piirest väljaspool, kui see on mõistlik (p 13). 3-2-1-118-08: Kasutatud auto väärtust tõendada sarnaste autode müügipakkumised ega müügiarved on põhimõtteliselt lubatavad võrreldava auto hariliku väärtuse määramisel, kuid seejuures tuleb arvestada ja hinnata konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendavaid asjaolusid. 3-2-1-46-09:Valduse rikkumise korral on hüvitatavaks kahjuks eelkõige kaotatud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Kaotatud kasutuseeliste väärtust arvestatakse abstraktselt - võrreldakse valdaja kasutusõiguse väärtust sarnase asja keskmise kasutusõiguse väärtusega ning kui valdaja kasutusõigus oli suurema väärtusega, tuleb talle hüvitada väärtuste vahe. Kaotatud kasutuseelise arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema. VARA
geenitehnoloogilisi võtteid kasutades e. viisil, mida looduses ei esine. Kuidas toimub GM? Teadlased otsivad geeni, millest sõltub organismi omadus Geen eraldatakse ensüümide abil Viiakse söötmesse, kus bakterid paljunevad GM-bakter ...on geneetiliselt muundatud bakter. Milleks kasutatakse GM- baktereid? Teaduses Toiduainetööstuses Ravimitööstuses Materjalitööstuses Keemiatööstuses Biotervenduses (bioremediatsioon) GM-bakterite kasutuseelised Majanduses ajakulu, odavus, protsessi kontrollitavus, ohutus. Bioremediatsioonis aitab lagundada ohtlikke aineid. Ajalugu Esimene GMO oli GM-bakter E.coli (1973) 1974. sõlmisid teadlased kokkuleppe GM-bakterite kasutusriskid Võib: tekitada haigusi, mis ei allu ravile tekitada allergiaid ajada ökosüsteemi sassi Viited http://web.zone.ee/tammeniit/geneetiliselt/gmo_mrgistus.html http://www.livestrong
Seega ei tule seadusest tuleneva taganemisõiguse kasutamisel hüpoteetilist kasu hüvitada, kui see on hoolsuse standardiga kooskõlas. Kokkuleppeline taganemisõigus tähendab sellist õigust, mis on poolte vahel kokku lepitud ja ei põhine nendel alustel, mida seadus ettenäeb. NT tasuline taganemisõigus jms. VÕS § 191 kommmm 4.5!! RKTKo 3-2-1-60-09 kasutuseelised kuuluvad hüvitamisele TsÜS § 62 lg 1 tähenduses o Kasutuseelised: Saadav kasu on viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised – vilja mõiste ei hõlma kasutuseeliseid. RKTKo 3-2-1-29-06 p 27: Seega saab hageja müügilepingust taganemise kehtivuse korral nõuda müüjalt tagastamata osas müügihinna (ja VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause
omandamise kohta käivad dokumendid on päraldised. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Vilja mõiste alla on hõlmatud igasugune kasu mida asja kasutamisest kõige laiemas tähenduses võib saada, mis võib omakorda esineda loodusviljana või õigusviljana. Õigus võib samuti anda õigusvilja s.o tulu mida saadakse õigustest vastavalt selle eesmärgile (vahetu vili), samuti tulu mida õigus annab õigussuhte kaudu (kaudne vili). Kasutuseelised on eelised mida annab asja valdamine või õiguse omamine. Loodusviljad on asjast loodusjõul või inim kaasabl tulenevad saadused. Kuni vilja eraldumiseni asjast loetakse see asja oluliseks osaks ning pärast eraldumist on vili tsivkäibes iseseisev objekt. Vili kuulub asja omanikule kuid seaduses või tehingus võib olla teisiti kokku lepitud. Vara on isikule kuuluva rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
Kaasuse lahendamine 1. Loengud ei ole kohustuslikud, aga küll soovitakse nendes käia 2. Seminarid on kohustuslikud. Kokku 7 seminari. Ettevalmistamine nagu TsÜSi seminarideks. Saadetakse enne kaasusi, mida on vaja seminari ajaks lahendada. 3. Kirjandust soovitab kindlasti lugeda AÕSes on 3 kategooriat:isikud, esemed (asjad ja õigused) ja tehingud. AÕS printsiibid: 1. Absoluutsuse põhimõte (päike) - õigused kehtivad absoluutselt igaühe suhtes , sõltumata sellest, kas keegi on kellegagi lepingut sõlminud või mitte. Igaüks peab aktsepteerima ja mitte rikkuda teise inimese omandiõigust. Absoluutse õiguse rikkumine viib aga relatiivse suhe tekkimisele (nt omaniku ja varguse vahel). 2. Publitsiteedi printsiip ehk avalikkuse põhimõte - on tehtud väljapoole nähtavaks. Valla...
A müüb B-le telliseblokke, B ehitab sellest endale maja – need on nüüd kinnisasja olulised osad, neid tagastada ei saa. 71. Mida tähendab heauskse soorituse saaja kohustus välja anda üleantud esemest saadud kasu (kasu mõiste): 1) juhul kui ta on sooritust saades heauskne; 2) juhul kui ta on sooritust saades pahauskne? Heauskne saaja peab kasu välja andma § 1032 lg 1 esimese lause järgi. Selleks võivad olla saadud viljad, kasutuseelised, kui heauskne saaja sai raha ja teenis selle pealt intressi, siis see tuleb välja anda kasuna. Pahauskse kasusaaja puhul § 1035 lg 3 p 1. Selles punktis on kasu mõiste laiem võrreldes eelmise sättega. Näiteks kui pahauskne saaja võõrandab saadud eseme ja saab asemele väärtust ületava summa või muu väärtuslikuma eseme, siis see võiks olla samuti kasu, mille ta peab välja andma. Pahauskne saaja peab auto
1. Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid. Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. -juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteerium...
1. RIIGI TUNNUSED (ÕIGUSÕPETUS, LK. 11-14) Riigile on omased kolm tunnust 1) avalik võim, 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ning 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikust seotud. Riik AVALIK VÕIM RAHVAS - TERRIOORIUM -kodanikud seadusandli -riigiga piiratud maismaa - -territoriaal- ja sisseveed k -õhuruum nende kohal kodakondsuseta -täidesaatev -maapõu nende all -atmosfääris asuvad riigi lennu- ja ...
Selline õigus on välistatud, kui parenduste äravõtine ei ole parendusi rikkumata võimalik või kui valdajale hüvitatakse väärtus, mis kulutustega loodud parendusel oleks pärast asjast eraldamist. Valdaja vastutus Aus valdaja ei vastuta asja kaotsimineku ja halvendamise eest ning ei pea omanikule saadud kasu välja andma. Ebaaus valdaja vastutab aga asja kaotsimineku ja halvenemise eest, siis kui see on toimunud tema süülise tegevuse tagajörjel. Kogu saadud kasu, kaasaarvatud kasutuseelised, tuleb omankule välja anda.Viljad, mida enam olemas ei ole, tuleb hüvitada. Kui valdaja ei ole oma süül saanud kasu, mida ta korrapärase majandamise korral oleks pidanud saama, siis tuleb tal omanikule hüvitada ka saamata kasu. Deliktne valdaja vastutab kõigi kahjude eest, mida ta valduse äravõtmisega on omanikule põhjustanud. Kasu hüvitamise osas on tema vastutus isegi suurem, ta peab hüvitama omanikule ka selle kasu, mida omanik ise asja vallates poleks saanud.
1) asja võõrandamisel laieneb võõrandamise kohustus ka reeglina asja päraldisele, kui ei ole milleski muus kokku lepitud (vt § 57 lg 3); 2) kinnisasja omandi üleandmisel läheb üle ka omand kinnisasja päraldistele, ilma et oleks vajalik eraldi üleandmisakt (vt dokumentide kohta § 58, sama kehtib aga ka nt talu puhul loomade kohta, vt § 60); 3) hüpoteek laieneb ka kinnisasja päraldistele (vt § 57 lg 3). 4.3. MUUD ESEMED 4.3.1 Kasu asjast saadav igasugune tulu. Jaguneb viljad ja kasutuseelised. Vili on sellest kasutusest saadav tulu. Kõigepealt saab jagada nii et on asjaviljad ja õiguseviljad. Asjaviljad on: 1) loodusvili ehk vahetu vili. See on see, mis looduslikul teel asjast saadakse. 2) Asja kaudne vili ehk asja õigusvili. See on see, mida asjast saadakse mingi õigussuhte kaudu. Näiteks üüritulu. Õiguse viljad: 1) otsene õiguse vili ehk vahetu rendiõiguse vili võib olla näiteks kaevandatava maa varad.
8küsimust ja 2 kaasust. Perfektne töö C. Ladina keelsed terminid. A-võrdlus välisriigi õigusega. Kohustuslik kirjastud: tsiviilseadustiku üldosa seadus Tsiviilseadustiku üldosa kommenteeritud väljaanne. Riigikohus.ee riigikohtulahendid I LOENG: Tsiviilõiguse iseloomustus Koht õigussüsteemis Ühinguõiguses tegeletakse juriidiliste isikute asutamise tegevuse ja lõpetamisega. Äriseadustega tegeletakse. Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist Majandusõiguses tegeletakse: pangandusõigusega, kindlustusõigusega.. Õigus on: Riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum. (Riik peab sees olema.) Õiglus:seda ei saa defineerida, liigamlai mõiste. Sarnased mõisted õigusele: moraal-märksõna inimene, tava, õiglus, religioon-jumal Moraal-Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud Tava – Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus – (ldn. ...
Tsiviilõiguse üldosa küsimused-vastused Kersti Liiva 1. Mis on õigus? Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. 2. Mis on seadus? seaduse vormis kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 3. Kuidas õigus jaguneb? Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks. 4. Millega tegeleb ühinguõigus? Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 5. Millega tegeleb majandusõigus? Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega. ...
on omandatud ühe aasta jooksul enne valduse äravõtmist. · AÕS Par 80 - Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest: (1) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. (2) Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. · TsÜS par 57 kas asjad muutusid ehitise osadeks? Kas nad võiks olla olulised osad? · TsÜS par 62 kasutuseelised · AÕS Par 115 kes võib omandada 3. 4. Valdus ja selle kaitse Schwab/Prütting: §§ 6 14. I. Valdus on tegelik võim asja üle, sõltumata sellest, kas selle võimu pidajal on selleks õigus (nt ka varas on valdaja). VÕS par 32 Omanikul ei ole alati tegelikku võimu, omand ja valdus ei ole alati ühe isiku käes. II. Kui valdajal on õiguskaitse, siis on see reeglina tema näol ka omanikul, ainult selle olulise vahega,
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusel...
õigussuhte tõttu. (3) Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu. (4) Kui isikul on teatud ajavahemiku jooksul õigus asja või õiguse viljale, kuuluvad temale asjast selle ajavahemiku jooksul eraldatud saadused ja asjast või õigusest selle ajavahemiku jooksul saadud tulu. Perioodiliselt saadava tulu puhul kuulub õigustatud isikule tema õigustuse ajale vastav osa viljast. Kasu on viljad ja kasutuseelised. Vili on igasugune asjast saadav tulu. Kuid samas iga tulu pole veel vili. Viljad liigituvad: 1. Asja viljad 1.1. Asja loodusviljad ehk asja otsesed viljad ühest asjast tekib täiendav teine asi. Nt. kõiksugu õunad jms, aga ka noorloomad. 1.2. Asja õigusvili ehk asja kaudne õigusvili see vili või tulu, mida asi annab õigussuhte kaudu. Nt. üür või rent. 2. Õiguse viljad 2.1
tõttu. (3) Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu. (4) Kui isikul on teatud ajavahemiku jooksul õigus asja või õiguse viljale, kuuluvad temale asjast selle ajavahemiku jooksul eraldatud saadused ja asjast või õigusest selle ajavahemiku jooksul saadud tulu. Perioodiliselt saadava tulu puhul kuulub õigustatud isikule tema õigustuse ajale vastav osa viljast. Kasu – on viljad ja kasutuseelised. Vili on igasugune asjast saadav tulu. Kuid samas iga tulu pole veel vili. Viljad liigituvad: 1. Asja viljad 1.1. Asja loodusviljad ehk asja otsesed viljad – ühest asjast tekib täiendav teine asi. Nt. kõiksugu õunad jms, aga ka noorloomad. 1.2. Asja õigusvili ehk asja kaudne õigusvili – see vili või tulu, mida asi annab õigussuhte kaudu. Nt. üür või rent. 2. Õiguse viljad 2.1
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 1. Mida tähendab õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes - Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku. - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest (seadustest). 2. Nimeta õiguse idee kolm elementi Õigus koosneb: õiglusest - on inimeste koosluse põhiväärtus, mis esitab õigusele nõude ,,igauhele oma", filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma uhiskondlikust vajadusest, ei saa võtta Belgia seaduseid ja tuua nad otse Eesti uhiskonda. 3. Nimeta õiguse a...
Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS! ÕIGUSE OLEMUSEST Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla-...
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law...
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liig...
õigusviljad ja õigussuhte tõttu saadavad viljad(sissetulekud õiguse üleandmise eest) kaudsed õigusviljad. Siit on näha see mis rendile andja seisukohalt on kaudne asjavili(kruus) on rentniku seisukohalt vahetu õigusvili. Kaudne vili on ka litsentsi üleandmise eest saadav tasu. Vahetu õigusviljana on nimetatud veel kasu, mida vastav õigus annab rentnikule, kasutusvaldajale reaalserfituudi omajale jne. Kasutuseelised on asja kasutamises peituvad loomulikud eelised. Mis tulenevad suures osas eseme valdamisest. Selliste eelistena on majas elamist auto või territooriumi kasutamist ettevõttes, või hääleõigust AS-s. Omandi sarnaseks piiratud asjaoluks on hoonestusõigus mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Omaniku poolt vaadatuna on hoonestusõigus maatükki koormavaks piiratud asjaõiguseks
VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 alusel. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama, kas kostja vastutab nende sätete alusel. Hüvitamisele kuuluva kahju ja kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb mh arvestada VÕS §-des 127 ja 128 sätestatut. Võõra vara ebaseadusliku valdamise korral hüvitatakse deliktiõiguse alusel tulenevalt valduse rikkumist keelava sätte (VÕS § 1045 lg 1 p 5) kaitse- eesmärgist (vt VÕS § 127 lg 2) eelkõige kaotatud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 tähenduses. Hageja soovib, et kostja hüvitaks saamata jäänud üüritulu 4000 krooni kuus ajavahemiku 1. september 2003. a kuni 28. detsember 2006. a eest. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotuses
ASJA päraldised Päraldis on alati vallasasi, mis ei ole peaasja oluline osa. Küll aga kuulub peaasja juurde, teenib seda ning on sellega seotud ühise majandamise eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seotuse kaudu. Peaasi võib olla nii kinnisasi kui ka vallasasi. Päraldis jagab kinnisasja saatust. Kui ostad peaasja on õigus osta ja saada ka päraldis. Mitte vastupidi. Kasu ja koormised, kulutused KASU kasu on asjast saadav igasugune tulu. Kasu jaguneb kaheks: viljad ja kasutuseelised. Viljade liigitus: asjaviljad- vahetuasja vili ehk loodusvili. Üks asi annab tulu teise asja tekkimise kaudu; kaudne ehk asja õigusvili- See tulu, mida asi annab õigussuhte kaudu. Renditulu. 13 õiguseviljad- vahetu õiguse vili ehk õiguse loodusvili (kasutusvaldus maatükile, kus kasvavad põõsad, mis
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi võ...
Oluline on asjade vaheline alluvussuhe. Päraldisele laienevad samad õigused ja kohustused, kui tehinguga ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 57). Erandid: seadusest tuleneb teisiti või kui tehinguga on kokku lepitud teisiti.Omand kinnisasja päraldistele läheb üle kinnisasja omandi ülemineku hetkest, sõltumata valduse üleminekust. · Kasu ja kulutused. Kasu liigid on: 1) viljad (asjast saadav vili ja õigusvili); 2) kasutuseelised (nt aktsiast tulenev hääleõigus). Asjast saadav vili: a) otsene vili (nt liiv kaevandusest); b) kaudne vili (auto väljarentimisest saadav renditulu. Õigusvili: a) otsene õigusvili (õunaaia rendilevõtmisest saadavad õunad; aktsiate dividendid); b) kaudne õigusvili (allrenditulu, litsentsitasu patendi kasutada andmise eest). · Kasu kuuluvus. Kasu kuulub asja omanikule, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti
majandusliku eesmärgi kaudu. Kui ta on päraldis ära määratletud, siis ta kuulub juurde. Päraldis jagab peaasja saatust (nt viiul ja poogen). Päraldis on füüsiliselt eraldatav. Ta on vallasasi. Pg 56-57-58-59. Kui on nt ostetud kinnistu, kanne kinnisturaamatus tehud ja ostja võtab valduse üle... Päraldis on 57-3 ... midagi sihukest. 4.3 Kasu, koormised ja kulutused 4.3.1 Kasu Tsüs pg 62 On viljad ja kasutuseelised. Vili on igasugune asjast saadav tulu. Kuid iga tulu ei ole vili. 1. Asja viljad a. Asja loodusviljad ehk asja otsesed viljad. Nt õunad, noorloomad. b. Asja õigusvili ehk asja kaudne vili. See vili või tulu, mida asi annab õigussuhte kaudu. Nt üüritulu. 2. Õiguse viljad a. Õiguse loodusvili (õigusest tuleneb mingi vilja kasutamise võimalus). Nt. Maatükk renditakse
majandusliku eesmärgi kaudu. Kui ta on päraldis ära määratletud, siis ta kuulub juurde. Päraldis jagab peaasja saatust (nt viiul ja poogen). Päraldis on füüsiliselt eraldatav. Ta on vallasasi. Pg 56-57-58-59. Kui on nt ostetud kinnistu, kanne kinnisturaamatus tehud ja ostja võtab valduse üle... Päraldis on 57-3 ... midagi sihukest. 4.3 Kasu, koormised ja kulutused 4.3.1 Kasu Tsüs pg 62 On viljad ja kasutuseelised. Vili on igasugune asjast saadav tulu. Kuid iga tulu ei ole vili. 1. Asja viljad a. Asja loodusviljad ehk asja otsesed viljad. Nt õunad, noorloomad. b. Asja õigusvili ehk asja kaudne vili. See vili või tulu, mida asi annab õigussuhte kaudu. Nt üüritulu. 2. Õiguse viljad a. Õiguse loodusvili (õigusest tuleneb mingi vilja kasutamise võimalus). Nt. Maatükk renditakse. Rentnik võib kasutada seda maatükki (nt liiva, mulda)
tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamiseks ning solidaarselt 57 520 euro 48 sendi, leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Õiguslik probleem (loenguslaididelt): Taganemisel kui võlasuhte lõppemisel võib tekkida tagasitäitmis kohustus VÕS § 189. Tagasitäitmis võlasuhte sisu: 1) Kohustus lepingu järgi üleantu tagastada lg 1 (parandamiskohustus šiiit ei tulene); 2) Kasu väljaandmise kohustus (TsÜS § 62 viljad + kasutuseelised VÕS § 189 lg 1, 189 lg 2 p 1+ 191 lg 1); 3) Intress rahalt (VÕS § 94); 4) Kui eset ei saa tagastada, peab väärtuse hüvitama vastavalt (VÕS § 189 lg 2 ja 3). Võib olla välistatud olemuse tõttu (asendatakse kasutuseelisega); kui ümber töötanud (võib omandada AÕS § 106, 107); võõrandanud, kolmanda isiku õigustega koormanud – majanduslik väärtus muutub nullilähedaseks (3-2-1-90-12, p 15); 44
c) Viljade ja muu kasu väljaandmine – vastavalt §189 lg 1 peavad pooled lepingulise taganemisõiguse kasutamisel välja andma ka viljad ja muu kasu, mis nad lepingu täitmisest on saanud. Väöja tuleb anda ka vili või muu kasu, mida pool üleantud asjast sai (nt koristatud vili, teenitud üür või rent). TsÜS § 62 annab kasu mõiste piisavalt laialt, nii loodus- kui ka õigusvilja ja kasutuseelised hõlmates. Kasutuseelistena tuleb hüvitada näiteks võimalus kasutada autot. Seadusest tuleneva taganemisõiguse korral vastutab taganemiseks õigustatud lepingupool viljade ja kasu saamisel üksnes sellise hoole ilmutamise eest, mida ta rakendab oma asjades (VÕS § 191 lg 1 teine lause). VÕS § 189 lg 2 järgi, kui saadu pole enam alles, tuleb see hüvitada ning VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause järgi
kasutusõigus oli suurema väärusega, tuleb talle hüvitada väärtuste vaje Kaotatud kasutuseelise arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema o Alusetu rikastumise teel saaduks ja hüvitamisele kuuluvaks esemeks võib sellisel juhul olla muu hulgas rikkumise teel saadud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 o Kaasvaldus: igaüks eraldi saab tegeliku võimu teostada. Kaasvaldus: kõik omanikud koos saavad tegelikku võimu teostada. o Vastupidine olukord oleks siis, kui unustad ühed võtmed endale korterit müües ja see välistaks korteri üleandmise 16. Ringkonnakohus kohaldas asjas ebaõigesti AÕS § 45. Sõltumata sellest, kas sõiduautot kasutati tasu eest või tasuta, ei kuulu asjas kohaldamisele valduse kaitse sätted
Sõidukitega rootorite juurde või koguni pearootori alla sõitmine on nii töötavate kui ka seisvate rootorite korral lubatud AINULT kopteri meeskonna loal. NB! Pärast mootori seiskamist väheneb müra väga kiiresti. Seetõttu tekib petlik turvatunne, kuigi rootorid pöörlevad tühjalt edasi ja pole esialgu oma ohtlikkusest midagi kaotanud. Ohtu pole enam alles siis, kui rootorid paigal seisavad! 880 Kokkuvõte Helikopteritel on kiirabi seisukohast erilised kasutuseelised, nagu põrutustevaba transport, lühikesed transpordiajad haiglasse või võimalus pääseda kiiresti ja kergesti ka raskesti ligipääsetavale maastikule. Samal ajal on neil aga ka erinevad, lendamisele omased, piirangud nagu ilm ja nähtavus. Helikopteritest lähtuvat ohupotentsiaali on võimalik probleemitult kontrolli all hoida, kui peetakse kinni meeskonna juhistest ja järgitakse rangelt paari vähest ohutusreeglit.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
