Kontserdi retsensioon „Kärla Triip“ 6. august 2015 käisin Kärla pargis vaatamas Kärla Triibu kontserdit. Kärla Triip toimus siis juba kuuendat korda.Kärla Triibu sooviks on ühendada kaasaegne muusika ja rahvuslik identiteet. Kärla Triibu peaesinejad on TRAFFIC ja GENKA. Käisin siis kontserdil esimest korda ja mulle väga meeldis.Kuna elan pargi ääres, siis oli väga lihtne seda vaatama minna. Pilet oli soodne ja rahvast palju, tänu sellele ei saanud lava äärde väga minna kuna see trügimine oli meeletu mis toimus. Kohapeal sai sööki ja jooki ning muud nodi ja nänni
Valguse lainepikkus (sagedus) ja värvused Erineva lainepikkusega(sagedusega) valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Meie silm suudab eristada 30 000 erinevat värvust. Põhivärvused: Punane, roheline, sinine. Valguse difraktsioon - nähtus, kus valguslained painduvad tõkete taha. Tingimus- Ilmneb, kui avade(tõkete) mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest. Valguslained kohtuvad samas faasis kohtuvad valguslainete harjal ja põhjal samaaegselt=HELE TRIIP Valguslainetel saavad kokku ühe laine hari ja teise põhi võnkumised toimuvad vastasfaasides=HELE TRIIP. Difraktsioonipildid- Kitsa pilu korral tekib tume triip ning selle kõrvale vahelduvalt heledad ja tumedad triibud. Peenikese traadi korral tekib otse traadi taha hele triip ning kõrvale vahelduvalt tumedad ja heledad triibud. Valguse interferents - kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevates ruumipunktides tugevdavad või nõrgendavad üksteist
1. k a n e p 2. k o k a i i 3. n a r k o k 5. ü l e d o o s o 7. s õ l t t v 8. d i i l k 10. s õ l t u v u m ...
Pea esiosa ja saba on hele-pruunikaskollane. Kõht on valge, enamasti kukkede rinnal, kuid kohati ka kanadel, on suur kastanpruun hobuserauakujuline laik. Emas- ja isaslind on väga sarnased, emaslinnu rinnal paiknev kastanpruun laik on isaslinnu omast tavaliselt väiksem. Eristada on võimalik näiteks kõrvuti vaadeldes ka õla- ja keskmiste tiiva sulgede järgi, millel isastel on üks keskpidine tuhmkollane triip, samas kui emase tuhmkollane triip on laiem ning sellega ristuvad kaks kuni neli vööti. Noorlinnud on kollakaspruunid, saavutades täiskasvanu välimuse 16-nädalaselt. Segamini võib ajada: Eestis sarnaseid liike ei ela. Levik ja rändamine: Laialt levinud elanik praktiliselt kogu Euroopas, mis on samas vaid alla poole tema üldisest levialast. Nurmkana on paigalind, Eestist ära ei rända, kogunedes väljaspool sigimisperioodi salkadesse.
Eestis võib teda kohata peamiselt Idas. Läänemerest lääne poole pajuliblikate levikuala ei ulatu. Pajuliblikas on päevaliblikas (st. Liigub päeva ajal) Pajuliblikas on koerlibliklane. Pajuliblikat on olemas kahte liiki: Valgetähn-Pajuliblikas Kollatähn-Pajuliblikas Pajuliblikas on kollakas-oranzide tiibadega. Tiivaääred on ümbritsetud mustaga, mille peal on peenike valge triip. Ülemised(suuremad tiivad) on mustatähnilised, alumiste (väiksemate) tiibade peal on vaid üks tähn.
44. Mis on optiline tugevus? Ühik. Läätse fookuskauguse pöördväärtus. 1 dpt. 45. Kuidas jagunevad nägijad ja kuidas parendatakse? · Normaalnägijad (30%) · Lühinägijad (20%) ehk nõguslääts · Kaugele nägijad (50%) + ehk kumerlääts 46. Mis on luminofoor ja luminesenss? Luminofoor on aine, mis luminesenssvalgust kiirgab. Luminesenss on mittesoojuslik helendus. 47. Valguse interferents ja difraktsioon? Kuna tekib hele ja kuna tume triip? Valguse inferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Difraktsioon on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Hele triip tekib kui lained samas faasis ja tugevdavad. Tume triip kui vastasfaasis ja nõrgendavad. Samas faasis on lained siis kui samal hetkel miinimum või maksimum. 48. Interferents kiledes.
44. Mis on optiline tugevus? Ühik. Läätse fookuskauguse pöördväärtus. 1 dpt. 45. Kuidas jagunevad nägijad ja kuidas parendatakse? Normaalnägijad (30%) Lühinägijad (20%) ehk nõguslääts Kaugele nägijad (50%) + ehk kumerlääts 46. Mis on luminofoor ja luminesenss? Luminofoor on aine, mis luminesenssvalgust kiirgab. Luminesenss on mittesoojuslik helendus. 47. Valguse interferents ja difraktsioon? Kuna tekib hele ja kuna tume triip? Valguse inferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Difraktsioon on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Hele triip tekib kui lained samas faasis ja tugevdavad. Tume triip kui vastasfaasis ja nõrgendavad. Samas faasis on lained siis kui samal hetkel miinimum või maksimum. 48. Interferents kiledes. Üks osa peegeldub kile pinnalt ning teine kile alumiselt pinnalt ning
Mina räägin teile täna rästikust. Saadame ka pildi klassis ringi käima. Rästik on roomaja, pruunikas- hallikas ja seljal sik- sakiline triip. Elukohaks on metsad, sood, raiesmikud… armastavad jõe kallastel kividel päikest võtta. Magavad talveund väikeloomaurgudes maa all. Toitub väiksematest loomadest, linnupoegadest rohukonnadest… neist, kellest jõud käib üle. Rästik on elussünnitaja, sünnitab elusad pojad. Pesakonnas on umbes 10 poega ja nad sünnivad suvel. Hammustab vaid kaitseks või jahti pidades. Rästikut ei pea kartma, inimese lähenedes ta varjub. Ta
Heroiin GERMAN LAND Hüüdnimed Hero Triip Smack Must Teaduslik nimetus: diatsetüülmorfiin ehk diamorfiin Kust saadakse ja millest valmistatakse? Heroiini tootetakse morfiinist Morfiini eraldatakse oopiumist Oopium on unimaguna valmimata kupardest saadud kuivatatud piimmahl Levik ja müük Peamised tooraine kasvatajad on: Afganistan Mehhiko Columbia Vietnam Peamiselt pulbrina ja muude ainetega segatud, fooliumisse pakitult Manustamisviisid Süstimine veeni Ninna tõmbamine Suitsetamine Välimus Valgest tumepruunini Pulbri kujul Kerge äädikalõhnaga Joobetunnused Füüsilised: Kitsad pupillid Aeglane pulss Kõnedefekt Raske liikuda Psüühilised: Eufooria tunne Sügav õnnetunne Lühiajaline ja pikkaajaline toime Heroiin tekitab tugevat sõltuvust Heroiini tarvitaja immuunsüsteem on nõrk Keha on nõrk Impotentsus Huvitavad faktid Tugevaim sõltuvus Meditsiinili...
Noorlindude kõhualune heledam, pealagi pruunikas ja põsed kollakad. Koduvarblane Suure pea. Jäme nokk. Lühike saba. Sirgjoonelise kindla lennuga. Emas lind: vöödiline,kollakaspruun. Pea on ühtlaselt pruunikashall,kollase kulmutriibuga. Isas lind: seljalt pruunitriibuline, alapoolelt ühtlaselt hall. Hall pealagi on ääristatud kahe kaarja kastanpruuni laiguga kuklal, põsed hallid, kurgualune on süsimust ja silmi läbib must triip. Saba on ühevärviline, tuhm hallikas päranipuala ja tiival kitsas valge vööt. Koduvarblane. Emaslind. Isaslind. Kuldnokk. musta läikiva sulestikuga mida katavad väikesed valged tähnid Kehapikkus on 2123 cm, kaal 6580 g Tiibade hoosulgede välisservad on heledamad. Sügise poole kaob sulgedelt metalliläige, need muutuvad hallikamaks. Talvises sulestikus on valged tähnid suuremad ning neid on rohkem, kattes kogu keha ja pea.
RÄSTIK Rästikute peamine toit: suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi 1. hiired piki selga kulgeb tume siksakiline triip 2. rabakonnad vahel võib esineda punakaspruune ja mustjaid isendeid 3. rohukonnad lemmikelupaigad: rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad rästikuid leidub Eestis igal pool väga paiksed loomad, elavad terve elu ühes kohas nende varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod
„Meri eestlase elus“ Meri on eestlastele väga tähtis. Eestlased on mere ääres elanud juba iidsetest aegadest peale. Eestlasi võib nimetada ka mererahvaks. Juba ammustest aegadest peale on eestlane saanud merest toitu, püüdnud kalu ja hülgeid. Merd mööda reisiti teistesse maadesse ning toodi sealt kaupa nii vanadel aegadel kui tänapäeval. Kui rääkida riigilipust, siis sinine triip eestlase jaoks tähendab ka merd. Isegi üks meie presidentidest on olnud perekonnanimega Meri. Tänapäeval käivad paljud eestlased tööl üle mere Soomes. Eestlastel on palju mereteemalisi laule nagu: „Mere pidu'', palju luuletusi ja jutte. Muidugi on Eesti mererannikul palju ilusaid randu, kus inimesed saavad suvel vabal ajal lõbutseda ja puhata. Talveks meri külmub ja kattub jääga.
kunstiajalugu Hentri Matisse Luksus,rahu ja nauding Avatud aken Proua Matisse´i portree, roheline triip Elurõõm Harmoonia punases Sinine akt Andre Derain Collioure´i sadam Londoni sadamaala Kurv teel, L´Estague Päikesevalgus vee peal KULDAJASTU Maurice de Vlaminck Piibuga mees Puuviljaaed Seine´i jõgi Chatou´s Albert Marguet Sainte-Adressse Raoul Dufy Trouville Der Blaue Reiter Sinine rantsanik KUBISM Prantsusmaal varajane kubism Georges Brague Majad L´Estague´is Pablo Picasso Avignioni neiud
Mürgised maod 7a Mürgiste madude tunnused: Mööda keha kulgev sik-sak triip Ülelõua esimesed hambad on mürgihambad,need on suured ja varustatud mürgikanaliga Pea on kolmnurkne Fakte mürgistest madudest: Eestist elavatest madudest on mürgine rästik. Kõige mürgisem madu maailmas on kuningkobra( kuni 4 meetrit pikk) Mürgised maod on veel näiteks: mustkaelkobra, prillkobra ja kaljumaod. On olemas veel lõgismaod ja korallmaod. Korallmaod Korallmaod on levinud Ameerikas.Neid on umbes 40 liiki.Nad on kuni 80 cm pikad
Laanemets Puurinne- kuusk, mänd, kask Põõsarinne- sarapuu, pihlakas Puhmarinne- pohl, mustikas Rohurinne- laanelill, jänesekapsas Samblarinne-laanik , kaksikhammas Putukad-Metsakuklased, Kuuse-kooreürask ( emasmardikas muneb käikudesse ja käikudega risti peenemaid käike on moodustanud vastsed. Valmiku tagaosa on nagu sahk millega ta lükkab puidupuru käikudest.) Linnud- must-kärbsenäpp, pöialpoiss(väikseim, 5 g, kollane, musta äärisega triip pealael, pesa nagu pall, üleval ava. Rändlind) Imetajad- Orav, Karu , Jänes(põldudel, niitudel. Metsjänes, valge värvus, suvel hall. Aastas mitu pesakonda. Taimetoitlane. Käpad laiad.)
söögisooda. Pane filterpaber lehtrisse ja vala segu läbi lehtri kolbi. Tulemused: Sade jäi filtri peale, puhas aine tilkus kolbi. Järeldus: Vasksulfaadilahuse ja söögisooda kokkusegamisel tekib sade, mille saab eraldada puhtast ainest filtreerimisega. Katse nr. 3 Vildikatest värvainete eraldamine (kromotograafia) Katsevahendid: Filterpaber, keeduklaas, klaaspulk, vesi, vildikad Töökäik: Tee harilikuga õrnalt filterpaberi alumisest äärest 1 cm kõrgusele triip. Triibu peale tee kolm täppi eri värvi vildikatega. Pane paberi ots vette (keeduklaasi) ja vaata, mis juhtub. Tulemused: Lillat värvi täpp valgus laiali ja muutus roosaks ning siniseks. Roosa täpp valgus samuti laiali, kuid sellest ei eraldunud teisi värve. Kollane täpp valgus laiali ja sellest eraldusid roheline ja sinine värv. Järeldus: Lilla värvaine koosneb peamiselt lillast, roosast ja sinisest värvist. Kollane värvaine koosneb põhiliselt rohelisest, sinisest ja kollasest
Selts Iseloomulikud Sugukonnad Liigid tunnused Sabakonnlased Sabakonnalised on Salamanderlased Harivesilik-Tema sisalikulaadse selg on tume- kehakujuga. pruunikasmust. Nahk Puuduvad kopsud. pole sile vaid, vaid Saba on olemas teraseline. Tähnikvesilik-Saba on pikk, mis moodustab peaaegu pool tema keha pikkusest. Nahk on sile ja peensõmerjas. Päriskonnlased Keha on Mudakonlased ...
muid taime osasid söövad. Erinevad liigid RASVATIHANE Rasvatihane (parus major) elab metsades. Ning on sööda majakeste tihe külastaja. Rasvatihast tunnevadki enamus inimesed kollase kõhuga linnuna kellel on läikiv must pea ja suur valge põse laik ning kes käib talvel akna taga pekki söömas. Rasvatihase emas ja isas linnul saab vahet teha väga lihtsalt, isas linnul on rinna peal jäme must triip mis ulatub üle terve kõhu, emas linnul on see triip aga üpriski peenike ja hajuv. Rasvatihane toitub väikestest selgroogsetest, semnetest, pekist jms. Rasvatihase pikkus on reeglina 13,5-15 cm tiibade siruulatus 22-25 cm ning kehakaal 14-22 g, rasvatihase arvukus Eestis on 300 000-400 000 paari. Nad elavad ca 3 aastaseks, kuid tänu rõngastatud lindude taasleidudele on teada, et Saksamaal elas üks isend vähemalt 5 aastat ja 5 kuud. MUSTTIHANE
Kuid kui nõmetakse ninast sisse amfetamiini on jutt hoopis teine, inimesed muutuvad väga energiliseks, räägivad väga palju seosetut juttu, tammuvad ringi, otsivad endale tegevust näiteks hakkavad pidudel koristama. Need kes on amfetamiini manustanud ei saa und ja on selle aine tõttu öö läbi üleval ja kui lõpuks magama saavad, magavad tihtipeale 12-24 tundi järjest. Paar korda olen ka juures olnud kui on näiteks, peegli pealt kokaiini triipe tehtud- valmistatakse kokaiini pulbrist triip (magnetkaardi abil) ja tõmmatakse ninna (tavaliselt läbi suurema rahatähe või kõrre). Peale kokaiini manustamist muutuvad inimesed agresiivseks, kuna see mõnuaine tõstab inimeste enesehinnangut ja nad tunnevad, et neile pole seltskonnas vastast. Pahatihti tekib selle mõjuaine all inimestega kõige rohkem halba. Mullegi on pakutud kõiki neid eelnevaid mõnuaineid, kuid siiani olen õnneks alati ära õelnud, kes teab muidu, mis minust saada võiks
). Töökoht on ettevalmistatud territooriumil või tööruumis paiknev töötamise koht ja selle ümbrus või muu töötamise koht kuhu: 1. Töötajal on töötamise ajal juurdepääs 2. Kus ta töötab tööandja loal või korraldusel TERVISERISKI VÄLTIMISEKS: 1.Kaitsevahendid 2.Päästevahendid 3.Esmaabivahendid 4. Ohutusmärgised 5. jm. ohutusvahendid OHUALAD alad kus töölaadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht. (märgistatud - kollane must triip, punane valge triip). Erijuhendi ja väljaõppeta töötajaid ei ole lubatud ohualadele. TÖÖKOHT JA TÖÖVAHENDID: Peavad olema - 1.Tehniliselt heas seisukorras 2.Korrapäraselt hooldatud 3. Valgustus ohutusmärgid, ohulülitid, hädaseiskamislülitid, väljapääsud korralikult nõuetekohaselt valgustatud VALGUSTUS ¤ Töökoha territoorium ,trepikojad, liikumisteed ning töö ja olmeruumid peavad olema piisavalt valgustatud.
näed mööblit ja väljavaadet, Põõsa alla maha laotas seinakappi, peeglit ja kingi riidetüki uhiuue? ning poolikut telesaadet. Paneelid kostavad läbi, Kleiti rohelist kes kannab, alt päevauudiseid kuuled. väikest mütsi taevakarva? Valusalt kõrvadest läbi Mütsil helekollast pannalt? lõikavad maailmatuuled. Sinilill, ma arvan. Kuid seinale langeb üks särav triip, külm pühalik valgusekiir. Kui kunagi üldse, siis praegu siit käib elu ja luule piir. Tänan kuulamast
Austria Ken Pähn 8.Klass Lauka Põhikool Üldandmed Ca 83,857 km Viin Saksamaa, Tsehhi , Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Lichtenstein, Itaalia ja Sveits Euro, silling 9 liidumaad haldusjaotus 7 550 000 ( 1983) Lipp Valge triip sümboliseerib Doonau jõge Punased triibud aga õitsvat Austriat http://austria8b.wordpress.com/austria/ Riigikord Föderatiivne vabariik Kõrgeim võimuorgan Rahvusnõukogus 183 on parlament saadikut ( Liidukogu), mis Riigipea 6 aastat koosneb kahest kojast Rahvusnõukogust ja
teada saada. 3 1. Metsvindi üldiseloomustus 1.1 Välimus Metsvint on mõõtudelt varblasest natuke väiksem. Metsvindi keha on umbes 15 cm pikk ja kaalub 19-26 grammi. Tema ühe tiiva pikkus on 8,3-9,2cm, tiibade siruulatus, aga umbes 26 cm. Isaslind on sulestiku järgi kergesti äratuntav. Isaslinnu rind ja põsed on punakaspruunikad, selg pruunikashall ja pea sinakashall, tiival on valge triip. Ainus vahe isaslinnu ja emaslinnu värvuse vahel on see, et emaslinnu sulestik on tagasihoidlikum. Linnu pea on pruun, kõht helepruun ja tema tiiva peal on valge triip. Mõlema nokk on musta värvusega, lühike, kooniline ja kõver. Metsvindi võib segi ajada põhjavindiga, kellel on sarnane kehaehitus, kuid erinevalt metsvindist on tal kohati oranzid suled. Joonis 1. Emane metsvint (Ader, 2016) 4 Joonis 2. Isane metsvint (Ader, 2016) 1
Rannaniit Timo Annuk Ingmar Jürgens Jüri Demenok Tauri Sulg Rannaniit On mereäärne madal rohumaa On rohttaimedega kaetud,tasane ja madal rannalõik On regulaaarselt üleujutatud soolase mere veega On avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik Rannaniidu taimed,mis soosivad karjatamist Nõelalss,väike alss Punane aruhein Valge kastehein Tuderluga Rannikas Randristik Rand-teeleht Taimed, mis ei soosi karjatamist Roog-aruhein Randaster Kare kaisel Meri mugulkõrkjas Randmalts Pilliroog Pilliroog Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnud rannaniidul Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle ...
ja pihlapuus on marjakobar ja männikus on kanarbik. Ja seda suve ei tule enam ei tule enam seda suve. Ilmavalgus Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Sa kõnnid korteris ringi, näed mööblit ja väljavaadet, seinakappi, peeglit ja kingi ning poolikut telesaadet. Paneelid kostavad läbi, alt päevauudiseid kuuled. Valusalt kõrvadest läbi lõikavad maailmatuuled. Kuid seinale langeb üks särav triip, külm pühalik valgusekiir. Kui kunagi üldse, siis praegu siit käib elu ja luule piir.
kuivanud piimmahla nimetatakse tooroopiumiks. 25.5.13 3 Morfiin Sisaldub oopiumis 3- 23% Tõhusaim valuvaigisti Esineb läikivate prismade, peenete nõelte ja kristalse pulbri kujul Värvus valgest tumepruunini Lõhnata, mõru Kasutatakse ravimina 25.5.13 4 Heroiin · Morfiini diatsetüleerimisprodukt · Hero, triip, smack · Hallikasvalge või pruunikas pulber · Süstitakse · Tõmmatakse ninna · Suitsetatakse · Heroiin tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust 25.5.13 5 Kodeiin Sisaldub oopiumis vaid 0,22% Köharohi Valuvaigisti 25.5.13 6 Papaveriin Bensüülradikaal Sisaldub oopiumis 0,4 1,5 % Silelihaste lõõgastaja 25.5.13 7
MULD Täida lüngad ja ülesanded Mis on muld? Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Muld koosneb orgaaniliste ainete ja mineraalainete osast. Mulla koostis MULD VESI MINERAALID ÕHK Orgaaniline mulla… Tahke kiht osa mullaõhk kivid huumus liiv poollagunenud kruus jäänused savi Mulla tahke osa • Mulla tahke osa koosneb mineraalainete ja huumuse osast. • Tahke osa tekib kivimitest. • Orgaaniline osa koosneb lagunenud ja poollagunenud taime- ja loomajäänustest. • Lagunemisel muutuvad need jäänused huumuseks. Mulla gaasiline osa • Õhk on mullas mullaosakeste vahel. • Mullaõhus on vähem hapnikku ja rohkem süsihappegaasi kui välisõhus. Huumuse teke ja lagunemine Taimede ja loomade jäänused lagunevad ...
pensionisammas, perearst, piraatkassett, riiulifirma, turvavärav (kaubamajas), keskkonnahoidlik, lendav taldrik, must kast) või tulla mõne senise keelendi asemele või kõrvale (vt L 4 näited). Neologismiks peetakse ka tuntud keelendi rakendust täiesti uues tähenduses. Nt on uudistähendus sõnadel seirama (keskkonnakaitses, sõjanduses, infonduses jm), rohelised, argikeeles sõnadel metallist ‘heavy metal’i huviline’, miksima ‘kokku segama’, tankist ‘variisik’, triip ‘pulbriline narkootikum’. Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. Ta käibib nüüdiskeeles otsetähenduses ega lisa keelele värvi, küll aga viitab mingile ajastule. Nt klarett, killing, kneht, oldermann. Rohkesti on historisme Jaan Krossi ajaloolistes romaanides, kus nad annavad tekstile ajastu hõngu. Juhtub aga ka eksimusi keelendi mingisse aega paigutamisega
Rannaniit Iseloomustus Rannaniit – ranniku osa, mis allub mere mõjule või külgneb merega. Poollooduslik kooslus- tekkinud ja säilitatav vaid inimese ja looduse koostööna. Suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Taimestik ainulaadne, sest seda ujutatakse suurveega pidevalt üle. Taimed Taimkatet iseloomustab soolalembeste liikide rohkus. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisust. 1. Kõige madalam osa, mis on kõige sagedamini vee all. 2. Ülalpool keskmist veepiiri, siiski vee all kõrgvee ajal. 3. Rannalähedane niit, mis on ülalpool kõrgvee piiri. Esimene tase Ala, mis on kõige sagedamini vee all. Nõelalss Kare kaisel Meri-mugulkõrkjas Teine tase Ala, mis jääb kõrgvee ajal vee alla. Valge kastehein Punane aruhein Tuderluga Randteeleht Kolmas tase Merevesi ei ulatu, kuid tuule ja soolapritsmete kaudu on taimestik siiski mõjutatud m...
1. Loo uus andmebaas nt Harjutus. Mine phpMyAdmin keskkonda ja täida järgnevad ülesanded. 2. Käivita järgmised kaks käsku oma loodud andmebaasis: CREATE TABLE EMA ( Ema_ID integer(4) NOT NULL AUTO_INCREMENT, Nimi varchar(40) NOT NULL, PRIMARY KEY(Ema_ID)) engine=InnoDB; INSERT INTO EMA (Nimi) VALUES ('Tups'), ('Taki'),('Tipsi'); 3. Loo äsja tehtud andmebaasi andmetabel HIIR, milles on järgmised andmeväljad: Hiire_ID - täisarv, primaarvõtme väli ja automaatselt suurenev ning ei tohi olla null, Nimi tekst, väärtus ei tohi olla null, Kaal täisarv, Synniaasta aasta, Ema_ID täisarv, võõrvõti (lisa indeksite alt valik INDEX). Määra andmebaasimootoriks InnoDB. 4. Lisa tabelisse järgnevalt toodud andmed Nimi Kaal_gr Synniaasta Ema_ID Piiks 120 2015 1 Triip 80 2017 2 Mustu 95 2018 3 Troll 110 2017 1 Rulli 105 ...
Kuidas veel kutsutakse? Koka, lumi, charlie, coke, triip, valge. Kuidas välja näeb? Valge pulber, mis koosneb tillukestest sätendavatest kristallidest. Tavaliselt pisikestes paberümbrikes või kilekotikestes. Kuidas tarbitakse? Tõmmatakse ninna või süstitakse. Ninna tõmbamisel algab toime mõne minuti pärast ning kestab umbes 40 minutit. Süstimisel algab toime mõne sekundi jooksul ja kestab umbes 20 minutit. Miks tarvitatakse? Kokaiini tarvitajad tunnevad ennast enesekindla, tugeva ja energilisena. Miks on kahjulik?
Kool: Klass: Heroiini iseloomustus § Värvus valgest tumepruunini. See sõltub lisaainetest, puhtusastmest ja valmistusviisist. § Lõhn hapukas kergelt äädikane. Eriti hästi on lõhna tunda suurte koguste korral. § Tänavatel leviv heroiin on segatud tuhksuhkru, tärklise, piimapulbri või muude sarnaste ainetega. § Eestis müüakse heroiini uimastiturgudel ning see on enamasti pulbrina fooliumisse pakitud. § Seda kutsutakse slängina erinevalt § Näiteks: hero, triip, H, must, tsekk jne · · Kuidas tarbitakse? · Pulber lahjendatakse veega ja süstitakse veeni · Tõmmatakse ninna · Pulbri suitsetamine on Eestis vähe levinud. Heroiini raputatakse fooliumile ja kuumutatakse seda alt. Kuumutamisel muutub heroiin paksuks kollaseks suitsuks, mida hingatakse sisse. Suitsetamiseks mõeldud heroiini ei ole võimalik süstida veeni, kuna see ei lahustu vees. · Heroiini suitsetamine on teinud selle tarvitamise alustamise lihtsamaks.
valgust meie tuppa jõuab. Must neelab valgust. Mustaks värvitud pindadelt ei ole näha esemete vorme. Must värv lihtsalt "sööb" kõik detailid ära. Musta värvi puhul saaks mängida materjalidega, materjali erinevate tekstuuridega ning efekti võiks luua ka mati ja läikiva pinna kombineerimisega. Ruumis kasutatakse musta peamiselt kontrastide loomiseks ja rohkesti must-valge koosluses. Mõjusad on geomeetrilised pinnad: ruut ja triip. Mustalgi on palju varjundeid. Ja kui valge peegeldab ümbritsevat, siis must neelab kõik endasse. Must on eriline värv. Hoolimata värvi tumedusest on see populaarne nii sisustuses kui ka moemaailmas ja mõjub elegantse ja pidulikuna. Mustaks ei tohiks värvida elu-ja tööruumide lagesid mustaks, sest see tekitaks inertsust ja ängistust. Selline lagi rõhub inimest ja ruum tundub madalam. Must, nagu ka valge sobivad hästi kokku pea kõigi teiste värvidega. Ruumi sisustades tasub
Teosed olid hästi kujundatud kuid oleks võinud olla rohkem värve. Kasutanud oli ta linoollõike tehnikat. Paljud tema teosed panid imestama selle üle kuidas ta objekte kujutanud oli. Kõige rohkem neist meeldis mulle pilt kahest püramiidist. Seda oli kuidagi hea vaadata. Tema jooned ei olnud piinlikult sirged vaid lõid just oma väikeste kõverustega selle õige kujutelma. See teos pani mind mõtlema võrreldes teistega. Selle pealtnäha lihtsa pildi tegid huvitavaks detailid nagu must triip püramiidide peal ja kujutised taustas. Väljapanek oli effektne. Mõlemad näitused olid huvitavad. Väga hea oli võrralda erinevate stiilide, tehnikate ja kujutlusmaailmatega autorite töid. Näitus pani mõtlema, et võiks omalegi koju mõne maali soetada. Nähtud teosed olid kohati vägagi mõtlemapanevad ning kindlasti pakkus see näitus huvi ka kõige väiksemale kunstihuvilisele.
Kuna ta ei ole kiire ja tal puuduvad röövloomade vastu head kaitsevahendid, on tema peamine kaitse varjevärvus. Tema tagajalgadel olevad vöödid loovad pideva pinna katkemise mulje. Istuval konnal seevastu jätab jala eri piirkondade vöötidest koosnev muster mulje nende kehaosade seotusest, mis päriselt seotud ei ole, ja see mulje katkeb kohe, kui konn jalgu sirutab. Kõige raskemini varjatav elund on silm ja sellepärast on rohukonnal nagu kõigil pruunidel konnadel oimul tume triip või laik, mis jätab mulje, et silm ei ole seal, kus ta tegelikult on. Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning kultuurmaastikel. Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23...2 ajal. Päeva veedab rohukonn põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult. Rohukonnad talvituvad seltsingutena sellistes veekogudes, mis põhjani kinni ei külmu. Sel ajal
See tuul on veel külm ja rõske, käed muudab ta karedaks, kuid valgus silitab põske ja südant teeb paremaks ,,Ilmavalgus" Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Sa kõnnid korteris ringi, näed mööblit ja väljavaadet, seinakappi, peeglit ja kingi ning poolikut telesaadet. Paneelid kostavad läbi, alt päevauudiseid kuuled. Valusalt kõrvadest läbi lõikavad maailmatuuled. Kuid seinale langeb üks särav triip, külm pühalik valgusekiir. Kui kunagi üldse, siis praegu siit käib elu ja luule piir. ,,Magamaminek" On akna taga tähed, ja linnud lendavad. Kui õhtul sängi lähed, jääd üksi endaga. Kõik arvavad,et magad. Kuid mõtteid mõlgutad. Öö istub ukse taga ja jalgu kõlgutab. ,,Kuu" Kuu ei näe ega kuule. Kuu pääl on mäed ja mered. Siiski noorele kuule vanasti öeldi tere.
Sgise pilkudest pisaraid pdes Neb nukra nurgas nuriseva taeva peos suveste sleluste sooja veel hetkeks, vete valusasse vaeva kaob kuuma kustumine kurvalt looja. Ses rsta rbaldunud rutu vaates vaid pilve pikapilgulises piinas on tumetuska trummeldajaid saates maal mastituse mrga piiluv pinnas. Jb jljetuse janukusse jrvi, kesk traatidesse traageldatud tiibu tuul tuigutamas thja puude palvet. Nd nullinutetuse notut vrvi piisk klaasi kasimata kaissu liibuv peab akna ahastuses ainult valvet.... Su tulle tulen jgituse jrveks Kes hoides hlt sust hbelikul, argsel teel teineteisetuse tummas, mrast meelt minekutest meelitamaks vargsel vel varemete vaiki vanusvrast. Tuld tuikavtuima tumedasse tuues, peol pilkudesse pigistatud pded vaikelu varinguisse, seal sust juues jid asemele armidena hded. Nd unistuste udus huulil ulub maik manitsuste maskiballi mlust eeskujulikku ehtimisel endis. Kui kaua kurgus kutsetele kulub veel viipeis viskle...
Mees pildil on rohkem pinnalisema vormiga ning mahulise vormiga on kitarr, mehe pea ja kael. Mehe keha on aga voolujooneline ning pikemaks venitatud. Autor on püüdnud eriti rõhutada mehe pead, näos olevat kurba meeleolu ning kitarri tema süles. Picasso on ühendanud pikliku ning hajutatud kehakuju konkreetse objektiga nagu kitarr. Taustal on vasakult ülevamal heledam sinakas ristkülik, selle alt tumesinine , ning hallikassinaka põranda lähedalt jookseb läbi helesinisem laiem triip ning tumesinine jätkub kuni põrandani. Paremal pool, mehe taga, lõppeb kast ning algab suurem tumedam kogu, mis võibolla näiteks kapp. Kõhnem mees istub teosel rätsepistes, ning tema jalad on paljad kuni põlvedeni. Jalas on tal tumesinised püksid ja seljas veel tumesinisem särk, mis ulatub küünarnukkideni, lisaks on parema õlg paljastatud. Kiilaka mehe kael on paljas ning sellel on hästi välja joonistatud lihased
kinni.Teravad, tahapoole kõverdunud hambad hoiavad libedaid väänlevaid ussikesi kindlalt suus.Vaskuss neelab toitu aeglaselt, kallutades pead vaheldumisi kord ühele, kord teisele poole. Kui uss on tagupoolega urus kinni, ajab vaskuss end sirgu ja hakkab kiiresti ühes suunas pöörlema,rebides sel moel saagi küljest tükke. Sünnitab 5...28 poega.Talvitub näriliste urgudes. HARILIK NASTIK Kahe suure,heleda laiguga pea külgedel. Kõht valge, keskjoonel must triip, ülalt tume. Armastab niiskust.Varjub tühimikes puujuurte all, kivihunnikutes, näriliste urgudes. Väga aktiivne, liikuv, võib roomata puudel,ujub oivaliselt.Võib kaldast eemalduda mitme km kaugusele, olla 20 minutit vee all. Tavaliselt ujub, tõstes pea veepinna kohale ja jättes enda järele iseloomuliku virvenduse. Muneb 6..30 muna, mis sageli kleepuvad helmestena üksteise külge. Kuivamisel hukkuvad kergesti, seetõttu munevad niisketesse, kuid soojust säilitavatesse kohtadesse
Heaks kaitsevahendiks röövloomade vastu on kaitsevärvus. Tema tagajalgadel olevad vöödid loovad pideva pinna katkemise mulje. Istuval konnal vöötidest koosnev muster jätab mulje nende kehaosade seotusest, mis päriselt seotud ei ole, ja see mulje katkeb kohe, kui konn jalgu sirutab. Kõige raskemini varjatav elund on silm ja sellepärast on rohukonnal nagu kõigil pruunidel konnadel oimul tume triip või laik, mis jätab mulje, et silm ei ole seal, kus ta tegelikult on. on öise eluviisiga loom. Väidetavalt võib rohukonn 1 hüppega läbida vahemaa, mis on võrdne tema 12 kordse kehapikkusega. sigimine, paljunemine ja arenemine- Pärast talveund algab konnadel paljunemisperiood. Rohukonnad kogunevad suurte hulkadena kudemispaikadesse: kraavidesse, üleujutatud heinamaadele, mudase põhjaga järvedesse ja tiikidesse.
45. Optiline tugevus (ühik). dioptria 46. Kuidas inimesed jagunevad nägemise järgi, kuidas parendataktse? 1) tavanägijad 30% 2) lühinägijad (nõguslääts) 20% 3) kaugnägijad (kumerlääts) 50% 47. Valguse difraktsioon ja millal on märgatav Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. 48. Interferents ja tekkimise tingimus, interferents kiledes. Kahe laine liitumine, mille tulemusena võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Millal tekib lainete liitumisel hele triip ja millal tume triip? (võib teha joonise) .... 49. Miks seebimull värviline? Käiguvahe on võrdeline seebikile paksusega ja pöördvõrdeline lainepikkusega 50. Mis on ja kus kasut. selgendavaid katteid? Osa peegeldub kile ülemiselt pinnalt, osaliselt tungib kilesse. Selgendavad katted on peegeldamisvõimet vähendavad katted. Valgusepeegeldumisseadus (joonis). * I seadus - Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas.
metssiga aastaringi Roomajad 1. KILPKONNALISED kilpkonn 2. KÄRSSPEALISED 3. SOOMUSELISED arusisalik, kivisisalik, rästik, nastik, vaskuss 4. KROKODILLILISED Kõik eesti roomajad on looduskaitse all. Nastikut ja rästikut saab eritada. Nastik on pealt tume, kõht valge, pea peal on kaks kollane täppi. Peab jahti päeval. Pole mürkmadu, neelab söögi elusalt. Sööb: konnad, kullesed, kalad, hiired. Rästikul on seljal sik-sak triip. Mürkmadu. Jahti peab öösel. Sööb: hiired, konnad, sisalikud, linnupojad. Kivisisalik ja arusisalik. Kivisisalik on arusisalikust suurem. Kivisisalik on pruunikas ning küljel on heledad laigud. Arusisalik jätab oma saba maha, kasvab uus. Elab niisketel aladel. Kivisisalik elab kuivematel aladel. Vaskuss on jalutu sisalik, ta pole ohtlik. Kaitseks heidab saba ära. Jacobi elund madudel on haistmiselund, mis asub mao suulaes. Ovovivipaarsus ehk eluspoegija.
Igapäevaselt kanti pättisid. Kokkuvõte Saare rahvariided on säilinud ka tänapäeval peaaegu muutumatutena, mida inimesed uhkusega kannavad. Ka inimestel, kes elavad Saaremaalt eemal, kannavad erinevatel üritustel justnimelt oma kodukoha saare rahvariideid. Rõhutades sellega oma päritolu ja väärtustades saare rahva ajalugu, kombeid ja traditsioone. Lisa Karja naine Karja mees Karja ümbrik ja abu triip Karja abielupaar Kasutatud kirjandus http://www.folkart.ee/ http://www.erm.ee/ http://www.estonica.org/ http://saaremaamarditalu.blogspot.com/ http://www.folk.ee/
toituvad õienektarist. Lehtede alaküljele munevad nad 23-kihilised kogumikud. Äsja munetud munad on helerohelised, kuid enne röövikute koorumist muutuvad need pruunikasvioletseks. Röövikud kooruvad kõigepealt ülemisest, seejärel keskmisest ja lõpuks alumisest munakihist. Täiskasvanud röövik on kuni 40 mm pikkune, värvuselt roheline, hall või pruun, kaetud hõredate harjastega. Harjase alusel on must laik, mida ümbritseb valge triip. Külgedel on kollakas ja tume triip. Päeval ta enamasti ei toitu, vaid peitub liikumatult lehtede all või mullakonarustes. Talvitub kookonis nukuna mullas paari sentimeetri sügavusel. Liblikad toituvad õienektarist ja kahju ei tee, kuid röövikud jätavad lehtedest järele vaid rootsud. Tomatimajas võivad röövikud suurt kahju teha, sest vanemad isendid kahjustavad peamiselt vilju, närides neisse suuri auke ja koopaid, mille reostavad väljaheidetega. Rikutud viljad lähevad mädanema. Tõrje-
alates Loode-Aafrikast. Kammlejad koevad Hiiumaa ja Soome ranniku vetesse. Nad koevad mai keskpaigast kuni juuni lõpuni. Koetud mari areneb 7-9 päeva, vees hõljudes ja ise arenedes. Rünt 1)Välisehitus: Rünt on väike kala sihvaka kehaga, kelle selg on pealt rohekaspruun ja küljed on tal hõbedased kaetud tumedamate laikudega. Rüngil on suunurkades poised. Tumeda seljapoole ja läbipaistvalt kõhupoole piiriks on tume triip. 2)Toitumine: Rünt eelistab toiduks putukavasteseid, limuseid, taimeosakesi ja kalamarja. Peamiselt söövad nad kiisa ja tindi marja. 3)Eluviis: Kudemise ajal on ründid väga lärmakad. Nad koevad maist augustini. Nad koevad kivisel ja mudasel põhjal. Nende mari kleepub kivide külge ja nende areng kestanb keskmiselt 8 päeva.
Sellele luulekogule on omaltpoolt tänapäevase tõlgenduse andnud kunstnik Mall Nukke ,,Ilmavalgus" 1980 Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Sa kõnnid korteris ringi, näed mööblit ja väljavaadet, seinakappi, peeglit ja kingi ning poolikut telesaadet. Paneelid kostavad läbi, alt päevauudiseid kuuled. Valusalt kõrvadest läbi lõikavad maailmatuuled. Kuid seinale langeb üks särav triip, külm pühalik valgusekiir. Kui kunagi üldse, siis praegu siit käib elu ja luule piir ,,Pilvede püha" 1965 Luuletaja esikkogu. Siin peegeldus tema tugev suhe loodusega Kogu on jagatud nelja ossa aastaaegade järgi Luuletustes kujutab ta erinevate aastaaegade loodust ning tekitab vastava meeleolu ,,Võtke!" Kollaseid lehti on puudel, punaseid ka. Liblendab okstel ja tuules, täis on neid maa. Õhtu septembris on vilu, väriseb haab.
Emane võib paarituda ka mitme isasega. Paaritumine käigus hoiavad isased vaskussid emast lõugade vahel. Kuna vaskussil on päris korralikud hambad, siis tihti vigastatakse emaslooma soomust. Munad arenevad emaslooma kehas 3-4 kuud ja suve lõpus sünnitab ta 6-12 elusat vaskussilast. Pojad sünnivad läbipaistvas kestas, millest vabanevad koheselt. Noored sisalikud on algul kuldpruunid või hõbehallid, kõht ja küljed on mustad. Seljal on neil must triip, mis kaob isastel suguküpseks saamisega. Nad on sündides 7-10 cm pikad. Suguküpseks saavad vaskussid 3 aastaselt. Toidulaud. Tänu oma aeglusele püüab aeglaseid loomi, nagu teod, vihmaussid, putukad, nälkjad ja ämblikud. Vaenlased. Vaskussi vaenlasteks on väikekiskjad nagu rebane või nugis, samuti röövlinnud, kured ning ka rästikud. Inimasulate läheduses on suurimaks vaenlaseks kodukassid. Vaskuss on sisalik, keda on ekslikult peetud maoks, kuna tal puuduvad jäsemed
Kuna seal on palju sõralisi on palju ka suurkiskjaid nt: ilves, hunt, ja pruunkaru. Samuti leidub seal kährikut, rebast, oravat, valgejänest ja metsnugist. Huvipakkuvatest närilistest elab soomaal kasetriibik ja vanades lammimetsades elutseb Eestis üliharuldane lendorav. Metskits Metskits on hirvlaste sugukonda, metskitse perekonda kuuluv sõraline. Pilt Janno Mikk, 2011 Kasetriibik Kasetriibik on pisike, hiire sarnane loom. Piki selga jookseb tal must triip, mida on kerge tähele panna muidu roostepruuni loomakese juures. Üheks eriti iseloomulikuks tunnuseks on erakordselt pikk saba. Pilt Dodoni, 2007 Lendorav Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Eestis on teda rohkem Kirde ja EdelaEestis Lendorav on omapärase välimusega. Tal on suured silmad ning esi ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd. Suured silmad on talle kasulikud öösel pimedas nägemiseks, sest lendorav on aktiivne peamiselt öösiti. A
Sisukord Jäälind- Lühikirjeldus Levikuala Elukoht Pesa ja pojad Video Vesipapp- Kirjeldus Levikupaik Pesa Toit Video Jäälind Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on eredat sinist, punast, rohelist ja valget tooni. Jäälinnu keha on 1620 cm pikk, kaal 3845 g Silmaalune riba ja kõrva kattesuled on ookerjad. Pea ja kaela külgedel kulgeb nokast alates taevassinine tumedate tähnidega triip. Nokk on must, jalad lihakarva punased. Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta laialt levinud Euraasia mandril. Meile saabub märtsis või aprilli algul ja lahkub veekogude külmumise eel, osa jääb ka talvituma lahtiste vooluvete äärde. Jäälind Pesa teeb jäälind urgu, mille kraabivad nokaga nii isas- kui emaslind koos. Lahtikraabitud pinnas heidetakse jalgadega eemale. Uuristatud käigu pikkuseks on 0,3..
Referaat KASETRIIBIK Annabell Carina Katalsepp Turba 2013 Sisukord Table of Contents KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 6 1. Välimus Kasetriibik ehk kasehiir sarnaneb välimuselt hiirele. Tema keha on hallikaspruun ning kõhualune on kollakas. Iseloomulikuks tunnuseks on tume triip mööda selga ning erakordselt pikk saba. Kasetriibik võib kaaluda 5-15 grammi ning tema tüvepikkuseks on kuni 9 cm ning 2 sabapikkus kuni 10 cm. Tema kõrvalestad on üpriski suured ja ümarad. Kõrvatippe kaunistab kitsas kollakas rant. Tema esi- ja tagajäsemed on kohastunud ronimiseks, abiks on ka tema pikk saba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
