.............................................10 Miks valisin? Mina valisin enda teemaks siili, sest siil on väga põnev ja huvitav loom, ta erineb teistest loomadest. Juba väiksena meeldis siil mulle väga, vahepeal oli ta isegi mu lemmikloom, kuigi ma tema kohta väga palju ei teadnud. Tean, et tal on okkad, ta on väike ja ta magab talveund, aga eriti rohkemat ma ei tea ja loodan selle referaadiga siili salapärasest elust natukene rohkem teada saada. Kellele siis siilid ei meeldiks? Nad on ju huvitavad ja juttude kohaselt ka inimsõbralikud. Tean, et inimesed panevad enda õuele välja toitu, et siil tuleks ja sööks. Olen samuti kuulnud, et piim, mida inimesed päris palju siilile annavad, on talle hoopiski ohtlik. Sellele küsimusele tahaksin vastuse leida küll. Samuti huvitab mind, kuidas siilid ennast kaitsevad. Siilist Siil on selgroogne loom of the subfamily Erinaceinae and the order Erinaceomorpha.
Seega ei tohiks kunagi pakkuda siilidele piima ega leiba! Siilidele võiks anda hoopis muna, vürtsitamata loomseid toidujäätmeid, juustu, eelkõige aga kassi või koeratoitu. Kindlasti tuleks asetada siilide jaoks välja ka anum puhta veega.Et talve üle elada peab, siili kehakaal olema umbes 600 grammi. Suve jooksul kogub ta paksu nahaaluse rasvakihi. Elupaik Elutseb Euraasia parasvöötme sega ja lehtmetsades ning stepis. Siilid on peamiselt öise eluviisiga, kuid on mõnikord aktiivsed ka päeval, eriti pärast kerget vihmasadu. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku metsaservi, leht ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides
Arvatakse, et ühel hetkaril elab keskmiselt 0,3 - 3 siili. 6 Toitumine Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Toidu juurde juhatab siili tema otseses ja ülekantud tähenduses terava nina - hästi liikuv ja alati märg. Nägemine ei ole suurem asi. Meie siilid toituvad maapeal liikuvatest selgrootutest, peamiselt putukatest. Lisaks putukatele söövad siilid veel konni, tigusid, usse ja maas pesitsevate lindude mune. Ei põlga ära ka raibet. Taimset toitu tarvitavad siilid vähe. Lasteraamatud, mille piltidel siilid jalutavad seljas õunad, seened ja muu taoline toidupoolis, ei vasta tõele. Toitu leiavad nad oma öistel rännakutel, mida võib täheldada isegi jahedatel öödel. Öö jooksul tarvitab ca 70 g toitu, mida korjab 0,5--25 ha maa-alalt
************ Akna peale panen sussi, ootan päkapikujussi. Kui ma olen hea laps, siis ta kommi tooma kraps! ********** Kena kuldne kringel on mul jõulusalmis. Selle tuttav ingel tegi ahjus valmis. Veel on hõbepähkleid, minu jõululoos. Päkapikkudega korjasin neid koos. Siis, kui lund on taevast maani, jõulutaat toob välja saani. Kuhjab kingikotid reele, asub laste poole teele. Abiks lõbus põhjapõder - jõuluvana parim sõber. ********’*** Karud, siilid, jaaniussid, akna peale panid sussid, aga ise muudkui nad, terve talve magavad. Siis kui möödas lumeiilid, unest ärkavad kõik siilid, kevad - sussid seeni täis, päkapikk ka nendel käis. ******** Päkapikk on tore mees, valge habe rinna ees, peas on müts tal punane, nägu ikka naerune. ********* Meil on päkapikud käinud, aga mina neid ei näinud, nägin ainult kingipakke. Nüüd ma hüppan rõõmust lakke, tänama peab jõulutaati, tema ju need kingid saatis! **********
Teravad okkad tagavad siilile suurepärase kaitse vaenlase eest. Kõhtu ja nägu katavad karvad. Saba pikkus 1,5-3 cm. Siilil on tugev nahalihastik mille abil saab ta end kerra tõmmata ja kaitsta end vaenlaste eest. Paljunemine Harilik siil poegib kord aastas. Poegi on tavaliselt 3-6 tykki. Pojad on sündides paljad ja pimedad. Paari päeva pärast tekivad valged pehmed okkad ,mis muutuvad kiirelt pruuniks ja kõvaks. Siilid oskavad mõni päev peale sündi end juba kerra tõmmata. Isasloom järeltulijate vastu huvi ei ilmuta ning nende kasvatamisest osa ei võta. Pojad sünnivad emaslooma poolt ette valmistatud pesas umbes 5-6 nädalat hiljem. Septembrikuus sündinud pojad ei ela harilikult talve üle. Harilik siil Hariliku siili süda on neljaosaline. See koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Vatsakesed on eraldatud vaheseinaga seega
tigu! Ja seal rohu sees on neid veel.... Oi, vaata kui palju! Huh, mina kardan". Selle peale muigas Priit: ,,Tigusid on aias jah palju. Aga see-eest olen ma siin mõnikord õhtuhämaruses rebast näinud...". Sellisest selgitusest ei saanud aga Pille aru: ,,Kuda see ilves nende tigudega seotud on? Ta ju ometigi ei söö neid?". 1. Mil viisil on aia tiguderohkus seotud seal luusimas käiva rebasega? Põhjenda oma vastust! Aias võib-olla see loom keda rebane tahab, linnud ja siilid söövad tigusid ja siis rebane tahab linde ja siile kätte saada, et neid ära süüa. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali ülesande tüüp ,,Ahel". Jaga organismid tootjateks ja tarbijateks ning pane nad joonisele paika. Seejärel seosta organismid toitumissuhete alusel nooltega. Seoste kinnitamiseks klõpsa ,,Kinnita". Koosta 5 toiduahelat. Pane koostatud toiduahelad tabelisse kirja!
tigu! Ja seal rohu sees on neid veel…. Oi, vaata kui palju! Huh, mina kardan“. Selle peale muigas Priit: „Tigusid on aias jah palju. Aga see-eest olen ma siin mõnikord õhtuhämaruses rebast näinud…“. Sellisest selgitusest ei saanud aga Pille aru: „Kuda see ilves nende tigudega seotud on? Ta ju ometigi ei söö neid?“. 1. Mil viisil on aia tiguderohkus seotud seal luusimas käiva rebasega? Põhjenda oma vastust! Aias võib-olla see loom keda rebane tahab, linnud ja siilid söövad tigusid ja siis rebane tahab linde ja siile kätte saada, et neid ära süüa. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali ülesande tüüp „Ahel“. Jaga organismid tootjateks ja tarbijateks ning pane nad joonisele paika. Seejärel seosta organismid toitumissuhete alusel nooltega. Seoste kinnitamiseks klõpsa „Kinnita“. Koosta 5 toiduahelat. Pane koostatud toiduahelad tabelisse kirja!
Põhjavee varude taastumine Eestis soodega kaetud ~ 1/5 maismaast Siirdesoo Üleminekufaas madalsoost rabaks Turvast alla 30 cm Meenikunno soo Taimed SOOVILDIK Samblarinne Taimed HARILIK JÕHVIKAS Rohurinne Taimed VAEVAKASK Põõsarinne Taimed SOOKASK Puurinne Loomad RABAKONN Kahepaikne Põhitoiduks mardikad Vaenlasteks mägrad, rebased, siilid, Kaitsealuste liikide III kategoorias Loomad RÄSTIK Roomaja Toiduks hiired, rabakonnad, lindude äsjakoorunud pojad Vaenlasteks mägrad, rebased, tuhkrud Kaitstavate liikide III kategoorias Loomad SOOKURG Lind Elupaik soodel ja rabadel Talvitub Põhja-Aafrikas Toiduks jõhvikad, seemned, rohukõrred Kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse
Ravi X Profülaktika X PUUKENTSEFALIIT PUUKBORRELIOOS Tekitaja Viirus, mis on võimeline tungima kesknärvisüsteemi. Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi Nakkusallikas Zonoosid e. loomad Looduslik reservuaar - närilised, kitsed ja Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad põldhiired , jänesed, oravad, rebased, hirved), puugid) koduloomad ning linnud. Nakkusülekanne Toimub puukidega, kes loomade vere imemisel saavad Toimub puugiga. Puuk imeb inimese verd ning viiruse. Nakatuda võib ka piimaga, kui lehmad või kitsed on inimese nahas liiga kaua. on infitseeritud. Haiguspilt Peiteperiood 7-14 (2-28) päeva
reostust Loodusressursside tarbimist Mida teeb Euroopa Liit? · Mõjutab meid kasutades Ökomärgistusi Ohtlike ainete asendamist Toodete ökokujundust Kampaaniaid Regulatsiooni ja maksustamist Mida saad teha sina? · Sorteeri prügi · Kasuta asju korduvalt · Kasuta plastikkotte, mitte kilekotte · Rikkiläinud asjad vii parandusse Prügi mõju loomadele · Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti ja surra. · Siilid, rebased, kährikud ja kassid võivad toitu otsides jääda pead pidi kinni tühja konservipurki. · Ka terved pudelid võivad saada saatuslikeks väikestele närilistele (hiirtele ja muttidele), kes toitu otsides pudeli sisse satuvad ja sinna kinni jäävad Loomad võivad süüa ära kilekotid jms Huvitavaid fakte · Arenenud riikides on mobiiltelefonide eluiga vähem ku kaks aastat · Arenenud riikides on arvuti keskmine eluiga
Harilik siil Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võ...
olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem.Nad Toituvad peamiselt erinevatest selgrootutest (teod, ussid, putukad). Enamus saakloomi on suhteliselt aeglased. Kullesed on taimtoidulised.Kuna nii kullesed kui ka täiskasvanud on mürgised, siis vaenlasi eriti ei ole. Kullesed saavad hakkama ka kaladega veekogudes. Kärnkonn toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad.Häirimisel võib kasutada ähvarduspoosi (nt. puhudes end täis ja sirutades endsirgetele jalgadele püsti) ja eritab mürgist nõre. Isased võivad kätte võttes ka piiksatada.Sigimisrändel saab suur osa loomi hukka tiheda liiklusega teedel.Et on seotud metsaste aladega, siis mõjub arvukust vähendavalt metsade maharaiumine, samuti kudemisveekogude hävitamine. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. http://bio.edu
kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all. Ta toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad. Kuna kärnkonn on seotud metsaste aladega, siis mõjub arvukust vähendavalt metsade maharaiumine, samuti kudemisveekogude hävitamine. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_k%C3%A4rnkonn http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFBUF.htm http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFBUF2.htm http://static1.nagi.ee/i/p/65/39/013865399f805a_m.jpg http://etc.usf.edu/clipart/2200/2286/common-toad_1_lg.gif
lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Maikuus sündivad siilipojad on paljad ja pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad juba mõne päevaga ja silmad avanevad kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel. http://et.wikipedia.org/wiki/Siil http://www.hot.ee/metsloomad/page15.html
-7 °C. Suvel ulatub temperatuur +26 kraadini. Kõrgete kaljumägedega ümbritsetud kõrgorgude tõttu on Andorras niisked ja jahedad suved ning mahedad talved. Rohkem kui kolmandik Andorrast on metsapiirist kõrgemal. Madalamates osades vahelduvad enamasti männimetsad aasade ja karjamaadega. Kõrgemal on tamme- ja piiniametsade vöönd. Varjus kasvavad nulud. Ülalpool metsapiiri on alpiinsed mägikarjamaad. Loomastik on põhiliselt samasugune nagu Kesk-Euroopas: seal elavad siilid, mutid, oravad, paljud linnud, rebased, kärplased, metssead ja jänesed, kellele peetakse ka jahti. Ojakallastel võib kohata muti sugulast pürenee piisammutti ehk pürenee desmanit, kes käib selges vees toitu otsimas. Kõrgemal leidub mägikitsi, ümisejaid ja metsiseid, samuti kaljukotkaid, kaeluskotkaid, raipekotkaid ja habekotkaid. Umbes Andorra keskpaigas ühinevad Valira del Nord ja Valira d'Orient Valira jõest, mis voolab edasi Hispaaniasse.
§ Kesk-Euroopast Altaini ja Obi jõeni § Põhja-Aafrikast Põhja-Euroopani § Eestis on levila põhjapiiril, asustades Peipsi -Pihkva järve kaldapiirkondi või sinna suubuvate jõgede vesikondi Ohustatus ja kaitse § On Eestis haruldane § Kuulub kaitsealuste liikide I kategooriasse § Saastav inimtegevus hävitab kudemispaiku, mis tõttu on nad ohustatud § Võivad hukkuda ka lumevaestel ja külmadel talvedel Vaenlased § Rebased § Mägrad § Siilid § Kured § Ja teised kahepaiksetest toituvad linnud Muud huvitavat § Keel on väheliikuv ning pikalt suu põhja kinnitunud § Ainsaks kaitsevahendiks on kõrvatagused mürginäärmed, millest ohu korral paiskub välja terava lõhnaga mõru ja põletav aine § Kudemise ajal kutsuvad isased emasloomi, krooksudes õrna trillerdava häälega ja nende kurgu alla on moodustunud suur valkjas kõlapõis Materjali leidsin § www.bio.edu.ee/loomad/2paiksed/2pindex.htm
pinnasesse või kivide alla. Kõrele meeldib elada liivaste muldadega mererandadel ja liivadüünidel, seetõttu on ta ka pruunikates- rohekates- hallikates- kollakates toonides, mistõttu võib olla teda suhteliselt raske eristada liivast. Kohastumised, mis on aidanud Kõrel vees ellu jääda – nahahingamine, ujunahad tagajäsemetel. Kõre südamelähedasemad ökosüsteemid: Täiskasvanud konnadele on vaenlaseks rebased, mägrad, siilid, toonekured ja teised kahepaiksetest toituvad loomad. Kõre on levinud peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias vaid Lõuna-Rootsis, Norras ja Soomes pole kohatud, lõunas ulatub levila Alpideni, areaali idaserv läbib Valgevenet. Eestis on levila põhjapiiril, esinedes vaid Pärnu lahe rannikul, vähe Matsalu lahes ja väikestel meresaartel - kõige arvukamalt Manilaiul ja Ruhnus. Elujõuline asurkond on teada ka Tallinna lähistelt. Elupaigana eelistab liivaste ja
Maal toimub liikumine enamasti hüpates. Vees liikumiseks on tagajäsemete varvaste vahele arenenud ujunahad. aastane elutsükkel- Suve veedab rohukonn maismaal. Oktoobrist märtsi- aprillini kestva talveune veedavad suurtesse rühmadesse kogunenud rohukonnad mutta kaevunult siseveekogude põhjas. koht ökosüsteemis-nad hoiavad vaos putukate arvukust. Konnade vaenlasteks on mitmesugused linnud- konnakotkad ja kakud, imetajatest mägrad, rebased, siilid jt. kududest võib toituda sinikael- part Rohukonn on tüüpiline metsakonn. Elutseb peamiselt niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning ka kultuurmaastikel. Ta võib veekogudest kaugele liikuda, aga elab siiski üksnes niiskes kohas. Sureb veekaotuse tõttu 2-3 päeval. Talub madalaid temp. Rohukonnad eelistavad kuusikuid ja nulumetsi, tammikuid, põlde ja põõsastikke. Keskmine eluiga lühike 4-6 a. kuid max eluiga on mõõdetud 18 a.
Aastate vältel koeb samas veekogus, kudemiseks otsib sügavama veega (25...40 cm) kõrkjatevahelise paiga. Kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. · Areng Koorudes on vastne 1...1,3 mm pikkune, areng moondeni kestab 2...3 kuud. Enne moonet on kulles umbes 2 cm pikkune. Suguküpseks saab 3...4 aasta vanuselt. Vangistuses on elanud 36 aastaseks. · Koht ökosüsteemis Toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad. · Ohustatus ja kaitse Et on seotud metsaste aladega, siis mõjub arvukust vähendavalt metsade maharaiumine, samuti kudemisveekogude hävitamine. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. · Kehamõõtmed Kehapikkus on tavaliselt 8...10 cm, mõnikord 12...14 cm. · Levik Eestis ja maailmas
* Klaasikillud on loomale sama ohtlikud kui paljasjalgsele inimesele. Loomal ei ole võimalik pöörduda arsti poole, kui klaasikild või lõhutud pudeli põhi on käpa katki lõiganud. Peened nõelasarnased klaasikillud võivad lausa käpa sisse tungida . * Ka terved pudelid võivad saada saatuslikeks väikestele närilistele (hiirtele ja muttidele), kes toitu otsides pudeli sisse satuvad ja sinna kinni jäävad, kuna nad ei suuda mööda libedat klaaspinda enam pudelist välja ronida . * Siilid, rebased, kährikud ja kassid võivad toitu otsides jääda pead pidi kinni tühja konservipurki. Konservipurk on topelt ohtlik, kui kaas ei ole temast täielikult eemaldatud, kuna võib takistada loomal oma pead või käppa purgist välja tõmbamast . * Vees ujuvate joogipurkide kilest kooshoidmisrõngaste hävimiseks kulub 450 aastat. Kõikvõimalikud vette sattunud plastmassid nagu näiteks kilekotid, toiduainete pakendid, purkide
M. kõik koerad on valged. Mõni sinine ei ole siil (mittekoer) M. mõni sinine on koer ÜP. Mõni koer on sinine (mittevalge) M. mõni koer on ei ole valge määramatu Mõni koer on valge ei kehti Ükski kass (mittekoer) ei ole punane (mittevalge) --- määramatu 1.Muudame: Kõik kassid on valged. 2.püürame ümber: mõni valge on kass (ei ole koer) 3.muudame: mõni valge ei ole koer 4.ümber pööramine: ???? Mõni koer ei ole sinine --- ei kehti 1.muudame: mõni koer on valge Kõik siilid on sinised --- ei kehti 1.Muudame: ükski siil ei ole valge 2.pöörame ümber: ükski valge ei ole siil 3.muudame: kõik valged on koerad 4.pöörame ümber: mõni koer on valge Iga kana pole kirju kõik kanad ei ole kirjud O : mõni kana ei ole kirju --- määramatu 1.muudame: mõni kana on valge 2.pöörame ümber: mõni valge on kana 3.muudame: mõni valge ei ole koer 4.ümber pööramine: ??? Kõik põdrad on lillad --- ei kehti 1.muudame: ükski põder ei ole valge 2
(kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Maikuus sündivad siilipojad on paljad ja pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad juba mõne päevaga ja silmad avanevad kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel. Siil toob palju kasu nii metsas kahjurputukate kui ka koduaias tigude hävitajana. Sellepärast väärib ta igati kaitset ja tähelepanu, eriti maanteedel, kus ta kipub jääma märkamatuks. Vähk Selgrootu loom
Kasuta sõnu: konnakudu, kulles, sabaga konn, täiskasvanud konn. Ühenda lause algus ja lõpp! Rohukonn on levinud niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ja kultuurmaastikel. Eestis pole teda leitud peamiselt mardikatest, kahetiivalistest, nälkjatest ja sihktiivalistest. Rohukonn elutseb aprilli teisel poolel. Rohukonn talvitub kogu Euroopas. Rohekonn toitub konnakotkad, kakud, mägrad, rebased ja siilid. Rohukonn on tubli Saaremaalt. Rohekonn hakkab kudema mittekülmuvate veekogude põhjamudas. Looduses elab rohukonn putukate hävitaja. Rohukonna vaenlasteks on kaitstavate liikide III kategooriasse. Rohukonna ohustavad 4- 5 aastaseks. Rohukonn kuulub kudemispaikade vähenemine ja veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel.
sambla või kuhugi mujal varju. Sisalikel langeb vana nahk tükkidena maha. Ta elab kuni 8 aastaseks. Arusisalikud on päevase eluviisiga loomad. Nende normaalne kehatemperatuur on 30 kraadi, seetõttu peesitavad nad hommikuti ja pärastlõunal (kuid mitte keskpäeval) päikese käes, et seda temperatuuri saavutada. Toiduks on tal igasugused putukad, ämblikud jne, keda ta enne alla neelamist raputab. Vaenlasteks aga peamiselt rästikud, nastikud, pistrikud. Ohtu kujutavad ka rebased, siilid ja mägrad, inimasulate juures ka kodukassid. Põgenedes jätab ta saba maha nagu teisedki Eesti sisalikud. Kivisisalik (Lacerta agilis) Ta on peamiselt levinud Euroopas, Eestis on neid üpris vähe. Kivisisalikud on jässakad, väikeste jalgadega sisalikud. Värvus on varieeruv, ühisteks tunnusjoonteks on heledate laikude muster külgedel. Eluiga on umbes 8-12 aastat. Neid võib leida kuivematelt aladelt, näiteks nõmmed, teeperved, raudteetammid, kuivemad
Ökoloogilised globaalprobleemid Prügi Prügi Inimtegevuse üheks kaasnähtuseks on prügi teke. Prügi ehk jäätmed (ainsuses jääde) on inimtegevuses moodustunud materjalid või esemed, mida nende omanik on kõrvaldanud, kavatseb kõrvaldada või on kohustatud kõrvaldama kasutusest. Jäätmed tekivad toote elukaare kogu ulatuses alustades tooraine hankimisest ja lõpetades toote kasutamise lõpetamisega. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel aga on ka jäätmeid, mille lagunemine võtab palju aega ja mis saastavad keskkonda ja muutuvad ohtlikuks ümbritsevale loodusele. Probleemid Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad ka jäätmeprobleemid . Üha enam on kasutusel materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga suureneb ka jäätmetehulk, millest enamust ei tö...
Prügi Prügist üldiselt Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel. Jäätmed Tavajäätmed -- kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmed -- tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Biolagunevad jäätmed -- anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed -- jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõtt...
Töö käik: Pane kastan puust alusele ja torka naaskliga vajalikud augud, ole ettevaatlik! Kastanite ja tõrude ühendamiseks murda tikkudel väävliotsad ära, tiku pikkus sõltub sellest, keda meisterdatakse. Jalgade jaoks torgata augud pisut viltu, et loom püsti seisaks. Sõralistel väävlid alles jätta need on justkui kabjad. Jänestele sobivad kõrvadeksvahtraviljad. Rebase sabaks on kohev kõrreline, käbist ja tammetõrulüdist saab pea. Väikesed siilid saab kastanimunakoortest. Lõpliku meeleolu annab looduslikest materjalidest ümbrus (puukoored, samblikud, seened, lehed...) Näited · 6. Näide: Loovtöö "Käbiloomad" Eesmärk: Laps tunneb männipuud. Laps teab käbide omadusi, kuusekäbi ja männikäbi erinevusi. Laps valmistab männikäbidest loomakesi erinevaid loomakesi. Vahendid: männikäbid, värvid, värviline paber Töö käik: 1
Kopuleeruvad paarid jäävad pikaks ajaks teineteise külge seotuks: isase kopulatsioonielundid haakuvad emase kloaaki. Ohu korral emane (kes on suurem) põgeneb, vedades isase endaga kaasa. Nastik muneb 20...40 muna (Taanis juunis-juulis, Kesk-Euroopas juulis-augustis). Muneb meelsasti sõnnikuhunnikusse või kompostihunnikusse. Vaenlased ja enesekaitse Nastiku vaenlased on nirgid, nugised ja teised kiskjad, toonekured ja madukotkad, samuti muud röövlinnud, siilid ja kassid. Ohuks on ka inimene, sest inimestel on sageli paaniline hirm madude ees. Sageli jäävad nastikud auto alla. Nastik on väga pelglik. Ohu või häirimise korral põgeneb ta kiiresti ja käratult vette või peidupaika. Kui ta ei jõua põgeneda, siis ta kas sisistab, lööb peaga või teeskleb surnut. Surnut teesklev nastik keerab end pooleldi selili ja laseb lõdvaks, tõmbab pupillid sisse ja laseb keelel suust välja rippuda
Igaüks ajab oma asju – mina ajan siili asju. Vahel ajan lihtsaid asju, enamasti tähtsaid asju. Istuks mõne tunni vakka, aga kõht see sunnib takka. Kus on kuulda konnakrooksu, sinnapoole pistan jooksu. Sinna, kus on ussisusin, vudima ma olen usin. Lumeni ma asju ajan, talvel ainult und ma vajan. Allikas : Helvi Jürisson „Loomalaulud“ Valiku põhjendus: Lihtne ja arusaadav luuletus lastele, mis õpetab neile tundma õppima siili. Mille üle lastega arutleda: Mida teevad siilid enne talveunne jäämist. Nende toitumisest, välimusest, käitumisest. Talveunest, kes seda magavad ja milleks see vajalik on. Käiku rajava muti laul Krihva-krohva, nihvel-nühvel, minu käpp on justkui kühvel. Teen aga, teen aga mullatööd, mul pole päeva, mul pole ööd. Pole päevadel mul nime, sest et kogu aeg on pime. Ei ma tahagi, et päike valgustada saaks mu käike, sest et üleliia hele on ta muti silmadele. Krihva-krohva, nihvel-nühvel mulda üles paiskab kühvel –
PRUUN PRUUNID LEHT LEHED SEEN SEENED LIND LINNUD SEE ON SIIL. SEE ON LIND. ON SÜGIS. PÄIKE PAISTAB. ÕUES ON SOE. MIS VÄRVI ON LEHT? SEE LEHT ON KOLLANE. SEE LEHT ON PUNANE. KUS ON SEENED? SEENED ON KORVIS. TÖÖLEHT 3. LOOMAD Töölehed 45aastastele KARU KARUD REBANE REBASED HUNT HUNDID JÄNES JÄNESED SIIL SIILID KARU HÜPPAB. REBANE HÜPPAB KA. HUNT JOOKSEB. JÄNES JOOKSEB VÄGA KIIRESTI. SIIL SEISAB. TA VILISTAB. POISS SEISAB. TÜDRUK ISTUB. KELLEL ON ÕHUPALL? KELLEL ON VILE KÄES? KELLEL ON MÜTS PEAS? KELLEL ON PIKAD JALAD? KELLEL ON PIKAD KÕRVAD? TÖÖLEHT 4. RIIDED Töölehed 45aastastele KLEIT KLEIDID PLUUS PLUUSID SEELIK SEELIKUD SUSS SUSSID
vaher, saar ja tamm annavad ohtralt järelkasvu. Sillapää lossipark on üle 600 puu- ja põõsaliigiga üks liigirikkamaid Eestis. Mainitud kodumaiste liikide kõrval kasvab siin veel harilikku hobukastanit, manduuria, aprikoosipuu, alpi kuldvihm, amuuri korgipuu ja palju teisi haruldasi ning ka külmaõrnu liike, kui arvestada Räpina asukohta. Kõigele lisaks pesitseb pargis üle 60 erineva linnuliigi ja ka erinevaid loomaliike, nagu näiteks oravad, siilid, tuhkrud, nirgid, nahkhiiri, kopraid ja saarmaid. Joonis . Sillapää mõisapark (Sillapää mõisapark.www) Pargi lõpetab põhjatipus väheldase künka otsas asuv sõõrja põhiplaaniga klassitsistlikus stiilis valgerotund- pargitempel, mida rahvasuus kutsutakse ka Musitempel. (vt. joonis 6) Joonis Musitempel (delfi.www) Sillapää pargi eest on kenasti hoolt kandnud siin 1924. aastast lossis paiknenud aianduskool.
Victor Hugo(Prantsusmaa) Hüljatud, Jumalaema kirik Pariisis Eestis Algas ärkamisaeg. 1869. aastal toimus esimene üldlaulupidu. Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg" Välismaal David Livingstone Uuris Aafrika Sisepiirkondi. Avastati looduslik radioaktivsus. Louis Pasteur võttis kasutusele vaktsineerimise. Graham Bell ja esimene telefoniaparaat aastal 1876 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi esimene pool Muusika poole pealt esinevad mitmed erinevad siilid Hilisromantism- toetub 19.saj. romantismile (Mahler, strauss, Bruckner) Impressionism- tegeleb kõlamaalingutega, otsib uusi harmooniaid, annab edasi muljeid, väldib suuri kontraste(C. Debussy) Ekspressionism- kannab endas ajastu pahesid, peegeldab inimeste sisemaailma tumedamaid külgi. Neoklassitsism- toetub enne romantismi valitsenud vormidele ja zanritele(rajajaks I. Stravinski) Avangardism- taotleb rõhutatult uut, väldib klassikalisi reegleid, vorme, zanre.
Taebla Gümnaasium Uurimistöö Selgroogsed Autor: Rasmus Prik Juhendaja: Martin Tereping 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... .2 SISSEJUHATUS............................................................................................. .3 1 IMETAJAD............................................................................................. 4 1.1 Imetajate üldiseloomustus.........................................................4 1.2 Imetajate anatoomia..................................................................5 2 LINNUD...............................................
Blondiin ei tee väljagi, kõnnib oma teed. Pollar jookseb järele, käigu pealt vilistades. Lõpuks jõuab neiuni: "No kas te siis ei kuule, et vilistan?" küsib seadusesilm hingeldades. "Kuulsin küll! Miks ei kuulnud! Kuid kahjuks olen täna õhtul juba kinni!" Seletuskirjast liikluspolitseile. Sõidan mina ilusasti mööda teed. Iga asi ona omal kohal kui äkki hakkasid kõiksugu loomad üle tee tormama. Algul oli kolm põtra, siis viis kitse, siis jänesed, sead, siilid, konnad, telefonipostid ja vaat see viimane, sindrinahk, jäi äkki keset teed seisma. Sõiduauto kaotas juhitavuse, libises kõnniteele ja plätrs vastu trolliposti. Samaaegselt kohalesaabunud politseinikule ronib avarii tekitanud autost välja naisterahvas. Politseinik tervitab naist käe mütsinoka juurde tõstmisega ja alustab: "Proua, te ole...!" Kaugemale ta ei saa, sest teda katkestab kriiskav hääl:
tugevust, lühikesed kompamiseks ja maitsmiseks. Suus paljude hammastega riivitaoline hõõrel, kraabib toitu. Jalal limanäärmed. Liiguvad lihaseid kokku tõmmates ja lõdvestades, limanäärmed toodavad lima, mis vägendab hõõrdumist ja aintab edasi libiseda. Nälkjatel paks kleepuv limakiht vaid, aias väheniidetud ala, Eestis suurim suur teatigu. Meredes on kojata teod, kes hingavad kehast välja ulatuvate lõpustega, väga mürgised Tähtsus: toiduahel, nt teod söövad tigusid, kalad, siilid, kahepaiksed ja roomajad nt söövad tigusid. Karbid filtreerivad vett, veekogude puhastajad. Peajalgsed toituvad vähkidest Inimesele: toit, kojad suveniirideks ja eheteks, pärleid ehtena. CITES, reguleerib ka limuseliikidega kauplemist. Purpurne värv meriteo mantli eritisest, mõne teo lima parfumeeriatööstuses näokreem, taimekahjurid, nt nälkjad, laevaoherdi uuristab vees oleva puidu sisse, kahjustades laevu(aint merevees) Osad mürgised
liikidel pole kindlaid varjekohti. Sellised liigid on kaks roomajaliiki, kaks kahepaikse liiki ja paljud väga haruldased päeva- ja ööliblikad. Parim reegel on: "Kui kahtled, ära tee." Näiteks ei tohi liigutada elupaigas asuvaid objekte selleks et otsida pildistamiseks seal elavaid vaskusse. *Liike, mis pole täieliku kaitse all võib koguda loodusest ilma loata ja kasutada selleks erinevaid püüdmismeetodeid, kaas arvatud liblikavõrgud. *Mitmeid teisi loomi, nagu karihiired, siilid ja kivinugis, ei tohi ilma loata kinni püüda. Nende püüdmiseks tuleb taotleda luba. Teised loomad *Külmavereliste ja selgrootute loomade ajutine viimine looduses stuudiosse või vivaariumisse (akvaariumi) on laialdaselt kasutusel olev praktika. Kui loom on loodusest pildistamiseks ära viidud, tuleb ta tagasi oma algsesse elupaika viia nii kiiresti kui võimalik. *On ebaseaduslik loodusest mistahes moel kinni püüda ja ära viia liike, mis on kantud
[10] El Hierro on arhipellaagi suurtest saartest seitsmes. Saar moodustus umbes 1.2 miljonit aastat tagasi ning selle kõrgeimaks kohaks on Malpaso 1501 m.[3] 3.5 Kliima Kanaari saarestikus valitseb kogu aasta subtroopiline kliima. Samas valitseb igal saarem oma mikrokliima.[2] 3.6 Loodus Kanaari saartel elutsevad eksootilised loomaliigid ja taimeliigid. Saarte sümboliteks on kanaarilind ja kanaari datlipalm. Muuhulgas elutsevad saarel gekod, sisalikud, närilised, nahkhiired, siilid ja erinevad kabjalised. Arhipellaagi vee-elustik on segu Põhja-Atlandi, Vahemere ja endeemsetest liikidest. Populaarseimad kalad on haid, raid ja erinevad korallriffide kalaliigid, muuhulgas käsnad, molluskid, krabid ja meritähed. Saarestiku rannikuvetes leidub viit eri liiki merekilpkonni. Kanaari saartele on rajatud neli rahvusparki, millest kaks on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. 3.7 Majandus Kanaari saarte peamine sissetuleku allikas on turism, mis moodustab 32% SKT-st
) · Ajaloolised (põllumajandus, metsandus,kalandus, tööstus, kaubandus jne.) Pärandkooslused (Lääne-Eesti)Pärand- ehk poollooduslikud kooslused tagavad stabiilse läbi suve toimiva õitsemistolmlemiskonveieri· Kadastikud ja puisniidud heaks inimmõju indikaatoriks (karjatamine hobune, lammas, lehm)· Kiviaiad (kimalaste, seltsinguliste mesilaste, sisalike,lindude, hiirlaste, putuktoiduliste nagu karihiired, siilid pesitsus ja varjumiskohad) · Rookatused seltsinguliste mesilaste haudmekasvatuskohtadeks· Vanad aiad (imetajate, putuka-, linnu- ja tolmeldajate kooslused · Veesilmad. Rabamaastikud on meie loodusmaastiku üks omapärasemaid ja üliolulisimaid osi. · Rabataimestik meenutab jääajajärgset tundrataimestikku.· Rabad vanade ja stabiilsete õistaimekooslustega on liigirikka putukakoosluse reservuaariks. Muld-on kompleksne ja dünaamiline süsteem, mis koosneb
8. Haiguste ja kahjurite levikut takistab vaheperemeesteks olevate umbrohtude kõrvaldamine korraliku rohimise teel. 6 4. Bioloogilised võtted Bioloogilise tõrje korral hävitavad kahjureid teised elusolendid. Lepatriinud, kiilassilmad, sirelased jt toituvad lehetäidest ja lehekirpudest. Konnad, eriti kärnkonnad, söövad nälkjaid ja kahjurputukaid. Aiakahjureid hävitavad ka siilid, nahkhiired ja mitmed linnud (põõsalinnud, kärbsenäpid, linavästrikud, tihased jpt). Luues kahjureid söövatele loomaliikidele aeda soodsad elutingimused aitavad aiapidajad ka iseendid. Aeda võiks mitmesse kohta panna kasvama mõned nektaririkaste õitega taimed nagu näiteks harilik naistenõges, aedtill või harilik raudrohi, mis meelitavad ligi kasulikke putukaid nagu sirelased, kiilassilmad ja lepatriinud. Eelistatud on väikeste lihtõitega taimed nagu sarikalised ja korvõielised
Piirkonna tähtsaks märksõnaks on katalaani kreem - dessertkreem, mille pealispinnal on karamellkiht. Sealne toit on väga hea. Tihti pakuti riisi köögiviljadega koos parema lihaga. Salati ja köögiviljade valik oli hispaanias väga rikkalik. Samuti ka puuvilja valik. Paella 13 Loomastik ja taimestik Loomastik on põhiliselt samasugune nagu Kesk-Euroopas: seal elavad siilid, mutid, oravad, paljud rebased, kärplased, metssead ja jänesed, kellele peetakse ka jahti. Ojakallastel võib kohata muti sugulast pürenee piisammutti ehk pürenee desmanit, kes käib selges vees toitu otsimas. Kõrgemal leidub mägikitsi, ümisejaid ja metsiseid, samuti kaljukotkaid, kaeluskotkaid, raipekotkaid ja habekotkaid. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn ja mänd
veekogudes. Rohe-kärnkonn on Eestis haruldane, ta on tundlik saastatusele ning tema elupaigad, eriti kudemisveekogud, on üha intensiivsema inimtegevuse tõttu hävimisohus. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. 25. Kes on kahepaiksete peamisteks vaenlasteks? Looduses on rohukonna vaenlasteks mitmesugused linnud nagu konnakotkad ja kakud, imetajatest mägrad, rebased, siilid jt. Kudust võib toituda sinikael-part. 26. Mida tehakse Eestis kahepaiksete alal hoidmiseks? Kaitsealuste liikide kaitse korraldamine toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud tegevuskavade alusel või Keskkonnaameti loal. Tegevuskavad liigi kaitse korraldamiseks Eestis: Kõre, Harivesilik. Elupaikade taastamine ja hooldamine Rannaniitude taastamine kõre elupaikadena. Karjäärielupaikade hooldamine. Väikeveekogude taastamine ja rajamine: 260 veekogu Lõuna- ja Kagu-Eestis.
jääb samuti üldjaatavaks: Noorsugu on rahva tulevik. Vastandamine on selline otsese järelduse menetlus, mille puhul muudetud otsustus pööratakse ümber. Nimetatud loogiline operatsioon ei sisalda midagi uut võrreldes muutmise ja ümberpööramisega - need kaks menetlust kokku moodustavadki vastandamise selliselt, et esiteks muudetakse antud otsustus ja seejärel pööratakse see ümber. Näide: Ükski siil ei laula, seda muutes saame: Kõik siilid on mittelaulvad, ja seejärel pöörame ümber: Mõned mittelaulvad on siilid - tulemuseks on vastandatud otsustus. Otsustuste vastandamise skeem on järgmine: Kõik S on P Ükski S ei ole mitte-P Ükski mitte-P ei ole S Ükski S ei ole P Kõik S on mitte-P Mõni mitte-P on S Mõni S ei ole P Mõni S on mitte-P Mõni mitte-P on S Mõni S on P Mõni S ei ole mitte-P ?? (ei ole võimalik!) Antud skeemil on parema ülevaate saamiseks esitatud
naabrivalve, aktiivsemad ja motiveeritumad elanikud. Ökoloogilisi eeliseid- kuna see ruum on arhitektuurilise lahenduse tõttu jaotatud vähema arvu inimeste vahel, tekib rohkem haljasalasid, siis on tõenäosus ka suurem et liigirikkus on suurem. Üks kasvatab taimi, mis õitseb ühel ajal ja teised kasvatavad taimi, mis õitsevad jällegi teisel ajal (erinevad pärnapuu liigid). Lisaks ka peidupaigad, kus nt siilid saaksid talvituda ja linnud pesi teha. Haljastus + veekogu ka jahutab suvel. * Kirjelda, mis on kooselamupiirkonna (cohusing) eesmärk. Luua naabruskanti individuaalpiirkonnas, kõik olemas selleks et iseseisvalt elada, aga on olemas ka ühisruumid (terrass, köök, saun, kino jne mida vaja on). Koos kokkamine, kokkamisgraafik/-õhtud. Arhitektuur peab soosima naabruskondade teket- hooned on vaja paigutada nii et tekiksid „taskud“
kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Suuremad jõed on: Tajo, Duero, Ebro, Guadiana. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Mets katab 10% Hispaania kogu pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik- kääbuspalm. Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Loomastik on põhiliselt samasugune nagu Kesk- Euroopas: seal elavad siilid, mutid, oravad, paljud linnud, rebased, kärplased, metssead ja jänesed, kellele peatakse ka jahti. Ojakallastel võib kohata muti sugulast pürenee piisammutti ehk pürenee desmanit, kes käib selges vees toitu otsimas. Kõrgemal leidub mägikitsi, ümisejaid ja metsiseid, samuti kaljukotkaid, kaeluskotkaid, raipekotkaid ja habekotkaid. Hispaanis on 9 rahvusparki (neist 3 on Kanaari saartel) ja üle 50 reservaadi. Maavarade eriti
ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogia mõiste ja liigitamine. Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ning nende suhetest eluta keskkonnaga. Ökoloogiat tuleks eristada selle alaharudest, loodus- ja keskkonnakaitsest. LIIGITUS: Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) sünökoloogia. 2. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid · Eksperiment ehk katse - Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. · Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. · Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine ...
Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostu...
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
Tartu Kunstikool 2018.a Kunstiajalugu Sandra Pääsik 2 stil PHB Eugene Delacroix (1798-1863) Oli 19. sajandi esimese poole prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik[1] ja graafik. Tema stiili iseloomustab dünaamika, värvide emotsionaalne ja kontrastne kasutusviis, joone relatiivne subordinatsioon, dramaatiline kompositsioon ning [1] viimistletud tehnika. Tema kunstitöödes kajastub sageli vägivald, ahastus ja valu. Mitmed kriitikud arvasid nägevat kunstniku töödes ,,ebakindlusi" ja ,,teatud nõrkusi". Vaadates Delacroix' loomingut hindavalt, tuleb tõdeda, et kunstnik ei pidanud oluliseks te...
Ja vanaisa mälestuseks pidigi L ussikeele selgeks saama. L proovis metsas ussisõnu, kõik mõistsid teda peale putukate. L oli siis 9- aastane ja sai tuttavaks rästik Intsuga. Ta päästis Intsu siili käest. Nood ei mõistnud enam ussisõnu ja Ints oleks hukka saanud. Ints kutsus L endale külla, tema isa on ussikuningas- suur madu kuldse krooniga. Koopas oli tuhandeid usse, kellega L vestles. Maod arvasid, et raudmehed on sama rumalad kui siilid. 5.peatükk L käis metsas nüüd ringi koos Intsu ja Pärtliga. Lastest elas metsas veel 8-aastane Tambeti tütar Hiie, aga tema oli väga vaikne, kuulas ainult. Hiie isa sonis ikka veel eestlaste kuldpõlvest. Ta pidas oma laudas 100 hunti, et nende seljas ratsutada saaks ja lüpsis nende piima. Mis sest et metsas mehi mõned üksikud veel alles olid. Hiiel oli mängude jaoks vähe aega, sest ta pidi huntide jaoks tapetud jäneseid kirvega puruks raiuma ja hunte lüpsma.
Loomal ei ole võimalik pöörduda arsti poole, kui klaasikild või lõhutud pudeli põhi on käpa katki lõiganud. Peened nõelasarnased klaasikillud võivad lausa käpa sisse tungida. · Ka terved pudelid võivad saada saatuslikeks väikestele närilistele (hiirtele ja muttidele), kes toitu otsides pudeli sisse satuvad ja sinna kinni jäävad, kuna nad ei suuda mööda libedat klaaspinda enam pudelist välja ronida. · Siilid, rebased, kährikud ja kassid võivad toitu otsides jääda pead pidi kinni tühja konservipurki. Konservipurk on topelt ohtlik, kui kaas ei ole temast täielikult eemaldatud, kuna võib takistada loomal oma pead või käppa purgist välja tõmbamast. · Joogipurkide kilest kooshoidjad võivad tekitada loomadele piinarikkaid vigastusi. Loomad võivad lämbuda, kui nende pea jääb ühe sellise rõnga sisse kinni, või surra
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
