docstxt/1313475834129285.txt
Taimede mitmekesisus avaldub erineva ehituse, paljunemisviisi, elutsükli, eluvormi ja elukestuse näol. Üheidulehelistel õistaimedel on 1 iduleht, narmasjuurestik, enamasti rööp-ja kaarroodsed, juhtkimbud paiknevad varres korrapäratult, õieosi on 3 ja eluvorm on enamasti rohttaimed. Kaheidulehelistel õistaimedel on 2 idulehte, sammasjuurestik, enamasti sulg-ja sõrmroodsed, juhtkimbud paiknevad varres korrapärase ringina, õieosi on 4 või 5, vahel isegi rohkem ja eluvorm on rohttaimed, põõsad, puud. Sammaltaimed on kõige lihtsama ehitusega, sest neil pole juuri. Nad paljunevad eostega. Turvas on loodusvara, mis tekib turbasambla taimejäänuste osalisel lagunemisel. Eosla on kotjas moodustis, milles valmivad eosed. Eos on paljunemis-ja levimisvahend. Risoidid on sammaltaimedel ühe-või mitmerakulised niitjad väljakasvud, aitavad kinnituda ja vett hankida. Paljasseemnetaim on taim, kellel ei moodustu õisi ega vilju, seemned arenevad paljal käb...
Juur, vars, leht Juur Juurestik jaguneb kaheks: sammasjuurestik ja narmasjuurestik. Osmoos on vee liikumine madalama kontsentratsiooniga alast suurema kontsentratsiooniga suunas. Osmoosu abil saavad taimed aineid ja vett. Sümbioos on kahe erineva liigi kooselu. Vars · toetab ja viib taime valguse poole (fotosüntees) · ühendab taimeorganeid tervikuks ja toimub ainete liikuime Osad: · kambrium- uute rakkude teke · korkkude- katabkaitseb · säsikiiredvaruainete transport · säsivaruained
Sõnajalgtaimed Soontaimed Elavad niisketes kasvukohtades Elutsükkel suguliselt ja vegetatiivselt siis- risoomi abil. Paljasseemnetaimed Ehituse iseärasused Seemnealgmed katmatult seemnesoomustel Peamiselt puud ja põõsad Suguline paljunemine Rühmad (jagunemine) Palmlehikud Hõlmikpuud Vastaklehikud Jugapuud Okaspuud Õistaimed Õis ja sellest areneb vili Täiuslikumad juhtsooned Enamike liike on heitlehised või suvehaljad Kaheidulehelised Idus kaks lehte Sammasjuurestik Sulg-või sõrmroodsed Üheidulehelised Idus üks iduleht Narmasjuurestik Õied kolmetised see on kõik, lisan siia ka mida õpetaja soovib meil töös, et me teaksime! Taimed 1. Taimerakk 2. Õistaimede süsteem a) ristõielised b) roosõielised c) liblikõielised d) sarikalised e) maavitsalised f) korvõielised 3. Sammaltaimed, tunnused ja jagunemine. 4. Sõnajalgtaimed tunnused ja jagunemine. Sõnajalgtaimede jagunemine (kuna me ei olnud seda kirjutanud ennem kirjutan siia sulle ka)
5) Taime ja loomararaku erinevused ? Taimerakul on plastiidid,rakukest,vahuoolid aga loomarakul ei ole midagi. 6) Õite, vijlade ja meemnete kasutus ? Toiduks, õli saamine,jookide valmistamiseks, ravimina 7) Mürktaimi ja ravimtaimi ? Ravimtaimed: kummel, kibuvits, piparmünt, nõges, nurmenukk Mürktaimi: surmaputk, jugapuu, köoking, maavits, võsaülane. 8) Võrdlus : Üheidulehelised: üks iduleht, rööpsed leherood, narmasjuurestik, Kaheidulised: kaks idulehte, harunenud leherood, sammasjuurestik. 9) Puud-tamm,vaher,kask ,põõsad-mustsõstar, punasõstar, aroonia , puhmad-pohl, sookail, kanarbik, mustikas ,rohttaimed- salat, võilill, ristik 10) 1-2 aastasi ja püsikuid ? 1-2 aastased taimed: tomat, kurk, porgand, kapsas, Püsikud: ristik, võilill, karikakar 11) Õistaime põhitunnused ? Õied,vili 12) Kuidas paljunevad raukud ja millega rakke uuritakse ? Rakud paljunevad jagunedes, uuritakse mikroskoobiga. 13) Plastiidide 3 tüüpi, leidumine ja ülesanded
des, rabas ning sooniidul. Tavaliselt lubjavaesel - Levikud piirab valgusnõudlikkus pinnal, mõnikord ka liivastes kohtades. - Okkad kahekaupa koos Sügavroheline värvus. Kahekojaline - Käbi ( väike ümmargune ) Harilik laanik- Palu- ja laanemetsades huumus- Jugapuu rikastel muldadel. Eelistab niiskemat kasvukohta. - Põõsakujuline Harilik palusammal- Palu-, loo- ja nõmmemetsa- - Sammasjuurestik (sügaval) des, harvem laane-, raba- ja soometsas. Kuivem ja - Mullakuse suhtes nõudlik, eelistab valgem kasvukoht happelise ja huumusrikka huumusrikkaid muldi. mullaga. - Hea varjutaluvusega, kasvab ka täisvalguses, Metsakäharik- Enamasti okas- ja segamets, juhul kui pole ennem varjus kasvanud. varjulembene. - Okkad lapikud, kasvavad ühekaupa, valges
ei sobi põllumajandusmaana kasutamiseks turbahorisont on hästi lagunenud rikas toiteelementide poolest põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla, kevadel ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik kasvab enamasti segametsades või puisniitudel, soodes, rabades pungad, lehed ja tõrv on levinud ravimitena Põõsarinne - Paakspuu rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas kasvab enamasti 1-7 m kõrguseks terveservalised lihtlehed õitseb kaks korda aastas marjad on väga mürgised, toorelt rohekas-punased, küpselt mustad külma- ja põuakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik kasvab kõigis sookooslustes, niitudel, eelkõige laanemetsas
ei sobi põllumajandusmaana kasutamiseks turbahorisont on hästi lagunenud rikas toiteelementide poolest põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla, kevadel ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik kasvab enamasti segametsades või puisniitudel, soodes, rabades pungad, lehed ja tõrv on levinud ravimitena Põõsarinne - Paakspuu rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas kasvab enamasti 1-7 m kõrguseks terveservalised lihtlehed õitseb kaks korda aastas marjad on väga mürgised, toorelt rohekas-punased, küpselt mustad külma- ja põuakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik kasvab kõigis sookooslustes, niitudel, eelkõige laanemetsas
Kordamisküsimused Juur 1. Kumb on taime kasvuks soodsam, kas juur või juurestik? Miks? Juur,sest see ulatub sügavamale mulda ja saab seega rohkem toitaineid ja vett. 2. Võrdle sammas- ja narmasjuurestiku ehitust ja teket. Sammasjuurestik on siis kui idujuurest areneb üks peajuur ja sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad.Külgjuured on samasuguse ehitusega nagu peajuur aga peenemad.Narmasjuurestikul on palju enamvähem ühesuguseid juuri ja ta kujuneb teisiti kui sammasjuurestik.Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. 3. Iseloomusta juurevöötme ehitust ja teket.
kasvukoht ei sobi põllumajandusmaana kasutamiseks turbahorisont on hästi lagunenud rikas toiteelementide poolest põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla, kevadel ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik kasvab enamasti segametsades või puisniitudel, soodes, rabades pungad, lehed ja tõrv on levinud ravimitena Põõsarinne - Paakspuu rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas kasvab enamasti 1-7 m kõrguseks terveservalised lihtlehed õitseb kaks korda aastas marjad on väga mürgised, toorelt rohekas-punased, küpselt mustad külma- ja põuakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik kasvab kõigis sookooslustes, niitudel, eelkõige laanemetsas Punmarinne - Kanarbik
Juure ül on taime kinnitamine mulda. Taime juurte kogumik e. Juurestik. Kui idujuurest areneb üks pea ehk sammasjuur, siis kujuneb sammasjuurestik. Peajuurest saavad alguse külgjuured. Sammaljuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele. Narmasjuurestik on kõrrelistel. Erinevalt sammaljuurestikust on narmasjuurestik palju enam vähem ühesuguseid juuri. Narmasjuurestik kujuneb seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt.120m pikkune juur on avastatud metsikul viigipuul. Juurtega hangivad taimed mullast eluks vajalikku vett ja vees lahustunud mineraale. Siin moodustuvad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda
Valminult on viljaliha pehme, lihakas, hapu, söödav, sisaldab rohkesti erinevaid vitamiine. Kibuvitsa leht on vahelduvalt kinnituvad paaritusulgjad liitlehed. Lehed on abilehtedega kokku kasvanud. Kivuvitsa võrsed on püstised, kaetud sirgete või kõverate ogadega. Maa-aluses osas on hästiarenenud sammasjuurestik. Looduses paljuneb kibuvits seemnetega või vegetatiivselt juurevõsude abil. Kultuursorte paljundatakse pookimisega ja pistikutega. ohtrus on kibuvitsal põhjapoolkera paras- ja lähistroopilises vööndis, üksikute liikide levila tungib põhjas kuni tundraaladeni. Enamik kultuurroosidena tuntud liike pärineb Kesk- ja Edela- Aasiast.
Bio KT JUURED Sammasjuurestik- Juurestik, millel on peajuur(sammasjuur) ja küljejuur. -külgjuured on sama ehitusega kui peajuur, aga väiksemad. -rohttaimedel,põõsastel, puudel Narmasjuurestik- Juurestik, millel on kõik juured enam-vähem ühesugused. -idujuur haruneb nõrgalt. -kõrrelistel Juurtega saavad taimed vajaliku vee ja lahustunud mineraalaineid. Juurekübar- juure tippus, katab ja kaitseb kasvukuhikut. Kasvuvööde- juure osa, kus kasvavad noored juurerakud suuremaks. Imevvööde- 2-8 mm pikkune osa, mille moodustavad juurekarvad. Juurekarvad- hangivad mullast vet ja toitaineid. Kujunevad juure pindmiste rakkude väljasopistumise tulemusena. Juure pikenemisega tekkivad uued ja vanad kärbuvad. -juurekarva eluiga 2-10 päeva. Külgjuurte vööde- Osa kus moodustuvad külgjuured, mis omakorda harunevad. -samasugune ehitus nagu peajuurel. Juurte harunemine on tähtis, kuna mida suurem on juurestik, seda rohkem saab taim eluksv...
Juur Millised võivad olla juure ülesanded? Ülesanded: kinnitab taime mulda hangib vett ja mineraalaineid varuainete säilitamine paljunemisvahend Mis on juurestik? Ühe taime kõik juured kokku. Nimeta ja iseloomusta juurestiku tüüpe ning too näiteid! Sammasjuurestik (peajuur ehk sammasjuur ja külgjuured) ja narmasjuurestik Joonista vihikusse juurestiku tüübid! Joonista juure pilt ja kirjuta juurde tema vöötmed! kasvuvööde, imevvööde ja külgjuurte tekkimise vööde Joonista tabel ja täida see! vööde asukoht iseloomustus ja ülesanne kasvuvööde juure tipus noored rakud kasvavad imevvööde järgneb on juurekarvad, imatakse vett ja kasvuvöötmele mineraalaineid külgjuurte tekkimise vööde kõige ülemine moodustuvad külgjuured, mis kinnitavad ...
Juur Millised võivad olla juure ülesanded? Ülesanded: kinnitab taime mulda hangib vett ja mineraalaineid varuainete säilitamine paljunemisvahend Mis on juurestik? Ühe taime kõik juured kokku. Nimeta ja iseloomusta juurestiku tüüpe ning too näiteid! Sammasjuurestik (peajuur ehk sammasjuur ja külgjuured) ja narmasjuurestik Joonista vihikusse juurestiku tüübid! Joonista juure pilt ja kirjuta juurde tema vöötmed! kasvuvööde, imevvööde ja külgjuurte tekkimise vööde Joonista tabel ja täida see! vööde asukoht iseloomustus ja ülesanne kasvuvööde juure tipus noored rakud kasvavad imevvööde järgneb on juurekarvad, imatakse vett ja kasvuvöötmele mineraalaineid külgjuurte tekkimise vööde kõige ülemine moodustuvad külgjuured, mis kinnitavad ...
levinud ka haljastuses. haljastuses. Kasutatakse mitmeid võravorme. EESTIS: levinud metsapuu. Palju EESTIS: levinud pargipuu kasvatatakse ka parkides. Kasvutingimused külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik. külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga suure varjutaluvusega. Hästi Varjutaluv. Hästi arenenud sammasjuurestik, arenenud sammasjuurestik, väga väga tormikindel. Eluiga kuni 1200 aastat. tormikindel. Eluiga kuni 600 aastat. Annab kännuvõsu. Annab palju kännuvõsu. VÕRDLUSTABEL – PEREKOND SAAR ja SIREL harilik saar harilik sirel Ungari sirel
moodustumisel. Ülesandeks on tagada vee-ja gaasivahetus pärast epidermi ja õhulõhede hävimist. 28. Algkoe ehk meristeemi erinevused püsikkudedest. Algkoed intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõikide kudede rakke, väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid on pisikesed või puuduvad. Püsikoed ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad ainult sama koe rakke, suured, plasmavaesed, väikese tuumaga, suur vakuool. 29. Millest kujuneb sammasjuurestik? Kellel esineb? Peajuurest ja väikestest lisajuurtest. Rohttaimed, puud, põõsad. 30. Millistest õieosadest kujunevad viljad? Mis on rüüsvili? See moodustub enamasti emaka sigimikuosast pärast seemnealgmete viljastumist. Rüüsvili on vili, mille tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule ka teised õieosad, kõige sagedamine õiepõhi. Nt punase sõstra viljad. 31. Millistest õieosadest on moodustunud maasika vili?
katab kasvukuhikut. 5. Kuidas erinevaid juuretüüpe substraadi järgi jaotada saab? Mulla-, vee- ja õhujuured. 6. Kuidas erinevaid juurestikutüüpe liigitatakse ja millest nad koosnevad? 3 põhilist juurestiku tüüpi pn: 1) Peajuurestik, mis tekib idujuurtest ning koosneb peajuurest ja mitut järku külgjuurtest 2) Lisajuurestik, mis võib tekkida varre või lehe suvalisest osast 3) segajuurestik, mis koosneb peajuurest ja lisajuurtest Kuju järgi eriatatakse: 1) sammasjuurestik (peajuur on mõõtmetelt palju suurem kui teised juured) 2) narmasjuurestik (palju ühesuguste mõõtmetega juuri) 3) harujuurestik (teise järgu juured jäävad oma mõõtmetelt vähe alla esimese järgu juurtele). 7. Missuguseid vöötmeid juures eristatakse ning kuidas need omavahel paiknevad? Selgitage joonise abil. a) Kasvukuhik b) pikenemis- e kasvuvööde, c)eristumis e. imavvööde d) külgjuurte vööde. Vt joonist. Lk. 85 8. Mis on juure ülesanded?
Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Seebipuulaadsed Sugukond: Seebipuulised Perekond: Vaher Liik:Harilik vaher VÄLIMUS vaher on ühekojaline lehtpuu tüve läbimõõt kuni 1 meeter eluiga 150200 aastat, harva kuni 300 võrsed ja noor tüvi on siledad, isegi kergelt läikivad ja punakaspruunid vanemas eas kattub tüvi tumehalli peenerõmelise korbaga võra on suur ja laiuv, tõusvate harudega vahtral on hästi arenenud sammasjuurestik, peajuur ei tungi sügavale, külgjuured on tugevad ja hästi harunenud vahtrat on võrreldud tammega nii juurestiku kui puidu tugevuse tõttu VÄLIMUS vahtra lehed on 57 teravatipulise hõlmaga, hõlmad on üksikute suurte teravate hammastega toorelt sisaldavad lehed valget piimmahla lehed kinnituvad oksale vastakuti lehed on suured: 515, isegi kuni 25 cm pikad ja niisama laiad ning pika peenikese rootsuga
Vili: Tavaliselt ümmargune, harvem piklik või pirnikujuline, söödav, rohkete seemnetega lihakas mari, värvuselt tumesinine kuni peaaegu must. Paljunemisviis: vegetatiivselt maa-aluste võsunditega Tunnus: madal, roheline, piklike lehtedega, suvel tumedate ümmarguste marjadega. Nimetus: Arukask Kuulub sugukonda kaselised, klassi kaheidulehelised, hõimkonda katteseemnetaimed. Juur: hästiarenenud sammasjuurestik, pinnapealne Vars: koor noorelt valge ja kestendav, 30...40-aastaselt moodustub tüve alumises osas paks mustjas korp, tüvi sirge, oksad pikad, rippuvad. Leht: kolmnurksed kuni rombjad harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed http://www.multis cript.net/tallnerk/ failid/arukask.JPG
Ülemised lehed väiksemad, vähem jagunenud, lühikese kitsa valgeääriselise tupega, rootsutud. Vars on õõnes, punakate laikude või täppidega (eriti alumises osas), peente vagudega, paljas. Vars Värvuselt veidi sinakates toonides roheline. Ülaosas harunenud. Maa-alune osa Tugev paksenenud peajuurega sammasjuurestik. Paljunemine Paljuneb seemnetega. Levinud laialdaselt Euroopas, Lääne-Siberis, Levik ja ohtrus Kesk- ja Väike-Aasias, Põhja-Aafrikas. Põhja- Ameerikas.Eestis hajusalt. Kasvab enamasti prahipaikades, elamute ümbruses, teeservadel ja võsastikes. Looduslikes Kasvukoht
et puule jääb ainult käbiroots. Seemned helepruunid, läikivad, helepruuni või tumevioletja tiivaga. Kasvutingimused: Pakasekindel, kuid ei talu hiliskülmasid. Mulla suhtes nõudlik, eelistab viljakaid, hea drenaaziga mineraalmuldi. Varjutaluv ja küllatki halvasti laasuv, kuivad oksad püsivad kaua. Sammasjuurestik. Eluiga 150-200 aastat. Kasutamine: puidu saamiseks. Nuluvaiku ja okstest saadavat nuluõli kasutatakse ka ravimi- ja parfümeeriatööstuses. Kasvatamine väga palju esineb ilupuuna mõisaparkides. Linnahaljastuses kasutada ei Eestis: saa, kuna ei talu saastunud õhku. On rajatud ka metsakultuure. Vähesel määral annab ka Eestis looduslikku uuendust.
Mis eristab õistaimi teistest taimedest? V: Neil on palju täiuslikum foto-ja termoperidism, intensiivsem ainevahetus ja lühike arenemistsükkel. Täiuslikumad juhtsooned, ÕIE esinemine, VILI Õis Õis areneb õiepungas, õie osad on homoloogsed lehtedega. Pärast seemnealgmete viljastumist areneb õie sigimikuotsast vili. Õistamiede hõimkond jaotatakse kahte klassi: ühe-ja kaheidulehelised. *kaheidulehelised - Idus kaks idulehte - idujuur areneb peajuureks, kujuneb sammasjuurestik - lehed sulg või sõrmroodsed - õied neljatised või viietised - korvõielised, roosõielised, liblikõielised, tulikalised Näited:Angervaks, kanarbik, kassiristik, kassitapp, kollane mesikas, kollane ülane, naat, kortsleht, palderjan, pääsusilm *Üheidulised - Idus üks iduleht - idujuur taandareneb - lehed rööp- või kaarroodsed - õied kolmetised - kõrrelised, lülialised, käpalised - Maisi lehed, rööp või kaarroodsed Näiteks; Orashein, Inimene ja taimed- floora ja kultuur
Võra on plastiline s.t kujutab oma võra vastavalt sellele, kuidas tal on ruumi ja valgust kasvamiseks. Metsa ja häilu servas kasvavate puude võrad on ühepoolsed. Selleks, et mändide võrad oleksid sümmeetrilised ja et nad ühtlaselt laasuks, peab puude vahekaugus noores ja keskealistes puistudes olema ühtlene. Mänd on ka tugeva juurestikuga s.t kujundab oma juurestiku vastavalt kasvukoha tingimustele. Viljakatel värsketel muldadel kujuneb sügavale ulatuv sammasjuurestik, äärmuslikel kasvukohatüüpidel, nagu nõmme-, loo- ja soometsades, aga pinna lähedane juurestik. Männikuid võib julgemalt harvendada kui kuusikud, sest tormikahjustuste oht on seal väiksem (olenevalt kasvukohast). Tänu tormikindlusele jäetakse lageraie raiesmikele männiseemne puid. 4 Puistu omadused ja kasutamine
Leht Nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Pikkus 4...7 cm, laius 2,5...4 (5,5) cm. Värvuselt helerohelised. Koor noorelt valge ja kestendav, 30...40-aastaselt moodustub tüve alumises osas paks Vars mustjas korp. Noored võrsed punakad, heledate vahatäpikestega. Tüvi sirge, oksad pikad, rippuvad. Juur Juurestik on hästiarenenud sammasjuurestik, pinnapealne. Paljuneb peamiselt sugulisel teel seemnete abil. Tuullevija. Noorelt annab kännuvõsu, juurte Paljunemine läbiraiumisel juurevõsu. Kasvab looduslikult peaaegu kogu Euroopas, idas ulatub kuni Siberi lääneosani. Eestis sage Levik ja ohtrus puu. Puurindes puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, peaaegu kõikides kooslustes. Mullaviljakuse
lühivõrsetele kimpudena. Nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Pikkus 4...7 cm, laius 2,5...4 (5,5) cm. Värvuselt on lehed helerohelised. 4 Tüvi ja juurestik Koor noorelt valge ja kestendav, 30...40-aastaselt moodustub tüve alumises osas paks mustjas korp. Noored võrsed punakad, heledate vahatäpikestega. Tüvi sirge, oksad pikad, rippuvad. Arukase juurestik on hästiarenenud sammasjuurestik ja pinnapealne. Arukase vili Arukase vili on väike veidi pikliku kujuga kahe laia tiivaga pähklike. Seemned valmivad juuli lõpus või augustis. Nad on kollakaspruunid, veidi läikivad. Sügisel võivad need tuule abil lennata päris kaugele. 5 Levik ja kasvukohad Arukask on levinud peaaegu kogu Euroopas (Euroopa lõunaosas ainult mägedes) ja Aasia edelaosas. Idas ulatub leviala Siberi
Pungade saamiseks lõigatakse kevadel nende paisumise ajal oksad puudelt maha ja kuivatatkse hea tulletõmbusega ruumis. (Taimedes talletuv tervis, Ain Raal 2003:46). Arukask on üks meie tavalisemaid lehtpuid Eesti looduses. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Juurestik on hästiarenenud sammasjuurestik, pinnapealne. ("Eesti taimed" 2008) Arukase pungad sisaldavad eeterlike õlisid nagu betuleen ja betulool, vaik, tanniinid, saponiinid, flavonoidid jm. Lehed samuti sisaldavad eeterlikke õlisid, sponiine, flavonoide, monoglükosiide jm. Tõrv sisaldab guaiasooli, kresooli, katehhooli, pürogallooli ja selle dimetüüleetre ja teise fenoole. (Taimedes talletuv tervis, Ain Raal 2003:47). Enamik eeterlikest õlidest on mõõduka antiseptilise toimega. See võimaldab eeterlikke
klorofülli on väga vähe, õhulõhed puuduvad! Esikoor: paikneb epidermi all, koosneb põhikoest. Välises osas paikneb kollenhüüm, sisemise rakkude kihi rakud on väikesed, tihedalt üksteise kõrval ja neljakandilised. Kesksilinder e steel: välimine rakukiht on peritsükkel, sisemuses juhtkimbud. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi. Juhtkimp: radiaalne juhtkimp (floeemi ja ksüleemi grupid vaheldumisi). ·Juurestik Võib esineda ka sammasjuurestik või narmasjuurestik. Sammasjuurestik: kujuneb siis, kui idujuurest areneb üks pea- ehk sammasjuur. Sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad. Külgjuured on samasuguse ehitusega kui peajuur, kuid nad on viimasest oluliselt peenemad. Sammasjuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele, puudele ja põõsastele. Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast
Klass: imetajad (hobune, koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Sekts: kiskjad (koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Sugukond: kaslased (lõvi, siiamikass, kodukass) Perekond: kass (siiamikass, kodukass) Liik: kodukass (kodukass) Õistaimede ehitus Juur Õistaimedeks nimetatakse taimi kellel on õied, seemned ja viljad. Juurestikuks nimetatakse taime juurte kogumit. Juurestik jaguneb kaheks: 1. sammasjuurestik, mis koosneb peajuurest ja väikestest lisajuurtest. 2. narmasjuurestik, mis koosneb paljudest ühesuguse ehitusega juurtest. Juur on taime organ, mille ülesandeks on taime kinnitamine mulda ja vee ning selles lahustunud toitainete võtmine mullast. Taime peajuur areneb seemnest väljuvast idujuurest. Narmasjuurestik saab alguse iduvarrest. Juure põhiülesanded: 1. vee ja mineraalainete võtmine mullast. 2. taime kinnitamine mulda. Juure lisaülesanded ja vastava ehitusega juured: 1
kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Ühe- ja kaheiduleheliste taimede võrdlus Katteseemnetaimed jagatakse ühe- ja kaheidulehelisteks seemne ehituse alusel, kuid neil taimerühmadel on ka teisi iseärasusi: TUNNUS KAHEIDULEHELISED ÜHEIDULEHELISED Idulehtede arv seemnes Kaks Üks Juurestik Valdavalt sammasjuurestik Narmasjuurestik Juhtkimbud varre ristlõikel Korrapäraselt ühel ringil Hajusalt Lehtede roodumine Sulg-või sõrmroodsed Rööp- või kaarroodsed Lehelaba serv Harva terve Terve Õie osade arv 4,5 või rohkem 3 või selle kordne arv (6, 9 jne)
Leht Hõredalt karvased lihtlehed. Leheserv täkiline kuni peaaegu terve. Lehe pikkus kuni 6 (7) cm, laius kuni 2 cm. Alumised lehed umbes laba pikkuse rootsuga, ülemised lühirootsulised. Esinevad täkilise servaga sulgjalt lõhestunud abilehed, millede pikkus on 3¼4 cm. Vars Varred on nõrgad, tõusvad kuni püstised, mõnikord lamavad, harunemata või juba alusel harunenud, lühikeste karvadega kaetud. Maa-alune osa Taimel on rohkesti haruneva peajuurega sammasjuurestik. Paljunemine Paljuneb seemnetega. Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, sisseviiduna ka Väike-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis sage. Kasvukoht Meil kasvab peamiselt umbrohuna põldudel, söötidel, karjamaadel, kraavide nõlvadel, teeservades, aedades, vahel ka loo- ja pärisniitudel, rannavallidel. Küllaltki kuivalembene, kasvab sageli liivastel, kuid mitte liialt lubjarikastel kohtadel.
See kaitseb juure sisemuses paiknevat kesksilindrit ehk steeli. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu erinevatesse taimeosadesse. Kesksilindri ja koore parenhüümi vahel paikneb endoderm, mis reguleerib vee liikumist pinnasest kesksilindrisse. Juured moodustavad JUURESTIKU: sammasjuurestik selge peajuurega (sammasjuurestik kujuneb idujuurest)(iseloomulik paljudele rohttaimedele, põõsastele ja puudele); narmasjuurestik paljudest võrdväärseist juurtest (kujuneb lisajuurtest, lisajuured tekivad varrel) (iseloomulik kõrrelistel ja üheidulehelistel). (õp. versioon) Juurte MUUDENDID: säilitusjuured (daalia, angerpist, kuradikäpp jt, kurekellukas, suures osas ka porgand, kaalikas, võilill), veesäilitusjuured (asparaagus, rohtliilia)
PIHLAKAS Referaat SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. ERINEVAD PIHLAKAD...................................................................................................4 1.1 Harilik pihlakas.....................................................................................................4 1.2 Tuhkpihlakas.........................................................................................................6 1.3 Pooppuu................................................................................................................ 6 1.4 Pihlakate võrdlus...................................................................................................7 2. PIHLAKATE ERILISUS....................................................................................................9 2.1 Väike-Saadu...
Acer platanoides Rahvapäraselt kutsutakse vaherit veel: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras. Kuulub sugukonda vahtralised, perekonda vaher. Vaher on levinud puu nii linnaparkides kui ka vanade mõisate ümbruses. Paljud on kindlast kevadel seisatanud ja tema kaunist õisi täis rüüd imetlenud. Siis kostub ülevalt puuladvast vaikset kohinat ja kõikjal on mesilaste sumisemine – on tunne, nagu oleks sattunud muinasjutumaale. Kuid ega puu ilu hiljemgi kuhugi kao. Sügisel võib teda pidada vahest kõige ilusamaks puuks. Siis on meie harilik vaher üleni ehitud kirjude punakates, kollakates ja oranžides toonides lehtedega, millel mõni laik võib veel isegi roheline olla. Sellisest puust ei saa ükskõiksena mööduda. Peale selle võib sügisel näha lendamas vahvaid vahtra vilju. Nad langevad keereldes puult nagu väikesed helikopterid. VAHER LOODUSES Seda puud o...
Referaat Kartuli Agrotehnika Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja : Raino Käär 22.01.2013 Sissejuhatus Kartul (Solanum tuberosum L.) Kartulit peetakse üheks maailma vanimaks kultuurtaimeks. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud kartulijääke, mille vanuseks on üle 7000 aasta. Kuid on ka kartulivorme, mida söödi Tsiilis juba 13 000 aastat tagasi.Tollel ajal ei kasvatatud kartulit veel kultuurtaimena vaid toituti kartuli metsikutest vormidest. Kartul kultuuristati Lõuna-Ameerikas Peruus ja Boliivia Adides. Sealt levis ta 16. sajandil edasi teistesse riikidesse. Euroopasse toodi kartul Hispaania vallutajate poolt. Kuna talle ei osatud nime anda, siis võeti kasutusele kartuli indiaanikeelne nimetus ,,batata", millest tuleneb ka inglise keelne sõna ,,potato". Meil kasvatatav kartul on pärit Tsiilist, kuna sel...
Esikoor: paikneb epidermi all, koosneb põhikoest. Välises osas paikneb kollenhüüm, sisemise rakkude kihi rakud on väikesed, tihedalt üksteise kõrval ja neljakandilised. Kesksilinder e steel: välimine rakukiht on peritsükkel, sisemuses juhtkimbud. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi. Juhtkimp: radiaalne juhtkimp (floeemi ja ksüleemi grupid vaheldumisi). · Juurestik Võib esineda ka sammasjuurestik või narmasjuurestik. Sammasjuurestik: kujuneb siis, kui idujuurest areneb üks pea- ehk sammasjuur. Sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad. Külgjuured on samasuguse ehitusega kui peajuur, kuid nad on viimasest oluliselt peenemad. Sammasjuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele, puudele ja põõsastele. Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri
Esikoor: paikneb epidermi all, koosneb põhikoest. Välises osas paikneb kollenhüüm, sisemise rakkude kihi rakud on väikesed, tihedalt üksteise kõrval ja neljakandilised. Kesksilinder e steel: välimine rakukiht on peritsükkel, sisemuses juhtkimbud. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi. Juhtkimp: radiaalne juhtkimp (floeemi ja ksüleemi grupid vaheldumisi). Juurestik Võib esineda ka sammasjuurestik või narmasjuurestik. Sammasjuurestik: kujuneb siis, kui idujuurest areneb üks pea- ehk sammasjuur. Sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad. Külgjuured on samasuguse ehitusega kui peajuur, kuid nad on viimasest oluliselt peenemad. Sammasjuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele, puudele ja põõsastele. Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri
PALJASSEEMNETAIMED · on varred, lehed, juured · emas- ja isassuguorganid lahksugulistes käbides · tuultolmlejad · paljunevad seemnetega KATTESEEMNETAMED TUNNUS KAHEIDULEHELISED ÜHEIDULEHELISED IDULEHTEDE ARV KAKS ÜKS JUURESTIK ENAMASTI SAMMASJUURESTIK NARMASJUURESTIK LEHTEDE ROODUMINE SULG-JA SÕRMROODSED RÖÖP- JA KAARROODSED JUHTKIMPUDE PAIGUTUS VARRES KORRAPÄRANE RING KORRAPÄRATULT ÕIEOSADE ARV 4, 5 VÕI ROHKEM ENAMASTI 3 VÕI 3-E KORDNE ELUVORM PÕÕSAD, PUUD, ROHTTAIMED ROHTTAIMED SELGROOGSETE JA SELGROOTUTE LOOMADE VÕRDLUS
tunnus. Sügavale mulda tungiv juurestik on koduamisetest puuliikidest harilikul tammel, pärnal, vahtral, jalakal ja männil, pindmine juurestik agaharilikul kuusel ja haaval, aru- ja sookasel. Puittaimede juurtel on täita mitu funktsiooni. Kuna puittaimed kasvavad erinevates mullatingimustes, on neil sõltuvalt liigist ka erinevad juurestikutüübid. Puid, mis kasvavad kuivadel toitainetevaestel muldadel, iseloomustab hästiarenenud sammasjuurestik – peajuur tungib sügavale, et varustada taime sügavamalt saadava vee ja mineraalainetega. Peajuurest lähtuvad tugevad külgjuured, mille abil puu ankurdab end kindlalt mulda. Enamik puittaimi elab sümbioosis seentega, moodustades mükoriisa e seenjuure (vt lähemalt ptk 7.9.4). Sümbiontsed bakterid moodustavad taimede juurtel paksendeid – juuremügaraid ehk aktinoriisasid, milles seotakse õhulämmastikku. Juuremügarad esinevad kõigil liblikõielistel
taimeosade loomiseks. Enamik põhjamaa kõrrelisi taimi hakkab idanema kui temperatuur on üle 0 kraadi. Lõunapoolsetel taimedel on minimaalne temperatuur +10. Hingamiseks on hapniku vaja ning see suureneb järsult verventatiivse tegevuse elavnemisel. Katteseemnetaimed ehk õistaimed Tunnuseks on õie esinemine, enamikul on putuktolmlemine. Toimub kaheliviljastumine. Katteseemned jaotatakse kahe- ja üheidulehelisteks. Kaheidulehelistel on valdavalt sammasjuurestik, üheidulehelistel narmasjuurestik. Üheidulehelised: · narmasjuurestik · Lehtede roodumine: rööp- või kaarroodumine · lehelaba serv harva terve · õie osasid: 3 või selle kordne arv · õiekate lihtne · enamasti rohttaimed Kaheidulehelised · valdavalt sammasjuurestik · Sulg- või sõraroodumine · lehelaba serv harva terve · õie osade arv 5 või 4 · õiekate: sageli tupeks ja krooniks jagunenud
KUIDAS KASVAB PUU? Puu jaotus: juur, tüvi, võra e kroon Juure kolm peamist ül: kinnitada puud pinnasesse, võtta pinnasest mineraalainetega toitemahlu, säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid. Juure jagunemine: peajuur (kinnitab puitu pinasesse), narmasjuured (võtavad mullast toitemahlu, on tihti sümbioosis seeneniidistikega, mis aitavad efektiivsemalt omastada mineraalseid toiteaineid ja lämmastikku). Juurte liigitus: sammasjuurestik (nt mänd, tamm, nulg), lausjuurestik e narmasjuurestik (nt kuusk, pöök, pappel). Juure kasvuajad on juuni algus ja siis august ja september. Ühe ha suuruses metsas (100 m * 100 m) võib võrasse ,,pumbatud" vee hulk ulatuda kuni 30 000 liitrini aastas ja seega võib keskmise suurusega puu trantsportida soojal suvepäeval võrasse ligi 800...1000 liitrit vedelikku. Juurtega mullast võetud toormahlad trantsportitakse mööda tüve maltspuidu osa võrra, seal asuvatesse lehdedess
Leheroots 3-4 cm pikk. 5. Õied ja viljad: õitseb juulis. Õied kinnituvad rootsuga piklikule kandelehele, 3-11 kaupa püstises ebasarikas. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerikkad. Viljaks on pähklike pikal rootsul, kerajas või äraspidimunajas, kuni 0,8 cm läbimõõdus. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga suure varjutaluvusega. Hästi arenenud sammasjuurestik, väga tormikindel. Eluiga kuni 600 aastat. Annab palju kännuvõsu. 7. Kasutus: puit kerge, tema mõõtmed ei muutu, seetõttu väga hinnatud. Väga hea meetaim. Talub saastunud õhku, seetõttu levinud ka haljastuses. Harilik Jalakas (ulmus glabra) 1. Leviala: peaaegu kogu Euroopa, Väike-Aasia. 2. Suurus: 30-40 m, tüve läbimõõt kuni 1 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra tihe, lai, silinderjas või laiuv. Noorelt kooniline. Tüvekoor
ehitus Kaunviljade bioloogilised iseärasused · Sammasjuur tungib väga sügavale mulda · Kaunviljade juurtel on väga suur toiteainete omastamise võime · Kaunviljade väetamisel ei pea kasutama lämmastikväetist · Põhiväetisteks on fosfor- ja kaaliumväetised · Kaunviljade vars on vajab tihti toestamist või tugikultuuri · Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane Juurestik -Kaunviljadel on sügavale tungiv sammasjuurestik, kus peajuurelt väljuvad hargnevad külgjuured -Esineb kolm juurestikutüüpi 1. I järgu külgjuured on jämedad ja neid on vähe, II järgu külgjuured peaaegu puuduvad (lupiinid) 2. Arenenud on: a) peajuur ja tugevad külgjuured (põlduba, suvivikk, kikerhernes) b) suhteliselt nõrgad külgjuured (hernes, seahernes, lääts) 3. Peajuur ei tungi sügavale, külgjuured on tugevad ja võivad pikkuselt ületada peajuure (aeduba, sojauba)
Ühe- ja kaheiduleheliste võrdlus. ÜHEIDULEHELISED KAHEIDULEHELISED (Monocotyledoneae) (Eudicotyledoneae) Monofüleetiline parafüleetiline rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud) vôrkroidsed lehed (sulg, sôrmroidsed) lehetupp, aga leheroots ja abilehed puudu on abilehed; lehed laiad 3 ôieosa 4-5 ôieosa narmasjuurestik sammasjuurestik enamasti rohttaim emb-kumb 1-kaviline tolmutera 3-kaviline tolmutera hajusad juhtkimbud, kambium harva kambiumiga juhtkimbud ringina ei ole eristunud esikooreks ja steeliks esikoor ja steel ¼ liikidest; kôrrelised; käpalised e. ¾ liikidest; roos-, liblik-, korvôielised orhideelised (ca 20000)! (enim) (1/10 ôistaime liiikidest! ~ 25000). Nt. palm, iris, tulp, bambus, rukis, mais, liilia.
25.Ühe- ja kaheiduleheliste võrdlus. ÜHEIDULEHELISED KAHEIDULEHELISED (Monocotyledoneae) (Eudicotyledoneae) Monofüleetiline parafüleetiline rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud) vôrkroidsed lehed (sulg, sôrmroidsed) lehetupp, aga leheroots ja abilehed puudu on abilehed; lehed laiad 3 ôieosa 4-5 ôieosa narmasjuurestik sammasjuurestik enamasti rohttaim emb-kumb 1-kaviline tolmutera 3-kaviline tolmutera hajusad juhtkimbud, kambium harva kambiumiga juhtkimbud ringina ei ole eristunud esikooreks ja steeliks esikoor ja steel ¼ liikidest; kôrrelised; käpalised e. ¾ liikidest; roos-, liblik-, korvôielised orhideelised (ca 20000)! (enim) (1/10 ôistaime liiikidest! ~ 25000). Nt. palm, iris, tulp, bambus, rukis, mais, liilia.
pikad, pruunid, paiknevad nürinurga all, jagunevad varisedes kaheks tiivuliseks eraldi seemneks, 1000 seemne kaal 120 gr., viljakandvus algab puudel 25...30 aastaselt. H. vaher on meil üks enamkasutatud pargipuu, alleepuu, eelistades viljakamaid muldi ja avatud kasvukohta. Noorelt on varjutaluv, külmakindel, paljuneb hästi seemnetega (idanevus kuni 90 %), millised idanevad massiliselt kevadel varakult enne lume lõplikku sulamist ja annab 60...70 eluaastani ka kännuvõsu. Hästiarenenud sammasjuurestik tungib mõne meetri sügavusele mulda, areneb ka väga rikkalik narmasjuurestik. Tarbepuuna on vaher väga väärtuslik. Puidu erikaal on 0,63...0,65 gr/cm³. Puit on libe, kõva, läikiv ja seda kasutatakse seal, kus tugevus ja libedus olulised on. Vahtrapuust tehakse tööriistadele varsi, samuti mööblit ning trei- ja höövelspooni, varem puidust hammasrattaid veskitele ja XIX sajandi algupoolel ka reejalaseid. Vahtrapuidu resonantsomadusi kasutatakse muusikariistade valmistamisel
Vaigupesadest välja voolanud vaik rikub toote välispinda, takistab välisviimistlust ja liimimist. Karr- puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine.Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub. Tõrvaslaik- tugevasti vaiguga läbi imbunud tüve osa. Saematerjalides ja spoonis nähtav suure tumeda laiguna, õhuke materjal selles kohas vastu valgust läbi kumav. Kuuske lõhastatakse kännupoolsest otsast. Kuusel on narmasjuurestik e pindmised juured, männil sammasjuurestik e sügavale kasvavad juured. See teeb kuusemetsad tormile kartlikumaks. Kuuske ja mändi kasutatakse peamiselt ehituspalgina, kadakat suveniiride nõude valmistamisel. Kergeim puu eestis on elupuu, kuid ta on sisse toodud okaspuu. Lehtpuud: Kasvavad parasvöötmest ekvaatorini välja, on katteseemnetaimed. Mida ekvaatori poole seda tumedaimaid puuliike võime leida. Vihmametsadest võib leida lausa mustja tooniga puitu.
siduda lämmastiku. Tuleks tunda bioloogili omadusi. Kasuatda võib: liblikõielised õistaimed- (tähtsad tänu maheviljelusele, ning lämmastikväetise kõrge hinnale, küllalki arvukas 50 liiki, ristik, kitsehernes), toorproteiini sisaldus kaks korda suurem kui liblikõielistel. Raske kuivatada, Ristikutel lühem eluiga, vajavad parasniisket mulda, lubjalembelised, kaasnevad piirangud, seemned kallimad, seemne saak sõltub ilmastikust, putuktolmleja, põhiliselt sammasjuurestik, seetõttu vegetatiivselt vähelevivad. Puhmikulised (punane ja roosa ristik), võsundilised(hiire ja seahernes), juurevõrselised (karjatatava hübriid lutserni sordid), maapealsete võrsetega( valge ristik). Kõrrelised heintaimed- olulised söödataimedena, suur võrsumisvõime, hea ädalakasv, suur plastilsus toitainete reziimi suhtes, hea söödavus korraliku väetamise tingimustes, suur saagivõime, kõrge vastupidavus talvitumisele, haigustele, ebasoodsatele kasvutingimustele,
vahelduvalt, lehetuped servadest kokku kasvanud, keelekest ega karvaringi pole, õiekattelehed redutseerunud, soomusjad, õied õisikutes, tuultolmlejad, vili: pähklike Ühe- ja kaheiduleheliste võrdlus. (klassid) ÜHEIDULEHELISED KAHEIDULEHELISED Idulehtede arv seemnes Üks Kaks Juurestik Narmasjuurestik Valdavalt sammasjuurestik Juhtkimbud varre ristlõikel Hajusalt Korrapäraselt ühel ringil Lehtede roodumine Rööp- või kaarroodsed Sulg- või sõrmroodsed Lehelaba serv Terve Harva terve Õieosade serv 3 vüi selle kordne arv 4,5 või rohkem Õiekate Lihtne Tupp ja kroon Eluvorm Enamasti rohttaimed Puud, põõsad, rohttaimed
• Täidab toitainete säilitus- funktsiooni; • Hoiab puu vertikaalasendis, mis on eriti oluline tugeva tuule korral Juurte jagunemine: • Peajuur kinnitab puu pinnasesse. Tugevalt arenenud peajuurega juurestiku nimetatakse sammasjuurestikuks • Sammasjuurestik (nt. mänd, tamm, nulg) • Kui peajuur ei arene ja põhimassi moodustavad külg või lisajuured, siis on tegu narmasjuurestikuga (nt. kuusk, pöök, pappel). • (Narmasjuured on tihti sümbioosis seeneniidistikega, mis aitavad puul efektiivsemalt omastada mineraalseid toiteaineid ja lämmastikku. Puu annab vastu orgaanilisi aineid • Paljudel okaspuudel on mükoriisa – seeneniidistiku ja juurekoe põimikud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
