Kõhu lihased võtavad osa ka forsseeritud väljahingamist (roiete langetamist ). 8. Mis on ja kus asub diafragma? Lai kuplikujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest. Asub rinnakorvi ja kõhuõõne vahepeal. 9. Mis on ja kus asub perineum? Perineum on lahkliha ning asub päraku ning välissuguelundite vahel 10. Nimetage lihased, kuhu tehakse lihasesisesed süsted Suur tuharalihas, deltalihas, reie sirglihas. 11. Õlavarre eesmise grupi lihased on (tehke valik) painutajad sirutajad 12. Sääre tagumise grupi lihased on (tehke valik) painutajad sirutajad 13. Kõhu eesseina moodustavad järgmised lihased (4) Välimine kõhupõikilihas, Kõhusirglihas,.... 14. Miimiliste lihaste kinnituskohaks võivad olla - miimilised lihased algavad näokolju luudelt ja lõpevad nahas. 15. Millisel luul kinnituvad mälimislihased? Alalõualuule liigutades alalõualuud.
kokkutõmbel teine lihas lõtvub Pikad lihased, laiad lihased (kinnituvad laiadele luudele), lühikesed lihased (paiknevad lühikeste luude vahel) · Inimese lihastik. 1) Pealihastik - mälumislihased, miimilised lihased * Näoilme muut * Alalõualuu liigutamine 2) Kaela-, seljalihased - trapetslihas, seljalihas, kaelalihas, suur rinnalihas, välimine kõhu põiklihas, kõhu sirglihas * Sirge keha * Tõsta ja pöörata pead * Painutada keha taha poole 3) Vöötmelihased - deltalihas, suur tuharalihas ,rätsepalihas 4) Rinnalihased - suurrinnalihas, roitevahelisedlihased, diahagma e. vahelihas, reissirglihas, külgmine pakslihas, keskimine pakslihas, pikk varvaste sirutajalihas, reie kakspealihas, * Ülajäsemete liigutused * Hingamis liigutused
· aseta sirgete sõrmedega käed lauale, painuta sõrmed tagumisest sõrmeliigesest. pigista rusikasse · aja sõrmed harali, vii kokku · suru pöial järjekorras iga sõrmeotsaga kokku ühes suunas ja tagasi vastupidises · hoia ühe käega rannet, ringita rannet nii ühes kui teises suunas · pööra pead kord paremale, vasakule (12x) (kaelalihas) · käed kuklal vii küünarnukid kord ette, kord taha (12x) (eesmine deltalihas, rinnalihas) · sõrmed õlgadel, õlaringid nii, et küünarnukid liiguvad eest üles ja tagant alla.(6x) (selja alalihas, tagumine deltalihas) · tõmba kõht sisse ja pinguta istmikulihaseid, selg sirgu (12x) (tuharalihased) · tee randeringe, mõlemad randmed eraldi (8x) (labakäed) · istu toolil, painta ette käed puutega põrandale (25sek) (selgroosirgestaja) · tõsta ja langeta säärt istudes, mõlemat jalga kordamööda (8x) (reielihased)
· Liikumis- ja tugielundkond koosneb luudest koos neile kinnituvate lihastega, mis toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. · Skelett hoiab inimest ühes tükis ja toestab. Lihased võimaldavad meil ennast liigutada. LUUSTIK luud koosnevad luukoest, mis on tugi-ja liikumiselundkonna pasiivne osa. Täiskasvanud inimese luustik koosneb enam kui 200,st luust. Inimese luustiku oluliseimad osad on: kolju, selgroog, rinnakorv, ülajäsemete luud, õlavöötme luud, alajäsemete luud ja vaagnavöötme luud. Luustik annab inimesele kehakuju, toestab keha pehmeid kudesid, on lihsatele kinnituskohasks. See võimaldab sooritada liigutusi,kaitseb siseelundeid, on mineraalainete talletaja, vereloomeelund ning rasvade talletaja. LIHASED Lihaste tööks on vaja energiat, mida saadakse glükoosi lagundamisel hapniku abil.Kõikide liigeste liikumapanemiseks on vaja jõudu.Liikumapanev jõud tule...
Lihaste ülesanded Koljupealne lihas- Need lihased muudavad kokku tõmbumisel näo avade kuju ja asendit ning annavad näole iseloomuliku ilme. Peapööritajalihas- Lihas suundub põiki-üles tahapoole, kinnitub oimuluu nibujätkele ja kuklaluule. Ülesanne on pead painutada, kallutada ja pöörata. tõstavad ja pööravad pead Trapetslihas- Tõstab õlavöödet, lähendab abaluid lülisambale, tõmbab õlevöödet allapoole. Fikeseeritud ülajäseme korral sirutab trapetslihas pead ja lülisammast. lähendab abaluud lülisambale Deltalihas- Liigutavad õlaliigest. liigutab õlavart Suur rinnalihas- Kokku tõmbudes langetab ülestõstetud käsivart ning kui see on juba langetatud, siis liigutab õlga ettepoole, kumerdades selga. Lisaks võib tõsta rinnaõõnt. viib õlavart ette Seljalihas- Tõmbab õlavart taha ja allapoole, roteerib sissepoole, langetab ülestõstetud kätt. Õlavarre kolmpealihas- Sirutab küünarvart üle käsivarre. sirutab küü...
PTK 1.3 luude koostis ja ehitus Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. 1) Vesi -20% 2) Mineraal- e anorgaanilised ained P,Mg, Ca 55%- TUGEVUS 3) Orgaanilised ained 25%-ELASTSUS Luude ehitus: · Toruluu on seest õõnes ja täidetud kollase luuüdiga(eristatakse punast ja kollast,punane on vereloomeelund) · Luude otsas paikneb käsnollus, millesse suubuvad veresooned · Luud ümbritseb luuümbris(toodab uusi luurakke) , mille all asub tihe ja tugev luukude-plinkkude Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät,tõmbele ja venitusele väga vastupidav 1.4 Luud ja nende ühendused Luude ühendused 1) Liikuvad: a)keraliigesed-õlad, puusad b)plokkl.-põlve-ja küünarliiges c)silinderl- selgroolülid 2) Poolliikuvad 3) Liikumatud Luustik e skelett Ülesanded: 1) Toestab pehmeid kudesid 2) Kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi 3) Lihaste kinnitusko...
august kõbrule 7. Harjaalune lihas Abaluu harjaalusest Õlavarreluu suurele Viib taha ja põõrab august kõbrule välja 8. Väike ümarlihas Abaluu külgservalt Õlavarreluu suurele Lähendab ja põõrab kõbrule välja 9. Deltalihas Rangluult, õlanukilt, Õlavarreluu keskossa Õlavarre eemaldaja abaluuharjalt Õlavarre lihased 1. Kaarnajätke Abaluu kaarnajätkelt Õlavarreluu väiksele Õlavarre ette toomine õlavarre lihas kõbrule 2. Õlavarrelihas Õlavarreluu eesmiselt Küünarluule Painutab küünarvart pinnalt 3
LIHASED 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel keha ja selle üksikosade liikumist ruumis, moodustades nn. aktiivse liikumisaparaadi. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused Koosnevad mitmesuguse pikkusega erinevatest kiududest, mis on koondunud kimpudesse. Lihaskiud on ümbritsetud endomüsiuumiga. On võimelised muutma oma pikkust valkude abil ning erutuvad. Igal lihasel on närvid ja veresooned. 3. Selgitage mõisted: Kõõlus Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Aponeuroos Kilekõõlused, mis ühendavad ülakeha laiu lihaseid kerega või paiknevad kõhuõõnes Innerveerima Närvidega varustamine Sidekirme Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil va...
KT III ÜLAJÄSEME LIHASTIK 64. Õlavööde (9) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnajätke Abaluu kaarnajätk Õlavarreluu väike Õlavarre ette viimine õlavarre lihas köbruke Suur rinnalihas Rangluu, rinnak Õlavarreluu suur Õlavarre lähendamine, sisse köbruke pööramine Abaluualune lihas Abaluualune pind Õlavarreluu väike Õlavarre lähendamine, taha köbruke viimine, sisse pööramine Suur ümarlihas Abaluu tagumine pind Õlavarreluu väike Õlalvarre sisse pööramine, köbruke lähendamine ja taha viimine Seljalailihas Viis alumist rinnalüli, ...
TALLINN 2020 1 Sisukord Ülajäseme pindmised lihased ........................................................................................................... 3 1. Õlavarre kakspealihas m. biceps brachii .................................................................................. 3 2. Õlavarre-kodarluu lihas m. Brachioradialis ............................................................................ 4 3. Deltalihas m. Deltoideus .......................................................................................................... 5 4. Õlavarrelihas m. Brachialis ...................................................................................................... 6 5. Trapetslihas m.trapezius ........................................................................................................... 7 6. Suur ümarlihas m. teres major ........................................................
3. os ethmoidale- sõelluu 4. Concha nasi inferior – alumine ninakarbik 5. os temporale – oimuluu 6. os frontale - otsmikuluu 7. os parietale - kiiruluu 8. os lacrimale - pisaraluu 9. os nasale - ninaluud 10. vomer - sahkluu 11. maxilla- ülalõualuu 12. os palatinum - suulaeluu 13. os zygomaticum – sarnaluu 14. mandibula - alalõualuu Nimeta noolega näidatud luu osa ja lihas, mis sealt algab ning selle lihase funktsioon. Õlanukk (Rangluu). Algab rangluult ja abaluult: Deltalihas. Ül: tõsta käsivart horisontaalselt ning samuti ette- ja tahapoole liigutada. Kinnitub abaluu hari ja rangluu akromaatiline ots: trapetslihas Õlgade tõstmine ja langetamine, Õlgade taha tõmbamine Ülajäseme üle horisont. pinna Kallutab pead küljele. Abaluualune lihas. M. subscapularis. algab abaluualuselt augult Näita joonisel, kus asub margo medialis scapulal (abaluu keskmine serv),mis lihas sellele kinnitub, M
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Deltalihas Rangluu, Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaal- m. deltoideus õlanukk, deltalihasmine tasapinnani ja pöörab sissepoole, abaluu hari köprus lähendab keskjoonele Koljupealnelihas* Kulmude Koljulagi Peanaha ette-taha tõmbamine, epicranus piirkond, kulmude liikumine, kurrud kuklatagusejoon Silmasõõrlihas Silmasisenurk Silma välisnurk, Silmade pilgutamine silmalaud Suusõõrlihas Algus ja lõpp Ahendab suuava pole määratav Sarnalihased Sarnaluu Suunurk ja ülahuul Tõmbab suunurka ül...
0. 1 M. infraspinatus Harjaalune lihas 1. 1 M. teres major Suur ümarlihas 2. 1 M. latissimus dorsi Seljalailihas 3. 1 Fascia thoracolumbalis Rindkere-nimme sidekirme - 4. 1 M. gluteus maximus Suur tuharalihas 5. 1 M. deltoideus Deltalihas 6. 1 M. serratus anterior Eesmine saaglihas 7. 1 M. pectoralis major; Suur rinnalihas; ; 8. M. pectoralis minor Väike rinnalihas 1 M. obliquus externus abdominis Välimine köhupõikilihas 9. 2 Vagina musculi recti abdominis Kõhusirglihase -tupp 0
vöötidena - vöötlihas pea-- painutus - rinnaku-rangluu-nibujätkelihas sirutus - suur tagumine pea sirglihas pööramine - rinnaku-rangluu-nibujätkelihas, pea rihmlihas kere-- painutus - kõhu sirglihas sirutus - lülisambasirgestaja, ristijätke-ogajätketrakt (multifiidused) pööre - ristijätke-ogajätketrakt (rotaatorid), sisem. ja välim. kõhu põikilihas külgkallutus - lülisambasirgestaja (niude-roideosa), nimme-ruutlihas õlg-- painutus - deltalihas sirutus - suur ümarlihas aduktsioon - abaluualune lihas, kaarnajätke-õlavarrelihas abduktsioon - deltalihas, harjaüline lihas sissepööre - suur ümarlihas, abaluualune lihas väljapööre - harjaalune lihas, väike ümarlihas küün-- painutus - õlavarre kakspealihas, õlavarrelihas sirutus - õlavarre kolmpealihas, küünarnukilihas ranne--painutus - randmepainutajad (kodarmine ja küünarmine), pikk pihulihas
pöörab välja Väike ümarlihas Abaluu lateraalselt servalt Õlavarreluu suurele köbrukesele Viib õlavart taha ja lähendab ning pöörab välja Deltalihas (algab 3 osana) · Eesmine osa · Rangluult · Toob õlavart ette, · Õlavarreluu lähendab ja pöörab sisse. · Keskne osa · Õlanukilt deltakõprusele · Eemaldab õlavart
ANATOOMIA KT3 ÕLAVÕÕTMELIHASED KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnajätkelt Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukuesele Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR RINNALINAS Algab: rinnakult Kinnitub: õlavarreluu suur köbrukesele Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine ABALUUALUNE LIHAS Algab: abaluualuselt augult Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukesele Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR ÜMARLIHAS Algab: abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt Kinnitub: õlavarreluu väikse köbrukese harja alumisele osale Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SELJALAILIHAS Algab: niudeluu harjalt Kinnitub: õlavarreluu väikse köbrukese harjale Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine HARJAÜLINE LIHAS Algab: abaluu harjaülisest august Kinnitub: õlavarreluu suure köbrukese ülemisele osale Funkts: eemaldab õl...
6) Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest (kiiruluud, otsmikluu, kuklaluu, oimuluu), millise luu sees paiknevad kuulmis ja tasakaaluelund (oimuluu). 7) Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb a) triceps kolmpealihas b) digastricus kakskõhtlihas c) flexor painutajalihas d) extendor - sirutajalihas e) rectus otse/sirglihas. 8) Millistelt luudelt algab ja millistele kinnitub deltalihas ( algab abaluult ja rangluult ja õlanukilt ja kinnitub õlavarreluule), millisele liigesele ta toimib ( õlaliiges), mis on tema peamine funksioon ( eemaldamine). 9) Milline lihas on peamine põlve sirutaja ( reie nelipealihas), millistest osadest koosneb ( 3 paksu lihast välimine, sisemine, vahepealne , 1 peenike reie sirglihas), millistelt luudelt algab ( paksud - reieluult, sirglihas niudeluult),
6) Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest (kiiruluud, otsmikluu, kuklaluu, oimuluu), millise luu sees paiknevad kuulmis ja tasakaaluelund (oimuluu). 7) Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb a) triceps kolmpealihas b) digastricus kakskõhtlihas c) flexor painutajalihas d) extendor - sirutajalihas e) rectus otse/sirglihas. 8) Millistelt luudelt algab ja millistele kinnitub deltalihas ( algab abaluult ja rangluult ja õlanukilt ja kinnitub õlavarreluule), millisele liigesele ta toimib ( õlaliiges), mis on tema peamine funksioon ( eemaldamine). 9) Milline lihas on peamine põlve sirutaja ( reie nelipealihas), millistest osadest koosneb ( 3 paksu lihast välimine, sisemine, vahepealne , 1 peenike reie sirglihas), millistelt luudelt algab ( paksud - reieluult, sirglihas niudeluult),
d) keha kuju 14. Lihaste tüübid ja nende iseloomustus. Vöötlihased e skeletilihasd Silelihased Südamelihas ( myocardium ) Vöödilised ja luude küljes Ei ole vöödiline Ainult südames Tahtele alluvad Elundite seintes Vöödiline Tahtele ei allu Tahtele ei allu 15. Inimese lihastik (nimetused jooniselt ). Tähista joonisel numbritega: 1. näolihased 2. kaelalihased 3. deltalihas 4. suur rinnalihas 5. õlavarre kakspealihas 6. välimine kõhu põiklihas 7. kõhu sirglihas 8. rätsepalihas 9. reiesirglihas 10. külgmine pakslihas 11. keskmine pakslihas 12. pikk varvastesirutajalihas 13. trapetslihas 14. õlavarre kolmpealihas 15. seljalihas 16. suur tuharalihas 17. reie kakspealihas 18. kaksiksääremarjalihas 19. kannakõõlus Kordamine: Tähista õige(d) vastus(ed). 1. Küünarvarre painutamisel õlavarre kolmpealihas
abaluualused närvid – nn. subscapulares abaluualune lihas lihase-naha närv – n. musculocutaneus prox haru: õlavarre-kakspealihas, kaarnajätke õlavarre lihas; dis haru: õlavarrelihas mediaalne küünarvarre-nahanärv – n. eesjäseme nahk cutaneus antebrachii medialis kaenlanärv – n. axillaris abaluualune lihas, deltalihas, õlavarre- pea lihas kraniaalsed rinnanärvid – nn. pectorales pindmine rinnalihas, rangluualune lihas craniales pikk rindkerenärv – n. thoracicus longus saaglihas rindkere-selja närv – n. thoracodorsalis seljalailihas lateraalne rindkerenärv – n. thoracicus kerenahalihas lateralis kaudaalsed rinnanärvid – nn. pectorales alanev rinnalihas caudales kodarluunärv – n
naistel emaka ümarside kõhuvalgejoon rinnaku mõõkjätke häbemeliidus märgib vertikaalselt kõhu keskjoont; lootel läbivad seda nabaveen ja kaks nabaarterit deltalihas rangluu, õlanukk, õlavarreluu tõstab õlavart horisontaaltasapinnani ette ja m. deltoideus abaluuhari deltalihasmine köprus pöörab sissepoole, lähendab keskjoonele; õlavarre-kakspealihas abaluu kodarluuköprus, painutab ja pöörab käsivart väljapoole; tõmbab m. biceps brachii kiudkõõlusriba õlavart ette
-lihaskiud, mis moodustavad lihasekõhu võivad paikneda kolme moodi- paralleelselt, ühelissulgjalt, kahelissulgjalt lihase pikitelje suhtes -olenevalt paigutusest tulenevad ka lihase mehaanilised omadused 4)Sõõr- ja sulgurlihased -paiknevad ümber avade (Vain, A. 2002). Levinumad skeletilihased Inimorganismis on küll üle 400 skeletilihase. Suurimaks skeletilihaseks on tuharalihas ning organismi väikseimad lihased on silmalihased. Suurimad skeletilihased on: näolihased, kaelalihased, deltalihas, õlavarre kakspealihas, kõhu sirglihas, rätsepalihas, reiesirglihas, sääremarjalihas, kaksiksääremarja lihas, reie kakspealihas, suur tuharalihas, selja lailihas ning trapetslihas. Vöötlihaskiu ehitus: Vöötlihaskiu sisemus ehk sarkoplasma koosneb omakorda mitokondritest, rakusisaldistest ning müofibrillidest.(Rääsk, T.2020). Müofibrillid on niidikujulised moodustised, mis paiknevad lihaskiu sees. Müofibrillide hulk võib ulatuda üle 2000. Müofibrill jaguneb omakorda
Pikk varvaste sirutajalihas Tõstab varbaid Näolihased Liigutavad alalõuga ja väljendavad emotsioone Seljalihas Viib õlavart taha Välimine kõhu põiklihas Pöörab keha Kaelalihased Tõstavad ja pööravad pead Õlavarre kakspealihas Painutab küünarvart Õlavarre kolmpealihas Sirutab küünarvart Deltalihas Liigutab õlavart Trapetslihas Hoiab paigal ja liigutab abaluud Reie kakspealihas Painutab säärt Suur tuharalihas Viib reit taha Kaksiksääremarjalihas Sirutab pöida Suur rinnalihas Viib õlavart ette Rätsepalihas Kõige pikem lihas, praktiliselt tähtsusetu 4
Kuidas sarkopeeniat ennetada? Teadlased kinnitavad, et jõutreening on sarkopeenia ennetamiseks ja raviks mõjuvõimsaim vahend Kui jõusaali kasutamise võimalus puudub, saab sarkopeeniat ravida ja ennetada ka kodustes tingimuste Tuleb kasutada eri treeningekspandreid, käepäraseid raskusi ja oma keha vastupanu Harjutuste arv Sooritada 810 harjutust peamistele lihasgruppidele: Rinnalihas Seljalailihas Deltalihas Kõht Tuhar Reielihas Intensiivsus ja progress Raskus tuleks valida selliselt, et jõutaks sooritada seeriaid 1015 kordusega 12 ja 13 kordus peaks nõudma tõsist pingutust, kuid 15ne seeria suudetakse siiski lõpetada Intensiivsust tuleks tõsta ja sellega kohaneda järkjärgult Jõu juurdekasvu ja näitajate paranemise korral tuleks esmalt tõsta korduste arvu Esmalt tuleb saavutada maksimaalne korduste
TAGUMINE RÜHM Harjaülene (harja ülesest august suurele kõbrukesele), eemaldab õlavart Harjaalune (harja alusest august Küünarvarre lihas suurele kõbrukesele), eemaldab õlavart Väike ümarlihas (abaluu külgservalt suurele kõbrukesele), õlavars taha, lähendamine ja välisrotatsioon Deltalihas (rangluult, õlanukilt ja abaluuharjalt õlavarreluule), eemaldab õlavart EESMINE RÜHM: Kaarnajätke õlavarrelihas (kaarnajätkelt õlavarrele), toob õlavart ette Õlavarre kakspealihas (abaluu liigese ülemiselt kõbrukeselt ja kaarnajätkelt kodarluule), küünarliigese painutamine
ÕLAVARRE ETTEVIIMINE 5. Diafragma ehk vahelihas- on õhuke kõõluskese mille ümber lihased (hingamisfunktsioon) PEAMINE HINGAMISLIHAS, vahelihase kokkutõmbumisel on sissehingmine ja kui vahelihas lõtvub siis väljahingamine. KAELAIHASED 1. Rinnaku-rangluu-nibujätkelihas ehk peapööraja- (tõstab/langetab pead, pöörab pead vasakule/paremale). Algab rinnakupidemelt ja kinnitub oimuluu nibujätkele. ÕLAVÖÖTME LIHAS 1. Deltalihas –Algab rinnakult, õlanukilt ja abaluuharjalt ning kinnitub õlavarreluu köprusele. (eemaldab õlavart) 2. Õlavarrekolmpealihas- ehk triits (sirutab küünarvart): algab kolme peana: Pikk pea abaluu köbrukeselt Külgmine pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt Mediaalne pea õlavarre luu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamal Kinnitub küünarnukile. 3. Õlavarrekakspealihas- ehk biits (painutab küünarvart) algab kahe peaga:
(kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? - Sidemed, sünoviaalpaunad, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad - Kõigis liigestes on sidemed 4. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad (3) ja luud 1. Kand - kannaluud (7) 2. Pöid - pöialuud (5) 3. Varbad varbalülid (14) 5. Mida võib öelda lihase kohta, kus on sõna: Triceps 3 pead Dicastricus 2 kõhtu Flekson painutaja Ekstensor sirutaja Rectus sirglihas 6. Deltalihas: Ladina keelne nimi - Musculus deltoideus Algus algab 3 osana: Eesmine osa rangluult F: ettepainutus ja sissepööre Keskne osa õlanukilt Eesmine + tagumine F: lähendamine Tagumine osa abaluuharjal F: tahapainutus ja väljapööre Kinnitus õlavarre külgpind Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon 7. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)?
liigese seest. Liikumine võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges. 8. Õlaliigesele toimivad lihased: 1) Õlavarre ettetoomine: deltalihase eesmine osa, suur rinnalihas, õlavarre–kakspealihas, kaarnajätke- õlavarrelihas. 2) Õlavarre taha viimine: deltalihase tagumine osa, suur ja väike ümarlihas, harjaalune lihas, õlavarre kolmpealihas, seljalailihas. 3) Õlavarre eemaldamine: harjaülene lihas, deltalihas tervikuna. 4) Õlavart lähendavad: deltalihase eesmine ja tagumine osa, suur rinnalihas, abaluualune lihas, suur ümarlihas, seljalailihas. 5) Sissepööramine: suur rinnalihas, deltalihase eesmine osa, abaluualune lihas, seljalailihas 6) Väljapööramine: väike ümarlihas, harjaalune lihas, deltalihase tagumine osa. - innervatsioon: 1) Deltalihas – õlavarrepõimiku kaenlanärv 2) Suur rinnalihas – õlavarrepõimiku mediaalne ja lateraalne rinnanärv (nn. pectorales
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid eesti keeles Koljupealnelihas* Kukla-ja Kolju ülemine osa Kulmude tõstmine, otsmiku kortsude MUSCULUS otsmikuluust tegemine, osalevad kõnelemisel ja OCCIPITOFRONTALIS mälumisel(koljupealne osa on kõhreline) Silmasõõrlihas Otsmikuluu, lateral palpebral raphe Sulgeb silmalaud silmakõõlus(media l palpebral ligament) ja pisarluu Suusõõrlihas Alalõualuu ja Suu ümber oleval Suu ahendamine, musisuu ülalõualuu nahal Sarnalihased Põsesarnast algab Suunurkade ülesse Põselohke võivad teha, naeratamine, suu liigut...
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Koljupealnelihas Miimilised lihased algavad lõpevad nahas, pehmetes Nad ümbritsevad näo avausi sõõrjalt või (m. occipitofrontalis) näokolju luudelt kudedes. kiirjalt ja nende kokkutõmbel näo avaused Kõõlustakust, silmakoopal Laup naha all sulgevad või avanevad, muutub näoilme. Silmasõõrlihas Silmaava Silmalaugude küljed Silmade avamine ja sulgemine, pilgutamine Suusõõrlihas Vastav alalõualuu suunurga naha külge Suu avamine ja sulgemine; puhumine, kinnitub vilistamine, imemine Sarnalihased Põse sarnal...
üles). Algab kolme osana: Lihaskiud konvergeeruvad eesmine osa rangluu Deltalihase eesmine osa teostab Õlavöötm allapoole ja kinnituvad Deltalihas lateraalselt kolmandikult, õlavarre anteversiooni, elihased õlavarreluu keskne osa õlanukilt, aduktsiooni ja siserotatsiooni. deltalihasmisele köprusele. tagumine osa abaluuharjalt. Algab kahe peana: pikk pea
C: milline liikumine on võimalik lülisamba kaelaosa lülide vahel ? Piiratud liikumine kõigi telged ümber 47. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest? Otsmikuluu, oimuluu, kuklaluu, kiiruluu 48. millise luu sees paiknevad kuulmise ja tasakaaluelundid? Oimuluu 49. Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb: A: triceps Kolmpead on lihasel B: digastricus C: flexor painutaja D: extensor sirutaja E: rectus 50. Deltalihas: A: Millistel luudelt algab Rangluu, abaluu B:millisel kinnitub õlavarreluule C: millisele liigesele ta toimib ? õlaliigesele D: mis on tema peamine funktsioon? Eemaldab ülajäset 51. Milline lihas on peamine põlvesirutaja (jalgpalluri lihas)? Reienelipealihas A: millistest osadest ta koosneb Reiesirglihas, keskmine-, külgmine- ja vahepealne pakslihas B:millistelt luudelt need algavad
C: milline liikumine on võimalik lülisamba kaelaosa lülide vahel ? Piiratud liikumine kõigi telged ümber 47. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest? Otsmikuluu, oimuluu, kuklaluu, kiiruluu 48. millise luu sees paiknevad kuulmise ja tasakaaluelundid? Oimuluu 49. Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb: A: triceps Kolmpead on lihasel B: digastricus C: flexor painutaja D: extensor sirutaja E: rectus 50. Deltalihas: A: Millistel luudelt algab Rangluu, abaluu B:millisel kinnitub õlavarreluule C: millisele liigesele ta toimib ? õlaliigesele D: mis on tema peamine funktsioon? Eemaldab ülajäset 51. Milline lihas on peamine põlvesirutaja (jalgpalluri lihas)? Reienelipealihas A: millistest osadest ta koosneb Reiesirglihas, keskmine-, külgmine- ja vahepealne pakslihas B:millistelt luudelt need algavad
Kahepoolne funktsioon on aga pea kuklasse lükkamine. 47. Õlavöötme lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Suur ümarlihas algab abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt, kinnitub õlavarreluu väikeköbrukese harja alumisele osale. Funktsiooniks õlavarre taha viimine ning sisse pööramine. · Harjaüline lihas algab abaluu harjaülisest august ja kinnitub õlavarreluu suurköbru ülemisele osale. Temaga töötab koos deltalihas. Funktsiooniks õlavarre eemaldamine. · Deltalihas algab kolme osana: eesmine osa rangluu õlanukmiselt otsalt, keskne osa õlanukilt ning tagumine osa abaluuharjalt. Kinnituvad kõik õlavarreluu deltaköprusele. Eesmise osa funktsiooniks on õlavarre viimine küljele ja ette, tagumisel osal aga õlavarre viimine taha. 48. Õlavarre lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Õlavarre-kakspealihas algab kahe peana: pikk pea algab abaluu liigeseüliselt
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Koljupealne lihas/ Lauba naha all Kuklaluu alumine Peanaha musculus kõõlustanust osa liigutamine, occipitofrontalis silmkoopale Osaleb näomiimikas (kulmude kergitamine ja kortsutamine Silmasõõrlihas/ Silma sisenurk Silmalaugude Võimaldab silmade m.orbicularis küljes, avamist ja oculi silmavälisnurk sulgumist ning nende pingutamist Suusõõrlihas Paikneb ringi Suunurga naha ja Teostab suu m.orbic...
Lihased – 2 küsimust ! Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m. digastricus, m. stylohyoideus b. m. temporalis algus - ja kinnituskoht – a. - fossa temporalis, k. - procesus coronoideus mandibulae c. mis läbib lacuna musculorum? m. il...
funktsiooniks on pea pööramine vasakule, paremale. Kahepoolne funktsioon on aga pea kuklasse lükkamine. 64. Õlavöötme lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Suur ümarlihas algab abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt, kinnitub õlavarreluu väikeköbrukese harja alumisele osale. Funktsiooniks õlavarre taha viimine ning sisse pööramine. * Harjaüline lihas algab abaluu harjaülisest august ja kinnitub õlavarreluu suurköbru ülemisele osale. Temaga töötab koos deltalihas. Funktsiooniks õlavarre eemaldamine. * Deltalihas algab kolme osana: eesmine osa rangluu õlanukmiselt otsalt, keskne osa õlanukilt ning tagumine osa abaluuharjalt. Kinnituvad kõik õlavarreluu deltaköprusele. Eesmise osa funktsiooniks on õlavarre viimine küljele ja ette, tagumisel osal aga õlavarre viimine taha. 65. Õlavarre lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Õlavarre-kakspealihas algab kahe peana: pikk pea algab abaluu liigeseüliselt
Abdutseerib õlavart. b) Harjaalune lihas (süva kiht) - Algab: abaluu harjaalusest august. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese keskmisele osale. Teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni. c) Väike ümarlihas (süva kiht) - Algab: abaluu lateraalselt servalt. Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese alumisele osale. Teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni. d) Deltalihas (pindmine kiht): Algab kolme osana: · Eesmine osa - rangluu lateraalselt kolmandikult. · Keskne osa - õlanukilt. · Tagumine osa - abaluuharjalt. Kinnituvad: õlavarreluu deltalihasmisele köprusele. Deltalihase tagumine osa teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni. Deltalihase eesmine osa teostab õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni. Deltalihas tervikuna abdutseerib
kõbrukese ülemisele osale. Abdutseerib õlavart. b) Harjaalune lihas (süva kiht) - Algab: abaluu harjaalusest august. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese keskmisele osale. Teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni. c) Väike ümarlihas (süva kiht) - Algab: abaluu lateraalselt servalt. Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese alumisele osale. Teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni. d) Deltalihas (pindmine kiht): Algab kolme osana: Eesmine osa - rangluu lateraalselt kolmandikult. Keskne osa - õlanukilt. Tagumine osa - abaluuharjalt. Kinnituvad: õlavarreluu deltalihasmisele köprusele. Deltalihase tagumine osa teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni. Deltalihase eesmine osa teostab õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni
pinnalt. alumisele osale. pööramine. Harjaüline lihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Abaluu harjaülisest august. Õlavarreluu suure köbrukese Õlavarre eemaldamine. keskmisele osale. Deltalihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon *eesmine osa rangluu lateraalselt Õlavarreluu deltalihasmisele *eesmine osa õlavarre viimine kolmandikult. köbrusele. küljele ja ette. (õlavarre anteversioon, *keskne osa õlanukilt. aduktsioon ja siserotatsioon). *tagumine osa abaluuharjalt
(21) 6. Sisemine kõhupikilihas Kere pöörded. Tema peal on välimine kõhupõikilihas. 7. Välimine kõhupõikilihas tema all on 90 kraad. nurgaga sisemine kõhupõikilihas. Kere pöördus. (19) 8-9 rinnalihased 8. Eesmine saaglihas rinnalihas, toob abaluu külgedele (näiteks sõudmisel)(17) 9. Suur rinnalihas lähendab õlavart, langetab õlavart koos seljalailihasega. (18) 10. Peapöörajalihas: rinnaku-rangluu-nibujätkelihas et vaatevälja laiendada, pöörab pead. (8) 11. Deltalihas õlavöötmelihas, katab kogu õlga. Eemaldab õlavart. (16) 12-13 õlavarre lihased 12. Õlavarre-kakspealihas painutab küünarvart (23) 13. Õlavarre-kolmpealihas küünarvarre sirutaja (22) 14. Õlavarre-kodarluulihas painutab küünarliigesest küünarvart, väljapööraja, sissepööraja(26). (19 küünarvarre lihast toimivad sõrmele ja käele). 15-16 vaagnavöötme lihased 15. Niude-nimmelihas siseelundite taga, ta on praktiliselt vastu selga, viib reit ette (41) 16
klassi ette tahvlile pildi. B-rühm: Esimene laps, kellel tuleb idee, hakkab jutustama (Püsti seistes, kiikudes päkalt kannale) Nii kordub seni, kuni õpetaja tahab või kui kõik õpilased on saanud vastata. Tuleb kokku väga naljakas lugu. Lisaks areneb õpilastel loovus, suuline eneseväljendus. 3. Tugi- ja liikumiselundkond Õpetaja näitab inimese mulaazil lihaseid ja õpilased nimetavad lihaseid nende nimetuste järgi (Nt rinnalihas, deltalihas, trapetslihas, kõhusirglihas jne). Õpilane, kes vastab 5 lihast õigesti, tuleb klassi ette ja võtab VUNK- kaardipakist ühe kaardi, millel on peal harjutused. Ta valib sealt harjutuse, mille näitab klassile ette. Klass teeb harjutust kaasa ja koos leitakse, milline/ millised lihas/ lihased teevad selle harjutuse ajal tööd. 4. ANGERJA TEEKOND Õpilased on jagatud võistkondadesse (kolonnis). Võimla seintel on järgmised mõisted: ANGERJAS, VÕRTSJÄRV, EMAJÕGI,
(Platonov, 2000: 115) Ujumistehnika efektiivsus 5 Ujuja tehnilise meisterlikkuse hädavajalikuks eelduseks on tõmbeliigutuste võimsus. Võimsuse aluseks on omakorda jõud. Tippujujad on seaduspäraselt arendatud muskulatuuriga atleedid, ennekõike õlavöötme lihastega. Järgmised õlavöötme lihased võtavad tõmbeliigutustest aktiivselt osa: selja lailihas, suur rinnalihas, deltalihas, trapetslihas, õlavarre kaks- ja kolmpealihas jm. (Melnikova, 2009: 26) Ujujate tehnilise ettevalmistuse taset iseloomustatakse selle efektiivsusega ning liigutuste omandamise astmega. Tehnilise ettevalmistuse oluliseks komponendiks on ujumise spetsiifiliste liigutusvilumuste maht ja mitmekülgsus. Ujuja tehnika efektiivsus on peamine tehnilise ettevalmistuse näitaja. Selle hindamiseks kasutatakse ujumistehnika visuaalset võrdlust ratsionaalse tehnika nõuetega
Liigutusulatus: õlaliiges on kõige liikuvam liiges. Kõige ulatuslikum on õlavarre liikumine külgmisesse seisu. 8. Õlaliigesele toimivad lihased, innervatsioon. Õlavarre ette viimine: • Deltalihase eesmine osa-innerveerib kaenlanärv • Suur rinnalihas Õlavarre taha viimine: • Seljalailihas • Deltalihase tagumine osa- innerveerib kaenlanärv • Väike ümarlihas- innerveerib kaenlanärv Õlavarre eemaldamine: • Harjaüline lihas- innerveerib abaluuüline närv • Deltalihas tervikuna- innerveerib kaenlanärv Õlavarre lähendamine: • Seljalailihas • Deltalihase tagumine osa- innerveerib kaenlanärv • Suur rinnalihas- innerveerib õlavarrepõimiku rangluumised närvid Õlavarre sissepööramine: • Seljalailihas • Suur rinnalihas- innerveerib õlavarrepõimiku rangluumised närvid • Deltalihase eesmine osa- - innerveerib kaenlanärv Õlavarre väljapööramine: • Harjaalune lihas • Väike ümarlihas
Närvisüsteem Systema nervosum Kehaprotsesside regulatsioon: A. Neuraalne – närvisüsteemist tulevate impulsside abil; B. Humoraalne – (humor – vedelik) – vedelike (veri, lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus...
kõbrukese ülemisele osale. Abdutseerib õlavart. b) Harjaalune lihas (süva kiht) - Algab: abaluu harjaalusest august. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese keskmisele osale. Teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni. c) Väike ümarlihas (süva kiht) - Algab: abaluu lateraalselt servalt. Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese alumisele osale. Teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni. d) Deltalihas (pindmine kiht): Algab kolme osana: Eesmine osa - rangluu lateraalselt kolmandikult. Keskne osa - õlanukilt. Tagumine osa - abaluuharjalt. Kinnituvad: õlavarreluu deltalihasmisele köprusele. Deltalihase tagumine osa teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni. Deltalihase eesmine osa teostab õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni
nimmelihas. 3) Toetusjala tagumine samm – keha kaldub taha, pingulduvad kõhulihased (sisemine ja välimine kõhupõikilihas, kõhusirglihas); Ülajäsemete lihaste töö: Ülajäsemete töö kõnnil toimub võrreldes alajäsemetega vastaspoolel – väheneb keha liikumine ümber vertikaaltelje. Tavalisel käigul on ülajäsemete lihaste töö vähene, käigu kiirenemisel oluliselt suureneb ülajäseme lihaste töö: deltalihas, õlaliigese ja küünarliigese painutajad (ümar sissepööraja, õlavarre-kodarluulihas, õlavarrelihas, õlavarre-kakspealihas) ja sirutajad ( küünarnukilihas, õlavarre-kolmpealihas). PS! Kõnnil on ratsionaalne põlve- ja puusaliigese sirutamine. Kehaasend peaks püstisem olema. 25. Jooksu anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus (maandumisega kannal, pöial) 1) Maandumine -Maandumisega kannal: Kontsentriline töö: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja
Kinnitub: roietele Funkts Astriklihased tõstavad roideid ja painutavad lülisamba kaelaosa. b) Peapöörajalihas - Algab: üks rinnakupidemelt ja teine rangluult Kinnitub: oimuluule ja kuklaluule. Funkts Pea kallutamine ja pööramine 64. Õlavöötme lihased: a) Suur ümarlihas - Algab: abaluult. Kinnitub: õlavarreluule. b) Harjaüline lihas - Algab: abaluult. Kinnitub: õlavarreluule. c) Deltalihas : Algab rangluult,abaluult, õlanukilt.Kinnituvad: õlavarreluule. Funkts: Toimivad õlaliigesele, õlavarre lähendamine, tagandamine 65. Õlavarre lihased: a) Õlavarre-kakspealihas - Algab kahe peana: pikk ja lühike pea-abaluult ja kaarnajätkelt, Kinnitub: kodarluule. Funkts: Teostab õlavarre kallutamist, painutab küünarvart
NAHA LIHASED Platüsm - platysma Kaela kuklatagusest piirkonnast Pingutab ja liigutab selle piirkonna Bo, eq suuni nahka Näonahalihas - m. cutaneus faciei Mälurlihaste peal Suunurka tahapoole tõmmata, pingutab ja liigutab piirkonna nahka Kaelanahalihas - m. cutaneus colli Ventraalses kaelapiirkonnas Pingutab ja liigutab ventraalselt Car kaelanahka Pindmine kaelasfinkter - m. Kaela ventraalsel pinnal kõri...
Diafragma (vahelihas) on lai kupli-kujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest. Asub: rinna- ja kõhuõõne vahel Diafragma funktsioon: osaleda sisse- ja väljahingamisel; eraldada kõhuõõnt rinnaõõnest Millises liigeses teostab liigutusi ja millist liigutust sooritab: 1) Seljalailihas (M. LATISSIMUS DORSI) - õlaliigeses, "puulõhkumine" 2) Õlavarre-kolmpealihas (M. TRICEPS-BRACHII) - õlaliigeses, sirutab küünarvart 3) Deltalihas (M. DELTOIDEUS) - õlaliigeses, pöörab õlga sisse ja välja 4) M. GLUTEUS MAXIMUS (suur tuharalihas) - puusaliigeses, tõmbab jalga taha poole, pöörab väljapoole 5) M. SARTORIUS (rätsepalihas) - puusa- ja põlveliigeses, sirutab 6) M. QUADRICEPS FEMORIS (reie nelipealihas) - puusaliigeses, tõmbab reit ette poole & sirutab, sirutab säärt 7) M. MASSETER (mälurlihas) - alalõualiiges , liigutab alalõuga 8) M
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
