Millised nõuded kehtivad väärtpaberite avalikule pakkumisele? Mis väärtpaberite avalik pakkumine on? Väärtpaberite avaliku pakkumise puhul pakutakse väärtpabereid kõikidele soovijatele (avalikkusele). Kõige tavapärasemalt pakutakse läbi avaliku pakkumise aktsiaid. Uusi aktsiad emiteeriv ettevõte kaasab sellega ettevõtluse arendamiseks avalikkuselt täiendavaid vahendeid. Aktsiate tootlus ei ole garanteeritud. Avaliku pakkumise korral võib tegemist olla nii väärtpaberite esmakordse avaliku pakkumisega (kasutatakse lühendit IPO initial public offering) kui ka pakkumisega väärtpaberite järelturul, kus pakutakse juba
16)Miks ei või ettevõttes kasutada liiga palju võõrkapitali? a)Mida rohkem võõrkapitali kasutada, seda suuremad on intressikulud b)Ka omakpitali hind suureneb koos võõrkapitali osatähtsuse suurenemisega, sest siis suureneb võimalus, et ettevõte ei suuda omanike kasumiootusi täita 17)Mis on börs? Börs- üks osa väärtpaberi turust 18) Mis on väärtpaberiturg? Väärtpaberiturg on koht, kus kaubeldakse väärtpaberitega(aktsiad, võlakirjad) 19)Miks ostetakse väärtpabereid? Aktsiaid ja võlakirju ostetakse sp, et oma vaba raha kasulikult paigutada 20)Miks emiteeritakse väärtpabereid? Väärtpabereid emiteeritakse sp, et hankida raha ettevõtte finantseerimiseks 21) Kuidas jagunevad börsil kauplejad? Börsil kauplejad jagunevad kaheks: investeerijad - loodavad tulu saada pikema aja jooksul (dividendid, intressid); spekulandid - loodavad tulu saada väärtpaberi hinnatõusust (härjad) või langusest (karud). 22)Kuidas saavad tulu härjad ja karud?
Väärtpaberiturg Turgu, kus kaubeldakse väärtpaberitega, kõige enam aktsiatega, nimetatakse väärtpaberibörsiks ehk fondibörsiks. - Esmasturg - uued aktsiad - Järelturg varem emiteeritud aktsiad Prospekt Prospekt on infoülevaade, mis sisaldab finantsilist informatsiooni uusi väärtpabereid emiteeriva aktsiaseltsi kohta Tallinna Börs Esmakordselt avati 3.jaanuaril 1873 Suurgildi hoones Pikal tänaval Tallinna Väärtpaberibörs avati 31.mail 1996.a. Väärtpaberitehingu - Investor teatab oma ostu-müügi soovist börsipäeval kulgemine Eestis hiljemalt 13.55 - Maakler registreerib investori tehingukorralduse
dividendi tulult ei pea maksma tulumaksu dividendi saajad. Maksustamisele ei kuulu deposiitide intressid- ei loeta finantsinvesteeringuna. Tänu sellele et on maksustavad finantsinvesteeringute tulud on võimalik avada pangas investeerimis konto vms. Analoogne arvelduskontole, erinevus et sinna laekuvad investeeringutest saadavad tulud ja sellelt kontolt saab teha investeeringuid ehk osta uusi väärtpabereid. ( annab võimaluse oma maksukohustust edasi kantida). Maksame kontole sisse nt 100 eurot ja eelmine aasta nt laekus sinna investeerimistulu 50 eurot, samuti laekus 100 eurot mingit investeerimistulu. Nüüd tekib vajadus teha uus finantsinvesteering ja ostame 100 euro eest uusi väärtpabereid, siis meie jääv seis tähendab, et maksukohustust ei teki, kuna 100 eurot on meie sissemakse. Tehnilised turumõjud. Pikemaajalise toimega
on tegemist otsese finantseerimisega. Tegelikult ei ole väärtpaberid infotehnoloogiaajastul enam otseses mõttes paberid, vaid pigem elektroonilised kirjed näiteks börsi andmebaasides. [1; 170: 2; 62] 2. VÄÄRTPABERITE ERINEVAD LIIGID Finantsturul kaubeldakse kõikvõimalike väärtpaberitega, mis kujundavad endast teistele majandusüksustele tulevikus väljamaksmisele kuuluvaid nõudmisi. Väärtpaberitel on palju erinevaid liike. Esimene suur grupp väärtpabereid on võlakirjad ehk vekslid. Võlakirjad jaotatakse maksetähtajast lähtuvalt kolme gruppi: lühiajalised võlakirjad tuleb tagasi maksta hiljemalt ühe aasta jooksul, keskimised võlakirjad tuleb tagasi maksta kuni kümne aasta jooksul, pikaajalised võlakirjad tuleb tagasi maksta rohkem kui kümne aasta jooksul. Võlakiri on väiksema riskiga väärtpaber kui aktsia ja annab omanikule ka väiksemat tulu.
Kuid investorid ei tahtnud osta lihtsalt üksikisikute hüpoteeke (pantkirju), selle asemel ostsid nad investeeringuid nimega ,,Hüpoteegiga tagatud väärtpaberid". Neid luuakse siis, kui suured finantsinstitutsioonid väärtpaberistavad hüpoteeke. Investorid ostsid kokku tuhandeid üksikuid hüpoteeke, koondasid need kokku ja müüvad selle kogumi osakud investoritele. Investorid ostsid suurtes kogustes hüpoteegi tagatud väärtpabereid, kuna nende tulusus oli suurem kui teistel tehingutel ja need näisid esialgu turvaliste kihlvedudena. Kinnisvara hinnad tõusid. Laenuandjad arvasid, et kõige hullemal juhul laenuvõtja ei suuda hüpoteeklaenu tagasi maksta ja nemad saavad lihtsalt maja suurema summa eest maha müüa. Samal ajal, teatasid reitinguagentuurid investoritele, et hüpoteegi tagatud väärtpaberid on igati kindlad investeeringud ning andsid neil tihti AAA reitinguid (ehk parimast parim)
põhiosa) Likviidsus - Likviidsus näitab kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata. Kõrge likviidsusega varasid iseloomustab suur tehingute maht ja kõrge kauplemisaktiivsus. Likviidsetesse varadesse on turvalisem investeerida, sest vajaduse korral on lihtsam investeering likvideerida ja saada investeeritud raha tagasi. Väga kõrge likviidsusega väärtpaberiteks peetakse rahaturu väärtpabereid ning suurte ettevõtete aktsiaid. Limiitorder - Order, mis määrab ära piirhinna. Ostuorderid täidetakse kas piirhinnaga või alla selle, müügiorderid piirhinnaga või üle selle. Lühikeseks müüma (sell short) - Investor või maakler müüb selliseid aktsiaid, mida tal hetkel oma portfellis ei ole. Müüdavad aktsiad on laenatud. Investor eeldab, et tulevikus aktsiahind langeb ning ta saab aktsiad odavama hinnaga tagasi osta. Mujal maailmas kasutatakse riskide vähendamiseks
Eesti turul avalikult kaubeldavaid eelisaktsiaid praktiliselt pole ja seetõttu on Eesti investori huviorbiidis peamiselt lihtaktsiad. 5.Mida tead tuletisväärtpaberitest? Sisaldavad endas õigusi või kohustusi mingi vara ostuks või müügiks. Optsioon võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga osta Derivatiiv - tuletisväärtpaber, mis tõestab seda, et väärtpaberi omanikul on õigus ja/või kohustus tulevikus kelleltki osta või kellelegi müüa teisi väärtpabereid kindlal hulgal ja kindla hinnaga Futuur - tuletisväärtpaberi liik; tuleviku tehing, mis kohustab lepingupooli tulevikus müüma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (erinevalt forward-tehingust on futuuri tingimused standardiseeritud ja teda saab enne lepingu lõppemist finantsturgudel ostja olemasolu korral maha müüa) 6.Võrdle "pideva ostmise" ja "konstantse summa" strateegiaid. "Pidev ostmine" sobib raha pikaajaliseks paigutamiseks. Seisneb selles, et
Võlaõigus 11a Võlaõigusseadus (võs) Vastu võetud 26.09.2001 Jõustus 01.07.2002 Omab rakendusseadust Jaguneb üldosaks (§d 1207) ja eriosaks (§d 2081067) VÕS üldosa kohaldub niivõrdkuivõrd täiendavalt kõigi lepinguliikide ja lepinguväliste võlasuhete suhtes VÕS eriosa reguleerib erinevaid lepinguliike ja lepinguväliseid võlasuhteid, aga ka väärtpabereid TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS VÕLAÕIGUSSEADUS ASJAÕIGUSSEADUS PEREKONNASEADUS PÄRIMISSEADUS Võlaõigus on kontinentaaleuroopa õigussüsteemides eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Võlaõigus lepinguõigus lepinguväliste võlasuhete õigus Eestis reguleerib mõlemaid võlaõigusseadus. Võlaõiguse valdkonnaga puutub teadlikult või mitteteadlikult kokku iga inimene Võlasuhe on õigussuhe Võlasuhte olemusest võib tuleneda v...
VÄÄRTPABERID JA VÄÄRTPABERITURUD Väärtpaberiturud aitavad muuta säästjate vahendid investeeringuteks ja vahendada laenuressurssi. Säästjad on majapidamised ja ettevõtted. Säästmine on majanduskasvu vajalik tingimus. Majandus kasvab investeeringute arvel. Ettevõtetel on tihti vaja raha. Nemad on laenajad. Väärtpaberiturg – organiseeritud vahendajate kogum, kus luuakse ja vahetatakse väärtpabereid. Emitent – väärtpaberi väljaandja. Investor – väärtpaberi omandaja. Väärtpaberid: - omandiõigust tõendavad - võlakohustust tõendavad - ostu- ja müügiõigust tõendavad (tuletisväärtpaberid) Aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber. Aktsionäril on õigus osale ettevõtte varast ja kasumist. Dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa.
1. Kõiki riske, nii süstemaatilisi kui ka mittesüstemaatilisi 2. Ainult süstemaatilisi 3. Ainult mittesüstemaatilisi 4. Nii süstemaatilisi kui ka mittesüstemaatilisi riske 5. Riske ei ole võimalik vähendada väärtpaberiportfelli diversifitseerimise teel. Väärtpaberiportfelli diversifitseerimine tähendab, et: 1. Raha hoitakse valdavalt pangas erinevatel hoiukontodel 2. Ostetakse vaid riigi võlakirju 3. Ostetakse väga palju sarnaseid väärtpabereid 4. Ostetakse mitmete erinevate ettevõtete väärtpabereid 5. Väärtpaberid müüakse kõik korraga maha 6. Kõik ülaltoodud vastused on õiged 7. Juhul, kui kõik ülaltoodud vastused on valed, andke palun oma vastus .......................... Finantsteenust, kus pank ostab ära oma kliendi laekumata arved ning nõuab ise nende arvete eest võlgnikult raha sisse, nimetatakse: 1. Käibekapitalilaenuks 2. Faktooringuks 3. Liisinguks 4
sagedus intressitulu on tasu raha laenuks andmise eest investeerimine rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest investeerimisportfell erinevate investeeringute kogum investeering kapitali kasvatamine tulu saamise eesmärgil. investor väärtpaberi omandaja ja temale on väärtpaber finantsvara, või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid juhtimisarvestus tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestusega jääktulu (ka: piirkasum) ettevõtte tulude ja muutuvkulude vahe kahekordne finantseerimine laenu saamine kahest allikast sama tagatisega kalkulatoorsed kulud (ka: arvestuslikud kulud) kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima kapitaliturg väärtpaberituru osa, kus kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on üle ühe aasta
minimaalmäära nõue veel neli korda ( 40000 : 400000 krooni). Aktsiaseltsi puhul on edaspidi eeldatavasti tegemist s u u r e t t e - v õ t t e g a. Aktsiaseltsi juhib juhatus ( see võib olla 1- liikmeline). Juhatust kontrollib ning äritegevuse üldsuunad määrab üldkoosoleku valitud nõukogu. Nõukogu on seega aktsionäre esindav järelevalveorgan. Aktsiaseltsi kõige tähtsam eripära on aga see, et ta võib käibele lasta aktsionäriks olemist tõendavaid väärtpabereid - aktsiatähti. Aktsiaseltside puhul on ette nähtud kohustuslik audiitorkontroll. Audiitor on kõrge erialase kvalifikatsiooniga sõltumatu revident, kes annab ettevõtte seisundile erapooletu eksperthinnangu. Audiitori arvamus lisatakse ettevõtte raamatupidamise aastaaruandele ning saadetakse äriregistrisse avalikuks tutvumiseks. Osaühingu sisemine korraldus on vabam. Nõukogu ja audiitorkontrolli pole üldiselt vaja. Osaühingu osanikud on eeldatavasti väike, üksteist tundev seltskond.
Tarbia on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks.Eelarve on finantsplaan, mis koostatakse tulude ja Kulude kavandamiseks.tuletisväärtpaber e. derivaat - väärtpaber, mis tõestab väärtpaberi omanikul on õigus ja/või kohustus tulevikus kellektli osta v. kellegile müüa teisi väärtpabereid kindlal hulgal ja kindla hinnaga. Eelarve on tasakaalus, kui tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga siis kui tulud on kuludest suuremad.eluasemelaen- pikaajaline, korteri v maja ostuks. annavad pangad. makstakse tagasi kuumaksudena.autoliisingud- spetsiaalsete ostude jaoks. tagasimaks võrdsete kuumaksete kaupa.järelmaks- võimaldab osta kindla piirini ilma sularaha maksmata. intressi võetakse kasutatud krediidilimiidilt
tagada isikutevaheliste suhete stabiilsus hoida ära võimalikke hilisemaid õigusvaidlusi ülesanded Tõestab tehinguid, tahteavaldusi ja muid õiguslikke sündmusi pärimismenetluse läbiviimine Kuulutab volikirja kehtetuks Väljastab tunnistusi juriidilise isiku taotlusel edastab tema majandusaasta aruande äriregistri pidajale Kinnitab abielu sõlmimist ja lahutamist ning koostab abielu ja abielulahutuse kandeid Võtab hoiule raha, väärtpabereid ning dokumente Võimaldab kinnistusregistriosade ja kinnistustoimikutega tutvumist Saladuse hoidmise kohustused Oma ametitegevusega teatavaks saanud info ja tehtavate toimingute sisu kohustub notar hoidma saladuses. Saladuse hoidmise nõue laieneb ka notaribüroo töötajatele. Infot antakse ainult osalenud isikutele või nende esindajatele, samuti kohtule menetluses olevate tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjades ning kohtu määruse alusel uurimisorganitele
Kui investoritel puudub usk sellesse, mis suunas liigub intressimäär, siis nad r suurema tõenäosusega õ ä mitmekesistavad i k i d oma finantsportfelle ja ... 3. Mingil 2. ...ostavad erineva intressimääraga intressimäära väärtpabereid (suure riskiastmega võlakirjadel nivool (rmin) kaob on kõrge intressimäär ja väikse riskiastmega investoritel võlakirjadel on madal intressimäär). väärtpaberite ostuhuvi ning selle asemell hoitakse h it k rmin Msp sularaha pangaarvetel. Tulemuseks on nn. M/P "likviidsuslõks". 4. Eeldab, et on olemas palju
Föderaalreservi juhatus Washingtonis Föderaalreservi pangad Föderaalreservi ülesanded 1) Juhtida riigi raha pakkumist läbi rahapoliitika 1.1) eesmärgigamaksimaalne tööhõive 1.2) stabiilsed hinnad 2) Stabiilsuse säilitamine finantssüsteemis 3) Tugevdada USA postisiooni maailmamajanduses 4) Finantsteenuste pakkumine 5) Tasakaalustada pankade erahuve ja valitsuse tsentraliseeritud kohustusi Investeerimisinstitutsioonid Ise väärtpabereid ei emiteeri, kuid vahendab neid Üle 5000 firma (Goldman Sachs, Morgan Stanley ja Merrill Lynch) Mõjutavad terve maailma majandust Näiteks Lehman Brothersi pankrot, millest jäi võlgasid enam kui 600 miljardi USA dollari väärtuses. Loetakse ülemaailmse finantskriisi alguspunktiks. Kindlustusfirmad Suurim kindlustusturg on USAs Kõik kindlustuse tüübid on reguleeritud osariigi poolt 1999. GrammLeachBliley Act ühinemised Suurimad kindlustuspakkujad on nüüd pangad
See kontseptsioon aga formaliseeriti ja industrialiseeriti, sest puudusid tagatised, mis olid vajalikud finatsilise kahju vältimiseks Arvatakse, et krediidikassa ja WIRsüsteem on sarnased Krediidikassa nõuab liikmetelt tegelikku rahalist hoiust, WIR süsteem aga mitte WIRi süsteemis osalejatel ei ole nö reaalseid hoiuseid, seepärast ei anta ega võeta ka tavamõistes laene WIRi krediiti taotledes antakse tagatiseks võlakirju, väärtpabereid jne WIRsüsteemil on ka mõned miinuspooled, nagu näiteks konventeeritavuse puudus ja likviidsuse probleem WIR tänapäeval 1 WIR = 1 sveitsi frank WIR'i krediiti on ringluses umbes 1 miljardi frangi ulatuses WIR tegutseb üldise heaolu eesmärgil ja sellest võtab osa umbes 62 000 ettevõtet Üle kogu Sveitsi eksisteerib 6 kohalikku kontorit WIR süsteemi vastuolulisus WIR on oluline vastutegevus nn ,,raha võimule" Samas on WIR viimastel aastatel hakanud keskenduma rohkem
Saksamaa kehv olukord mõjutas ka kogu Euroopat (tööpuudus, inflatsioon). 1920.ndatel hakkas majandus tõusma USA.s. Ameerika abil kergendati Saksamaa reparatsioone ning pikendati tähtaega. Ameerika toetas ka ise Saksamaad laenudega.=Saksamaa ja Euroopa majandus pöördus ülesmäge( elujärg paranes, sõja haavad hakkasid kaduma). 1920.dnate II poolel oli Ameerika majanduskasv tohutu. Inimesed rikastusid kiiresti ja tarbisid massiliselt. Osteti aktsiad ja väärtpabereid. Suure tarbimise abli majandus mõnda aega kasvas, kuid see põhines eelkõige soodsatele laenudele. Kasv oli ebaühtlane ja soosis teatud alasid. Riigid sõltusid üksteisest 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail. I MS tulemused rahuldasid väheseid. Ainsaks võitjaks võib pidada Ameerikat, mille pinnal sõda ei toimunud, kaotas vähe elusid ning mille majandus kasvas. Suurim pettuja oli Saksamaa. Polnud rahul Versailles´ rahulepingu tingimustega (pidas ebaõiglaseks)
1.3 Tähtsamad investeerimismõisted Raske rääkida investeerimisest kui ei tea investeerimisega seotud mõisted ja väljandid. Selleks, et oleks kergem lugeda ja aru saada toon siia mõistete selgitamist. Aktsiafond (Stock Fund) investeerib peamiselt börsil noteeritud aktsiatesse. Dividend (Dividend) on osa ettevõtte kasumist, mis makstakse lihtaktsiate ja eelisaktsiate omanikele. Emitent (Issuer) on juriidiline isik, kes müüb väärtpabereid eesmärgiga finantseerida oma äritegevust. Emitendid võivad olla kodu- või välismaised valitsused, ettevõtted või kinnised investeerimisfondid. Kõige tavalisemad väärtpaberid, mida emiteeritakse on liht- ja eelisaktsiad, võlakirjad. Fond (Fund) kujutab endast investorite raha kogumit, mida valdab selleks palgatud fondijuht. Intress (Interest) on tasu laenuks võetud raha kasutamise eest. Likviidsus (Liquidity) näitab kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata
majanduses, oli murdnud. Kuni 2008.aasta lõpuni koosnes Föderaalreservi baasraha põhiliselt valuutast, koos väikese osaga panga reservidest, mis olid seal selleks, et täita nõudeid. Alates sellest punktist on baasraha aga tunduvalt kasvatatud, peamiselt tänud panga reservi tõusule kuni 1.5$ triljonini. USA Föderaalreserv kasvatas oma reserve selleks, et toetada finantsturge ja stimuleerida majandust. Föderaalreserv ostis pikaajalisi väärtpabereid, mida maksti luues pangale reserve. Need tehingud suurendasid nõudlust pikemaajaliste riigivõlakirjade ja sarnaste väärtpaberite järele, mis lükkasid omakorda varade hinnad ülesse ja tänu sellele alandasid ka pikaajalisi intressi määrasid. Madalamad intressimäärad on omakorda parandanud finantsolukordasid ja stimuleerinud reaalset majandustegevust. Kuid ega selline tegevus ei saa kesta lõputult, millalgi peab sellisest olukorrast ka väljuma
Selle vaidluse tulemus on otsustava tähtsusega, sest see määrab rahanduspoliitika struktuuri ja efektiivsuse tulevastel aastatel. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11 Raha erilisus e. unikaalsus. Raha unikaalsus on asjaolu, et seda ei saa toota erasektoris. Esiteks säilib nii raha funktsioon väärtuse kogujana. Teisi T i i väärtpabereid ää t b id võivad õi d toota t t kak erafirmad, fi d nii ii ett alati l ti on võimalus, õi l ett toodetakse
maj.like soovide rahuldamiseks Tootmistegurid jagunevad kolmeks: looduslikud ressursid(maa), inimestega seotud resursid, kapital, on ka neljas : ettevõtlikkus. · Looduslikud ressursid: maa, mets, maavarad, kliima. · Tööjõud ehk inimestega seotud ressursid : rahva arv, haridustase, kogemused, inimkapital. · Kapital- tootmises vajaminevad masinad, seadmed, tehased jms. (jaguneb omakorda reaalkapitaliks ja finantskapitaliks, millest viimane kujutab endast rahalisi vahendeid, väärtpabereid, sularaha jms.) · Ettevõtlikkus inimeste valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutusele võtmisel, kui ka uute toodete arendamisel. · Alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. · Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu · Mis ressursse mille tootmisele suunata? Vabaturumajanduse tingimustes otsustab turg valiku erinevate kombinatsioonide vahel
5. RAHVUSVAHELISED ETTEVÕTTED Rahvusvahelistumise põhjused: Rahvusvaheliste ettevõtete esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele, näiteks maakidele või troopilistel maadel paiknevatele maavaradele. Hiljem oli olulisem laieneda uutele turgudele, et suurendada tarbijate hulka ja mastaabisäästu. Eri riikidesse laienevad ettevõtted püüavad alandada tootmiskulusid ning toota tõhusamalt. Tähtis on odav tööjõud. Ettevõtete areng läbi ajaloo on olnud erinev. Arengus võib eristada rahvusvaheliste ettevõtete põlvkondi: 1. Euroopa kaubanduskompaniid , Briti Ida-India kompanii, kes ostsid kokku ülemeremaade saadusi (karusnahku) ning tutvustasid neid Euroopas. Sõltusid päritolumaa valitsusest ja aitasid asumaid koloniseerida. 2. Tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmase töötlemisega ja sisseveoga päritolumaale. Naftakompanii Royal Dutch Shell. 3. Arenesid...
4) Nimeta kolm Eestis kehtivat kaudset maksu. * tubaka- ja alkoholimaks *aktsiisimaks *tollimaks 5) Nimeta kolm Eestis kehtivat riiklikku maksu. * sotsiaalmaks * tulumaks * töötuskindlustus 6) Nimeta ja iseloomusta raha erinevaid funktsioone (3). * maksevahend- kasutame maksmisel toodete ja teenuste eest *väärtuse mõõtühik- rahas saame mõõta teenuste ja todete väärtust *säästu vahend- ostes kinnisvara, väärtpabereid, saame tulevikuks säästa ja investeerida 7) Kirjuta lahti lühend (eesti keeles) ja selgita, millega organisatsioon tegeleb: * WTO –Maailma Kaubandusorganisatsioon- reguleerib riikide vahelist kaubandust * IMF –Rahvusvaheline Valuutafond- soodustab rahanduskoostööd, jälgib valuuta stabiilsust, et majandus oleks stabiilne 8) Nimeta Euroopa Liidu neli põhivabadust. Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine.
kõikidel investeerimisobjektidel üsna suur, riskantseimateks investeeringuteks on tavaliselt tooreaine ja kunstiteosed (k.a tuletisinstrumendid), investeeringut on kulukas teha eelkõige nendesse instrumentidesse, mis pole väärtpaberid. Investeeringute keerukuse aste sõltub pigem konkreetsest objektist, kuid enamasti on rakse määrata hinda tuletisinstrumentidel ning kunstiteostel. 84. Võrrelge omavahel erinevaid väärtpabereid likviidsuse, tulususe, riski, kulukuse ja keerukuse alusel. 85. Mis on tuletisväärtpaber (tooge ka näiteid)? Tuletisväärtpaber käesoleva seaduse tähenduses on omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või - kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber, mille alusvaraks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt: 1) väärtpaberi börsi- või turuhinnast, 2) intressimäärast, 3) väärtpaberiindeksist,
kasulikkuse kõverad näitajad heaolu vähenevat piirkasulikkust. (Holton, G. 1996) Varasid kombineerides saame tulemuseks erinevad portfellid, mille seas on alamhulk, mis sisaldab optimaalse riski ja tulususega portfelle. Selliseid portfelle nimetas Markowitz efektiivseteks portfellideks (efficicent portfolio).(Tomberg 2007: 5) Väärtpaberituru seaduse (§6 lg1) järgi on investor käesoleva seaduse tähenduses isik kellele kuulub väärtpaber või kes on võtnud kohustuse omandada väärtpabereid. Seadusest tulenevalt tuleb registreerida kõik tehingud väärtpaberitega. 2. TOOTLUSE MÄÄRATLEMINE Investeeringu tootlus on koos sellega kaasneva riskiga üks portfelli koostamise alustalasid. Prognoose saab teostada ajaloolisi andmeid kasutades ja neid tulevikku projitseerides. Arvustuslikult tuleb tootluse leidmiseks leida investeeringute väärtuste muutus perioodi jooksul ja viia see ühtsele baasile. Valedel eeldustel võib mõnikord
operatsioonid, pöörd ja otsetehingutena teostatavad operatsioonid Vabaturu operatsioonid Valitsuse väärtpaberite ost ja müük, mida teostab tüüpiline keskpank Müües eemaldatakse sularaha ringlusest väheneb pankade (finantsvahendajate) võime raha luua Ostes pannakse raha ringlusesse suureneb pankade (finantsvahendajate) võime raha luua Seega, valitsuse väärtpabereid... müües majandust jahutatakse ning intresse tõstetakse ostes toetatakse majanduskasvu ning alandatakse intresse Diskontomäär Diskontomäär keskpanga poolt kommertspankadele ja teistele finantsvahendajatele antavatele laenudele kehtestatud intressimäär Diskontomäära muutused Keskpank tõstab diskontomäära see mõjutab kommertspankade laenuressursi hinda pangad tõstavad laenuintressi
Majandusliku õitsengu ajastu · Majanduslik tõus- inimesed võimelised rohkem ostma- saab rohkem toota (konveier) · Tõus eriti kiire USA-s- USA autostub+ Euroopa turg · Ohud - USA-s 1% käes 2/3 tuludest - üliagar laenamine (valitsus soodustas) Suur ülemaailmne majandus-kriis. Suur depressioon 1929-1933 · Börsikrahh - "Must neljapäev" (24. okt 1929) suurinvestorid kiirustavad müüma väärtpabereid (laenuintress tõusis) - "Must reede" (25. okt 1929) NY börsi kokkuvarisemine - "Must teisipäev" (29. okt 1929) üleriigiline paanika- ameerika ärimehed hakkasid oma raha Euroopast ära tooma Börsikrahh ei olnud Suure Depressiooni põhjus. Majanduskriisi põhjused · Ületootmiskriis · Struktuurne kriis · Majanduse riikliku regulatsiooni puudumine · Euroopa majanduse nõrkus · USA impordi-poliitika(sisse tuua kallis)
intressitulu on tasu raha laenuks andmise eest investeerimine rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest investeerimisfond kollektiivne investeeringute kogum, mida haldavad professionaalid investeerimisportfell erinevate investeeringute kogum investeering kapitali kasvatamine investor väärtpaberi omandaja ja temale on väärtpaber finantsvara, või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid jooksev konto maksebilansi osa e. arvelduskonto, mis fikseerib kaupade, teenuste, tulude ja ülekannete bilansi teatud perioodi jooksul juhtimisarvestus tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestusega järelturg väärtpaberiturg, kus kaubeldakse olemasolevate väärtpaberitega jääktulu (ka: piirkasum) ettevõtte tulude ja muutuvkulude vahe kahanev piirkasulikkus reegel, mille kohaselt igast täiendavalt tarbitud hüvise ühikust
Natsionalistide võimuletulek Saksamaal: Hitler üritas võimu haarata, kuid natside katsed suruti maha. Natside populaarsus kasvas ning neist sai Riigipäeva suurim saadikurühm. Parlament loobus võimust ning kehtestati üheparteisüsteem. Hitlerist sai Saksamaa diktaator. Suur majanduskriis: Suur majanduskriis puhkes 1929 aastal ning lõppes aastal 1920. See algas põllumajandusest. Siis puhkes New Yorgi börsil paanika, sest hakati müüma väärtpabereid, mistõttu nende hinnad langesid ning inimesed kaotasid suurema osa oma varandusest. Kuna nad ei suutnud oma laene maksta varises kokku ka pangandus. Majanduskriisi põhjusteks oli ületootmine, vale majandamine ning valitsuste vead kriisi ajal. Tagajärgedeks oli suur tööpuudus, kesklass vaesus, inimesed kaotasid oma vara ehk siis toimus üldine vaesumine. Toimus tootmise langus. Demokraatlikud riigid, demokraatia laienemine: Demokraatlike riikide arv suurenes peale sõda.
isegi inimeste eraelu ja mõtteviisi üritatakse kontrollida. Olukorda riigis kontrollib salapolitsei. Kõik reklaamid ja massiteabevahendid kiidavad võimu. Kõik teisitimõtlejad kõrvaldatakse. Suur majanduskriis (millal, põhjused, ületamise teed) USA 1929-1933 ja Euroopa 1930-1934. 1928. ja 1929. aastal saadi maailmas liiga head viljasaaki ning vilja hindu maailmaturul polnud võimalik üleval hoida. Aktsiahinnad langesid ja suurinvestorid hakkasid väärtpabereid müüma, see sundis panku laenuintresside määra tõstma. Hinnad kukkusid kõige madalamale tasemele ja Ameerika ärimehed hakkasid oma raha Euroopa pankadest ära tooma. Algas ülemaailmne majanduskriis, mida nimetatakse ka Suureks Depressiooniks. USAs võimule saanud Roosevelt esitas rahvale kava, millega kriisist väljuda, seda nimetatakse uueks kursiks (New Deal). See põhines John M. Keynesi õpetusel. Riik hakkas
hakkavad ettevaatusmotiiv, spekulatsioonimotiiv. Rahapoliitika eesmärgid: hindade stabiilsus majanduskasv kõrge tööhõive finantsturgude stabiilsus intressimäära stabiilsus välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitika enamlevinud vahendid: avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ehk diskontomäär, pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 1) Avaturuoperatsioonid sooritades müüb või ostab keskpank teatud väärtpabereid eesmärgil mõjutada kommertspankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset. Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi. Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka. 2) Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank suurendab diskontomäära, siis laenavad kommertspangad keskpangast
kasumit ei jaota; tegutsevad sihtasutuse seaduse alusel Avalik õiguslikud juriidilised isikud- loodud avalikes huvides, tegutsevad nende kohta käivate seaduste alusel · Valitsuse seadus- valitsusasutused (ministeeriumid, ametid) · KO korralduse seadus (linnad, vallad) · Ülikooliseadus (TTÜ, TÜ jne) · Rahvusraamatukoguseadus · Ringhäälinguseadus (ETV ja ER) Äriühingute üldiseloomustus · FIE- asutaja iga inimene, registreerimine maksuametis, kapital sätestamata, väärtpabereid pole, vastutab kogu varaga, on ettevõtja · Täisühing ja usaldusühing- asutaja kaks või enam omanikku, tegutsemine notariaalselt tõestatud ühinguleping ja äriregister, kapital osanike sissemaksed, väärtpabereid pole, juhivad kõik osanikud · Kapitaliühingud- asutaja üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut (OÜ osanik, AS aktsionär), tegutsemine notariaalselt tõestatud asutamisleping,
See tähendab, et majanduse arengus ei ole määrav tööjõu hulk, vaid pigem selle kvaliteet. Haridusse investeerides on võimalik inimkapitali väärtust tõsta ning ressursse tõhusamalt rakendada. Tootmises vajatavad masinad, seadmed, tehased jms, mida kasutatakse teiste toodete tootmideks, tähistatakse mõistega kapital. Kapital omakorda jaguneb reaalkapitalik ja finantskapitaliks. Viimane kujutab endast peamiselt rahalisi vahendeid, olgu siis sularaha, arveldusarveid või väärtpabereid. Majandusteadlased toovad tihti välja ka neljanda ressursi ettevõtlikkuse, mille all mõistetakse inimeste valmisolekut riskida nii uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel kui uute toodete arendamisel. Ettevõtlikkus on siiski pigem üks osa inimkapitalist, kuna see on tihedalt seotud ühiskonna väärtushinnangute ja traditsioonidega. Alternatiivkulu Ressursside nappuse tingimustes tuleb pidevalt langetada otsuseid, kuidas ja mida toota või tarbida
1920. aastatel kasvasid Ameerikas börsidel aktsiate hinnad. Seetõttu hakkasid paljud inimesed uskuma, et lihtne rikastumise võimalus oleks oma raha väärtpaberitesse paigutamine. Selletõttu muutuski aktsiate ostmine ja müümine väga populaarseks. Inimesed aga ei teadvustanud omale, et tegemist on suure riskiga ning võimalus kaotada kõik oma säästud üleöö on väga suur. Nii puhkeski lõpuks „mustal neljapäeval“ börsil paanika, müüdi väärtpabereid, mille hind langes iga sekundiga. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mistõttu varises kokku ka pangandus. Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid. 1933. aastaks oli Ameerika Ühendriikides ligi 13 miljonit töötut. Wall Street’t börsikrahhi koheseks tagajärjeks oli usalduse kadumine riigi majnduselu suhtes.
b. aeg oleks neljas raha mõõde c. Iseloomustab seost tänapäeva ja tuleviku vahel, kuna majanduslepingud, optsioonid jne. sõlmitakse raha baasil Raha funktsioonideks on: a. säilivusfunktsioon, kunstifunktsioon ja akumulatsioonifunktsioon b. kapitaliseerimisfunktsioon, omamisfunktsioon ja kogumisfunktsioon c. maksevahend, väärtuse mõõt, akumulatsioonivahend Sobita küsimuse vastustega! Rahamõiste M1 on kohesteks tehinguteks ette nähtud väärtpabereid (sularaha väljaspool panka (ringluses), kõik hoiuarved, reisitšekid) Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped, rahaturu fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused Rahamõiste M3 on – M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid
D IT Kolledz 3 7. Mida kujutab endast barterkaubandus? a) barterkaubandus on allhanke tööde tegemine suurtele firmadele; b) b) barterkaubandus on kaupade ja teenuste vahetamine, ilmaraha vahetamine ilma raha vahenduseta; vahenduseta; c) barterkaubandus on tehingud suurte kauplusekettide ja hulgiladude vahel. 8. Milliseid raha mõisteid tänapäeval kasutatakse? a) M1 võtab arvesse ainult neid väärtpabereid, mis on ette nähtud kohesteks tehinguteks. See sisaldab sularaha väljaspool panka (ringluses), kõiki hoiuarveid ja reisitsekke. Sageli võetakse seda "raha baasilise pakkumisena". b) M2 sisaldab i ld b M1, M1 pluss l kohese k h tagasiostmise t i t i kokkulepped, k kk l d rahaturu
I maailmasõda toimus aastail 1914-1918. Sõja põhjuseks oli jaotatud maailma ümberjaotamine, kuna Saksamaa oli jaotamisele hiljaks jäänd, ajendiks oli Fernandini tapmine Serbia poolt. Sõjalised blokid olid Keskriikide blokk (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia) ja Antant (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa). I maailmasõda lõppes Saksamaa kaotusega 11.11.1918. kell 11:11 Compiqne'i vaherahuga. Tulemuseks oli 10000000 hukkunut, 20000000 invaliidistunut ja tohutud materiaalsed kahjud. Pariisi rahukonverents toimus aastail 1919-1920 ning sellest võtsid osa 27 riiki. Versailles'e rahulepingu saab jagada punktideks: 1.) Territooriumi kaotus Saksamaa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi Prantsusmaale, Suudeedimaa Tsehhoslovakkiale ning eraldama Poolale Poola koridori. 2.) Sõjalised piirangud Liitlased okupeerisid Reini tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennuke...
paigutatakse finantsasutustesse, kes ei tegele raha loomisega (kindlustus, investeerimisfondid) Vähene omakapital – laenude väljaandmine on keskpanga poolt seotud normatiiviga omakapitali suhtes. Ametlik rahapoliitika, mis tähendab intressimäärade mõjutamist Keskpanga poolt, võib mõjutada kohustusliku reservi määra. Keskpank võib osaleda rahaturu tehingutes – võib osta ja müüa väärtpabereid Raha pakkumine sõltub turunõudlusest – kuni 70ndateni sai pank mõjutada inflatsiooni. Ta teatas eelmisel kvartalil ette, et raha emiteeritakse juurde. Raha mõõtmine – raha agregaatide koosseisu, mis mõõdavad raha pakkumist, arvatakse erinevaid finantsvarasid, mis erinevad oma likviidsuse poolest, ehk oma likviidsuse taseme poolest. Baasraha MØ – sisaldab ringluses olevat sularaha + pankade kassades olevat raha (kõige likviidsem)
Aktsiaid võivad osta ja müüa nii suured fondid kui ka tavainvestorid, kes võivad asuda ükskõik millises maailma otsas. Kauplemine toimub maakleri kaudu, kes koostöös konkreetse aktsiaturuga tagab raha ja aktsiate liikumise. Investor kasutab oma soovide edastamiseks ostu- ja müügi- korraldusi." (Aktsiabörs, http://et.wikipedia.org/wiki/Aktsiab%C3%B6rs) Börsil osalejad: · emitent- isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida. · investor- isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid. · väärtpaberituru kutseline osaline, kes on kas krediidiasutus, kindlustusselts, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, pank, mõni riik või keskpank. 2. VÄÄRTPABERID Väärtpaber on dokument, mis demonstreerib omandiõigust või õigust omandada. Ajalooliselt on
) Tegelik rahakordaja ehk raha multiplikaator mm arvutatakse: mm = ( 1 + Cr) / ( Cr + Rr + Xr) kus : Cr - sularaha osatähtsus; Rr - kohustusliku reservi määr; Xr - täiendava reservi määr Tulemus: Raha multiplikaatori väärtus väheneb, kui murru nimetajas olevatest määradest kas või üks suureneb. Rahanduspoliitika püüab mõjutada Rr i, seega poliitika efektiivsus sõltub osaliselt ka sellest, mis juhtub määradega Xr ja Cr . Avatud turu operatsioonid: Kui keskpank müüb väärtpabereid siis kommertspangas on raha vähem . Kui keskpank ostab väärtpabereid siis kommertspangas on raha rohkem. Reservimäära Rr muutumine: Kui Rr kasvab siis kommertspangas on raha laenude jaoks vähem. Kui Rr väheneb siis kommertspangas on raha laenude jaoks rohkem. Diskontooperatsioonid : Kui diskonto protsent kasvab, siis rahapakkumine väheneb. Kui diskonto protsent kahaneb, siis rahapakkumine suureneb. KESKPANK:
välja vabariigi lühiajalisi võlakohustusi, st korraldada siselaen.Esialgu riigi siselaenuna mõeldud väärtpaberid trükiti 1919. aastal Soomes. Olukorras, kus siselaenu tellimine venis ja valitses rahapuudus, kuulutas Ajutine Valitsus 16. jaanuaril 1919 võlakohustused Eestis riiklikeks maksevahenditeks. Võlatähed kaotasid kehtivuse 1. jaanuaril 1922. Riigikassa rahavarude täiendamiseks anti välja lühiajalisi väärtpabereid, mis valmistati 1920. aastal Tallinnas Toompea lossis riigi väärtmärkide valmistamise osakonnas. Suuremate kupüüride puudusel hakkas elanikkond omavoliliselt neid kasutama ka rahamärkidena. Et ametlikult olid kassavekslid rahaks kuulutamata, ei olnud ka võimalik neid seaduslikult käibelt kõrvaldada. Alles 1925. aastaks jõuti suurem osa kassaveksleid ümber vahetada seaduslikeks maksevahenditeks. 1918
Paktile kirjutas alla 63 riiki. Ülemaailmne majanduskriis (19291933): · Paraku eelnev majanduse tõus ei olnud pikaajaline. Kõige esimesena avaldus see põllumajanduses, kus toodeti juba mõnda aega üle. Hinnad langesid ning peale Nõukogude Liidu alandatud hinnaga vilja välisturule paiskamisele järgnes teraviljaturu kokkuvarisemine. · Põllumajandustoodangu probleemid mõjutasid ka USA aktsiaturgu. Puhkes paanika, kus hakati müüma väärtpabereid mistõttu langesid hinnad kohutava kiirusega. Inimesed kaotasid suure osa oma varandusest, ei suudetud laene enam tagasi maksta ning pangandus varises kokku. Järgnes töötus ning pankrotistumine. Ei jõutud enam osta nii palju ning tootmine vähenes veelgi. · Ühendriigid nõudsid Euroopalt laene tagasi, kehtestasid kõrged tollimaksud kaupadele, mida sisse taheti vedada. See põhjustas aga majanduskriisi ka Euroopas ja muudes maailmajagudes.
MAJANDUSSURUTISE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED MÕJUD Essee Praegusel hetkel vastava teema käsitlemine on üsna aktuaalne. Igapäevaselt elades nn masuga käsikäes ei mõtlegi konkreetselt positiivsetele ja negatiivsetele külgedele. Ühel hetkel tundub ühtpidi hea ning teisel hetkel jälle vastupidi. Kindlasti on see aeg meie pisikesele Eesti riigile suur katsumus. Suur muutuste aeg! Kas suudama selle kriisi üle elada või ei? Nüüd siis on kõik targad omad pead kokku pannud, iga ettevõte püüab olla originaalne ja pinnale ujuda, riik võitleb, rahvas on muutunud aktiivsemaks ja usinamaks, et oma töökohtadest kinni hoida, kindlasti oleme ka kõik nüüd säästlikumad kui kunagi varem. Kõik see on üks huvitav aeg kindlasti majandus analüütikutele jälgimaks, mis kõik ümberringi majanduses toimub. Üritan selle essee teema käsitlemisega välja tuua olulisemad positiivsed ja negatiivsed punktid Eesti majandu...
11, konspekt) 1. Valitsus koostab eelarveprojekti 2. Riigikogu arutleb- vajadusel teeb parandusi ja täiendab. 3. Riigikogu kinnitab parandatud ja täiendatud eelarve, eelarve muutub seaduseks. Sisuliselt on eelarve tulude hankimise ja kulude plaani koostamine. 6) Raha funktsioonid (3.12) 1. Maksevahend 2. Väärtuse mõõtühik- rahas saame mõõta teenuse ja kauba hinda. 3. Säästu vahend ehk akumulatsioonivahend- ostes kinnisvara, väärtpabereid saame tulevikuks investeerida ja säästa. 7) Peamised finantsasutused ja nende funktsioonid. Rahapoliitika mõju majandusarengule (3.12) Keskpank, Euroopa Keskpank ( EKP)- majanduse mõjutamine valuutakursside ja intresside läbi. Keskpangal on õigus ka müüa ja osta valitsuse võlakirju. Hoida, koguda rahva säästusid, ettevõtte tulu ja säästusid. Investeeringute vahendamine teistele kodanikele ja ettevõtjatele. Korraldada maksevahendamist.
Jagunevad: Kindlustusmaakler esindab kindlustusvõtja huve Kindlustusagent esindab kindlustusseltsi huve 5. Väärtpaberiturgude tüübid Finantsinstrumentide järgi: Võlakirjade turg Aktsiaturg Tuletisinstrumentide turg Kas toob finantseerimist emitendile? Esmane turg finantsturg, kus investoritele müüakse uusi emiteeritud väärtpabereid ja väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile Järelturg turg, kus kaubeldakse juba varem väljastatud väärtpaberitega Informatsiooni liikumise ja järelvalve olemasolu järgi: Reguleeritud turg (väärtpaberibörs) Reguleerimata turg 6. Väätpaberituru osalised Emitendid raha hankijad Investorid raha paigutajad Vahendajad kutselised osalised
teise tehingu tegemisega võib juhtuda. Lähtusin peamiselt ettevõtete graafikutest, mis trend on enne toimunud. Näiteks kui aktsia hind oli pikalt langenud, siis eeldasin, et seda aktsiat tasub osta või vähemalt silma peal hoida, sest see võib peagi tõusma hakata ja mulle tulu tuua. Samuti leidsin ka, et hea näitaja ettevõtete uurimisel on erinevate pressiteadete lugemine ning tulu aktsia kohta (EPS) suuruse jälgimine. Algul arvasin, et tuleks valida väärtpabereid ettevõtte tuntuse järgi, kuid mõtlesin, et uurin hoopiski vähem tuntumaid ettevõtteid, sest tuntus ei pruugi alati ka hea olla. Tuntutel ettevõtel on tihtipeale aktsia hind juba küllaltki stabiilne, väheste kõikumistega ning seega leidsin ma, et kuna kogu investeerimismäng kestis ainult kaks kuud, siis oleks neisse investeerimine olnud ebatulus. Mingit kindlat süsteemi väärtpaberi valikutel polnud. Tihti uurisin edetabelit, kus olid kõige suuremad aktsiaturul
Sisuliselt on tegemist laenuga väärtpaberite tagatisel. Repo tähtajad on väga lühiajalised, piirdudes mõne päevaga. 5 Tagasiostulepinguna vormistatud laenult maksab laenuvõtja intressi väärtpaberite ostu- ja müügihinna vahena. NÄIDE! Keskpank algatab väärtpaberi ostu 5 000 000 krooni ulatuses. Tehingu kestvus 1 päev Tehingu intressimääraks 20% aastas Keskpank ostab 5 000 000 krooni eest pangalt väärtpabereid ja annab selle eest vastu raha. Järgmisel päeval peab pank keskpangalt väärtpaberid tagasi ostma, kuid nüüd juba kallimalt ehk: 5 000 000*20% 5 000 000 + = 5 002 778 360 Kusjuures 2 778 krooni on makstav intressi summa. Rahapoliitika vormid: 1) LEEBE suurendab raha pakkumise kasvu, 2) KARM piirab raha pakkumise kasvu. ÜLESANDED! 1. Hoiustati 450 mln, keskpanga kohustusliku reservi määr 13%
Kodune ülesanne Eesti Vabariigi rahaasutused ja nende poolt pakutavad põhiteenused Hendrik Uuli RP089 2009 LHV lõid 1999. aastal kaks Hansapanga asutajat Andres Viisemann ja Rain Lõhmus. Täna on ettevõte esindatud Eestis, Lätis ja Leedus. LHV Groupi ettevõtetes töötab kokku üle 50 inimese. 1999 LHV asutamine 2000 Finantsportaali lhvdirect.com (tänane finantsportaal aadressil www.lhv.ee) ja esimese investeerimiskonto avamine. Algab esimene aktsiamäng (tänane "Börsihai") 2001 Alustab investeerimistoode "Kasvukonto", toimuvad esimesed LHV investeerimisseminarid 2003 Alustab kauplemiskeskkond "Traderkonto" 2004 LHV peakontor kolib City Plaza büroohoonesse aadressil Tartu mnt 2, Tallinn. LHV ärinime muutmine: LHV Directist...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
