Hapnik siirdub läbi alveoolide ja kapillaaride verre. Süsihappegaas liigub alveoolidesse. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks vereks. Kopsud mahutavad 5-8 liitrit õhku. Kopsudesse jääb alati õhutagavara, et nad kokku ei langeks. Hingamine Hingamisliigutusi juhib piklikus ajus asuv närvikeskus hingamiskeskus. Signaal edastatakse vajalikesse lihastesse diafragmasse ja roietevahelistesse lihastesse, mille tagajärjel lihased tõmbuvad kokku. Diafragma muutub lamedaks või kumeraks. · Sissehingamisel: roietevahelised lihased tõmbuvad kokku Roided liiguvad ülespoole, vahelihas tõmbub kokku ehk diafragma muutub lamedaks, rindkere põhi laskub allapoole · Väljahingamisel: roietevahelised lihased lõtvuvad ja vahelihas lõtvub ehk diafragma muutub kumeraks
vastu võetavast informatsioonist. Inimese silmad asuvad kaitstult luudest moodustunud silmakoobastes. Silmi kaitsevad veel silmlaud, ripsmed, pisaravedelik. Silmi hoiavad paigal või liigutavad silmalihased. Silmamuna koosneb erinevatest kestadest. Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva silmaava . Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberp''ratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-,mis võtavad vastu valgus ärritusi. Kolvkesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad bärviimpulsid liiguvad m''da nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda.
Puude arvu järgi eristatakse rabamännikuid,puis- ja lagerabasid. Raba tekkeviisi järgi jaotatakse :nõmmraba,siirderaba ja kõrgraba. Saab vett ainult sademetest. On kujunenud metsade soostumisel või kinnikasvanud järvedest. Rabavesi on happeline. Ida-Eesti rabades on vee äravool hea. Lääne-Eesti rabades vesi liigub raba servas. Eesti rabad on kujunema hakanud pärast jääaega. Ei ole haruldane . Jagunevad Eestis keskelt tasaseks ja kumeraks. Elustik Taimestik on liigivaene. Üheaastaseid taimi ei kasva. Iseloomulikud rabadele on turbasamblad. On palju loomi (mägrad, rebased, karihiir jne). Esinevad peamiselt mänd, sookask, pohl, mustikas jne. Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud allikad http://www.slideshare.net/helina20/sood-ja-rabad-2412210 http://et.wikipedia
Mitmetahuline nurk Kolme ühes punktis lõikuvat tasandit eraldavad ruumis kolmetahulised nurgad. Lõikuvate tasandite ühine punkt on kolmetahuliste nurkade tipp. Kui ühte punkti läbivate tasandite arv on 4, 5 ja 6...n, siis tekivad vastavalt nelja-, viie-, kuue-,...n-tahulised nurgad. Kõiki neid koos nimetatakse mitmetahulisteks nurkadeks. Kolmetahulise nurga iga tasanurk on väiksem kahe ülejäänud tasanurga summast. Mitmetahulist nurka nimetatakse kumeraks, kui selle lõikamisel tasandiga, mis lõikab nurga kõiki tahke, tekib kumer hulknurk.
Suurim vi vähim väärtus Ekstreemumpunkt On graafiku punkt, kus funktsioonil on kas suurim või vähim väärtus Kasvamispk nim. Argumendi väärtuste hulka, mille korral suuremale argumendi väärtusele vastab suurem funkts. Väärtus (selles piirkonnas on funkts. Graafik tõusev) Kahanemispk on argumendi väärtuste hulk, mille korral suuremale väärtusele vastab väiksem funkts. Väärtus (graafik langev) Käänupkt- punkt, millest läbiminekul joon muutub kumerast või nõgusast kumeraks. Kumeruspk argumendi väärtuste hulk, kus graafik on kumer Nõgususpk - argumendi väärtuste hulk, kus graafik on nõgus Paarisfunk graafik on sümeetriline y-telje suhtes Paaritufunk graafik on sümeetriline kordinaatide alguspunkti suhtes Funktsioon-eeskiri, mille järgi sõltumatu muutuja igale väärtusele seatakse vastavusse sõltuvamuutuja üks kindel väärtus. Funk määrpk- sõltumatu muutuja väärtuste hulk Funk muutumispk- sõltuva muutuja väärtuste hulk
omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silma ehitus Sarvkest läbipaistev sidekesta osa. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Vikerkest annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka. Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Nägemine Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda.
sinna laipu Basiilika- esimene kirik, kus kristlased käisid, koosnes löövidest(3-5), pikad koridorid, lame lagi, sisenetakse läänest, hilisematel torn, mis on eemal Transept- risthoone, juurdeehitis basiilikale Apsiid- idapoolne isa kirikus skulptuure ei tohi kirikus olla, need meenutasid paganlikke jumalaid Maalid olid vajalikud, sest pilt on kirjaoskamatu jaoks nagu sõna Romaani kunstis kasutati R ehituskunsti võtteid. Lagi muutub kumeraks, kesklööv kõrgem ja laiem, ristvõlvisüsteemiga lagi, tornid liidetakse maja külge, nelituse kohal on torn, paksud seinad, 3 kohustuslikku torni, raskepärane, kindluse taoline, reljeefidega kaunistamine Portaal- peauks, kaunistati maal miniatuurmaal oli oluline Gooti- teravkaar, kõrgusesse pürgimine, tornid, suur sõrestik(roidvõlvid), roosaken doodzide palee itaalias veneetsias- valitseti veneetsia üle, peeti kohtuistungeid, meenutas
Silma kaitseb: koljuluud, kulmud, silmalaud, ripsmed Nägemine? Võime tajuda valgust, värvust, kuju ,mõõtmeid ja asukohta Ruumiline nägemine? Võimaldab määrata suurusi ja kaugusi Kaugelenägevus?nägemishäire, silmalääts on lame või muna on lühem, lähedal olev kujutis tekib võrkesta taha Kauguelenägevuse seos vanadusega? Mida vanem on inimene seda jäigem on lääts ja see ei muutu enam kumeraks Miks on lapsed sündides kaugelenägijad? Sest nende silmamuna on lühike ja lääts lame Kuidas parandada kaugelenägijate nägevust? Kumerate prilliklaasidega Lühinägelikkus? Nägemishäire, sarvkest on kumer või silmalääts või muna on liiga pikerkune Lühinägelikkuse seos vanadusega? Esineb koolieas pärast 30-40 eluaastat enam ei suurene Kuidas parandada lühinägelikkust? Kanda nõgusläätsega prille Mis võimaldab eristada värve
kasvamine läheb üle kahanemiseks või vastupidi Ekstreemumpunktid - graafiku punktid, kus funktsioonil on kas suurim või vähim väärtus Funktsiooni y=f(x) nimetatakse piirkonnas X kasvavaks, kui selles piirkonnas igale suuremale argumendi väärtusele vastab suurem funktsiooni väärtus kahanevaks, kui igale suuremale argumendi väärtusele vastab väiksem funktsiooni väärtus. Käänupunkt - Punkt, millest läbiminekul joon muutub nõgusast kumeraks või kumerast nõgusaks Kumeruspiirkond- vahemik, kus ükski tema punkt selles piirkonnas ei ole kõrgemal ühestki tema puutujast selles vahemikus Nõgususpiirkond vahemik, kus ükski tema punkt selles piirkonnas ei ole allpool ühestki tema puutujast selles vahemikus Joone asümptoot - sirge, millele joone graafik piiramatult läheneb. Püstasumptoot - y-teljega paralleelne asümptoot Kaldasümptoot - Asümptoot, mis ei ole paralleelne koordinaattelgedega
Täiskasvanu silmamuna u. 7 grammi, läbimõõt u. 2,5 cm. Meeste silmad on veidi suuremad. Eestpoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest, sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, läätse taga aga sültjas, moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suunad valguskiires läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud: kolvikesed(keskosas)(kollatähn) ja kepikesed(äärealadel), mis võtavad vastu valgusärritusi. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem
kinnised. Paljud mudelid on aga auguga, nö brill- või ringklappidega, et võimaldada kaasaegses süva- ning levimuusikas kasutatavat glissandot. Klapimehhanismid on kinnitatud vedrutelgedele. Nende aukudeni, mille asukoht jääb sõrme tegevusulatusest välja, jookseb liigendülekanne. Mööda flöödi korpust kulgevad vedruteljed on ühtlasi flöödi amortiseerumise peapõhjusi, sest aastate jooksul avaldatud koormuse tõttu tõmbub flöödi sirge toru nende mõjul lõpuks kergelt kumeraks ning klappide padjad ei kata auke enam täpselt. Mänguomadused Tänapäevane flööt on äärmiselt mitmekülgsete mänguomadustega pill, mis võimaldab teostada nii laulvaid meloodiaid kui ka virtuoosseid liikumisi. Flööti on hinnatud piiramatute väljendusvõimalustega pilliks. Madalas registris on flöödi hääl mahe ja sametine, keskmises õrn ja soe, kõrgemas registris säravalt kõlav. Flöödil on lihtsalt
Toitaineid ja taimi palju Turbakiht õhuke ja hästi lagunenud Kasvavad sookased ja rohttaimed Sammalde osakaal hakkab suurenema Samblad hoiavad vett kinni Tekib turvas SIIRDESOO 12% Ülemineku aste Madalsoost rabaks Turbakiht pakseneb KÕRGSOO EHK RABA 31% Soopind kerkib, muutub kumeraks Turbasamblad kasvavad tipust, lagunevad alt, tekib rabaturvas Taimed saavad vett ja toitu sademetest ning õhust Liigivaene
MR(Q)=MC(Q) Defineerida joone kumerus ja Öeldakse, et funktsiooni f graafik on nõgusus. vahemikus X kumer (nõgus), kui selle vahemiku X igas punktis x graafiku puutuja asetseb ülalpool (allpool) graafikut. Kuidas asetseb joone puutuja Joont y=f(x) nimetatakse piirkonnas X igas punktis kumera (nõgusa) kumeraks ehk kumeraks üles, kui selle oleva funktsiooni graafiku piirkonna igas punktis joone y=f(x) puutuja suhtes. paikneb ülevalpool antud joont. Kui aga vaadeldava joone puutuja paikneb piirkonna X igas punktis allpool antud joont, siis seda joont nimetatakse piirkonnas X nõgusaks ehk kumeraks alla. Mis on joone käänupunkt
on kõige teravama nägemisega piirkond. Pimetähn- võrkkesta piirkond, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke. Valgusliikumine Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva silmaava ehk pupilli. Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. SARVKEST- SILMAAVA-LÄÄTS-KLAASKEHA-VÕRKKEST. Kui objekt asub silmale lähedal Ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeraks ning vähendatud kujutis tekib võrkkestale, sidemed lõdvad. Kui objekt asub kaugemal Ripslihas lõtvub, lääts muutub lamedamaks, kujutis tekib võrkkestale, sidemed pingul. Isegi kui meie võrkkestale tekkib ümberpööratud kujutis, me näeme ja tajume õigetpidi, sest ajus töödeldakse informatsiooni ja kogemustega me tajume asju õigetpidi. Nägemishäired 1. Lühinägevus- võib tekkida juba koolieas, kuna silmade koormus on koolis suur. Kujutis tekib silmaläätse ette
koht xe selle funktsiooni ekstreemumkoht f '(x) = 0 Xmax maksimumkoht, kui f ''(x)<0 Xmin miinimumkoht, kui f ''(x)>0 Xe = {x| f '(x) = 0} Funktsioon kasvab, kui x1 < x2 f(x1) < f(x2) f '(x)>0 Funktsioon kahaneb, kui x1 < x2 f(x1) > f(x2) f '(x)<0 X = {x| f '(x)>0} X = {x| f '(x)<0} Kohad, kus joon muutub nõgusast kumeraks või kumerast nõgusaks f "(x) = 0 Xk = {x| f "(x) = 0} f "(x)<0 f "(x)>0 X kumerusvahemik(ud) f "(x)<0 X nõgususvahemik(ud) f "(x)>0 Asümptoot on sirgjoon, millele antud joon piiramatult läheneb f ( x) = 2 x-3 püstasümptoot 8 y
leiutiste lugude juures. Prillid olevat leiutatud ennem aastat 1300. Nende avastamislugu on kronoloogiliselt segane, kuid olemuselt põnev. Alguse sai optilise vaate parandamine veega täidetud klaaskuuli abil, mis murdis valgust selliselt, et vaegnägelikud saaksid lugeda. See toimis läätse põhimõttel. Järgmiseks sammuks parema nägemise poole oligi suurendusklaasi leiutamine läätse abil. Avastati, et klaasi kumeraks lihvides saavad kaugnägelikud parema nägemise, nõgusläätsede leiutamine võttis siiski üle saja aasta aega. Esialgu olid prillid kui sellised väga algelised, koosnesid viimased ju ainult ühest klaasobjektist, mida tuli käega silma ees hoida. Järgmine suurem samm prillide ajaloos oli mõlema silma jaoks mõeldud prilliklaaside ühendamine raamiga ja ninale toetamine, kuid siiski käte abil ees hoidmine. Tänapäevane raamitehnoloogia tuli kasutusele alles 18 sajandil
Lühinägevus on kui inimene näeb teravalt lähedale aga kaugele ebatäpselt. Seda põhjustab see, et lääts on liiga kumer, või et silmamuna on liiga pikk. Selle vastu aitavad miinusega nõgusad prilliklaasid. Kaugelenägevus on kui kaugele näeb hästi aga lähedale ebateravalt. Seda põhjustab see, et lääts on liiga lame või silmamuna liiga lühike. See kujuneb vanematel inimestel, sest ripslihased ei tõmba enam läätse kumeraks. Selle vastu aitavad plussiga kumerad prilliklaasid. 7. Milles seisneb värvipimedus ja kanapimedus? Daltonism on värvipimedus punase ja rohelise suhtes. Seda põhjustavad geenid. Kanapimedus on see kui kepikesed ei tööta ja hämaras ei näe. Seda põhjustavad Avitamiini puudus või pärilikkus. 8. Kuidas hoida oma silmi? Kirjutama ja lugema peakspaberist 30-35cm kaugusel. Töökoht peab olema hästi valgustatud, ning valgus peab lagema selle käe poolt millega inimene ei kirjuta.
Vikerkest annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka. Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Vesivedelik läbipaistev vedelik, mis täidab silma eesmise ja tagumise kambri. Koosneb peamisel veest, vähesel määral sisaldab valku, glükoosi, vitamiine ja mineraalsooli. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kuulmiselundid Inimese kõrvad on nii kuulmis - kui ka tasakaaluelundid. Inimese kõrv koosneb kolmest osast : väliskõrv, sisekõrv,
Intervallis määramatu info määrab täpselt kindlaks objekt võimalike väärtuste piirkonna või intervalli, kuid täpne väärtus selle piirkonna sees jääb määramatuks. Ebamäärane info Ebamäärane ehk sume info on ette nähtud sellise info kirjeldamiseks kui ka teate määramatuse intervallid ei ole täpselt teada. Sõnades väljendatakse ebamäärast infot ebamääraste väljendite abil: arvatavasti, vist, veidi, palju, pisut jne. Hulkade kumerus Klassikalist hulka A nimetatakse kumeraks kui mistahes x1 A ja x 2 A ning iga puhul 0 1 kehtib seos x1 (1 ) x2 A . Ebamäärast hulka A ~ nimetatakse kumeraks kui A~ (x1 (1 ) x2 ) min( A~ ( x1 ), A~ ( x2 )), (2.2) iga ( x1 A) ( x2 A) ja 0 1 puhul. Deterministlik süsteem (Deterministic system) Deterministlik süsteem on selline süsteem, mille kõik elemendid on deterministlikud ja
(vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Jälgida tuleb, et selg jääb kumeraks ning käed oleksid keha lähedal. Liikumist tuleks alustada ilma keppideta ning jalgu lohistades. Järk-järgult liigutakse edasi libisemise suunas. Sõidustiili liigutuste tsükkel koosneb kahest libistavast sammust ja kahest vahelduvast kepitõukest. 2. Uisu- ehk vabastiil Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on
silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Silma ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Vesivedelik läbipaistev vedelik, mis täidab silma eesmise ja tagumise kambri. Koosneb peamisel veest, vähesel määral sisaldab valku, glükoosi, vitamiine ja mineraalsooli. Kujutis Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kõrvad kui kuulmiselundid Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. Inimestel on kaks kõrva,
Silmaava suurus ei muutu hetkega.Silmaava ümbritsev vikerest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltu silmade värvus. Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paikenvale silmaläätsele, mis oma kujult ja funksioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase kokkutõmbumine ja lõtvumine muudab läätse kas kumeraks v lamedaks. Kuju muutumisega saame me norm. Nägemise korral näha ühtviisi selgel nii lähedal kui ka kaugel asuvaid asju. Kaugele vaatamisel ripslihas lõtv, lihast ja läätse ühendavad sidemed aga pingul ja tõmbavad läätse lamedaks. Lähedale vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed lõdvenevad ja lääts kumerdub. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on vedelam, läätse taga sültjas moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja
Tipunurgad on võrdsed. Paralleelsed sirged Kahe sirge lõikamine sirgega ja 1 ja 1 ja 1 1 Kaasnurgad ja Lähisnurgad ja 1 ja 1 ja 1 ja 1 Põiknurgad 1 ja 1 ja ja 1 ja 1 Mitmesugused hulknurgad Kumer ja mittekumer hulknurk Hulknurka nimetatakse kumeraks kui ta asetseb ühel pool mistahes sirgest, mis on saadud külje pikendamise teel. Nelinurkade klassifikatsioon N e lin u r g a d K o rra p ä ra s e d K o rra p ä ra tu d
ümmargune toorik, kuid natuke suurem, et jätta varu. Seejärel kaetakse välja lõigatud tooriku ääred vahaga, et seda oleks lihtne tahvlist eraldada. Üldiselt saetakse muidugi korraga välja mitu toorikut. Seejärel vastavalt sellele, kas on vaja kumerat või nõgusat läätse pannakse paika paksus ning spetsiaalse seadme abil, mille keerleva osa peale asetatakse välja saetud ümmargune toorik ning tooriku kohal olev lihvmisseade hakkab keerlemisel tooriku lamedat pinda kumeraks või nõgusaks töötlema. Pärast seda on vajalik kontroll, et pind oleks ikka sile ega esineks mingeid kraapeid või muid defekte. Nüüdsest võib toorikut nimetada juba läätseks. Järgmises etapis pannakse läätsele ümber teipi ning kaetakse läätse üks pool pigiga. Teip on vajalik selleks, et pigi üle ääre ei voolaks. Seejärel eemaldatakse teip ning pannakse pigiga kaetud lääts kuumapressi alla, et pigi sulaks läätse pinnale. Korraga
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Flööt Annabel Kaur 5.c 2018 Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Tänapäeval kasutatakse flööti ka džäss- ja rokkmuusikas – neist viimase üks säravamaid esitajaid on näiteks Ian Anderson. Partituuris noteeritakse flöödipartii tavaliselt kõige ülemisele noodijoonestikule viiulivõtmes. Suur flööt noteeritakse in C, kuid flöötide perekonna muud pillid on transponeerivad muusikainstrumendid: pikoloflööt noteeritakse tavaliselt kas in C (kõlab kirjutatust oktav kõrgemal), in Des või in Es; altflööt noteeritakse kas in G, in F või in Es bassflööt noteeritakse kas in C või in B kontrabassflööt noteeritakse in G. Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust. Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli- ja...
KNK). 3. Kui ühe kolmnurga külg ja selle lähisnurgad on vastavalt võrdsed teise kolmnurga külje ja selle lähisnurkadega, siis need kolmnurgad on võrdsed (tunnus NKN). 4. Kui ühe kolmnurga kaks külge ja pikema külje vastasnurk on vastavalt võrdsed teise kolmnurga kahe külje ja pikema külje vastasnurgaga, siis need kolmnurgad on võrdsed (tunnus KKN). Hulknurka nimetatakse korrapäraseks, kui kõik selle küljed ja nendevahelised nurgad on võrdsed. Hulknurka nimetatakse kumeraks, kui see asetseb ühel pool mis tahes sirget, mis on saadud mingi külje pikendamise teel, n-nurga sisenurkade summa, s = (n-2) * 180 Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht nurka, millel üks haar on ühine ja mille teised haarad moodustavad sirge. Nurgad ja on kõrvunurgad. Näide. Nurga suurus on 45o. Leiame, kui suur on nurk . 180o - 45o = 135o Vastus. Nurk on 135o. Lihtmurd on murd, mille lugeja on väiksem kui nimetaja. 3<4
enam olla karedaid kohti, mis tavaliselt ainult pärast esimest lakikihti kipuvad jääma. 9 4 Lõpp-produkt Enne riiuli täieliku kokkupanekut ja lakkimist tuli veel üle vaadata, kas kõik tükid omavahel ikka sobivad ja et kuskile mingeid vigu või vigastusi näha ei jääks. Lisaks sellele tuli meil ka veel kõik kantliistud teha lihvpaberiga kumeraks, et ei jääks mingeid teravaid nurki, kuhu vastu minnes võiks haiget saada, ning ka lihtsalt, et oleks ilusam. Muidugi tuli ka veel kõik plaadid eraldi lihvpaberiga üle lihvida, et saada plaate natuke rohkem puhtaks, et laki all ilus ja sarnase värvusega jääks, et poleks kuskilt tumedam ja kuskilt liiga hele. Kui lihvimisega oli ühelpool, tuli panna riiul täielikult kokku ja kuuskantpeadega kruvid tugevalt sisse keerata, et riiul ilusti koos püsiks
Lihvpingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Lihvpinkide klassifikatsioon Lihvpinke kasutatakse freesitud detailide puhastamiseks enne viimistlust, detailide kalibreerimiseks (ühesugusele paksusele töötlemine) ja kantide pehmendamiseks. Lihvpingid jagunevad järgmistesse gruppidesse: 1. kitsalindilised lihvpingid - edasi- tagasi liikuva töölauaga (detailide puhtakslihvimine), - liikumatu töölauaga (sahtlite, raamide prussdetailide lihvimiseks), - lindi servse asetusega (kilbiservade lihvimiseks), - kahe lihvlindi ja konveiereendusega (kilpdetailide puhtakslihvimiseks), - vaba lindiga (kõverjooneliste detailide lihvimiseks); 2. laialindilised lihvpingid (kilpdetailide kalibreerimiseks ja puhtakslihvimiseks); 3. trummellihvpingid (raamide, prussdetailide, tagaseinte puhastamiseks); 4. kombineeritud lihvpingid (karpide, sahtlite puhastamiseks ja sobitamiseks, prussdetailide otspindade ja kõ...
liimida. Kasutades traaditange, tegin oksi erineva suuruse ja kujuga. Tippu tegin lühemad ja keskele pikemad oksad. Tegin oksi nii kolme- kui ka kaheharulisi (joonis 5). Võtsin 2 traati ning keerutasin need omavahel kokku. Alustasin keerutamist alles 1 cm kauguselt traadi otstest. Plaan oli jätta ots sirgeks, et hiljem oleks lihtsam oksi tüvve lükata. Edasi, lisasin keerutamisel veel ühe traadi, kui tahtsin saada kolmeharulist oksa. Okste otsad keerasin tangide abil kumeraks, et oleks hiljem okaste liimimine lihtsam. 18. november Jätkasin traadist okste tegemist. Kui olin valmis teinud silma järgi sobiva koguse, katsin oksad majapidamispaberi ja PVA liimiga, et luua puukoore muljet. Katsin majapidamispaberi PVA liimiga kasutades pintslit, ning keerutasin selle paberi ümber oksa. Seejärel torkasin liimised oksad penoplasti kuivama (joonis 6). Kui traadist oksad olid kõik kaetud, hakkasin sobivat värvi segama
on globaalne ekstreemum. Tuletis, tuletise nullkohad, nullkohad asendada esialgsesse funktsi., miinimum ja max ongi globlaalsed. 15. Kirjeldada kasumi maksimeerimise kuldreeglit Tootjale optimaalne toodete väljalaske hulk vastab marginaalkulu ja tulu võrdsusele. 16. Defineerida joone kumerus ja nõgusus. Kuidas asetseb joone puutuja igas punktis kumera (nõgusa) oleva funktsiooni graafiku suhtes. Kumerus nimetatakse piirkonnas X kumeraks, kui selle piirkonna igas punktis joone puutuja paikneb ülevalpool antud joont Nõgusus - nimetatakse piirkonnas X nõgusaks, kui selle piirkonna igas punktis joone puutuja paikneb allpool antud joont 17. Mis on joone käänupunkt? Kui ühel pool punkti (a, f(a)) joon on kumer ning teisel pool nõgus, siis punkti (a, f(a)) nimetatakse joone y=f(x) käänupunktiks 18. Kuidas leida funktsiooni kumeruse ja nõgususe piirkondi ning käänupunkte?
Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. · Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. · Pisaravedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. · Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased . Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. · Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. · Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. · Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. KUULMISELUND: Inimese kõrvad on nii kuulmis - kui ka tasakaaluelundid . · Inimese kõrv koosneb kolmest osast : · -välis,-kesk ja sisekõrv
avarustesse. Koelmute otsingul võivad haugid tungida jõgesid, ojakesi ja isegi kraave mööda kaugele ülesvoolu. Esimestena asuvad rändele isased, peatselt järgnevad emased. Enne kudemist tulevad koelmule maad kuulama üksikud haugid, valdavalt isased. Nad ujuvad aeglaselt, vahetevahel peatudes, väldivad varju ja tuuliseid kohti. Rootsi kalateadlaste Eric Fabriciuse ja Karl-Jakob Gustafsoni andmeil võtavad isashaugid koelmul kohtudes sageli ähvarduspoosi: tõmbavad selja kumeraks, ajavad uimed (eriti paarisuimed) ja lõpusekaane alt välja ulatuva nahakurru kidekile laiali ning avavad natuke suu. (Olgu lisatud, et ähvarduspoos võetakse sisse mitte ainult koelmutel, vaid ka kodus, oma toitumisterritooriumil võõrast liigikaaslast kohates; seda võtet kasutavad juba mittesuguküpsed haugid alates esimesest eluaastast.) Tavaliselt laheneb lahkheli sedaviisi, et üks isashaug pöördub ümber ja läheb ära
kuivaks pigistada. Eriotstarbelised harjad: Tolmuhari Sobib: · Tolmu pühkimiseks kõikidelt pindadelt Peale tolmu pühkimist tule lahtise akna all hõõruda harja vart käte vahel, siis tolm eemaldub. Peale puhastamist hõõruda harja käte vahel, et saada tagasi staatiline elekter, mis tegelikult korjabki tolmu harja sisse. Otsast kaardunud nailonhari Sobib: · Radiaatorite vahede ja torude taguste puhastamiseks Pikk ja tugevate harjastega hari , mis otsast kumeraks painutatud. Selleks sobib ka pudelihari, kui seda otsast painutada. Tolmuimeja Kaasas on erinevad otsikud, mille kasutamist vaata passist: · Põranda ja vaiba puhastamiseks · Tekstiilipindade puhastamiseks · Tolmuimemiseks · Pragude puhastamiseks · Lisahari 5 erinevat plekki ja kuidas neid eemaldatakse Põhilised viis plekki mis võivad esineda on: · Kohviplekid võib juhtuda et kohvi läheb riietele.
Konks ilmub Hellebardi külge hiljem. Sveitslaste leiutatud rüütliväe vastu. Saintbachi lahingus edukalt kasutatud 1386. Selle konksuga pole siiski võimalik raudrüütlit sadulast maha tõmmata ja siiski mõeldud tõenäoliselt löömiseks. 15. saj teisel poolel lisanduvad pikad liistud nagu piikidelgi. Hellebardi sisse hakatakse aga tegema igasuguseid auke ja kujundeid. 16. saj muutuvad hellebardid hästi õhuliseks, pikka teravikuga ja väljapool kumeraks ja õhukeseks kirveteraks rohkem kujunemas jällegi ihukaitserelvaks. Saavutab ka mujal Euroopas populaarsuse aga Eestis enne 16. saj näiteid pole. Talurahva muuseumis hundiodade eksemplaridena väljas. Sattunud tõenäoliselt talupoegade kätte. (Relvad õlgkatustes). SÕJAKIRVED Pikema varrega jalameeste sõjakirved ja lühema varrega ratsameeste sõjakirved. Enamikus ilmuvad rohkem 15 ja 16. saj. Halbmond tõenäoliselt mingi sõjakirves aga pole identifitseeritud
Lukksepa tööd Lõikamine on selline tööoperatsioon, kus metall või toorik tükeldatakse osadeks saelehe, kääridega. Olenevalt materjalist, tooriku kujust ja mõõtmetest eristatakse metalli lõikamist laastu eraldamisega (käsisae abil) ja lõikamist ilma laastu eraldamiseta (mitmesuguse konstruktsiooniga kääride, lõiketangide jne. abil). Järgnevalt vaatleme metalli lõikamist käsisaega. Käsisaagi kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt-, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks, samuti ka soonte lõikamiseks (näiteks kruvi peadesse), toorikute väljalõikamiseks mööda kontuuri jne. Käsisaega lõikamisel peab tööst üheaegselt osa võtma mitte vähem kui 2 ... 3 hammast. Enne, kui hakata metalli lõikama, on vaja välja valida saeleht, mis vastab saetava materjali kõvadusele, kujule ja mõõtmetele. Saega lõikamisel tuleb tükeldatav materjal kinnitada tugevalt kruustangide vahe...
tuleb tagada nõutavad taganurgad 82. Mis kujundavad hammaste esipinnad tigufreesimisel? Freesi saamiseks on teole lõigatud kruvijoonsed laastusooned, mis kujundavad hammaste esipinnad 83. Milline peab olema lõikeservanurk, et vältida kumerat otspinda otspinna treimisel? Otspinna treimisel mõjutab selle kuju riista lõikeservanurk r. Sõltuvalt viimasest võib otspind kujuneda tasapinnaliseks, nõgusaks või kumeraks. Kumera otspinna vältimiseks valitakse r > 90o 84. Sõltuvalt lõikeservanurgast võib otspind kujuneda kolmeks erinevaks otspinna tüübiks, milliseks? Tasapinnaliseks, nõgusaks või kumeraks 85. Mis kontuuri mööda kulgeb kontuurettenihkeliikumine? Kontuurettenihkeliikumine kulgeb piki töödeldud pinna kontuuri (lõikuri tipp on ümardusraadiuseta) või selle ekvidistantsjoont (lõikuri tipul on ümardusraadius, töödeldud pinda kujundava lõikeserva punkti
ja selg sirge, fikseeri asend kümneks sekundiks. Harjutus õpetab tunnetama, et kõhulihaste toonuse tõus parandab selja nimmepiirkonna stabiilsust. Selililamangus pinguta alakõhu- ja vaagnapõhjalihaseid: tõsta vaagen ja alaselg põrandalt üles, hoia asendit. Harjutus treenib kõhu- ja tuharalihaseid ja arendab lülisamba liikuvust. Kassiküür- Toengpõlvituses tõsta selg justkui lüli lüli haaval nii kumeraks kui saad, seejärel lasku tagasi algasendisse. Harjutus õpetab õiget sirutust Vale rüht ja valu Vale rüht põhjustab väsimust, sest lihased peavad rohkem töötama, et inimest püsti hoida. Vale rüht sunnib ka liikumisele rohkem energiat kulutama. Rohkem kui 80% alaselja ja kaela probleemidest on põhjustatud pikka aega kestnud lihaste pingest ja valulikkusest. Halb rüht võib põhjustada ka liigesehaigusi, näiteks kroonilist luu-liigesepõletikku
paksuseks 6 cm. Külgede väljatahumine on selle võrra keerulisema, et kõigepealt on vaja määrata tooriku telgjoon, siis kanuu otsad ja tahuda mõlemad küljed sümmeetriliselt, et üks oleks teise peegelpilt. Kasvav puu ei ole tavaliselt sümeetriline ja see viga tuleb kõrvaldada kanuumeistril. 6 Põhja- ja küljekumeruste väljatahumisel tuleb nende vahele jäävad teravnurgad omakorda kirvega kumeraks tahuda ja siis omakorda tekkivad pisemad nurgad. Lõpuks tuleb kogu välispind ühtlaselt kumerhöövliga üle hööveldada. Toorik pööratalse põhja peale ja nüüd on vaja määrata selle tasapinna laius, mille kaudu kanuu seest tühjaks õõnestatakse, ja see osa tuleb tooriku pealt ära raiuda. Kahe viiendiku kohal toorikust on laius 25-30 cm ja 1/5 ning 1/3 kohal 35 cm. Otsad jäevad 10 cm pikkuselt tahumata. See on tooriku ülemine koorealune pind.
Paljud mudelid on aga auguga, n.-ö. brill- või ringklappidega, et võimaldada kaasaegses süva- ning levimuusikas kasutatavat glissandot. Klapimehhanismid on kinnitatud vedrutelgedele. Nende aukudeni, mille asukoht jääb sõrme tegevusulatusest välja, jookseb liigendülekanne. Mööda flöödi korpust kulgevad vedruteljed on ühtlasi flöödi amortiseerumise peapõhjusi, sest aastate jooksul avaldatud koormuse tõttu tõmbub flöödi sirge toru nende mõjul lõpuks kergelt kumeraks ning klappide padjad ei kata auke enam täpselt. Flööt Flööte on valmistatud muu hulgas õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust. Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli- ja muudest sulamitest (sealhulgas klaasist) ja süsinikkiust. Levinuim keskklassiflööt kannab enamasti hõbedaproovi 900.
71.Kirjeldage funktsiooni monotoonsuse piirkondade leidmist 72.Kirjeldage funktsiooni lokaalsete ekstreemumite leidmist. Funktsiooni lokaalne ekstreemum - öeldakse, et funktsioonil f on punktis a lokaalne maksimum ( miinimum ), kui leidub niisugune punkti a ümbrus , kus f (x) <= f(a) maksimum f (x) >= f(a) miinimum Lokaalse maksimumi ja miinimumi ühine nimetus on lokaalne ekstreemum. 73.Millist funktsiooni graafikut nimetatakse kumeraks ja millist nõgusaks? Kui vahemiku ( a , b) kõigis punktides funktsiooni f (x) teine tuletis on negatiivne, s.t. f `'( x ) < 0, siis on joon y = f ( x ) selles vahemikus kumer. Kui vahemiku (b , c ) kõigis punktides funktsiooni f ( x ) teine tuletis on positiivne, s.t. f `'(x) > 0, siis on joon y = f ( x ) selles vahemikus nõgus. 74.Kirjeldage funktsiooni kumerus- ja nõgususpiirkondade leidmist. 75
abil, mille välispind võib olla üllatavalt suur. Vee kättesaadavust mõjutavad mulla veesisaldus, temperatuur ja õhustatus. Õhulõhed asuvad enamasti lehtede alumisel pinnal ja moodustavad umbes ühe protsendi lehelaba pindalast. Õhulõhesid moodustavad sulgrakud on omapärase ehitusega: nende õhupilupoolsed rakukestad on paksemad kui välimised rakukestad. Sulgrakkude välisküljed venivad raku siserõhu ehk turgori mõjul rohkem välja kui siseküljed, rakud muutuvad kumeraks ning õhulõhe avaneb. Kui sulgrakkude turgor väheneb, tõmbuvad rakud sirgu ja õhulõhe sulgub. Väiksem osa veest (kuni 10%) aurustub ka lehe epidermi katva kutiikula (hüdrofoobne kiht) kaudu. Taim püüab võimalikult vähe vett kaotada, vältides asjatut transpiratisooni, kuid see on vastuolus taime vajadusega kindlustada õhulõhede kaudu fotosünteesiks vajalik CO2 kogus. Transpiratsioon on vee ja mineraalainete
teise tuletise juureski, kui y(n)>0 min) kui paaritu tuletise järgu juures siis mitte. Funktsiooni maksimum ja miinimum (nimetatakse ka lokaalne ekstreemum) ei tarvitse olla vaadeldaval lõigul suurimaks ja vähimaks väärtuseks, tuleb kontrollida ka funktsiooni väärtusi lõigu otspunktides. 7. Kumerus- ja nõgususpiirkond, käänupunktid. Kõverat y = f(x) nimetatakse kumeraks punktis x = x0, kui selle punkti kuitahes väikeses ümbruses kõver kulgeb allpool oma puutujat. Kõverat y = f(x) nimetatakse nõgusaks punktis x = x0, kui selle punkti kuitahes väikeses ümbruses kõver kulgeb ülalpool oma puutujat. Kui funktsioon on nõgus mingis vahemikus, siis tema teist järku tuletis on positiivne selle vahemiku igas punktis. f ''(x) > 0
Lehtedes ja okastes asub palju väikesi õhulõhesi, mis asuvad enamasti nende alumisel pinnal ja moodustavad 0,5-2% lehe või okka pinnast. Õhulõhede kaudu toimub süsihappegaasi tungimine lehtedesse ja nende kaudu toimub ka vee aurumine assimilatsiooniaparaadist. Õhulõhesid ümbritsevad sulgrakud on omapärase ehitusega – nende õhulõhepoolsed rakuseinad on paksemad kui välimised rakuseinad. Sulgrakkude välisküljed venivad pärast veeimamist rohkem välja kui siseküljed, muutudes kumeraks ning õhulõhe avaneb. Kui sulgrakkude siserõhk väheneb, rakud muutuvad sirgemaks ja õhulõhe sulgub. Väiksem osa veest (5-10%) aurustub ka lehepinda katva kutiikula (kattekoe) kaudu. Taim püüab võimalikult vähe vett kaotada ja vältida asjatut transpiratsiooni, kuid see on vastuolus taime vajadusega fotosünteesiks vajaliku CO2 koguse kindlustamisega õhulõhede kaudu. Vee imendumine juurestikku toimub peamiselt osmoosi teel, selle liikumine ksüleemis aga kohesioonjõu toimel
nullist kui see juhtub paarisarvulise tuletise järgu korral on tegemist ekstreemumiga (liik nagu teise tuletise juureski, kui y(n)>0 min) kui paaritu tuletise järgu juures siis mitte. Funktsiooni maksimum ja miinimum (nimetatakse ka lokaalne ekstreemum) ei tarvitse olla vaadeldaval lõigul suurimaks ja vähimaks väärtuseks, tuleb kontrollida ka funktsiooni väärtusi lõigu otspunktides. 7. Kumerus- ja nõgususpiirkond, käänupunktid. Kõverat y = f(x) nimetatakse kumeraks punktis x = x0, kui selle punkti kuitahes väikeses ümbruses kõver kulgeb allpool oma puutujat. Kõverat y = f(x) nimetatakse nõgusaks punktis x = x0, kui selle punkti kuitahes väikeses ümbruses kõver kulgeb ülalpool oma puutujat. Kui funktsioon on nõgus mingis vahemikus, siis tema teist järku tuletis on positiivne selle vahemiku igas punktis. f ''(x) > 0 Kui funktsioon on kumer mingis vahemikus, siis tema teist järku tuletis on negatiivne selle vahemiku igas punktis
kaardikihil asus piir. 18 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad Generaliseerimine Joonte lihtsustamine – osade punktide eemaldamine joontelt. Joonte silumine - punktide lisamine joontele nende kumeraks muutmiseks. Filtreerimine kui generaliseerimise ja analüüsi vahend Filtreid ehk liikuvaid aknaid kasutatakse rasterpõhise andmekäsitluse puhul. Liikuv aken kujutab endast ruutmaatriksit (tavaliselt 3x3 maatriks), mis liikudes mööda kaardikihti genereerib uue kaardikihi mõõdukas silumine, kõik väärtused on ühesugused, summa on 1 nõrk silumine, maatriksi keskel on suurem väärtus kui servadel, summa 1 konaruste võimendamine
Aine „Terviseõpetus” arvestustöö (avatud ülikool) Koostas: Liivi Hiienurm, TH3 1. Toitumine Õige toitumine tugevdab meie tervist, jõudu, vastupidavust ja vaimset seisundit. Isegi kui inimene sööb normaalses koguses toitu, ei pruugi ta saada kätte piisavalt vajalikke aineid ja see võib viia erinevate terviseriketeni. Tihti süüakse liiga palju just sellepärast, et toit on täis „tühje kaloreid”. Tühje kaloreid annavad näiteks suhkur, maiustused, jahutooted, rasv, Coca Cola, limonaadid ja alkohol. Liiga vähe saadakse toidust kiudaineid, vitamiine ja mineraale. Tervisliku toitumise 7 põhireeglit: 1. Toit peab olema mitmekülgne 2. Toit ei tohi tekitada ülekaalu 3. Vältida liigset rasva ja kolesteriini 4. Toidus enam kiudaineid 5. Vähendada suhkru kogust toidus 6. Tarbida vähem keedusoola (sööme päevas 12 - 25g, vaja oleks vaid 6 g) 7. Tarbida vähem alkoholi Toitumine oleneb kulutatud kaloritest. Õige toitumine tagab kõrge sportliku töö...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond MTK16 Andre Maisväli Treimine ja lihvimine Iseseisev töö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2017 Sisukord Table of Contents Mis on treimine?..................................................................................................... 3 Ajaloost................................................................................................................... 4 Treipingi osad......................................................................................................... 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine.................................................................... 6 Tegurid, mis mõjutavad treimist............................................................................. 9 Puidu vastupanu kiudude läbilõikamisele............................................................. 10 Laastusurve lõikuri esitah...
Turse väheneb lamamisasendis. • Südamekühm – krooniliste vereringe häirete ja suurenenud südame tõttu võlvub rindkerel, prekordiaalsel alal, ette kühm. On nähtav lapse lamades. • Unearterite intensiivne pulseerimine. • Uuri- ehk kellaklaasküüned (küüne muutumine) ja trummipulksõrmed. Küüne muutumine algab küüne ja küünevalli nurga muutumisega nõgusast kumeraks (vt! joonis 1). Järk järgult muutub terve küüs kumeraks ja kogu sõrme lõpplüli jämeneb (trummipulksõrmed). Põhjuseks arteriaalse vere krooniline hapnikusisalduse vähenemine, mis kaasneb nt kaasasündinud südamerikete, südamepuudulikkuse või krooniliste kopsuhaiguste korral. Joonis 1. Kellaklaasküüned. A – normaalne, küüne ja küünevalli vahel nürinurk. B – haiguse algstaadiumis kellaklaasinurk taandunud. C –
Kinnitus toimub sidemest, et mittekahjustada suusa külgi. On olemas ka spetsiaalsed suuskade hoolduslauad ja samutimugavaid, kergelt kaasas kantavaid kiirkinnituskomplekte nagu sedaon Start Ski Wise Mäesuuskade ja lumelaudade määrimiseks tuleks hankidaspetsiaalsed laua külge kinnitatavad klambrid. Määrimisraud või triikraud: Paksema põhja ja täpsema termostaadi tõttu püsib spetsiaalse määrimisraua temperatuur ühtlasemalt kui tavalise triikraua puhul. Ning kumeraks töödeldud ääred suunavad sulamäärde suusa keskosa poole, mitte ei lase üle suusaääre voolata. Harrastaja tuleb edukalt toime tavalise triikrauaga. Tsiklid: Metalltsikkel - pidamismäärde eemaldamiseks Akrüültsikkel - vahade (parafiinide) tsikeldamiseks ehk ülearuse osaEemaldamiseks Soonetsikkel- soone puhastamiseks. Harjad: Messing-, vask- ja terashari - põhjastruktuuri avamiseks Kõva nailonhari- vahade harjamiseks Pehme nailonhari- pulbrite ja tablettide harjamiseks
20 Kui punkti a läbimisel (positiivses suunas) f (x) märk muutub "-" "+", siis on funktsioonil f punktis s a lokaalne miinimum. 30 Kui punkti a läbimisel f (x) märk ei muutu, siis punktis a ekstreemumit ei ole. 6. Joone kumerus, nõgusus, käänupunktid Jooneks y = f (x) nimetame funktsiooni f graafikut. Olgu funktsioon f diferentseeruv vahemikus (a,b). Siis igas punktis P =(x, f(x)) on joonel y = f (x) olemas puutuja. Definitsioon 11. Joont y = f (x) nimetatakse kumeraks (nõgusaks) vahemikus (a,b), kui selle joone puutuja on igas punktis P =(x, f(x)), x(a,b), ülalpool (allpool) joont. Teoreem.19 Olgu funktsioon f kaks korda diferentseeruv vahemikus (a,b). Kui f (x) < 0 ( f (x) > 0) iga x(a,b) korral, siis on antud joon kumer (nõgus) selles vahemikus. Joone y = f (x) punkti C = (c, f (c)), mis eraldab joone kumerat osa nõgusast, nimetatakse selle joone käänupunktiks. (eeldame puutuja olemasolu punktis C). Käänupunktis puutuja lõikab joont. Näide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
