Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

ASJAÕIGUSE konspekt (0)

Õigus - Asjaõigus
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis juhtub kui kaasomanik eriab kokkulepet?
  • Miks seatakse hoonestusõigust?
ASJAÕIGUS
I Loeng
Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises.
Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine ) st õigusnormide kogum
Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit , mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist.
Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi:
1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa :
  • Isikud-suhete subjektid
  • Asjad-suhete objektid
  • Hagid - omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal
    2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus , Pärimisõigus ja Võlaõigus . (EESTI)
    Asjaõigusele on iseloomulikud põhitunnused , mis eristavad neid võlaõigusest:
    Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu. Oluline on ka avalikkuse põhimõte- see tuleneb nende absoluutsest iseloomust.
    Kinnisasjade puhul peavad kõik olema kantud kinnistusraamatusse.
    Asjaõigus kui varalise korralduse alus- eraomandis lähtuvas ühiskonnas sätestatakse asjaõigusega kogu varaline korraldus.
    Asjaõigus kui eraõiguse osa- osa eraõigusest, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid asjade(kehalised esemed) suhtes. On materiaalõigus , sätestades asjaõiguse sisu tekke ja lõppemisega.
    Asjaõigus tagab eraisiku omandi ja isiku puutumatuse-samas aga tulevad piirangud asja kasutamiseks seadusest.
    Asja suhtes kohaldatakse reeglina asja asukohamaa seadust.
    Asjaõigus sisaldab eelkõige norme, mis reguleerivad isiku suhet asjasse.
    Asjaõigusseadus võeti vastu 9.juunil 1993 ja jõustus 1.sept 1993.
    Asjaõiguse allikad:
  • Põhiallikas:asjaõigusseadus
  • Eesti vabariigi PS
  • TsÜS
  • Asjaõiguse rakendamise seauds
  • Kinnisturaamatuseadus
  • Võlaõigusseadus
  • Korteriomandiseadus
  • Laeva asjaõigusseadus
  • Kinnisasja sundvõõrandamise seadus
  • Kommertspandiseadus.
    Asjaõiguse printsiibid :
    Absoluutsuse põhimõte- asjaõigused omavad absoluutset kehtivust kõigi suhtes
    Fikseerituse põhimõte- asjaõigused on rangelt fikseeritud ja uusi asjaõigusi pooled iseseisvalt luua ei saa.
    Avalikkuse põhimõte- kuna asjaõigused on absoluutselt kõigi suhtes peavad olema nad avalikkusele nähtavad. Selle tagab vallasasjade puhul valduse instituut ja kinnisasjade puhul kinnistusraamat .
    Määratletuse (spetsiaalsuse) põhimõte- igale asjale saad tekkida mingi asjaõigus eraldi, ka asjaõiguslik omand saab tekkida vaid ühele asjale , mitte aga asjade kogumikule. Ühe asja õiguslik režiim peab olema ühene- asjad olulised osad ja koostisosad st reaalosad ei saa olla erinevate isikute omandis .
    Üleantavuse põhimõte- varalised õigused on reeglina üleantavad ühelt isikult teisele. Üleantavus on iseloomulik näiteks omandiõigusele- võib olla piiratud nt avalikes huvides.
    Eraldatuse põhimõte- rangelt tuleb eristada võlaõiguslikku kohustisetehingut ning asjaõiguslikku kokkulepet.
    Abstraktsiooniprintsiip- asjaõiguslik leping on abstraktne , see ei sõltu kohustistehingu kehtivusest.
    Vanuse ehk järjekohapõhimõte- Piiratud asjaõiguse järjekoht määratakse selle tekkimise aja järgi, varasemat õigust eelistatakse hiljem tekkinud õigusele.
    Liitumispõhimõte - Kõik, mis ühendatakse maa kui peaasjaga, omandab sama õigusliku seisundi, mis kehtib maatüki suhtes
    ASJAÕIGUSTE JAGUNEMINE
    Jagunevad kahte liiki
    • Omand (dominium)– kui absoluutne asjaõigus, täielik võim asja üle
    • Piiratud asjaõigused (iura in re aliena) annavad õiguse võõrale asjale, hõlmamata aga omanikule kuuluvaid õigusi

    Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi:
    1. Kasutamisõigused – annavad õiguse kasutada võõrast asja omaniku asemel:
  • Kasutusvaldus
  • Reaalservituut
  • Isiklik kasutusõigus
  • Hoonestusõigus
    2. Realiseerimisõigused – annavad õigustatud isikule teatud tingimustel (nt kohustuse mittetäitmisel) õiguse asi rahaks teha
  • Pandiõigus
  • Reaalkoormatis
    3. Omandamisõigused – õigused, mis annavad õigustatud isikule teatud tingimustel omandada asja omand või muu õigus
  • Ostueesõigus
    Piiratud asjaõigused jagunevad objekti järgi:
  • Piiratud kinnisasjaõigused (reaalservituudid, hoonestusõigus, hüpoteek jne)
  • Piiratud vallasasjaõigused (vallaspant)
    ASJA MÕISTE, ASJADE KOHT ESEMETE HULGAS NING ASJADE LIIGID
    TsÜS § 48. Eseme mõiste: Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks .
    TsÜS § 49. Asja mõiste: (1) Asi on kehaline ese.
    (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut.
    (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    Seega ”kehaline” - midagi meeltega tajutavat , seda on võimalik ruumiliselt piiritleda ja reaalselt valitseda .
    Asi ei ole ka elava inimese keha, samuti sellega püsivalt loomulikult või kunstlikult ühendatud kehaosad .
    • Laipa vaadatakse küll asjana , kuid sellele ei laiene tavapärased asjaõigused.
    • Asjaks muutuvad doonorveri, muud eraldatud elundid, lõigatud juuksed
    • Vaimulooming ja õigused, sh nõuded, ei ole asjad

    Praktilise vajaduse tõttu loetakse asjadeks teatavaid õigusi:
  • Hoonestusõigus
  • Korteriomandiõigust
    KOHTULAHEND : 3-2-1-37-14 Väärtpaberitena VÕS § 917 lg 2 mõttes EVK-s kajastatud aktsiad on kehatud õigused ning need ei ole asjad (kehalised esemed) TsÜS § 49 lg 1 mõttes.
    ASJADE LIIGID
    Asjade liigid:
  • kinnisasjad ( maatükk koos selle oluliste osadega)
  • vallasasjad (asjad mida saab ühest kohast teise paigutada, ilma et häviks või muutuks oma olemuselt ja omadustelt või välimuselt
  • Asendatavad vallasasjad: puuduvad tunnused, mis eristaksid neid teistest sama liiki asjadest; määratakse arvu, mõõdu , kaalu järgi (vt TsÜS § 51 lg 1).
  • Asendamatud asjad – ei ole võimalik asendada . Kinnisasjad ei ole asendatavad!
  • Äratarvitatavad asjad – vallasasi mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Või otstarbekohane kasutamine seisnebki äratarvitamises ja on ka õiguslikult äratarvitatavad asjad– otstarbekohane kasutamine seisneb asja võõrandamises
  • Äratarvitamatud asjad - asjad mille pruukimine ei seisne nende otseses tarbimises või võõrandamises.
    Äratarvitamine võib asjade puhul olla kahesugune:
    • faktiliselt äratarvitatavad asjad – vallasasjad, mille otstarbekohasel kasutamisel lakkavad need olemast. Otstarbekohane kasutamine seisnebki nende äratarvitamises
    • õiguslikult äratarvitatavad asjad – vallasasjad, mille otstarbekohane kasutamine seisneb nende võõrandamises (nt raha ja väärtpaberid )

  • Jagatavad asjad - asi mida selle olemust rikkumata võib jagada osadeks ja mille iga osa pärast jagamist moodustab terviku
  • Jagamatud asjad –olemust ja tervikut rikkumata ei ole võimalik jagada osadeks
    ASJA OSAD JA PÄRALDISED
    Oluline ja mitteoluline osa
    TsüS § 53. Oluline osa
  • Asja oluline osa on selle koostisosa , mida ei saa asjast eraldada,ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks.
  • Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    § 54. Kinnisasja osad
  • Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.
  • Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või - rajatis , mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa.
  • Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks.
  • Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    TsÜS § 55. Ehitise osad
  • Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.
  • Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa.
    KOHTULAHENDID :
    3-2-1-68-96: Tapeet ei ole oluline osa, kui tegemist on mingi erilise tapeediga, siis on.
    3-2-1-33-12: Hoonetealuse maa kinnistamisega muutuvad maatükil asuvad hooned kinnisasja oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 mõttes. Sellega lakkavad vallasasjad iseseisva õiguskäibe objektina olemast ning tekib uus asi, s.o kinnisasi .
    3-2-1-84-06: Kinnisasja päraldisteks on ka selle kohta käivad dokumendid (kaardid, plaanid jne), seetõttu asja müümisel tuleb lisaks asjale endale anda üle ka selle päraldiseks olevad dokumendid.
    TsÜS § 56. Mõtteline osa
    Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast.
    § 57. Päraldis
  • Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.
  • Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta.
  • Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi.
    Päraldisele iseloomulikud jooned:
    • vallasasjad, eeldab peaasja olemasolu,
    • teenib peaasja,
    • peaasja teenimine ei tohi olla ajutine,
    • peaasja ja päraldise vahel on reeglina ruumiline suhe.
    • Kui tsiviilkäibes käibearusaamade tõttu asja ei loeta päraldiseks, siis asi seda ka ei ole.

    Päraldis lakkab olemast asja lahutamisega peaasjast, kui õigustatud isik ühtlasi väljendab tahet lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides. Lahutamine peab olema lõplik.
    Päraldise instituudi eesmärgiks on hõlbustada omandamist ja koormamist
    Päraldisele laienevad õigused ja kohustused, mille esemeks on peaasi . nt. maatüki võõrandamisel läheb üheaegselt üle ka omand päraldistele, hüpoteek laieneb ka kinnisasja päraldistele.
    KASU JA KULUTUSED
    Kasu (TsüS § 62)
    Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (ehk kasutuseelised ).
    § 63. Kulutused
    Esemele tehtud kulutused on:
    1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku võiosalise hävimise eest;
    2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse;
    3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust , meeldivust või ilu.
    § 64. Kulutuste hüvitamine vilja väljaandmisel
    Vilja väljaandmiseks kohustatud isik võib nõuda vilja saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist ulatuses, mis on vajalik asja korrapäraseks majandamiseks ega ületa vilja väärtust.
    § 65. Eseme väärtus
    Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind ( turuhind ).
    Päraldiste ja kasu ning kulutuste hüvitamise küsimus on oluline nt omandi kaitse hagi esitamisel AÕS § 80 järgi.
    Vaata:
    • § 84. Valdaja vastutus asja ja päraldiste eest
    • § 85. Kasu väljaandmine ja hüvitamine
    • § 88. Kulutuste hüvitamine valdajale

    KOHTULAHENDID:
    3-2-1-69-13: Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (vt ka Riigikohtu 26. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p-d 20–21).
    3-2-1-90-14: Sõiduki turuväärtuse hindamisel olukorras, kus selle kohalikku keskmist müügihinda ei ole võimalik teada saada, saab aluseks võtta sarnaste sõidukite väärtuse teistes riikides. TsÜS § 65 ei välista eseme väärtuse määramisel keskmise müügihinna arvestamist Eesti piirest väljaspool, kui see on mõistlik (p 13).
    3-2-1-118-08: Kasutatud auto väärtust tõendada sarnaste autode müügipakkumised ega müügiarved on põhimõtteliselt lubatavad võrreldava auto hariliku väärtuse määramisel, kuid seejuures tuleb arvestada ja hinnata konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendavaid asjaolusid.
    3-2-1-46-09:Valduse rikkumise korral on hüvitatavaks kahjuks eelkõige kaotatud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Kaotatud kasutuseeliste väärtust arvestatakse abstraktselt - võrreldakse valdaja kasutusõiguse väärtust sarnase asja keskmise kasutusõiguse väärtusega ning kui valdaja kasutusõigus oli suurema väärtusega, tuleb talle hüvitada väärtuste vahe. Kaotatud kasutuseelise arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema.
    VARA
    Vara - isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum (isiku kõikide rahalist väätust omavate õiguste ja hüvede summa). Esemete kogum .
    Vara mõistet asjaõiguses kasutatakse vähe (asjaõiguse objektiks on konkreetsed asjad – vt spetsialiteedipõhimõte), küll aga perekonna-, pärimisõiguses, äriõiguses jne.
    ETTEVÕTE
    Ettevõte TsÜS § 66´
    • Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb.
    • Ettevõte on teatud otstarbeks mõeldud varakogum, mille kaudu ettevõtja tegutseb
    • VÕS § 180 lg 2 täpsustab: Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud .

    II LOENG
    VALDUS
    Valduse mõiste AÕS § 32:
    Valdus on tegelik võim asja üle (omand on täielik õiguslik võim asja üle) Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on.
    Omanikul ei ole alati tegelikku võimu asja üle, asi võib olla mõne teise isiku valduses.
    Valdus on puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata sellest, kas valdajal on selleks õigus või mitte (ka varas on valdaja).
    Tegelik võim asja üle – võimalus asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada
    Üheaegselt peavad olema täidetud järgmised tingimused:
  • Ruumilise suhte olemasolu – asjaga füüsilise puutumuse olemasolu (tuleb tõlgendada laiendavalt)
  • Ruumilise suhte teatud ajaline kestus – tegelik võim peab olema suunatud pikemale ajale (ajutine side ei tähenda veel valdust)
  • Asjale mõju avaldamise ja asjalt teiste isikute mõjuavalduste kõrvaldamise võimalus
  • Tahte avaldamine valduseks ( animus possidendi)
    Valdus ei ole lihtsalt fakt, vaid ka isiku teatud õiguslikult reguleeritud suhe asjasse.
    • Valduse esemeks võivad olla nii asjad, loomad kui ka asjade reaalosad, mitte aga mõttelised osad ja õigused.

    Valduse ( possessio ) eristamine ja kaitsmine on vajalik, sest:
  • Valduse kaitse on omanikule lihtsama kaitse võimaldamiseks – puudub kohustus omandiõigust tõendada
  • Annab võimaluse kaitsta valdust ka mitteomanikust valdajale
  • Valdust reguleeritakse ja kaitstakse sõltumata faktilise ja õigusliku võimu kokkulangemisest asja suhtes – eesmärgiks on nn välise rahu säilitamine (vägivalla vältimine ).
    Valduse funktsioonid
    Signaalfunktsioon – valdus tõendab vallasasjade teatud õiguste olemasolu (AÕS § 90- valdaja omandi eeldus) ja näitab vallasomandi üleminekut (AÕS § 92 - vallasomandi tekkimine üleandmisega, § 96 lg 1 -vallasomandi tekkimine hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. jne)
    Kaitsefunktsioon – valduse kaitse omaabi , otsimisõiguse ja valduse kaitse hagi kaudu (AÕS § 40-50) Valdajat kaitstakse eelkõige valduse äravõtmise ja rikkumise vastu.
    Kontinuiteedifunktsioon - valdus on vallasomandi tekkimise aluseks näiteks igamise või leiu teel.
    Valdaja mõiste AÕS § 33
    Valdaja on isik kelle tegeliku võimu all asi on
    Eristatakse:
    1. Otsene valdaja – valdab asja rendi-, üüri-, pandi- vms suhte alusel.
    2. Kaudne valdaja - kes ise faktilist võimu asja üle ei teosta, kuid kellel on faktilise võimu teostajaga selline õigussuhe , mille kohaselt on asja ajutisse valdamise õigus antud teisele isikule. See õigus peab olema ajutine ja ajaliselt piiratud. Kaudsel valdajal puudub faktiline võim asja üle (nt üürileandja )
    Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduse kohaselt tema majapidamises või ettevõttes (nt ettevõtte töötaja , valikus teenistuses teenistuja, ka lapsed)
    VALDUSE LIIGID
    Otsene ja kaudne valdus (vt § 33)
    Otsene valdus – valdajal on tegelik võim asja üle
    Kaudne valdus - valdusvahendussuhte olemasolu, otsene valdaja peab tunnustama kaudset valdajat kui tugevama õigusliku seisundiga ülemvaldajat, see suhe peab olema ajutine, kaudsele valdajale peab kuuluma otsese valdaja suhtes väljanõudmisõigus. Kaudne valdus võib olla ka astmeline.
    KOHTULAHEND : 3-2-1-160-01
    II. Oma – ja võõrvaldus (Saksa õiguses)
    Omavaldaja valdab asja nagu see kuuluks talle omale (omanik, aga ka varas)
    Võõrvaldaja – isik, kes valdab asja teise isiku eest
    Määravaks ei ole mitte omand vaid tahteavaldus .
    III. Seaduslik ja ebaseaduslik valdus (§ 34)
    Valdus on seaduslik, kui see rajaneb õiguslikul alusel nagu asjaõigus või võlaõigus. Valdus on reeglina seaduspäratu kui see rajaneb vägivallal, salatsemisel ja nn prekaariumil (valdust jätkatakse, hoolimata omaniku tahtest seda lõpetada).
    IV. Heauskne ja pahauskne valdus (§ 35)
  • Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata .
  • Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.
  • Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. ,Omab tähtsust omandi kaitse nõuete osas ja heauskse omandamise juures.
    KOHTULAHEND:3-2-1-127-04
    V. Täis- ja osavaldus (Mõiste tuleneb AÕS §49)
    Sõltuvalt sellest kas vallatakse tervet asja (täisvaldus) või piirdub valdus asja teatud reaalosaga (osavaldus)
    Nt AÕS § 49 lubab osavaldust kaitsta üldiste valduse kaitse sätete alusel.
    VI. Ainu- ja kaasvaldus (AÕS § 50)
    Sõltuvalt sellest, kas asja vallatakse ühe isiku poolt või ühiselt mitme isiku poolt
    Kaasvaldajad saavad asja vallata, kas tervikuna või reaalosade kaupa,mitte aga mõttelistes osades.
    Kaasvaldust saab kaitsta kas 1 kaasvaldaja või kõik kaasvaldajad koos(AÕS § 50 lg 1)
    Kaasvaldajate omavahelistes vaidlustes ei kohaldata valduse kaitse sätteid (AÕS § 50 lg 2)
    VALDUSE TEKKIMINE JA LÕPPEMINE
    Valduse omandamine (AÕS § 36)
    • Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis tegelikku võimu võimaldavad.
    • Reeglina tekib valdus asja üleandmisega, samuti hõivamisega, leiu teel, pärimisega jne.
    • Valduse omandamiseks piisab ka ainult kokkuleppest, kui omandaja suudab ilma raskusteta teostada asja üle tegelikku võimu (nt tarastamata maatükkide valduse üleandmine )
    • Isoleeritud asjade puhul piisab valduse üleandmiseks valduse teostamise abinõude üleandmisest (maja võtmed nt).
    • Kokkulepet käsitletakse tehinguna ja sellepärast on vajalik teovõime . Esindamine on ka võimalik.

    Kaudne valdus tekib (§ 37) sel teel, et senine otsene valdaja saab kaudseks valdajaks, kui ta annab otsese valduse üle teisele isikule, kuid lepib temaga kokku õigussuhtes, millega üleandjale luuakse kaudne valdus.
    • Kaudne valdus võib tekkida ka siis kui senine otsene valdaja säilitab oma valduse, kuid astub teise isikuga õigussuhtesse, millega teine isik saab kaudse valduse.
    • Kaudne valdus võib tekkida ka kui võõrandamisel jääb asi kolmanda isiku kasutusse. Kaudse valduse üleandmine toimub väljanõudeõiguse loovutamisega.
    • Õiguse puudumisel või loovutamise tühisuse korral kaudsevalduse omandamist ei toimu.
    • Kaudne valdus läheb üle ka siis kui seda loonud õigussuhe ja väljanõudeõigus lähevad üle seaduse alusel

    Valdus läheb üle pärijale (§ 38)
    • See ei sõltu pärija teadmisest et ta on pärija, ega pärandi vastuvõtust ega ka faktilise võimu olemasolust.
    • Pärija saab sellega valduse kaitse õiguse.
    • Selline valdus ka kohustab, nt kui keegi saab viga majast kukkunud asja tõttu, siis pärija vastutab kuna ta oli saanud valdajaks.
    • Norm toimib ainult sellises süsteemis, kus pärandi avamisel läheb omandiõigus automaatselt üle pärijatele ning pärandist tuleb eraldi toiminguga loobuda (ka Eestis)

    § 39. Valduse lõppemine
  • Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil.
  • Mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta.bKOHTULAHEND: 3-2-1-46-09
    VALDUSE KAITSE
    Valduse kaitseks 2 instrumenti:
    1. Omaabi (§ 41)
    2. Kohtulike nõuete (valduse 2. kaitse hagide)esitamise võimalus (§ 44 ja 45)
    • Eesmärgiks on õigusrahu tagamine
    • Ka on omanikule lihtsam võimalus

    § 40. Omavoli ja omavoliline valdus
  • Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu.
  • Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduserikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline.
  • Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus , kui on alust karta selle täideviimist.
  • Omavolilise valduse tagajärgede eest vastutab ka selle valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis.
    Omavoli on igasugune valdaja nõusolekuta valduse rikkumine või äravõtmine
    • Nõuab inimese tegevust kuid ei eelda süüdivust ( teostaja võib ollaka nt laps või vaimuhaige)
    • omavoli ei välista ka selle teostaja heausksus
    • Ei seisne mitte ainult füüsilistes rünnetes, ka vaimsed ründed (ntvalduse suuline mittetunnustamine)
    • Ei pea olema teostatud üksnes jõuga, võib olla ka salaja
    • Omavoliga ei ole tegemist kui seadus valduse äravõtmist võirikkumist erandina lubab, nt hädakaitse, hädaseisund

    § 41. Omaabi
  • Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta,ületamata seejuures hädakaitse piire .
  • Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga , on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta.
  • Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta.
  • Käesolevas paragrahvis sätestatud valdaja õigust omaabile võib kasutada ka § 33 3. lõikes nimetatud isik
    Omaabi puhul on tegemist hädakaitse erijuhuga, valduse kohtuvälise kaitsega . Lisaks omavoli tõrjumise õigusele on valdajal õigus taas asi oma valdusse saada.
    Vallasasjade puhul võib valdaja, kui omavoli teostus vägivalla abil või salaja, selle tagasi võtta kui ta tabas omavoli tarvitaja teolt või jälitas vahetult peale teo toimepanekut. Tagasivõtmist ei või teha hiljem, peale teost teada saamist.
    Kinnisasjade puhul on omavoli teostumisel vägivalla abil või salaja valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Ka siin peab eemaldamine toimuma kohe – erandina lubatud abi kutsumine
    AÕS § 42. Otsimisõigus
    Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud.
    Kinnisasja valdajal on õigus nõuda asja otsimisest ja äraviimisest tekkinud kahju hüvitamist. Kui on alust eeldada kahju tekkimist, on kinnisasja valdajal õigus tagatise saamiseni keelduda loa andmisest asja otsida või ära viia.
    Keeldumine ei ole lubatud, kui viivitamine on ohtlik.
    Valduse kaitse nõuded
    § 44 Valduse rikkumisest tulenev nõue
    § 45 Valduse äravõtmisest tulenev nõue
    On nn possesioorsed ehk valduslikud nõuded, põhinevad valdusel – ei ole seotud õigusega sellele. Saavad kasutada omaniku kõrval ka valdajad, kes ei saa toetuda omandiõigusele (üürnikud, rentnikud jne)
    Valdusnõudega võib kaasas käia ka võlaõiguslik kahju hüvitamise nõue.
    § 44. Valduse rikkumisest tulenev nõue
  • Valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist.
  • Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on rikkuja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja omandatud ühe aasta jooksul enne rikkumist.
    Rikkumise kõrvaldamine tähendab kestva füüsilise kitsenduse korral rikkumise allika kõrvaldamist, et sellest enam kitsendusi tekkida ei saaks.
    • Edasiste rikkumiste ärahoidmisele suunatud nõude esitamiseks nõutav vähemalt kordumise oht.
    • Nõuet ei rahuldata kui nõudja valdus on rikkuja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja nõudja valdus oli omandatud ühe aasta jooksul enne rikkumist.
    • Nõudja peab tõendama oma valduse, rikkumise ja rikkuja isiku, edasistest rikkumistest hoidumise nõude korral ka rikkumiste kordumise ohu.

    KOHTULAHEND:3-2-1-154-01
    § 45. Valduse äravõtmisest tulenev nõue
    (1) Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja.
    (2) Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on äravõtja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja on omandatud ühe aasta jooksul enne valduse äravõtmist.
    • Kui omavoli on lõpule viidud ja sellega valdus omandatud, kuulub senisele valdajale õigus nõuda oma valduse taastamist ja sellest tulenenud kahju hüvitamist võlaõiguslikul alusel ja vajadusel panna see nõue maksma ka kohtu kaudu.
    • Valduse äravõtja tahtlus ei ole oluline.
    • Nõue on suunatud eelkõige varasema valduse taastamisele, mitte aga asja endise seisundi taastamisele.
    • Nõudja peab tõendama valduse äravõtmise, selle ilma tema tahteta, kostja valduse, kahju tekkimisel kahju olemasolu ja kostja süü selles. KOHTULAHEND: 3-2-1-85-07;3-2-1-83-09

    Valdaja vastuväited
  • tõendada omavoli puudumist ja rikkumisetalumise kohustust.
  • eelnev valdus oli rikkuja suhtes omavoliline ja see valdus on omandatud ühe aasta kestel enne selle äravõtmist.
  • Rikkuja võib viidata ka nõude esitamise tähtaja lõppemisele.
    Valduse kaitse nõuded lõppevad 1 aasta jooksul valduse rikkumisest või äravõtmisest alates, kui selle aja jooksul hagi ei esitatud.
    • Tähtaeg hakkab kulgema koos omavoliga.
    • Tähtaja kulgemine ei sõltu hageja teadmisest omavolist.
    • Rikkumise kordumisel hakkab iga kord kulgema uus aegumistähtaeg.
    • Tähtaja kulg katkeb valdushagi esitamisega.

    Kaudse valdaja õigused valduse kaitsel (§ 47)
    • Kaudsel valdajal on valduse kaitse õigused kui otsese valdaja vastu tarvitatakse omavoli.
    • Kui valduse rikkumine toimub otsese valdaja nõusolekul, siis ei ole õigust
    • Kaudse valdaja nõue suunatud valduse taastamisele otsesele valdajale.
    • kui otsene valdaja ei saa või ei taha valdust taastada, võib kaudne valdaja nõuda valduse üleandmist endale.
    • Kaudsele valdajale ei kuulu omaabiõigused

    § 49. Osavalduse kaitse
    Isik, kes valdab asja reaalosa , võib selle osa valdust kaitsta §-des 40–48 sätestatud korras.
    § 50. Kaasvalduse kaitse
  • Kui mitu isikut valdab asja ühiselt (kaasvaldus), võib iga kaasvaldaja või kaasvaldajad ühiselt kaitsta valdust §-des 40–48 sätestatud korras.
  • Kaasvaldajate vahelises vaidluses valduse kasutamisõiguse ulatuse üle ei kohaldata valduse kaitse sätteid.
    III LOENG
    Kinnistusraamat
    § 51. Kinnistusraamatu mõiste- (1) Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Pole õnnestunud definitsioon- Pigem, maa- ja linnakohtute poolt peetav riiklik register kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta.
    Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras.
    Eristatakse materiaalset ja formaalset kinnisasjaõigust
    • Kinnistusraamatu pidamise vajalikkus tuleneb asjaõigusest, täpsemalt materiaalsest kinnisasjaõigusest (AÕS) Materiaalne kinnisasjaõigus sätestab kinnistusraamatu kannete tähenduse, sellega seotud õiguslikud tagajärjed ja eeldused, mis peavad asjaõiguslikuks õigusemuudatuseks olema täidetud
    • Kannete tegemise eeldused ja menetlus toimuvad aga formaalse kinnisasjaõiguse raames (KRS, TsMS )
    • Formaalne kinnisasjaõigus on allutatud materiaalsele

    TÄHTSUS:
    Teostab kinnisasjaõiguses publitsiteedipõhimõtet- ülesanne on kinnisasjade ja kinnisasjaõigustega seotud õigusmuudatuste teatavakstegemine ja avalikustamine (seda ka nende ajalises järjekorras.
    Publitsiteedi põhimõte seisneb selles, et:
  • Tehinguline õigusmuudatus vajab kehtivuseks kannet kinnistusraamatus
  • Kinnistusraamatu kande osas eeldatakse selle õigsust (vt AÕS § 56)
  • Isik, kes toetub õiguse omandamisel valele kandele, on oma heas usus kinnistusraamatu õigsusse kaitstud (vt AÕS § 56')
    KINNISTUSRAAMATUÕIGUSE MUUD ÜLDPÕHIMÕTTED
    Kokkuleppepõhimõte – kinnisomandi üleandmiseks, kinnisasja koormava asjaõiguse seadmiseks, muutmiseks, koormamiseks või üleandmiseks on vajalik asjaõiguskokkulepe (AÕS § 64 ´)
    Kandepõhimõte – eelnevate toimingute tegemiseks on vajalik ka vastava kande tegemine kinnistusraamatusse
    Lahutamispõhimõte – kinnistamisel ja tehingute tegemisel eristatakse kohustustehinguid (kausaaltehinguid) ja käsutus tehinguid
    Abstraktsioonipõhimõte – kausaaltehingu ja käsutustehingu kehtivus ei sõltu üksteisest (TsÜS § 6 lg 4)
    Avaldusepõhimõte – kinnistusraamatu kandeid tehakse reeglina üksnes kinnistamisavalduse alusel (KRS § 34, TsMS § 593 lg 1)
    Nõusolekupõhimõte – kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks peab olema puudutatud isiku nõusolek (KRS §34´)
    Formaliseerituse põhimõte – esitatud dokumendid peavad olema vormistatud ja esitatud kindlal viisil, neid kontrollitakse üldjuhul üksnes formaalselt, ei kontrollita sisuliselt kausaaltehingut ega nõusoleku andmise asjaolusid
    Järjekohapõhimõte – eelistatakse varem tekkinud (kinnistatud) õigust hiljem tekkinule (oluline eelkõige hüpoteegiga koormamisel ja täitemenetluses)
    Kinnistusraamat on kohtulik register, mida peavad KRS § 2 järgi maakohtute registriosakonnad (vt ka kohtute seadus § 15)
    Lisaks kinnistusraamatule peetakse:
  • maatükkide majandusliku režiimi määratlemiseks maakatastrit (peab Maaamet )
  • Riiklik ehitisregister (EhS § 58-mõiste, § 60 kantavad andmed) – kantakse ehitistega seotud olulised andmed, nagu ehitise, ehitusloa, kasutusloa andmed, ehitamisega seotud isikute andmed, kultuurimälestistega seotud andmed, andmed energiamärgise kohta jne (peab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium)
  • Riiklik teeregister – saab teavet näiteks kinnisasja läbiva tee avalikuks kasutamiseks määramise kohta (peab Maanteeamet)
  • Riigi kinnisvararegister – annab ülevaate riigile kuuluvatest kinnisasjadest, teiste isikute poolt riigile kasutamiseks antud kinnisasjadest ja piiratud asjaõigustest, samuti on selle eesmärk avalikustada riigi kinnisvaratehingud (RVS § 95 lg 1) ( registrit peab Rahandusministeerium)
    Kinnistusraamatusse kantakse ja sellest saab usaldusväärset teavet selle kohta:
  • Kes on kinnisasja omanik,
  • Millised piiratud asjaõigused kinnisasja koormavad
  • Millistel järjekohtadel kinnisasja koormavad õigused asetsevad
    Käibes osalevad ainult need maatükid, mis on kinnistud .
    Vastavalt KRS § 51 on kinnistu kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud:
  • kinnisasi (maatükk);
  • hoonestusõigus;
  • korteriomand;
  • korterihoonestusõigus.
    Sisuliselt Kinnistuks muutub kinnisasi läbi kinnistusraamatu kande.
    Kinnistusraamatusse tuleb kanda kõik eraõiguslikele isikutele kuuluvad kinnisasjad
    Riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvad kinnisasjad ei ole sissekandekohustuslikud, kuni nad ei ole tsiviilkäibes (nt ei kuulu sinna avalikud teed, riigile kuuluvad hoonestatud kinnistud jne).
    avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi tuleb kinnistusraamatusse kanda siis, kui
    • seda koormatakse asjaõigusega
    • seda soovib omanik
    • kinnisasi antakse teise isiku valdusesse

    KINNISTUSRAAMATU STRUKTUUR
    Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad:
  • kinnistusregister ;
  • kinnistuspäevik;
  • kinnistustoimik.
    Kinnistusregistri koosseis- Kanded tehakse kinnistusregistrisse. Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu, jaod jagunevad lahtriteks.
    Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse (KRS § 12):
  • kinnistusjaoskond
  • kinnistu number
    Kinnistusregistriosa I. jakku «Kinnistu koosseis» kantakse:
  • kinnistu katastritunnus ;
  • kinnistu sihtotstarve;
  • kinnistu asukoht;
  • kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3);
  • kinnistu pindala;
  • kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine
    Kinnistusregistriosa II jakku «Omanik» kantakse:
  • omanik;
  • kui kinnistu on ühises omandis – omanikud , see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus (KRS § 14 lg 1).
    Korteriomandi puhul kantakse KOS § 5 lg 2 alusel samuti, lisaks omanikule, korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurus
    Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse:
  • kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta;
  • kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta;
  • nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel;
  • nimetatud kannete kustutamine.
    Riigi omandis oleva kinnistu või riigile kuuluva piiratud asjaõiguse korral kantakse käesoleva paragrahvi 1. Lõikes nimetatud jakku märkus riigivara valitseja kohta. Riigivara valitseja kohta märkuse sissekandmine ja selle muutmine toimub riigivara valitseja avalduse alusel.
    Kinnistusregistriosa neljandasse jakku «Hüpoteegid» kantakse (KRS § 16):
  • hüpoteegipidaja;
  • hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa);
  • märked hüpoteegi kohta;
  • nimetatud kannete muudatused;
  • nimetatud kannete kustutamine.
    Kui kinnistusregistriosa on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus kohtutoimiku taastamiseks tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras sisse asendusosa.
    Kinnistuspäevik (KRS § 19)
  • Kinnistuspäevikus registreeritakse kinnistamisavaldused (§ 34), milles on väljendatud soov kande tegemiseks.
  • Kinnistuspäevikusse kantakse lisaks avalduse vastuvõtmise kuupäev, puudutatud kinnistu number, määruse tegemise aeg, kestus, täiendavate dokumentide saabumise aeg, kandemääruse tegemise, sissekandmise ja teatavakstegemise aeg, kinnistamist läbiviivate isikute allkirjad, tehinguväärtus ja riigilõiv.
    § 20. Kinnistustoimik
    (1) Kinnistustoimikus säilitatakse kõiki kinnistu kohta käivaid dokumente.
    (2) Kinnistusosakond tagab kinnistustoimikus säilitatavate dokumentide vastavuse algdokumentidele.
    (3) Kinnistustoimik koosneb:
  • registriosa ärakirjast;
  • kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest.
    (4) Kinnistusosakond tagab kinnistustoimikus oleva registriosa ärakirja jamuude dokumentide vastavuse algdokumentidele.
    KINNISTUSRAAMATU KANDED
    AÕS § 62. Kanded
    Kinnistusraamatusse kantakse asjaõigused ja märked.
    Kinnistusraamatu kanne tehakse, sealhulgas muudetakse või kustutatakse, kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldus on ühepoolne avaldus, milles on väljendatud soov teha kanne kinnistusraamatusse. Kinnistamisavaldus võib sisalduda ka asjaõiguslepingus.
    Muude kannete kandmine üksnes siis, kui seadusest tuleneb õiguslik alus. Kehtib numerus claususe põhimõte
    Kannete tegemiseks üldjuhul vajalik avaldus ja puudutatud isiku nõusolek (erandid: nt kohtutäituri või pankrotihalduri avalduse või kohtulahendi alusel kande tegemine)
    Eesti õigus tunnistab kinnisasjaõigustena järmisi õigusi (kantakse kinnistusraamatusse):
    • omand ehk omandiõigus
    • hoonestusõigus
    • servituudid
      • reaalservituudid
      • isiklikud servituudid
      • kasutusvaldus
      • isiklik kasutusõigus
    • reaalkoormatis
    • hüpoteek
    • ostueesõigus

    Märked (AÕS § 63)
    eelmärked – tulevikus kinnistusraamatusse kantava õiguse, olemasoleva õiguse kustutamise või muutmise kohta. Eelmärkeid kantakse kinnistusraamatusse näiteks tulevikus kinnistut koormava asjaõigusele (hüpoteegile) soodsa järjekoha tagamiseks;
    vastuväited – ebaõige kande parandamise tagamiseks. Vastuväide ei takista kinnistu edasist võõrandamist ega koormamist, kuid kui kohtuasi lõpeb vastuväite esitaja kasuks, võib kinnistusraamatu seisu „tagasi kerida“;
    keelumärked – kinnistu võõrandamise või koormamise keelamiseks kohtumääruse või juurdlusasutuse määruse alusel;
    märkused – seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (näiteks märkus üürilepingu kohta või märkus kaasomanike kokkuleppe kohta ühise asja valdamise, kasutamise või kaasomandi lõpetamise osas).
    Kanded tehakse kinnistusraamatusse (reeglina) kinnistamisavalduse alusel
    • Asjaõigused saavad järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega
    • Kanded tehakse avalduse saabumise järjekorras
    • Kannete järjekord on täpsustatud AÕS § 59'
    • Järjekorda võidakse nende isikute kokkuleppel, kelle õiguste järjekoht muutub, muuta (§ 60)
    • Omanik võib kinnisasja koormamisel mõne õigusega jätta endale eesõiguse teise ulatuselt kindlaksmääratud õiguse kandmiseks koormava õiguse ette (§ 61)

    KINNISTAMISMENETLUS
    Kinnistatakse kinnistusavalduse alusel
    KRS § 34. Kinnistamisavaldus
    Kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse.
    Kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud.
    Notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus esitatakse koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnitanud notari vahendusel notarite elektroonilise infosüsteemi kaudu.
    Mõjuval põhjusel võib kinnistamisavalduse ja kinnistamiseks vajalikud dokumendid esitada teise notari vahendusel. Notar selgitab isikule, millised dokumendid tuleb kinnistamisavaldusele lisada ja millised nõuded neile kehtivad.
    Kinnistamisavalduses peab olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud selle registriosa number, milles taotletakse kande tegemist, ja taotletava asjaõiguse sisu. Kande taotlemisel avatavasse registriossa märgitakse kinnistamisavalduses registriosa numbri asemel katastritunnus.
    Kui kinnistamisavaldusele tuleb seaduse kohaselt lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing , peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud. Sellisel juhul esitatakse kinnistamisavaldus koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnitanud notari vahendusel.
    Kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on reeglina nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossisiku kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik)
    Puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav, kui (KRS § 34'lg 7):
  • kinnistamisavaldusele on lisatud vastav jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv hagi tagamise, esialgse õiguskaitse kohaldamise või vara arestimise kohtumäärus ;
  • kohtutäitur taotleb kande tegemist oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel;
  • rahapesu andmebüroo taotleb kande tegemist oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel;
  • notar taotleb vastuväite kandmist kinnistusraamatusse pärast pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist;
  • annakusaaja taotleb eelmärke kandmist kinnistusraamatusse kinnisasjaõiguse üleandmise tagamiseks ja kinnistamisavaldusele on lisatud vastavasisuline annakusaaja tunnistus
    Kinnistamisavaldusele tuleb lisada järgmised dokumendid (§ 35 lg 1):
  • vormikohane käsutustehing;
  • nõutavad nõusolekud;
  • kohtulahendi või sundenampakkumise akti ärakiri, kui kinnistamist taotletakse kohtulahendi või sundenampakkumise akti alusel;
  • muud seadusest tulenevad kinnistamiseks vajalikud dokumendid.
    Kinnistusosakonda saabunud kinnistamisavaldus registreeritakse kohe kinnistuspäevikus ja nummerdatakse vastavalt avalduse saabumise ajale.
    Kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab kinnistamiseks pädev isik välja, kas (§ 46):
  • on esitatud nõutavad dokumendid (§ 35), mis vastavad nõutavale vormile;
  • kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud.
    kinnistamiseks pädev isik teeb kolme kuu jooksul avalduse vastuvõtmise päevast arvates kandemääruse.
    Avaldus kinnistu võõrandamise, koormamise või märke tegemise kohta vaadatakse läbi hiljemalt ühe kuu jooksul alates avalduse laekumise päevast. Kohus võib käesoleva lõike teises lauses nimetatud tähtaega kontrollimist vajavate asjaolude esinemise korral pikendada.
    § 48. Kandemääruse sisu
    Kandemääruses peab sisalduma:
  • määruse tegemise aeg ja koht;
  • kande tekst, samuti viide kinnistusregistriosale, selle jaole ja lahtrile, kuhu kanne tehakse;
  • määruse põhistus ja õiguslik alus, kui kinnistamisavaldust ei rahuldata;
  • määruse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg;
  • määruse teinud isiku nimi ja ametikoht .
    Kandemääruse alusel tehakse kanne kinnistusregistrisse.
    Kui kinnistusregistriossa tehakse mitu kannet, siis saavad need järjekorra, mis vastab avalduse esitamise ajalisele järjekorrale.
    IV LOENG
    Omand
    Omand (dominimum) on instituut ja tekkelt esimene asjaõigus
    Omand on suurim ja üldiseim õigus asjale, mis isikul võib asja üle olla.
    Asjaõigus mõistab termini „omand” all omandiõigust, mitte õiguse objekti – asja (st eraomand on eraõigusliku isiku omandiõigus, mitte eraisiku asi).
    Omandi käsitlus asjaõiguses jaguneb üld ja eriosaks.
    Üldosa sätestab ühised põhimõtted omandi liikide kohta, eriosa vallas- ja kinnisomandi tekke ja erinevad alused ja mahu.
    Omand jaguneb lähtuvalt omandi esemest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest kas omandi esemeks on vallas- või kinnisasi.
    Omandi mõiste AÕS § 68 lg 1- Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
    Mõiste elemendid:
    Täielik võim asja üle - Omaniku õigus asjaga teha mida tahab, siiski on aina rohkem piiranguid selle õiguse teostamisele (piirangud peavad olema sätestatud seaduses) vt. PS § 32.
    Mõiste elemendid:
    Sisaldub nii pos. kui neg. määratlus
    Positiivne element: õigus vallata, kasutada ja käsutada.
    Negatiivne element: Õigus nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
    Omand on absoluutne subjektiivne õigus: omaniku subjektiivsetele õigustele vastab kõigi teiste isikute kohustus hoiduda omaniku õiguste rikkumisest.
    Omand on tähtajatu ja pärandatav
    Omand tekib vaid seaduses sätestatud juhtudel. Numerus clausus printsiipomandi tekke alused on seadusega piiritletud ja isikud ei saa kokkuleppega uusi omandi tekke aluseid luua ega omandi tekke hetke teisiti määrata kui seaduses.
    Omand on põhiseaduslik õigus – PS §32.
    • Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest.
    • Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus.
    • Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
    • Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
    • Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad
    • Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik.
    • Pärimisõigus on tagatud.
    • Omandi mõiste põhiseaduses on laiem kui AÕS-s – siia alla käivad isiku asjad, raha, nõuded, õigused (vara).

    Omanikul on asja valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus.
    Valdamine on asja üle faktilise võimu teostamine .
    Kasutamine seisneb asja kasulike omaduste tarbimises ja asjalt viljade saamises (õigusvili ja loodusvili).
    Käsutamine seisneb asja juriidilise saatuse määramises – eelkõige on selleks asja võõrandamine ja asjaõigustega koormamine (käsutamisõiguse üleandmisel teisele isikule omand lõppeb)
    Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku vara käsutamise õigus pankrotihaldurile.
    Omanikul on õigus nõuda et kolmandad isikud ei rikuks tema õigusi: ta võib kaitsta ennast valdamisõiguse rikkumise korral valduse kaitse sätete järgi, kui kaitsta võib ta ennast ka omandi kaitse sätete kohaselt – esitada vindikatsiooni - või negatoornõude.
    Omanik võib nõuda et teda ei segataks omanikuhuvi teostamisel.
    Omanikule kuuluvad ka avalik-õiguslikud (õigus pöörduda nt politsei poole) ja võlaõiguslikud kaitsevahendid (kahju hüvitamine, alusetu rikastumine ).
    Omand võib kuuluda kõikidele isikutele (isikud vt TsÜS 2.osa)
    Eraõiguslikud:

    Avalik-õiguslikud
    • Riik
    • Kohaliku omavalitsuse üksus
    • Muu avalik-õiguslik isik

    Omanikule kuuluvate õiguste maht sõltub subjektist
    Omaniku õigusi võib vastavalt PS § 32 piirata üksnes seadusega
    Seadusest tulenevad kitsendused võivad olla kas:
  • Eraõiguslikud – kitsendatud teise isiku kasuks (naabrusõigused ja omandi ruumilised piirangud)
  • Avalik-õiguslikud – kitsendatud ühiskonna kasuks ( sundvõõrandamine jm avalikes huvides tehtavad piirangud)
    Omandi (eraõiguslikud) piirangud saab kestvamaks muutmise eesmärgil kanda kinnistusraamatusse.
    Omandiõiguse teostamisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest – keelatud on teiste isikute huvide pahatahtlik kahjustamine . Omanik ei või keelata oma omandi piiramist ja mõjuavaldusi asja suhtes, kui on tegemist hädeseisundiga. Siinjuures peab ähvardav kahju olema suurem tekitatavast kahjust ja hädaseisundis tehtud tegu peab olema suunatud kahju ärahoidmisele.
    Asja omanikule tekitatud kahju tuleb hüvitada isiku poolt kes kahju tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu.
    Hädaseisund välistab omaabi (AÕS § 41) teostamise
    Omand võib eraõiguses tekkida vaid asjadele kui kehalistele esemetele- vallas ja kinnisasjadele
    Erandina AÕS õiguste käibe osas õiguste pantimine
    Omand kui asjaõigus on üksikutele asjadele, mitte asjade kogumitele (üleandmiseks tuleb need identifitseerida
    Kinnisomandi esemeks on kinnistusraamatusse kantud kinnisasjad, samuti- mida võidakse sinna kanda
    Vallasomandi esemeks on vallasasjad (TsÜS § 50 lg 2)
    Mõned asjad võivad olla käibest eraldatud või nende käive on piiratud (seaduse alusel) –nt relvad ja narkootikumid
    Käibes ei ole üldised hüved – nt avameri ja õhk
    Omand lõppeb hävimisega , kaotamisega..
    OMANDI LIIGID
    Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand.
     (2) Ühine omand on kaasomand või ühisomand .
     (3) Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.
     (4) Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.
    Individuaalne omand-Ühe inimese omand
    Ühine omand:
    1. Kaasomand – kaasomanikele kuulub teatud kindlaksmääratud osa(mõttelised osad) ühisest omandist (mitte konkreetne osas ühisest asjast)
    2. Ühisomand – kahele või enamale isikule kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand ( abikaasade ühisomand, seltsinglaste ühisomand)
    Ühise omandi esemeks võivad olla nii vallas- kui kinnisasjad.
    Kaasomandi puhul kinnisasjale kantakse kaasomanikud ja nende mõtteliste osade suurus kinnistusraamatusse vastava kinnistu registriossa, ühisomandi puhul omandi osasid ei väljendata, kuid kandes peab olema väljendatud ühise omandi liik.
    ÜHISOMAND
    Ühisomandi tekkimine:
    Ühisomand saab tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel, muidu on tegemist kaasomandiga.
    Nt Eestis abikaasad – omandi esemeks abielu kestel abikaasade poolt omandatud vara ( perekonnaseaduse § 14 lg 1), samuti seltsing (VÕS § 589).
    Ühisomandi valdamine, kasutamine, käsutamine: Abielu puhul
    • Ühisomanikel on võrdsed õigused vara vallata, kasutada ja käsutada.
    • Tegema peab seda eelduslikult kokkuleppel
    • Vallasasja võõrandamisel eeldatakse abikaasa nõusolekut, registriasjade puhul on tarvis abikaasa nõusolekut (samuti kinnisasja võõrandamisel/ koormamisel).
    • See, mis on saadud pärimisega on lahusvara , samuti kinkimise teel saadu .
    • Ühisvara võib jagada: abielu kestel, lõppemisel või pärast lahutust kunagi hiljem, aga võib ka jagamata jätta.
    • Reeglina jagatakse ühisvara kokkuleppel, selle puudumisel tuleb vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse

    Seltsingu puhul: § 589. Seltsinguvara
  • Seltsinglaste tehtavad panused , samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara).
  • Seltsinguvarasse kuulub ka vara, mis omandatakse seltsinguvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena seltsinguvarasse kuuluva eseme hävimise, rikkumise või äravõtmise eest.
    Seltsingu juhtimisest võetakse osa ühiselt ja iga tehingu tegemiseks on vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek (VÕS § 582)
    § 590. Seltsinguvara seotus
  • Seltsinglane ei või käsutada seltsinguvarasse kuuluvaid esemeid ega nõuda seltsinguvara jagamist.
  • Seltsingu võlgnik ei või seltsinguvarasse kuuluvat nõuet tasaarvestada nõudega seltsinglase vastu.
  • Seltsingu lõppemisel, pärast kohustuste täitmist, tagastatakse seltsinglaste panused (VÕS § 603)
    Pärast ühiste kohustuste täitmist ja panuste tagastamist järelejäänud vara kuulub seltsinglastele vastavalt nende osadele kasumi jaotamises. (§ 604)
    KAASOMAND
    Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.
    NB! Kaasomandi puhul kuulub asi kaasomanikele ühiselt, kuid omanike osad on määratletud mõtteliste osadena. Mitte reaalosadena!
    kaasomanike vahel ei ole jagatud osadeks mitte asi kui omandi ese, vaid omandi teostamine asja suhtes
    Kaasomand võib eelkõige tekkida:
    • seadusjärgse või testamendijärgse pärimisega,
    • lepingu alusel omandamisega mitme isiku poolt,
    • omandi jagamisel ainuomaniku poolt osa võõrandamise eesmärgil,
    • juhuse tõttu (näiteks kuivatis kogemata omanike saagi segunemine).
    • juriidilise isiku lõppemisel,
    • korteriomandite lõpetamisel,
    • igamise, okupeerimise, leiu või ümbertöötamise korral mitme isiku poolt.

    AÕS § 71. Kaasomandi ulatus
  • Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti.
  • Kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühise asja viljast,kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.
  • Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi.
  • Kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused.
    Valdamine ja kasutamine
    Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.
    Nt kui üle 2 kaasomaniku ( arvuline enamus), kellele kuulub ½ kaasomandist, soovivad muuta kaasomandi kasutuskorda, aga teised kaks kaasomanikku, kellele kuulub samuti ½ kaaosomandis olevast asjast, siis otsust vastu võtta ei saa. Seega peab olema täidetud isikuline kaasomanike enamus ja ka mõtteliste osade enamus, et võtta vastu enamuse otsuseid.
    Valdamine ja kasutamine
    • Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
    • Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele.
    • Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
    • Kokkulepete puudumisel lahendab asja kohus.

    Tulu asjast:
    Kaasomaniku osale vastavat tulu, mida tal on õigus saada, ei või eelnimetatud enamus kaasomaniku nõusolekuta vähendada (ei piisa enamuse otsusest ).
    Kulutused:
    Asjaga seotud kulud kantakse võrdeliselt kaasomandi osade suurusega
    Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Seda võib teha siis, kui asja ähvardab hävimine .
    AÕS § 71 lg 2 on nõudenorm , mille alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist. AÕS § 71 lg-t 2 tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste hüvitamiseks. Kasutuseeliseks on ka see, kui isik kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat kasulikku pinda. (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades 3-2-1-137-10, 3-2-1- 149-10, 3-2-1-172-10, 3-2-1-51-11)
    Käsutamine
    • Mõttelist osa võib kaasomanik võõrandada, pärandada või koormata.
    • Mõttelisele osale ei saa seada servituuti ega hoonestusõigust kuna need piiratud asjaõigused eeldavad konkreetse asja olemasolu.
    • Kaasomandi mõttelist osa saab koormata vaid tervikuna.
    • Ilma teiste kaasomanike nõusolekuta ei või kaasomanik võõrandada ega asjaõiguslikult koormata ühises asjas konkreetselt määratletud osa.

    Mõttelise osa käsutuspiirangud:
    • Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus .
    • Ostueesõigust ei kohaldata, kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa alanejale sugulasele või vanemale.

    Kaasomandi eseme käsutamine tervikuna:
    • Kaasomandis oleva asja võib tervikuna võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel (nt hoonestusõigusega koormamine).
    • Reaalosa käsutamisel ühe isiku poolt on tegemist õigustamatu käsutamisega (nt oma osa üürileeandmine), va kui olemas on kõigi kaasomanike nõusolek või heakskiit .

    § 76. Kaasomandi lõpetamise nõue
  • Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.
  • Kaasomanikevahelise kokkuleppega võib kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistada.
  • Kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud, võib lõpetamist nõuda üksnes juhul, kui selleks on oluline põhjus. Kui kaasomandi ülesütlemiseks oli määratud tähtaeg, siis võib olulisel põhjusel kaasomandi üles öelda määratud tähtajast kinni pidamata.
  • Käesolevas paragrahvis nimetamata kokkulepe, millega välistatakse või piiratakse kaasomandi lõpetamise nõudeõigust, on tühine.
    Kaasomandit ei pea lõpetama tervikuna, lubatud on see ka ainult ühe kaasomaniku suhtes, kes soovib ühisusest eralduda – see sõltub aga asja jagatavusest.
  • Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
  • Kui üks isik omandab kõik mõttelised osad, siis kaasomand lõpeb automaatselt ja tekib ainuomand.
  • Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel:
    • kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades (kui see ei ole vastuolus asja olemusega),
    • anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, - või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

    Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel.
    AÕS § 79. Kaasomanike kokkuleppe ja enamuse otsuse kehtivus õigusjärglaste suhtes
    1) Kaasomanikevahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja kaasomandi lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes.
    2) Kui kaasomandis on kinnisasi, siis kehtivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse.
    Mis juhtub kui kaasomanik eriab kokkulepet? § 72 – siis saab nõuda, et kõik toimiks arvestades kõigi huve ja hea usu põhimõtet.
    HÜVITIS : hüvitis peab vastama asja väärtusele ja omandiosa suurusele.
    Kaasomandi osa võõrandamine: Kui müün oma osa on ostueesõigus teistel kaasomanikel ja see ostueesõiguse küsimus tekib üksnes tasulisel võõrandamisel, kinkimisel mitte ja testamendi teel ka mitte (pärandamine).
    KORTERIOMAND
    Korteriomand
    Kaasomandi erivormiks on korteriomand
    korteriomand koosneb ainuomandist korterile (ehitise reaalosa) ja kaasomandist ühises kasutuses olevatele hoone osadele (maja konstruktsioonid , seadmed jne) ja maatükile millel hoone asub (KOS § 1 lg 1)
    Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata.
    Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa (KOS § 2 lg 1)
    Koos korteri võõrandmisega võõrandab isik ka osa kaasomandist ühises kasutuses olevatele hoone osadele ja maatükile millel hoone asub
    Reaalosaks võib olla
    • eluruum ehk korter , mis on kasutatav alaliseks elamiseks.
    • mitteeluruum ehk majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum (kaubandus-, teenindus-, büroopind jms).
    • Korteriomandi reaalosaks saab olla ka nt ka elamu, kui kinnistul on mitu elamut.

    Korteriomandi seadmiseks on vajalik kinnistusametile esitada kinnisasja omaniku (kaasomanike) notariaalselt kinnitatud avaldus, ehitise plaan ja krundi plaan.
    Korteriomand kantakse kinnistusraamatusse iseseisva kinnistuna ja seetõttu võib käsitleda korteriomandit õigusena, millele kohaldatakse kinnisasja sätteid.
    Kaasomandis olevaid asju valdavad ja kasutavad korteriomanikud ühiselt ning kohaldamisele tulevad asjaõigusseaduse kaasomandi sätted.
    Kaasomanikud kasutavad oma vara kokkuleppel. Suuliseks kokkuleppeks loetakse väljakujunenud kasutuskorda.
    Kinnistu, mille oluliseks osaks on elamu, kasutuskorra kokkulepe peab olema sõlmitud kõigi kaasomanike kokkuleppel notariaalses vormis ja kantud kinnistusraamatusse. Kokkuleppe mittesaavutamise korral võib pöörduda kohtusse. Positiivse otsuse korral, asendab kokkulepet kohtuotsus.
    Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada (§ 73 lg 1).
    Korteriomandi võõrandamise puhul puudub teistel korteriomanikel (nagu seda on kaasomandi puhul) ostueesõigus (va kui tehingu või seadusega ei ole teisiti – vt järgmine slaid).
    KOS § 7. Korteriomandi käsutamise piirangud
  • Korteriomandit ei saa koormata hoonestusõigusega.
  • Korteriomanikul on korteriomandi ostu eesõigus ainult siis, kui ostueesõigus on tema kasuks seatud tehingu või seadusega.
  • Korteriomanikul ei ole õigust nõuda temale kuuluva kaasomandiosa eraldamist reaalosana.
    KOS § 13 lg 4 ja 5 – omandaja vastustus korteriomaniku kohustuste eest.
    Korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega.
    Kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu. (See on erand lg-e 4 suhtes).
    Ühiste asjade valitsemist korraldatakse korteriomanike üldkoosoleku (korteriühisuse puhul) või korteriühistu abil.
    Korteriomanikud teevad sooritusi, maksavad makse ja saavad kaasomandilt vilju vastavalt oma osale
    KOS § 11. Korteriomaniku kohustused
    (1) Korteriomanik on kohustatud:
  • hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;
  • taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse ;
  • võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.
    (2) Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut.
    KOS § 13. Maksud , koormatised, kulutused ja vili
  • Korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
  • Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses.
  • Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.
    Kui korteriomanik oma kohustusi ei täida ( maksmata arved , oma tegevusega korduv teiste häirimine vms) võivad teised korteriomanikud nõuda ka korteriomandi võõrandamist (vt KOS § 14).
    Korteriomandi võõrandamise otsuse võib teha ka ühistu üldkoosolek (vt ka 3-2-1-110-07) 3-2-1-187-12 Kuna kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi korteriomanikud, siis on KOS § 14 lg 1 ja KOS § 14 lg 3 alusel korteri võõrandamise otsuse vastuvõtmiseks ühistu üldkoosolekul nõutav, et korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamik üldkoosolekul osalejatest (vt Riigikohtu 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04, p 17). Korteriühistuseadusest tulenevalt võib KOS § 14 lg 5 alusel hagi esitada ka korteriühistu.
    Korteriomand lõpeb (KOS § 6)
    (1) Korteriomand lõpeb kinnistusraamatu kande kustutamisega või korteriomandite registriosade sulgemisega. Registriosade sulgemise korral lõpevad korteriomandile seatud asjaõigused.
    (Näiteks saab korteriomand lõppeda, kui üks isik ostab majas kõik korterid ja laseb kanda kinnistusraamatusse maja oma ainuomandina)
    Muudatused alates 01.01.2018
    Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (lühend: KrtS) toob järgmised põhilised muutused:
    1) Eriomandi mõiste KltS § 1 lg 1
    Korteriomand on eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub.
    Võrreldes kehtiva KOS ga võetakse kasutusele uus termin – eriomand. See termin peaks selgemalt väljendama ka praegu kehtivat põhimõtet, et korteriomand koosneb kahest omandi osast –eriomandist ja kaasomandist, millel on erinevad esemed.
    2) korteriühistu olemasolu korteriomandite olemasoluga lahutamatult seotud. Kinnisomandi korteriomanditeks jagamisel tekib samal ajal ka eraõiguslik juriidiline isik – korteriühistu, mille liikmeteks on kõik korteriomanikud ja mille kaudu nad ühist kinnisasja majandavad. (varem võisid korteriomandid eksisteerida ka ilma ühistuta)
    3) senisest selgemalt sätestatud garaažiosa tähendus korteriomandi eriomandi osa esemena. Abiruumi otstarbega garaažiosast ei saa moodustada iseseisvat korteriomandit, vaid see saab olla eriomandi esemeks ainult koos n-ö põhiruumiga. See ei välista siiski võimalust, et eriomandi esemeks on ruum, mida kasutatakse sõiduvahendi hoidmiseks (§ 4 lg 2)
    4) § 6. Korteriomandite kinnistamine ja korteriühistu registrikaardi avamine
    sisult täiesti uus see osa, millega seotakse korteriomandite registriosade avamine kinnistusraamatus korteriühistu registrikaardi avamisega korteriühistute registris. Kuna korteriühistu on seaduse alusel tekkiv juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe kinnisasja korteriomanikud (§ 1 lg 4), siis peab ka sellise juriidilise isiku registrisse kandmine olema seotud korteriomandite tekkimisega .
    5) nõ Erikasutusõiguse reguleerimine
    § 14. Erikasutusõigus
  • Korteriomanike kokkuleppega võib anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse (edaspidi erikasutusõigus), kui see ei ole vastuolus selle kaasomandi eseme osa otstarbega.
  • Korteriomanik võib talle kuuluva erikasutusõiguse teostamise anda üle kolmandale isikule ilma ülejäänud korteriomanike nõusolekuta.
  • Korteriomanik võib talle kuuluva erikasutusõiguse anda üle teisele korteriomanikule ilma ülejäänud korteriomanike nõusolekuta.
    6) § 16. Korteriühistu õiguslik seisund
    (1) Korteriühistu õigusvõime tekib korteriomandite registriosade avamisega ja lõpeb korteriomandite registriosade sulgemisega kinnistusraamatus
    7)Ühistu registrikaart avatakse ka juhul, kui registrile ei esitata avaldust registrisse juhatuse liikmete või põhikirja kandmiseks. Tulenevalt korteriühistu olemusest võivad korteriühistul täiesti õiguspäraselt puududa nii juhatuse liikmed kui ka põhikiri (§ 24 lg 3 kohaselt ei pea korteriühistul olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule)
    Kui aga juhatuse olemasolu on nõutav, siis peab see kohe korteriomandite loomisel olemas olema, vastasel korral jäetakse korteriomandite loomise avaldus rahuldamata.
    7) Korteriomandite loomine omaniku esitatud avaldusega on reguleeritud eraldi sättes, et selgemalt eristada eri tehinguid. (vt § 8)
    8) Sätestatakse korteriühistu pandiõigus
    § 44. Korteriühistu pandiõigus
  • Korteriühistul on korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile (edaspidi korteriühistu pandiõigus ).
  • Korteriühistu pandiõigusele kohaldatakse seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut.
  • Korteriühistu pandiõiguse suurus on korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa. (vt selle kohta ka Vaike Murumets, Korteriühistu pandiõigus korteriomandi- ja korteriühistu loob riik ka nendes kortermajades, kus seda veel loodud ei ole, ühistud .
    • saavad juriidilised isikud olla korteriühistu juhatuse liikmed.
    • jäävad korteri võõrandamisel kommunaalvõlad ostja kanda. saab korteriühistu taotleda kommunaalvõlgniku
    • hüpoteegiga ülekoormatud korteri mahamüümist täitemenetluses.
    • tekib korteriomanike ühine vastutus korteriühistuga võlausaldajate ees.
    • vastutavad kõik korteriühistu liikmed kortermaja tekitatud kahjude hüvitamise eest

    OMANDI KAITSE
    Omanikul on omandi kaitseks petitoorsete nõuete – vindikatsiooni- ja negatoornõude esitamise õigus.
    Vindikatsiooninõue (rei vindicatio)
    § 80. Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest
  • Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.
  • Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
    § 82. Valduse tõendamine
  • Omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja.
  • Kui valdaja loobub valdusest nõudest vabanemise eesmärgil, võib kohus teda sellele vaatamata valdajaks lugeda.
    § 83. Valdaja vastuväited
  • Valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata.
  • Otsene valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui kaudsel valdajal, kellelt ta on saanud õiguse asja vallata, on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kui kaudne valdaja ei ole valdajale valduse üleandmiseks õigustatud, võib omanik nõuda otseselt valdajalt asja väljaandmist kaudsele valdajale või viimase keeldumise korral valduse ülevõtmisest asja väljaandmist endale.
  • Käesoleva seaduse § 93 kohaselt väljaandmisnõude loovutamisega omandatud asja valdaja võib uuele omanikule esitada vastuväited, mida ta võiks esitada loovutatud nõude suhtes.
    Vindikatsiooninõue on omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusvastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valduse üleandmise nõudega. Nõue on suunatud asja väljaandmisele.
    Sellega saab asja välja nõuda ka kui asi on omanikult varastatud või kui omanik on asja kaotanud ja leidja ei ole seda veel omandanud .
    Vindikatsiooninõudega saab ebaseaduslikust valdusest nõuda välja nii vallas- kui kinnisasju
    Vindikatsiooninõude aluseks on valduse rikkumise fakt, millega võib kaasneda ka ülejäänud õiguste rikkumine ja nõude esemeks on nõue rikkumise kõrvaldamiseks. Väljanõutav asi peab olema alles ja individualiseeritud kujul, st välja saab nõuda vaid sama asja, mis seaduslikust valdusest välja läks, kuigi asja väärtus on võib-olla vähenenud .
    Välja võib nõuda ka üksnes asja vilja kui asi ise on hävinenud .
    Väljanõudjaks on omanik aga ka asja heauskne omandaja kes ei ole asja veel omandanud kui asi läks võõrasse valdusse õigusliku aluseta.
    Väljanõue on suunatud isiku vastu kelle faktilises valduses asi on, seega asja otsese valdaja vastu.
    Nõuet ei saa suunata valduse teenija vastu, v.a juhul kui isik kellele valduse teenrina allub, eitab oma valdust.
    Kui faktiline valdaja on juba mitmes ebaseaduslik valdaja siis võidakse eelnenud ebaseaduslikud valdajad kaasata kohtuprotsessi kolmandate isikutena.
    Piirangud
    Vallasasja ei saa AÕS § 95 kohaselt välja nõuda heauskselt omandajalt kui vallasasi oli omaniku valdusest läinud välja tema tahte kohaselt. (NB! Piirang ei kehti, kui asi on omaniku valdusest läinud välja tema tahte vastaselt – nt varastatud, kaotatud, vt järgmine punkt)
    Heauskselt omandajalt saab vallasasja välja nõuda 5 aasta jooksul alates tema poolt valduse saamisest kui vallasasi oli endiselt omanikult tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud.
    Heauskselt omandajalt ei saa tagasi nõuda raha ega esitaja väärtpabereid ega ka avalikul enampakkumisel müüdud vallasasju.
    Kinnisasja ei saa välja nõuda heauskselt omandajalt, kes on kinnistusraamatusse sisse kantud omanikuna, ka siis kui eelmine kanne, mille alusel omand üle anti, oli tehtud õigusliku aluseta.
    Heauskse omandaja õigused on seadusega kaitstud ja lõplikud kuna ta toetus kinnistusraamatu avaliku usaldatavuse ja õigsuse põhimõttele.
    Valdaja vastutus asja ja päraldiste eest (AÕS § 84)
  • Pahauskne valdaja on kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse (kahju õigusvastase tekitamise sätetele.
  • Isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, vastutab asja ja selle päraldiste hävimise ning nende väärtuse vähenemise eest, välja arvatud, kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses.
  • Kui valdaja on heauskne, ei vastuta ta asja ja selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, kui hävimine või väärtuse vähenemine on toimunud enne hagi esitamisest teadasaamist. Valdaja vastutab asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, mis on toimunud tema süül pärast hagi esitamisest teadasaamist.
  • Kui valdaja võõrandas asja kohtumenetluse ajal pärast seda, kui ta sai teada või pidi teada saama hagi esitamisest, vastutab ta nagu pahauskne valdaja, välja arvatud juhul, kui võõrandamine oli hädavajalik asja rikkumise ärahoidmiseks.
    § 85. Kasu väljaandmine ja hüvitamine
  • Valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037–1040 (alusetu rikastumine)
  • Isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, on kohustatud lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule hüvitama ka saamata jäänud kasu, mida omanik ise asja vallates oleks saanud.
    § 88. Kulutuste hüvitamine valdajale
  • Valdaja võib nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1042.
  • Valdajal on õigus asjale tehtud kulutustega loodud parendused asja küljest ära võtta tingimusel, et ta taastab väljaantava asja endise seisundi. Selline õigus on välistatud, kui parenduste äravõtmine ei ole parendusi rikkumata võimalik või kui valdajale hüvitatakse väärtus, mis kulutustega loodud parendusel oleks pärast asjast eraldamist.
    Rikkumise kõrvaldamise ja rikkumisest hoidumise nõue ehk negatoorhagi (AÕS § 89).
    Kui tegemist on omandi rikkumisega, mis ei ole seotud valduse kaotusega, saab esitada negatoorhagi. Koos negatoorhagiga võib esitada ka kahjuhüvitusnõude. (Nt naabril ohtlik hoone, mis võib vajuda teise naabri maale).
    Kõik rikkumised ei ole alati õigusvastased, nt talumiskohustused, naabrusõigused. Talumiskohustused võivad olla era- ja avalikõiguslikud.
    AÕS § 89. Omandi kaitse valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral
    Omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist , võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.
    V LOENG
    Vallasomand
    TsÜS § 50 lg 2 kohaselt on asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Sama paragrahvi lg-e 1 kohaselt on kinnisasjaks maapinna piiritletud osa (maatükk).
    Seega on vallasomandiks lihtsustatult, isiku täielik võim vallasasjade üle.
    Vallasomand tekib kas:
    a)Algselt ehk originaarselt – st omandiõigus ei põhine eelmise omaniku üld- või eriõigusjärglusel(leiu teel)
    b)Tuletatult ehk derivaatselt – varasema omaniku ja uue omaniku on üld- või eriõigusjärglus(pärandi suhtes)
    a) Tehinguliselt või
    b) Seadusjärgselt
    Tehinguliseks omandamiseks on vaja:
    1) asjaõiguskokkuleppe sõlmimist,
    2) asja üleandmist omandajale (vt AÕS § 92)
    § 92. Vallasomandi tekkimine üleandmisega
    (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.
    (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta.
    Asjaõiguskokkulepe: On asjaõiguslik leping, millega pooled lepivad kokku teatud eseme omandi üleminekus omandajale
    • Vallasasja asjaõiguskokkulepe on vormivaba (sh võib olla sõlmitud ka vaikimisi)
    • Peab ulatuma konkreetsetele asjadele, mitte aga asjade kogumitele
    • Vallasasjade puhul on lubatud ka tingimuslik asjaõiguskokkulepe (nt omandireservatsiooni korral läheb omand üle peale ostuhinna täielikku tasumist – vt VÕS § 233)

    Asja üleandmine:
    Vallasasja omandiõiguse tekkimiseks ei piisa üksnes asjaõiguskokkuleppest, vajalik on asi (asja valdus) omandajale ka üle anda – valduse signaalfunktsioon
    Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta.
    Omandaja ja võõrandaja kokkuleppel võib jääda asja valdus ka võõrandajale, omandaja omandab sel juhul kaudse valduse (AÕS § 94)
    Kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asendada valduse üleandmise väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale (AÕS § 93)
    Asja üleandmist ei ole vaja ka kinnistamata merelaeva puhul (AÕS § 92´)
    Vallasasjade puhul kehtib omandaja heausksuse eeldus.
    Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Heausksus peab olema kuni valduse üleandmiseni.
    Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda.
    Heauskset omandamist ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli kaudne valdaja, kehtib sama juhul, kui asi oli otseselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seda põhimõtet ei kohaldata raha või esitajaväärtpaberite, samuti avalikul enampakkumisel omandatud asja suhtes. (Vt AÕS § 95)
    Koormatiste lõppemine tehingulisel omandamisel (vt AÕS § 95 ´)
    Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale.
    Kui asi on juba enne omandamist omandaja valduses, siis lõpevad kolmanda isiku õigused üksnes siis, kui omandaja on saanud valduse võõrandajalt
    Kui võõrandatud asi jääb võõrandaja või mõne teise isiku valdusesse, lõpeb asja koormav kolmanda isiku õigus üksnes siis, kui omandaja saab asja otsese valduse
    Kolmanda isiku õigus ei lõpe , kui omadaja ei ole omandi üleandmise ajal õiguse suhtes heauskne
    Vallasasja omandamise võimalused seaduse alusel:

    Hõivamise korral tekib vallasomand peremehetu vallasasja valdusse võtmisega tahtega saada selle omanikuks (AÕS § 96 lg 1)
    Asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. (AÕS § 96 lg 3)
    Metsloom on peremehetu, kui ta on looduslikus vabaduses (AÕS § 96 lg 4)
    Asja ei saa omandada, kui hõivamine on seadusega keelatud või valdusse võtmine rikub teise isiku õigust asin hõivata. (AÕS § 96 lg 2)
    • Leitud vallasasja omandamine (AÕS § 100)

    Leiu esemeks on kaotatud asi, st asi millel ei ole valdajat (mitte aga peremehetu)
    § 100. Leiu omandamine
    (1) Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik ei ole selgunud ühe aasta jooksul, arvates leiust teatamisest, omandab leidja asja või seda asendava raha.
    (2) Kui asja väärtus ei ületa 50 eurot, algab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja kulgemine leiupäevast.
    (3) Leiukoha kohalik omavalitsus omandab asja või seda asendava raha, kui politsei on leidu hoidnud ühe aasta jooksul, arvates asja valdusse võtmisest.
    (4) Leidja ei omanda asja, kui ta rikub teatamiskohustust või varjab leidu.
    (5) Leiu omandamisega lõpevad asja koormanud kolmanda isiku õigused.
    Leidja - isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud
    Leidja õigused ja kohustused:
    1) kohustus leiust teatada (§ 98) (peab sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab 50 eurot)
    Asja leidmisel elamus , avalikus, asutuses või transpordivahendis tuleb leid anda üle majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile – see kellele asi üle anti loetakse leidjaks
    2) Kohustus asja hoida ja säilitada (§ 99 lg 1)
    3) Kui kergesti riknev või säilitamine ebamõistlikult kulukas võib asja müüa avalikul enampakkumisel ja säilitama raha (§ 99 lg 2 ja 3)
    4) Õigus saada asja tagasi andmisel leiutasu ja õigus tehtud vajalike kulutuste hüvitamisele asja omaniku poolt (§ 101) – ei saa nõuda leiutasu, kui ta leidu varjas!!
    • Peitvara leidmine (AÕS § 103)

    Peitvara (AÕS § 103) on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi nagu kalliskivid, pärlid või väärismetallid, mille omanikku ei saa kindlaks teha (on leiu eriliik)
    Peitvara omandab isik, kelle kinnisvaralt asi leiti
    LEIUTASU:Peitvara leidjal on õigus saada leiutasu peitvara pooles väärtuses.
    Peitvara väärtus määratakse leidja ja omaniku kokkuleppel, vaidluse korral määrab selle kohus.
    Leidja, kes otsis peitvara kinnis - või vallasasja omaniku nõusolekuta, leiutasu ei saa.
    ERILISE VÄÄRTUSEGA PEITEVARA:Peremehetu looduslik või ajaloolise, teadusliku, kunsti- või muu kultuuriväärtusega asi kuulub riigile, sõltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti.
    (2) Isik, kelle kinnisasjast käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asi leitakse, on kohustatud lubama asja väljakaevamist, kui temale hüvitatakse sellega tekitatav kahju.
    • Ümbertöötamine, segamine , ühendamine (AÕS §-d 106 -107)

    ümbertöötamine (§ 106)
    Võõra vallasasja heausksel ümbertöötlemisel:
    ● asi kuulub asi ümbertöötlejale kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast
    ● Asi kuulub esialgsele omanikule kui töö on vähemväärtuslikum esialgsest asjast
    ● Võõra asja pahausksel ümbertöötamisel on esialgsel omanikul mõlemal juhul õigus uus asi endale nõuda
    Ühendamisel ja segamisel (§ 107)
    Kui muutuvad asjad ühe tervikliku asja olulisteks osadeks, siis läheb asjad endiste omanike kaasomandisse
    Kui üht ühendatud asjadest tuleb lugeda peaasjaks, saab selle omanik ühendamise teel tekkinud tervikliku asja ainuomanikuks.
    Kui vallasasi ühendatakse maatükiga sel viisil, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale.

    Igamine (§ 103- 114´)
    Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik
    Igamine on välistatud, kui valdaja on pahauskne.
    Valdaja on pahauskne, kui ta valduse saamisel teadis või pidi teadma, et ta valduse saamisega ei omandanud asja, või kui ta sai seda teada enne igamistähtaja möödumist.
    Vallasasja omandamine võib olla igamise teel nt siis, kui:
    • Omanik on asja omandanud omanikult, kuid omandi üleandmist ei ole toimunud (nt omaniku teovõime või asjaõiguskokkuleppe puudumine);
    • Päritakse heauskselt pärandajale mittekuuluv asi;
    • Kui omandmine toimub mitte omandi üleandmisega vaid ühepoolse valduse võtmisega (ekskombel võõra asja võtmine);

    Igamine katkeb, kui (AÕS § 114 lg 1.):
    ● omavaldaja kaotab valduse
    ● otsese või kaudse valdaja vastu esitatakse nõue omandi kaitseks
    ● valduse teenija vastu esitatakse nõue omandi kaitseks
    ● omanik asub oma õigust teostama omavaldaja teadmisel ja viimane ei ole selle vastu vaielnud.
    • Loodusvilja omandamine (§ 115)

    Asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab vilja omanikuks vilja asjast eraldamise hetkel (AÕS § 115 lg 1)
    Isik kelle on vilja omandamise õigus, kuid kes ei valda asja, saab vilja omanikuks selle üle valduse saamisel. (AÕS § 115 lg 2)
    VALLASOMANDI KÄSUTAMINE
    Omanikul on õigus:

    VALLASOMANDI LÕPPEMINE
    Lõppemiseks ei piisa üksnes valduse kaotamisest.
    Vajalik on ka õigusalus (causa).
    Vallasomandi lõppemine võib olla kas:
    1) suhteline (omand läheb üle teisele isikule)
    2) Absoluutne (omanik ei soovi enam asja omada või asi hävib)
    Vallasomand lõpeb:
    1) Lõppemine ilma uue omandi tekkimiseta
    • Omaniku vabatahtliku loobumise teel asjast. ( loobub asja valdusest, tahtega omadest omandist loobuda)
    • Omaniku tahte vastaselt, kui asi hävib või muutub peremehetuks. ( kodustatud metsloom jookseb ära )
    2) Lõppemine omandi üleminekuga teisele isikule.
    • Asja vabatahtliku üleandmise ja valduse ülekandmise teel
    • Omaniku tahte vastaselt, kui mõni teine isik omandab tema valdusest välja läinud asja leidmise, töötlemise, üleandmise või igamise teel.
    Lõpeb ka:
    ● ümbertöötlemisega (AÕS § 106 lg 1)
    ● ühendamise ja segamisega (AÕS § 107 lg 1, 2 ja 4)
    ● kinnisasjaga ühendamisel - vallasasjast saab maatüki oluline osa ja kinnisomand ulatub ka sellele asjale. (AÕS § 107)
    KINNISOMAND
    Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele
    Kinnisomandi esemeks on:
    1) kinnisasi – so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1),
    2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis
    3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3)
    Kinnisasjaga ajutiselt ühendatud asjad ja piiratud asjaõiguse alusel ühendatud asjad säilitavad oma iseseisvuse.
    Kinnisomandi ulatus
    1. Horisontaalne ulatus
    • Seotud maatüki piiridega.
    • Pannakse paika piiriga külgnevate maatükkide vahel seaduses sätestatud korras plaanide ja piirimärkidega (AÕS § 128 lg 1)
    • Kinnisasja omanikul on kohustus tagada piirimärgistuse säilimine. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada (AÕS § 128 lg 2) võib naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist. Sellega seonduvad kulutusedkannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades. (AÕS § 128 lg 3)
    • Lisaks veel maakatastri seadus!
    AÕS § 127
    Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.
    Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu.
    § 129. Piiri kindlakstegemine
    (1) Kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha.
    (2) Kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa.
    AÕS § 130 Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses. (Valdkonda reguleerib maapõueseadus)
    Kinnisomandi ulatus veekogule (AÕS § 131)
    Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub selle kinnisasja omanikule
    mitme kinnisasja piires olevast veekogust kuulub igale kaldaomanikule see osa, mis on kas:
    1) veekogu keskele tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel või
    2) veekogu kesk
    punktist vastava omaniku kaldapiiripunktidele tõmmatavate mõtteliste joonte vahel
    Kuivanud jõesäng või jões tekkinud saar on lähemate kallaste omanike omandis.
    Iga kaldaomaniku omandis on see osa jõesängist või saarest , mis on keset jõge tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele ristim tõmmatavate mõtteliste joonte vahel.
    Maatükk, mis veevoolu või muu loodusjõuga on kistud ühelt kinnisasjalt ja viidud teisele, muutub teise kinnisasja osaks, kui ta sellega kindlalt liitub. Ärakistud maatüki eest võib endine omanik nõuda hüvitist vastavalt uue omaniku kasule.
    Pinnas, mis kaldale uhutakse või millega kallast täidetakse, jääb kalda osaks (AÕS § 132)
    Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir
    Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on kaldakinnisasja oluline osa (AÕS § 133)
    Avalikud veekogud on toodud VeeS § 5 lg 1
    Avalikud veekogud ise kuuluvad riigile (VeeS § 5 lg2)
    VeeS § 5. Avalikud veekogud
    (1) Avalikud veekogud on:
  • sisemeri (vt MPS § 4);
  • territoriaalmeri (vt MPS § 5 ja 6);
  • piiriveekogude Eestis paiknevad osad;
  • Võrtsjärv ;
  • Mullutu laht;
  • Suurlaht;
  • Emajõgi ;
  • Narva jõgi ;
  • Nasva jõgi;
  • Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani;
  • Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni.
    2. Kinnisomandi vertikaalne ulatus (AÕS § 127)
    • Kinnisomand ulatub lisaks maapinnale ka õhuruumile ülalpool seda ja maapõuele selle all
    • Ulatus sõltub omaniku huvist kinnisasja kasutamisel
    • Huvi sõltub konkreetse kinnisasja kasutusotstarbest
    • Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu
    • Omaniku huvi rikkumise korral AÕS § 89 nõue

    Kinnisomand ei ulatu veel:
    • Seaduses sätestatud maavaradele (AÕS § 130 lg 1)
    • Põhjaveele (AÕS § 134)

    MaaPS § 4 lg 1 kohaselt kuuluvad riigile aluspõhja maavara , üleriigilise tähtsusega maardlas olev maavara ning ravitoimega järve- ja meremuda (ravimuda) ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu.
    Omanik võib kasutada maavara.
    MaaPS § 59 ja 60 alusel oma tarbeks, samuti võib ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandus tekkivat ja ülejäävat kaevist ka võõrandada.
    KINNISASJA OMANDAMINE
    Omandamine võib toimuda kas:
    1) tehinguliselt (Müük, kinge jne)
    2) Mitte tehinguliselt ( pärimine , igamine, sundvõõrandamine, sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel, peremehetu kinnisasja hõivamine riigi poolt)
    Tehingulisel omandamisel vaja:
    1) Notariaalne võlaõiguslik kohustistehing (AÕS § 119)
    2) Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks notariaalselt tõestatud(AÕS § 120)
    3)Kande tegemine kinnistusraamatusse
    Kande tegemiseks vaja:
    1) Kinnistamisavaldust (AÕS § 62´lg 1)
    2) vormikohast käsutustehingut ning nõusolekuid isikutelt, kelle õigusi kanne puudutab.
    Mittetehinguline omandamine
    Omandamine hõivamise, pärimise, sundvõõrandamise, sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel – omand läheb üle juba enne kinnistusraamatusse kandmist
    Omandaja saab maatükki käsutada alles siis, kui ta omanikuna kinnistusraamatusse kantud
    Hõivamine (AÕS § 126 lg 3)
    Kinnisasja, millest on loobutud , hõivamise õigus on riigil. Hõivamise teel omandi tekkimiseks kinnisasjale on vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse.
    Igamine
    Jaguneb kaheks:
  • Omandamine kinnistusraamatukande igamise teel
  • Omandamine igamise teel
    Kinnistusraamatu kande igamisega (AÕS § 123 lg 1)
    Kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik.
    (Nt kanti kinnistusraamatusse tühise tehingu alusel, seega on tegemist ebaõige kandega, kui aga valdab kinnisasja 10 aastat järjest, siis saab valdaja ka sisuliselt omanikuks).
    Omandamine igamisega AÕS § 124 - lg 1
    Kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse või mille omanikku kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik oli enne valdaja poolt valdusesse saamist surnud ja 30 aasta jooksul ei ole tehtud kinnistusraamatusse niisugust kannet, mille tegemiseks on vajalik omaniku nõusolek, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna.
    Pärimine – pärimisel lähevad üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Ka kinnisomand läheb üle. Kinnisomand jääb esialgu valeks, pärija peab ümber tegema. Vajalik kande hilisem tegemine kinnistusraamatusse.
    Sundvõõrandamine kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest ( PS § 32 lg 1 ja kinnisasja sundvõõrandamise seadus).
    KINNISOMANDI KÄSUTAMINE
    Kinnisomandi käsutamine:Igasuguseks käsutamiseks on vaja notariallset tõestatud kokkulepet ja avaldust.
  • Kinnisasja ülekandmine
  • Kinnisasja koormamine asjaõigustega
  • Kinnisasjade ühendamine ja jagamine-Selle puhul jäävad kinnisasjal kolmandate isikute õigused, mis kinnistusraamatusse oli kantud, jäävad kehtima.
    Kinnisomandi lõppemine:
    1. Kinnistu võõrandamisel – omaniku omal tahtel kustutatakse ta omanikuna kinnistusraamatust. Erand- sundvõõrandamisel- omaniku tahte vastaselt. Omaniku jaoks lõppeb võõrandamisel kinnisomand.
    2. Kinnistu enda kustutamisel kinnistusraamatust (nt ühendamisel teise kinnistuga, kinnistu kustutamine omanikule langemisel , korteriomandi lõpetamisel) – nendel juhtudel jääb kinnisasi (st maa piiritletud osa koos selle oluluste osadega) ise üldjuhul alles, aga lõpeb omand kinnistule tema endisel kujul.
    3. Kinnisomandist loobumine - Omanikul õigus esitada selleks notariaalne avaldus - kinnisasja hõivab riik(keegi teine ei saa), kui tehakse sellekohane kinnistusraamatusse kanne. AÕS § 126 lubab igal omanikul oma kinnisomandist loobuda.
    KINNISOMANDI KITSENDUSED
    Kinnisomandi kitsendused jaotatakse ( AÕS § 140)
  • Seadusjärgsed-tulevad otse seadustest . Kinnistusraamatusse üldjuhul ei kanta -on kõigile nähtavad, kuna tulevad seadustest.
  • seatud tehinguga,
  • seatud kohtuotsusega-see on siusliselt seadusjärgne , aga teoorias tuuakse eraldi välja.
    Seadusjärgsed omandi kitsendused hõlmavad:
  • käsutusõigust (valdavalt võõrandamiskitsendused) NT: muinsuskaitsest tulevad piirangud
  • kasutusõigust (valdavalt naabrusõigused) eesmärk on nende isikute huvide katsmine, kes end teatud suhtes peavad omanikule allutama. Nendeks isikuteks on nii piirnevate maatükkide omanikud ( naabrid ) ja kaugemad eraõiguslikud isikud kui ka üldsus, riik.
    Omaniku tehinguline enesekitsendamine võib hõlmata:
  • kasutusõigust ja
  • käsutusõigust.
    Omaniku õiguste tehinguline kitsendamine toimub lepingu alusel. Sellisteks kitsendusteks on kinnisasjale seatavad piiratud asjaõigused (hoonestusõigus, servituudid, ostueesõigus, reaalkoormatis, hüpoteek), aga ka võlaõiguslikud kitsendused (rent, üür)-nende kohta kannet pole.
    Tehinguliselt on võimalik mitte ainult omandit kitsendada, vaid ka eraõiguslikke seadusjärgseid kitsendusi vähendada.
    Tehingulised kitsendused muudetakse nähtavaks kinnistusraamatu kandega.
    Seadusjärgsed kitsendused tulenevad seadusest ja seepärast puudub vajadus nende täiendavaks nähtavaks tegemiseks.
    Seaduslikud kitsendused: Võõral maatükil viibimine
    Varem reguleeris AÕS § 142. Alates 01.08.2014 see säte kehtetu .
    Reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 2 jagu (§-d 32-39): Õigus kasutada võõrast maatükki ja veekogu.
    Võõral maatükil võib viibida üksnes omaniku loal
    Seda luba (va õuemaal) aga eeldatakse, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest, siis eeldatakse, et see nõusolek on olemas.
    Võõral maatükil viibides tuleb arvestada maatüki omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist (KeÜS § 32)
    Võõral maatükil võib korjata looduses vabalt kasvavaid marju, seeni, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid sarnaseid loodussaadusi, kui omanik ei ole määranud teisiti (KeÜS § 34)
    Lõkke tegemine on võõral maatükil lubatud üksnes omaniku loal- Omaniku luba eeldatakse olevat omaniku poolt lõkke tegemiseks ettevalmistatud ja tähistatud kohas (KeÜS § 36).
    Võõral maatükil võib telkida või muul viisil püsivamalt peatuda üksnes omaniku loal.
    Luba telkimiseks või muuks püsivamaks peatumiseks eeldatakse olevat väljaspool selgelt piiritletavat kompaktse asustusega ala, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe telkimist või muud püsivamat peatumist piirata, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest. Loa olemasolu ei eeldata kauemaks kui ööpäevaks.
    Telkimise ja muu püsivama viibimise korral selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas tuleb hoiduda väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele. (KeÜS § 35)
    KeÜS § 33. Võõral maatükil asuva tee ja raja kasutamine
  • Avalikult kasutatavaid teid ja erateid võib kasutada igaüks teeseaduses ning muudes seadustes sätestatud ulatuses.
  • Teid, mis ei ole rajatised, (edaspidi rada ) võib kasutada jalgsi , jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
  • Omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Eratee või raja kasutamise liigset koormavust eeldatakse õuemaal asuva eratee või raja korral, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    Veekogu avalik kasutamine (KeÜS § 37)
    Veekogu avalikku kasutust ei või kaldaomanik takistada, sealhulgas ei või ta sulgeda vooluveekogu veeliikluseks suuremas ulatuses kui üks kolmandik selle laiusest.
    Avalikul ja avalikult kasutataval veekogul võib tasuta ja püügiõigust vormistamata püüda kala ühe lihtkäsiõngega, järgides kalapüügiseadusega või selle alusel sätestatud piiranguid.
    Veekogu, mis ei ole avalikult kasutatav, võib kasutada üksnes omaniku loal. (järv, tiik) .Luba veekogu avalikuks kasutuseks eeldatakse olevat, kui veekogu ei ole piiratud ega tähistatud viisil, millest ilmneb tahe piirata veekogu kasutamist, või kui tahe piirata veekogu kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest.
    (Veekogu avalik kasutamine on suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük, veevõtt ning muul viisil veekogu kasutus, mis vastavalt veeseadusele ei ole vee erikasutus, avaliku kasutamise alla ei kuulu mootorsõidukiga vees või jääl liikumine)
    Kallasrada (KeÜS § 38)
    Avalikult kasutatava veekogu ääres on veekogu avalikuks kasutamiseks jäetud kallasrada
    Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit.
    Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (ajutine kallasrada ).
    Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada (va § 38 lg 5 ja § 39 erandid)
    Kui ajutisel kallasrajal liikumine on takistatud, peab kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav
    Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama ehitise kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks.
    NAABRUSÕIGUSED
    Kahjulikud mõjutused (§ 143)
    Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma , soojuse, müra , põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.
    Kui käesoleva paragrahvi eelnevalt nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist.
    Tuleb hinnata mõjutuste iseloomu selles piirkonnas, samuti kas mõjutused ületavad keskkonnanõudeid (nt tööstuspiirkonnas ühed keskmised objektiivsed tingimused, linnaäärses elamupiirkonnas teised).
    Kui mõjutused on selles piirkonnas ülemääraselt suured või ületavad keskkonnaalaseid piirmäärasid, siis saab nõuda AÕS § 89 ja VÕS § 1055 alusel mõjutuste lõpetamist ja edaspidist hoidumist, samuti VÕS § 1043 alusel tekkinud kahju hüvitamist.
    Keelatud rajatis või seadeldis (AÕS § 144)
    1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale.
    (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas seadusega, on õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist .
    Sätte eesmärk on ennetavalt nõuda rajatise mittepüstitamist, mis võib tekitada keelatud mõjutusi kinnisasjale (nt tuulegeneraator, võimas raadiosaatja , sõnnikuhoidla jne)
    Tuleks nõue esitada mitte ainult maaomaniku vastu, kelle maale seda hakatakse püstitama või on püstitatud, vaid kõigi seadeldisega seotud isikute vastu (vastasel juhul isegi kohtuotsuse puhul võib selle täitmine võimatuks osutuda).
    Varisemisohtlik ehitis (AÕS § 145)
    (1) Ehitist tuleb hoida sellises korras, et selle varisemisel või osade eraldumisel oleks välistatud naaberkinnisasja kahjustamine.
    (2) Omanik, kelle kinnisasja ohustavad käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolud , võib nõuda kahjuliku toime eest vastutavalt isikult ohu kõrvaldamist.
    Kui kahjuliku toime eest vastutav isik ei ole teada, võib ta nõuda ohu kõrvaldamist valdajalt.
    Säte on mõeldud ohu kõrvaldamiseks, milleks võib kasutada erinevaid meetmeid – nt parandada ehitis, lammutada, konserveerida jne
    Kohtuotsus on sundtäidetav. Kohtutäitur võib lasta ohu kõrvaldada kohustatud isiku kulul (TMS § 182)
    Keelatud süvendamine (AÕS § 146)
    (1) Maatükki ei või süvendada selliselt , et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või et muul viisil kahjustataks seal asuvaid ehitisi .
    (2) Süvendamine on lubatud, kui süvendaja paigaldab muu toe või võtab tarvitusele ohtu või kahju ärahoidvad abinõud.
    Sätte eesmärk on kaitsta naaberkinnisasja sellise maapõue süvendamise eest, mistõttu kaoks vajalik tugi ja naaberkinnisasi hakkaks seeläbi kahjustuma (varisema, lagunema )
    Ärahoidvad vahendid, on süvendaja valida – st kohtus ei saa nõuda konkreetsete abinõude rakendamist.
    Lisaks kohustamise nõudele selle sätte alusel on võimalikud võlaõiguslikud kahju hüvitamise nõuded (VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 7 ning VÕS § 1043)
    Naaberkinnisasja kasutamine (AÕS § 147)
     Kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine.
    § 148. Ehitis üle naaberkinnisasja piiri
  • Ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt käesoleva paragrahvi 2. Lõikele lubama.
  • Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist.
  • Naaberkinnisasja omanik võib nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osaMkõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles.
  • Hüvitise saamise nõue on eelistatud kõigile teistele nõuetele, mis lasuvad  kinnisasjal, mille piiridest ehitis väljub. Kokkulepe hüvitise suuruse või hüvitisest loobumise kohta kehtib, kui see on kantud märkusena kinnistusraamatusse.
    (5) Lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatule kohaldatakse hüvitisele kareaalkoormatiste sätteid.
    Talumiskohustuse näol on tegemist seadusjärgse kitsendusega juhuks, kui naaberkinnisasjal olev ehitis (hoone või rajatis) on ehitatud ekslikult üle piiri.
    Sama kitsendus on ka lg 6 kohaselt hoonestusõiguse või servituudi kahjustamisel
    Oluline on ehitamisel heausksus piiride või ehitamist lubanud asjaõiguse osas. ( Riigikohus on pidanud pahauskseks seda, kui ei ole piirialale ehitamisel piiride täpset asukohtu kontrollitud)
    § 149. Üle piiri ulatuvad juured, oksad ja viljad
  • Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud.
  • Kui kinnisasja omanik lubab alles jätta tema kinnisasjale ulatuvaid oksi, on tal õigus nende okste viljadele tema kinnisasja piirides oleva oksa ulatuses.
  • Kinnisasja omanikul on õigus viljadele, mis on kukkunud tema kinnisasjale naaberkinnisasjalt kasvavalt puult või põõsalt.
  • Kinnisasja piiril kasvava puu vili, samuti puu maharaiumisel või mahalangemisel ka puu ise kuulub naabritele võrdsetes osades.
    Säte on mõeldud naabrite vaheliste erimeelsuste reguleerimiseks üle piiri kasvavate juurte, okste ja viljade osas.
    Lisaks käesolevale normile on kinnisasja omanikul, kelle naabri puude ja põõsaste oksad ja juured tema kinnisasja kahjustavad, ka AÕS § 89 tulenev negatoornõue.
    § 150. Piiril kasvavad puud ja põõsad
    Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis.
    § 151. Piirirajatis
  • Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi , peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest.
  • Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile.
  • Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta.
    TEED, TEHNOVÕRGUD JA RAJATISED
    Need on kinnisomandi seadusejärgsed kitsendused, mis piiravad omandiõigust oluliselt.
    § 155. Avalikult kasutatav tee – sätte eesmärgiks on tagada omaniku kinnisasja läbiva avalikult kasutatava tee ka§ 155. Avalikult kasutatav tee
  • Omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena .
  • Kinnisasja omanik peab avalikult kasutatava tee äärses ribas järgima seadusjärgseid kitsendusi.
  • Eratee määratakse avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud korras.sutamine teiste isikute poolt
    § 156. Juurdepääs avalikult kasutatavale teele – eesmärk tagada juurdepääs avalikult kasutatavale teele, juhul kui selleks peab läbima teise isiku omandis oleva kinnisasja. Kinnisvara omanik võib nõuda selle eest omakorda hüvitist. § 158 – 159 tehnovõrkude ja rajatiste talumise kohustus.
    Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
    § 158. Tehnovõrgud ja -rajatised
    (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus - või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.
    VI LOENG
    SERVITUUDID
    Servituut – piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada asja kindlaks määratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides.
    Servituut on asjaõiguslik kasutusõigus, mis on sarnane võlaõiguslikule rendile või üürile
    Erineb võlaõiguslikust rendist või üürist, kuna kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, st kasutusõigus kinnistatakse n.ö. püsivalt (tähtajaliselt või ka tähtajatult)kinnisasja külge ja sellega muutub see asjaõigus kinnisaja osaks.
    Erinevalt võlaõiguslikest kasutusõigustest kehtiv ka kolmandate isikute suhtes.
    Kinnisasja omaniku vahetumisel kehtivad asjaõiguslikud kasutusõigused kinnisasja suhtes edasi sõltumata kinnisasja omaniku tahtest.
    Servituudi erinevad võimalused:
    omanik loobub kinnisasja või selle osa kasutusõigusest kellegi teise kasuks – omanikul tekib kohustus taluda mingit kasutust, mida ta muidu keelata võiks
    kellegi või mingi kinnisasja kasuks mingist tegevusest loobumine, mida omanik muidu oma kinnisasjal teha võiks
    omandikaitseõigustest loobumine (osaline) – nt lubatakse valitsevalt kinnisasjalt mingi kahjuliku mõju levimist teenivale kinnisasjale, nn naabrusõiguste laiendamine üle seaduses ette nähtud piiri
    Servituudid:
    1) Reaalservituudid,
    2) Isiklikud servituudid
    3. tinglik liik nn. „seadusjärgsed servituudid”, mis on seaduses sätestatud kinnisomandi kitsendustena (AÕS § 140- 158²,AÕSRS § 15² - naabrusõigused, tehnovõrkude talumise kohustus)
    REAALSERVITUUT
    Mõiste (AÕS § 172 lg 2)
    Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.
    Liigid:
  • Positiivne realservituut - valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama
  • Negatiivne reaalservituut -teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma
    Liigid veel:
  • Linnaservituudid (sademeservituut, üleehitamisservituut jne)
  • Külaservituudid (teeservituut, karjatamise servituut jms)
    Esemeks saavad olla vaid kinnisasjad.
    Reaalservituudid võivad olla igavesed -kinnisasja omaniku surm ei avalda selle püsimisele mingit mõju - reaalservituut on seatud kinnisasja huvides.
    Obligatoorne on kahe kinnisasja olemasolu.
    Põhiline erinevus isiklikust servituudist:
    Reaalservituut kuulub kinnisasja igakordsele omanikule ehk on seotud teatud kindla kinnisasjaga ja kuulub selle igakordsele omanikule. Isiklik servituut kuulub individuaalselt kindlaksmääratud isikule.
    Reaalservituudiga on seotud kaks kinnisasja:
    valitsev kinnisasi - mille kasuks servituut on seatud
    teeniv kinnisasi mis on servituudiga koormatud .
    Kui valitseva kinnisasja omanik maksab servituudiõiguse saamisel teeniva kinnisasja igakordsele omanikule perioodilist tasu, tuleks selline õigus tulevaste kinnisasjade omandajate suhtes kehtivuse omandamiseks garanteerida reaalkoormatise kandmisega valitseva kinnisasja kinnistusregistri ossa.
    Reaalservituuti saab seada (reaalservituudi ese):
    • Kinnisasjale tervikuna või selle reaalosale
    • Hoonestusõigusele
    • Kaasomand – mõttelisele osale ei saa seada, saab reaalosale või kogu kaasomandile
    • Mitu kinnisasja – peab olema sama õigus, mis laieneb mitmele kinnisasjale, võib koormata mitut kinnisasja ühe valitseva kinnisasja omaniku kasuks või ühte kinnisasja mitme valitseva kinnisasja omaniku kasuks

    Reaalservituudi tekkimine
    Reaalservituudi seadmiseks vajalik teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõigusleping (võib olla tingimuslik).
    Vajalik ka kinnistusraamatukanne.
    Hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib omanik reaalservituudiga koormata ainult hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul.
    Reaalservituut ei teki igamisega
    Servituudi seadmise lepingus määratakse kindlaks servituudi sisu, teostamise viis ja vahendid, vajadusel servituudi tähtaeg, poolte kohustused seoses servituudiga (nt tee korrashoid )
    NB! Kõik olulised kokkulepped tuleks fikseerida servituudi seadmise lepingus ja kinnistusraamatus, vastasel juhul võlaõiguslikud – ei kehti nt kinnisasja uue omaniku suhtes
    VALITSEVA KINNISASJA OMANIKU ÕIGUSED (§ 178)
    Reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid , mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav.
    Valitseva kinnisasja vajaduste suurenemine ei suurenda iseenesest teenival kinnisasjal lasuvat koormatist
    Teostamine ehitise või seadeldise abil (§ 179):
    valitseva kinnisasja omaniku kohustus on see rajada ja korras hoida ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedada, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti.
    kui ehitis või seadeldis on käiku antud ka teeniva kinnisasja huvides, kannavad valitseva ja teeniva kinnisasja omanikud ehitamise ja korrashoiu kulud vastavuses saadava kasuga.
    kui ehitise või seadeldise korrashoiu kohustus lasub teeniva kinnisasja omanikul, kohaldatakse vastavaid reaalkoormatise sätteid.
    valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
    Teostamise viisi muutmine (§ 180):
    Teeniva kinnisasja omanikul on õigus nõuda enda kulul reaalservituudi teostamise viisi muutmist , kui reaalservituudi senist majanduslikku otstarvet võib saavutada ka teostamise viisi muutmise korral ja kui senine teostamise viis on teeniva kinnisasja omaniku huvidele uue viisiga võrreldes tunduvalt kahjulikum.
    Servituudi teostamise viisi muutmisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma
    Teostamise koha muutmine (§ 181):
    Kui reaalservituudi teostamine piirdub teeniva kinnisasja ühe osa kasutamisega ja mõni teine osa on selleks niisama sobiv ning reaalservituudi teostamine senisel osal on teeniva kinnisasja omanikule mõne teise osaga võrreldes tunduvalt kahjulikum, on tal õigus nõuda, et reaalservituuti teostataks kinnisasja teisel osal.
    Ümberpaigutamisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma
    Reaalservituudi jagamatus (§ 182)
    Reaalservituut on jagamatu – st seda ei saa osaliselt kellelegi loovutada ning sama servituuti mõne teise kinnisasja kasuks seada
    Nii valitseva kui teeniva kinnisasja jagamisel jääb servituut kehtima kõigi jagamisel tekkinud osade suhtes
    Kui reaalservituudi teostamine pärast valitseva kinnisasja jagamist piirdub ühe osa huviga , on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust teiste osade suhtes.
    Kui mitu servituuti või servituut ning muu kasutusõigus koormavad kinnisasja kinnistusraamatu ühel ja samal järjekohal ning neid õigusi ei saa koos kas täielikult või osaliselt teostada, võib iga õigustatud isik nõuda õiguste teostamist viisil, mis vastab kõige enam kõigi õigustatud isikute huvidele (AÕS § 183)
    Reaalservituudi kaitse
  • Valduse kaitse abinõud
  • Negatoorhagi (AÕS § 89) esitamise õigus
    Lõppemine
    Tavaliselt kas tähtaja mõõdumisel või kokkuleppel
    Kuid ka Lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel: olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju ja teatab tähtajatu reaalservituudi lõpetamisest või tähtajalise reaalservituudi ennetähtaegsest lõpetamisest kuus kuud ette.
    Lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel:
    kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, võib nõuda valitseva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju.
    Kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, võib nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks.
    Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga.
    ISIKLIKUD SERVITUUDID
    Erisus võrreldes reaalservituudiga,
    seatakse konkreetse isiku huvides
    Kestab maksimaalselt selle isiku eluea
    ei ole reeglina üleantav- päritav
    Isiklikud servituudid:
  • Kasutusvaldus ( ususfructus – vilikasutus)
  • Isiklik kasutusõigus
    KASUTUSVALDUS
    Mõiste: KASUTUSVALDUS – kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju (AÕS § 201 lg 1)
    § 203. Kasutusvalduse tekkimine
    Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
    On asjaõiguslik vaste rendile. Samas kasutusvaldus ei pea olema tasuline.
    Kõige laialdasem omandiõiguse piirang – ei saa üksnes käsutada, kasutusõigust piirab vaid nõue, et kasutama peab heaperemehelikult, säilitades asja senise majandusliku otstarbe ja kasutaja ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada.
    Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (vajalik fikseerida kinnistusraamatus)
    Kasutusvalduse esemeks võib olla:
    maatükk,
    hoonestusõigus,
    korteriomand, korterihoonestusõigus korterihoonestusõigus,
    nii üksikasjad kui asjade kogumid. Kasutusvaldus laieneb ka vallasasjadele, mis on kinnisasja päraldisteks (nt põllutööriistad , vilja seeme , põllumajanduslik vallasvara , mis teenib põllumajandusliku kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist).
    Ka laevakinnistusraamatusse kantud laevad
    Kasutusvaldusega võib välistada mõne kindla kasutusviisi või kinnisasja mõne osa kasutamise (AÕS § 201 lg 3). (Näiteks välistatakse metsa kasutamine või näiteks antakse kasutusse 10 ha põldu,aga ülejäänud 2 ha põllu kasutus välistatakse)
    Praktikas on kasutusvaldusel tähtsus nõ erijuhtudel, kuna palju paindlikum on nt võlaõiguslik rent või üür
    Kasutusvaldus on isiklik õigus, mille üleantavus on seadusega piiratud- eeldab isiklikumat suhet asjaga (nt pärandi korral seab pärandaja kasutusvalduse abikaasale, kinkelepingu puhul jätab omanik endale õiguse surmani sees elada, ka kohus võib ühise pärandi või ühise omandi jagamisel seada kasutusvalduse osade väärtuste võrdsustamiseks jne)
    Riigi omandis olevale varale võib vastavalt RVS § 19 seada kasutusvaldust riivara valitseja või selle poolt volitatud asutuse otsusel avaliku enampakkumise või valikenampakkumise teel
    Ilma konkursita võib seada kasutusvaldust Vabariigi Valitsuse loal
    Riigile kuuluvaid eluruume kasutusvaldusesse ei saa anda
    Riigile kuuluvaid kinnisasju võib koormata kuni 50 aastaks, vallasvara kuni 5 aastaks ning ruume 10 aastaks
    VV otsusega võib kinnisasju koormata kasutusvaldusega ka kauemaks.
    AÕS § 213 kohaselt määratakse Kasutusvaldusest tulenevad õigused ja kohustused kindlaks kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga.
    Kuigi võlaõiguskokkuleppe ei ole kohustuslik, saab sellega poolte kohustusi täpsustada
    Kasutusvalduse seadmisel tuleks kokku leppida kuidas toimub loodusvarade majandamine , kas kasutusvaldus on tasuline, kes omandab ülemäärase vilja (tuulemurd), asja parandamiseks kasutusvaldaja poolt tehtud kulutuste hüvitamise korraldus, omaniku õigused jm.
    kolmandate isikute suhtes kohustuslik üksnes asjaõiguskokkuleppes ja kinnistusraamatus märgitud sisu
    Kasutusvaldaja õigused ja kohustused
    Kasutusvaldajal on õigus vallata ja kasutada kasutusvalduses olevat kinnisasja ja omandama selle vilju.
    Kasutusvaldaja võib seadusega sätestatud korras kasutada maavarasid , samuti metsa kinnisasja korrapäraseks majandamiseks vajalikul määral (AÕS 218)
    § Kasutusvaldaja on kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Ta ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada.
    Kasutusvaldajal puudub asja käsutamisõigus (ei saa asja koormata asjaõigustega)
    Kasutusvaldajal saab õiguste kaitseks kasutada valduse kaitse sätteid (AÕS § 43-50), ka asja omaniku suhtes (saab kohaldada AÕS § 184 ja 184´)
    Asja korrashoiu kohustus (AÕS § 219)
    Kasutusvaldaja on kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema.
    Kasutusvaldaja ei vastuta asja muutumise ja väärtuse vähenemise eest, mis kaasneb kasutusvalduse korrapärase teostamisega.
    § 220. Kasutusvaldaja teatamiskohustus
  • Kui kasutusvalduses olevat asja kahjustatakse või selle alalhoiuks on vaja teha parandusi või uuendusi, mis ületavad tavalise korrashoiu, on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule viivitamata teatama.
  • Kui kolmas isik teatab oma õigusest kasutusvalduses olevale asjale, on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule teatama.
    § 221. Kinnisasja päraldiste käsutamine
    (1) Kasutusvaldajal on õigus käsutada kinnisasja päraldisi.
    (2) Kasutusvaldaja on kohustatud kinnisasja korrapärasest majandamisest tingitud päraldiste vähenemise või eraldamise korral asendama need asjad uutega. Päraldisi asendavad asjad lähevad kinnisasja omaniku omandisse. Kui päraldised ei kuulunud kinnisasja omanikule, lähevad asjad, millega päraldised asendatakse, seniste päraldiste omaniku omandisse.
    § 223. Kasutusvaldaja maksekohustus ja koormatised
    (1) Kasutusvalduse esemel lasuvad maksud ja võlaintressid tasub ning koormatised, majandamis- ja muud kulud kannab kasutusvaldaja vastavalt oma õiguste kestusele.
    (2) Kui maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud omanikult, on kasutusvaldaja kohustatud talle need samas ulatuses hüvitama.
    Asja omanikul on õigus nõuda kasutusvaldajalt tagatist, kui kasutusvaldaja tegevusest ilmneb omaniku õiguste olulise rikkumise oht.
    Kasutusvalduse seadmine
    Kasutusvalduse tekkimiseks on vaja notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkulepet ja kinnistusraamatukannet.
    Omanik võib kasutusvalduse seada ka enda kasuks. Sel juhul asendab asjaõiguskokkulepet omaniku ühepoolne materiaalõiguslik tahteavaldus
    asjaõiguskokkulepe võib olla ka tingimuslik, kui see ei ole vastuolus seaduse, heade kommete või tavaga.
    Vastava kande tegemiseks kinnisusraamatusse on vaja lisaks asjaõiguskokkuleppele ka menetlusõigusliku kinnistamisavaldust (peab olema notariaalselt kinnitatud)
    AÕS § 56 lg 3 alusel on võimalik ka kasutusvalduse heausklik omandamine – kui kinnisasja omanikuna sissekantud isikul ei olnud tegelikult õigust kinnisasja käsutamiseks
    Kasutusvalduse lõppemine
    Kasutusvaldus lõpeb reeglina kas kasutusvaldaja surmaga või lõppemisega. Lõppemine võib olla seotud mõne muu sündmuse või määratud tähtpäeva saabumisega. (kasutusvaldaja surma korral vajalik teha koormatud kinnisasja omanikul avaldus registrile kasutusvalduse kustutamiseks)
    Juriidilise isiku kasutusvaldus lõpeb igal juhul 100 aasta möödumisel
    Võib lõppeda ka kasutusvaldaja ja omaniku kokkuleppel (AÕS § 212)
    Kasutusvaldajal on õigus nõuda kasutusvalduse lõpetamist tingimusel, et ta hüvitab kinnisasja omanikule kasutusvalduse lõppemise tõttu tekkiva kahju.
    Kasutusvaldaja peab kasutusvalduse lõpetamise soovist teatama kinnisasja omanikule kuus kuud ette.
    Kinnisasja omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui:
  • kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse;
  • tema kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust;
  • kasutusvaldaja ei anna kinnisasja omanikule tagatist (§ 224).
    Kõigil lõpetamise juhtudel lõpeb kasutusvaldus üldises korras, st vastava tahteavaldusega, milleks on õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avalduse esitamine ja kinnistusraamatukande tegemine.
    ISIKLIK KASUTUSÕIGUS
    Mõiste- Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile
    Isiklik kasutusõigus on kinnisasja koormatis.
    Isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigusi, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.
    Isikliku kasutusõiguse sisuks ei saa olla kohustus mingiks positiivseks teoks
    Erinevus kasutusvaldusest:
    määratletakse kindel kinnisasja kasutusviis või kasutusotstarve (objektiks saab olla vaid kinnisasi)
    kasutaja ei omanda kinnisasja kasutamisest saadavaid vilju
    § 226. Isikliku kasutusõiguse üleandmine
  • Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt.
  • Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
    Isiklik kasutusõigus elamule (AÕS § 227)
    Isikul, kelle kasuks on see seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.
    Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt nende elueaks , kestab see seni, kuni kasvõi üks neist isikutest on veel elus
    Isik võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks (sarnaselt võlaõigusliku üüriga)
    Kui kasutusõigus on antud elamu osale, võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustust ja seadmeid.
    Isikliku kasutusõiguse tekkimine, lõppemine ja sisu reguleeritud reaalservituudi sätetega
    REAALKOORMATIS
    Reaalkoormatis - kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid (AÕS § 229 lg 1)
    St annab õigustatud isikule õiguse nõuda igakordselt koormatud kinnisasja omanikult teatud korduvate soorituste tegemiseks (teod, tasumine rahas ja natuuras jne)
    Reaalkoormatist võib seada ka teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks (AÕS § 229 lg 2)
    Reaalkoormatisega saab koormata üksnes kinnisasja, st maatükki, hoonestusõigust, korterihoonestusõigust ja korteriomandit
    Omanik ei saa koormata reaalkoormatisega kinnisasja mõttelist osa, va kaasomanikule kuuluva mõttelise osa koormamine tervikuna
    Reaalkoormatised jagunevad AÕS § 230 kohaselt:
    1) avalik-õiguslikuks reaalkoormatiseks –seatud seaduse alusel riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku jur isiku kasuks
    2) Eraõiguslikuks reaalkoormatiseks – seatud füüsilise isiku, eraõigusliku juriidilise isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks
    Reaalkoormatise tekkimine (AÕS § 231)
    (1) Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
    (2) Reaalkoormatise seadmisel tuleb võimaluse korral määrata reaalkoormatise rahaline väärtus ja see kinnistusraamatusse kanda
    Seega on reaalkoormatise seadmiseks vaja poolte asjaõiguskokkulepet (§ 231 lg 1) ja omaniku notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldust (§ 62´).
    Võib olla ka eelnev võlaõiguslik leping, kuid see ei ole seadmiseks iseenesest kohustuslik
    Reaalkoormatise seadmisel tuleks kindlaks määrata selle rahaline väärtus ja kanda see kinnitusraamatusse -on oluline hiljem reaalkoormatise väljaostmisel (vt AÕS § 235 lg 1)
    Reaalkoormatis võib lõppeda:
  • Tähtaja möödumisel (tähtaegse reaalkoormatise puhul – tähtaeg tuleb kanda kinnistusraamatusse)
  • Poolte kokkuleppel ennetähtaegselt
  • Õigustatud isiku nõudel (AÕS § 233)
  • Kohustatud isiku nõudel (AÕS § 234)
  • Võib lõppeda ka kinnisasja sundvõõrandamisel, kinnisasja müümisel sundtäitmisel ja pankrotimenetluses kinnisasja müümisel enampakkumisel.
    Reaalkoormatise lõpetamine õigustatud isiku nõudel (AÕS § 233)
    Õigustatud isik võib nõuda reaalkoormatise lõpetamist ja selle väljaostmist kohustatud isiku poolt, kui:
    1) koormatud kinnisasi jagatakse ning sellega kahjustatakse tunduvalt õigustatud isiku õigusi või
    2) kohustatud isik vähendab tunduvalt koormatud kinnisasja väärtust ega anna tagatist reaalkoormatisest tulenevate kohustuste täitmiseks või
    3) kohustatud isik on jätnud reaalkoormatisest tulenevad kohustused järjest kolme aasta jooksul täitmata
    Reaalkoormatise lõpetamine kohustatud isiku nõudel (AÕS § 234)
    (1) Kohustatud isik võib nõuda reaalkoormatise lõpetamist selle väljaostmisega õigustatud isikult, kui:
    1) õigustatud isik ei täida reaalkoormatise tekkimise aluseks olevat lepingut või
    2) reaalkoormatis on kestnud 30 aastat, olenemata kinnistusraamatu kandes märgitud pikemast tähtajast või väljaostu lubamatusest.
    (2) Kui reaalkoormatise väljaostu nõutakse käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud alusel, peab sellest üks aasta ette teatama.
    (3) Väljaostu ei või nõuda, kui reaalkoormatis on seatud teatud füüsilise isiku kasuks või on seatud seaduse alusel või on seotud reaalservituudiga.
    § 235. Väljaostuhind
    (1) Reaalkoormatise väljaostuhinna määramisel võetakse aluseks kinnistusraamatu kandes märgitud reaalkoormatise väärtus.
    (2) Kui reaalkoormatise väärtus ei ole kinnistusraamatusse kantud või kanne on puudulik või reaalkoormatisest tulenevate tegude rahaline väärtus on oluliselt muutunud, määrab väljaostuhinna kohus, arvestades tegelikke olusid ning võttes reaalkoormatise kestuseks 30 aastat. Sätte eesmärgiks on väljaostuhinna määratlemine, eelkõige kui on tekkinud (kohtu)vaidlus
    Reaalkoormatis ei teki igamisega või lõpe aegumisega, küll aga aeguvad reaalkoormatise sisuks olevad üksikkohustused (vt AÕS § 236)
    Reaalkoormatise sisu (AÕS § 237)
    Reaalkoormatis läheb üle sellega koormatud kinnisasja igakordsele omandajale
    Kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud reaalkoormatis läheb õigustatud kinnisasja võõrandamisel uuele omanikule üle
    Teatud konkreetse isiku kasuks seatud reaalkoormatis ei lähe üle kinnisasja uuele omanikule.
    § 236. Reaalkoormatisest tuleneva kohustuse aegumine
  • Reaalkoormatis ei teki igamisega ega lõpe aegumisega.
  • Reaalkoormatisest tulenev iga üksik kohustus aegub nõude aegumise üldise tähtaja jooksul, arvates ajast, mil see muutus kohustatud isiku isiklikuks võlaks (
    § 238. Reaalkoormatise üleantavus
    (1) Teatud isiku kasuks seatud reaalkoormatist võib teisele isikule üle anda, kui reaalkoormatis oma olemuselt on üleantav ega suurene sellega.
    (2) Reaalkoormatis ei ole üleantav, kui üleantav ei ole reaalkoormatisest tulenev üksikkohustus.
    Üldiselt võib õigustatud isik oma õiguse üle anda.
    Üleantavad ei ole näiteks ülalpidamise nõue, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (VÕS § 164 lg 1).
    AÕS § 239. Vastutus reaalkoormatisest tulenevate kohustuste eest
    (1) Reaalkoormatisest tulenevate üksikkohustuste täitmise eest vastutab omanik koormatud kinnisasjaga. Kinnisasja omanik vastutab tema omandi kestuse jooksul sissenõutavaks muutunud üksikkohustuste täitmise eest ka isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
    (11) Kui reaalkoormatisega tagatud rahalist nõuet ei täideta, on õigustatud isikul õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
    (3) Kui koormatud kinnisasi jagatakse, kehtib reaalkoormatis üksikosade suhtes edasi ja kohustuste täitmise eest vastutavad üksikosade omanikud solidaarselt.
    Seega on reaalkoormatise puhul oluline ka sellega koormatud kinnisasja tagatise funktsioon
    Samuti vastutab kinnisvara omanik kohustuste täitmise eest ka isiklikult (st kogu oma isikliku varaga)
    § 240. Reaalkoormatise kehtivus valitseva kinnisasja jagamisel
  • Kui jagatakse kinnisasi, mille igakordse omaniku kasuks reaalkoormatis on seatud (valitsev kinnisasi), kehtib reaalkoormatis osade kasuks edasi. (reeglina kehtibki kõigi osade suhtes edasi, kinnistusraamatusse kantakse vastavad märked)
  • Kui reaalkoormatisest tekkivad kohustused on jagatavad, siis jagatakse reaalkoormatis käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud osade vahel vastavalt nende suurusele. Kui kohustused ei ole jagatavad, siis on nende osade omanikud õigustatud nõudma täitmist solidaarselt.
  • Kinnisasja omanik võib valitseva kinnisasja jagamisel määrata reaalkoormatise kehtivaks ainult ühe või mitme osa suhtes. Määramine tuleb kanda kinnistusraamatusse.
  • Kui valitseva kinnisasja omanik võõrandab ühe osa kinnisasjast, tegemata reaalkoormatise jagamise korraldust, jääb reaalkoormatis kehtima selle kinnisasja osa suhtes, mille omanik endale jätab.
  • Kui reaalkoormatis on oma olemuse tõttu seotud kinnisasja jagamisel tekkinud ühe osaga, võib kohustatud isik nõuda reaalkoormatise lõpetamist teiste osade suhtes.
    HOONESTUSÕIGUS
    Hoonestusõiguse mõiste (AÕS § 241 lg 1)
    Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist.
    Hoonestusõigus annab isikule, kes ei ole kinnisasja omanik, õiguse omada kinnisasjal hoonet, seda võõrandada ja koormata eraldi kinnisajast.
    Hoonestusõigus on tähtajaline õigus.
    Hoonestusõiguse alusel püstitatav (v. ehitatav) hoone ei ole kinnisasja oluline osa vaid on hoonestusõiguse osa.
    Miks seatakse hoonestusõigust?
    hoonestusõigust saab kinnisasja müümise või ostmise asemel kasutada juhul, kui omanik soovib küll kinnisasjalt pikaajalist tulu teenida ja vabaneda kinnisasjaga kaasnevatest kuludest , kuid ei soovi kinnisasja omandist lõplikult loobuda.
    Hoonestajale on ehitise püstitamine hoonestusõiguse alusel kasulik selle tõttu, et hoonestusõigus on odavam kui kinnisasja (maatüki) ostmine , ja seda eelkõige juhul, kui on kokku lepitud hoonestusõiguse tasu maksmine perioodiliselt (näiteks igakuiselt või iga-aastaselt).
    Hoonestusõigus koormab kogu kinnisasja, mitte nt mõttelist osa kinnisasjast
    Hoonestusõigus ulatub konkreetsele hoonele või ehitisele (mille jaoks see hoonestusõigus seati), ehitisealusele maale ja kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks, st ehitise teenindusmaale.
    Hoonestusõigus ei või piirduda ehitise ühe osaga, nagu korrus (AÕS § 241 lõige 3)
    Siiski on võimalik hoonestusõiguse seadmine osale ehitisest, kui ehitis on jagatav ning ehitise reaalosad (nt iseseisvate kommunikatsioonidega ridaelamuboksid) on peale jagamist täiesti iseseisvalt majandatavad.
    Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa (AÕS § 241 lõige 4)
    Hoonestusõigust ei seata teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks, vaid konkreetse isiku kasuks, kellel on õigus seda hoonestusõigust edasi anda.
    Seadus ei välista ühise hoonestusõiguse seadmist mitmele kinnisasjale – so ühishoonestusõigus
    Ühishoonestusõigus tekib ka siis, kui omanik jagab hoonestusõigusega koormatud kinnisasja
    Hoonestusõiguse olulised osad ja viljad
    Hoonestusõiguse oluliseks osaks on:
    Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või mis on hoonestusõiguse seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb (AÕS § 241 lg 5), (ehitis, mis on kinnisasjal ja millele hoonestusõigus ei laiene on kinnisasja oluline osa – kuulub maaomanikule (TsÜS § 53 lg 2)
    Ehitisalaune maa ja kinnisasja osa, mis on vajalik ehitise kasutamiseks (AÕS § 241 lg 2)
    Hoonestusõiguse alusel saadavad viljad:
    Hoone enda kasutamisest saadavad viljad – kuuluvad hoonestajale
    Hoone kasutamiseks vajalikult maatükilt saadavad viljad – maatüki olulised osad (sh nt viljapuud ) on muutunud hoonestusõiguse oluliseks osaks (AÕS § 241 lg 4 ja TsÜS § 53 lg 2, § 54 lg 1)
    Hoonestusõiguse kestvus (AÕS § 251)
    Saab seada ainult kindlaks tähtajaks, mitte rohkem kui 99 aastaks
    Kui tähtaeg on määratlemata või pikem, loetakse tähtajaks 99 aastat
    Tähtaja möödumisel võimalik pikendada kokkuleppel veel kuni 99 aastaks (sisuliselt uue hoonestusõiguse seadmine). Hoonestusõiguse pikendamine kantakse kinnistusraamatusse
    Ehitiste õiguslik seisund
    Ehitis muutub hoonestusõiguse oluliseks osaks (nõ liitumispõhimõte)
    Peale hoonestusõiguse tähtaja möödumist muutub ehitis kinnisasja oluliseks osaks
    hoonestajal on õigus enne tähtpäeva saabumist hoone lammutada ja ära vedada. Kui hoonestaja seda ei tee, on maaomanikul õigus hoone hoonestaja kulul lammutada, kui ta teeb seda ühe aasta jooksul peale hoonestusõiguse tähtaja möödumist
    AÕS § 253. Hüvitis hoonestusõiguse tähtaja möödumisel
    (1) Hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu peab kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest. Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise maksmise välistada. Kui hüvitise suurus ei ole kokku lepitud, loetakse selleks hoonestusõiguse harilik väärtus.
    (11) Kui hoonestusõigus on seatud elamu püstitamiseks, ei või kokku leppida väiksema hüvitise maksmises kui kaks kolmandikku hoonestusõiguse väärtusest.
    (2) Kinnisasja omanik vabaneb hüvitise maksmise kohustusest, kui ta pikendab hoonestusõiguse tähtaega ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni. Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitisele
    Tasu hoonestusõiguse eest.
    Eeldatakse, et hoonestaja maksab kinnisasja omanikule tasu hoonestusõiguse eest, aga kokku võib leppida ka teisiti (AÕS § 254 lg 1).
    Tasu võib maksta korraga või perioodiliselt.
    Kui hoonestusõiguse tasu ei makstud ära korraga ning seda tehakse perioodiliste maksetena, on otstarbekas kanda tasu maksmise kohustus hoonestusõiguse kinnistusregistri kolmandasse jakku reaalkoormatisena.
    Hoonestusõiguse kokkuleppeline sisu
    Lisaks seadusest tulenevale sisule võivad pooled kujundada seda ka kokkuleppeliselt
    Võlaõiguslikult võib kokku leppida kõiges , mis ei ole vastuolus seaduse või heade kommetega – kui tahetakse teha kehtivaks õigusjärglastele – siis tuleb kanda kinnistusraamatusse
    AÕS § 2551. Kokkulepped
    Hoonestusõiguse sisu hulka kuuluvad ka omaniku ja hoonestaja kokkulepped:
  • ehitise püstitamise, korrashoiu ja kasutamise kohta;
  • ehitise kindlustamise ja ülesehitamise kohta selle hävimisel;
  • hoonestaja kohustuse kohta maksta leppetrahvi;
  • hoonestaja kohustuse kohta kanda vastava eelduse tekkimisel hoonestusõigus üle omanikule;
  • hoonestusõiguse lõppemisel või hoonestusõiguse omanikule langemisel hoonestajale ehitise eest makstava hüvitise kohta;
  • avalik-õiguslike ja eraõiguslike koormatiste kandmise ja maksude tasumise kohta;
  • hoonestajale hoonestusõiguse uuendamiseks pärast selle lõppemist eesõiguse andmise kohta;
  • kinnisasja omaniku kohustuse kohta müüa kinnisasi selle igakordsele hoonestajale.
    AÕS § 255. Maksud ja koormatised
    Kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
    Hoonestusõiguse seadmine (tekkimine) ja üleandmine (§ 242)
    (1) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud.
    (2) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud
    Hoonestusõiguse seadmine võib olla ka tingimuslik
    Hoonestusõiguse lõppemine ei või olla tingimuslik (sh ka hoonestaja surm)
    Kinnisasja omanik võib seada hoonestusõiguse ka enda kasuks (omanikuhoonestusõigus)– omanik peab selleks esitama vastava materiaalõigusliku tahteavalduse ja kinnistamisavalduse
    1) Hoonestusõigus kantakse koormatava kinnisasja registriosa III jakku ja alati esimesele järjekohale (AÕS § 250) ja
    2) Seatakse sisse eraldi hoonestusõiguse kinnistusraamat
    kuna hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, saab sellele omakorda seada hüpoteeki jt. piiratud asjaõiguseid v.a. hoonestusõigus
    Hoonestusõiguse käsutamine
    § 249. Hoonestusõiguse käsutamine
    (1) Hoonestajal on õigus hoonestusõigust võõrandada või pärandada või koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestusõigust ei või koormata hoonestusõigusega.
    (11) Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Omanik võib seada nõusoleku andmise tingimuseks ka kõigi tema ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt. (ei ole nõutud sundenampakkumisel – täituri poolt)
    (2) Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud.
    Hoonestusõigus nagu kinnisasigi on jagatav ja ühendatav
    Hoonestusõiguse jagamise korral on vajalik omaniku nõusolek
    Hoonestusõiguse liitmine:
  • Koormatavate maatükkide ühendamisel – liitmaatükil tekib tavaline hoonestusõigus
  • Kui ühendatakse samal maatükil olevad hoonestusõigused – tekib ühishoonestusõigus
    Hoonestusõiguse lõppemine:
    Lõppemine tähtaja möödumisel,
    Kokkuleppelisel lõpetamisel
    Lõppemine tähtaja möödudes
    Hoonestusõigus kui tähtaegne piiratud asjaõigus lõpeb hoonestusõiguse tähtaja möödumisel (TsÜS § 110 koos § 105 lg 1).
    Hoonestusõiguse lõppemisel muutub kinnistusraamatu kanne valeks.
    Koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist (AÕS § 66 lg 1) ehk kinnistusraamatu parandamist, mitte aga juba lõppenud õiguse täiendavat lõpetamist.
    Hoonestusõiguse lõppemine kokkuleppel
    Vajalik on kinnisasja omaniku nõusolek, mis tuleb anda kas kinnistusosakonnale või hoonestusõiguslikule isikule (AÕS § 244).
    Lisaks on vajalik ka kõikide puudutatud isikute nõusolek, nt hoonestusõigust koormavate asjaõiguste omanikud (reeglina enne hoonestusõiguse kustutamist registrist vajalik ka hoonestusõigust koormavate asjaõiguste kustutamine)
    Kui omanik esitab avalduse hoonestusõiguse kustutamiseks, siis tuleb sellele lisada hoonestusõigusliku isiku materiaalõiguslik tahteavaldus hoonestusõiguse lõpetamiseks ja menetlusõiguslik nõusolek kande kustutamiseks.
    § 2441. Hoonestusõiguse omanikule langemine
    (1) Kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine).
    Omanikule langemise tingimused tuleks kokku leppida hoonestusõiguse seadmise lepingus (nt lisaks ehitise püstitamise tähtajale, maa kasutamine vastavalt hoonestusõiguse eesmärgile , ehitise mitteprojektikohane ehitamine, tasu mittemaksmine jne)
    (2) Omaniku õigust nõuda hoonestusõiguse kandmist enda nimele ei või lahutada kinnisasjast.
    (21) Omanik võib hoonestusõiguse enda nimele kandmise asemel nõuda hoonestusõiguse üleandmist tema poolt nimetatud isikule.
    (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõue aegub kuue kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab teada vastava eelduse olemasolust, kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel nõude tekkimisest.
    Omanikule langemise vormistamiseks vajalik notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkulepe ja kinnistamisvaldus
    Omanikule langemisel peab omanik tasuma hoonestajale hüvitise (vt AÕS § 244²)
    Hoonestusõigus lõpeb kui maatüki ja hoonestusõiguse omanikuks saab üks isik ja ta esitab avalduse hoonestusõiguse kustutamiseks (AÕS § 245), kui avaldust ei esita, jääb see kehtima omanikuhoonestusõigusena
    Hoonestusõigus ei lõppe ehitise hävimisega (AÕS § 246).
    hoonestusõigus ei lõpe ka kinnisasja müümisel sundenampakkumisel. Realiseerimisõigused (hüpoteek, reaalkoormatis) on järjekohalt alati hoonestusõigusest tagapool ja seetõttu ei puuduta sundtäitmine hoonestusõigust.
    Kinnisasi müüakse koos seda koormava hoonestusõigusega
    Ehitise saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel (AÕS § 252 - 253)
    Hoonestusõiguslikul isikul on õigus kas:
    1) Ehitis ära vedada, või
    2) Saada hüvitist hoone eest
    § 252. Ehitise saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel
  • Hoonestajal on õigus oma ehitis ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada, kui kinnisasja omanik ei ole kasutanud käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud õigust. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude hiljemalt neli kuud enne tähtaja lõppu, on hoonestaja kohustatud seda tegema.
  • Ehitis, mis tähtaja lõpuks ei ole ära veetud, muutub kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku omandisse. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude õigeaegselt, võib ta hoonestajalt nõuda tasu ehitise äravedamise eest, kui kinnisasja omanik on selle ära vedanud ühe aasta jooksul pärast tähtaja lõppu.
  • Kinnisasja omanikul on õigus mitte hiljem kui üks aasta enne tähtpäeva saabumist nõuda ehitise jätmist endale tasu eest, mis võrdub hoonestajale käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahjuga. (sisuliselt lammutatud hoone ehitusmaterjali maksumus- mitte hoone turuhind)
  • Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatu kehtib niivõrd, kui kinnistusraamatu kanne ei määra teisiti.
    § 253. Hüvitis hoonestusõiguse tähtaja möödumisel
    (1) Hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu peab kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest. Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise maksmise välistada. Kui hüvitise suurus ei ole kokku lepitud, loetakse selleks hoonestusõiguse harilik väärtus.
    (11) Kui hoonestusõigus on seatud elamu püstitamiseks, ei või kokku leppida väiksema hüvitise maksmises kui kaks kolmandikku hoonestusõiguse väärtusest.
    (2) Kinnisasja omanik vabaneb hüvitise maksmise kohustusest, kui ta pikendab hoonestusõiguse tähtaega ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni. Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitisele
    Hoonestusõiguslikul isikul kõik omandi kaitse nõuded (valduse kaitse ja omandi kaitse)
    Lisaks võib esitada kahjutasunõude (AÕS § 84 ja 85, VÕS § 1043 jt)
    Samuti õigus nõuda omanikult nõusolekut hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks (AÕS § 249´)
    Eraldi hoonestusõiguse liigiks on korterihoonestusõigus
    Korteriomandiseadus §24. Korterihoonestusõigus
  • Hoonestaja võib jagada talle kuuluva hoonestusõiguse korterihoonestusõigusteks maatüki omaniku nõusolekul.
  • Maatükk ei või olla üheaegselt korteriomandite esemeks ja koormatud korterihoonestusõigusegaesemeks korterihoonestusõigusega.
  • Korterihoonestusõiguse esemeks on ehitise piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende ruumide juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning millega on ühendatud mõtteline osa hoonestusõigusest, mille juurde korter kuulub.
  • Igale korterihoonestusõigusele avatakse ühel ajal kinnistusregistri iseseisev osa ja hoonestusõiguse senine registriosa suletakse. Koormatud kinnisasja registriossa tehakse kanne selle kohta, et hoonestusõigus on jagatud korterihoonestusõigustekskorterihoonestusõigusteks.
  • Muus osas kohaldatakse korterihoonestusõigusele korteriomandit ja hoonestusõigust reguleerivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Korteriomandi esemeks oleva maatüki mõttelise osa kohta käivad sätted kehtivad korterihoonestusõiguse esemeks oleva hoonestusõiguse mõttelise osa kohta.
    OSTUEESÕIGUS
    Mõiste
    Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis.
    § 256. Ostueesõiguse mõiste
  • Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega.
  • Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks.
  • Kinnisasja mõttelist osa võib ostueesõigusega koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa
    Eristatakse:
    1) Võlaõiguslikku ostueesõigust ( vt VÕS § 244 lg 1 jj) – põhineb lepingul ja seob ainult lepingupartnerid
    2) Asjaõiguslikku ostueesõigust – seatakse üksnes kinnisasja koormamiseks kas konkreetse isiku või kinnisasja igakordse omaniku suhtes (AÕS § 256)
    Võlaõiguslik ostueesõigus:
  • Põhineb lepingul ja seob ainult lepingupartnereid
  • Esemeks võivad olla nii kinnis - kui vallasasjad kui ka õigused
  • Ei ole seega ülekantav (kuid tähtajaline ostueesõigus läheb üle pärijale)
  • Ostuõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi (VÕS § 224 lg 1)
  • Ostueesõigust omav isik võib oma õigust teostada siis, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu (VÕS § 224 lg 3)
  • Toimub ostueesõigust omava isiku poolt avalduse tegemisega müüjale (VÕS § 224 lg 4)
    Õigustatud isikud:
    Asjaõigusliku ostueesõiguse võib seada kas:
    Teatud isiku kasuks– ei või siduda mingi teise kinnisasjaga ning ei ole võõrandatav või päritav.
    teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks
    Tehingulist ostueesõigust saab kasutada vaid esimesel müügijuhtumil, selle kasutamatajätmisel ostueesõigus lõpeb.
    Seadusejärgne ostueesõigus:
    Lisaks tehingulisele ostueesõigusele ka seadusejärgne:
    Kehtib ka ilma kinnistusraamatuss kinnistusraamatusse kandmata
    Võib teostada eseme igakordse müügi korral
    Ei saa kasutada siis kui müüja müüb oma alanejale või ülenejale sugulasele või abikaasale
    ERAÕIGUSLIKUD SEADUSJÄRGSED OSTUEESÕIGUSED
    kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus (AÕS § 73 lg 2);
    tagastatud elamu üürniku ostueesõigus (ORAS § 121 lg 10 );
    sundvõõrandiandja ostueesõigus (KASVS § 46 lg 1)
    AVALIK-ÕIGUSLIKUD SEADUSJÄRGSED OSTUEESÕIGUSED
    riigi ja kohaliku omavalitsuse ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel, millel asub kinnismälestis ( MuKS § 27 lg 2); riigi ostueesõigus kaitstava loodusobjektiga  kinnisasja võõrandamisel (LKS § 16 lg 2);
    kohaliku omavalitsuse ja riigi ostueesõigus ühismajandi vara suhtes (PõRS § 25 lg 5);
    kohaliku omavalitsuse ostueesõigus haridus -, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena kasutatud ehitise suhtes (KOKS § 34 lg 4) jne
    Tekkimine
    Tehinguline asjaõiguslik ostueesõigus tekib notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande läbi
    Sealjuures :
    Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud.
    Ostueesõiguse seadmiseks nõutav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 257 lg 1 ja 2).
    Ostueesõiguse teostamine
    Asja suhtes ostueesõigust omav isik võib ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga (notariaalse) müügilepingu
    Ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale (samas vormis kui leping)
    § 2611. Ostja õigused
    (1) Ostja või ostja õigusjärglane võib keelduda ostueesõigusega isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks nõusoleku andmisest ja kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse tasutud ostuhind .
    (2) Pärast ostueesõigusega isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmist võib ostja keelduda kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse tema poolt tasutud ostuhind.
    AÕS § 2612. Ostuhinna tasumine
    Kui ostueesõigusega isikul tuleb vastavalt käesoleva seaduse §-le 2611 tasuda ostuhind ostjale või ostja õigusjärglasele, vabaneb ta kohustusest tasuda ostuhind müüjale.
    AÕS § 2613. Ostja vabanemine ostuhinna tasumise kohustusest
    Kui ostja või tema õigusjärglane kaotab ostueesõiguse teostamise tõttu kinnisomandi, vabaneb ta ostuhinna tasumise kohustusest.
    Juba tasutud ostuhinna võib ostja müüjalt tagasi nõuda üksnes juhul, kui ta taganeb müügilepingust.
    SISSEJUHATUS PANDIÕIGUSESSE
    Nõuete tagamine võib põhineda:
    Isiklikul vastutusel (nt käendus , garantii )
    Tagatiseks on antud mingi ese (pandiese)- sel juhul räägitakse asjaõiguslikust tagatisest
    Pandiõiguse üldpõhimõtted:
    Pandiõigus on asjaõigus– kehtiv igaühe suhtes, pannakse kehtima nõude esitamisega
    On tagatisõigus– märatud ja seatud nõude tagamiseks
    On realiseerimisõigus– piiratud võim asja üle, väljendub õiguses asi realiseerida (asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. §288 –vastaval kokkuleppel)(asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. § 288 –vastaval kokkuleppel)
    Koormatud asja omanik ( pantija )vastutab ainult panditud asjaga nõude ja selle tasumise eest. Soorituseks on kohustatud võlgnik.
    Pandiõigus on avalik– peab olema väliselt arusaadav (kinnisasja puhul – märge kinnistusraamatus, käsipandi puhul valduse üleandmine, registerpant –registreerimine seaduses ette nähtud registris)
    Spetsiaalsuse põhimõte– reeglina on pant võimalik üksikutele esemetele varas, peale kommertspandi ei ole pandiõigus võimalik kogu varale või osale sellest
    Prioriteedi põhimõte –kui ühele asjale on seatud mitu pandiõigust, on varem seatud pandiõigus eelistatud hilisemate suhtes
    Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud.
    PANDI LIIGID
    Kõige üldisemalt AÕS-s 2 liiki (§276 lg 2):
    1)Kinnispant (hüpoteek) –kinnisasja tagatisel antud
    2)vallaspant –antud vallasasja või õiguse tagatisel
    VALLASPANT JAGUNEB OMAKORDA:
    Käsipant –pandiese antakse üle võlausaldaja ( pandipidaja ) valdusesse
    Registerpant – valduse üleminekut ei toimu, pantimine registreeritakse vastavas registris
    Õiguste pantimine–tekib (nagu käsipantki) väärtpaberi valduse üleandmisega ja vastava kokkuleppe sõlmimisega
    Nn Kinnipidamisõigus võlausaldaja seaduslikku valdusesse sattunud võlgniku asjadele (seadusjärgne käsipant)
    Kommertspant –saavad seada vaid registrisse kantud ettevõtjad , seisneb vallasvara pantimises kommertspandiregistrisse registreerimise teel ilma, et vara valdus üle läheks ( KomPS § 1 lg 1)
    Arestipandiõigus– tekib sissenõudjale täitemenetluses arestimise ajast (TMS 65)
    Laevahüpoteek (erandlik, laeva kinnistusraamatusse seatud )AÕSRS § 13 ́ ́ toob veel ühe ligi – nn ajutine aktsessoorne valduseta pant ehitisele kui vallasasjale (ei ole käsipant ega registerpant)
    PANDI ESE
    Pantida võib kõike (asjad ja õigused), mis on käibes ja üleantav ning mille pantimine ei ole seadusega keelatud.
    AÕS §277.Pandi ese
  • Pantida võib asju ja varalisi õigusi, mille pantimine ei ole seadusega keelatud (pandi ese).
  • Pantida ei saa vara, millele seadusega ei ole lubatud sissenõuet pöörata.
  • Ühele ja samale pandi esemele võib seada mitu panti ühe või mitme võlausaldaja kasuks, kui seaduses või pandilepinguga ei ole sätestatud teisiti.
  • Kaasomanikule kuuluvat mõttelist osa asjas võib koormata ainult tervikuna
    Seega, pantida võib:
  • Asju
  • Varaliselt hinnatavaid õigusi –väärtpaberid, nõuete pantimine, osa või aktsia pantimine äriühingus, intellektuaalse vara pantimine, pandiõiguse enda pantimine jne.
    Pantida ei saa:
  • Asju, mille puhul oleks see vastuolus heade kommetega
  • Üldisi hüvesid, mis ei kuulu kellelegi (õhk, avameri)
  • Isiklikud nõuded, mida ei ole võimalik loovutada ( nt ülalpidamise nõue)
  • Isiklikke õigusi, mis ei ole üleantavad ja päritavad (nt isiklikud servituudid)
  • Õigusi, mida ei saa lahutada kinnisasjast (reaalservituut, kinnisasja igakordse omaniku suhtes seatud reaalkoormatis)
    Pantija- Võib olla kas võlgnik või kolmas isik (AÕS §278)
    PANDIGA TAGATAV NÕUE (AÕS § 279)
    Võib olla igasugune rahaliselt hinnatav nõue– nõude rahaline suurus peab olema määratletud
    Sh. ka tingimuslik nõue– peab olema määratletud nõude tekkimise alus ja tingimus
    Ka tulevikus tekkiv nõue –on vajalik, et nõue tulevikus tekkiks ning vajalik määratleda nõude tekkimise alus
    Ka nõudega seotud kõrvalnõuded(sh intressid ja leppetrahv – kui seadusest ei tulene või kokku ei ole lepitud teisiti)
    Pandiga on tagatud ka kohtukulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused
    Pandi ese ei vastuta nõuete eest, mis tekkinud võlgniku tegude tõttu pärast pandi tekkimist kui selles ei ole pantijaga enne või pärast kokku lepitud
    AÕS §280 Pandiga tagatud nõue on eelistatud kõikidele teistele nõuetele panditud vara suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (võlgnik vastutab kogu oma varaga kuid sundtäitmise korral on pandiga tagatud nõue rahuldatav esmases järjekorras
    KÄSIPANT
    Mõiste (AÕS §281)
    (1) Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises
    Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse.
    (2) Käsipandi kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt ka seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    (3) Kui vallasasi on koormatud mitme pandiõigusega, määratakse pandiõiguse järjekoht pandiõiguse tekkimise ajaga .
    Tehakse vahet lepingulise käsipandija seadusest tuleneva pandiõiguse vahel
    Käsipant – pandiliik, kus pandiese antakse pandipidaja valdusesse
    Võib tekkida ka kaudse valduse
    Võib tekkida ka kaudse valduse üleandmise teel.
    Vajalik on lisaks pandieseme valduse üleandmisele ka asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimine
    Seadusjärgne pandiõigus seisneb nõ kinnipidamisõiguses, võlausaldaja võib teise asja kuni nõude rahuldamiseni kinni pidada
    Võib kinni pidada üksnes siis,
  • kui nõude tähtpäev on saabunud
  • asi on sattunud võlausaldaja kätte seaduslikult (mitte omavoli teel)
  • ja kui nõue on seotud kinnipeetava esemega(nt VÕS § 305 üürileandja kinnipidamisõigus, VÕS §341, 351 rendileandja kinnipidamisõigus, VÕS §654 töövõtjal töövõtulepingu alusel jne)
    Käsipant tekib (§ 282):
    asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. (mõlema tingimuse olemasolu on pandi tekkimiseks kohustuslik. Valdusel on siin nn signaalfunktsioon)
    Kui asi on juba pandipidaja valduses, nn signaalfunktsioon) Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega.
    Asja pantimisel, mille kohta on välja antud kaubaväärtpaber, loetakse kaubaväärtpaberi üleandmine võrdseks asja valduse üleandmisega.
    Pandi seadmise kokkulepe (käsipandi leping) tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 50 eurot.
    Käsipandi tekkimise piirangud
    Käsipant ei teki, kui pandipidaja saab käsipandi seadmisel pandiga koormatud asjale koos pandiga koormatud asja omanikuga kaasvalduse.
    samale vallasasjale ei või seada mitut käsipanti
    Pandiõigus tekib pandiõiguse seadmisega, mitte nõude tekkimisega
    Pandiõigus ei teki, kui see seatakse tingimusega, et pandipidaja võib end pandist rahuldada (st jätta pandiese endale), kuid sellega ei kustutata võlgniku võlga
    Ühele asjale mitut käsipanti ei või seada
    On lubatud nõude tagamine mitme asjaga
    Pandiõiguse heauskne omandamine (AÕS § 282 ́)
    Pandipidaja omandab käsipandi korral pandiõiguse ka siis, kui pantija ei olnud pandi seadmiseks õigustatud, v.a. kui pandipidaja ei olnud eseme pandiõigusega koormamisel heauskne
    Pandipidaja oli pahauskne kui ta teadis või pidi teadma, et pantijal ei olnud pandiga koormamise õigust
    Pandiõiguse heauskset omandamist ei toimu, kui asi oli varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest väljunud (ei kehti esitajaväärtpaberite pantimise korral)
    Heausksust eeldatakse, kuniks ei ole tõendatud vastupidist
    Käsipandi võib seada mitmele asjale- siis on nõue tagatud iga asjaga
    Pandipidaja võib sissenõude pöörata asjale omal valikul kui pandilepingus (st võlaõiguslikus tagatislepingus) ei ole sätestatud teisiti
    Käsipant lõpeb:
  • 1.Tagatud nõude lõppemisega (§ 284)
  • 2.Vallasasja hävimisega (§ 285)
  • 3.Kui pandipidajaks ja panditud asja omanikuks saab sama isik (v.a. –nt kui õigustatud huvi korral pandiõiguse edasikestmise suhtes –nt kui pandiõigus on omakorda koormatud) (§ 286 p1)
  • 4.Panditud asi on pandipidaja valdusest välja läinud ja ta ei saa asja tagasi nõuda(§ 286 p2)
  • 5.Pandipidaja tagastab pantijale panditud asja või teatab pandist loobumisest (§ 286 p3)
  • 6.Kolmas isik, kellele läks pandieseme otsene valdus (kaudne valdus jäi pandipidajale), tagastab panditud asja pantijale (§ 286 p4
    Käsipandi sisu
    a) Pandipidaja kohustused ja õigus asja kasutada
    Pandi ese (valdus) läheb üle pandipidajale
    Pandipidaja on kohustatud asja säilitama ja korras hoidma (kulutused kannab pantija kui ei ole teisiti kokku lepitud)
    Teatama asja hävimise ohust viivitamata pantijale
    Pandipidajal ei ole reeglina õigust panditud asja kasutada (juhul kui vastupidises kokku lepitakse tuleb sellest pantijale aru anda)
    Panditud asja kasutamisest saadud tulu arvestatakse kulutuste, intresside ja võla katteks, kui kokku ei ole lepitud teisiti (AÕS §287-288)
    b) Käsipandi üleminek (§289)
    Käsipant läheb nõude loovutamisel III isikule ka üle – tal on õigus pandipidajalt asi välja nõuda.
    Valduse saamisega lähevad üle senise pandipidaja õigused ja kohustused.
    Kui kokku on lepitud, et nõude üleminekul pandiese üle ei lähe, siis käsipant lõpeb.
    Käsipant ei lähe üle ilma nõudet
    Käsipandi lõppemisel tuleb pandiese tagastada
    Kui võla on tasunud pantija, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle (siis kohaldatakse käenduse sätteid)
    Pandieseme müük (AÕS § 292 – 295)
    Juhul kui võlgnik ei täida kohaselt pandiga tagatud nõuet, tekib pandipidajal panditud asja müügi õigus
    Pandipidaja on kohustatud eseme müügist teatama pantijat 1 kuu ette
    Teatamisest võib loobuda, kui seda pole võimalik teha-sel juhul ei tohi eset ikkagi müüa enne 1 kuu möödumist alates müügiõiguse tekkest
    Tähtajast võib kõrvale kalduda kui asi on riknemisohus
    Asi müüakse avalikul enampakkumisel, mille aeg ja koht tehakse teatavaks pantijale ja kolmandatele isikutele, kellel on asjale õigusi
    Pandipidaja rahuldab pandieseme müügist saadud rahast oma nõude ja müügikulud – ülejäänud raha tuleb tagastada pantijale
    REGISTERPANT
    AÕS § 297. Registerpandi mõiste- (1) Patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse topoloogiat, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib koormata registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel.
    Seega vastab registerpant alljärgnevatele tunnustele:
    1.Seatakse registrisse kantudpatentile, kaubamärgile, tööstusdisainilahendusele, kasulikku mudelile, sordile, mikrolülituse topoloogiale, mootorsõidukile ja õhusõidukile
    2.Isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud pandiga tagatud nõude rahuldama nimetatud esemete arvel.
    Registerpanti võib pidada hüpoteegi analoogiks vallasasjade puhul, sest:
    Pandi seadmiseks tehakse märge vastavasse riiklikusse registrisse
    Asja valdus ei lähe üle pandipidajale
    Registrid on avalikud (samas, kui omandi üleminek ei ole seotud –võimalik on registrikandega, ei ole garanteeritud pandiõiguse püsivus –võimalik on heauskne omandamine, kuna registritega tutvumine ei ole enne asja omandamist kohustuslik)
    Sarnaselt hüpoteegiga saab kanda ühele ja samale esemele mitu registerpanti, järjekoht määratletakse registrisse kandmise ajaga
    Vastavalt AÕS § 298 kohaldatakse registerpandile ka hüpoteegi kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    Registerpandi esemed on:
    registrisse kantud ja avalike andmetega ja seaduses sätestatud korras peetavad
    Asjad,
    Õigused,
    Asjade kogumid (kommertspandi ese)
    *Mõttelist osa asjast või õigusest saab pantida Vaid siis, kui see on kaasomaniku osa
    Ühisomandis olevat asja saab pantida vaid tervikuna
    Registerpant võidakse seada täpsemalt (registerpandi ese):
    Riiklikult registreeritud nn intellektuaalse vara vormid (registrid sätestatud vastavates eriseadustes, nt patendiseadus, kaubamärgiseadus , tööstusdisaini kaitse seadus jne):- Patendid -Kaubamärgid-Tööstusdisaini lahendused-Kasulikud mudelid- Sordid -Mikrolülituste topograafiad-Geograafilised tähised
    Transpordivahendid:-mootorsõidukid (liiklusregister)-Õhusõidukid (tsiviilõhusõidukite riiklik register)
    Kommertspant -(valduseta registerpandi alaliik – ettevõtte vallasvara pantimine, märge tehakse kommertspandiregistrisse.
    AÕS sätestab üksnes materiaalõiguslikud alused registerpandi ja selle esemete kohta
    Täpsemad protsessuaalsed reeglid tulevad juba eriseadustest(nt kaubamärgile pandi seadmine nõuab notariaalset tõestamist)
    Registerpandi tekkimine
    Registerpandi tekkemomendiks on pandilepingu alusel pandi registreerimine seaduses ettenähtud registris (asja valdus üle ei lähe)
    Kande aluseks on pantija ja pandipidaja kokkulepe eseme pantimise kohta (peab olema a) nõue mida tagatakse, b) võlaõiguslik tagatisleping ning c) asjaõiguslik kokkulepe eseme pantimise kohta)
    Lisaks tuleb esitada ka avaldus pandi registreerimiseks
    Kandes tuleb märkida pandipidaja ja pandi Rahaline suurus
    Registerpandi järjekoht (AÕS §300)
    Järjekoht määratakse registrisse kandmise ajaga
    Kui avaldused on esitatud üheaegselt- antakse neile üks ja sama järjekoht
    Eelnevat ei kohaldata, kui asjaosalised on kokkuleppinud teistsuguses järjekohasuhtes ja selle kokkuleppe kohta on tehtud kanne registrisse
    Pandi kande muutmiseks või kustutamiseks panditud asja omaniku nõusolekul on vajalik ka nende isikute nõusolek, keda muudatus puudutab
    § 3002 . Osaregisterpant
  • Registerpandi võib jagada osadeks.
  • Registerpandi osadeks jagamisel on vaja teha kanne registrisse. Kanne tehakse pandipidaja avalduse alusel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
  • Osaregisterpandid asuvad jagatud registerpandi järjekohal.
  • Osaregisterpandid on omavahel võrdsed ja asuvad samal järjekohal, kui seadusest või kandest ei tulene teisiti.
    Pandipidajate nõuete rahuldamine (AÕS §302)
    Kui registerpandiga tagatud nõuet ei täideta, võib pandipidaja nõuda sundtäitmist sundenampakkumise teel. Ese müüakse täitedokumendi alusel avalikul enampakkumisel.
    See eeldab:
    1)kohtuotsuse olemasolu (ei pea olema üksnes siis, kui on notariaalne kokkulepe, milles ühtlasi on kokkulepitud allumine kohesele sundtäitmisele)
    2)Avalduse tegemist täitemenetluse alustamiseks
    Nõuded rahuldatakse vastavalt pantide järjekohtadele
    Ühel ja samal järjekohal asuvate pantidega tagatud nõuded rahuldatakse võrdeliselt nõuete suurusega
    Kokkulepe, mille järgi pandipidaja omandab nõude rahuldamiseks ilma müügita panditud asja, on tühine – kuna asja omandamine võimaldaks pandipidajale õigustumatut rikastumist
    Pärast nõude sissenõutavaks muutumist võib kokku leppida, et võlausaldaja võib pandieseme rahaks teha ilma kohtuotsuseta ja täituri vahenduseta – so vabakäelise müügi teel.
    KOMMERTSPANT(TUNTUD KA ETTEVÕTTE PANDI NIME ALL)
    Tuleb vaadelda registerpandi alaliigina
    Reguleerib kommertspandiseadus (KomPS) (RT I 1996, 45, 848; RT I 2010, 22, 108
    Lisaks kohaldatakse AÕS registerpandi sätteid
    Ja seeläbi ka laevahüpoteegi sätteid (AÕS §298)
    Kommertspandi mõiste
    (KomPS §1 lg 1)- Äriregistrisse kantud ettevõtja võib nõude tagatisena seada oma vallasvarale kommertspandiregistrisse kantud käesolevas seaduses sätestatud ulatusega pandi (kommertspant), ilma et ta annaks üle panditava vara valdus.
    Seega, kommertspanton pant, mille äriregistrisse kantud ettevõtja võib seada tagatisena oma vallasvarale, ilma et ta annaks üle panditava vara valduse
    Kommertspandi olemus
    Ettevõttepant - äriregistrisse kantud ettevõtted.
    Pant, mille äriregistrisse kantud ettevõtja võib seada nõude tagatisena oma vallasvarale.
    Tuleb kanda kommertspandiregistrisse.
    Panditud vara jääb ettevõtja valdusse.
    Kommertspant ei eelda tagatava nõude olemasolu, ei lõpe nõude lõppemisega
    Kommertspandi ulatus (KomPS § 2)
    Ulatub:
    • äriühingu kogu vallasvarale või
    • füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevusega seotud vallasvarale.
    • Kommertspandi võib seada välismaa äriühingu Eesti filiaali vallasvarale.
    • Kommertspant ulatub kogu koormatavale varale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal, samuti varale, mille ettevõtja omandab pärast pandikande tegemist.

    Kommertspant ei ulatu (KomPS § 2 lg 3 )
    1) kassas või krediidiasutuses olevale rahale, ettevõtjale kuuluvatele osadele, aktsiatele, investeerimisfondi osakutele, osamaksule ühistus ja osalusele teistes ühingutes, võlakirjadele ja teistele tavakäibeks määratud võladokumentidele ning muudele väärtpaberitele;
    2) varale, millele saab seada teist liiki registerpandi või asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 132 lõikes 2 nimetatud pandi või millele ulatub kinnisasjale enne või pärast kommertspandi seadmist seatud hüpoteek või millele on seatud käsipant;
    3) varale, millele ei saa vastavalt seadusele pöörata sissenõuet.
    Lisaks vastavalt AÕSRS §13lg 5
    Kui enne kinnisasja koormamist hüpoteegiga on seatud registerpant vallasvarale, ei laiene hüpoteek registerpandi kestuse ajal kinnisasja päraldistele, mis on koormatud registerpandiga.
    Registerpant ei ulatu kinnisasja päraldistele, kui enne registerpandi seadmist oli kinnisasi koormatud hüpoteegiga.
    Kommertspandiga tagatud nõue (§3)
    3)Kommertspandiga on pandisumma ulatuses tagatud nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksulenne kommertspandiga koormatud vara müümistnõude rahuldamiseks välja maksmata intressid, samuti viivisja võla sissenõudmise kulutused, pandipidaja poolt kommertspandiga koormatud vara omaniku eest tasutud kindlustusmaksedning muud kõrvalnõuded.
    Kommertspandi seadmine (KomPS §4)
    Kommertspandi seadmiseks on vajalik ettevõtja ja pandipidaja vaheline notariaalselt tõestatud leping
    Tekib avalduse alusel kande tegemisega kommertspandiregistrisse
    Kommertspandilepingu kohustuslikud andmed (§4 lg 1 p 1-4):
  • pantija ärinimi ja registrikood;
  • pandipidaja nimi ja isiku- või registrikood;
  • pandisumma;
  • muud seaduses sätestatud andmed.
    Kommertspandi registreerimine (KomPS §3.peatükk)
    §14 Kommertspandiregistrisse kantavad andmed – vt iseseisvalt
    Kande tegemine (§16)
    (1) Registripidajale esitatavad avaldused peavad olema notariaalselt kinnitatud
    Avaldus võib sisalduda kommertspandilepingus.
    (2) Kommertspandiregistrisse tehakse kanne avalduse, kohtulahendi või muul seaduses sätestatud alusel.Kommertspandi registrisse kandmise avalduse võib esitada pantija või pandipidaja. Kui avalduse esitab pandipidaja, peab sellele olema lisatud pantija notariaalselt kinnitatud nõusolek kommertspandi registrisse kandmiseks.
    KomPS § 17. Kande õiguslik tähendus
  • Kommertspandiregistri kanne jõustub kande allakirjutamisest.
  • Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud siis, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige.
  • Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma.
    Kommertspandiga seotud õigused ja kohustused
    Ettevõtjal säilib kommertspandiga koormatud vara osas tavapärase majandustegevuse raames kasutus- ja käsutusõigus. Võõrandatud asjadele kommertspant ei ulatu, isegi siis, kui võõrandamine ületas tavapärase isegi siis, kui võõrandamine ületas tavapärase majandustegevuse piire, kui omandaja oli heauskne.
    Ettevõtja, kelle varale on seatud kommertspant, peab pandipidajat teavitama ettevõtte majandamise peatamisest/ jagamisest/ võõrandamisest/ vara vähenemisest/ hävimisest
    Pandipidaja nõudel peab andma ka muud teavet koormatud vara kohta tagatise väärtuse kindlakstegemiseks.
    Kommertspandi lõppemine
    Lõpeb kande kustutamisega registrist
    Kustutamine toimub pandipidaja avalduse alusel
    Nõuete rahuldamine
    Võlausaldaja õigus nõuda nõude rahuldamist – ka siis, kui nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kui (KomPS §:
    1) koormatud vara jagatakse, ettevõtte majandamine peatatakse või vara antakse üle teisele isikule vastuolus kommertspandiseaduse §5 lõikes 1 sätestatuga (võõrandatakse pahauskselt vara rohkem kui tavapäraseks majandustegevuseks on vajalik) või
    2) kogu kommertspandiga koormatud vara või suurem osa sellest hävib või
    3) võlgnik ei anna võlausaldajale kommertspandiseaduse §-s 12 nimetatud teavet (vt seadust!!!) või
    4) koormatud vara jäetakse hooletusse või see on vähenenud ja tagatise väärtus on seetõttu oluliselt langenud.Nõue tuleb esitada 3 kuu jooksul asjaoludest teadasaamisest. Nõude rahuldamist võib nõuda vara arvel sundtäitmise või pankroti puhul vastavalt järjekohale.
    ÕIGUSTE PANTIMINE
    Õiguste kasutamiseks tagatisena on Eesti õiguses sisuliselt kaks viisi:
    1)Õiguste pantimine (AÕS)
    2)õiguste tagatisena loovutamine ehk tagatis -loovutamine (V
    Õiguste pantimise võib omakorda jaotada:
    • õiguse koormamine registerpandiga,
    • õiguse koormamine kommertspandi seadmisega ning
    • õiguse koormamine vastavalt AÕS §-le 314 jj.
    Registerpandiga on tulenevalt AÕS § 297 lõikest 1 võimalik koormata üksnes kindlat liiki õigusi, milleks on intellektuaalse omandi õigused.
    Kommertspandi puhul koormatakse pandiga kommertspandiseaduse (KomPS) § 2 lõike 1 kohaselt kogu äriühingu vallasvara, sh viimasele kuuluvad õigused
    Viimasena näeb AÕS § 314 jj õiguste pantimiseks ette mooduse, mida kasutatakse kõikide nende õiguste pantimisel, mis ei tulene intellektuaalsest omandist, ning juhul, kui soovitakse pantida üksnes õigust,mitte kogu äriühingu vallasvara
    Vastavalt AÕS §314 võib varaline õigus olla pandi esemeks kui see on üleantav
    Kohaldatakse käsipandi sätteid, kui ei ole õiguste kohta sätestatud muud
    Va. Piirang, mille kohaselt ei ole võimalik seada samale asjale mitut panti
    Panditavad on kõik varalised õigused, mis on üleantavad
    Siia alla ei käi hoonestusõiguse, korterihoonestusõiguse ja korteriomandi pantimine – nende puhul on tegemist asja pantimisega
    õiguste pantimise puhul on tegemist aktsessoorsete tagatistega
    Õiguste pandiga saab pantida nt:
  • Rahalisi nõudeid
  • Kaaspärijate pärandiosasid
  • Hüpoteeke
  • Kindlustusnõudeid
  • Võlakirju
  • Laokirju
  • Obligatsioone
  • Äriühingute osasid/ aktsiaid
  • Omandi üleandmise nõudeid jne.
    Pandi seadmine (AÕS §315)
    Peab olema pantija ja pandipidaja kokkulepe pandi seadmise kohta
    Kokkulepe sõlmitakse vähemalt kirjalikuks vormis
    ÄS järgi osade/aktsiate pantimisel kohustuslik notariaalne tõestamine
    Nõude pantimise korral peab lisaks võlaõigusliku kokkuleppe sõlmimisele pantija andma üle nõuet tõendavad dokumendid (laenuleping, kindlustusleping jne), samuti teavet võlgniku vastu nõude esitamiseks
    §316.Panditud õiguse lõpetamine
    (1) Panditud õigust saab tehinguga lõpetada üksnes pandipidaja nõusolekul. Nõusolek tuleb anda isikule, kelle kasuks lõpetamine toimub. Nõusolekut ei saa tagasi võtta.
    (2) Panditud õiguse muutmiseks on vajalik pandipidaja nõusolek, kui sellega kaasneb panditud õiguse väärtuse vähenemine või kui muutmine vähendab muul viisil pandipidaja tagatist. Nõusolek tuleb anda isikule, kelle kasuks muutmine toimub.
    (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatu ei laiene õigusena panditud aktsia, osa, investeerimisfondi osaku või muu sellesarnase õiguse lõpetamisele või muutumisele.
    Nõude pantimine
    Nõuete kui spetsiifiliste õiguste pantimisel ja tagatisena loovutamisel tekib üsna keerulise struktuuriga õigussuhe.
    Sellisesse tehingusse on kaasatud vähemalt kolm osapoolt:
    • pandipidaja või võlausaldaja, kellel kuulub ühtlasi tagatud nõue;
    • pantija või võlgnik, s.t panditud või tagatiseks loovutatud nõude omaja, kes ühtlasi on tagatud nõude võlgnik;
    • pantija või võlgniku võlgnik, s.t panditud või tagatisena loovutatud nõude võlgnik
    Selleks, et käsutus tehing, millega õigusele pant seatakse, oleks kehtiv, peab pandiõiguse seadja olema pandi seadmiseks õigustatud ehk õiguse omanik.
    Nõuete pantimise puhul jääb panditud nõue võlausaldajale ja seda vaid panditakse.
    Nõuete pantimise erinõuded
    AÕS § 317. Nõude pantimisest teatamine
    (1) Nõude pantimisest peab pantija teatama panditud nõude võlgnikule, kui pandilepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
    (2) Pantija poolt nõude pantimisest teatamisel või pandipidaja poolt võlgnikule pantija poolt pantimise kohta väljaantud dokumendi esitamisel on samad tagajärjed nagu nõude loovutamisest teatamisel.
    (3) Võlgnik on pantija või pandipidaja nõudmisel kohustatud andma kirjaliku kinnituse temale pantimisest teatamise kohta.
    Nõuete pantimise korral sõltub kohustuste täitmise regulatsioon sellest, kas müügiõigus on tekkinud või mitte .
    Kui müügiõigus ei ole tekkinud:
    Pantija ja pandipidaja võivad nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt ja võlgnik võib täita kohustuse neile üksnes ühiselt (AÕS §319 lg 1)
    Pärast müügiõiguse tekkimist:
    •panditud nõude täitmist võib nõuda üksnes pandipidaja ja võlgnik võib täita üksnes pandipidajale.
    •Kohustuse täitmisel pandipidajale on samasugune tähendus, kui täitmisel võlausaldajale. (AÕS §319 lg 2)
    Kui pandiesemeks on osa nõudest, jääb teistsuguse kokkuleppe puudumisel pantijale pandiga koormamata nõudeosa rahuldamise eesõigus, samuti eelisjärjekoht kõrvalõigustele ja tagatistele.
    Kui pantija ja pandipidaja ei ole teisiti kokku leppinud, ulatub nõudele seatud pandiõigus ka võlgniku poolt tasumisele kuuluvatele panditud nõude intressile ja muudele kõrvalnõuetele.(AÕS §319 lg 3 ja 4)
    Õiguse pantimise korral võõrandatakse nõue enampakkumisel või poolte kokkuleppel muul viisil
    Nõude rahuldamise korral järgi jäänud rahasumma tagastakse pantijale
    Nõuete pandi korral:
    1.Kui rahaline nõue nõutakse sisse enne maksetähtpäeva saabumist– siis tuleb see deponeerida pandipidaja kasuks
    2.Peale maksetähtpäeva – sissenõutud summa jääb pandipidajale ulatuses, mis on vajalik tema nõuete rahuldamiseks, ülejäänud raha annab pantijale välja
    ERILIIK-FINANTSTAGATIS
    AÕS §314 ́toodud finantstagatise mõiste. Selle kohaselt on finantstagatiseks rahalise nõude või väärtpaberite koormamine pandiõigusega või nende tagatise eesmärgil üleandmine.
    Seega on finantstagatistega hõlmatud nii pandiõiguse kui ka tagatis loovutamise instituut (on spetsiifiline kokkulepe väärtpaberite ja nõuete pantimise ning tagatis loovutamise kohta).
    Finantstagatise regulatsiooni aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. a direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (finantstagatiste direktiiv).
    AÕS §3141 lõike 1 punktides 1–4 ja lõikes 2 sätestatud isikute ring koosneb üksnes juriidilistest isikutest, kellest vähemalt üks peab olema krediidi asutus, investeerimis - ühing, fondivalitseja, investeerimisfond jne
    Tagatiseks võib seada väärtpaberit, krediidinõuet ja kontol oleva raha nõudeõigust.
    Lisaks AÕS §314 ́- 3143 kohaldatakse nii õiguste pantimise kohta sätestatut kui ka AÕS §314 lõikest 2 tulenevalt käsipandi sätteid, samuti VÕS §-s 164 jj (nõuete loovutamine) sisalduvat regulatsiooni
    HÜPOTEEK
    Mõiste:
    kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS §325 lg 1)
    Eesti õiguses üks kinnispandiõiguse liik –hüpoteek (nt saksa õiguses 3 liiki: hüpoteek, kinnisvõlg ja rendivõlg)
    hüpoteek on mitteaktsessoorne –ei eelda tagatava nõude olemasolu (va kohtulik hüpoteek).
    Olemus
    hüpoteek on valduseta pandiõigus.
    Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja (piiratud ulatuses)vallata, kasutada ja käsutada.
    Hüpoteek annab hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue panditud kinnisasja arvel, seega on see mitte väljaandmise, vaid rahakstege
    Ulatub:
    peaasjale, olulistele osadele ja omanikule kuuluvatele päraldistele,
    kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on antud rendile või üürile, siis ka rendi-või üürinõudele, mis tekib ajavahemikul kinnisasja arestimisest või võlgniku maksujõuetuks tunnistamisest kuni kinnisasja müümiseni või mis on tekkinud ühe aasta jooksul enne kinnisasja arestimist või võlgniku maksejõuetuks tunnistamist ja on sisse nõudmata,
    kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on kindlustatud, ulatub ka kindlustushüvitise nõudele
    Ei ulatu:
    päraldistele, osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud
    Hüpoteegiga on tagatud:
    põhinõue, kõrvalkulud ning menetluskulud , asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused
    Hüpoteegi ese
    Hüpoteegiga saab koormata kinnisasja(maatükk).
    Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa (teiste kaasomanike nõusolekut selleks ei ole vaja).
    Hüpoteeki ei või seada ainult kinnisasja reaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast.Hüpoteegiga saab koormata ka hoonestus- ja korterihoonestusõigust, korteriomandit.Hüpoteegi võib seada ka ühishüpoteegina (vt AÕS §359 jj). St. hüpoteek seatakse mitmele kinnisasjale
    Hüpoteegipidajaksvõib olla (teatud) füüsiline või juriidiline isik (mitte teise kinnisasja igakordne omanik).
    Hüpoteegipidaja ja nõude võlausaldaja ei pea olemaüks ja sama isik.
    OMANIKU ÕIGUSED
    koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena (siiski kaotab käsutusõiguse sundenampakkumise ja -valitsemise puhul keelumärke kandmisel kinnistusraamatusse),
    Omaniku loobumine õigusest hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandada või täiendavalt koormata on kehtetu.
    Kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või reaalkoormatis kustutakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist.
    Hüpoteegipidaja õigused(1)
    Käsutusõigus – võõrandamine ja pantimine
    Kui omaniku tegevuse tulemusena väheneb koormatud kinnisasja väärtus, on hüpoteegipidajal õigus nõuda, et kinnisasja omanik edasise kahjuliku tegevuse lõpetaks.
    Väärtuse vähenemise ärahoidmiseks võib teha kohtuotsuse alusel selleks vajalikke tegusid
    Võib nõuda nimetatud tegudega seotud kulutuste hüvitamist, selle tagamiseks kuulub talle kinnistusraamatusse kandmata hüpoteek, mis asub tema hüpoteegiga samal järjekohal.
    Hüpoteegipidaja õigused(2)
    Kui võib eeldada koormatud kinnisasja väärtuse vähenemist või kui see on juba toimunud, võib hüpoteegipidaja nõuda kinnisasja omanikult endise olukorra taastamist või täiendavat tagatist.
    Kui omanik endist olukorda ei taasta ega anna täiendavat tagatist, võib nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist ulatuses, mille võrra koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud (nõudest üks kuu ette teatada).
    Kui koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud omaniku süüta, võib hüpoteegipidaja täiendavat tagatist või võla osalist tasumist nõuda ulatuses, milles kinnisasja omanikule on väärtuse vähenemine hüvitatud.
    HÜPOTEEGI SEADMINE
    Eeldused: koormatava asja/õiguse omaniku ja hüpoteegi omandaja notariaalselt tõestatud kokkulepe, kinnistamisavaldusja kanne kinnistusraamatus
    Omanikuhüpoteegi seadmisel on tegemist ühepoolse tehinguga notariaalselt kinnitatud avalduse alusel,
    Omanikuhüpoteegi seadmisel on tegemist ühepoolse tehinguga notariaalselt kinnitatud avalduse alusel, kinnisasja võõrandamisel jääb endise omaniku kasuks püsima.
    Võlaõiguslikku notariaalselt tõestatud tagatislepingut (causa), millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, ei ole vaja kinnistusraamatu pidajale esitada. Kui tagatisleping puudub või on tühine (võib sõlmida ka tagantjärele), kohalduvad alusetu rikastumise sätted, samuti ei saa läbi viia sundtäitmist.
    lÕPPEMINE
    Ei lõpe nõude rahuldamisega(va kui vastav tingimus seadmisel) – mitteaktsessoorsus. Siis omandab hüpoteegi kinnisasja omanikkinnisasja omanikule läheb hüpoteek üle ka
    kinnisasja omanikule läheb hüpoteek üle ka hüpoteegist loobumisel hüpoteegipidaja poolt
    Lõpeb:
    1.Kinnisasja omaniku nõudel (AÕS §331)
    2.Omanikuhüpoteegi kustutamisel (tagapool järjekohal asuva) hüpoteegipidaja nõudel (AÕS §332)
    Nõuete rahuldamine (AÕS §346 – 354)
    Hüpoteegiga on tagatud:
    • nõue,
    • sellele nõudele kolme aasta jooksul enne kinnisasja müümist sundenampakkumisel või pankroti väljakuulutamist välja maksmata intressid,
    • viivis
    • võla sissenõudmise kulutused
    • hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed ning
    • muud kõrvalnõuded.
    §352.Sundtäitmine
    (1) Kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist tötemenetluse seadustikus sätestatud korras.
    (2) Enne hüpoteegiga tagatud nõude sissenõutavaks muutmist sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt hüpoteegipidaja omandab hüpoteegiga koormatud kinnisasja hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, on tühine.
    TMS kohaselt on sundtäitmine:
    Kinnisasi arestitakse
    1. Müüaksekas avalikul enampakkumisel (TMS §150 jj) või kohtutäituri kontrolli allmuul viisil(TMS §102)Või
    2. Määratakse sundvalitsemisele(TMS §173) (vajalik vastav kohtumäärus ja kanne kinnistusraamatusse
    NB! Omanikuhüpoteegi korral ei või koormatud kinnisasja omanik nõuda oma nõude rahuldamiseks sundtäitmist (
    AÕS § 353. Hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord
    (1) Kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele.
    (2) Järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist.
    (3) Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele.
    Hüpoteek Liikidest
    Omanikuhüpoteek
    Tekib kas algselt(AÕS § 328)või
    Võõrhüpoteegi üleminekul omanikuhüpoteesiks(AÕS § 329 lg 1- omanikuhüpoteegi teke hüpoteegipidaja loobumisel hüpoteegist ja § 349 üleminek nõude rahuldamisel või kui nõuet ei ole tekkinud)
    Konsolidatsiooni e. ühildumise korral(§ 66 lg 2)
    AÕS §328.Algne omanikuhüpoteek
    (1) Kinnisasja omanik võib hüpoteegi seada enda kasuks.
    (2) Omanikuhüpoteegi seadmine toimub omaniku notariaalselt kinnitatud avalduse alusel kande tegemisega kinnistusraamatusse.
    §349.Hüpoteegi üleminek omanikule
    (1) Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
    (2) Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist.
    (3) Kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid
    . Omanikuhüpoteegil on samasugune õiguslik sisu kui võõrhüpoteegil
    Erand:ei saa nõuda sundtäitmist iseenda nõude rahuldamiseks
    Pigem vajalik “järjekoha varumiseks” – tagapool kinnistusraamatus olevad õigused ei saa automaatselt edasi astuda.
    Omanikuhüpoteegi vastu:
    §332. Omanikuhüpoteegi kustutamine hüpoteegipidaja nõudel
    (1) Kui hüpoteegi ja koormatud kinnisasja omanikuks saab üks ja sama isik, võib sama või tagapool asuva järjekohaga hüpoteegipidaja nõuda sellise hüpoteegi üks ja sama isik, võib sama või tagapool asuva järjekohaga hüpoteegipidaja nõuda sellise hüpoteegi kustutamist.
    (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatu ei kehti §328 alusel tekkinud hüpoteegi(st esialgse omanikuhüpoteegi)kohta.
    (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõue ei kehti hüpoteegi suhtes, mille kandest nähtub selle mittekehtimine antud hüpoteegi suhtes.
    (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõude tagamiseks võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke pärast omanikuhüpoteegi tekkimist.
    Ühishüpoteek
    §359. Ühishüpoteegi mõiste
    (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja.
    Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest.(11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas.
    Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad.
    §360.Ühishüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine
    (1) Hüpoteegipidajal on õigus nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel.
    (2) Hüpoteegipidaja võib hüpoteegi summa jaotada koormatud kinnisasjade vahel, määrates kindlaks, millises ulatuses iga kinnisasi hüpoteegi eest vastutab. Nimetatud juhul kohaldatakse hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamise kohta käivaid sätteid (§356).
    Seega:
    Ühe hüpoteegiga saab koormata mitut kinnisasja
    § 363. Kohtuliku hüpoteegi mõiste
     (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina.
     (2) Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue.
    § 3631. Kohtulik hüpoteek mitmele kinnisasjale
      Kui kohtulik hüpoteek seatakse omaniku mitmele kinnisasjale, jagatakse tagatav nõue kinnisasjade vahel võlausaldaja poolt määratud osades.
    § 364. Hüpoteegi sätete kohaldamine
      Muus osas kohaldatakse kohtulikule hüpoteegile hüpoteegi kohta käivaid sätteid.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 90 lk · .docx · 98 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    ASJAÕIGUSE konspekt #1 ASJAÕIGUSE konspekt #2 ASJAÕIGUSE konspekt #3 ASJAÕIGUSE konspekt #4 ASJAÕIGUSE konspekt #5 ASJAÕIGUSE konspekt #6 ASJAÕIGUSE konspekt #7 ASJAÕIGUSE konspekt #8 ASJAÕIGUSE konspekt #9 ASJAÕIGUSE konspekt #10 ASJAÕIGUSE konspekt #11 ASJAÕIGUSE konspekt #12 ASJAÕIGUSE konspekt #13 ASJAÕIGUSE konspekt #14 ASJAÕIGUSE konspekt #15 ASJAÕIGUSE konspekt #16 ASJAÕIGUSE konspekt #17 ASJAÕIGUSE konspekt #18 ASJAÕIGUSE konspekt #19 ASJAÕIGUSE konspekt #20 ASJAÕIGUSE konspekt #21 ASJAÕIGUSE konspekt #22 ASJAÕIGUSE konspekt #23 ASJAÕIGUSE konspekt #24 ASJAÕIGUSE konspekt #25 ASJAÕIGUSE konspekt #26 ASJAÕIGUSE konspekt #27 ASJAÕIGUSE konspekt #28 ASJAÕIGUSE konspekt #29 ASJAÕIGUSE konspekt #30 ASJAÕIGUSE konspekt #31 ASJAÕIGUSE konspekt #32 ASJAÕIGUSE konspekt #33 ASJAÕIGUSE konspekt #34 ASJAÕIGUSE konspekt #35 ASJAÕIGUSE konspekt #36 ASJAÕIGUSE konspekt #37 ASJAÕIGUSE konspekt #38 ASJAÕIGUSE konspekt #39 ASJAÕIGUSE konspekt #40 ASJAÕIGUSE konspekt #41 ASJAÕIGUSE konspekt #42 ASJAÕIGUSE konspekt #43 ASJAÕIGUSE konspekt #44 ASJAÕIGUSE konspekt #45 ASJAÕIGUSE konspekt #46 ASJAÕIGUSE konspekt #47 ASJAÕIGUSE konspekt #48 ASJAÕIGUSE konspekt #49 ASJAÕIGUSE konspekt #50 ASJAÕIGUSE konspekt #51 ASJAÕIGUSE konspekt #52 ASJAÕIGUSE konspekt #53 ASJAÕIGUSE konspekt #54 ASJAÕIGUSE konspekt #55 ASJAÕIGUSE konspekt #56 ASJAÕIGUSE konspekt #57 ASJAÕIGUSE konspekt #58 ASJAÕIGUSE konspekt #59 ASJAÕIGUSE konspekt #60 ASJAÕIGUSE konspekt #61 ASJAÕIGUSE konspekt #62 ASJAÕIGUSE konspekt #63 ASJAÕIGUSE konspekt #64 ASJAÕIGUSE konspekt #65 ASJAÕIGUSE konspekt #66 ASJAÕIGUSE konspekt #67 ASJAÕIGUSE konspekt #68 ASJAÕIGUSE konspekt #69 ASJAÕIGUSE konspekt #70 ASJAÕIGUSE konspekt #71 ASJAÕIGUSE konspekt #72 ASJAÕIGUSE konspekt #73 ASJAÕIGUSE konspekt #74 ASJAÕIGUSE konspekt #75 ASJAÕIGUSE konspekt #76 ASJAÕIGUSE konspekt #77 ASJAÕIGUSE konspekt #78 ASJAÕIGUSE konspekt #79 ASJAÕIGUSE konspekt #80 ASJAÕIGUSE konspekt #81 ASJAÕIGUSE konspekt #82 ASJAÕIGUSE konspekt #83 ASJAÕIGUSE konspekt #84 ASJAÕIGUSE konspekt #85 ASJAÕIGUSE konspekt #86 ASJAÕIGUSE konspekt #87 ASJAÕIGUSE konspekt #88 ASJAÕIGUSE konspekt #89 ASJAÕIGUSE konspekt #90
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 90 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 98 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Põhjalik ning mahukas asjaõiguse konspekt, põhineb loengu materjalidel.
    valdus kinnistu asjaõigus kaasomanik kaasomand kinnistusraamatu omavoli korteriomand kinnistamisavaldus korteriomanik reaalosa asjaõigused kinnisasjad registriosa eesõigus

    Sarnased õppematerjalid

    Asjaõiguse konspekt
    34
    doc

    Asjaõiguse konspekt

    õigused) 33. Isiklik kasutusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 34. Reaalkoormatis (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 35. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 36. Ostueesõigus (mõiste, seadmine) 37. Hüpoteek (mõiste, ulatus) 38. Koormatud kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja õigused 39. Hüpoteegi tekkimine, lõppemine 40. Kohtulik hüpoteek 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) AÕ reguleerib isikute suhet asjadesse, võim teatud asja üle. AÕ liigub koos asjaga. Omanik võib oma asja välja nõuda igalt isikult, st see õigus kehtib igaühe suhtes. Suunatud kõigi kolmandate isikute vastu ­ nimetatakse absoluutseks õiguseks. Asjaõigus tagab omanikule sisuliselt kaitse rünnete eest tema varale, st tagab eraomandi puutumatuse. Sisaldab norme, millega kõik peavad arvestama (ka need, kes ei osalenud

    Asjaõigus
    Asjaõigus eksamikonspekt
    82
    docx

    Asjaõigus eksamikonspekt

    Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus ­ õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine). Subjektiivne asjaõigus ­ õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes. Subjektiivse asjaõiguse eriliseks

    Õigus
    Asjaõiguse konspekt
    16
    docx

    Asjaõiguse konspekt

    Mõlemad on lepingud, aga erineva sisuga. Ostu tõttu kohustub müüja omandit üle kandma, asjaõiguskokkuleppe alusel kannab ta omandi selle kohustuse täitmiseks üle ostjale. Mõlemaid kokkuleppeid käsitletakse seaduses erinevates kohtades, ostu võlaõiguses, asjaõiguskokkulepet asjaõiguses. Mõlema jaoks kehtivad erinevad normid, mida tuleb üksteisest lahus hoida. Mõlemad lepingud võib sõlmida ühtse aktina vahetult teineteise järel. 1.1.1. Asjaõiguse olemus ja printsiibid 1) Abstraktsiooniprintsiip - Vahetegemine VÕ ja AÕ lepingu vahel on seetõttu veelgi rangem, et asjaõigusleping on abstraktne, st. oma kehtivuses sõltumatu võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Asjaõigusleping on kehtiv ka siis, kui kausaalleping/võlaõiguslik leping ei ole teoks saanud, on õigustühine või vastuväite tõttu õigustühiseks muutunud. See kehtib isegi siis, kui mõlemad lepingud on sõlmitud üheaegselt ja kirja pandud ühes

    Asjaõigus
    Võlaõigus-asjaõigus eksamiks
    50
    pdf

    Võlaõigus, asjaõigus eksamiks

    õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. 152. Alla 14-aastane isik ei vastuta enda tekitatud kahju eest. 153. Suurema ohu allika kasutamisel vastutab isik tekkinud kahju eest ka siis, kui ta ei ole kahju tekkimises süüdi. 154. Tootja vastutab isiku surma või isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest, kui selle põhjustas puudusega toode. See vastutus ulatub ka puudusega ravimi tootjale. 155. Asjaõigus reguleerib isikute (õigussubjektide) suhteid asjadesse (õigusobjektidesse), sätestades asjaõigused, nende sisu ning tekkimise ja lõppemise. Teisiti öeldes, asjaõigus hõlmab reegleid, mis määravad, kellele asi kuulub ja milliseid õigusi isik asja suhtes omab. 156. Asjaõigus annab vahetu võimu teatud kindla asja peale;on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu; tegemist on absoluutse õigusega. Võlaõigus on rajatud

    Võlaõigus
    Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused
    24
    docx

    Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused

    Kordamisküsimused aine Asjaõigus arvestuseks 1. Milliseid õigussuhteid reguleerib asjaõigus? Objektiivne asjaõigus – õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Subjektiivne asjaõigus – õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes. 2. Absoluutsuse põhimõte? Asjaõigused omavad absoluutset kehtivust igaühe suhtes, st kõik peavad asjaõigusi järgima. 3. Numerus clausus’e põhimõte, ehk tüübipõhimõte? kokkuleppega ei saa luua seaduses sätestamata asjaõigusi ega muuta asjaõiguse seaduses sätestatud olemust. 4. Avalikkuse, e. publitsiteedi põhimõte?

    Riigiõigus
    ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020
    67
    docx

    ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020

    (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal:  „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Tallinn, 2010: § 48-66. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-68-96  Vastavalt AÕS-e §-le 81 piisab omandiõiguse tunnustamiseks, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Seda sätet ei ole kohus otsuses käsitlenud.  AÕSrakS § 2 lg

    Asjaõigus
    Kinnisvaraõiguse aines kordamisküsimused
    3
    doc

    Kinnisvaraõiguse aines kordamisküsimused

    Kinnisvaraõiguse aines kordamisküsimused 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Absoluutsuse põhimõte asjaõiguses 3. Avalikkuse põhimõte asjaõiguses 4. Abstraktsiooni printsiip 5. Asja liigitus, asja osad 6. Päraldise mõiste 7. Valduse mõiste, valduse liigid 8. Omandi mõiste, 9. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 10. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 11. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 12

    Kinnisvarahooldus
    Tsiviilõiguse kordamisküsimused eksamiks
    42
    doc

    Tsiviilõiguse kordamisküsimused eksamiks!

    2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte

    Tsiviilõigus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun