pööravad pead. 4.Liikumatu seondus-luud on kokkukasvanud ja Seljalihased Trapetslihased, Sirutavad selga liikumatud. Liikumatu seondus on näiteks Kolju seljalailihas viivad õla varre õmblused. Poolliikuv seondus- Nende luude ühendus ei taha ole nii suur kui liigestega ühendatud luudel, kuid Rinnalihased Suur rinnalihas Viivad õlavarre ühenduskohad ei ole ka jäigad. Poolliikuv seondus on ette näiteks selgroolülidel. Liikuv seondus e. liiges- on Kõhulihased Kõhusirglihas Hoiavad selline kahe või enama luu ühendus mis võimaldab neil siseorganeid liikuda. Liikuvad seondused on näiteks põlveliiges ja õiges asendis.
peopesad sissepoole pööratud. o Nüüd suru küünarliigeseid kergelt enda vastu, kõverda käed, tõstes käed hantlitega üles. o Harjutuse lõpus peavad hantlid olema õlgade kõrgusel, põrandaga paralleelselt. Küünarvarte sirutusharjutused o Võta hantlid kätte, tõsta sirgelt seistes sirged käed üles pea kohale. o Nüüd kõverda käed kõrvade juures küünarnukist taha ja tõsta taas pea kohale üles. 2.Rinnalihased! Laia haardega kätekõverdused o Jälgi, et keha oleks ühel joonel, vaagen all, sõrmed otse ja kergelt laiali, et toetuspinda suurendada. o Alla laskudes tekib küünarnukis täisnurk. o Koormust saab reguleerida, valides kas toengpõlvituse või toenglamangu. Surumine o Seisa sirgelt, suru peopesad rinna ees tugevasti kokku, loe kümneni, lõdvestu korraks ja korda harjutust. PS
küünarnukkide peale, kuni te tunnete kerget venitust kõhulihastes. Hoidke seda asendit 810 sek, siis lõdvestuge. Korrake harjutust 10 15 korda. Külgmised lihased · Istuge või seiske, jalad õlgade laiuselt laiali, selg ja kael normaalses asendis. Kummarduge aeglaselt ühele poolele, kuni tunnete kerget venitust ühes küljes. Hoidke seda asendit 810 sekundit, siis lõdvestuge. Korrake harjutust mõlemale poole 812 korda. Rinnalihased · Seiske, üks jalg teise ees, selg ja kael normaalses asendis. Kõverdage küünarnukud 90 kraadi all ning toetage kätega vastu seina. Kandke oma kehakaal tugijalale, kuni tunnete kerget venitust rinnalihastes. Hoidke seda asendit 810 sekundit, seejärel lõõgastuge. Korrake harjutust 1012 korda Õlalihaste venitus · Seiske või istuge, selg ja kael normaalses asendis. Haarake teise käega küünarnukist ning tõmmake see vastu rinda, kuni tunnete
· Vöötlihas ehk skeletilihas (luude küljes, allub) · Silelihas (soolestikus, ei allu) · Südamelihas (ei allu) Lihaste põhiomaduseks on erutuvus. Lihassüsteemi funktsioon · Liikumisfunktsiooni tagamine · Soojustootmine ja soojustasakaal · Toonuse tagamine · Kaitsefunktsioon Lihased jagunevad · Pikad (jäsemetel) · Lühikesed (lülisambalülide ja roiete vahel) · Laiad (kerel, erineva paksusega plaadi kujulised) Lihased · Seljalihased · Rinnalihased · Kõhulihased · Vahelihas · Pealihas · Kaelalihas · ,,hingamislihased" (diafragma, roietevahelised lihased, kaelalihased, rinnalihased, trapetslihas) Lihase algosa püsib kokkutõmbumisel paigal või on väga väikese liikuvusega. Lihase liikuvamat vastasotsa nimetatakse tema kinnituskohaks.
Pikad lihased, laiad lihased (kinnituvad laiadele luudele), lühikesed lihased (paiknevad lühikeste luude vahel) · Inimese lihastik. 1) Pealihastik - mälumislihased, miimilised lihased * Näoilme muut * Alalõualuu liigutamine 2) Kaela-, seljalihased - trapetslihas, seljalihas, kaelalihas, suur rinnalihas, välimine kõhu põiklihas, kõhu sirglihas * Sirge keha * Tõsta ja pöörata pead * Painutada keha taha poole 3) Vöötmelihased - deltalihas, suur tuharalihas ,rätsepalihas 4) Rinnalihased - suurrinnalihas, roitevahelisedlihased, diahagma e. vahelihas, reissirglihas, külgmine pakslihas, keskimine pakslihas, pikk varvaste sirutajalihas, reie kakspealihas, * Ülajäsemete liigutused * Hingamis liigutused
Odavise Enne oma katset teeb sportlane maha märgi, kust ta jooksu alustab. Sportlane kujutab ette liigutuste seeriat, mida ta Click to edit Master text styles tegema hakkab. Tema Second level viskeõlg ja käsivars on Third level lõdvestatud, rinnalihased Fourth level pingul. Fifth level Viskaja jookseb 10-12 väga kiiret sammu, arendades kiirust kuni umbes 7 meetrit sekundis. Ta koondab oma energia ja vaatab otse ette, püüdes jooksuga hoogu koguda. Click to edit Master text styles
7) Nimetage viis taastumisvahendit? - Saun, massaaz, ujumine, toit, meelelahutus, magamine, mediteerimine, jooga, ... 8) Kui pikk on organismi kohanemisvõime ühele treeningkavale? - 4-8 nädalat (vastavalt inimtüübile: koleerik 4 nädalat; flegmaatik 8 nädalat) 9) Nimetage atleetvõimleja kolm peamist eesmärki. - Tippu pürgiv, harrastav ja raviv-taastav 10) Nimetage ühele lihasgrupile sooritatav üks baas- ja üks formeeruv harjutus. - Rinnalihased: B rinnalt surumine, F käsikutega lendlemine Biitseps: B püsti kangiga küünarvarrest kõverdamine, F biitsepsmasinal Seljalailihas: B ette/kukla taha tõmbed rippes, F bloki pealt ette7kukla taha kitsalt, laialt istudes Õlalihas: B kangi/käsikutega surumine laia haardega, F käsikutega lendamise erinevad variandid (püsti, kaldus) Esireielihas: B kükid, F pendelmasinal
Paljud tahtsid seda kinki linna viia, kuid oli ka hoiatajaid, eelkõige õnnetusekuulutaja Kassandra. Kassandrat ei uskunud muidugi keegi peale Poseidoni preestri Lakooni, kes lennutas kuju pihta oda, demonstreerides, et see on seest õõnes. Apollon kartis, et tema plaan hävitada Trooja, nurjub ja saatis merest välja kaks hiigelmadu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi, valu ja piinu annavad edasi skulptuuri käe- ja rinnalihased. Ka on näha valu Lakooni näol. Tajutav on poegade rabelemine, et end lahti päästa. Ka Lakooni keha hoiakust ja käte asendist võib välja lugeda, kuidas ta soovib nendest suurtest madudest vabaks pääseda. Valisin tutvustamiseks selle skulptuuri, kuna see on seotud väga tuntud müüdiga ,,Trooja Hobusest" ja mulle meeldivad ka hellenistlikul ajajärgul tehtud skulptuurid. Nendes kujutatakse inimesi nii nagu nad ka tegelikult välja näevad: lihased, juuksed, näojooned-
Seda kasutatakse keha tasakaalu ja kehaosade asendi säilitamisel. 7. Selgitage mõiste hingamislihased Funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid. Sissehingamislihased jaotatakse 2 rühma: põhilihased võtavad alati osa sissehingamisest (diafragma, välimised roietevahelised lihased) ja abilihased, mis rakenduvad raskendatud hingamisel (kaelalihased, teised rinnalihased ja lülisammast sirutavad lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu. Lihasjõudu rakendatakse peamiselt forsseeritud või raskendatud väljahingamise puhul (kõhu lihased, sisemised roietevehelised lihased). 8. Selgitage mõiste kõhupressilihased.
Lihase pinge kasvab, kuid ta ei lühene ja nähtavat liikumist ei toimu. Seda kasutatakse keha tasakaalu ja kehaosade asendi säilitamisel. 6. Selgitage mõiste hingamislihased Funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid. Sissehingamislihased jaotatakse 2 rühma: põhilihased võtavad alati osa sissehingamisest (diafragma, välimised roietevahelised lihased) ja abilihased, mis rakenduvad raskendatud hingamisel (kaelalihased, teised rinnalihased ja lülisammast sirutavad lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu. Lihasjõudu rakendatakse peamiselt forsseeritud või raskendatud väljahingamise puhul (kõhu lihased, sisemised roietevehelised lihased) 7. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased koos vahelihase ja vaagnapõhja lihastega moodustavad kõhupressilihased, lihaste
Serratus posterior inferior Tagumine alumine saaglihas Selja lihased Süvad Erector spinae Seljasirgestaja - m. iliocostalis Erector spinae Seljasirgestaja - m. longissimus Erector spinae Seljasirgestaja - m. spinalis rotatores - Rotaatorlihased Multifidius semispinalis Quadratus lumborum - Nimme ruutlihas Rinnalihased Pindmised pectoralis major -Suur rinnalihas pectoralis minor - Väike rinnalihas serratus anterior Eesmine saaglihas Kõhulihased obliquus externus abdominis Välimine kõhu põikilihas obliquus intrnus abdominis Sisemine kõhu põikilihas Transversus abdominis Kõhu ristilihas Rectus abdominis -
Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumused avalduvad organismide sise ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises jm organismidele omastes eluvaldustes. Toimub pidev alakohastumus-kõigepealt muutuvad keskkonna tingimused. Seejärel ilmneb, kas tunnus annab eeliseid. Nt: Kõrbekohastumine-loomadel suured kõrvad, kaamlil küürud, suviuinak, taimedel vahakiht, lihakad varred jne Lendamine:kerged toruluud, õhukambrid luudes, tugevad rinnalihased, kiire ainevahetus Värvus vastavalt keskkonnale:varjevärvus aitab sulanduda keskkonda. Hoiatusvärvus annab signaali, et ma olen mürgine. Mimikri-sarnasus teise isendiga, kes on mürgine.nt kimalased ja mesilased. Liigiteke Liik on süstemaatiline organismide rühm, mis koosneb populatsioonidest ja neisse kuuluvatest isenditest. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Kui eraldunud populatsioon on väike, siis on tema geneetiline struktuur kohe alguses
neelata ka kivikesi, mis on abiks kõvade seemnete seedimisel. Milline väide on õige, milline väär? Kõik linnud lendavad. Enamasti linnud lendavad. Linnud munevad mune ning hauvad siis pojad välja. Linnupojad sünnivad ja imevad ema piima. Maakeral pole paika, kus ei leiduks linde. Kõige väiksemad linnud maailmas on koolibrid. Lindudel on kerged torujad luud ja tugevad rinnalihased, mis soodustavad lendamist. Erinevaid linnuliike on rohkem kui 8000. Linnud laulavad ilu pärast. Reeglina on emalinnud ilusamad kui isalinnud. Käo munad on sama värvi nende võõraste munadega, kuhu kägu nad muneb. Munakoore purustab linnuema. Kanad, kalkunid, koduhaned ja –pardid on algselt elanud looduses vabalt. Inimene saab linde aidata, kui ta püüab neile toiduks putukaid. Ühenda õiged paarid:
käsi, jalgu, õlgu ja tuharaid. korraga, ning sul õnnestub see täita, Vähemlevinud on teadmine, et see on siis tunned end suurepäraselt. See hea ka sinu kõhulihastele. Vesi on väga mõjub hästi sinu enesekindlusele ja palju kordi tihedam kui õhk ja selle peale seda julged aina rohkem endale pärast peab terve keha seal eesmärke seada. edasiliikumiseks pingutama. Sinu kõhu- ja rinnalihased saavad sealjuures seega hea treeningu. Aitäh vaatamast ja ilusat päeva jätku!!!
pind, rinnalülide kehade ja roiejätked, ristluutiib või fikseerimine ning piiratud ulatuses nimmelülide roiejätkete (Car, su:) niudeluu nimme painutamine ventraalne pind RINDKERE LIHASED Rinnalihased Pindmised rinnalihased - Alanev rinnalihas - m. Rinnakupide ja roidekõhred Õlavarreluu suur köbruke, Eesjäseme ühendamine mm. pectorales superficiales pectoralis decendens küünarvarrefastsia, (eq:) kerega, eesjäseme õlavarreluu-hari lähendamine ja etteviimine
· tee labajalaga 8x ringe, algul ühega, siis teisega (labajalg) · seisa paigal, suruda kannad alla, jalad olgu sirged (20-25sek) (säärelihas) · aseta 1 käsi selja taha, teine üles, peopesa ülespoole. aeglaselt venitused küljele, pisut tahapoole. sama teise käega. (2-4x) (selja lailihas, sisemine ja välimine kõhupõiklihas) · istes viia kõverdatud küünarvarred taha. suruda rindkere ülespoole (20sek) (rinnalihased) Kontorivõimlemine: · toetuda toolile/lauale. poiaosast kinni võttes venitada · toetada jala toolile,seljaga tooli poole, hoida tasakaalu ja venitada · istudes jala kand teise jala põlvele. välimise reielihase venitus · istu tooli äärele. käed võtavad kinni tooli seljast · istudes jalad harki, käed jalgadeni põrandale või põlved koos ja nende tagant kinni võtta
(Sepp 2012) Lindudel on suuremad luud seesmiselt õõnsad, mis teeb luustiku väga kergeks, kuna õõnsused on kopsudega ühenduses ja on täidetud õhuga. Mõndadel lindudel kaalub sulestik rohkem kui luustik. (Sepp 2012) On ka linde kellel on vaja, et luud oleks rasked – sukelduvad linnud. Näiteks kauridel on rasked luud, sest muidu oleks neil keeruline vee all ujuda. Tänu rasketele luudele on lennuvõime halvem. (Sepp 2012) Põhilisemad lennulihased ja rinnalihased kinnituvad luule(rinnakukiil), mis on tugev ja massiivne. (Sepp 2012) Linnu kaalu vähendatakse ka muude elundite arvelt, mitte ainult luustiku. Näiteks sigimisorganid(munandid,munasarjad,munajuhad), mis on enamuse aastast pisikesed, aga sigimishooajal suurenevad. Emastel alustavad arengut mõlemad munasarjad, aga selleks et kaal väiksem püsiks, kujuneb välja vaid üks toimiv munasari. Isastel, kellel munandid muidu on väiksed, suurenevad sigimishooajal munandid lausa üle saja korra
köbrukesele. 4. Trapetslihas- Algab kuklaluult ja kinnitub abaluuharjale, (tõstab õlavöödet) KÕHULIHASED 1. Kõhusirglihas- algab alumistelt pärisroiedelt ja kinnitub häbemeluule (AITAVAD PAINUTADA LÜLISAMMAST) 2. Sisemine kõhupõikilihas: algab niudeluuharjalt ja kinnituvad kolmele alumisele roidele. KEREPÖÖRDED 3. Välimine kõhupõikilihas (kerepöörded)- algab kaheksa alumise roide välispinnalt ja kinnitub niudeluuharjale. RINNALIHASED 1. Välimised roietevahelised lihased- tõstavad lihaseid, algavad roide algumiselt servalt ja kinnitub naaberroide ülemisele servale (SISSEHINGAMINE). 2. Sisemised roietevahelised lihased- algavad ülemiselt naaberroide servalt ja kinnitub naaberroide alumisele servale (langetavad roideid). VÄLJAHINGAMINE 3. Eesmine saaglihas, rinnalihas(käe ette toomine)(ROIETE PEAL)- algab 8 või 9 roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale. TEEB ÜLAJÄSEME PIKAKS. 4
-treeningud, nt ringtreening, Pilates, Body Pump, Body Sculpt jt. Jõutreeninguid tuleks alustada professionaali käe all. Jõutreeninguga tuleb alustada kerge koormusega, tehes igat harjutust 8-15 korda, 1-2 seeriana. Seeriate vahel on oluline teha pause 15-60 sekundit. Kuna lihasetreening mõjub ainult treenitavale piirkonnale, tuleks terve keha vormis püsimiseks harjutusi teha kõigile lihasgruppidele. · Kaela- ja seljalihased · Kõhulihased · Rinnalihased · Õlavöötmelihased · Reie- ja tuharalihased Jõutreening on anaeroobne treening, seega on tähtis säilitada harjutuste puhul õige hingamine. Pingutusega koos tuleks hingata välja. 6 Venitustreening Lihased on elastsed ja selleks, et elastsust säilitada on vajalik lihaste venitamine. Venitused vähendavad valu, parandavad liigeste liikuvust ja lihaste tasakaalu.
eKr). Viimane neist kujutab traagilist stseeni, mida on kirjeldatud ka Vergiliuse "Aeneises": Trooja preester Lakoon hoiatas oma kaasmaalasi, et nad ei võtaks vastu puuhobust, milles olid peidus kreeka sõdalased. Jumalad, nähes, et nende kava hävitada Trooja on nurjumas, saatsid merest välja kaks hiigelmagu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi ja piinu annavad kompositsioonis edasi käe- ja rinnalihased, valu Lakooni näol, poegade peaaegu silmaga tajutav rabelemine ja kogu see viis, millega kujur stseeni on liikumatusse kiviskulptuuri raiunud. Terrakota pisiplastika Pisiplastika alal hakati hellenismi ajal massiliselt valmistama terrakotat. Neid õrnalt maalitud savikujukesi valmistati suurtes kogustes Tanagras Boiootias ning need on väga laialt levinud. Mõnikord kutsutaksegi neid olustikulise tarbega kujukesi lihtsalt tanagra figuurideks
Kohevad ja pehmed udusuled hoiavad kehasoojust. Lindude skelett on samuti lendamiseks kohastunud. Luud on erakordselt kerged, kuid samas väga vastupidavad. Massi vähendamiseks on enamik linnu suuremaid luid seest õõnsad, luudes on hulganisti õhutühikuid ning tugevuse suurendamiseks on need erilise struktuuriga. Vastupidavust tõstab ka see, et mitmed jäsemete luuelemendid on kokku kasvanud ning liigesed väga tugevad. Võimsad lennulihased (rinnalihased) kinnituvad rinnakukiilu külge. Kõige tugevamad on lihased, mis liigutavad tiibu, tagajäsemeid ja kaela. Tiibu liigutavate rinnalihaste kaal võib olla 1/5 või enamgi linnu kehakaalust. ROOMAJAD 3.1 ROOMAJATE ÜLDISELOOMUSTUS Roomajad põlvnevad karboni ajastu ürgsetest kahepaiksetest. Esimesed teadaolevad roomajalaadsed loomad olid tsejaia, hülonoomus ja paleotüüris varasest karbonist. Need algelised roomajad olid tegelikult vahevormiks roomajate ja kahepaiksete vahel, omades
,,Mees purustatud ninaga" avab Rodini väljapaistvate portreebüstide seeria J.P. Laurens, Puvis de Chavannes, Balzac ja Hugo. Kujurit paelusid eelkõige sügavate elamuste ja kirgedega ilmestatud, kurdusest uuristatud ja mõtlike nägudega inimesed. Victor Hugo portrees aitab iga näojoon kaasa modelli jõulisele iseloomustamisele: otsekui sügavate mõtete koorma alla kaardunud pea, kõrge, selge laup, süngelt kokkutõmmatud kulmud, tugevasti kokku surutud huuled ja jõulised rinnalihased. ,,Pronksiaja inimene" - nooruki kuju ülestõstetud pea ja kätega, on esimene skulptuuride reas, kus Rodinil õnnestus anda inimese kehale sellist elavust ja hingestatust, milleni 19 6 sajanil ei olnud jõudnud ükski tema eelkäijaist. ,,Pronksiaja inimesele" järgnesid kolossaalne ,,Ristija Johannes" egiptuse skulptuuridele omase sügava väljaastega , siis võimas, kummargil, endassesüvenenud ,,Mõtleja", nukras häbelikkuses nägu varjav ,,Eeva"
võimaldab elada kõikides piirkonndades 8600 liiki eestis 297. Kehatemperatuur püsiv ei sõltu välistemperatuurist. Lindudel on voolujooneline kehakuju, mille tõttu väiksem õhutakistus. kehakate: Nahk on õhuke ja näärmeteta ainus nahaääre on päranipunääre, mille rasune eritis muudab suled märgamatuks. Nahk on kaetud sulgedega udu ja kattesuled, sabasuled tüür. Jäsemed: tiivad ja jalad, tiivadel pikad hoosuled. Tiivad laialisirutatuna hoiavad lindu õhus. Tugevad rinnalihased aitavad tiibu tõsta ja langetada. Luustik: kolju, selgroog, roided, rinnaluu, rinnakukiil, tiivaluud, tagajäsemeluud. Luud on õhukesed kerged, paljude õhukambrikestega, kael painduv, kolju väike, lõugade asemel luuline nokk, hambad puuduvad. Hingamiselundid: kopsud ja õhukotid. Vereringe: 4 kambriline süda vatsakeste vahel täielik vahesein keha ja kopsuvereringe. arteriaalne ja venoosne veri teineteisest täiesti eraldatud. veri ringleb kiiresti, sest süda lööb kiiresti
Kinnitub õlavarreluule. Õlavarre langetaja. Ka keha horisontaali viimiseks. (13) 4. Trapetslihas 2 tükki. Saame pead kuklasse viia. Lähendab õlavöödet ja langetab õlavöödet. (10) 5-7 on kõhulihased 5. Kõhu sirglihas vaagna lähendamine rindkerele, ettekummardus. (21) 6. Sisemine kõhupikilihas Kere pöörded. Tema peal on välimine kõhupõikilihas. 7. Välimine kõhupõikilihas tema all on 90 kraad. nurgaga sisemine kõhupõikilihas. Kere pöördus. (19) 8-9 rinnalihased 8. Eesmine saaglihas rinnalihas, toob abaluu külgedele (näiteks sõudmisel)(17) 9. Suur rinnalihas lähendab õlavart, langetab õlavart koos seljalailihasega. (18) 10. Peapöörajalihas: rinnaku-rangluu-nibujätkelihas et vaatevälja laiendada, pöörab pead. (8) 11. Deltalihas õlavöötmelihas, katab kogu õlga. Eemaldab õlavart. (16) 12-13 õlavarre lihased 12. Õlavarre-kakspealihas painutab küünarvart (23) 13. Õlavarre-kolmpealihas küünarvarre sirutaja (22) 14
Viimane neist kujutab traagilist stseeni, mida on kirjeldatud ka Vergiliuse "Aeneises": Trooja preester Lakoon hoiatas oma kaasmaalasi, et nad ei võtaks vastu puuhobust, milles olid peidus kreeka sõdalased. Jumalad, nähes, et nende kava hävitada Trooja on nurjumas, saatsid merest välja kaks hiigelmagu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi ja piinu annavad kompositsioonis edasi käe- ja rinnalihased, valu Lakooni näol, poegade peaaegu silmaga tajutav rabelemine ja kogu see viis, millega kujur stseeni on liikumatusse kiviskulptuuri raiunud. Mis puutub hellenistlikku portreeskulptuuri, siis see arendas edasi klassikalise ajajärgu saavutusi, muutudes veenvamaks, seda eeskätt filosoofide ja literaatide kujutamisel, valitsejaid aga idealiseeriti endiselt. Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, ega freskodest ei ole tänaseks säilinud peaaegu mitte midagi
härg". See kujutab traagilist stseeni, mida on kirjeldatud ka Vergiliuse ,,Aeneises". Trooja preester Lakoon hoiatas oma kaasmaalasi, et nad ei võtaks vastu puuhobust, milles olid peidus kreeka sõdalased. Jumalad, nähes, et nende kava hävitada Trooja on nurjumas, saatsid merest välja kaks hiigelmadu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi ja piinu annavad kompositsioonis edasi käe-ja rinnalihased, valu Lakooni näol, poegade peaaegu silmaga tajutav rabelemine ja kogu see viis, millega kujur stseeni on liikumatusse kiviskulptuuri raiunud. Mis puutub hellenistlikku portreeskulptuuri, siis see arendas edasi klassikalise ajajärgu saavutusi, muutudes veenvamaks, seda eeskätt filosoofide ja literaatide kujutamisel, valitsejad aga idealiseeriti endiselt. (http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.htm)
kliinikum.ee/attachments/107_tervislik_liikumine-_alustada_on_kerge.pdf) 2.2. Erinevad treeningud Jõutreening on lihaste treenimine, mis parandab lihaste jõudu, kiirendab ainevahetust, aitab organismil ära kasutada suuremat energiahulka, suurendab organismi insuliinitundlikkust, vähendab liigese- ja seljavalusid ning tugevdab luustikku. Lihasetreening mõjub ainult treenitavale piirkonnale. Harjutusi tuleks teha järgmistele lihasegruppidele: kaela- ja seljalihased, kõhulihased, rinnalihased, õlavöötmelihased, reie- ja tuharalihased. Õige hingamine on tähtis igasuguse treenimise ja nii ka jõuharjutuste juures. Koos pingutusega toimub väljahingamine. Venitustreening on vajalik kudede paremaks verevarustuseks ja lihaste lõõgastunud olekuks. Venitused vähendavad valu, parandavad liigeste liikuvust, ning lihaste tasakaalu ja elastsust. Lihaste ja teiste kudede (nt kõõluste, sidemete) elastsuse säilitamiseks ja arendamiseks sobivad venitus- ja sirutusharjutused ning jooga
· On vereloomeelund (punane luuüdi). · On rasvade talletaja (kollane luuüdi). · LIHASED · Pealihased: silmade liigutamine; mälumislihased liigutavad alalõuga, mistõttu saame toitu peenestada; näo miimiliste lihaste abil väljendame emotsioone. · Kaelalihased: tõstavad ja pööravad pead; neelamine; käte tõstmine. · Rinnalihased: liigutavad õlavart; süda-vereringe; hingamine. · Kõhulihased: hingamine; keha liigutamine; tasakaalu hoidmine; keha hoidmine; sünnitamine; pööramine; kõndimine. · Seljalihased: püstine kehahoid; kõndimine; keha liigutamine; pööramine. · Jäsemete lihased: jäsemete liigutamine. · SEEDEELUNDKOND · Me ei saa kasutada söödud toitu otse, vaid see tuleb lagundada sellisteks
Sääremarjad 1-2x 20-40 sek Puusapainutus lihased 1-2x 20-40 sek Reielähendajad 1-2x 20-40 sek Reie tagumised lihased 1-2x 20-40 sek Tuharalihased 1-2x 20-40 sek Venitus ülakeha Mitukorda /kestus Kere kulgmised lihased 1-2x 20-40 sek Rinnalihased 1-2x 20-40 sek Ulaseljalihased 1-2x 20-40 sek Deltalihased tagaosa 1-2x 20-40 sek Triitseps 1-2x 20-40 sek Kaelalihased 1-2x 20-40 sek Trapetslihased ulaosa 1-2x 20-40 sek 17
o: 5-12 roiete välispind i: linea alba + tuberculum pubicum + crista iliaca labium externum f: sama Eesmine rühm Musculus rectus abdominis o: roide 5-7 kõhred + processus xiphoideus sterni i: ramus superior ossis pubis intersectio tendinea f: ühepoolne -> painutab keha ette lateraalsele; kahepoolne -> painutab keha ette prelum abdominale moodustamisel aitab kaasa Musculus pyramidalis pubise ja kõhu keskjoone vahel RINNALIHASED AUTOHOONSED Süva kiht Musculus transversus thoracis o: sternum i: roided 2-6 nõrk roiete langetaja (väljahingamine) Keskmine kiht Musculus intercostales interni o: alumiste roiete ülemiste servade sisepinnad i: ülemiste roiete alumiste servade sisepinnad roiete langetamine (väljahingamine) Musculus subcostales rindkere alaosas eelmise jätk o: alumise roide kael i: ülejärgmise roide sisepind Pindmine kiht
pdf 9. Veigel, M. Laste ja noorte kehalised võimed ja nende arendamine. Tallinna Pedagoogilise seminari õppematerjal veebis: www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/kiirus_ja_selle_arendamine.html www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/kiiruse_arendamine.html www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/harjutused_kiirusvime_arengule.html 19 LISA 1 Üldkehaline jõutreening Käe- ja rinnalihased Käe- ja rinnalihaseid on hea treenida kätekõverdusi tehes (joonis 1) või lõuga tõmmates. joonis 1 http://bit.ly/kae-jarinnalihased Seljalihased Seljalihaste treenimiseks on väga erinevaid harjutsi. Maas kõhuli lamades tuleb tõsta ülakeha maast lahti nii, et tunneks seljalihastes pinget. Võib ka ülaheha asemel tõsta jalgu (joonis 2). See treenib rohkem alaselga
Viimane neist kujutab traagilist stseeni, mida on kirjeldatud ka Vergiliuse "Aeneises": Trooja preester Lakoon hoiatas oma kaasmaalasi, et nad ei võtaks vastu puuhobust, milles olid peidus kreeka sõdalased. Jumalad, nähes, et nende kava hävitada Trooja on nurjumas, saatsid merest välja kaks hiigelmagu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad. Lootusetu võitluse pingutusi ja piinu annavad kompositsioonis edasi käe- ja rinnalihased, valu Lakooni näol, poegade peaaegu silmaga tajutav rabelemine ja kogu see viis, millega kujur stseeni on liikumatusse kiviskulptuuri raiunud. Mis puutub hellenistlikku portreeskulptuuri, siis see arendas edasi klassikalise ajajärgu saavutusi, muutudes veenvamaks, seda eeskätt filosoofide ja literaatide kujutamisel, valitsejaid aga idealiseeriti endiselt. 13 Terrakota pisiplastika
8) Sulgurid - SPHINCTERES 9) Tõsturid - LEVATORES 10) Langetajad - DEPRESSORES 11) Pingutajad - TENSORES Painutamine e flektsioon Sirutamine e ekstensioon Lähendamine e adduktsioon Eemaldamine e abduktsioon Väljapööramine e supinatsioon Sissepööramine e pronatsioon Laiendamine e dilatatsioon Kujult jagunevad lihased: 1) Pikkadeks 2) Lühikesteks 3) Laiadeks Vastavalt skeleti jaotusele rühmituvad lihased: 1) Kere lihased: seljalihased, rinnalihased, kõhulihased 2) Pea ja kaela lihased: pea lihased, kaela lihased 3) Jäsemete lihased: ülajäseme lihased - õlavöötme lihased, õlavarrelihased, küünarvarrelihased, käe lihased, alajäseme lihased - vaagnavöötme lihased, reie lihased, sääre lihased, jala lihased SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM (kardiovaskulaarne süsteem) Mõisted: 1) Arterid - veresooned, milles veri voolab südamest elundite süünas
41 Linnud Elupaik kõrbetes, mägedes, metsades, tundras, veekogude ääres jne. Paljud linnud elavad aastaringselt ühes ja samas paigas, teised aga rändavad ebasoodsate ilmastikutingimuste saabudes mujale. Liikumine Enamik linde on lennuvõimelised. Lendamiseks kasutavad nad sulgedega varustatud tiibu, mida liigutavad massiivsed rinnalihased. Lendu aitab juhtida saba. Lendamist soodustab ka lindude kerge, suures osas kokku kasvanud luustik ning kiire seedimine. Maapinnal käimiseks kasutavad linnud tagajäsemeid - jalgu. Veelindudele on ujumisel abiks varvaste vahel asuvad ujulestad. Hingamine lindudel on lisaks kopsudele ka erilised moodustised - õhukotid. Hingamisel läbib õhk kopse alati ühes suunas, see tagabki vere
ole tähtsust). Kokkutõmbumine toimub kesknärvisüsteemist saadud impulsi toimel. Treeninguga lihasjõud tõuseb. Seejuures ei suurene mitte lihaskiudude arv vaid kiud jämenevad. Lihase kokkutõmbe ulatus oleneb lihase pikkusest, mida pikem lihas, seda suuremaks muutub lihase kokkutõmbumisvõime. 5.6. Lihaste jagunemine Lihased jagunevad kolmeks: kere-, jäsemete- ning pea ja kaelalihased. Kerelihased: - seljalihased - rinnalihased - kõhulihased Jäsemete lihased: - õlavöötme lihased - õlavarre lihased - küünarvarre lihased - käelihased - vaagnavöötme lihased - reielihased 25 - säärelihased - jalalihased Pea ja kaelalihased: - pealihased - kaelalihased 6. Närvisüsteem (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 532-598) 6.1
ja hoitakse serotoniini). Siseelundite kiiritamisel vabaneb sageli EC rakkudest serotoniin, mis stimuleerib perifeerseid retseptoreid ja ka S3 retseptoreid area postrema's. Sellise reaktsiooni blokeerimiseks kasutatakse S3 antagoniste. On võimalik ka blokeerida area postrema kohal hematoentsefaalse barjääri läbilaskvus. Oksendamisele eelneb kahvatus ja iiveldus. Oksendamine algab sügava sissehingamisega, misjärel glottis sulgub. Kõhu- ja rinnalihased kontraheeruvad ja rõhk kõhuõõnes tõuseb. Magu ja maosisaldis surutakse seetõttu kokku. Alumine söögitoru sfinkter lõõgastub ja maosisu surutakse rõhuga söögitorru. Kõige esimesed liigutused on sageli ilma maosisaldiseta => öökimised. Oksendamine võib ette tulla, kui mao kardia ja ülemine söögitoru sfinkter lõõgastuvad ilma piklikaju erutuseta. Maosisaldis tavaliselt sel juhul suhu ei jõua ja tegemist on refluksiga.
serva läheduses üle aponeuroosiks. Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, soodustab õõneselundite sisaldiste väljundamist, pöörab lülisammast VÄLIMINE KÕHUPÕIKLIHAS Algab: 8 alumise roide välispinnalt Kinnitub: niudeharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeur. Funkts: avaldab tugevat survet sisikonnale, aidates siseelundeid paigal hoida, pööravad lülisammast 63) RINNALIHASED SISEMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide ülemiselt servalt Kinnituvad: põiki üles-ette naaberroide alumisele servale Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest VÄLIMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide alumiselt servalt Kinnituvad: põiki alla-ette naaberroide ülemisele servale Funkts: tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest EESMINE SAAGLIHAS Algab: 8-9 ülemiselt roidelt Kinnitub: abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale
Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, soodustab õõneselundite sisaldiste Väljundamist, pöörab lülisammast VÄLIMINE KÕHUPÕIKLIHAS 23 Algab: 8 alumise roide välispinnalt Kinnitub: niudeharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeur. Funkts: avaldab tugevat survet sisikonnale, aidates siseelundeid paigal hoida, pööravad lülisammast RINNALIHASED RINDKERE RISTILIHAS Algab: rinnaku alumiselt poolelt Kinnitub: 2.-6. roide sisepinnale Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest SISEMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide ülemiselt servalt Kinnituvad: naaberroide alumisele servale Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest VÄLIMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide alumiselt servalt Kinnituvad: naaberroide ülemisele servale Funkts: tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest
Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, soodustab õõneselundite sisaldiste Väljundamist, pöörab lülisammast VÄLIMINE KÕHUPÕIKLIHAS Algab: 8 alumise roide välispinnalt Kinnitub: niudeharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeur. Funkts: avaldab tugevat survet sisikonnale, aidates siseelundeid paigal hoida, pööravad lülisammast 23 RINNALIHASED RINDKERE RISTILIHAS Algab: rinnaku alumiselt poolelt Kinnitub: 2.-6. roide sisepinnale Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest SISEMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide ülemiselt servalt Kinnituvad: naaberroide alumisele servale Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest VÄLIMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide alumiselt servalt Kinnituvad: naaberroide ülemisele servale Funkts: tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest
Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, soodustab õõneselundite sisaldiste Väljundamist, pöörab lülisammast VÄLIMINE KÕHUPÕIKLIHAS 23 Algab: 8 alumise roide välispinnalt Kinnitub: niudeharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeur. Funkts: avaldab tugevat survet sisikonnale, aidates siseelundeid paigal hoida, pööravad lülisammast RINNALIHASED RINDKERE RISTILIHAS Algab: rinnaku alumiselt poolelt Kinnitub: 2.-6. roide sisepinnale Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest SISEMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide ülemiselt servalt Kinnituvad: naaberroide alumisele servale Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest VÄLIMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide alumiselt servalt Kinnituvad: naaberroide ülemisele servale Funkts: tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest
4 KES ON LINNUD? Linnud on selgroogsed loomad. Maailmas on teada ligikaudu 9700 linnuliiki. Lindudel on voolujooneline keha, mida katavad suled. Paljud linnud on väga värvikireva sulestikuga, teised aga oma tagasihoidliku välimuse tõttu looduses vaevu märgatavad. Esijäsemed on lindudel muundunud tiibadeks. Enamik linde on lennuvõimelised. Lendamiseks kasutavad nad sulgedega varustatud tiibu, mida liigutavad massiivsed rinnalihased. Lendu aitab juh- tida saba. Maapinnal liikumiseks kasutavad linnud tagajäsemeid jalgu, mis on enamasti neljavarbalised. Eri liiki linnud lendavad erineval kõrgusel. Veelindudele on ujumisel abiks varvaste vahel asuvad ujulestad. Paljud linnud suu- davad kulgeda nii vees, õhus kui ka maismaal. Lõualuudest on moodustunud nokk. Noka kuju sõltub linnu toitumisviisist. Nii on näiteks röövlindudel suur ja tugev nokk, putuktoi-
hane-, pärlkana-, vuti-, jaanalinnu- jne. liha. Töötlemisviisi järgi liigitatakse: terved puhastatud linnukered jahtunud, jahutatud, maitsestatud (grillimiseks), külmutatud, külmutatud ja maitsestatud ning suitsutatud; mittetäielikult puhastatud, pool- ja veerandrümbad, tükid tiivad, koivad, kintsud, fileed ja rinnatükid ning rupsid maks, kael süda, lihasmagu. Linnuliha kvaliteet ja säilitamine. Normaalse toitumusega linnukeresid iseloomustab hästi arenenud lihaskude rinnalihased asetsevad ümarjalt mõlemal poolrinnaluu harja, esineb ühtlane mõõdukas nahaalune rasvaladestus. Märgatavaid rasvakogumikke võib esineda hanedel ja partidel. Liha pind peab olema kuiv, rasv valge või kergelt kollakas. Lihaskude tihke ja vetruv, kanadel ja kalkunitel roosa värvusega, hanedel ja partidel punase värvusega. Lihaskoe välispind on kergelt niiske, kuid mitte kleepuv. Lõhn iseloomulik linnu liigile. Jahutatud linnuliha hoitakse temperatuuril 2..
annaabi.ee 
