaosadega.
SAMMALTAIMED
Lihtsa ehitusega, puuduvad juured ja juhtkond. Kasv on väike, kasvavad seal, kus õistaimed kasvada ei suuda (vähenõudlikud). Juurte asemel on risoidid - väikesed jätked varre alumisel osal. Lehed on kitsad ja õhukesed-püüavad õhuniiskust ja sademete vett. Nad on veekogujad, toodavad atmosfääri hapniku, kõige lihtsamad maismaataimed , toiduks metsloomadele. Nad paljunevad ja levivad eostega. Samblad kasvavad metsas, niidul , soos ning paljud liigid on ka puutüvede, majakatuste, kivide ja müüride asukad.
SÕNAJALGTAIMED
On olemas kõik õistaimedele omased organid (v.a. õis/vili). Paljunevad ja levivad eostega. Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad: 1.Sõnajalad (7 liiki) – puudub maapealne vars , talvituvad risoomina mullas (mitme aastased, igal aastal uued lehed), eosed valmivad lehe alaküljel ( eostes ). N: Laanesõnajalg, kilpjalg , maarjasõnajalg. 2.Osjad- lüliline vars, eosed valmivad eospeades, lehed on taandarenenud, varred püstised, talvituvad risoomina mullas. N:aasosi, põldosi, metsosi, raudosi , liivosi, soo-osi. 3. Kollad - igihaljad , roomavate vartega, püstiste külgharude tippudesse tulevad eospead. Kasvavad väga aeglaselt, korjata ei tohi. N: karukold , kattekold, ugrukold, vareskold. Tähtsus: kivisüsi teke, kivisöelademetest leitakse ürgsete taimed jäljendeid ja kivistisi , mis aitavad teadlastel lahendada taimede arenguloo saladusi, kivisüsist toodetakse kütteõlisid, bensiini, mitmesuguseid ravimeid, lõhnaaineid, mõningaid sõnajalgu kasut. Ka toiduks, nt Kaug-Ida rahvad hapendavad neid, kilpjalahehed on söödavad vaid noorelt.
PALJASSEEMNETAIMED
Need on esimesed seemnetega taimed. Enamik on neist nõeljaid lehti ehk okkaid kandvad igihaljad puud või põõsad. Vartes ja lehtedes on juhtkude üsna hästi arenenud ja on täiuslikum kui sõnajalgadel. Tugevakestalisse seemnesse on pakitud uue taime alge koos selle esialgseks kasvamiseks vajaliku toiduvaruga.
Käbid -paljasseemnetaimede paljunemisorganid on käbid. Kahesugulised: isaskäbid -areneb palju õhupõitega varustatud tolmuteri, levivad tuulega , emaskäbid- paikneb iga soomuse ülemisel pinnal üks või mitu seemnealget, nende sees on munarakk.
Pärast viljastamist: emaskäbide soomused sulguvad, käbid muutuvad jämedamaks ning vaiguseks. Isaskäbid kuivavad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine #1 Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine #2 Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine #3 Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine #4 Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine #5 Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine #6 Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine #7 Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine #8 Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine #9 Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine #10 Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine #11 Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine #12 Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine #13 Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine #14 Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine #15 Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine #16 Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine #17
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor HeleriK228 Õppematerjali autor

Mõisted

bioloogia, süstemaatika, hulkrakne organism, ainurakne organism, suguline paljunemine, mittesuguline paljunemine, kehaväline viljastamine, kehasisene viljastamine, lahksuguline organism, otsene areng, moonde areng, pidev kasv, perioodiline kasv, piiratud kasv, eluslooduse tegurid, kloroplastid, vakuoolid, rakukest, hingamisteed, seedekulgla, reopuhastus, seente ehitus, sarnasus taimedega, senerakkudel, loomadega, toituvad fotosünteesides, osjad, kollad, kilpjalahehed, käbid, okaspuud, karilik mänd, kuusk, harilik jugapuu, putukatolmlemine, ravitoime, õistaimedest, viljastamine, seeme, kalad, ninaavad, suus, koljus, tähtsus inimesele, kahepaiksed, hingamine, tähtsus inimesele, roomajad, kilpkonnadel, enamikul roomajatel, sarnaselt kahepaiksetega, roomajatel, roomajad, roomajatel, üksikud soomuselised, tähtsus inimesele, linnud, kael, lindude energiakulu, lindude süda, tähtsus inimestele, imetajad, osal imetajatel, emasloomadel, imetajate hingamiselundeiks, hingamise sagedus, nagu lindudelgi, imetajad, väiksematel loomadel, vastsündinud loomad, kiskjate pojad, tähtsus inimestele, käsnad, tähtsus inimestele, välimises kihis, tähtsus inimestele, suus, peajalgsed, ehituse eripärad, tähtsus inimesele, lameussid, rõngussid, koorikloomad, ämblikulaadsed, suu ümber, taimtoidulised, parasiidid, kuulmine, meritähed, rohevetikad, niitvetikad, pruunvetikad, punavetikad, düsenteria amööb, taksoplasma, molaaria, populatsioon, ökosüsteem, biosfäär, looduslik mitmekesisus, toitumissuhted, koloonialisus, kisklus, toiduahelad, sugulusliike, luud, luustumiseks, plinkaine, käsnaine, luuüdi, liigese liigid, plokkliiges, silinderliiges, õndralülisi 4, skeletilihased, südamelihased, silelihased, kõõlus, vereringeelundkond, veresoonkond koosneb, vasak vatsake, veri, vereplasma, toodab sappi, tähtsaimad erituselundid, hingamiselundkond, rakuhingamine, hingetorukeseks, hingamissagedus sõltub, bronhiit, kopsupõletik, peaaju, jaguneb 2, pärilikkus, mutatsioon, inimese areng

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

15
pdf
Bioloogia eksamiks
84
docx
ELUSLOODUS
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
31
doc
9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal
40
docx
Eluslooduse eksami kordamine
9
docx
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
19
docx
Eksami teemad



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun