Fourth level Ø Tema vanemad olid Fifth level Eesti diplomaat ja tõlkija Georg Meri ning AliceBrigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Võsu kool 9. klass Martin Promen 2011 2 1941 Aastal 1941 küüditati Meri perekond Eestist Siberisse. Ø Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri tööd metsatöölisena. Ø Võsu kool 9. klass Martin Promen 2011 3 1950 Hiljem tuli ta tagasi Eestisse, kus 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo
REFERAAT VÕSU XXX XXX 2009 TALLINN Võsu Taime maapealset osa nimetatakse võsuks. Taime võsu hakkab arenema seemnes olevast idapungast, mille tipus asub kasvukuhik. Võsu keskne osa on vars, mis kannab pungi ja lehti ning ka õisi ja vilju. Võsul saab eristada nii lehepungi kui ka õiepungi. Lehepungas on varjul algne vars lehealgmetega, õiepungas on õiealgmed. Asukohe järgi varrel eristatakse ka ladvapungi ja külgpungi. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks. Külgpungadest arenevad nii lehed kui ka varreharud. Pungi kaitsevad tihedasti üksteise vastu liibunud pungasoomused, mis
ravimite valmistamiseks(palderjan,takjas,lagrits), Kariloomade söötmiseks(söödapeet, kaalikas) VÕSU Võsu- Taime maapealne osa, mis areneb idupungast ja mille tipus asub kasvukuhik. Pungad -katavad tihedalt üksteise vastu liibunud pungasoomused. *kaitseb algmeid kuivamise ja külmumise eest. Lehepung- algeline vars lehealgmetega. Õiepung-algeline vars õiealgmetega. Asukoht varrel. -Külgpungad-kujunevad lehtede kaenlas, sealt arenevad lehed ja varreharud -Ladvapungad-Sealt kasvab võsu pikemaks, tipust. Pungade kasvamine. -Pungasoomused lüüakse lahti -Pungasoomused langevad maha -Taimed lehtivad ja õitsevad *Uinupungad- pungad mis jäävad püsima, aga ei arene -nad hakkavad arenema, kui osa võsust hävineb. Risoom-võsu, mis meenutab juurt, siseehituselt varre moodi. Tal on taandarenenud soomusekujulised lehed ja pungad Mugul-maa-aluse võstu timpine, tugevasti paisunud varuainetega osa. Mugulal on pungad, silmad. Sibul-muundunud võsu, millel on vars lühenenud
kinnitumiseks ja ronimiseks tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk, kaitsta pungi külma eest jänesekapsas õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed? Näiteks vesihernes juurte ülesandeid täidavad lehed. Triin Marandi (TFG) Võsu Loetle taimeorganid! Taimeorganid: õis, vili, leht, vars, juur õis, vili, leht ja vars moodustavad võsu taime maapealne osa (tavaliselt) Joonista vihikusse võsu ja kirjuta juurde selle osad! vars, ladvapung, külg- ehk kaenlapungad, lehed, sõlmed, sõlmevahed Mis on pung? võsu alge, millest areneb vars lehtedega või õitega (õiepungad) Täida tabel pungade kohta! külgpung lehe kaenlas varreharud ja lehed ladvapung varre tipus võsu kasvab pikemaks
kinnitumiseks ja ronimiseks tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk, kaitsta pungi külma eest jänesekapsas õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed? Näiteks vesihernes juurte ülesandeid täidavad lehed. Triin Marandi (TFG) Võsu Loetle taimeorganid! Taimeorganid: õis, vili, leht, vars, juur õis, vili, leht ja vars moodustavad võsu taime maapealne osa (tavaliselt) Joonista vihikusse võsu ja kirjuta juurde selle osad! vars, ladvapung, külg- ehk kaenlapungad, lehed, sõlmed, sõlmevahed Mis on pung? võsu alge, millest areneb vars lehtedega või õitega (õiepungad) Täida tabel pungade kohta! külgpung lehe kaenlas varreharud ja lehed ladvapung varre tipus võsu kasvab pikemaks
VÕSU: 1.Millest areneb võsu? V:See areneb seemnes olevast idupungast, mille tipus asub kasvukuhik. 2.Seleta mõisted:Ladva-,külg-ja uinupung. Ladvapung-ladvapungast kasvab võsu pikemaks Külgpung-Külgpungast arenevad nii lehed kui ka varreharud Uinupung-Külgpungad, mis jäävad püsima,ei arene ning ei paisu ja avane 3.Võrdle õie-ja lehepunga ehitust. Lehepungas on varjul algeline vars lehealgmetega,õiepungas on õiealgmed,mõlemad tekivad mitmeaastastele taimedele. 4.Millistel taimedel on maa-alused muundunud võsud?Too näiteid. Mitmeaastastel rohttaimedel ehk püsikutel.NtÜlane,Sinilill,alpikann.. 5.Mille poolest erineb risoom juurest?
Toimub OSMOOSI teel, vett võetakse juurtega. 5. Milleks kasutab inimene taimede juuri? Toiduks,toitude maitsestamiseks,suhkrupeedi juurtest saadakse siirupit ja suhkrut,ravimite valmistamisel ja kariloomadele toiduks. 6. Juurte ülesanded. Taime kinnitamine mulda Vee ja selles lahustunud mineraalainete imemine mullast ning edasi juhtumine taime maapealsetesse osadesse. Võsu 1. Millest areneb võsu? Seemnes olevast idupungast,mille tipus asub kasvukuhik. 2. Seleta mõisted: ladva-,külg- ja uinupung. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks. Külgpungadest arenevad nii lehed kui ka varreharud. Uinupung on külgpung,mis hakkab arenema alles võsu kahjustamisel. 3. Võrdle õie- ja lehepunga ehitust. Õiepungas on õiealgmed Lehepungas on varjul algeline vars lehealgmetega. 4. Millistel taimedel on maa-alused muundunud võsud? Too näiteid.
Lahemaa rahvuspark Asukoht ja pindala Asub Põhja- Eestis. Pindala on 747,84 km². Maismaa on sellest 479,10km². Meri on 268,74 km². Midagi huvitavat rahvuspargi kohta Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kuluuripärandi, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskuluuri ja alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mis rahvuspargis asuvad? Looduskeskus- Oandu looduskeskus. Lõkkekoht- Mustoja lõkkekoht, Nõmmeveski lõkkekoht, Kalmeoja lõkkekoht. Matkarada- Oandu-Võsu, Võsu-Nõmmeveski, Nõmmeveski-Liiapeksi, Käsmu matkarada, RMK matkatee. Puhkekoht: Esku-, Koljaku-, Kuueristi puhkekoht. Rattarada: Käsmu jalgrattarada. Telkimisala: Oandu-, Võsu-, Purekkari--, Juminda ja Tditre telkimisala. Rahvuspargi erilisus Rahvuspargi moodustumine 1.juulil 1971.a olu üheks oluliseks rajajooneks Eesti ajaloos. ...
Kujult on Vihula vald ,,laialivenitatud" territoorium piki rannikut, kus paiknevad suured metsamassiivid. Lääne poolt on rannajoon tugevasti liigestatud Ida poolt vähem. Asustus Valdav osa asustusest on koondunud endiselt mere äärde ja peamiselt suurtemate liiklusteede lähedusse. Rannikul on asustus kõikjal pööratud näoga mere poole. Tihedamalt asustatud aladeks on Võsu-Käsmu piirkond, Palmse- Sagadi- Vihula piirkond. Suhteliselt tihedalt on asustatud ka rannaäärsed piikonnad Võsu ja Altja vahelisel alal ja Vainupea ning Karepa piirkonnas. Vallas on 52 küla ja üks alevik. Suuremad keskused on Võsu, Käsmu, Palmse, Võsupere, Vergi, Vihula, Annikvere. Teedevõrk Teed vallas jagunevad riigimaanteedeks, kohalikeks maanteedeks ja erateedeks. Kohalikke maanteid on vallas kokku 101,8 km. Olemasolev teedevõrk vallas on piisava tihedusega ja teed on heas korras. Veeteed Vihula vallas asub 3 väikesadamat- Vergi, Vainupea ja Eisma. Kaubaveo eesmärgil
Reklaami Poisid OÜ Hr Priit Võsu Teie 08. mai 2013 nr 5-13/336 Glorius Trade OÜ Puiestee 5 Meie 09. mai 2012 nr 4-6/678 51004 TARTU Reklaamiteenuse tellimine Austatud härra tegevdirektor Täname tellimuse eest Oleme nõus teile osutama soovitud reklaamimisteenust alates 15. mai 2013. Reklaami koostaja Liia Võsu kontakteerub teie personalitöötajaga andmete täpsutamiseks. Lisame hinnakirja pakutavatest reklaamiteenustest. Lugupidamisega Pille Roos Reklaami osakonna juhataja Lisa: 1 lehel 2 eks Peeter Saul 738 5880 E-post: [email protected] Puietsee 5 Telefon 738 5878 Arvelduskonto 1001044284283 51013 TARTU Faks 738 5881 SEB Registrikood 7477491 E-post: [email protected]
Hiljem ta kahetses 3. Minna natukeseks ajaks kõigiks kaugele. Näiteks Reena vanaisa suvilasse Võsule 4. Et Ants polegi ta päris isa 5. Ta läks Rita juurde 6. Anni ema oli avastanud päeviku kuna ta oli vahetanud voodipesu. Ta süüdistas Anni nuhkimises ja Ann hakkas nutma ning jooksis ära Rita juurde. Öö veetis ta Rita juures 7. Ann läks redusse Reena suvilasse Võsule ja koos klassiõe Ritaga 8. Nad tutvusid kolme kohaliku Võsu poisiga 9. Nad ütlesid oma vanematele, et nad tahaksid nädalavahetusel puhata Reena suvilas 10. Villem oli üks kohalik Võsu mees. Ta oli kahekümne kuue aastane. Tüdrukud tutvusid temaga Võsu ööklubis. 11. Rita kutsumise peale tulid samuti Võsule Rita vend, tema sõbrad ja mõned tüdrukud 12. Kerli viidi haiglasse, kuna ta jäi suitsu kätte 13. Ta kuulis, et tema ema hõikas teda hellitusnimega- Annu. Ann arvas, et ta kujutas seda ette 14
HAANJA LOODUSPARK PAIKNEMINE • Asub Võrumaa südames, Eesti kõrgeimas piirkonnas, ulatudes kõrgemale kui 200 m merepinnast • Kaart • Pindala on 16 903 ha • Hõlmab endast näiteks Ööbikuorgu, Vällamäge, Kütiorgu ja Suurt Munamäge ISELOOMUSTUS • On loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilitamiseks • Haanjamaal oli kunagi järvi rohkem kui tänapäeval, aga paljud neist on nüüdseks muutunud madalsoodeks või rabaks • Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid, mis hõlmab ka Eesti kõige sügavamat järve – Rõuge Suurjärv • Siin asub Baltimaade kõrgeim tipp – Suur Munamägi TAIMESTIK • Ülekaalus on kuusikud, nendele järgnevad sageduselt kaasikud, männikud, lepikud ning haavikud • Haruldastest taimeliikidest asub siin näiteks Haanjamaa salumetsadele iseloomulik rapuntsel, Brauni astelsõnajalg ja võsu-liivsibul Brauni ast...
kõdunevat, jättes lehearmi. Lehtedest võib olla säilunud ka vaid väike kurruke punga all (kartuli mugul). Risoomil arenevad lisajuured eelistatult sõlmekohtadesse (kõrrelised, sh. orashein alati, naat eelistatult), harvem hajusalt kogu varrele (sirel). Võsu muudendid: Sibul (sibul, küüslauk, liiliad), sigipungad-sigisibulad (hammasjuur, küüslauk, mõned liiliad). Eristatakse kolme peamist VÕSUMUUDENDIT: risoom, sibul ja mugul. RISOOM on maa-alune muundunud võsu (pohl, harilik mustikas, harilik nurmenukk, sinilill, maikelluke, paljud kõrrelised). Ta asetseb maapinnaga suhtes rööbiti või püstiselt. Risoom on varuainete säilitamise kohaks ja enamasti ka taime vegetatiivseks paljunemiseks. Ebasobivad kasvutingimused põuase suve või külma talve elavad need taimed üle risoomina. Risoom meenutab väliselt juurt, kuid selle tipus puudub kasvukuhik ning tal on eristatavad pungad ja taandarenenud soomusekujulised lehed (või lehtede armid)
Ei esine lõikheinaliste, maltsaliste ja ristõieliste sugukondades. • Ektotroofne – hüüfid asuvad kooreparenhüümi rakkude vahel ja tiheda kattena juure välispinnal. Sellistel taimedel puuduvad juurekarvad. Esineb enamasti 2-id. lehelistel puudel. Kandseened – puravikud, pilvikud, riisikad jne 10)Vars, varte põhitunnused ja ülesanded Tunnused: • Taime maapealne vegetatiivne organ • Vars koos lehtedega on võsu • Vars areneb pungast Ülesanded: - Külgharude moodustamine, lehestiku, õite ja viljade kandmine, vee ja fotosünteesi produktide transport 11) Varte tüübid ja harunemine • Puittaimed: puud (esimene ja teine rinne), põõsad, puhmad, poolpõõsad • Rohttaimed: 1-aastased, 2- aastased ja mitmeaastased 12) Pung, pungade ehitus ja tüübid Pung on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on Põhja-Eestis asuv rahvuspark. Asutati 1. juunil 1971. Eesti esimene rahvuspark. Pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha. Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Põhja-Eesti rannikul asuvalt Lahemaalt leiab kiviseid ja liivaseid rannaalasid, maalilisi rabasid, männi-, põlis- ja pangametsi, loopealseid, klinti lõikunud kärestikulisi jõgesid ning geoloogia-, ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Palju on Soomest mandrijääga üle lahe toodud hiidrahnusid ja rändkive, millega on seotud rohkesti legende ja lugusid. 1971. aastal loodud rahvuspark on Eesti ja e...
määramistunnusteks. Vars on roideline, lüliline, seest õõnes ja paljudel liikidel männasjalt harunev. Ka varrele kinnituvad oksad võivad haruneda. Õhulõhed asuvad varrel ja okstel seal toimub fotosüntees. Osjade maa-aluseks osaks on risoom koos lisajuurtega. Võsu tipus areneb eospea. Selle eoslehtede alakülgedel paiknevad mitme kaupa kotikujulised eoslad. Eoseid ümbritsevad 2 lintjat moodustist (elateeri). Niiskuses on need keerdunud ümber eose, kuid kuivades sirutuvad elateerid laiali ja paiskavad eose eoslast välja. Sellega aitavad elateerid eostel tuulega levida.
Vars on lüliline, sõlmevahed seest õõnsad, välimisel pinnal on sooned ja vaod (vagudes on õhulõhed). Kasvamiseks eelistab varjukamaid kasvukohti. Mestosi Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Aasosi Kasvab kuivemates metsades ja niitudel: palumetsas, laanemetsas, puisniidul ning pärisniidul. Kevadel areneb eospäid kandev pruuniks kuni 25 cm kõrgune oksteta võsu, mis pärast eoste valmimist muutub võsu roheliseks ja kasvatab oksad külge. Aasosi Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Konnaosi Konnaosi on Eesti sama tavaline kui põldosi. Kuid konnaosi kasvab vaid täiesti märgades kohtades. Tema alumine osa on alati veega kaetud. Kuna osja lehed on otsustanud, et päikesekiiri võib püüda
uhumist. Toiduks: porgand, naeris, kaalikas, redis Ravimiteks: palderjan, maikelluke, tedremaran, kalmus, nurmenukk, takjas Maitseaineks: mägarõigas, petersell, seller, pastinaak, aedvaak Loomasöödaks: suhkrupee Tooraineks: suhkrupeet suhkruks Nõsu Nõsu on taime maapealne osa (vars, lehed, pungad). Lehepngad sisaldavad lehe algemeid. Pungi katavad pealt punga soomused. Asukoha järgi varrel jagunevad pungad: 1. ladvapungad, millest võsu kasvab pikekmaks 2. küljepungad, mis paiknevad lehe kaenlas 3. uinupungad on pungad, mis kevadel mingil pohjusel ei puhke. Nad ärkavad alles siiskui teised pungad või osa võsust on hävinud. Muundunud võsud Muundunud võsud on omased mitmeaastastele taimedele. Risom on juuretaoline võsu muudend, kuid erinevalt juurest on risoomil pungad ja lehtede jäänused väikeste soomuste näol või lehearmid
Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Lehed Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Vars Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise. Võsu Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu. Juured Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine : Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt
rannamaid. On mitmeid poolsaari, nende hulgas Juminda, Pärispea, Käsmu ja Verge. Rannikumadalikku eraldab Lahemaal Põhja-Eesti pank. Lahemaa rannik on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Need on sinna hiiglaslike mandriliustike poolt kantud Soomest ja Skandinaaviamaadest. Suuri kivikülve on Juminda poolsaarel ning Käsmu metsas ja rannas. Tuntuimad rändrahnud on Juminda majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi ja ka Võsu Ojakivi. Liivarandu leidub Lahemaa rahvuspargis vähe. http://et.wikipedia.org/wiki/Lahemaa_rahvuspark http://lemill.net/lemill-server/content/pieces/viru-raba Ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjektid Lisaks kaunitele loodusmaastikele on Lahemaal rohkesti ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjekte. Tähelepanuväärsemad neist on Muuksi linnamägi; Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed ning kaluriküla Altjal. Mõisadest Palmse, Kolga, Sagadi ja Vihula. http://www
-11% Pudupood -7%Krooni Selver -10% Rimi -2% Võsu pood -20% -10% 0% lihapood 25% -9% kingapood 30% Turutare 16% Konsum 20% -5% Ly pood 5% Juurdehindlus
Hr Peep Mänd 19.märts 2014 OÜ Mati Post direktor AVALDUS Soovin lõpetada minu ja OÜ Mati Post vahel 1.mail 2013.a sõlmitudtöölepingu. Töölepingu lõpetamise kuupäevaks ja ühtlasi ka viimaseks tööpäevaks palunlugeda 19.03.2014. Lugupidamisega, (allkirja koht) Jaak Võsu tisler
kivikülvide poolest. Need on siia hiiglaslike mandriliustike poolt kantud Soomest ja Skandinaaviast, kus taolised kivimid paljanduvad otse maapinnal. Seega annavad nad väärtuslikku informatsiooni liustike liikumise suuna ja ulatuse kohta viimasel jääajal. Suuri kivikülve võib kohata Juminda poolsaarel Tapurla lähedal ning Käsmu metsas ja rannas. Lahemaa rändrahnudest on tuntumad Juminda Majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeas ning Võsu Ojakivi. Paljude rändrahnudega seostuvad muistendid Kalevipojast ning seetõttu on neil oluline roll meie kultuuriloos. Näiteks Suurpea ja Pärispea küla vahel mererannas olevasse Odakivisse olevat legendi järgi põrganud oda, mille Kalevipoeg Loksa rannast vaenlase suunas visanud. Liivaranda leidub Lahemaal vähe, peamiselt lahesoppidesse suubuvate jõgede suudmeis. Suurim ja tuntuim rand ning selle taga olev luidete vöönd asub Võsul. Võsu on ka Põhja-Eesti vanemaid
Kuidas toimub meristeempaljundus: Võsu kasvukuhikust võetakse koetükid ning pannakse esmalt kasvusöötmele Meristeemi ehk algkoe rakkudest hakkab kasvama uus võrse Mikrovõrsed viiakse seejärel juurdumissöötmisele, mis stimuliseerib juurte kasvu Juurdumissöötmisel kasvatatakse taimi seni, kuni neist on arenenud istutusvalmid istikud Embrüosiirdamine : Inimesel- 1978. Aastal esimene juhtum. Embrüo- varases arengujärgus loode Munarakk- hormoon, mis sunnib munasarja tootma rohkem munarakke Munarakud eraldatakse munasarjast . Kuntslik viljastamine. Esimesed jagunemised toimuvad katseklaasis ja siis siirdatakse 2-3 embüot emakasse
Mände istutatakse laialdaselt ka paljudes kohtades lõunapoolkeral. Morfoloogia Harilik mänd Männid on igihaljad ja vaigukad. Enamiku mändide koor on paks ja kestendav, mõnel liigil on aga õhuke kestendav koor. Oksad kasvavad korrapäraste ebamännastena väga tiheda spiraalina, kuigi okste rõngas paistab välja kasvavat ühest kohast. Paljud männid on uninodaalsed, st neil kasvab igal aastal ainult üks niisugune okstemännas selle aasta uue võsu pungadest, teised aga multinodaalsed, st neil kasvab igal aastal kaks või enam männast. Oksad, lehed ja käbide kattesoomused kasvavad Fibonacci arvude proportsioonides. Kevadisi noori võsusid nimetatakse männikasvudeks. Nad on algul heledat värvi ja püstises asendis. Hiljem nad tumenevad ja pöörduvad väljapoole. Männikasvude järgi hindavad metsnikud mullaviljakust ja puude elujõudu. Lehestik Mändidel on nelja tüüpi lehti. Seemikutel on algul 1. 4..
Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise. Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu. Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Õistaime juure ehitus Juur on enamasti maasisene organ. Taim kinnitub juurtega pinnasesse ning hangib sealt vett ja mineraalaineid. Mõnedel liikidel on juur ka varuainete säilituspaigaks või paljunemiseks
7.1. Reisi planeerimine Sain ülesandeks koostada reis Tallinna bussijaamast Altjale. Sõit algab 24.04.15 kell 16:00 ja jõuab sihtkohta kell 18:28. Sõita tuleb kahe kahe bussiga: liin number 225 ja liin 38. Reis algab Tallinna bussijaamast kell 16:00 liiniga 225 suunal Tallinn – Rakvere. Selle liiniga tuleb sõita kuni peatuseni Haljala tee. 7.2 Reisi käik Buss jõuab peatusese kell 17:10. Peatuses tuleb oodata 33min järgmist bussi suunal Rakvere - Vihula- Vergi - Võsu - Vergi – Võsu. Kell 17:44 Väljub see liin peatusest Haljala tee ja jõuab peatusesse Altja kell 18:28. Sealt on Altja kõrtsi kahe minutiline jalutuskäik ja peaks kõrtsi jõudma kell 18:30. 7.3 Piletite soetamine Piletid reisiks tuleb osta bussi astudes juhilt. Pilet peatuseni Haljala tee maksab 6,40 eurot, kuid sealt edasi mineva bussi pileti hinda ma ei leidnud. Kokku peaks reisi maksumus jääma 10 euro piiridesse.
Sõnajalgtaimed 1 2 Osjad · Osjade lehed on taandarenenud. Konnao · Vars on roideline, lüliline, seest õõnes. si · Võsu tipus areneb eospea. Põldosjad 3 Kollad · Vars on pikk ja roomav, tugevasti harunev, paljude tõusvate okstega. · Lehed on väikesed ja naaskeljad, asetuvad varrele tihedalt mitmerealiselt. 4 Sõnajalg · Vars on maa-alune risoom. · Lehed asetsevad korrapärase lehtrina, pehmed.
Võsu rannafest · Toimus Võsul · Esinejad : TENFOLD RABBIT - Andres Kõpper (muusik ja rezissöör), Rain Parve (muusik, on õppind mängima trumme, kitarri ja tuubat), Meelik Samel (basskitarrist) ja Martin Petermann. OTT LEPLAND sündis 17. Mai 1987 Tallinnas, eesti laulja ja lulukirjutaja. GRETE PAIA 27. August 1995, õppis Kuressaare Gümnaasiumis. GETTER JAANI - 3. veebruaril 1993 Tallinnas, teeb koostööd plaadifirma Moonwalk-iga. KOIT TOOME - 3. jaanuaril 1979, eesti poplaulja ja muusikanäitleja, algul õppis klaverit mängima ja siis alles laulma. PÕHJA-TALLINN - eesti popisugemetega hiphop ansambel, Jaanus Saks ehk Wild Disease (vokaal) Alvar Risto Vürst ehk Fate (vokaal) Kenneth Rüütli ehk Kenny (vokaal) Mark Eric Kammiste (kitarr) Robert Loigom (trummid) Meelik Samel (basskitarr) Kerli Kivilaan (vokaal) Maia Vahtramäe (vokaal) ARTJOM SA...
materiaalse kultuuri rikkaliku pärandiga Põhja-Eesti kultuurmaistuid läbivad Muuksi ja Palmse õpperada. Põhja-Eesti soode ökosüsteemidega saab tutvuda Viru raba läbival laudteel. Pikanõmme õpperada Viru raba õpperada Mereäärsed kivikülvid Lahemaa rannik, nii nagu kogu Põhja- Eesti rannikumadalikki, on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Lahemaa rändrahnudest on tuntumad Juminda Majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeas ning Võsu Ojakivi. Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeas Võsu Ojakivi Juminda Majakivi Mereäärsed liivarannad Liivaranda leidub Lahemaal vähe, peamiselt lahesoppidesse suubuvate jõgede suudmeis. Suurim ja tuntuim rand ning selle taga olev luidete vöönd asub Võsul. Vähemal määral leidub liivaranda ka Juminda poolsaarel, Loksa ja Vergi ümbruses. Lahemaa järved Lahemaa järvedest suurim on Kahala (350 ha). Järv paikneb Harju lavamaal
a) 8. augustil 1945 b) 9. aprillil 1992 c) 4. jaanuar 1976 4. Mitu küla on Rakvere vallas? a) 25 b) 14 c) 19 5. Milline on Laekvere valla vapp? a) b) c) 6. Milline on Rägavere valla lipp? a) b) c) 7. Mitu aleviku on Sõmeru vallas? a) 8 b) 3 c) 12 8. Kui palju oli Tamsalu vallas elanikke seisuga 1.01.2011? a) 4569 b) 3971 c) 5834 9. Mitu linna on Tapa vallas? a) Mitte ühtegi b) 1 c) 3 10. Mis on Vihula valla keskus? a) Vihula b) Annikvere c) Võsu 11. Mitu küla on Vinni vallas? a) 54 b) 46 c) 37 12. Kui palju on Viru-Nigula valla pindala? a) 234,05 km² b) 132,56 km² c) 375,09 km² 13. Mis on Väike-Maarja kordinaadid? a) 59° 20 N, 26° 9 E b) 59° 8 N, 26° 15 E c) 59° 33 N, 26° 9 E
juur -taim kinnitub selle abil mulda -juurtekogumit nim. juurestikuks -õistaimedel eristatakse sammas ja narmas juurestik -juurega taimed hangivad mullast eluks vajalikku vett ja selles lahustunud mineraalaineid risoom -väliskujult meenutab juurt,siseehitus sarnane varrega -risoomil on pungad ja taandarenenud soomuselised lehed mugul -on maa-aluse võsu tipimine, tugevalt paisunud ja varuainetega täitunud osa -tal on pungad vars -on keskne taimeorgan(seob ühtseks tervikuks kõik taimeosad) -ühendab juuri, lehti ja õisi (või vilju) -juhib aineid edasi -võivad piiramatult kasvada ja huruneda leht -areneb pungas olevast lehealgmest -sõltuvalt lehealgmete asetusest pungas kujunevad taimevarrel kas vahelduvalt vastakult või männaseliseltpaiknevad lehed
Pangodi maastikukaitseala (Tartumaa, Kambja vald) Pangodi maastikukaitseala asub vahelduva pinnamoega Otepää kõrgustiku servaalal Tartu-Otepää maantee ääres. Kaitseala põhiosa moodustab Pangodi järv, mida ümbritsevad mõhnastikud (keskmine kõrgus 125 m ü.m.p). Lõunakaldal asuv kahetipuline mõhn Palumäed on kaitseala kõrgeim osa (ca 145 m ü.m.p.), mille suhteline kõrgus on 40 meetrit. Väga liigendatud kallastega Pangodi järve pindala on umbes 115 ha. Pangodi maastikukaitseala on moodustatud Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 09.09.1964 otsusega. Looduskaitsealustest taimedest kasvab Palumägedel II kategooria liik võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera ). Peale Pangodi järve asuvad kaitsealal veel Kodijärv ja Kogerjärv e. Väike Kodijärv. Pangodi maastikukaitseala pindala on 383 ha. Kaitseala maa-ja veeala kuulub kahte piiranguvööndisse. 1. Kodijärve pargi piiranguvöönd, kus säilitatakse ja arendatakse ajalooliselt kujunenu...
WTO, IMF, NATO Annette Kirotar Marilyn Võsu GAG 2010 WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon Rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust; loodud 1995. aastal; Eesti liitus 13. novembril 1999. aastal; peadirektor alates 2005. aastast Pascal Lamy. WTO töö juhindub WTO lepingutest; Lepingutel on kolm peamist sihti: 1) aidata kaubandusel toimida nii vabalt kui võimalik 2) liberaliseerida kaubandust täiendavalt uutes läbirääkimiste voorudes 3) panna paika vaidluste lahendamise kord, kompensatsioonide nõuded kokkulepete rikkumise eest jne. Liikmesriigid IMF Rahvusvaheline Valuutafond Rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon; kokku 184 liikmesriiki; Eesti1992. aastast; peamisteks tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi. Liikmes...
Kontrolltöö:JUUR, VÕSU, VARS Vasta küsimustele. 1. Milleks on taimel vajalik juur? 2. Nimeta juurevöötmed. 3. Mis on juurestik? 4. Milliseid ülesandeid varred täidavad? 5. Mis on õhujuured? 6. Mida nimetatakse võsuks? 7. Millistel taimedel on risoom? (vähemalt 3) 8. Kus on varjul algeline vars lehealgmetega? 9. Millistel taimedel on puitunud varred? 10. Kus paiknevad juhtkimbud? 11. Mis on puiduosa ja mis on niineosa? 12. Millest koosneb kambium? 13. Mille jagunemise tulemusena varred jämenevad? 14. Mis on uinupung? 15. Nimeta juuremuunded ja nende ülesandeid. Vastused: 1. Taimel on vajalik juur kinnitumiseks mulda ning toitainete hankimiseks 2. Kasvuvööde selles kasvavad noored juurerakud. Imevvööde koosneb juurekarvadest Külgjuurte vööde selles moodustuvad külgjuured 3. Juurestik on taime juurte kogum. 4. Ainete transportimine ning pungade ja lehtede kandm...
''Kuidas elad, Ann?'' Aidi Vallik Koostajad: K.Kammer ja G.Rindla Tegevusaeg ja koht · Tegevusaeg on tänapäev, 21 sajand · Tegevuskoht on Võsu juures asuv maamajake Tegelased · Ann, Anni vanemad · Rita (Anni · Reena ja Kätlin (Anni klassikaaslane ,kes parimad sõbrannad) läks Anniga Võsule.) · Timo, Siim ja Artur · Anti (Rita vend,kes oli (Võsult pärit sammuti Võsul) noormehed) · Kristel, Kerli, Juss, · Villem (Poiss,kes Evelyn ja Oleg (Anti hoolitses Anni eest sõbrad, kes temaga Võsul.) kaasas olid)
Risoomiga paljunevad näiteks naat, maikelluke, orashein ja kõrvenõges. Sibulatega paljunevad näiteks harilik sibul, tulp, nartsiss. Võsunditega paljunevad maasikas, hanijalg (võsunditeks nimetatakse varrest või juurekarvast kasvavaid külgharusid, mis juurduvad). Lehtedega paljunevad näiteks aas-jürilill, varjukannike, havisaba, begoonia. Iga taimeliik suudab taastuda vaid teatud kasvuorganist. Põldohaka uus taim areneb juurtest, kuid tema Lehtedest ei kasva kunagi mingit võsu. Üldiselt on vegetatiivne paljunemine iseloomulik mitmeaastastele taimedele. Enamik ühe-kahe aastasi taimi ei paljune looduses vegetatiivselt. Taimede võime vegetatiivselt paljuneda on inimestele kahjulik, kuna nii paljunevad paljud umbrohud. Peale selle paljunevad nad ka seemnetega. Seetõttu peavad põllumehed ja aednikud pidevalt tegelema umbrohutõrjega. Kasulikus seisneb aga selles et vegetatiivselt saab paljundada ja kultuurtaimi. Seda kasutavad oskuslikult
Jutuke Isemoodi roos K ogu eelneva õhtu ideid viimistlenud, otsustas Adelais suguvõsa noorim võsu värskel hommikul kõik kirja panna. Ta suul sosistusid sõnad, südames meloodiad, mida ta pühendas kõigele, mis kaunis. Ja tema jaoks oli kaunis kogu elu kõige olemasolevaga. Ta puhas ja siiras hing ei talletanud kurbust, ka pettumust ja laimu ei saanud ta tunda selleks poldud kunagi võimalustki antud. Perekonnapeast isa, kes omas arvestataval määras mõjuvõimu ka poliitilises sfääris, otsustas ja kontrollis kõigi oma kuueteistkümne lapse saatusi
Võsu Kool LENDORAV Referaat Juhendaja: Ly Ammussaar Koostaja: Marit Nõmme 6. klass Võsu 2015 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.Lendorava välimus.................................................................................................. 4 2.Leviala ja arvukus.....................................................................................
komplekti ehk 28 kromosoomiga), heksaploidsed (6 komplekti ehk 42 kromosoomiga), oktoploidsed (8 komplekti ehk 56 kromosoomiga) või dekaploidsed (10 komplekti ehk 70 kromosoomiga). Üldreeglina on need liigid, millel rohkem kromosoome, vastupidavamad ning kasvatavad suuremad taimed suuremate marjadega. Maasika lehed on kolmetised ja pikkade, kuni 10 cm pikkuste lehevartega. Võsud on roomavad ja vastu maapinda puutudes juurduvad kergesti. Niimoodi ongi neid suhteliselt kerge paljundada: võsu juurdumise kohale kasvab tütartaim ning kui emataime ja tütartaime vaheline võsu läbi lõigata, saab tütartaime ümber istutada. Juurestik on narmaline ja ulatub kuni 25 cm sügavusele. Õielehed on valged, vahel ka kollakad. Õies on palju tolmukaid ja emakaid. Õisi tolmeldavad putukad. Maasikad õitsevad Eestis mai lõpust juuli alguseni. 10 Ka maasika (välja arvatud muuluka) vilja nimetatakse maasikaks. Maasikas ei ole mari,
* üherakulisest eosest areneb eelleht, millel moodustuvad abil suguorganid * viljastumine toimub veekeskkonnas * viljastataud munarakust areneb uus taim Sõnajalgtaimede arengutsükkel SÕNAJALGTAIMED SÕNAJALAD suured liht või liitsulgjad lehed võsu esineb mullas püstise või tõusva risoomina lehe alumisel küljel eoskuhjad Eestis 22 liiki Hariliku soosõnajala välisehitus MAARJASÕNAJALG tumerohelised, ~ 1m pikkused liitlehed asuvad peaaegu korrapärase lehtrina oranzikad eoskuhjad lehtede alumistel külgedel risoomid mürgised
Sammaltaimed Okaspuud Tunnused: Kuusk - Puuduvad õied - Võra koonusekujuline - Puuduvad juured, asemel risoidid - Juurestik maapinnalähedane - Puuduvad juhtsooned - Nõudlik mullaviljakuse suhtes - Puuduvad tugikoed - Talub varju - Saastetundlikud - Okkad paiknevad ühekaupa ümber oksa - Turva teke - Käbi - Omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga Mänd - Kasvavad väga madalaks. - lagedal- vihmavarju kujuline, madal metsas - laiem võra , okslikum Harilik karusammal- Niisketes soo- ja arumetsa- - Kuival alal juured sügaval, niiskes pinnalähedane des, rabas ning sooniidul. Tavaliselt lub...
Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, neid kutsutakse ,,kingapaeladeks" Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paljunemine Putuktolmleja Ø õis, kui lõks tolmlejatele(putukatele) Vegetatiivne paljunemine Ø Risoomiga( maa alune võsu, mis täidab kolme ülesannet: 1)varuainete säilitamise 2)taime uuendamise 3)vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level iskusega paikades, kus põõsad ja suured rohttaimed liialt ei varjuta. Nagu liigne vari, ei sobi talle ka päris lage niit. Traditsiooniline mõõdukas inimmõ
tingimusteks saasteaineid Raku- ja emrütehnoloogia taimede meristeempaljundus · Vegetatiivse paljunemise viis · Kloonimine- Geneetiliselt identsete järglaste saamine o Looduslik Vegetatiivne paljunemine Sibulaga, risoomiga, juurevõsuga, võsundiga o Biotehnoloogia Meristeemrakkude kasutamine Vegetatiivsete järglaste saamine · Meristeemrakud- Algkoed, millle rakud pidevalt jagunevad o Esineb võsu tipu kasvukihis o Esineb varre ja juure kasvukihis ehk mähas, mille arvel toimub jämeduskasv o Algkoe rakud on jagunemisvõimelised ja TOTIPOTENTSED o INVINTRO- Väljaspool keha o Algkoerakkude paljunemine saadakse lahti viirushaigusest · Tähtsus o Viirusvabade kultuurtaimede saamine/paljundamine; hävimisohtu liikide paljundamine ·
14. Filipp Provorkov 15. Natalia Hissamutdinova Maadlus, vaba: 16. Jaanek Lips 17. Pius Zberg 18. Didier Pais Maadlus, kreeka-rooma: 19.Andrei Romanov 20.Dmitri Gorjusko 21.Ahti Pärnsalu Jalgrattasport: 22.Nicolas Vogondy 23.Jérémie Derangere 24.Sergei Firsanov Motosport: 25.Tyla Rattrayle 26.Gert Krestinov 27.Antonio Cairoli Tennis: 28.David Ferrer 29.Nicolas Almagro 30.Tommy Robredost Aerutamine: 31.Danek Tsuskin 32.Ain Helde 33. Vehklemine,(epee): 34.Irina Embrich 35.Maarika Võsu 36.Olga Aleksejeva Jalgpall: 37.Mart Poom 38.John Carew 39.Ashley Young Korvpall: 40.Rauno Pehka 41.Martin Müürsepp 42.Tanel Tein Käsipall: 43.Mait Patrail 44.Kristjan Muuga 45.Henri Sillaste Võrkpall: 46. Kristjan Kais 47.Rivo Vesik 48.Richard Schuilile Purjetamine: 49.Deniss Karpak 50.Matias Del Solarist 51. Tom Slingsby Murdmaasuusatamine: 52.Jaak Mae 53.Kaspar Kokk 54. Aivar Rehemaa Laskesuustamine: 55.Priit Narusk 56.Indrek Tobreluts 57.Kauri Kõiv Suusahüpped: 58
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Henri de Toulouse- Lautrec Omapärane postimpressionist, kahe väga pika ajalooga prantsuse aadliperekonna viimane võsu. 1892.a. hakkas ta tegelema värvilise litograafiaga ning selles tehnikas plakatitega sai ta kuulsaks. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Henri de ToulouseLautrec. Aristide Bruant'i kabaree reklaam. 1892. ,,Les Nabis"- ,,Prohvetid" 1888.a
Nii jääb keskroo külge rippuma sigaritaoline lehetoru, millesse munetakse muna. Peale seda kinnitab servad veelkord korralikult kinni, et säiliks vajalikud niiskusvarud. Kase-keerukärsakas (Deporaus betulae)- pisike ja must. Suhteliselt pisike kärsakuga. Suvel keerab lehti- v.a selle alusosa. Lõikab lehe laba selle aluse lähedalt kuni keskrooni läbi. Paju-keerukärsakas (Byctiscus betulae) sinakates toonides, kahjustab mitmeid lepapuid ja samuti viinapuud. Närib katki kogu noore võsu, lõikab närtsinud lehed ükshaaval lahti ja keerab rulli. rullib oma elu jooksul kokku kuni 30 lehte. Ühe lehe kokku keeramiseks kulub tal keskmiselt 1,55 tundi. Tamme- keerukärsakas (Attelabus nitens)- sarnane punasele. Kahjustab tamme lehti. Keerab kokku väikese osa lehe servast- tünnikujuline
Nii jääb keskroo külge rippuma sigaritaoline lehetoru, millesse munetakse muna. Peale seda kinnitab servad veelkord korralikult kinni, et säiliks vajalikud niiskusvarud. Kase-keerukärsakas (Deporaus betulae)- pisike ja must. Suhteliselt pisike kärsakuga. Suvel keerab lehti- v.a selle alusosa. Lõikab lehe laba selle aluse lähedalt kuni keskrooni läbi. Paju-keerukärsakas (Byctiscus betulae) sinakates toonides, kahjustab mitmeid lepapuid ja samuti viinapuud. Närib katki kogu noore võsu, lõikab närtsinud lehed ükshaaval lahti ja keerab rulli. rullib oma elu jooksul kokku kuni 30 lehte. Ühe lehe kokku keeramiseks kulub tal keskmiselt 1,5–5 tundi. Tamme- keerukärsakas (Attelabus nitens)- sarnane punasele. Kahjustab tamme lehti. Keerab kokku väikese osa lehe servast- tünnikujuline
taimkatte mosaiiksust e. laigulisust ja taimkatte kõrgust. Proovitükilt määrati esinevate taimeliikide arv, mis ühtlasi on tegelik liigifond Pärtel jt. (1996) järgi. Igalt proovitükilt tehti viis taimkatte analüüsi pandliku prooviruudu suurusega kasutades Zobeli & Liira (1997) metoodikat. Selle järgi prooviruudu suuruseks ei ole mitte kindel pindala vaid kindla arvu 22 taimevõrsete alla jääv pind. Antud töös kasutasime 500 võsu suurust prooviruutu. Prooviruutudelt lõigati kõik võrsed liigirikkuse ja maapealse biomassi suuruse määramiseks. Kokku koguti 55 prooviruudult 26000 võsu. Laboratoorsed tööd viidi läbi Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi laboris, mille teostajaks oli Laimi Truus. Prooviruutudelt kogutud võsud sorteeriti liigiti ja loendati iga liigi võsude arv. Arvutati iga liigi võsude % -line osa proovis, mille järgi määrati eluvormide suhe.
Võsu Kool Lendorav Referaat Koostaja: Marit Nõmme 6. klass Juhendaja: Ly Ammussaar Võsu 2015 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................1 Välimus.................................................................................................................................................2 Leviala..................................................................................................................................................3 Arvukus.................................................................................................................................................4 Eluviis.............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
