Saagikus 15—35 t/ha 3) Spargelkapsas lühikese kasvuajaga. Talub öökülma -5...-7 kraadi. Sarnane lillkapsale. Sobib raskema lõimisega huumus ja toitainerikkasse neutraalsesse mulda. Saagikus 15...25 t/ha. 4) Porgand soojuse suhtes vähenõudlik. Talub vähest öökülma. Lämmastikuvajadus väike. Eelistab kergemaid huumusrikkaid liivsaiv muldasid. pH 6...7 vahel. Lämmastiku vajadus väike.Võimalikult umbrohu vana muld. Külvata mai keskel. Külvisügavus 1-2 cm. Muldamine 1-3 korda. Saagikus 15..60 t/ha. 5) Söögipeet Suhteliselt soojanõudlik. Talub öökülma. Sobivad huumusrikkad, kiiresti soojendavad parasniisekd mullad. Mulla pH 6,5...7,2. Niiskuse ja valgusnõudlik. Otsekülv avamaale. Külvisügavus 2...3 cm. Umbrohutõrje, kastmine, väetamine ja tõrje. Saagikus 25..60 t/ha. 6) Kaalikas Külmataluv taim. Talub ka öökülma. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Keskmise ja raskepoolse lõimisega parasniisked mullad eelistatud. Mulla pH
*Moodustavad niinekiukultuurid, mida kasvatatakse vartes leiduvate niinekiukimpude tõttu. (lina ja kanep) Kaunviljad Kaunviljadeks nimetatakse liblikõielisi põllukultuure, mille viljadeks on kaunad ja peamiseks saagiks valgurikkad seemned. Kaunviljad kuuluvad liblikõieliste sugukonda, kus on enamlevinud järgmised perekonnad: hernes, hiirehernes, sojauba, aeduba, seahernes, lääts, kikerhernes, lupiin. Kartul Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi Kasvuaegne hooldamine: 1)äestamine 2)muldamine 3)lehemädanikutõrje 4)keemiline umbrohutõrje 5)kartulimardika hävitamine
Varase kartuli võiks kiirema saagi saamiseks katta kateelooriga. Parimaks mahapaneku ajaks loetakse aega, mil toomingas õitseb. Tihedus oleneb vao laiusest, tavaliselt 3- 4 mugulat meetrile. Mulda tuleks viia ka toitaineid. Toitainete puuduse korral muutuvad taimed haigustele vastuvõtlikuks, maitse ja säilivus halveneb. Kasutama peaks hästi lagunuenud komposti ja spetsiaalset kartuliväetist. Värsket sõnnikut ei tohi panna. Muldamine on kasvatamise juures oluline töö, see tagab suurema saagi, hävitab umbrohtu ja haigusi, tavaliselt tehakse seda umbes 3 korda. Mullata tuleks rohkem tugevate vihmade korral ja raskel mullal. Kui oodata on kuivaperioodi, siis on targem mitte mullata, sest siis on vee kadu veel suurem. Kui kartulipealsed on pealt kokku kasvanud, ei tohi enam mullata, sest varte kahjustamine rikub taimi, levitab haigusi ja vähendab saaki. Umbrohutõrje.
Aasta Andmed võetud Eesti statistika andmebaasist Seadused mis on kehtestatud noorte (7-16 aastaste) tööle asumisega: § 1. Kerged tööd (7-16 aastaste kohta) (1) 1314-aastasel alaealisel või 1516-aastasel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud teha eelkõige järgmisi kergeid töid: 1) põllumajandustööd, näiteks aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või muldamine, saagi koristamine, marjade või puuviljade korjamine, köögivilja puhastamine või müügiks ettevalmistamine; 2) kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks kauba lahtipakkimine või asetamine riiulitele, hinnasiltide või etikettide kleepimine, pakkematerjalide või pakendite ettevalmistamine, väikesemõõduliste esemete pakkimine, reklaamnäidiste või reklaamtrükiste jagamine;
Mugulate vahe vaos on 23-40cm. Mahapanekuks peab muld olema mahapaneku sügavuselt ühtlaselt tasandatud ja peenestatud (masina puhul). Mugul asetatakse maapinnaga samale tasapinnale ja muld aetakse küljelt peale, 5-7 cm. Kasvuaegsel hooldamisel rullitakse kohe peale mahapanekut, see vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja soodustab niiskuse tõusu. Samuti tihendab mugulate kontakti mullaga, mis aitab vältida nende väljaäestamist. Teine etapp ongi äestamine ja muldamine, mille põhiülesanne on hoida muld kobe ja umbrohupuhas (keemiline umbrohutõrje äestamist ja muldamist ei asenda). Kartuli kasvuaegne mullaharimine toimub mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine vigastab pealseid ja juurestikku, mis põhjustab saagi vähenemist. Väetamine: kasvuajal tuleb kartulile anda mineraalväetisi ja orgaanilist väetist, eeskätt lämmastikväetist. Koristusaeg: 2 nädalat enne koristust pealsed eemaldada, et koor kinni läheks
Mugulate vahe vaos on 23-40cm. Mahapanekuks peab muld olema mahapaneku sügavuselt ühtlaselt tasandatud ja peenestatud (masina puhul). Mugul asetatakse maapinnaga samale tasapinnale ja muld aetakse küljelt peale, 5-7 cm. Kasvuaegsel hooldamisel rullitakse kohe peale mahapanekut, see vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja soodustab niiskuse tõusu. Samuti tihendab mugulate kontakti mullaga, mis aitab vältida nende väljaäestamist. Teine etapp ongi äestamine ja muldamine, mille põhiülesanne on hoida muld kobe ja umbrohupuhas (keemiline umbrohutõrje äestamist ja muldamist ei asenda). Kartuli kasvuaegne mullaharimine toimub mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine vigastab pealseid ja juurestikku, mis põhjustab saagi vähenemist. Väetamine: kasvuajal tuleb kartulile anda mineraalväetisi ja orgaanilist väetist, eeskätt lämmastikväetist. Koristusaeg: 2 nädalat enne koristust pealsed eemaldada, et koor kinni läheks
Kuid suuremal määral sobib MB-2 talumajandusse, talunikele igapäevaste talutööde tegemiseks, samuti neile, kes elavad eramajades ja aastaringselt suvekodudes ning vajavad erinevaid abivahendeid oma maja, majaümbruse hooldamiseks ja aiamaadel töötamiseks. Ja kõik see tänu suurele arvule mitmesuguseid lisaseadmeid. Seepärast ühes selliste igapäevases taluelus tavaliste agrotehniliste operatsioonidega nagu kobestamine, kündmine, vagude lõikamine, muldamine, juurviljakoristus on kaherattalisele traktorile MB-2 jõukohased ka muud sama tähtsad ja töömahukad tööd, mis saadavad eramajas elamist ja igapäevast majapidamist.Need on esmajärjekorras muru ja heina niitmine (eriti heina niitmine suurtel aladel ning selle talveks tegemine), koormate vedamine (näiteks küttepuude varumisel ja metsast vedamisel), aia- ja juurviljamaade kastmine (eriti põuaajal), hoovide ja teede puhastamine
Teraviljad, eriti suviteraviljad – mulda minev orgaaniline aine lämmastikuvaene, seega huumuse tekkel väheväärtuslik Enamus põllukultuure ei talu enesele vahetult sarnast põllukultuuri Haljasväetised Põllukultuurid, mis viiakse mulda kas kasvukohast või teisest kasvukohast Kartul Kuulub maavitsaliste perekonda Mitmeaastane rohttaime Õied viietised- kõike 5 Tundlik põua suhtes Peamisteks kasvuaegseteks töödeks muldamine- kobestab mulda, tõrjub umbrohte ja äestamine- kasvu alguses, ethävitada umbrohte Raps Kuulub kapsarohu perekonda Suviraps (külvatakse kevadel) Taliraps (külvatakse suve lõpul/sügisel) Teravilja külvinorm 250kg Kahjustajateks: hiilarmardikad, ristõieliste maakirp Kasvab väga kiiresti Täisküps kui kõdrad pruunikashallid Niiskusesisaldus 7…8% Harilik Hernes Kaun vs kõder- kõdral vahesein vahel
pruun ja mädane Spargelkapsas 1-aastane Talub lillkapsast paremini Kergemad huumuserikkad Tasub katsetada otsekülvi Mulla kobestamine, Koristada valikuliselt, nii Sarnane lillkapsaga külma liivsavi mullad kasvukohale (mai algul muldamine nagu õisik valmib Uinuvad pungad kaelal. Niiskuse suhtes nõudlikum, Neutraalne või kergelt puhitud (ere värv)) Hoolikalt kastma Valmivad umbes 45-50 Peale peaõisiku eemaldamist vajab tugevat kastmist õisiku happeline Istikud mai algus Ammoniumnitraat (10g 10l päeva peale istutamist, ja
Eestis on kõige rohkem levinud variant 70 x 25 cm. Kartulimugulad kaetakse vaos 5 kuni 7 cm paksuse mullakihiga. Kohe peale mahapanekut tehakse rullimine-vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja mugulate kontakti mullaga (vähendab hilisemat väljaäestamise võimalust), soodustab niiskuse hoidmist. Järgmisteks töödeks ongi äestamine (1-2 korda, esimene kui umbrohuseemnel valge niit taga) ja muldamine (et hoida mugulal rohkelt mulda ümber-muidu lähevad roheliseks-mürgine!). See kobestab mulda ning hävitab umbrohtu (keemiline umbrohutõrje ei asenda äestamist ja muldamist!) Äestamist ja muldamist tehakse kartuli mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine võib vigastada pealseid ja juurestikku, mis omakorda vähendab saagikust. Kartuli kasvuaegse hoolduse juurde kuulub veel -lehemädanikutõrje (esimene tõrju profülaktiline, siis, kui taim on 15 cm kõrge
lõpuks moodustada 2-3 võrset, arendada välja juurekava ja koguda vajaliku hulga tagavara toitaineid. 5. Miks pole vaja kaunviljadele lämmastiku Sest nende juurtel elavad mügarbakterid, mis vütavad õhust lämmastiku. 6. Millised ei tohiks olla mullad suviteraviljadel Ei sobi glei-ja õhukesed peapealse mullad. Sobivad kekmise lõimisega, hästi väetatud ja soodsa veereziimiga liivsavi mullad. 7. Millised kartuliegseid hooldamismetoodikaid teate vms. Äestamine, muldamine, lehemädanikutõrje, keemiline umbrohutõrje, kartulimardika häivitamine. 8. 5 agrotehnilist võtet mis parandavad mulla kvaliteeti vms. Lamandumine, põllu tasasus, umbrohtumine, koristusaeg (7-10 päeva on optimaalne), valmimise ühtlikkus. 9. Milline peab olema põld taliteraviljade jaoks ja mis sobiks eelviljaks Taliteravilju kasvatatakse tasastel põldudel, kus ei ole karta pinnavee kogunemist aga eelviljak sobivad põldhein. 10. Millest sõltub see palju me väetame mulda vms..
· Vaovahe laiuse, mahapanekutiheduse mõju mugulasaagile · Vaovahelaius Mugulad tk/ha Saagikus · 70cm 30 000 26.6 · 60 000 32.6 · 90cm 30 000 19.9 · 60 000 23.6 · 140cm 30 000 20.5 · 60 000 24.2 » Kasvuaegne hooldamine · Peamise kasvuaegsed hooldustööd: · Mehaaniline umbrohutõrje - äestamine, muldamine; · Keemiline umbrohutõrje herbitsiidid, · Haiguste tõrje lehemädaniku tõrje, · Kahjurite tõrje lehetäid, kartulimardikas Väetamine ja saagi kvaliteet · Lämmastik (N) · Iga 45 kg N-i pikendab kasvuperioodi 7-10 päeva võrra. · Suureneb: saak, proteiinisisaldus, C- vitamiinisisaldus, mugulate tumenemine, mugulate veesisaldus. Väetamine ja saagi kvaliteet Väheneb, halveneb: tärklisesisaldus, maitse, muredus, vastupidavus mehaanilistele vigastustele.
Taliteraviljade külv on teiseks oluliseks tööks sügisel Asjatundlikud põllumehed peavad sügiskündi taimekasvatusliku tootmise vundamendiks. Selle headusest sõltub olulisel määral põllukultuuride saagikus. Seepärast tuleb sügiskünnile osutada ka vajalikku tähelepanu. Künni headus sõltub suurel määral adrast, künnimehe oskustest ja teadmistest ning põllu seisundist. Oma tegevusega loob inimene põllul soodsad tingimused kultuurtaimedele. Kobestamine ja muldamine suurendab õhusisaldust mullas. Et põllud aja jooksul viljatuks ei muutuks, põlde väetatakse. Mulla omaduste parandamiseks kasvatakse põldudel 3-4 aastat põldheina, seejärel taas teravilja või muid kultuure. Liigniisketel põldudel tehakse maaparandust. Järjest rohkem tegeldakse meil mahepõllundusega ei kasutata mineraalväetist, vaid sõnnikut. 2. EEESTI MULLAD
vormi ja parandab mulla õhu- ning veereziimi. Mulla taimedele sobivaks harimiseks on kasutusele võetud mitmeid erinevaid töövõtteid, millest igal ühel on oma roll mullaharimisel. Peamised tehnoloogilised võtted on: 1) Mulla pööramine adraga kündes 2) Mulla murendamine ja kobestamine kultivaatori ja randaaliga 3) Mulla segamine äkke ja adraga 4) Mulla tihendamine rullidega 5) Mulla tasandamine libistiga 6) Muldamine muldajaga 7) Mulla vaostamine ja peenardamine 8) Maa-aluste umbrohu osade läbilõikamine Põllutööde alguseks loetakse valdavalt kevadet, sest siis alustatakse maaharimisega ja külvatakse maha enamik kultuuride seemneid. Kevadkünniga alustatakse kohe kui maapind on peale lume sulamist piisavalt tahenenud, et maapind kannaks põllul töötavaid masinaid, ülevaatlikult algab üks kultuurpõld kündmisest. [1,4] 2.1 Kündmine
Mahapaneku meetodid: 1)käsitsi vakku 2)poolmehhaniseeritud 3)mehhaniseeritult Mahapaneku tihedus Mahapaneku tihedus sõltub vagude laiusest ja seemnemugulate tihedusest vaost. Eestis on kõige rohkem levinud variant 70 x 25 cm s.o. 57 000 mugulat hektarile (3,5 tonni seemnemugulaid). Kartulimugulad kaetakse vaos 5 kuni 7 cm paksuse mullakihiga. Kasvuaegne hooldamine Hooldustöödega luuakse kartulile soodsad kasvu ja arengu tingimused kogu vegetatsiooni perioodiks. 1)äestamine 2)muldamine 3)lehemädanikutõrje 4)keemiline umbrohutõrje 5)kartulimardika hävitamine Koristamine Toidukartul koristatakse siis kui kartulimugul on tehniliselt küps. See avaldub pealsete kuivamises ja mugulate pinna korgistumises. Koristusviisid 1)mehhaniseerimata 2)osaliselt mehhaniseeritud 3)kompleksselt mehhaniseeritud koristamine Säilitamine Säilitustingimused jagunevad: · raviperiood (10 kuni 15 päeva 150C juures, niiskus 90 kuni 95%)
Selliste tööde ja ohutegurite loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Noortele lubatud kergete tööde loetelu kehtestatakse valitsuse määrusega. 2004. aastast on 13-14-aastasel alaealisel ja 15-16-aastasel koolikohustuslikul alaealisel lubatud teha järgmisi kergeid töid: 1. põllumajandustööd, näiteks aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või muldamine (välja arvatud pestitsiididega töödeldud põldudel), saagi koristamine, marjade või puuviljade korjamine, köögivilja puhastamine või müügiks ettevalmistamine, ravimtaimede kogumine, kuivatamine või pakkimine; 2. tööstusettevõttes tehtavad lihtsamad abitööd; 3. kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks kauba lahtipakkimine, asetamine riiulitele, hinnasiltide või etikettide kleepimine, pakkematerjalide või pakendite
tõrje õielõikaja 50 EW esimeste 1 kord Lehetäi 0,15 l/ha kahjustuste ilmnemisel Umbrohtude Põldsinep Agil 100 EC 530 kr/l Kogu Kultuuride tõrje Vesihein 0,5-0,8 l/ha vegetatsiooni muldamine või Iminõges 1 ha perioodi äestamine 10 Valge maksumus jooksul päeva enne või hanemalts 265-424 kr pärast Põldkannike pritsimist Mailased vähendab
peenraroosid -14-18 ⁰ 3 päeva, moodsad antiikroosid -14-18 ⁰ 3 päeva, korduvõitsvad põõsasroosid -15-20 ⁰ 3 päeva, korduvõitsvad väänroosid -16-20 ⁰ 3 päeva. Täiendav kate kuuseokste lume jne näol võimaldab roose tunduvalt karmimates tingimustes talvitada Rooside katmine talveks • Eriti ohtlikud on katteks kasutatud kile, vettinud pakasekangas ja puulehed – tekitavad rooside “haudumist” • Põhilised talvekatted on järgmised: 1. muldamine ja lume kuhjamine, lisatud kuuse-ja männioksad aitavad lund koguda – sobib floribund- ja pinnakatte roosidele 2. kuiv, õhuline katmisviis- roosidele asetatakse sügisel puidust karkass, millele asetatakse vettpidav kangas Rooside katmine talveks • Pakasekangas peab tingimata toetuma karkassile-läbivettimise korral väga ohtlik • Roosipuu ja väänroosid tuleb kaarjalt maha painutada 2-5 päeva jooksul, neile sobib kuiv-õhuline talvekate.
kasutuseesmärgile: nõrga lehestikuga varajastel sortidel 2...3cm, Nantes-tüüpi sügisel koristatavatel sortidel 3...5cm. Olenevalt sordi kasvuperioodi pikkusest antakse kasvuperioodil 1- 2 korda lisaväetisi. Märgatava saagilisa annab põllu kastmine või vihmutamine kasvuperioodi teisel poolel, kui toimub juurvilja intensiivne kasvamine (juuli - august). Kui porgandit kasvatatakse laia reavahega (60- 75 cm), võib vajalikuks osutuda porgandi muldamine augustis- septembris, kui juurviljade ülemine osa mullast välja kasvab ning on oht selle roheliseks värvumiseks või külmakahjustusteks. (7) Kahjurid Kasvuajal põhjustavad peamisi probleeme porgandi-lehekirp ja porgandikärbes. Lehekirbu keemiliste tõrjepreparaatide kasutamisel on vaja seda teha korduvalt. Veidi aitab ka külviaja valik. Külvata kas väga varakult või alles nädal enne jaanipäeva, siis ei ole porgand lehekirbu
Eestis on mida tihedam mahapanek, seda suurem saak. 70 cm vagude vahekaug-use puhul mugulate vahe vaos 2-3 cm 10g seemnemugula suuruse kohta. Meile soovitav 60-65000 taime/ha 4-5 mug 1 vao meetri kohta. Tihedust on vaadatud kui palju on võrseid/m². Kui on 4-6 idu/m², siis peab maha panema 42-60000 mugulat/ha, mis massina väljendub 1,5-4,4 t. Mahapanekuaeg 25 apr-10 mai, lõuna eestis varem, põhjaeestis hiljem. Kasvuaegne hooldamine: rullimine, äestamine 2 korda ja muldamine 3 korda.,keemiline umbrohutõrje, lehemädanikutõrje. 48) Kartulimugulate kuivaine- ja tärklisesisalduse määramine. 49)Varajase kartuli agrotehnika iseärasused. 50) Söödajuurviljade seemnete ja juurika ehitus. Seeme: vili, seeme pind värvus kuju Porgand seeme ribiline hallikaspruun ovaalne 1seemneline peet vili ebatasane kollakaspruun ebakorrapärane
Eestis on mida tihedam mahapanek, seda suurem saak. 70 cm vagude vahekaug- use puhul mugulate vahe vaos 2-3 cm 10g seemnemugula suuruse kohta. Meile soovitav 60-65000 taime/ha 4-5 mug 1 vao meetri kohta. Tihedust on vaadatud kui palju on võrseid/m². Kui on 4-6 idu/m², siis peab maha panema 42-60000 mugulat/ha, mis massina väljendub 1,5-4,4 t. Mahapanekuaeg 25 apr-10 mai, lõuna eestis varem, põhjaeestis hiljem. Kasvuaegne hooldamine: rullimine, äestamine 2 korda ja muldamine 3 korda.,keemiline umbrohutõrje, lehemädanikutõrje. 48) Kartulimugulate kuivaine- ja tärklisesisalduse määramine. 49)Varajase kartuli agrotehnika iseärasused. 50) Söödajuurviljade seemnete ja juurika ehitus. Seeme: vili, seeme pind värvus kuju Porgand seeme ribiline hallikaspruun ovaalne 1seemneline peet vili ebatasane kollakaspruun ebakorrapärane
54 * erinevad parasiidid, * inimkaaslejad, * lemmikloomad, * pisemad imetajad (siilid, oravad, mutid), * linnud. PÕLD Põld on haritav maa, kus kasvatatakse peamisels lühiealisi (1-2-aastasi) kultuurtaimi. Peamised põllutööd * Kõrrekoorimine (teraviljapõllul); * Sügiskünd * Äestamine * Külviaeg * Umbrohutõrje * Muldamine Elutingimused põllul * Avatud maastik ilmastik mõjutab põldu rohkem kui metsa. * Valgusküllane * Inimene loob soodsad tingimused kultuurtaimedele. * Põllu harimine masinatega muudab mulla omadusi. * Tahtlik maaparandus. Teraviljad Rukis Oder Nisu Kaer Külvipind 1999. a 24 000 ha 154 000 ha 66 000 ha 61 000 ha
taimi. Loomulikult on hästikultuuristatud aladel võimalus piirduda pindmise (8…10 cm) randaaliga vms. harimisega või mullaharimisest loobuda ja külvata talivili otsekülvi meetodil (eelkõige rapsi või suviteravilja järgselt). 132. Kartulipõllu ja köögiviljade mullaharimine. Kartuli mahapanek, kui muld on püsivalt 7-10 kraadi. Rullimine - soodustab mulla soojenemist ja mullaniiskuse liikumist kartulipesa tsooni. Äestamine – hoiab mulla kobeda ja umbrohupuhtana. Muldamine – kuni õeipungade moodustumiseni. Köögiviljad: Aiamullas kasvab enamik köögivilju väga jõudsalt ja annab õige hoolduse korral ka head saaki. Siiski tuleb kultuure valides ja paigutades arvestada mulla omadusi ja sobivust. Et koduaias on tegemist väikeste pindaladega, siis ei valmista raskusi ka mulla parandamine, tema struktuuri ja keemiliste omaduste muutmine kasvatavaile kultuuridele sobivaks.
kultuuristatusele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendab muldade liigset tallamist, struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel. Mullaharimise tehnoloogilised võtted: - mulla pööramine - mulla murendamine ja kobestamine - mulla segamine - muldamine - mulla tihendamine - mulla tasandamine - muldade vaostamine ja peenardamine - umbrohtude maa-aluste osade (juured ja võsundid) läbilõikamine LIBISTAMINE Libisti iseloomulikuks tunnuseks on töösügavust piiravate seadiste (näiteks tugirataste) puudumine (enamasti on see nii). Töösügavuse tagab libisti mass, mida mõnel mudelil saab suurendada lisalastiga. Kobestatud mullakihi tüsedus libistamisel on 0,5-1,5 cm, seega libisti töötab mullapinnal.
(6) Tööleping, mis on sõlmitud alaealisega käesolevas paragrahvis nimetatud nõusolekuteta, on tühine. (7) Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta. Kerged tööd (1) 13–14-aastasel alaealisel või 15–16-aastasel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud teha eelkõige järgmisi kergeid töid: 1) põllumajandustööd, näiteks aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või muldamine, saagi koristamine, marjade või puuviljade korjamine, köögivilja puhastamine või müügiks ettevalmistamine; 2) kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks kauba lahtipakkimine või asetamine riiulitele, hinnasiltide või etikettide kleepimine, pakkematerjalide või pakendite ettevalmistamine, väikesemõõduliste esemete pakkimine, reklaamnäidiste või reklaamtrükiste jagamine;
et selg mul pikkamööda tõmbus higiseks Oo seda rasvast rahulolu oo seda rasvast rahulolu kus hingitseb mu hingelaad oo naljamehe sümbolmolu kel elulaad on ELULAAD mu rahvus: eestlane ja sugu: mees ma olen sündinud ENSV-s käib käsi hästi süda magab see ongi minu eesti jonn kes avalikult mõtteid jagab on äraandja etalon mu rahvus: eestlane... käib kulla ülekuldamine ei väsi naine mees ei nolk käib oma aia muldamine ja naabri aeda lendab solk mu rahvus: eestlane... suu laulab süda muretseb on eesti rahvalaulufraas 31 ja veel üks väike väljavõte üks eesti rahvalaulufraas: esimesed heidetakse tagumised tapetakse KESKMISED koju tulevad mu rahvus: eestlane ja sugu: mees ma olen sündinud ENSV-s II Juhan Viiding. 1978. aastal ilmus Jüri Üdi valikkogu "Ma olin Jüri Üdi", kuigi juba Juhan Viidingu nime all. Lisaks
6 (7) Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta. Kerged tööd (1) 1314-aastasel alaealisel või 1516-aastasel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud teha eelkõige järgmisi kergeid töid: 1) põllumajandustööd, näiteks aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või muldamine, saagi koristamine, marjade või puuviljade korjamine, köögivilja puhastamine või müügiks ettevalmistamine; 2) kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks kauba lahtipakkimine või asetamine riiulitele, hinnasiltide või etikettide kleepimine, pakkematerjalide või pakendite ettevalmistamine, väikesemõõduliste esemete pakkimine, reklaamnäidiste või reklaamtrükiste jagamine;
annaabi.ee 
