Bioloogia eksami küsimused ja vastused (2)

Hõimkond
Liikide arv
Iseloomulikud tunnused
Paljumine
Sammaltaimed
20000 Eestis umbes 530 liiki.
Neil on varred, lehed kuid pole juuri.
Eostega
Sõnajalgtaimed
12000 Eestis 50 liiki.
Neil on varred, lehed ja juured.
Eostega
Paljasseemnetaimed
600 Eestis 4 pärismaist liiki.
Neil varred, lehed ja juured.
Isas ja emas suguorganid on lahksugulistes käbides. Tuultolmlejad, seemnetega.
Õis ehk katteseemnetaimed
225000 Eestis 1500 liiki.
Kõige täiuslikuma ehitusega taimed, neil on varred, juured, lehed ning ka õied ja viljad .
Ligi 80% on neist putuktolmlejad , ülejäänud tuultolmlejad seemnetega.
ELUSOLENDID: koosnevad rakkudest ( ainuraksed , hulkraksed); paljunevad (suguliselt, mittesuguliselt) ; kasvavad ja arenevad (moondega, otseselt); neis toimub ainevahetus ( toitumine hingamine jne...., jääkide eritamine) :: elus olendid reageerivad keskkonnatingimustele ja muutuvad
1.Elusorganismide iseloomulikud tunnused (9 skeem)
Koosneb rakkudest, paljunevad, kasvavad ja arenevad, neis toimub ainevahetus ja nad reageerivad keskkonnatingimustele ja muutuvad.
2.Eluavaldused (16-35). Nimeta need (vt pealkirju). Leia iga eluavalduse juurde, miks see on vajalik.
Kõik elusolendid on rakulise ehitusega-rakus täidavad teatuid ülesandeid, mis on eluks vajalikud.
Inimene on hulkrakne organism-rakus täidavad teatuid ülesandeid, mis on eluks vajalikud. Inimese kehas on neid üle 60 triljoni.
Organismid kasvavad ja arenevad erinevalt-nad saavad kõik piisavalt toitaineid, kui kasvavad erineval ajal.
Otsene ja moondega areng- vastsed ei konkureeri niipalju toidu üle.
Organismide eluring-organismide arengu kiirusega seostub ka nende eluea pikkus.
Suguline paljunemine-sugurakud on paremini kaitstud ja viljastamise tõenäosus on suurem.
Järglased-liik areneb edasi.
Ainevahetus- kindlustab püsiva sisekeskkonna ja tagab ka teatud sõltumatuse väliskeskkonnast.
Muutlikkus ja kiire reageerimine tagab bioloogilise edukuse- kui kõik oleksid ühesugused, siis võiks tekkida olukord, kus ebasobilike keskkonnatingimuste tõttu sureks liik välja.
3. Taimeorganid ( 47)
Kasvu- ehk vegetatiivsed organid ja paljunemis-ehk generatiivsed organid. Kasvuorganid on juur, vars ja leht. Need tagavad taime olemasolu, kasvamise ja arenemise.
Paljunemisorganid on õis ja sellest arenev vili. Need organid on vajalikud paljunemiseks.
4. Muundunud juured. Juurte kasutamine (50-51)
Säilitusjuured- kahe-ja mitmeaastastel taimedel ning nende ülesanne on koguda varuaineid.
Tõmbejuured- mitmeaastastel rohttaimedel.
Ronijuured -esinevad pika ja nõrga varrega taimedel-
Õhujuured- iseloomulikud troopikametsade taimedele, kes kasvavad teiste taimede peal, kuid pole nende parasiidid.
Neid kasutatakse toiduks, siirupi ja suhkru tegemiseks, meditsiiniks ja ka loomadele söödaks.
5.Võsu muudendid (54)
Risoom -meenutab väliskujult juurt, siseehitus on aga sarnane varre omaga .
Mugul -on maa-aluse võsu tipmine, tugevasti paisunud ja varuainetega täitunud osa.
Sibul - ta vars on tugevasti lühenenud ja muundunud sibulakannaks.
6.Mis on fotosüntees? Fotosünteesi võrrand. Millistes taimeorganites toimub fotosüntees? Miks vajab taim fotosünteesi? Mis tähtsus on hapnikul? (64-67)
Fotosüntees on orgaaniliste ainete valmistamine taimedes süsihappegaasist ja veest päikeseenergia abil.
Võrrand: Süsihappegaas + vesi – võrdub - glükoos + hapnik
Fotosüntees toimub taime rohelistes osades. Enamasti taimelehtedes.
Fotosüntees on vajalik kuna, taim saab sealt endale toitaineid.
Taimed ise toodavad hapnikku, mida läheb vaja neile endile kui ka teistele imetajatele. Kui taimed hapnikku ei saaks, siis ei saaks nad ka fotosünteesi teha.
7.Mis on vegetatiivne paljunemine? Nimeta vegetatiivse paljunemise viise. Too näiteid taimedest . (73)
Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis , kus uued taimed arenevad juurest, varrest või lehest.
Juurevõsud- nt. Põldohakas, vaarikas.
Risoom- nt. Maikelluke, orashein
Sibul- nt. Küüslauk, nartsiss
Mugul- nt. Kartul
Võsundid- nt. Maasikas, hanijalg .
8.Mis on õis? Õie osad. Mis ülesanne on igal õie osal looduses? (77)
Õis on õistaimede paljunemise organ, mis koosneb tolmukatest ja/või emakast, mida ümbritseb õiekate.
Õie osad: tolmukad, emakas , kroonleht, tuppleht
Emaka ülesanne on paljunemine. Tolmukates valmivad tolmuterad. Kroon-ja tupplehed kaitsevad õit.
9.Mis on tolmlemine ? Võrdle tuul- ja putuktolmlemiseks kohastunud õite ehitust. (79)
Tolmlemine on õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmele.
Putuktolmlemise õis on eredavärviline ning õis lõhnab, tuultolmlemisel on õis aga väike, ilmetu ja ilma lõhnata. Putuktolmlemise tolmukas on karedad või kleepuvad ning sisaldavad õiemahla, tuultolmlemisel, aga lahksugulised õisikud ja tolmuterad on väikesed ja kerged.
10.Millest areneb vili, millest seeme ?(82)
Vili areneb sigimikust pärast tolmlemist ja viljastamist. Seeme areneb viljastatud seemnealgmeist.
11.Nimeta viljade ja seemnete levimisviise. Kirjelda tuule abil levivaid vilju /seemneid ja loomade abil levivaid vilju/seemneid. (86-87)
Viljad ja seemned levivad tuulega , loomade kaudu ja on olemas ka iselevivad paiskviljad.
Tuule abil levivad viljad/õied on väikesed ja kerged ning lendlemist soodustab lendkarvad või tiibjad lisemed.
Loomade abil levivad viljad/õied on eredavärvilised, lihakad ja nende seemned on tugevakestalised. Viljad või seemned võivad olla õlirikkad. Osad taimed haakuvad ka loomale karvkattesse.
12.Milleks inimene kasutab vilju ja seemneid? (88-89)
Seemneid: toiduks ja toiduõliks ja maitsetaimedeks.
Vilju : toiduks ja toiduõliks
13.Mis on paljasseemnetaim ? Paljasseemnetaimede iseloomulikud tunnused. Nimeta meil kasvavaid paljasseemnetaimi(106,108)
Paljasseemnetaim on taim, kellel ei moodustu õisi ega vilju, seemned arenevad paljalt käbisoomuste vahel.
Meil kasvavad paljasseemnetaimed on mänd ja kuusk.
Paljasseemnetaimel ei ole lehti, marju ega vilju. Neil on ainult okkad ka käbid, mille vahel kasvavad seemned. Paljasseemnetaimed on lihtsama siseehitusega ja nad on ürgsemad.
14.Sõnajalgtaimede iseloomulikud tunnused (102). Nimeta meil kasvavaid sõnajalgtaimi.(103-104)
Neil on vartes ja lehtedes tugi-ja juhtkude ning lisaks hästi arenenud võsule ka juured. Kõik paljunevad eostega. Eestis kasvavatel sõnajalgtaimedel pole maapealset vart , see on risoomina mullas.
Eestis kasvavad sõnajalgtaimed on laanesõnajalg, kilpsõnajalg ja maarja-sõnajalg.
15.Sammaltaimede iseloomulikud tunnused. Nimeta meil kasvavaid sammaltaimi (98-100)
Sammaltaimedel pole juhtkude ega juuri. Vee ja muude ainete omastamine ning liikumine varres on raskevõitu ja aeglane. Sammaltaimed kasvavad vaid kuni 70 cm pikkuseks.
Eestis kasvavad sammaltaimed on turbasammal ja karusammal , harilik laanik ja harilik palusammal .
16.Vt. ka tabel lk. 95.
17.Taimede tähtsus looduses (110-112)
Taimede tähtsus on suur, kuna toiduahelad algavad taimedega, siis ilma nendeta poleks mõeldav ei loomade, bakterite ja seente elu. Taimed pakuvad ka teistele organismidele elupaika. Taimede keskel saab varjuda või saab taimedelt materjali pesa ehitamiseks. Taimed toodavad hapnikku, mida inimesed eluks vajavad. Samuti tarbivad inimesed toiduaineid, mille saame taimedest. Paljusid taimi, nt puud, kasutab inimene kütteks.
18.Inimene vajab taimi. Too 6 näidet (kasutusala ja näide taimest) (112-113)
Sama, mis eelmine
19.Loomade iseloomulikud tunnused (6-9).
1)Enamik loomaliike elab maapinnal
2)Loomad saavad vabalt liikuda
3)Loomad reageerivad kiiresti ärritusele
4)Loomade toiduks on taimed või teised loomad
5)Loomad kasutavad hapniku ja eritavad elutegevuse käigus süsihappegaasi
6)Looma kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel
7)Loomad sigivad suguliselt või mittesuguliselt
8)Loomad arenevad moondega või ilma
20.Nimeta kohastumusi, mis võimaldavad kalal vees elada. Selgita nende kohastumuste vajalikkust.(15,19 Ma tean, et..
1)Keha on voolujooneline , külgedelt kokku surutud, kala katavad luulised soomused, mis paiknevad nii et keha pind on sile-Voolujoonelise ja libeda kehaga kalal on kergem ujuda , sest vee takistus on väiksem
2) Uimed aitavad liikuda ja tasakaalu hoida
3)Keha külgedel paikneb küljejoon, millega kala tajub vee liikumist ja võnkumisi
4)Ujupõis aitab kalal vees vajalikus sügavuses püsida
5)Kala hingab lõpuste abil
21.Nimeta kala arengu järgud (21 joonis, 23 mõisted)
1)Kudemise ajal ujuvad emas- ja isaskala lähestikku
2)emaskala koeb marja
3)isaskala laseb seemnerakud koetud marjale peale
4)seemnerakud koetud marjale peale
5)viljastatud munarakus ehk marjateras algab vastse areng
6) vastne erineb välimuselt täiskasvanud kalast , tema kõhupoolel on suur rebukott toiduvarudega
7) maim on täiskasvanud kala sarnane
8)täiskasvanud kala
22.Nimeta võimalusi, kuidas Eestis kaitstakse kalu (28-29)
1)Kalapüügiks on kehtestatud kindlad püügiviisid ja püüginormid
2)Kala alammõõdu kehtestamine tagab selle, et enne väljapüüdmist jõuab iga kala anda järglasi
23.Kahepaiksete iseloomulikud tunnused. Kuidas on kahepaiksed kohastunud eluks maismaal ja vees? (39 Ma tean, et..
1) kahepaiksetel on neli jäset, tagajäsemete varvaste vahel on ujunahad
2)konnadel pole kaela aga on üks kaelalüli, mis võimaldab pead üles-alla liigutada
3)konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool , eritus-ja suguelundite juhad
4)täiskasvanud konn hingab kopsude ja nahaga
5)Süda on kolmekambriline ja jagab verd kopsu ja keha vahel
Kohastumused:
1)eluks maismaal on jäsemed, tugev luustik , kopsuhingamine, silmalaud
2)eluks vees on nahahingamine, varvaste vahel ujunahad
24.Kahepaiksete sigimine ja areng ( 43 Mõisted ja Ma tean, et..
1)areng toimub moondega
2)enamik kahepaikseid sigivad väikestes veekogudes
3)kahepaiksetel on viljastamine kehaväline
25. Roomajate iseloomulikud tunnused (52-53, 55 Ma tean, et..
1) sarvestunud nahk kaitseb roomajaid kuivamise eest
2)enamikel roomajatel on neli jalga
5)hambad on roomajatel vajalikud saagi haaramiseks
6)roomajate kopsud ja süda on täiuslikumad kui kahepaiksetel
7)kõigusoojased loomad
8)jäsemed puuduvad
26.Lindude iseloomulikud tunnused ( 69, 75 , ma tean et ...
1)eesjäsemed on muundunud tiibadeks
2)lõugade asemel on luuline nokk
3)skeletiluud on väga kerged ja moodustavad karbilaadse toese
4)tähtsad meeled on nägemis- ja kuulmismeel
5) seedeelundkonna eripäraks on pugu ning kaheosaline magu
6)süda on neljaosaline
27.Kes on pesahülgaja ja pesahoidja? Too näiteid linnuliikidest (77)
1)pesahülgaja on loom, kellel kooruvad või sünnivad sedavõrd arenenud järglased, et suudavad kohe vanematele järgneda, kuid vajavad siiski mõnda aega soojendamist, toitmist ja kaitsmist nt. tuvi-, varese-, tihasepojad jne.
2)pesahoidja on loom, kelle järglased on koorudes või sündides abitud ning vajavad pärast sündi vanemate abi nt. Teder , metsis jne
28.Mis tähtsus on linnu laulul? (79 Ma tean, et..
1)pesitsemiseks valib isaslind pesitsemisala ja kinnitab oma valikut lauluga. Lauluga meelitab ta kohale emaslinnu
29.Imetajate iseloomulikud tunnused (99, 103 Ma tean, et..)
1)keha katab karvkate
2)helide püüdmiseks on neil väliskõrv
3)jäsemed on suunatud alla mitte külgedele
4)hästi arenenud aju ning selle tõttu hea õppimisvõime
5)hästi arenenud kuulmine ja haistmine kuid nägemine on nõrgem
6)hingavad kopsudega
7)süda onn neljaosaline
8)püsisoojased
9)emastel on kõhul nisad , piimanäärmetest tuleb sinna piim
10)sisemine viljastamine
30. Nimeta võimalusi, kuidas imetajad elavad üle toidupuuduse. Too iga variandi juurde kaks näidet imetajatest, kelle esineb taoline kohastumus (107).
31. vt. ka tabel (116-117).