Tehisjärv Narva veehoidla 7)Vettpidav kivim savi Vett läbilaskev kivim paekivi, moreen, liivakivi 8)Põhjavesi. Kasutamine joomine, pesemine, söögi valmistamine, taimede kastmine. Saamine (joonis) 9)Sood maismaa-ala, iseloomustab liigniiskus, turbakiht paksusega +30cm. Tekkepõhjused põhjaveetaseme tõus (savine pinnas, kopratammid), veekogude kinnikasvamine (olmereostus, tööstusreostus) Elutingimused öökülmad, vesi happeline, õhuvaene, taimed kinnituvad turbasse, saavad külma mineraalainevaest vett, rabavesi päris peamiselt sademetest. Madalsoo (elutingimused soodsamad, sookask ja pilliroog, turbakiht õhuke, keskelt nõgus) Siirdesoo (vaheaste, mänd ja kask) Raba (elutingimused raskemad, rabataimed, turbakiht paks, künkaga, laukad ja hälbed, taimed saavad toitaineid turbast. Turvas poollagunenud taimne mass. Kasutamine metsamaa, põllumaa, marjamaa, turvas (küte, allapanu loomadele raba),
sookail, põõsad jms. Pinnatuld võib ette tulla kõikjal looduses, kus kasvavad taimed, sealhulgas sööti jäetud põllumajandusmaadel, põua ajal ka koristusküpsetel viljapõldudel. Ladvatuli · Ladvatuli levib puude võrasid pidi, kuid saab põleda vaid koos pinnatulega. Eestis tuleb ladvatuli ette männikutes, männi-kuuse segametsades ja harva ka kuusikutes. Maatuli (pinnasetuli) · Maatuleks nimetatakse põlengut, millel tuli on tunginud turbasse või kõdukihti vähemalt 5- 7cm sügavusele. Maatuli on enamasti pinnatule või ladvatule tagajärg, kuid võib väiksemal maa-alal eksisteerida ka iseseisvalt, olles alguse saanud hooletusse jäetud lõkkest. Maatuli eeldab küllalt kuiva põleva materjali leidumist pinnases. Selleks võibki olla turvas või kõdu. · Tulest kahjustatud metsas sigivad putukkahjurid, tuli soodustab ka mõningate juuremädanikku tekitavate seente levikut.
Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks ja esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. On ju märgalad süsinikku siduvaks kohaks, kus see taimejäänustena talletatakse. Kuivendamisel saab aga kuhjunud orgaanika hapniku ligipääsu tõttu lagunema hakata ning kogu see aegade jooksul kogunenud süsinik pääseb CO2 kujul tagasi atmosfääri ning seda hulka kiiremini kui ta sealt kunagi turbasse seoti Märgalad hoiavad umbes samasugust süsinikukogust, kui sisaldab atmosfäär praegu. Nende hävitamine peamiselt põllumajanduse huvides on ilmselt andnud suure osa inimtekkelisest süsinikdioksiidist ja metaanist Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine, samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku Kasutatud kirjandus: http://www.ussiauk.planet.ee/Eesti_roomajad/Harilik_Rastik_Eesti.php http://eelis.ic.envir.ee:8080/ecological/mires/F1178878013/F1178878027 http://eelis.ic
pinnase ja turba vahel, kuid ei lõpeta seda täielikult. Turvas neutraliseerub aeglasemalt kui vooderdamata augu korral. Oht, et augus olev turvas on rododele sobivast märjem, jääb ka peenravaibaga vooderdades alles. Augukaevamise meetod võiks anda rahuldava tulemuse, kui plaanitsetav turvastaimla hakkab asetsema loodusliku astangu servas või künka tipus. Sellisel juhul eeldame, et pinnases olev vesi valgub allapoole ega püüa tungida augus olevasse turbasse. Samal ajal saab vihmavesi kergemini august välja nõrguda, sest ümbritsevast pinnasest vajub vesi tarmukalt allapoole, jättes ruumi august tulevale. Kilega vooderdamisel tuleb põhja lõigata auke, et vesi liikuma pääseks. Mida rohkem turvast on, seda aeglasemalt ta neutraliseerub ja teda mõjutab vähem mõningane veevahetus pinnase ja turba vahel. 1
Lõpuks jääb ainult leherootsu jupp koorehõlmade vahelt välja. Lõpuks asetatakse varrele side, kasutades niint, kilet, kummiriba jne. Side hoiab punga paigal ja takistab vee juurdepääsu lõikesse. Side eemaldatakse 2-3 nädala pärast, kui on näha silmastamise õnnestumine (pung roheline) Oksastamine • Toimub talvel kasvuhoones. Kasutatakse sortide puhul, mille külgekasvamise % on silmastamisel väike. Pookealused pannakse kasvuhoones turbasse, sundides neid varakult kasvama. Pookealuse ülaosa lõigatakse 7-10 cm kõrguselt juurekaelast, tehes küljele pikilõike. Sellele sobitatakse 3-4 pungaga pookoks, asetades alusele kambiumikihid vastakuti. Seejärel seotakse ja istutatakse potti Pistikud • Sügisesed puitunud pistikud • Parim aeg selleks on siis, kui lehed hakkavad varisema. Lõigata umbes 15 cm pikkused oksad, ülemine viltuselt pisut ülalpool punga, alumine vahetult alumise punga alt
lagunenud turvas, pigistamisel tuleb kõik sõrmede vahelt läbi, vaba vett ei eraldu. P. Varlõgini järgi 7 kordne Posti indeks on ligikaudne lagunemisaste %. Lagunemisastme järgi on võimalik määrata ka umbkaudu turba tuhasust, s.o. turba kuivaines leiduvat mineraalainete hulka %-des. Seos rabaturbal: Ar 1,5 0,07R Madalsooturbal: Am 3,0 0,2R Kus A – turba tuhasus; R – turba lagunemisaste. Turba kännusus (turbasse mattunud puit) Turba kännususe all mõistetakse turbasse mattunud kändude ja puutüvede mahulist hulka. Arvesse tuleb seejuures ainult see puit, mis on püsinud kõvana ja takistab kraavide kaevamist ning kündmist. Turbas leiduvat puitu, mis on küll säilitanud oma esialgse struktuuri, kuid on sel määral lagunenud, et teda on võimalik lõigata labidaga, turba kännususe hulka ei arvata. Turbasse mattunud puidu hulk määratakse sondeerimise teel. Sondeerimiseks valitakse uurimislapil kaks 50 m
Petersell idaneb vaevaliselt, varase saagi tarbeks peaks idandamist läbi viima siseruumides. Varase peterselli saamiseks võib katsetada ka hiliskülvi: seemned külvatakse maha augusti lõpus või septembri alguses, veidi sügisel kinni katta. Kevadel see-eest ootavad meid atsakad taimed. Rohke saagi saamiseks tuleb peterselli külvata maha kogu suve jooksul. Peterselli juurt sobib ajatada toas potis (4- 5 kaupa ca 12-14cm läbimõõduga potti). 10-12cm pikkused juured istutatakse mulda või turbasse juba veebruaris või märtsis. Esialgu hoitakse pimedas ruumis (kasvõi esikus) 12-14oC juures. Pärast esimeste lehtede ilmumist asetatakse valguse kätte toatemperatuuri juures. Kastmine peaks olema mõõdukas ja ka väetada tuleks nõrga karbamiidi või nitroammofoska lahusega. Esineb kahe teisendina: lehtpetersell, millel on siledad või käharad lehed, ja juurpetersell, millel on lühike, pikk või poolpikk juur. Maitseainena kasutatakse lehti ja juurt, ravimina peamiselt vilju ja juurt
Tallinna ning selle lähistagamaal tekkivate olme- ja tööstusjäätmete ladestuskoht. Prügila pindala laius vähemalt 30 hektaril, suhteline kõrgus umbes 30 meetrit ja ladestatud jäätmete kogus umbes 4 mln tonni. Prügila rajati ilma projektita. Vahetult lõuna pool prügilat asub Pääsküla jõgi ja lähimad elumajad paiknevad prügimäest 200 m kaugusel põhja pool. Prügilas ei toimunud kujuneva nõrgvee puhastamist, kuid ümber ladestusala turbasse kaevatud kanal tegutses teatud määral biotiigina. Kanali vesi oli tugevasti reostunud. Vesi voolas kanalist ilma puhastamata Pääsküla jõkke, halvendades tugevasti jõevee kvaliteeti. Selgelt avaldas häirivat mõju ümbritsevale keskkonnale prügilast tulenenud reostus. Samuti oli prügimäele elama asunud hulgaliselt asotsiaalse eluviisiga isikuid, kes elatusid prügimäelt leitud toiduainetest ja tegelesid omaalgatusliku jäätmete sorteerimise ja põletamisega
· Maapinnast kõrgemal olev põlevaine: puuvõrad, kuivanud tüved, kõrged põõsad. Okkad, tüvedel kasvavad samblikud ja peened oksad on peamine põlevmaterjal. Põlevaine hulk sõltub kasvukoha viljakusest ja arenguastmest. Tormimurd, üraskirüüsted suurendavad põlevaine hulka. Suuri põlevaine koguseid sisaldavad põlengud kestavad kaua ja kahjustavad enam mulda. Varis ja orgaaniline aine on kergesti süttivad. Turbasse tunginud maatuli levib kontsentriliselt, kuivatab ümbrust ja annab energiat põlengu jätkamiseks. Puuvõrades põlevained soodustavad tule levikut, kui kuumenenud õhk need süütab. Tuulevaikse ilma korral levib ladva- ja pinnatuli koos, kuid suure tuule korral võib ladvatuli mõneks ajaks pinnatulest ette minna. Et kustutustööde ajal inimesed saaksid ühte moodi aru, kuhu minna jne, on antud tulekahju elementidele nimetused
kasutab muid taimseid mikrojäänuseid (õhulõhesid, karvu) või setetes säilinud organismirühmi (rohe- ja ränivetikaid, juurjalgseid, vesikirpe, dinoflagellaate). Palünoloogilise meetodiga on saadud suurem osa teabest taimestiku ja taimkatte arengust Eestis ning neid andmeid kasutavad omakorda loomastiku ja inimasustuse uurijad. * Seemned ja viljad, samuti puitunud taimeosad, aga ka lehtede jt. taimeorganite makrojäänused. * Võimalik liiki üsna täpselt määrata * Turbasse või järvemutta satuvad peamiselt vee- või sootaimed, * Peaaegu täielikult puuduvad aga kuivemate alade rohttaimed. Vahel säilivad söestunud viljaterad. Proovide vanust määratakse põhiliselt radiosüsiniku meetodil, viimase aastatuhande puidu puhul ka dendrokronoloogia abil (Eestis ulatub skaala aastasse 916). Radiosüsiniku (14C) meetodit absoluutse vanuse määramisel rakendati Eestis alates 1959. aastast Tartus zooloogia ja botaanika instituudis.
soode kuivendamisel, tõstab soodes oluliselt mullaviljakust (Valk 2005: 83, 84). Paljud uurijad on täheldanud mineraalainesisalduse muutust vegetatsiooniperioodi jooksul: see on väiksem kevadise suurvee ajal ning kasvab pidevalt suve jooksul. Põhjuseks on: bioloogiliste protsesside aktiviseerumine ja aurumine, mis tõstab soovees ioonide kontsentratsiooni. Soovee tasemest kõrgemal toimub intensiivne orgaanilise aine kuhjumine, mineraalained jäävad turbasse, kust sademed need infiltreerumisel välja uhuvad ning ioonisisaldus soovees kasvab. Seetõttu suurenebki suvel vegetatsiooniperioodi lõpuks soovees lahustunud mineraalainesisaldus märgatavalt (Kink et al 1998: 23). 16 1.3.2. Õhusaaste mõju taimestikule Õhu kvaliteedi halvenemine kahjustab kogu elustikku (Maasikmets 2004: 33). Eeskätt aga pööratakse tähelepanu puudele, mida peetakse keskkonna tundlikumaiks indikaatoriteks.
• pH mitte alla 5,0 • Lagunemisaste mitte alla 20% • Raudoksiidi sisaldus mitte üle 1,0% Aiandusturvas • Rabaturvas, mida kasutatakse kasvu-substraatide valmistamiseks katmikaianduses • Kuivaine mitte alla 40% • Tuhasus mitte üle 10% • pH mitte alla 2,5 • Lagunemisaste mitte üle 15% • Aiandusturvas ei tohi olla ülekuumenenud, kuna sellisel juhul tekivad taimedele toksilised fenoolsed ühendid. Sellisesse turbasse istutatud taimed võivad kiratseda või isegi hukkuda Kompostid Kõige sobivam on madalsooturvas, mille lagunemisaste on üle 20% ja tuhasus alla 25%. Kompostimiseks sobivad kõik orgaanilised kõrvalsaadused (sõnnik, läga, virts, majapidamisjäätmed jne.). Kompostimiseks ei sobi raskmetallidega saastunud ühendid ega ka koksistunud ja isekuumenenud turvas Kompostimisprotsessi etapid: • Materjali kogumine, segamine või kihtidesse paigutamine.
Madalsoo - madalsoos kasvab vähe puid ja põõsaid. Seal puudub puhmarinne, kuid rohttaimi on rohkesti. Madalsoo on mätlik. Siirdesoo - siirdesoos kasvab nii madalsoo kui ka rabataimi. Raba - rabas kasvavad ainult kidurad puud. Puhme on seal aga rohkem, mis ulatuvad põlvini. Rohttaimi on vähe. Elutingimused soos Öökülmad püsivad seal kauem, öösel jahtub rabapind kiiremini. Samblavaibas on vesi happeline ja hapnikuvaene, rabavesi on pärit peamiselt sademeist. Rabataimed kinnituvad turbasse, kust nad saavad külma mineraalaaine vaest vett. 60 Laugas - raba keskel olevad pruuniveelised veekogud Älve - märg ajuti veega täidetud lohk JÄRV Järvenõgude teke Tektoonilised maailma sügavaim järv Baikal ning mitmed Ida-Aafrika riftivööndi järved.
horisontaalselt, kannatada ennetades pinnatuld Maatuli Tavaliselt tekib maatuli kas pinnatule või ladvatule tagajärjel kohtades, kus pinnaseks on kuiv turvas või paks kõdukiht. Varakevadel ja pärast pikemat vihmaperioodi maatule tekkeks ohtu ei ole. Samas kui maatuli on juba turbasse tunginud, on oht, et ta elab üle suured sajud ja talve, ning kustub alles kevadiste sulavetega.21 ,,Maatule korral võivad ohtlikuks saada ümberkukkuvad puud. Väga ohtlikud on maa-alused, pealt vähemärgatavad põlevad turbakoopad, sest nende kohale sattunud inimene võib variseda läbi koopa 20 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 115. 21 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 115-116. lae."22 Tabel 5. Maatule kategooriad.23
Ka Eesti kuulub territoriaalselt sellesse piirkonda, kõige suurem läbiuhtumine toimub sügisel ja kevadel. Siin Eesti oludes omakorda eristatakse terve rida alltüüpe, mille aluseks on veega toitumise iseloom, näiteks allikalin etoitumine (surveline toitumine), lammialadel on aga üleujutumistoitumine. Võib oll aka puhtalt atmosfäärse toitumisega (kõrge raba, mineraalmuld on madalal, turba lasund on tüse, see raba on käsn, mis hoiab vett kinni, põhjaveest ei tõuse turbasse midagi, vesi tuleb kõik atmosfäärist), madalsoos on põhjaveetoitumine. 2) mitteläbiuhtumistüüpi veereziim- stepis, kõrbes. Alttuleva vee horisondi ja ülevalt allapoole jõudva vee horisondi vahele jääb surnud tsoon, kus vett pole üldse. 3) aurumistüüpi veereziim- on mingi madalam ala, põhjavesi ulatub madalamasosas maapinnani, sealt aurab rohkem, kui konkreetses kohas on sademeid. See on halb, sest selles
puu, maasikapuu ja soopihla viljadel on teatav sarnasus; palustre (lad.k.) soos kasvav. Eestikeelne nimi tuleneb lehtede sarnasusest pihlakaga. Roosõieline. Kasvukoht: siirdesoodes, soodes, veekogude kaldaosas ja õõtsikutel, oma tugeva risoomiga soodustab veekogude kinnikasvamist. Soopihl on mitmeaastane poolpõõsas puitunud varrealuse ja pika risoomiga, mis on mattunud mudasse või turbasse. Maapealsed varred üheaastased, tõusvad, 30-90 cm kõrged. Liitlehed viie lehekesega, teravahambalise servaga; pealt rohelised, alt hallid. Õied suured, väheseõielistes õisikutes, kroonlehed tumepunased, tupplehed punase siseküljega; 57 selliseid õisi rohkem meie flooras ei leidu. Õitseb mai lõpust augustini. Õiepõhi
annaabi.ee 
