7. klassi bioloogia (16)

Elav ja elutu meie ümber
Bioloogia on teadus elusolendite ehitusest, talitusest ning vastastikusest suhtest keskkonnaga. Lihtsalt ja lühidalt öeldes on bioloogia eluteadus.
Loodus jaguneb kolmeks: 1. elusloodus (taimed, loomad, inimesed, bakterid , seened)
2. elus- ja elutaloodus (veekogud, metsad , sood , niidud)
3. elutaloodus (vesi, õhk, kivimid)
Eluslooduse tunnused: 1. koosnevad rakkudest
2. paljunevad
3. ainevahetus
4. kasv ja areng
5. reageerivad keskkonna tingimustele

Süstemaatika

Süstemaatika paigutab organismide rühmad kindlasse järjestusse alustades kõige lihtsamatest ja lõpetades järjest keerukamatega. Liik on pärilikult sarnaste organismide kogum, kes võivad omavahel ristuda . Selle tulemusel moodustuvad viljakad järglased.
Riik: loomariik (mad, part , hobune, koer, lõvi, siiamikass, kodukass )
Hõimkond: kuhikloomad (part, hobune, koer, lõvi, siiamikass, kodukass)
Klass: imetajad (hobune, koer, lõvi, siiamikass, kodukass)
Sekts: kiskjad (koer, lõvi, siiamikass, kodukass)
Sugukond: kaslased (lõvi, siiamikass, kodukass)
Perekond: kass (siiamikass, kodukass)
Liik: kodukass (kodukass)

Õistaimede ehitus

Juur
Õistaimedeks nimetatakse taimi kellel on õied, seemned ja viljad . Juurestikuks nimetatakse taime juurte kogumit. Juurestik jaguneb kaheks:
1. sammasjuurestik , mis koosneb peajuurest ja väikestest lisajuurtest.
2. narmasjuurestik , mis koosneb paljudest ühesuguse ehitusega juurtest.
Juur on taime organ, mille ülesandeks on taime kinnitamine mulda ja vee ning selles lahustunud toitainete võtmine mullast. Taime peajuur areneb seemnest väljuvast idujuurest. Narmasjuurestik saab alguse iduvarrest. Juure põhiülesanded:
1. vee ja mineraalainete võtmine mullast.
2. taime kinnitamine mulda.
Juure lisaülesanded ja vastava ehitusega juured:
1. toiduvarude säilitamine – säilitusjuured (porgand, suhkrupeet )
2. taimede püstihoidmine – tugijuured (mais)
3. pungade kaitsmine külma eest – tõmbejuured ( krookus , gladiool)
4. õhu ja vee vastuvõtmine õhust – õhujuured ( monstera )
5. varre ja lehtede viimine valgusele lähemale – ronijuured (luuderohi)
6. taimede paljunemine – juuremugulad, juuretükid (daalia, ohakas)
juure abil kinnitub taim mulda. Juure abil saab taim mullast vett ja toitaineid. Juured kujundavad mulda. Juur võib säilitada varuaineid. Juuremugulate ja juurevõsude abil taim paljuneb. Inimene kasutab juurt toiduks, ravimiteks , tööstuse tooraineks , maitseaineks. Taimede juurte abil kinnistatakse liivaluited , takistatakse mulla ära uhumist.
Toiduks: porgand, naeris , kaalikas, redis
Ravimiteks: palderjan, maikelluke, tedremaran, kalmus, nurmenukk , takjas
Maitseaineks: mägarõigas, petersell, seller , pastinaak, aedvaak
Loomasöödaks: suhkrupee
Tooraineks: suhkrupeet – suhkruks
Nõsu
Nõsu on taime maapealne osa ( vars , lehed, pungad ). Lehepngad sisaldavad lehe algemeid. Pungi katavad pealt punga soomused . Asukoha järgi varrel jagunevad pungad:

ladvapungad, millest võsu kasvab pikekmaks

küljepungad, mis paiknevad lehe kaenlas

uinupungad on pungad, mis kevadel mingil pohjusel ei puhke. Nad ärkavad alles siiskui teised pungad või osa võsust on hävinud.
Muundunud võsud
Muundunud võsud on omased mitmeaastastele taimedele. Risom on juuretaoline võsu muudend, kuid erinevalt juurest on risoomil pungad ja lehtede jäänused väikeste soomuste näol või lehearmid. Mugul on maa-aluse võsu tipmine tugevasti paisunud ja varuainetega täitunud osa. Sibul on muundunud võsu, mille vars on lühenenud ja muundunud sibula kannaks. Sellele kinnituvad tihedalt lihakad lehed e. sibula soomused, milles talletuvad varuained.
Lehed
Lehtedes toimub taimedele vajaliku orgaanilise aine valmistamine.
Leheseis
vahelduv vastak männaseline lehekodarik
Lehe välisehitus
lehetipp
leheserv
lehelaba
lehrood
leheroots
Lehtede roodumine
rööproodne kaarroodne sulgroodne sõrmroodne
Lehtede jaotus
Lihtlehed : ühele leherootsule kinnitub üks lehelaba.
Liitlehed: leherootsule kinnitub mitu lehelaba.
Fotosüntees
Varred kasvavad pikemaks, et taimed saaksid rohkem valgust. Varrele kinnituvad lehed, neis toimub fotosüntees. Lehtede kaudu toimub ka hingamine ja vee aurumine . Mõõda leheroodusid liiguvad orgaanilised lehtedest varde ja teistesse taimeosadesse, varrest aga vesi ja mineraalained lehtedesse. Piki vart liiguvad allapoole orgaanilised ained, ülespoole vesi ja mineraalained. Lehtedele annab rohelise värvuse klorofüül. Fotosüntees toimub rohelistes taimeosades. Fotosünteesil tarvitakse valgusenergiat. Orgaanilised ained moodustavad fotosünteesil vees ja süsihappegaasist. Fotosüntees: tekib hapnik, orgaanilised ained moodustuvad, süsihappegaas neeldub, energia koguneb, toimub ainult valge. Hingamine toimub nii valges kui pimedas , orgaaniliste ainete lagunemine , eraldub süsihappegaas, energia vabaneb, hapnik neeldub.
Vars kui keskne taime organ
Varre ülesanded:

seob taimeosad tervikuks

tõstab taime päikese poole

vee ja mineraalainete liikumine

orgaaniliste ainete liikumine
Kuidas õistaimed paljunevad?
Vegetatiivsel paljunemisel arenevad uued taimed emataime kasvuorganitest – juurest, varrest või lehest, võsundist, mugulast, sibulast , juurvõsundist.
Sugulisel paljunemisel hakkavad uued taimed kasvama seemnest.
Õied jagunevad:

mõlemasugulised õied (on nii tolmukad kui ka emakas )

ühesugulised e. lahksugulised (on kas ainult emakas või ainult tolmukad).
Ühesugulised õied jagunevad:

ühekojalised (samal taimel paiknevad nii tomukat kui emakat sisaldavad õied)

kahekojalised (emas ja isas õied paiknevad erinevatel taimedel).
Õistaimede sugulise paljunemise organid on emakas ja olmukas. Emakas koosneb: emakasuue, emakaksel, sigimik. Tolmukal saab eristada tolmukapead ja tolmukaniiti. Osadel taimedel sulguvad vihmaajaks õied, sest siis ei saa õie sisemus märjaks. Võilille korvikud onöösel suletud, sest nad õitsevad ainult päikese käes. Õisikudon palju õisi, mis puhkevad eri aegadel ja seega tolmlevad rohkem.
Tolmlemine
Tolmlemiseks nimetatakse õietolmu kandmist tolmukailt emakasuudmele. Isetolmlemine emakasuudmele langeb tolm sama taime tolmukailt. Võõrtomlemine jaguneb: putuktolmlemin, tuultolmlemine.
Milleks kasutab inimene õisi?
Lilli kasvatatakse juba iidsetest aegadest kodu ja inimese enda kaunistamiseks . Pika ajaloo vältel on inimene õppinud kasvatama mitmeid erinevaid taimi ja aretanud erineva õievärvi ja –kujuga taimi. Mõnede taimede õied on väärtuslikud ka toiduna, vürtsina, ravimitena või parfümeerias toorainena. Vürtsina on tuntud nelgipuuõied. Väga kallis maitseaine ja toiduvärv on safran. See on valmistatud safranikrookuse peenestatud emakakaeladest.
Vili
Pärast tolmlemist ja viljastamist areneb sigimikust vili. Viljad jaotuvad veesisalduse järgi lihakviljadeks (ploom, õun, pirn ) ja kuivviljadeks, mis omakorda jagunevad avaviljadeks (viljad avanevad , seemned varisevad, uba, hernes ) ja sulgviljadeks (vili variseb tervikuna ning sisaldab ühte seemet , pähklid). Viljade leviku eesmärgiks on saada emataimest piisavalt kaugele, et jätkuks toitaineid ja ruumi. Leviku liigid:

tuule abil levivad viljad on väikesed ja kerged. Varustatud lennu mehanismiga (paju, ohakas)

kalda ja veetaimede viljade levimist veega tingivad, kas õhuruumid viljades või seemnekesta limastumine ( tarnad , vesiroos)

loomade abil levivad viljad edasi jäädes loomade karvakülge või kui loom nad ära sööbväjuvad nad koos väljaheitega ja saavad arenemiseks head tingimused (takjas)

inimene levitab taimede seemneid teadlikult, ta külvab taime vilja (tomat, kurk ).
Seeme
Õistaimedel valmivad seemned vilja sees. Seemned jagunevad üheidulehelisteks ( aeduba ) ja kaheidulehelisteks (nisu, rukkis). Üheiduleheline taim on taim, mille seemnes on üks iduleht. Kaheidulehelised taimed on taimed, mille seemnes on kaks idulehte. Seemned sisaldavad tärklist, vett ja valku.
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaime seemned paiknevad paljal käbisoomuste vahel (mänd, kuusk , kadakas ).
Mänd on valgusnõudlik igihaljas puu. Männi okkad kinnituvad kahe kaupa. Männi tüvi laasub. Mänd on tingimuste suhtes leplik.
Paljunemine
emaskäbid isaskäbid
seemnealged ( munarakud ) tolmuterad
rist - e. võõrtolmlemine
(tolmuterad satuvad käbisoomustele teiselt männilt)
Kuuel on tihe püramiidjas võra. Kuuse okkad kinnituvad ühe kaupa. Kuusk vajab viljakat pinnast ja kuuse tüvi ei laasu . Kuusk on varjutaim.
Sõnajalgtaimed
Kollad , osjad ja sõnajalad sarnanevad paljunemisviivi ja elutsükli poolest. Kõik nad paljunevad eostega. Eosest areneb eelleht ja sellest noor taim. Kollad, osjad ja sõnajalad aga erinevad võsu poolest. Osjadel on lülilised, õõnsate sõlmedega varred. Lehed on neil taandarenenud. Fotosüntees toimub osjadel rohelistes vartes. Koldade varred on kaetud väikeste igihaljaste lehtedega. Sõnajalgadel on suured liht- või liitsulgjad lehed, mis kasvavad välja risoomidest.
Sammaltaimed
Juured puuduvad, neid asendavad risoldid, mille ülesandeks on kinnitumine mulda ja vee hankimine . Enamikul sammaltaimedel on varred ja lehed, kuid puuduvad risoomid. Pinnasesse kinnituvad nad risoididega. Nad paljunevad eostega nagu sõnajalgtaimed. Erinevalt sõnajalgtaimedest areneb eosest eellniit.
Taimed looduses ja inimese elus
Taimede kasvuks vajalikud tingimused: valgus (fotosüntees), kliima. Taimekooslused on ühel maa-alal elavad taimed (niidud, metsad, põllud, sood, veekogud). Taimekooslused jagunevad liigirikasteks (puisniit) ja liigivaeseteks (kuusikud, roostikud).
Kalad
Hingamiselundkonna ülesanne on rikastada verd hapnikuga. Seedeelundkond:
suu neel söögitoru magu sooltoru pärak.
Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eritamine. Vereringeelundkonna ülesandeks on toitainete ja hapniku viimine keha rakkudeni ning jääkainete ja süsihappegaasi viimine eritus elunditeni.
ninaava lõpusekaas küljejoon
suu silm küljeuim seljauim sabauim
kõhuuim pärakuuim
Kalade vereringe
Kala süda on kaheosaline. Arterid on veresooned , mis viivad verd südamest eemale. Veenid toovad verd südamesuunas.
Arteriaalneveri hapnikurikas veri venoosne veri süsihappegaasi rikas veri
Kalade sigimine ja areng
emaskala isaskala
munasarjad seemnesarjad
munarakud e. mari seemnerakud e. niisk
kehaväline viljastamine e. kudemine
viljastatud munarakk rebukotiga vastne vastne maim kala
Kahepaiksed
Närvisüsteem: peaaju ja seljaaju .
Meeleelundid: silmad, nahk ja kuulmeavad.
Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru kloaak . Hingamiselundkond: kopsud , nahk.
Vereringeelundkond : 1.suurvereringe.
vasak koda vatsake kõik kehaosad parem koda
2. väikevereringe
parem koda vatsake kopsud vasak koda
Nahahingamine: vees hingavad kahepaiksed üksnes naha kaudu.
Kloaak on looma soole tagaosa laiend , kuhu avanevad mitme elundi juhad.
Kahepaiksete sigimine ja areng
Emasloomad isasloomad
Munasarjad seemnesarjad
Munarakud seemnerakud
Kehaväline viljastamine
(seemne- ja munaraku ühinemine toimub väljaspool keha)
loode (hingab läbi lima) välislõpustega kulles siselõpustega kulles jäsemetega kulles väike konn konn.
Kahepaiksete mitmekesisus
Sabakonnad päriskonnad
* harivesilik *rohukonn
*tahnikvesilik *veekonn
*järvekonn
*rabakonn
*kärnkonn
*juttselgkärnkonn
*rohukärnkonn
*mudakonn
kahepaiksete kasulikkus
looduses inimese elus
hävitavad kahjureid hävitavad kahjureid
on teistele toiduks on toiduks
katseloomad
Roomajad
Roomajad on soojalembelised ja kõigusoojased. Nad sigivad kuival maa ja toimub kehasisene viljastamine. Nahk on roomajatel kuiv ja sarvsoomustega kaetud.
Siseehitus
Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru pärak.
Vereringeelundkond: 1. suurvereringe:
Vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem vatsake.
2. väike vereringe:
parem koda parem vatsake kopsud vasak koda.
Roomajate paljunemine
Roomajate paljunemine toimub maismaal.
emasloom isasloom
munasarjad seemnesarjad
munarakud seemnesarjad
kehasisene viljastamine
Areng toimub nahkkestaga munas, kust koorub välja noor roomaja.
Rästikul arenevad pojad ema organismis nii elujõuliseks, et “sünnivad” ilma munakestata.
Arusisaliku pojad väljuvad munakestast
Kivisisalik muneb , pojad arenevad välja kahe kuu jooksul.
Nastik muneb, poegade areng toimub täiendavalt munas.
Roomajate mitmekesisus
Sisalikud (vaskuss, lenddraakon , kameelion, krokodillid)ja kilpkonnad (kaitseks kilprüü).
Roomajate kasulikkus
Roomajad on toiduks, madude mürki kasutatakse ravitekoostises.