o Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust o Uued rakud tekivad jagunemise teel o Rakkude ehitus ja talitus on kooskõlas o Organismi kasvamine ja areng põhineb rakkude jagunemisel · Rakkude uurimismeetodid o Valgusmikroskoobid o Värvimistehnika o Kudede lõikamine õhukeseks o Katsed bakteritega o Elektronmikroskoobid o Kompuutertehnika · Bakteriaalsed haigused (tunnused, levimisviisid, kuidas hoiduda) o Tuberkuloos köha (üle 3 nädala, verine), öine higistamine - piisknakkus - sõita pigem oma transpordiga, pesta korralikult käsi o Puukborrelioos ringikujuline nahapunetus, väsimus, peavalu, iiveldus, palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas - puuk kannab edasi kontrollida pärast metsas käimist riideid, juukseid, kanda metsas /võsas liikudes pikki riideid
Bakteri ehitus Baktereid on erineva väliskujuga: Paljunemine Geneetilise info vahetamise võimalusi https://www.youtube.com/watch?v=Fq0YSTyJlp k 1. Milliseid kolme võimalust filmis nägite? Geneetilise info vahetamine Geneetilise info vahetamine Kokkuvõtvalt: Levik Erinevate tingimustega on kohastunud erinevad liigid Liike palju Mitmekesised Väikesed mõõtmed Kiire paljunemine Bakterhaiguste levimisviisid Õhu kaudu, nt bakteriaalne kopsupõletik ja tuberkuloos Ebakvaliteetne toit, nt salmonelloos Saastunud joogivesi, koolera Sugulisel teel, nt süüfilis ja tripper Enne Alexander Flemingi avastust Antibiootikumid - ained, mis pidurdavad bakteri eluks möödapääsmatuid füsioloogilisi protsesse: rakukesta sünteesi, valkude sünteesi või nukleiinhapete sünteesi ja ainevahetust. Laia toimespektriga Kitsa toimespektriga
Organismi kaitsesüsteemi kuuluvad õgirakud hävitavad nakatunud rakke (enesehävitamine) • Näiteks HIV ja C ja B-hepatiit Peidetud viirushaigused • Organismis toimub viiruse kiire paljunemine • Viirus läheb pereme pärilikkusainesse peitu • Viirus võib inaktiivsena püsida peremeesrakus kaua (vahel kogu elu) • Viirus võib ootamatult üle minna tapvaks. Selliseid haigeid nimetatakse viiruskandjateks Viirushaiguste levimisviisid • Õhk-piisknakkus- tuulerõuged, hingamisteede põletikud, gripp, leetrid, nohu jne • Saastunud vee ja toiduga – viiruslik kõhulahtisus, lastehalvatus, osad hepatiidi vormid • Vere ja teiste kehavedelike (sperma, rinnapiim) kaudu - AIDS, osad makspõletikud (hepatiidi vormid) • Siirutajatega - puukentsefaliit, marutõbi • Otse kontakt haigega – tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis Viirushaiguste ravi • Viirushaigusi ei saa ravida antibiootikumidega
· Seisundiline koosseis (vitaalsus: kõrge ja alanenud). Populatsiooni arvukus ehk suurus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil. Levi ehk dissimilatsioon on koosluse pideva rindena samm-sammult laienemine. See jaguneb: 1. Lähilevi levised jäävad olemasoleva koosluse piiridesse; 2. Kauglevi osa leviseid kantakse kooslusest välja; see võimaldab geneetilise informatsiooni vahetust teiste kooslustega ning uute kasvukohtade hõivamist. Levimisviisid: 1. Autohooria ehk iselevi; 2. Barohooria ehk raskuslevi; 3. Anemohooria ehk tuullevi; 4. Hüdrohooria ehk veelevi ja 5. Zoohooria ehk loomlevi. Liigitekke moodused: 1. Järkjärguline järk-järguline, väga aeglane populatsiooni teisenemine samal alal, mille tagajärjel lähteliik asendub väga pika aja jooksul uue liigiga; 2. Aeglane sümpatriline populatsioonide eristumine kaheks või enamaks liigiks
1) lihvitud kiviriistade valmistamine 2) keraamika kasutuselevõtt 3) Üleminek viljelusmajandusele Viljelusmajandus sai alguse pigem ekvaatori ümber ja tnp Iisraeli läheduses Viljelusmajanduslikud kultuurid Euroopas. Neli etappi: 1) 7000-5500 eKr (Kreeka kuni Serbia/Ungari) 2) 7000-4500 eKr (Edela läänemere äär) 3) 5500-4500 eKr (Tšehhoslovakkia, Lõuna-Poola, Ida-Saksa) 4) 4500-3500 eKr (Pr, Sks, Ingl, Venemaa, Lõuna-Soome/Rootsi) Levimisviisid: 1) deemiline difusioon (1, 3) – põllupidajad rändavad edasi, kultuur levib 2) kultuuriline difusioon (2, 4) – naabrid näevad, et teised, kes kasvatavad vilja, elavad paremini ka hakkavad ka nii tegema Neoliitilised kultuurid Läänemeremaades. 1) Kammkeraamika kultuur/etapp – Laadoga j ümbert pärit (Pärnu, Narva, Kõpu ps) 2) Nöörkeraamika kultuur/etapp – Tšehhi kohalt pärit (ehk venekirveste kultuur,
- Mingi rühma seas elavas kasutuses olevad laulud, hoolimata nende päritolust ja levikuviisist (vastandub professionaalsele muusikale) – laiem rahvalaulumääratlus Vanem ja uuem rahvalaul Vanemrahvalaulu all peetakse silmas regilaulu, uuema all riimilist rahvalaulu. Rahvalaul ja rahvalik laul Rahvalik laul, näiteks „Kauges külas“, „Haanjamiis“. Rahvalaul ja pärimuslaul (vrd pärimusmuusika) Muusika olemis- ja levimisviisid (Särg 2004 järgi) Suulises traditsioonis kuuldeliselt leviv muusika, mida võiks nimetada pärimusmuusikaks Noodikirjal põhinev kirjalik muusika, mille lähedased mõisted on kunstmuusika ja (Lääne) klassikaline muusika Tehnoloogia kasutamisel põhinev levimuusika ehk populaarmuusika NB! Rahvamuusika on teatud inimrühma kasutuses olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. Eesti rahvalaulude üleskirjutused
analüüsib seente ja samblike osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; väärtustab seeni ja samblikke eluslooduse oluliste osadena. Õppesisu: Seente välisehituse ja peamiste talitluste võrdlus taimede ja loomadega. Seente välisehituse mitmekesisus tavalisemate kott- ja kandseente näitel. Seente paljunemine eoste ja pungumise teel. Toitumine surnud ja elusatest organismidest, parasitism ja sümbioos. Eoste levimisviisid ja idanemiseks vajalikud tingimused. Käärimiseks vajalikud tingimused. Inimeste ja taimede nakatumine seenhaigustesse ning selle vältimine. Samblikud kui seente ja vetikate kooseluvorm. Samblike mitmekesisus, nende erinevad kasvuvormid ja kasvukohad. Samblike toitumise eripära, uute kasvukohtade esmaasustamine. Seente ja samblike osa looduses ning inimtegevuses. Põhimõisted: ainurakne, hulkrakne, käärimine, pungumine, sümbioos, mükoriisa.
Kohastumused · Näited: · lindude eesjäsemed tiibadeks · kõrbetaimed kõrges temperatuuris · kaitsevärvus, kaitsekuju, hoiatusvärvus, mimikri (sarnasus teistega) · planktonorganismide läbipaistvus · sesoonsed värvusmuutused karvkattes · ränne, talveuni, lõimetishoole · mikroorganismide resistentsus antibiootikumidele · taimede seemnete levimisviisid · jne · kohastumused on suhtelised · tagavad organismi püsimise teatud tingimustes · hinnata saab konkreetseid tunnuseid konkreetses keskkonnas vahel ei saavutata ka täiuslik · Näited: · kaitsevärv mõnel teisel taustal mesilase astel kui kaitse, kuid mesilasele kasutamisel surmav Kohastumusteks nimetatakse liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi Kohastumused avalduvad organismide 1. sise- ja välisehituses, 2
2.Vakuoolid-sisaldavad vett ja varuaineid, koguvad jääkaineid ja lagundavad neid, reguleerivad raku siserõhku ning aitavad sellega säilitada raku kuju. 3.Rakukest-kaitseb ja toestab rakku ning annab sellele kuju, avaldab jäikuse tõttu vee sissetungile vastumõju ja takistab nii vee liigset sissetungi rakku, laseb vabalt läbi pooride vett ja paljusid selles lahustunud aineid rakku ja rakust välja, pooride kaudu on naaberrakkude rakuplasmad ühenduses. BAKTERITE LEVIMISVIISID -vaja on niiskust, soodsat temp., toitainete olemasolu, vähe jääkaineid, keskkonna happelisus, õhu hapnikusisaldus olemas või puudub, fotosünteesivatel bakteritel on vaja ka valgust et levida. BAKTERHAIGUSED 1.närvisüsteem-baktermeningiit, teetanus ehk kangestuskramptõbi, borrelioos 2.hingamisteed-kopsupõletik, tuberkuloos, difteeria. 3.nahk-vistrikud, pidalitõbi, muhkkatk. 4.seedekulgla-salmonelloos, düsenteeria, tüüfus, koolera. 5.suguelundid-süüfilis. VÄLTIMINE
3) Kaubanduslik ülemvõim läks Veneetsia ja Genova käte. 4) Tekkinud ordud kandsid oma tegevuse üle Euroopasse 5) Levisid ketserlikud( katoliku kiriku vastased ) ideed 6) Vastasseisu süvenemine 3 tsivilisatsiooni vahel(Islam,Bütsants ja Lääne) 7) uute oskuste ja teadmise levik Euroopasse(paber,araabia numbrid,kreeka autorite teosed,diivan) KRISTLUS Tekkis 1. sajandil Levimisviisid: 1) vabatahtlik ( frangid, Rooma talupojad ) 2) misjonärid, misjonitöö (Rootsis ) 3) sõjalisel teel ( Baltimaad ) Kujunes välja kiriklik hierarhia. Kõige tähtsam oli Rooma paavst ( algselt kutsuti Rooma piiskopiks) Järgmisel kohal olid peapiiskopid Siis olid piiskopid Kõige madalamal olid preestrid Aastal 756 tekkis Kirikuriik 8.sajandi lõpul koostati paavsti kantseleis Constantinuse kinkekiri.
Marjad, õunviljad ja luuviljad AVAVILJAD SULGVILJAD avanevad ja ei avane, sest neis on seemned varisevad ainult üks seeme (kaun, kupar, kõder, (pähkel, seemnis, teris, pähklike) Seemnete ja viljade levimisviisid: Levimisviis Viljad Levimist soodustavad tegurid Loomade abil pihlakas, takjas, sarapuu viljad lihakad, toitvad, värvuselt silmatorkavad. viljadel haakekonksud, vili toitaineterohke, suur Tuule abil võilill, vaher, kask lendkarvad, tiibjad lisemed, vili väga
leviku kohta maailmas ja Eestis; y hindab erinevate selgrootute loomade tähtsust ja toob näiteid nende kasutamisvõimalus- test; y võrdleb erinevate bakterite ja algloomade ehitust loomade ja taimedega; y selgitab bakterite ja algloomade levikut erinevates elupaikades; y hindab bakterite ja algloomade tähtsust looduses ja inimesele; y toob näiteid enamesinevatest bakter- ja viirushaigustest ning seostab nende levimisviisid tõkestamise meetmetega; y leiab uuringu abil, kuidas mõjutavad erinevad keskkonnategurid bakterite arengut; 7 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 y selgitab, kuidas kaitsta toitu riknemise eest rakendades bioloogiateadmisi bakterite arengut mõjutavatest teguritest; y hindab kiire paljunemise ja püsieoste moodustumise olulisust bakterite levikul äärmuslikes elutingimustes;
piirkondi iseloomustab pigmendi vähesus (valge värvus). Organismide levik ja levimine Endla Reintam, 2008/2009 52 Levik liigi territoriaalne paiknemine. Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. Liigi levikuvõime sõltub kahest faktorist: a) paljunemise kiirus; b) levimisviisid. Organismide levimine Lindudel ja imetajatel soodustavad levimist: a) invasioon loomapopulatsiooni rohkete isendite korrapäratu, tihti ulatuslik liikumine, mida põhjustavad lähteala üleasustus ja toiduvähesus. Eestisse on toimunud näit. lumekaku sissetung tundravööndist; b) migratsioon (ränne) loomade ulatuslik liikumine, mida ajendab elutingimuste muutumine või loomade vajaduste muutumine elu jooksul. Levimine võib olla: 1) passiivne, näit. inimese abil.
annaabi.ee 
