kindlaks määratud õiguse kandmiseks koormava õiguse ette. Eesõigus kantakse selle õiguse ette mis õiguse peab tagasi astuma. 29. Kannete liigid.. Kinnistusraamatusse kantakse asjaõigused ja märkused artiklitena. 30. Õiguse lõpetamine. Kinnisasja koormava õiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või isikule kelle kasuks õigus lõpetatakse. 31. Kasutusvaldus (mõiste, tekkimine, lõppemine). Valdamine on asja üle faktilise võimu teostamine. valdajast omanikul on kõik valdaja õigused. Kui omaniku poolt on asi antud kolmanda isiku valdusse, näiteks üürikorter, siis pole tegu mitte valduse eraldamisega omandist vaid omaniku piiramisega tema õigustes teostada valdust. 32
Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa, kusjuures ta võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti iiskuid, kes on vajalikud tema eest hoolitsemiseks. Isiklik kasutusõigus tekib siis, kui servituut kantakse kinnistusraamatusse ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. 20 20 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 150-152 11 KOKKUVÕTE Kinnisomandi ulatus määratakse kindlaks plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Kinnisomandisse kuuluvad nii maapind kui ka selle süvenditesse ja kõrgustesse jäävad maapinnaga ühenduses olevad objektid, näiteks kinnistu kanalisatsioon, avalikus kasutuses olev tee, jalgrada jne
kausaalleping, mis sarnaneb müügilepinguga, kusjuures erandiks on hinna eeldatav tasumine hoonetusõiguse perioodiliste intressidena, mitte aga ühekordse maksena. 4.1.1. Hoonestusõiguse üldpõhimõte Hoonestusõiguse puhul kehtib üldpõhimõte, et tsiviilõiguslikke suhteid saab alati poolte kokkuleppel lõpetada. Kande kustutamine ei eelda siiski notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu sõlmimist. Siinjuures kehtib põhimõte, et hoonestusõigust saab kinnistusraamatust kustutada peale hoonestusõigust koormavate kohustuste kustutamist; igal juhul ei tohi kannet kustutada ilma puudutatud isikute nõusolekuta. 4.1.2. Hoonestusõiguse seadmine Hoonestusõiguse seadmine ei takista kinnisasja omanikul kinnisasja võõrandamist. Kui ostja on tedlik asja koormavate õigustest, peab müüja need kinnisasja koormavad õigused või eelmärke siiski kõrvaldama, kui ostja seda nõuab. Kande kustutamiseks on müüjal vaja hankida õigusega
omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik. (Nt kanti kinnistusraamatusse tühise tehingu alusel, seega on tegemist ebaõige kandega, kui aga valdab kinnisasja 10 aastat järjest, siis saab valdaja ka sisuliselt omanikuks). Omandamine igamisega AÕS § 124 - lg 1 Kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse või mille omanikku kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik oli enne valdaja poolt valdusesse saamist surnud ja 30 aasta jooksul ei ole tehtud kinnistusraamatusse niisugust kannet, mille tegemiseks on vajalik omaniku nõusolek, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. Pärimine – pärimisel lähevad üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Ka kinnisomand läheb üle. Kinnisomand jääb esialgu valeks, pärija peab ümber tegema. Vajalik kande hilisem tegemine kinnistusraamatusse.
omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik. (Nt kanti kinnistusraamatusse tühise tehingu alusel, seega on tegemist ebaõige kandega, kui aga valdab kinnisasja 10 aastat järjest, siis saab valdaja ka sisuliselt omanikuks) Kinnisasja omandamine Omandamine igamisega AÕS § 124 - lg 1 Kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse või mille omanikku kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik oli enne valdaja poolt valdusesse saamist surnud ja 30 aasta jooksul ei ole tehtud kinnistusraamatusse niisugust kannet, mille tegemiseks on vajalik omaniku nõusolek, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. Kinnisasja omandamine Pärimine pärimisel lähevad üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Ka kinnisomand läheb üle. Vajalik kande hilisem tegemine kinnistusraamatusse. Sundvõõrandamine
10 000 jääb tasumata. 30 000 on veel A saamata AÕS § 334 (vajalik, kui soovitakse teha tegevusi, kui kinnisasjal on hüpoteek). a. § 334 lg 2 ja lg 3 ? oluline vähenemine ? + A tekkis veel hüpoteek mille väärtus on 30 000 eurot. A tuleb 120 000 eurot ära maksta. Tema kaks hüpoteeki on B hüpoteegist ees pool. B saab ainult selle mis on üle. Saab siis 20 000 eurot. A hüpoteek on suurem, kui on kinnistusraamatust on näha. 40 000 jääb B hüvitamata ja B saab seda nõuda isiklikult temalt, pöörduda kohtusse, arestitakse tema kontod jne. Ostueesõigus Müüja M ja ostja O sõlmivad müügilepingu, mille esemeks on kinnisasi, mille kinnistusraamatu 3. jakku on kantud ostueesõigus K kasuks. Müügilepingukohaselt tekib ostjal õigus nõuda müüjalt kinnisasja omandiõiguse üleminekut ja valduse üleminekut, pärast seda, kui ostja on müüjale tasunud kogu ostuhinna
toetada tsiviilkäivet (AÕS § 58). Mida tihedamalt on materiaalne ja formaalne kinnistusraamatuõigus seotud ning mida rohkem materiaalõiguslikke eeldusi realiseerub registrikande kaudu, seda suuremaid nõudeid registrile püstitatakse. Üksnes riiklikult peetav, samas sõltumatu, selgelt raamatu õigsuse tagamisele suunatud registripidamine saab parimana kindlustada käivet. Kinnistusraamatust kui registripidamise kõige kaugemale arenenud vormist ja kindlast mõistest saab rääkida seega vaid Kesk-Euroopa õiguskordades. Kinnistusraamat ja kinnisvararegister ei ole sünonüümid. Tuleb nõustuda, et valikute tegemisel ei olnud kiire poliitilise tellimuse täitmise tingimustes tegelikult aega analüüsida eri süsteemide eeliseid. Sissekandeprintsiibi valimine rajaneb usaldusel selle töö vastu, mida tegi prof J
kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik. Nt kanti kinnistusraamatusse tühise tehingu alusel, seega on tegemist ebaõige kandega, kui aga valdab kinnisasja 10 aastat järjest, siis saab valdaja ka sisuliselt omanikuks uut kannet sellekohta ei ole vaja teha. 3) Omandamine igamisega AÕS § 124 - lg 1 Kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse või mille omanikku kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik oli enne valdaja poolt valdusesse saamist surnud ja 30 aasta jooksul ei ole tehtud kinnistusraamatusse niisugust kannet, mille tegemiseks on vajalik omaniku nõusolek, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. Omandiõigus juba korra reformitud kinnisasjale tekib kinnistusraamatu kandega, mille tegemise aluseks on omakorda: 1. omandiõiguse ülemineku kohta sõlmitud asjaõigusliku
§106.(1) TSÜS 21. Kas erametsas on teistel isikutel lubatud marju korjata? Omaniku poolt piiratud või tähistatud erametsas on teistel isikutel lubatud marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata metsaomaniku loal. §167.(2) AÕS 22. Asjaõigused on ... Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. §5.(1) AÕS 23. Millisel juhul on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kinnistusraamatust kande kustutamist? Kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist. §66.(1) AÕS 24. Asjaõiguste puhul kehtib liikide fikseerituse põhimõte. Selgitage, mida see tähendab? - uusi asjaõigusi ei saa poolte kokkuleppel luua. Asjaõigused tehakse teatavaks valduse ja kinnistusraamatu kaudu. Seega ei eksisteeri asjaõiguses lepinguvabadust nagu see on võlaõiguses
Kinnisomandi kandmine kinnistusraamatusse toimub asjaõiguslepingu alusel → võõrandaja ja omandaja notariaalselt tõestatud kokkulepe kinnisomandi ülekandmise, asjaõigusega koormamise kohta ning sellekohase kande tegemise kohta kinnistusraamatusse. Hõivamisega võib kinnisasja omandada vaid riik ja sealjuures vaid sellist kinnisasja, millel kinnistusraamatu alusel puudub omanik ning see pole kellegi valduses. Kinnisomand lõpeb kustutamisega kinnistusraamatust, samuti kinnisasja täieliku hävimisega. Kinnisasja omanik võib kinnisasjast loobuda, loobumine kantakse kinnistusraamatusse notariaalselt tõestatud avalduse alusel ja omand läheb üle riigile. 77. . Kinnisomandi ulatus ja kitsendused. Kinnisomand ulatub maapinnale allpool ning õhuruumi ülalpool ja kinnisasja ulatuseks nimetatakse seda pinda kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku majanduslik huvi kinnisasja kasutamisel.
abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis. Hõivamisega võib omandada vaid riik kinnisasja, millel kinnistusraamatu alusel puudub omanik ning see pole kellegi valduses. Kui isik on kantud kinnistusraamatusse omanikuna ilma seadusliku aluseta, ei saa tema omandit vaidlustada, kui ta on heauskselt ja katkematult vallanud kinnisasja 10 aastat. Kui aga isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis pole kantud kinnistusraamatusse või mille omanik kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik enne valduse algust on surnud, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuks. Kinnisomand lõpeb kustutamisega kinnistusraamatust, samuti kinnisasja täieliku hävimisega. Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele kehtestatud kitsendusi. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadusega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga
Asjaõigus tegeleb põhiliselt küsimustega: katkematult vallanud kinnisasja 10 aastat. Kui aga isik on 30 aastat - kuidas tekivad omand ja teised asjaõigused? katkematult vallanud kinnisasja, mis pole kantud - missugused õigused on isikutel asjade suhtes? kinnistusraamatusse või mille omanik kinnistusraamatust ei nähtu - kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta? või mille omanik enne valduse algust on surnud, võib valdaja nõuda Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. Tsiviilõiguses käsitletakse enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuks. seaduses ettenähtud juhtudel asjadena ka õigusi ja neile Kinnisomand lõpeb kustutamisega kinnistusraamatust, samuti kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid
3) Asjaõigused - Asjaõiguste (omand ja piiratud asjaõigused)seadmi-ne või üleandmine 4) Märked - Viitavad olemasolevale või tulevasele asjaõigusele Kinnistusraamatu ebaõigsus Võimalikud põhjused: · Kinnistusraamatuvälised õigusmuudatused · Kinnistusosakonna poolt tehtud vead · Asjaõiguslepingu tühisus või puudumine Tagajärjed: · Kinnistusraamatusse on kantud õigus, mida tegelikult ei eksisteeri; · Asjaõiguse kinnistusraamatust nähtuv sisu või järjekoht ei vasta tegelikkuses kokkulepitule; · Kinnistusraamatust nähtuvalt on kinnisasi koormatud, tegelikkuses koormatist ei eksisteeri; · Tekkinud õigust ei ole kinnistusraamatusse kantud. Negatiivne publitsiteet: Kui registrisse kandmisele kuuluv asjaolu on registrisse kandmata, siis saab kolmanda isiku vastu sellele asjaolule toetuda ainult siis, kui kolmas isik sellest asjaolust teadis või teadma pidi.
Reaalservituudi jagamatus (§ 182) Reaalservituut on jagamatu – st seda ei saa osaliselt kellelegi loovutada ning sama servituuti mõne teise kinnisasja kasuks seada Nii valitseva kui teeniva kinnisasja jagamisel jääb servituut kehtima kõigi jagamisel tekkinud osade suhtes Kui reaalservituudi teostamine pärast valitseva kinnisasja jagamist piirdub ühe osa huviga, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust teiste osade suhtes. Kui mitu servituuti või servituut ning muu kasutusõigus koormavad kinnisasja kinnistusraamatu ühel ja samal järjekohal ning neid õigusi ei saa koos kas täielikult või osaliselt teostada, võib iga õigustatud isik nõuda õiguste teostamist viisil, mis vastab kõige enam kõigi õigustatud isikute huvidele (AÕS § 183) Reaalservituudi kaitse a) Valduse kaitse abinõud b) Negatoorhagi (AÕS § 89) esitamise õigus Lõppemine
isikule, ilma et teda oleks omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Puudutatud isiku eelneva sissekandmise põhimõtte rakendamisega soovitakse tagada, et kinnistusraamatu õiguslik seis oleks õige mitte ainult lõppsihina, vaid et see oleks selge ja arusaadav kõigil arenguastmel. Puudutatud osoli kinnistusraamatusse eelneva kandmise kohustust ei ole eesti õiguses eraldi sätestatud. See, et õiguse käsutaja alati nähtuks kinnistusraamatust, on tagatud sveitsi õiguse eeskujul sättega, mille kohaselt innisomandi tekkimisel väljaspool kinnistusraamatut saab omanik oma omandit käsutada alles peale kinnistamist § 119 lg 2. Kinnistusraamatusse kantavad õigused ja märked Eesti õiguse kohaselt kantakse kinnistusraamatusse kõik kinnisasja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samas on täpsustatud, et avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi tuleb kinnistusraamatusse kanda siis, kui - seda koormatakse asjaõigusega
REAALSERVITUUDI JAGAMATUS Reaalservituut on jagamatu. Kui valitsev kinnisasi jagatakse, jääb reaalservituut kehtima kõikide osade kasuks. Pärast valitseva kinnisasja jagamist ei ole reaalservituudi teostamine lubatud ulatuses, milles see muutub teeniva kinnisasja suhtes koormavamaks. Kui reaalservituudi teostamine pärast valitseva kinnisasja jagamist piirdub ühe osa huviga, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust teiste osade suhtes. Teeniva kinnisasja jagamisel jääb reaalservituut kehtima kõikide osade suhtes. Kui reaalservituut pärast teeniva kinnisasja jagamist mõnda selle osa ei koorma või koormata ei saa, on koormamata osa omanikul õigus nõuda oma osa suhtes reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust. REAALSERVITUUDI ESE - Kinnisasi tervikuna või selle reaalosa ja hoonestusõigus - Kaasomand mõttelisele osale ei saa seada, saab reaalosale või kogu kaasomandile
teisiti. 28.Mis on isiklik kasutusõigus? Isikliku kasutusõiguse omanikul on õigus kokkulepitud viisil kinnisasja kasutada ja teostada kinnisasja üle teatud õigust (AÕS § 225). 29.Mis on reaalkoormatis? Reaalkoormatis on kinnisasjaga seotud kohustus teha perioodilisi sooritusi kas rahas või tegudes. Reaalkoormatise seadmiseks on vaja sõlmida notari juures vastav kokkulepe ja kanda see kinnistusraamatusse. Reaalkoormatis lõppeb kande kustutamisega kinnistusraamatust selleks õigustatud isiku avalduse alusel. Kui keegi laseb naabril üle oma maatüki vedada tehnovõrgud või rajada tee, siis saab naabri maatükile teha kinnistusraamatusse reaalkoormatise kande, mille kohaselt naaberkinnistu omanikule peab tasuma nende rajatiste talumise eest tasu. Tasu võib maksta ka natuuras, näiteks teatud koguse puid oma matsast anda või ehitada tasuks mingi ehitis jne (AÕS, 5-s osa). 30.Mis on hoonestusõigus?
kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks? Kinnistusraamatu õigsuse eeldamist on heauskse omandaja kasuks tugevdatud kinnistusraamatu avaliku usaldusega, mille kohaselt heauskselt omandatud asjaõigused jäävad kehtima (AÕS § 561 lg 1). Kinnistusraamatu avaliku usalduse kaudu luuakse heauskse omandaja jaoks näilisus, et kinnistusraamatusse kantud isik, kellelt ta oma õiguse omandab, on õige õigustatud isik ja et selle isiku kinnistusraamatust nähtuv õigus on olemas. Selline kaitse puudub siis, kui kinnistusraamatusse on kantud kande õigsust vaidlustav vastuväide või kui kande ebaõigsus on omandajale teada. Kinnistusraamatu õigsuse eeldamine (vt AÕS § 56) ei hõlma kinnistusraamatu täielikkuse eeldamist, st seda, et olemas on ainult need asjaõigused ja kitsendused, mis kinnistusraamatust nähtuvad. Heauskse omandaja jaoks on seadusandja muutnud kinnistusraamatu ka täielikuks:
Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa pärandada, pantida või muul seaduslikul viisil käsutada. Kinnisasja mõttelise osa väärandamisel on teistel kaasomanikel selle ostu eesõigus. OMANDIKAITSE Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik täendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. KINNISTUSRAAMATUID peetakse kinnisasjade ja nendega seotud õiguste reguleerimiseks. [ Kinnistusraamatust on võimalus saada väljavõtteid omanike kohta ( kui on kahtlusi, kas müüb ikka omanik kulud katab pettuse korral see, kes ostis, kuna tal oli võimalus kinnistusraamatust järele vaadata)] KURITEGU on kriminaalkoodeksis ettenähtud tegu ja ei mingi muu tegu. Kuriteol on kolm raskusastet: I aste. Esimese astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatult toimepandud tegu, mille eest kriminaalkoodeksis raskeima kaotusena nähakse ette vabaduskaotus üle 8 aasta või surmanuhtlus. II aste
Õigustatud isiku tähistamine kinnistu igakordse omanikuna võimaldab kolleegiumi arvates õigustatud isiku iseenesest piisavalt identifitseerida. - Eelmärke võib AÕS § 63 lg 1 p 1 järgi kinnistusraamatusse kanda asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks. Seega tagab eelmärge konkreetset nõuet kinnistu kohta kinnistusraamatust nähtuva õigusliku olukorra muutmiseks. Eelmärke järgi õigustatud isik on VÕS § 2 lg 1 järgi tagatud võlaõigusliku nõude võlausaldaja ning kohustatud isik vastavalt võlgnik. Täitmise saamiseks õigustatud isikuks võib võlausaldaja kõrval olla VÕS §-s 80 ettenähtud tingimustel ka kolmas isik. Eelmärge on AÕS § 63 lg 1 p-st 1 tulenevalt nõude täitmist tagav tagatis, mis on nõudega lahutamatult (aktsessoorselt) seotud. Seda
56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõigusliku juriidilise isiku (loodud erahuvides) õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku (loodud avaliku huvides) õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik- õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. 57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Avalik- õigusliku juriidilise isiku organid sätestatakse seadusega. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule...
Isiklik servituut kehtestatakse konkreetse isiku suhtes ja kestab maksimaalselt selle isiku eluealõpuni. Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 0. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? Maakataster 1. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta? Kinnistusraamatust - kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus 2. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneering on Eesti planeerimisseaduse järgi ruumiline planeering, mis koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. 3. Missuguseid planeeringu liike teate? Planeeringute liigid on:
51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud) Tsiviilõigussuhe – õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik või juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Teda iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõppeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime (võime teha iseseisvalt kehtivaid tehingud) tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Piiratud teovõime on alla 18- aastastel ja inimestel, kellel on vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1. teatud liiki juriidilise isiku kohta...
Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. 32. Reaalservituutide lõpetamise eeldused ja võimalused osapoolte nõudmisel. § 174. Reaalservituudi lõppemine (1) Reaalservituut lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. (2) Kui reaalservituudi ja teeniva kinnisasja omanikuks saab üks ja sama isik, kustutatakse reaalservituut kinnistusraamatust selle isiku avalduse alusel. 33. Hoonestusõiguse olemus ja kasutamisvõimalused kinnisvaraarenduses. OLEMUS:Kinnisasja võib koormata selliselt,et isikul,kelle kasuks hoonestusõigus on seatud,on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omandada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist.ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse
laadsete isiklike kasutusõiguste teostamiseks. Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille maa ei ole kantud kinnistusraamatusse või registreeritud riigi või munitsipaalmaaga maakatastris. Sellist ehitist käsitletakse vallasasjana, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Kinnistusraamat – maakohtute juures asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. Kinnistusraamatust nähtuvad kolmandate isikute asjaõigused jäävad kehtima ka asja võõrandamisel uuele omanikule, st keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni kinnistusraamat, kuivõrd kinnisasja õiguste kehtivuseks
Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. 32. Reaalservituutide lõpetamise eeldused ja võimalused osapoolte nõudmisel. § 174. Reaalservituudi lõppemine (1) Reaalservituut lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. (2) Kui reaalservituudi ja teeniva kinnisasja omanikuks saab üks ja sama isik, kustutatakse reaalservituut kinnistusraamatust selle isiku avalduse alusel. 33. Hoonestusõiguse olemus ja kasutamisvõimalused kinnisvaraarenduses. OLEMUS:Kinnisasja võib koormata selliselt,et isikul,kelle kasuks hoonestusõigus on seatud,on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omandada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist.ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse
vajalikud reaalservituudi laadsete isiklike kasutusõiguste teostamiseks. Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille maa ei ole kantud kinnistusraamatusse või registreeritud riigi või munitsipaalmaaga maakatastris. Sellist ehitist käsitletakse vallasasjana, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Kinnistusraamat maakohtute juures asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. Kinnistusraamatust nähtuvad kolmandate isikute asjaõigused jäävad kehtima ka asja võõrandamisel uuele omanikule, st keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni kinnistusraamat, kuivõrd kinnisasja õiguste kehtivuseks on vajalik kande tegemine kinnistusraamatusse, mille kannetega
ervituutidega Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. 29.Reaalservituutide lõpetamise eeldused ja võimalused osapoolte nõudmisel Reaalservituut lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. (2) Kui reaalservituudi ja teeniva kinnisasja omanikuks saab üks ja sama isik, kustutatakse reaalservituut kinnistusraamatust selle isiku avalduse alusel. 30. Reaalservituutide liigitamise võimalused reaalservituutide liigitus: · positiivsed reaalservituudid teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal valitseva kinnisasja igakordset tegevust (teeservituut; õigus pidada kauplust, ...) · negatiivsed reaalservituudid
kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks? Kinnistusraamatu õigsuse eeldamist on heauskse omandaja kasuks tugevdatud kinnistusraamatu avaliku usaldusega, mille kohaselt heauskselt omandatud asjaõigused jäävad kehtima (AÕS § 561 lg 1). Kinnistusraamatu avaliku usalduse kaudu luuakse heauskse omandaja jaoks näilisus, et kinnistusraamatusse kantud isik, kellelt ta oma õiguse omandab, on õige õigustatud isik ja et selle isiku kinnistusraamatust nähtuv õigus on olemas. Selline kaitse puudub siis, kui kinnistusraamatusse on kantud kande õigsust vaidlustav vastuväide või kui kande ebaõigsus on omandajale teada. Kinnistusraamatu õigsuse eeldamine (vt AÕS § 56) ei hõlma kinnistusraamatu täielikkuse eeldamist, st seda, et olemas on ainult need asjaõigused ja kitsendused, mis kinnistusraamatust nähtuvad. Heauskse omandaja jaoks on seadusandja muutnud kinnistusraamatu ka täielikuks:
kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik. (Nt kanti kinnistusraamatusse tühise tehingu alusel, seega on tegemist ebaõige kandega, kui aga valdab kinnisasja 10 aastat järjest, siis saab valdaja ka sisuliselt omanikuks). Omandamine igamisega AÕS § 124 - lg 1 Kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse või mille omanikku kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik oli enne valdaja poolt valdusesse saamist surnud ja 30 aasta jooksul ei ole tehtud kinnistusraamatusse niisugust kannet, mille tegemiseks on vajalik omaniku nõusolek, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. Pärimine – pärimisel lähevad üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Ka kinnisomand läheb üle. Kinnisomand jääb esialgu valeks, pärija peab ümber tegema. Vajalik kande hilisem tegemine kinnistusraamatusse.
Talupidaja võib ees- ja perenime asemel või koos sellega kasutada ärinimes talu nime. Talu nime kasutamisel ärinimes tuleb jälgida, et selle nimega maatükk oleks kinnistusraamatusse kantud ning teil peab olema õigus seda kasutada (omanikuna, kasutusvaldajana, rentnikuna). Kui olete rentnik, peate äriregistrit pidavale kohtule rendisuhet tõendama. Kui olete omanik või kasutusvaldaja, kontrollib kohus seda ise kinnistusraamatust. Kui kaotate kinnistu kasutamise õiguse, peate ennast selle ettevõtte osas äriregistrist kustutama. · kandmisel saate registrikoodi ning olete võrdväärne äriühingutega. Teie ärinimel on seaduse kaitse ning teil on õigus kohtu kaudu lihtsas hagita menetluses keelata oma ärinime kasutamine teise isiku poolt (näiteks siis, kui konkurent kasutab seda oma kaupluse vm ettevõtte tähistamiseks)
Договор вещного права asjaõigusleping Запись в крепостной книге: kanne kinnistusraamatus Внесение записи в крепостную книгу kande tegemine kinnistusraamatusse изменение записи в крепостной книге kande muutmine kinnistusraamatus аннулирование записи в крепостной книге kande tühistamine kinnistusraamatust принудительное отчуждение sundvõõrandamine Kinnisomandi kitsendused-Ограничения в части недвижимой собственности Ограничение kitsendus; piirang Срок действия ограничений kitsenduste kehtivus Публично-правовое ограничение avalik-õiguslik kitsendus
alusel kinni pidada tema valdusse sattunud võlgniku vallasasju või üleantavaid väärtpabereid. Kodulooma kinnipidamine on seaduses sätestatud kinnipidamise erijuhuna. Hüpoteek on kinnispant. Isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud on õigus hüpoteegiga tagastatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Hüpoteek tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Hüpoteegiga tagatud võlausaldaja nõude rahuldamine võib toimuda kas nn vabakäelisel müügil või sundtäitmise teel, poolte kokkuleppel või mõnel muul rahategemise viisil. Vabakäelisel müügil on müüjaks omanik, faktiliselt on teostajaks pank. 11. VÕLAÕIGUS Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausalda võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid
teostamiseks. Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille alune maa ei ole kinnistusraamatasse või registreeritud või munitsipaal maana. Seda käsitletakse vallasasja, ku iseadus ei sätesta teisiti. Kinnistusraamatud on maakohtutes asuvates ------------------------------------------------------------------------------------------ Kinnistusraamatust nähtub, kes on kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. Kinnistusraamatust nähtuvad kolmandate isikute asjaõigused jäävad kehtima ka asja võõrandamisel uuele omanikule. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitte teadmisega. Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni kinnistusraamat, kuivõrd kinnisasja õiguste kehtimiseks on vajalik kande tegemine kinnistusraamatusse, mille kannetega võib igaüks tutvuda. Asja mõtteline osa seaduses on defineeritud selleks on tegelikkuses piiritlemata asja osa, mille suurust väljendatakse
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike arenguprotsesside mõjul (paikseks jäämine, veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine) asendus seni veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Sugukonnas hõlmas pealiku võim veresugulusel sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: ra...
- Omandi tehingulise üleandmise korral läheb omand seniselt omanikult uuele omanikule üle pooltevahelise kokkuleppe alusel, millele lisaks tuleb omandi üleminek seaduses ettenähtud viisil avalikustada. - Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtutes asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on konkreetse kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. - Omandi seadusjärgsete tekkealuste puhul saab isik omanikuks, kui täidetud on seaduses selleks ettenähtud faktilised eeldused (nt pärimine) 17. Piiratud asja õigused - annavad õigustatud isikule asja suhtes otsese õigusliku võimu teatavates konkreetsetes piirides
"Mägrakoopa" kohvik). Talupidajal on õigus kasutada oma ees- ja perekonnanime asemel või selle kõrval oma talu nime (Juhan Juurika Liivamäe turismitalu). Talu nime kasutamisel ärinimes tuleb jälgida, et selle nimega maatükk oleks kinnistusraamatusse kantud ning Teil peab olema õigus seda kasutada (omanikuna, kasutusvaldajana, rentnikuna). Kui olete rentnik, peate äriregistrit pidavale kohtule rendisuhet tõendama. Kui olete omanik või kasutusvaldaja, kontrollib kohus seda ise kinnistusraamatust. Kui kaotate kinnistu kasutamise õiguse, peate ennast selle ettevõtte osas äriregistrist kustutama. Äriregistris ei pea ärinime muutma, kui: a) ettevõtja enda nimi muutub (näiteks abiellumisel); b) pärija võtab ettevõtte üle ja soovib senise ärinime all edasi tegutseda; c) ettevõtja võõrandab oma ettevõtte (poe, talu jne) teisele isikule ja lubab uuel omanikul senist ärinime kasutada (nõusolek peab olema kirjalik). Äriseadustik seab ärinimedele piirangud, nagu näiteks:
Nõude võib suunata rikkuja õigusjärglase vastu. Negatoornõudega ei saa nõuda kinnistusraamatu kande parandamist. Negatoorhagi esitamine on võimalik materiaalsete või mõtteliste mõjutuste korral. Omanik ei või hageda kui ta on kohustatud kannatama kasutamis- ja käsutamisõiguse kitsendusi. Nõue võib saada tagasi lükatud kui lubamatu mõju kõrvaldamine on ebaproportsionaalselt suur. Talumiskohustust ei ole kui sellega oli olnud nõus eelmine asja omanik, kuid see ei nähtu kinnistusraamatust. Nõuet võib esitada rikkumise ajal. Negatoorhagi ei aegu, kui nõutakse kasutamisõiguse rikkumise kõrvaldamist. Kui omanik kannab selliste rikkumiste tagajärjel kahju saab ta nõuda hüvitist võlaõiguslikel alustel. Eeldatakse et vallasasjade valdaja on ka selle omanik. Kui asja valdab otsene valdaja, tuleb eeldada et omanik on kaudne valdaja. Kui tegemist mitmeastmelise valdusega, eeldatakse omanikuks olevat kõige kõrgema astme valdaja. Omanik kes eitab vindikatsiooninõude, peab
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimine on tunnistus sellest, et ühiskonnaliikmete vahel on tekkinud lahendamatud vastuolud. Et riigis elava rahva huve kaitsta ja reguleerida inimeste vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade ajajärgust ja tagasid igale ühiskonna liikmele teatud õigused. Riigi tekkimine: · Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava ehk avaliku võimu teostamise teke. · Võimu teostatakse territoriaalsuse põhimõttel. · Võimukandjana on tekkinud uus inimkooslus- rahvas. Sellest tulenevalt võime väita, et riiki iseloomustab: · Avaliku võimu olemasolu · Territooriumi olemasolu, milles...
seaduses sätestatud vormis. Kinnisomandi kandmine kinnistusraamatusse toimub asjaõiguslepingu alusel võõrandaja ja omandaja notariaalselt tõestatud kokkulepe kinnisomandi ülekandmise, asjaõigusega koormamise kohta ning sellekohase kande tegemise kohta kinnistusraamatusse. Hõivamisega võib kinnisasja omandada vaid riik ja sealjuures vaid sellist kinnisasja, millel kinnistusraamatu alusel puudub omanik ning see pole kellegi valduses. Kinnisomand lõpeb kustutamisega kinnistusraamatust, samuti kinnisasja täieliku hävimisega. Kinnisasja omanik võib kinnisasjast loobuda, loobumine kantakse kinnistusraamatusse notariaalselt tõestatud avalduse alusel ja omand läheb üle riigile. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool, sügavuseni või kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses, ega põhjaveele, mis on riigi omandis.
omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik. 8 Kinnisasja omandamine igamisega. Kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse või mille omanikku kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik oli enne valdaja poolt valduse saamist surnud ja 30 aasta jooksul ei ole tehtud kinnistusraamatusse niisugust kannet, mille tegemiseks on vajalik omaniku nõusolek, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. Kinnisomandi lõppemine. Kinnisomand lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust, samuti kinnisasja täieliku hävimisega. Kinnisasja täielikul hävimisel lõpevad seda koormanud asjaõigused.
omanikuna õigusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui ta valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik. Nimetatud tähtaja arvutamisele kohaldatakse vallasasja igamise sätteid. Tähtaja kulgemine peatub ajaks, kuni kinnistusraamatusse on kinnistusraamatu kande õigsuse suhtes kantud vastuväide. Kinnisasja omandamine igamisega - Kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse või mille omanikku kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik oli enne valdaja poolt valduse saamist surnud ja 30 aasta jooksul ei ole tehtud kinnistusraamatusse niisugust kannet, mille tegemiseks on vajalik omaniku nõusolek, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. Nõue kande tegemiseks esitatakse kohtule, kes määrab üleskutsemenetluses aja vastuväidete esitamiseks ja avaldab vastava kuulutuse. Kui
Pankrotiõigus Sisukord 1 Pankroti olemus, selle väljakuulutamine ja pankroti väljakuulutamise tagajärjed 4 1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Pankrotiavaldus ja selle esitajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.1 Võlgniku pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.2 Võlausaldaja pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajutise halduri määramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Pankrotiasja ettevalmistamine ja .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....
seadustiku § 143 3. lõikes nimetatud juhtudel vandeaudiitori aruanne mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamise kontrollimise kohta; 7) osaühingu sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, e-posti ja Interneti kodulehe aadress jms); 8) muud seaduses sätestatud dokumendid. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust või registrist, kus vallasasi on registreeritud. Kui jääb registrisse kandmata (ÄS § 520 lg 5) · Kui äriühingut registrisse ei kanta, võib ühingu nimel registrisse kantud vallasasju või kinnistusraamatusse kantud kinnisasju, samuti kontot käsutada üksnes kohtumäärusega määratud korras. · Samuti tagastatakse kohtumäärusega määratud korras registripidaja deposiitkontole või asutatava
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku p...
koormamise õigus ainult niivõrd, kuivõrd ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtusts ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil. Hüpoteegipidaja võib hüpoteeki käsutada, sh pantida või võõrandada. Hüpoteek tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Samuti nagu kõik kinnisasja koormavad asjaõigused, lõpeb ka hüpoteek kande kustutamisega kinnistusraamatust. Kkinnistusraamatusse kandmisel saab hüpoteek järjekoha, millel on suur majanduslik ja õõiguslik tähtsus. Esimesel järjekohal oleva hüpoteegi puhul on laen alati tagatud. Sellist kindlust ei ole teisel ega kolmandal järjekohal oleval hüpoteegil. Sundtäitmisel võib juhtuda, et neil järjekohtadel asuv hüpoteek langeb kas osaliselt või täielikult välja 125.Kuidas toimub hüpoteeginõude rahuldamine?
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
omandi üleandmine, nõusoleku andmine omanikukande muutmiseks kinnistusraamatus ning müügihinna tagastamine. Selgitamist vajab üleantu tagastamine juhtudel, mil enne tagastamist on tagastatava asja füüsilises või asjaga seotud õiguslikus olukorras toimunud mingid muudatused. Nt praegusel juhul võib tagastatava kinnistu väärtus olla selle hüpoteegiga ning isikliku kasutusõigusega koormamise (kinnistusraamatu andmetel on isiklik kasutusõigus siiski 21. mail 2012 kinnistusraamatust kustutatud) tagajärjel vähenenud. Sellisel juhul võib müüjal olla ostja vastu VÕS § 189 lg 4 alusel asja väärtuse vähenemise hüvitamise nõue või VÕS § 189 lg 2 p 2 alusel tagastamise asemel väärtuse hüvitamise nõue. VÕS § 189 lg 4 kohaselt, kui tagastamisele või väljaandmisele kuuluv asi on halvenenud ja halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb hüvitada asja väärtuse vähenemine
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
