Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"üürilepingu" - 139 õppematerjali

üürilepingu - üks isik (üürileandja) kohustub andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja.
thumbnail
10
doc

Kaasuse lahendamine Rooma eraõiguse võlaõigusest

............................................10 2 1 Kaasuse tekst Daphne üüris ühe oma majadest Erosele kaheks aastaks. Üüri pidi Eros maksma aastas 500 sestertsi. Aasta pärast ostab Felix Daphnelt maja. Kuidas hindaksite järgnevaid olukordi: a) Felix on valmis laskma Erosel majas edasi elada, kui Eros maksab üüri 700 sestertsi. b) Felix lubas Daphnele stipulatsiooniga, et lubab Erosel elada majas üürilepingu lõppemiseni. Tegelikult tõstab ta Erose peatselt majast välja. 2 Kaasuse loomus Üldsõnaliselt on tegemist obligatsiooniõigusliku kaasusega. Kaasuse lahenduses esindame kohtus hagejat Erost. Rooma õiguses on obligatsioon õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet1 (dare ­ midagi andma, facere ­ midagi tegema, praestare ­ tasuma tekitatud kahjud).2

Õigus → Rooma eraõiguse alused
352 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Korteri Üürimine Leping

• kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine; • kui üürileping on sõlmitud tähtajalisena, siis seaduse kohaselt ei saa sellist lepingut ilma mõjuva põhjuseta üles öelda; • üürnikul on õigus eluruumi kasutada sõltumata sellest, kes on asja omanik; • lepingu ilma põhjuseta lõpetamine on üürniku õigustega vastuolus. Lepingu sisu osas on aga mitmeid asjaolusid, mida peab arvesse võtma. • Eluruumi üürilepingu sõlmimisel tuleb tähele panna, et võlaõigusseadus sätestab mitmeid piiranguid, mida ei või lepingus kokku leppida või mis on tühised algusest peale, kui need siiski lepingusse kirja pannakse. • Teine asjaolu, mille kohta alati vaidlusi ja küsimusi tekib, on üürilepingu ülesütlemise alused ja tähtajad. Nimelt, kui üürileping on sõlmitud tähtajalisena, siis seaduse kohaselt ei saa sellist lepingut ilma mõjuva põhjuseta üles öelda.

Õigus → Õigus
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kinnisvaraõigus

KINNISVARAÕIGUS Eksam 12.12.2014 1. Mis on hea usu põhimõte? Too näiteid.  2. Mis vahe on eellepingul ja broneerimislepingul?  KAASUS (oli midagi sellist)  A (üürnik) ja B (üürileandja) sõlmisid eluruumi üürilepingu tähtajaga 3 aastat alates 1. juulist 2010. Kokku lepitud üürisumma oli 200 eurot kuus, mis tuli tasuda iga kuu 5.  kuupäevaks üürileandja pangakontole. Aasta pärast üürilepingu sõlmimist ütleb B  üürilepingu üles põhjendusega, et A on jätnud maksmata kolme kuu üüri. A keeldus  eluruume vabastamast. B palkas oma õiguste kaitseks turvafirma C, mille töötajad  hõivasid eluruumi, murdes B käsul lahti uste lukud ja asendades need uutega.  Kuivõrd A’l polnudki võtmeid uste avamiseks, siis murdsid A politsei loal ja  juuresolekul ruumide uksed lahti. Kas asjaosalised käitusid kooskõlas seadusega sh  kas nõue ja omavoli olid lubatud? Kui ei, siiskuidas nad oleksid pidanud käituma? ...

Õigus → Kinnisvaraõigus
48 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Kinnisasja kasutusse andmine teisele isikule

Üürileping ja rendileping - asja kasutuslepingud Üürileping ja rendileping erinevad selle poolest, millised õigused kasutajal tekivad. Üürileping Üürilepingu mõiste - Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). Üürilepingu puhul tekib ainult asja kasutamise õigus. Tavaliselt on üürilepingu esemeks eluruumid, parklad vms asjad, mille suhtes omanik soovib, et keegi teine seda kasutaks, aga kõik muud õigused asjale jätab omanik endale, st omanik annab enda õigustest ära ainult asja kasutamise õiguse. Kinnisasja üürimise reeglid kehtivad : 1) eluruumide üürimisele (elamu, korter- kasutatakse alaliseks elamiseks) 2) äriruumide üürimisele (majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum).

Õigus → Õigus
23 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Üürileping ja rendileping

lepingupoolte põhieesmärgiks lepingu sõlmimisel oli asja kasutusse andmine asja viljade omandamise eesmärgil (rendileping) või oli asja kasutusse saamise eesmärgiks põhiliselt siiski asja kasutamise võimaluse saamine (üürileping). Lepingu sisu - olulisem kui pealkiri v Lepingule kohaldatavad normid sõltuvad lepingu sisust, mitte lepingu pealkirjast. v Seega, kui on sõlmitud rendileping, mis oma sisult vastab üürilepingu mõistele, on siiski tegemist üürilepinguga. v Oluline on ka poolte tahe (mida/millist lepingut kumbki pool tegelikult sõlmida soovis). Et mõlemad lepingupooled saaksid algusest peale ühtmoodi aru. Abi informatsiooni leidmisel v Kui rendilepingu puhul tekib mingi küsimus, mille osas ei ole VÕS-s eraldi sätet, siis kasutatakse küsimuse lahendamisel VÕS-i üürilepingu sätteid. Kasutatud allikad: Võlaõigusseadus: https://www.riigiteataja

Õigus → Tööõigus
19 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Lepinguõigus

Tasuta kasutamise lepingu alusel saab kasutusse anda kõikvõimalikke õiguse esemeid. Võlaõigusseaduse Laenuleping- Laenulepingu mõiste sisaldub VÕS-i § 396 lõikes 1: laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuleping ja krediidilepingud (võlaõigusseaduse 22. peatükk, § 396 jj) on üürilepingu kõrval kahtlemata üks kõige kesksemaid kasutuslepingui 11. Üürilepingu mõiste Kõige levinum ja kõige laiema kasutusalaga lepinguliik kasutuslepingutest on üürileping. Üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (VÕS § 271). Sellest määratlusest lähtuvalt on üürilepingul äärmiselt lai rakendusala. Üürilepingut võib sõlmida kõikvõimalike asjade kasutusse andmiseks

Õigus → Õigusõpetus
356 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Näidis - Juhatuse koosoleku protokoll

Koosolekul osalesid juhatuse liikmed: 1. [juhatuse liikme nimi]; 2. [juhatuse liikme nimi]; 3. [juhatuse liikme nimi ]. Lisaks osales koosolekul [koosolekul osalenud muu isiku nimi]. Vastavalt Ühingu põhikirja punktile [põhikirja punkti number] on Ühingu juhatuse koosolek otsustusvõimeline. Koosoleku juhatajaks valiti [koosoleku juhataja nimi] ja protokollijaks [protokollija nimi]. PÄEVAKORD: 1. [sisestada lühidalt küsimus, mida käsitletakse, nt üürilepingu sõlmimine]; 2. [sisestada lühidalt küsimus, mida käsitletakse, nt üürilepingu sõlmimine] OTSUSED 1. [sisestada otsuse sisu koos olulitse andmetega]; Otsus vastu võetud ühehäälselt / Otsuse poolt oli [poolthäälte arv] häält ja vastu [vastuhäälte arv] häält [(mittevajalik kustutada)]. 2. [sisestada otsuse sisu koos olulitse andmetega]; Otsus vastu võetud ühehäälselt / Otsuse poolt oli [poolthäälte arv] häält ja vastu [vastuhäälte arv] häält

Infoteadus → Asjaajamine
93 allalaadimist
thumbnail
136
doc

KASUTUSLEPINGUD

ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutusse andmiseks. Asi TsÜS § 49 lg 1 kohaselt on kehaline ese. Seega õigusi ja muid hüvesi üürilepingu alusel kasutusse anda ei saa. Kui üks isik soovib anda teisele isikule kasutusse õigusi või muid hüvesi tuleb isikute vahel sõlmida rendileping. Üürileping on oma olemuselt tasuline kestvusleping. Üürileping on kestvuleping, kuna lepingu eesmärk on suunatud püsivate kohustuste või korduvate kohustuste tekkimisele. Nt üürnik peab maksma VÕS § 271 alusel asja kasutamise eest üüri ning praktikas toimub üüritasu maksmine igakuiste maksete kaudu.

Õigus → Õigus
27 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Võlaõiguse konspekt

üürileandja andma teisele isikule ehk üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. Üürilepingut käsitleb VÕS § 15. Kasutusala on ääretult lai ja seda võib sõlmida kõikvõimalike asjade kasutusse andmiseks. Kusjuures üürileandjaks saab olla asja omanik või vastava piiratud asjaõiguse omaja. Üürisuhe saab tekkida ka asja allüürile andmise teel üürniku poolt. Üürielepingu sõlmimine kujutab endast üürilepingu esemeks oleva asja koormamist. Suvalise isiku poolt sõlmitud üürilepingut ei saa täita, sest suvalisel isikul, kes ei ole omanik või piiratud asjaõiguse omaja, ei ole võimalik üürnikule asja kasutamist tagada. Üürilepingus vajab nõrgem pool ehk eluruumi üürija spetsiifilist kaitset. VÕS § 275 sätestab, et eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatud üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine ning

Õigus → Õigus
482 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Lepinguõiguse kaasused auditooriumis lahendamiseks

Lepinguõiguse kaasused auditooriumis lahendamiseks. 1.Türilt pärit Tõnu ja Mihkel läksid peale gümnaasiumi lõpetamist TTÜ-sse õppima. Ajalehekuulutuse peale leidsid noormehed kiirelt ka sobiva üürikorteri Pelgulinnas. Üürileandja P oli nõus sõlmima kirjaliku üürilepingu tingimusel, et leping sõlmitakse kaheks kuuks ning lepinguperioodi lõppemise järel sõlmitakse järgmine kahekuise kestvusega kirjalik leping. Üürisumma tuli P tingimuste kohaselt maksta iga kuu 5. kuupäevaks sularahas. Tõnu ja Mihkel olid väga üllatunud, kui ühel hilissügisesel õhtul astus korterisse oma võtmeid kasutades keegi võõras. Selgus, et saabujaks oli R, korteri omanik. R oli korteri omandanud kaks nädalat tagasi S-ilt. S oli enne korteri müügiprotsessi alustamist

Õigus → Õigus
63 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Võõrandamisõigus

üürileandja peab sellised tagajärjed regulaarselt kõrvaldama, kui pole kokku lepitud teisiti. o Üürileandjal on kohustus asja korras hoida ja kõrvaldada puudused. o Üürnikul lasub korrashoiukohustus teistsuguse kokkulepe puudumisel üksnes pisipuuduste ulatuses §280 o Korrashoiukohustuse ja sellega seotud riskide teistsugune jagunemine on kokkuleppel võimalik ent mitte eluruumi üürilepingu puhul §275 Lepingujärgse üleandmiskohustuse rikkumine:  Asjaolud: o Ei anta asja üle üürnikule kokkulepitud ajal o Üleantud asi ei vasta lepingu tingimustele  Üürniku võimalikud ÕKV-d: o Lepingust taganemine §277 lg1 kui asja puudusest tulenevalt ei saa asja kasutada eesmärgipäraselt o Kui üürnik asja vastu võtab:  Saab ta hilinenud ülesütlemise korral nõuda kahju hüvitamist §115

Õigus → Õigus
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

ÜÜRILEPING

ÜÜRILEPING Üürileping on sõlmitud Türil. Siim Uba, (edaspidi nimetatud üürileandja), ühelt poolt ja Luule Külm, (edaspidi nimetatud üürnik), teiselt poolt, keda edaspidi nimetatakse pool või koos pooled, sõlmisid eluruumi üürilepingu (edaspidi leping) alljärgnevas 1. LEPINGU ÜLDSÄTTED 1.1 Pooled lähtuvad lepingu tõlgendamisel lepingu dokumentidest, võlaõigusseadusest ning vajadusel teistest õigusaktidest. 1.2 Lepingu dokumendid on eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt ning lisad, milles lepitakse kokku peale lepingu allkirjastamist. 2. LEPINGU ESE JA TÄHTAEG 2.1 Üürileandja annab üürnikule tasuta kasutamiseks üürileandjale kuuluva ühetoalise korteri üldpinnaga 40 ruutmeetrit. VÕS §389

Õigus → Võlaõigus
97 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Seminar 3 - KAASUS

Seega on omand üle läinud AÕS §95 lg 1 alusel St O ei saa oma kohutust täita. Kas O-l täitmise nõue on? §106 lg 1,2,3 kas saab öelda, et Q on heauskne? Jah, kuna tema ei teadnud. Tsüs §139, heausksust eeldatakse. Seega pole ilmselt nõuet. Kahjuhüvitamise nõue võiks aga teoreetiliselt olla. §139. Heausksuse eeldus VÕLAÕIGUSSEADUS § 108. Kohustuse täitmise nõudmine § 271. Üürilepingu mõiste Variant (i): Pärast üürilepingu sõlmimist septembris rääkis O sellest Q-le, kes kiitis O sõlmitud head tehingut. Kas see mõjutab lahendust? TSüS § 107 lg 1 (edasilükkava tingimusega tehing, õigust ei teki või ei teki ettenähtud kujul, teisest poolest tuleneva asjaolu tõttu) Järeldus: O´l on kahjunõue M´i vastu. Jah, sest siis polnud O enam heauskne. §106 lg 2 ei olnud õiguslike tagajärgi. Seega Q ei omandanudki autot. Variant (ii): Samasugune leping O ja M vahel nagu põhikaasuses, M ei ole

Õigus → Asjaõigus
130 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Üürileping

Eluruumi üürileping nr. ________/ÜL Tallinn ,,___________ 2017. a. LEPINGU POOLED _____________________, edaspidi nimetatud ,,Üürileandja" , ühelt poolt ja , ________________________a, elukoht ___________________, ___________, edaspidi nimetatud ,,Üürnik", teiselt poolt, sõlmivad käesoleva üürilepingu ja leppivad kokku alljärgnevas: , : 1. ÜLDSÄTTED Üürileandja deklareerib, et temal on õigus sõlmida käesolevat lepingut vastavalt allpool toodud tingimustele ning ühelgi kolmandal isikul ei ole lepingu objektiks oleva korteri kasutus- ega kasutusõigust ning seaduslikku alust selliste õiguste taotlemiseks. , , . 2. LEPINGU OBJEKT 2.1

Ühiskond → Ühiskond
60 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Hagimenetlus tsiviilasjas - kõik sellega seonduv

...........19 24. Selgitused hagiavalduse koostamise kohta............................................................ 19 25. Nõuete ja kohustuste üleminek.............................................................................. 20 26. Õigustoimingud enne kohtusse hagiavalduse esitamist.........................................20 27. Üüri tõstmise teade ning avaldus üüri tõstmise tühisuse tunnustamiseks..............21 28. Üürilepingu ülesütlemisavaldus, avaldus üürikomisjoni üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks................................................................................................22 29. Töövaidlused..........................................................................................................23 Lõppsõna......................................................................................................................25 2 Sissejuhatus

Õigus → Õigusteadus
301 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eluruumi üüri tõstmise teade

TEADE [Asukoht], 6.10.2018 Vastavalt [Korteriomandi aadress, maakond, indeks] kohta sõlmitud eluruumi üürilepingu (Edaspidi: Leping) punktile [Lepingupunkt] on üürileandjal õigus tõsta üüri kuni [Protsent] % aastas. Alates 1.01.2019 on uus üür [üürisumma] kuus. Võrreldes eelmise aasta üüritasemega tõuseb üür täiemääraliselt. Üürileandja otsus tõsta üüri on tingitud asjaolust, et üürnikul on esinenud maksehäireid eelmistel perioodidel. Üüri tõstmise otsust mõjutab Lepingujärgsete maksete tähtaegadest kinnipidamine.

Õigus → Võlaõigus
37 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hagiavaldus

Tartu Maakohus 14.12.2012 Kalevi 1 50092 TARTU [email protected] Hageja: Kaari Maasikas 494******** ***** TARTU [email protected] +372** *** *** Kostja: Kristjan Hõbe 395******** ******* ***** TARTU Kristjan.Hõ[email protected] +372 *** *** ** HAGIAVALDUS üürinõudlus Hagihind - 700 Kostja (Kristjan Hõbe) allkirjastas üürilepingu 07.06.2011 ja nõustus seega lepinguga kaasnevate nõuetega ning ühtlasi nõustus ka iga kuu esimesel päeval tasuma järgneva kuu üüriraha 159. Lisaks sisaldas leping ühe kuu ettemaksu summas 159, mille kostja ka tasus. Kostja (Kristjan Hõbe) pole tasunud nüüdseks juba nelja kuu üüriraha, mistõttu on tasumata jäänud 636. Viivisena nõuan lisaks 64, mis teeb kogusummaks 700, kuna varasemad üürikulud on jäänud kostja poolt tasumatta, kuid mina (Kaari Maasikas) olen pidanud raha

Õigus → Õigus
83 allalaadimist
thumbnail
9
docx

II KT lepinguõigus

elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum; 6) üürilepingu sõlmimisele eelnevad reeglina teatud haldusaktid, kuivõrd enamus eluruume kuulub täna riigile või KOV-le. Üürilepingu esemeks võib olla elamu, omaette korter või muu omaette eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast. Üürilepingu iseseisvaks esemeks ei või olla toa osa või tuba, mis on seotud teise toaga ühise sissekäiguga (külgnevad ühendatud toad), kaudselt köetav tuba, samuti abiruumid (köök, koridor jne.).

Õigus → Lepinguõigus
64 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Lepinguõiguse II KT kordamisküsimused

selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo  jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum; 6) üürilepingu sõlmimisele eelnevad reeglina teatud haldusaktid, kuivõrd enamus eluruume kuulub täna riigile või KOV-le. Üürilepingu esemeks võib olla elamu, omaette korter või muu omaette eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast. Üürilepingu iseseisvaks esemeks ei või olla toa osa või tuba, mis on seotud teise toaga ühise sissekäiguga (külgnevad ühendatud toad), kaudselt köetav tuba, samuti abiruumid (köök, koridor jne.).

Õigus → Lepinguõigus
72 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kahju hüvitamine

kuupäevaks ja see on ka selle lepingu sätte eesmärk VÕS § 127 lg 2 - Nõude ulatus: VÕS 7. ptk (§ 129 jj) reeglite järgi; nt asja kahju VÕS § 132 järgi, isikukahju VÕS § 130 järgi jne – ei kohaldu või ei ole piisavalt andmeid, et kontrollida Vastuväiteid ei esine. Järeldus: M saab nõuda K-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 I alt järgi. 3. Üliõpilane A astus Tartu Ülikooli õppima ja sõlmis K-ga 01.08.2016 korteri üürilepingu 9-kuulise tähtajaga ja üüriga 300 eurot kuus. Augusti lõpus soovis üliõpilane korterisse sisse kolida, kuid üürileandja teatas, et on andnud sama korteri teisele üliõpilasele üürile 350 euro eest. Kuna augusti lõpuks olid soodsad korterid juba välja üüritud, pidi üliõpilane üürima teise korteri, mille eest pidi tasuma 450 eurot. Kas A-l on antud asjaoludel õigus nõuda 150 € hüvitamist K-lt?

Õigus → Õiguskaitseasutuste süsteem
6 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Taganemine ja ülesütlemine

liisingulepingud, kandes sellega seoses kahju. Kokkuvõttes oli tootmine muutunud niivõrd kahjumlikuks, et OÜ Kaminaspets otsustas üürilepingu VÕS § 313 lg-le 1 tuginedes lõpetada ning saatis Maxikeskusele e-kirjaga ülesütlemisteate. Ülesütlemisteates oli lepingu lõpetamise põhjusena märgitud eriolukorra kehtestamine, millega kaasnev majanduslik kahju ei võimalda enam üürilepingut jätkata. OÜ Kaminaspets oli esitanud ka pankrotiavalduse. Maxikeskus leidis, et üürilepingu lõpetamiseks ei ole alust, sest üürnikud on üüri tasumisest kuueks kuuks vabastatud. Ülesanne: hinda, kas OÜ-l Kaminaspets on õigus üürileping lõpetada? Millisel õiguslikul alusel lisaks VÕS § 313 lg-le 1 võiks OÜ Kaminaspets üürilepingu üles öelda? Hüpotees: OÜ Kaminaspetsil on õigus üürileping üles öelda VÕS § 313 lg 1 alusel Eeldused: 1) üürileping 2) mõjuv põhjus ülesütlemiseks 3) ülesütlemise avaldus 1. Võlasuhe 1.1. Leping on sõlmitud

Õigus → Õiguskaitseasutuste süsteem
11 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Lepinguõigus

üürileandjal:  Üürileandjal on seega kohustus asja korras hoida ja kõrvaldada selle puudused.  Üürnikul lasub korrashoiukohustus teistsuguse kokkuleppe puudumisel üksnes pisipuuduste ulatuses, vt § 280.  Korrashoiukohustuse ja sellega seotud riskide teistsugune jagamine on kokkuleppel võimalik ent mitte eluruumi üürilepingu puhul (vt § 275).  Üleandmiskohustuse rikkumine: o Seondub kahe asjaoluga: üürileandja ei anna asja valdust üle; üleantud asi ei vasta lepingu tingimustele. o Vastutus: hilinenud üleandmise korral § 103; mittevastavuse korral (kui võtab vastu) § 278. o Üürniku ÕKV-d: hilinenud üleandmise korral või juhul, kui asjal esinevad puudused välistavad selle eesmärgipärase kasutamise või piiravad seda olulisel

Õigus → Võlaõigus
90 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Lepingu areng ja liigid.

Üürileping peab seaduse kohaselt olema kirjalik. Tavaliselt märgitakse lepingusse ka tähtaeg, aga kui seda tehtud ei ole, siis loetakse leping sõlmituks viieks aastaks. Kuna üürisuhe annab seaduse järgi üürnikule palju õigusi ning ka maksuamet tahab üürisummalt makse saada, siis püüavad korterite omanikud jätta lepingu kirjalikult vormistamata. Kui vähegi võimalik, tuleks hilisemate arusaamatuste vältimiseks ikkagi kirjalik leping sõlmida. Kõige olulisem üürilepingu tingimus üürnikule on muidugi üür. Üüri suurust piirab ainult üürileandja fantaasia, sellepärast ei maksa küsitud hinnast kohe ehmuda. Läbirääkimistel õnnestub üüri tihti märgatavalt alla kaubelda. Ajalehekuulutustest jääb sageli mulje, et üürid on hiigelsuured, tegelikult maksab enamik üürnikke siiski väiksemat üüri kui lehekuulutustes kirjas. Üüri määramisel tuleks kokku leppida, kas see hõlmab kõiki makseid, või

Õigus → Tööõigus
93 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Õigusõpetus - tsiviilõiguse ülesanded

esitas hagi seoses sellega, et teda ei rahuldanud tööde kvaliteet ja üksikute tööde tähtaegadest mittekinnipidamine. 8.1. Kas kohus võtab hagi vastu? Jah, kui töö on tehtud ebakvaliteetselt tehtudning tähtaegadest pole kinni peetud. 8.2. Kui võtab hagi vastu, siis kas hagi kuulub rahuldamisele? Kui ekspertiis tuvastab ebakvaliteetselt tehtud töö, siis jah. 9. Flamenkotantsu stuudio üüris aastaks tantsusaali omanikult saali tantsimiseks. Pooled sõlmisid ka üürilepingu, milles olid toodud olulised lepingutingimused ja üüri kohta oli märgitud, et kuulub tasumisele üks kord poolaastas antud tähtaja esimese kuu jooksul. Kuid sellel tähtajal üür jäi maksmata, kuna flamenkotantsutrupp oli sõitnud külalisetendustele. Stuudio omanik pöördus üürilepingu sõlmiminud teise poole esindaja-advokaadi poole nõudega võtta ühendust tantsukooli juhiga eesmärgil tasuda temale koheselt üür. Advokaat

Õigus → Õigusõpetus
131 allalaadimist
thumbnail
214
doc

KINNISVARA HALDAMINE

ühisel krundil paiknevates hoonetes asuvaid ruume, mis ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud elamu teenindamiseks või elanike ühiseks või individuaalseks kasutamiseks. Samuti loetakse abiruumideks endisi eluruume, mida vastavalt kohaliku omavalitsuse otsusele ei ole tunnistatud mitteeluruumideks, olenemata sellest, kuidas nimetatud ruume tegelikkuses kasutatakse. erastamisele kuuluvad eluruumid; erastamisele mittekuuluvad eluruumid Eluruumi erastamise õigustatud subjekt: üürilepingu alusel on kasutatava eluruumi üürnik; vähemalt 18-aastane Eesti kodanik; Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik. Eluruumi ostmise eesõigus: üürilepingu alusel kasutatav eluruum - eluruumi üürnikul, kelle avaldus on esitatud 1995.a. 1. märtsiks; asustamata eluruumid - kas omandireformi õigustatud subjekt ja kes on esitanud taotluse maa tagastamiseks, millel asub nimetatud elamu, tööandja eluruumi üürnikul, teise eelistusena - füüsilised isikud.

Haldus → Kinnisvara haldamine
143 allalaadimist
thumbnail
65
docx

RIIGIKOHUS

Õiguslik probleem: VÕS § 108 lg 1 p 1 kohaselt muutus kostja kohustuse täitmine võimatuks pärast seda, kui ta kinnistu kolmandale isikule võõrandas. Hagejale tekkis kahju sellest, et kostja müüs kinnistu kolmandale isikule. VÕS 115 lg 1 võlausaldaja võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitist. RKTKo 3-2-1-128-13, p 14 täitmisnõue: täitmine on ebamõistlikult koormav või kulukas Asjaolud: MTÜ Maleklubi Olympic (hageja) hagi Loksa linna (kostja) vastu üürilepingu täitmiseks ja kahjuhüvitise saamiseks. Hageja üüris ruume, aga kostja vahetas nende lukud ära, nii et nüüd ei saa hageja ruumidele ligi. Õiguslik probleem: VÕS § 108 lg 2 ei vabasta kostja kohustuse täitmisest, erandina on see kohaldatav võlgniku kasuks siis, kui lepingu täitmise kulu oleks oluliselt suurem võlausaldajale makstavast kahjuhüvitisest. 23 RKTKo 3-2-1-111-03 murdunud puu Asjaolud:

Õigus → Õiguskaitseasutuste süsteem
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Võlaõigus, kaasus 40 (lahendus)

Võlaõigus Kaasusülesanne 40. Ehitusettevõte sõlmis lepingu, millega andis AS-le Teedeehitus üürilepingu alusel ekskavaatori üheks aastaks. Nelja kuu pärast läks masin rikki ja tekkis vajadus teda kapitaalselt remontida. AS Teedeehitus tegi remondi ja uuendas ka mõned olulised seadmed. Nelja kuu jooksul AS Teedeehitus üüri ei maksnud, leides, et remondikulud peavad olema kantud üüri katteks. Ehitusettevõte sellega ei nõustunud, väites, et AS Teedeehitus tegi need tööd ilma tema nõusolekuta. Kas AS Teedeehitus pidi kooskõlastama remondi ehitusettevõttega?

Õigus → Õiguse alused
334 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Tsiviilõiguse ülesanded 1-20

Kas kohus võtab hagi vastu? Jah, sest ehitustöövõtja on väidetavalt tekitanud ebakvaliteetsete tööde ja hilinemistega kahju Kadri B.-le. 8.2. Kui võtab hagi vastu, siis kas hagi kuulub rahuldamisele? Kõigepealt toimub asjaolude uurimine. Kui selgub, et ehitustöövõtja on hilinemiste ja ebakvaliteetsete töödega rikkunud töövõtulepingu tingimusi, siis kuulub hagi rahuldamisele. 9. Flamenkotantsu stuudio üüris aastaks tantsusaali omanikult saali tantsimiseks. Pooled sõlmisid ka üürilepingu, milles olid toodud olulised lepingutingimused ja üüri kohta oli märgitud, et kuulub tasumisele üks kord poolaastas antud tähtaja esimese kuu jooksul. Kuid sellel tähtajal üür jäi maksmata, kuna flamenkotantsutrupp oli sõitnud külalisetendustele. Stuudio omanik pöördus üürilepingu sõlmiminud teise poole esindaja-advokaadi poole nõudega võtta ühendust tantsukooli juhiga eesmärgil tasuda temale koheselt üür. Advokaat teatas mõne aja pärast vastuseks, et

Õigus → Õigusõpetus
108 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kohus

tunnistada ega karistada. Kohtumenetlus e. seadusega kindlaks määratud kord, kuidas kohus vaidlusi lahendab ja otsuseid teeb, omab üldisi jooni, mis kehtivad iga kohtuvaidluse puhul ja igas õigusriigis (seaduse ülimuslikkus, kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine ja kohtu erapooletus). On olemas ka erijooni, oleneb ainult sellest, kas tegu on tsiviil- või kriminaalasjaga. Tsiviilasi ­ kohtuasi, mille mõlemal osapoolel on võrdsed õigused (abielulahutus, lapsendamine, üürilepingu lõpetamine jne). Osapool, kes esitas avalduse (hagi) kohtule asja arutamiseks, on hageja, vastaspool aga kostja. Kostja peab kostma, vastama hageja pretensioonile. Kohtuotsuse teeb kohtunik kirjalikult, selles on öeldud, kummal osapoolel on õigus ja kuidas probleem tuleb lahendada(kuidas vara jagada, palju tuleb maksta üüri, viivist jne..) . tuleb ka põhjendada, mille alusel niimoodi otsustati. Kriminaalmenetluse käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, kas

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
63 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Seaduse dispositiivsuse ja lepinguvabaduse põhimõte

 Kellega leping sõlmitakse  Millist liiki leping sõlmitakse  Vabadus valida lepingu sisu  Vabadus valida lepingu vorm (suuline või kirjalik) Suulises vormis sõlmitud leping on kohaselt sõlmitud siis, kui pakkumus on saanud nõustumuse (VÕS § 9 lg 1). Nt: Näiteks ostes poest leiba, on müügileping siiski sõlmitud ning seda isegi siis, kui müüja makstud raha vastu kassatšekki ei anna. Samuti võib ka näiteks üürilepingu sõlmida suuliselt. Probleem suuliste lepingutega on see, et neid on raske tõendada. Kirjalik leping on sõlmitud, kui pooled on lepingudokumendid allkirjastanud või vahetanud allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad (VÕS § 11 lg 1). Kui seadusest tuleneb lepingu kohustuslik vorm ja etteantud vorminõudest kaldutakse kõrvale, siis tehing muutub tühiseks. Võlaõigusseaduse kohaselt tuleb lepingukohustusi täita. Kohustusi tuleb täita senikaua kuni

Õigus → Lepinguõigus
16 allalaadimist
thumbnail
28
docx

TÖÖÕIGUS

talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum; 6) üürilepingu sõlmimisele eelnevad reeglina teatud haldusaktid, kuivõrd enamus eluruume kuulub täna riigile või KOV-le. Üürilepingu esemeks võib olla elamu, omaette korter või muu omaette eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast. Üürilepingu iseseisvaks esemeks ei või olla toa osa või tuba, mis on seotud teise toaga ühise sissekäiguga (külgnevad ühendatud toad), kaudselt köetav tuba, samuti abiruumid (köök, koridor jne.).

Õigus → Tööõigus
14 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Õigusõpetus – Tsiviilõiguse Ül. 1-25

Kas kohus võtab hagi vastu? Jah, sest ehitustöövõtja on väidetavalt tekitanud ebakvaliteetsete tööde ja hilinemistega kahju Kadri B.-le. 8.2. Kui võtab hagi vastu, siis kas hagi kuulub rahuldamisele? Kõigepealt toimub asjaolude uurimine. Kui selgub, et ehitustöövõtja on hilinemiste ja ebakvaliteetsete töödega rikkunud töövõtulepingu tingimusi, siis kuulub hagi rahuldamisele. 9. Flamenkotantsu stuudio üüris aastaks tantsusaali omanikult saali tantsimiseks. Pooled sõlmisid ka üürilepingu, milles olid toodud olulised lepingutingimused ja üüri kohta oli märgitud, et kuulub tasumisele üks kord poolaastas antud tähtaja esimese kuu jooksul. Kuid sellel tähtajal üür jäi maksmata, kuna flamenkotantsutrupp oli sõitnud külalisetendustele. Stuudio omanik pöördus üürilepingu sõlmiminud teise poole esindaja-advokaadi poole nõudega võtta ühendust tantsukooli juhiga eesmärgil tasuda temale koheselt üür. Advokaat

Õigus → Õigusõpetus
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kohus

- seadusandlik võim (Riigikogu) kohtujärgses etapis. - täitev võim (valitsus) - kohtuvõim Tsiviilasjad ­ abielulahutus; kinnisomandi ost või müük; lapsendamine; vanemlike õiguste ära võtmine; üürilepingu lõpetamine; võlgade tagastamine/tasumine. Eestis on kohus 3-astmeline Kriminaalasjad ­ Arvutikahjurlus või ­viiruse levitamine, kui tekitati olulist kahju; piraatkoopia - Riigikohus (Tartus) valmistamine, avalik esitamine või sellega kauplemine; avaliku korra rikkumine vägivallaga;

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
100 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Töökeskkonna ohutegurite analüüs kontoritööd/kuvariga tööd tegevale töötajale

hingamisteede viiruseid/haiguseid ( s.h. astma). Hallitus levib ruumides, mis on liigniisked, mistähendab ka, et kehvades kontoriruumides võib samuti vohada hallitusseen. Hallituse vastu võitlemiseks on vaja juba spetsiaalseid vahendeid kuid neid saab juba ennetada ka piisava kütmisega ja ruumide õhutamisega. Tihti asuvad ettevõtte kontorid ka renditud pindadel, mistõttu hallituse ennetamiseks tasub enne üürilepingu sõlmimist kindlasti hoolikalt ruumid üle vaadata. Taimed Ühe bioloogilise ohutegurina kindlasti võib märkida ka taimi. Väga palju kasutatakse kontoriruumides hubasuse loomisel taimi. Sellise ohuteguri miiniumini viimiseks tuleb hoolikalt valida taimed kontoriruumidesse, et need ei oleks mürgised, allergiat tekitavad või muude kahjulike omadustega, mis võiks töötajatel tekitada haigestumise riski. Isiklik vastutus

Muu → Riski- ja ohutusõpetus
30 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused

elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum; 6) üürilepingu sõlmimisele eelnevad reeglina teatud haldusaktid, kuivõrd enamus eluruume kuulub täna riigile või KOV-le. Üürilepingu esemeks võib olla elamu, omaette korter või muu omaette eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast. Üürilepingu iseseisvaks esemeks ei või olla toa osa või tuba, mis on seotud teise toaga ühise sissekäiguga (külgnevad ühendatud toad), kaudselt köetav tuba, samuti abiruumid (köök, koridor jne.).

Õigus → Lepinguõigus
403 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Lepinguõigus 2. kt

Tööleping Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 2,13 eurot ning kuupalga alammäär 355 eurot. Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks. Andmed töölepingus Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed:  tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht  töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg  tööülesannete kirjeldus  ametinimetus, kui sellega ka...

Õigus → Lepinguõigus
80 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Näidis - Vara tasuta kasutamise leping (vallasasi)

1.2 Kasutajale üleantav Kasutusobjekt, selle olulised osad ning nende seisund fikseeritakse üleandmisevastuvõtmise aktiga, mis vormistatakse Lepingu lisana 1. 1.3 Kasutaja kasutab Kasutusobjekti ainult Lepingus ettenähtud viisil ja selle olemusest tulenevatel eesmärkidel. 1.4 Pooled on kokku leppinud, et Lepingule ei kohaldata ühelgi juhul võlaõigusseaduses üürilepingu kohta sätestatut. 2. Lepingu tähtaeg 2.1 Kasutusobjekt antakse Kasutaja kasutusse alates [kuupäev] kuni [kuupäev]. 3. Kasutusobjektiga seotud kulud 3.1 Kasutaja ei maksa Kasutusobjekti kasutamise eest Lepingu kehtivuse ajal Kasutusse andjale tasu. 3.2 Kasutaja kannab Kasutusobjekti Kasutaja valduses olemise ajal kõik Kasutusobjekti sihtotstarbelise kasutamisega ja Kasutusobjekti säilitamisega seotud kulud.

Varia → Kategoriseerimata
78 allalaadimist
thumbnail
19
docx

KH new perevod

Kinnisvara Haldamine. . 1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. / / , , "" , , , (, , , ) , ( ) - . , , , , , , . 1) ( , ; , , , / , , ) 2) ( , , ; , , , , , , ); 3) - , . , . - - , . . . 2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu. (, ,), - , , , (,, , ), . . . 3. Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu. , , , , , , . 4.Asja omamise,valdamise ja haldamise mõisted Omamine- . , . Valdamine - . Haldamine- , . 5. Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga . ., , . , . . . . 6.Üldine,avalik ja era(kinnis)asi-sisu ning näiteid. 7. Asja reaal- ja mõtteline osa ­ sisu ning näiteid. ...

Haldus → Kinnisvara haldamine
23 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Lepinguõigus kordamisküsimused

– rendileandja kohustus anda rentnikule kasutamiseks rendilepingu ese ning võimaldada talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vili. Õunapuu näide – üüripuhul võib seal istuda ja vaadata, rendi puhul kuuluvad õunad ka rentnikule. 20. Mis vahe on viivisel ja intressil? Intress on kokkulepitud tasu raha kasutamise eest, viivis aga hüvitis kohustise tähtaegselt tegemise/mittetegemise jätmisest tuleneva eeldusliku kahju eest. 21. Millisel juhul võib üürilepingu üles öelda? Lepingupooled võivad elu- või äriruumi tähtajatu üürilepingu 3 kuulise etteteatamisega üles öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki

Õigus → Lepinguõigus
145 allalaadimist
thumbnail
6
docx

TsÜS 2. seminar 2016

Variant 1: Kallel on 4 kuu eest üürivõlgnevus ja Ülle ei saada talle mitte üüri tõstmise teadet, vaid teate lepingu rikkumise kohta koos hoiatusega, et leping öeldakse üles, kui Kalle üürivõlga ei tasu. Kirja ei pane ta isiklikult Kalle postkasti, vaid saadab postiga ja kiri läheb postis kaduma. Kas Kalle on teate kätte saanud? Vastavalt VÕS § 316 üürileandjal on õigus üürilepingu üles öelda, kuna üürniku võlgnetav summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa ning üürileandja TsÜS §70 valis mõistliku viisi. Vt ka VÕS §-d 316 ja § 325 Variant 2: Samad asjaolud, mis põhivariandis, aga Kalle oli alaealine. Kas Kalle on teate kätte saanud? Füüsiline isik on alaelaline - piiratud teovõimega §8 TsÜS, ofert ja aktsep peab teadma

Õigus → Tsiviilõiguse üldosa
30 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ringkonnakohtus kostja esiletoodud asjaolud ei ole piisavad selleks, et vabastada kostja kohustuse täitmisest VÕS § 108 lg 2 p 2 järgi. Selle sätte alusel võiks kostja vabastada kohustuse täitmisest nt juhul, kui ümberehituse tõttu oleks ruumide kasutamine hageja jaoks takistatud ning ruumide endise olukorra taastamine oleks kostja jaoks ebamõistlikult kulukas. Kostja peaks tõendama oma väidet, et hagejale üüritud ruume kasutab kehtiva üürilepingu alusel Loksa Muusikakool. Kuid see asjaolu võiks vabastada kostja kohustuse täitmisest VÕS § 108 lg 2 p 2 alusel vaid juhul, kui kostja tõendaks ka seda, et tal ei ole võimalik ruume vabastada või et ruumide vabastamine oleks tema jaoks ebamõistlikult kulukas. Kolleegium selgitab, et VÕS § 108 lg-s 2 nimetatud asjaolude tõttu kohustuse täitmisest vabanemine ei vabasta võlgnikku kohustuse rikkumisest tulenevast kahju hüvitamise kohustusest

Õigus → Võlaõigus
68 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Üürilepingu näidis

Üürileping Käesolev leping on sõlmitud Tartus, "28" Märts 2009 a.Mati Sarapuu, isikukood 38008237890, aadress, Tartu linn, Kastani 155-3 (edaspidi nimetatud Üürileandja) ja Mari Kisakõri, isikukood 48907157865, aadress, Tallinn, Katleri 66-45 (edaspidi nimetatud Üürnik), keda nimetatakse edaspidi Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Üürilepingu objekt ja tähtaeg 1.1. Käesolevaga on Pooled kokku leppinud, et Üürileandja annab Üürniku kasutusse selles elamiseks eluruumi aadressil Tartu linn, Pepleri 10-3. Üürniku kasutusse antava eluruumi üldpind on 45 m2, mis koosneb 2 toast, 1 köögist, 1 vannitoast, 1 WC-st (edaspidi nimetatud Eluruum). 1.2. Koos Eluruumiga annab Üürileandja Üürniku kasutusse Eluruumis olevad kodumasinad, seadmed ja mööbli (edaspidi nimetatud Sisustus). 1.3. Üürileandja kohustub üle andma Eluruumi hiljemalt "14" A...

Õigus → Õigusteadus
1281 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eluruumi üürileping eesti keeles

________________________, isikukood /või/ registrikood, edaspidi nimetatud üürileandja, __________________, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige _____________________ ja _______________________, isikukood /või/ registrikood ___________________, edaspidi nimetatud üürnik, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige ___________________, keda mõlemat koos nimetatakse edaspidi poolteks, sõlmivad käesoleva eluruumi üürilepingu, edaspidi nimetatud leping, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepinguga annab üürileandja üürnikule tasu eest ajutiseks kasutamiseks üürileandjale kuuluva korteri nr ___, mis asub Tallinnas ___________ tänaval, elamus nr ____, üldpinnaga ______ m 2, mis koosneb ___ toast, ___ köögist, ____ vannitoast, __tualettruumist, _____ rõdust, ____ panipaigast, edaspidi kõik koos nimetatud eluruum. 1.2

Varia → kinnisvara haldus
50 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Näidis - Vara tasuta kasutamise leping (kinnisasi)

osadeks olevad esemed ja dokumendid, milliste nimekiri on toodud Lepingu lisas 1. 1.3 Kasutaja kasutab Kasutusobjekti ainult Lepingus ettenähtud viisil ja selle olemusest tulenevatel eesmärkidel. 1.4 Kasutaja kannab täielikku varalist vastutust tema loal Kasutusobjekti kasutavate isikute eest. 1.5 Pooled on kokku leppinud, et Lepingule ei kohaldata ühelgi juhul võlaõigusseaduses üürilepingu kohta sätestatut. 2. Lepingu tähtaeg 2.1 Kasutusobjekt antakse Kasutaja kasutusse alates [kuupäev] kuni [kuupäev]. 3. Kasutusobjektiga seotud kulud 3.1 Kasutaja ei maksa Kasutusobjekti kasutamise eest Lepingu kehtivuse ajal Kasutusse andjale tasu. 3.2 Kasutaja kohustub tasuma kõik Kasutusobjekti kasutamise ja säilitamisega seonduvad kulud, ennekõike tasu kommunaal ja sideteenuste eest, avalikõiguslikud koormatised ja maksud ning

Varia → Kategoriseerimata
111 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Kinnisvara haldamise eksamivastused 2015

avariiohtlikust olukorrast elamut hooldavale firmale, püüdma ise samaaegselt rakendada võimalikke abinõusid nende kõrvaldamiseks ; - eluruumist lahkumisel lülitama välja elektri ja gaasiseadmed (väljaarvatud automaatreziimil töötavad) ning sulgema veekraanid; - hoidma puhtust ja korda üldkasutatavates ruumides ning mitte rikkuma nendes olevaid seadmeid; - sulgema elamu välisuksed; - täitma valla korra eeskirju; -eluruumi kasutamisel üürilepingu alusel täitma üürilepingus sätestatud nõudeid; - erastatud eluruumi puhul täitma eluruumi halduslepingus sätestatud erastatud korteri omanikule kohustuslikke hooldustöid. Eluruumi kasutajatel on keelatud: - tekitada ajavahemikus kella 23- st kuni kella 7- ni müra, mis häirib naabreid; - hoida korterites ja üldkasutatavates ruumides õhku saastavaid esemeid ja aineid jne 54. Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine üürileandja algatusel Leping võib üles öelda kui:

Haldus → Kinnisvara haldamine
162 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Vaatluspraktika

kaasaegses uues hoones. 5 3. Rakvere Sotsiaalmaja Aadress: Vabaduse 59, Rakvere telefon: +372 322 34 77 Email: [email protected] Eelmise sajandi keskpaigas nakkushaiglaks ehitatud maja on vana. 1997. aastal sai sellest Sotsiaalmaja. 2002. aastast kuulub sotsiaalmaja Rakvere Sotsiaalabikeskuse alla. Maja on kohandatud kodutute varjupaigaks ja tuge vajavate elanike sotsiaalkortermajaks. Iga klient peab sõlmima tähtajalise üürilepingu, mida enamasti pikendatakse. Järjekorrad on sotsiaalmajas pikad aga kortereid on seal ainult 30 millest 3 on kahekohalised ja ülejäänud ühekohalised. Hetkel elab asutuses 28 inimest (13 meest ja 14 naist). Nendest noorim on 34-aastane ja vanim 93-aastane. Esimesel korrusel on liikumisraskustega inimesed ja teisel korrusel erivajadustega inimesed ja eakad segamini. Mööbel ja kõik eluks vajalik peab olema inimesel endal kaasas. Kohapeal on ainult köögitehnika

Sotsioloogia → Sotsioloogia
60 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Näidis - Seadme üürileping

SEADME ÜÜRILEPING Käesoleva seadme üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1

Varia → Kategoriseerimata
50 allalaadimist
thumbnail
8
docx

TsÜS 1.seminar 2016

Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 SEMINAR 1 Teema: Tsiviilõigussuhe ja subjektiivne tsiviil õigus. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse Lugeda: 1. ÕPIK lk 19-81 2. ERAÕIGUSLIKE KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA (2015, ÕIS-is) Soovituslik täiendav kirjandus: 1. Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. Juridica, 2010, 7, lk 463-472. 2. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. Riigikohus. 2001. Lahendid ja kommentaarid. Tallinn, Juura Õigusteabe AS, 2002, lk 1158 – 1170. ÜLESANNE: Kaasuste lahendamise üldskeemi (vt juhis kaasuste lahendamiseks ÕIS-is) ja kaasuse tehke järgnevate kaasuste puhul kindlaks: 1) kelle vahel, millisel alusel ja millist liiki õigussuhted tekkisid? 2) milliseid subjektiivseid õigusi omavad kaasuste...

Õigus → Tsiviilõiguse üldosa
49 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Projektijuhtimise meetodid

frantsiisilepingust haldajale koostööaldis platvormi tulenevate reeglitega pakkuja Laoruumi leidmine ja Hinnapakkumiste küsimine, ~450 € Mõistliku kulu ja suurusega Ei leita sobivat laopinda või töötajate koolitamine ruumi valmis seadmine laopind toodete üürilepingu lõpetamine kaubaga ladustamiseks ning ladu puudutuava kontoritöö tegemiseks E-poe vastavusse viimine Koostöö juristiga 90 €/h (võimalik Juristi teadlikkus Hooletus, jäetakse olulised seaduse

Majandus → Juhtimine
71 allalaadimist
thumbnail
60
pdf

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID, KAASUSED

Hüpotees: Oskar Ohlak (edaspidi O.O.) saab nõuda MaxTrade OÜ-lt (edaspidi MT OÜ) torustike projekteerimise ja ehitamise kulutuste ning 10 kuu üürisumma hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv kohustus 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest VÕS § 115 lg 1 eelduste kontroll: 1. O.O ja MT OÜ vahel oli sõlmitud notariaalselt tõestatud üürileping. VÕS § 271 üürilepingu sõlmimiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) Isik (üürileandja) kohustub andma teisele isikule (üürnik) kasutamiseks asja; 2) üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kaasuse asjaoludest tuleneb, et MT OÜ kohustus võõrandama O.O-le Harjumaal Uhkes vallas asuva kinnistu koos sellel asuva poolelioleva elamuga. O.O omajärel kohustus MT OÜ-le iga kuu üüri tasuma

Õigus → Võlaõiguse üldosa
81 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun