Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Raadiosaatja, vastuvõtja, mobiilside Imre Mäetalu AV11 02.05.2013 Raadiosaatja Raadiosaatja struktuurskeem, liigid, näitajad. Raadiosaatja – tehniline seade, mis on ette nähtud raadiolainete abil info või rakenduslike käskude edastamiseks või mõneks muuks rakenduslikuks toimeks. Liigid: 1) kasutusala järgi (raadiolevi saatja, raadiosides, mobiilsides, amatöörsides jne) 2) laineala järgi (KL, PL, LL, ULL) 3) modulatsiooni viisi järgi (AM, FM) 4) tööliigi järgi (telefoni või telegraafi režiim) 5) võimenduselementide järgi (lamp, transistor)
3.1 Elektromagnetlainete ülesanded Tee lahendused arvutiga ja saada mulle. Vormistamisel ei pea tehtes ühikuid kirjutama, peavad olema andmetes ja lõpptulemuses. 1.Kui suur on raadiosaatja poolt saadetud lainete sagedus MHz, kui saatja saadab välja laineid pikkusega 2,5m. Vaata õpiku näidisülesannet 3.1 Laine levimiskiirust peaksid teadma . Andmed: Valem: c f= = 2,5m c = 3*108 m/s leida: f= ? f=3*108/2,5 = 12*107HZ = 120MHz
elektromagnetvõnkumisteks ning Mikrofon ja valjuhääldi Elektrodünaamiline mikrofon on ,,ümberpööratud" valjuhääldi. Valjuhääldis kutsub püsimagneti välja paigutatud juhtmepooli läbiva voolu muutumine esile poolile mõjuva magnetjõu. Selle jõu taktis hakkab pool võnkume. Pool on ühendatud membraaniga, mille võnkumisel tekivad helilained. Raadiosaatja Raadiosaatja on raadiosaatejaama osa, milles toimub informatsiooni kandva signaali võimendamine ja muundamine selleks, et viia teda raadio teel edastamiseks sobivale kujule. Kuna raadiolainete kiirgamise, levi ja vastuvõtu tingimused on paremad kõrgematel sagedustel, kasutatakse edastuseks kõrgema sagedusega kandjat (kandesignaali), mille mõnda parameetrit muudetakse infot kandva signaali järgi.
viimseks mälestuseks selleks, et me üldse kunagi olemas olime. Raadio ajalugu Raadio arengut võib vaadelda kolmes faasis: elektromagnetlained ja katsetused, traadita kommunikatsioon ja tehniline arendus ning kommertsialiseerimine ja ringhääling. Algsed raadioseadmed ei suutnud edastada kõnet ega häält, vaid üksikuid impulsse ning seetõttu kutsuti neid traadita telegraafideks. [1] Kõige algelisem raadiosaatja oli sädevahe-saatja (joonis 1,2) Joonis 2 Joonis 1 Selle tööpõhimõte seisneb selles, et sädevahemik (Spark gap), osutab suurt takistut, lastes kondensaatoril C1 laadida. Kui C1-l tekib piisavalt kõrge pinge (võrdne või suurem kui õhu dielektriline läbilöögipinge), siis muutub sädevahemik juhiks ning kondensaator tühjendatakse. Tekkiv säde omandab aga võnkesageduse, mis määratakse C2 ja induktori L abil
Q=*N e , kus Ne on aja jooksul sooritatud võnkumiste arv. Näeme, et hüvetegur on seda suurem, mida rohkem võnkeid jõuab süsteem teha, enne kui amplituud kahaneb e korda. Kahaneb ajas eksponentsiaalselt nagu amplituudki. 14. Iseloomustage võnkeringis toimuvate protsesside võimalikke reziime. 3 võimalikku: <0 (vabad sumbuvad võnkumised), =0 (aperioodilised protsessid), >0 (superaperioodiline ehk ülesummutatud reziim). 15. Kus kasutatakse võnkeringi? Raadiosaatja ja vastuvõtja vaheliseks suhtluseks on kasutusel raadiolained. Et saatja ja vastuvõtja saaksid omavahel suhelda, peab vastuvõtja eraldama kõigist õhus ringihõljuvaltest raadiolainetest välja just need, mis on temale mõeldud. Selle eraldamise jaoks kasutatakse raadiolainete sagedust, raadiovastuvõtja võtab vastu ja raadiosaatja saadab välja vaid ühe kindla sagedusega raadiolaineid. Kõigi teiste sagedustega raadiolaineid vastuvõtja vastu ei võta
kartlikkus. Panda toidu koostise kindlaksmääramiseks kogutakse ning analüüsitakse selle väljaheiteid. Pandade eluviisi paremaks tundmaõppimiseks kasutatakse telemeetria (kaugmõõtmise) meetodit. See võimaldab kindlaks teha mitte ainult üksikute pandade asukohta, vaid vererõhu mõõtmise ja registreerimise kaudu saab uurida ka nende tervislikku seisundit. Selleks püütakse metsikud pandad kinni ning pannakse neile kaela rihmad, millesse on paigutatud miniatuurne raadiosaatja. Raadiosaatja kaudu saabuvad signaalid võetakse vastu vastuvõtja antenni abil. Hetkel üritavad teadlased ennetada bambusmetsade hävimist, mis võib lõppkokkuvõttes viia paljude pandade nälgasuremiseni, nagu see juhtus 1975. aastal, kui raiuti maha massiliselt pandade asualal paiknevaid bambustihnikud. Edusakkuks oli ka vabatahtlike patrullide organiseerimine, kes toitsid nälgivaid pandasid. Veelgi suuremaks õnnestumiseks võib pidada pandade elutsemispaikadesse erinevate
ASJAAJAMINE ASJAAJAMISE PÕHIMÕISTED Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi Dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks Arhivaal on dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teistele isikutele Arhivaal jaguneb Avalik arhiiv Eraarhiiv Avalik arhivaal on riigi- või kohaliku omavalitsuse organi või asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud arhivaalid või eraõigusliku juriidilise ja füüsilise isiku arhivaalid, mis on loodud või saadud seaduses või selle al...
Millisena näen oma kooli tulevikus? Gerlika Klemmer 8. klass Kooli koridori kivipõrand kajab vastu, kohati tundub, et hakkab krohvi kukkuma. Õpilased tulevad kooli kes jala, kes bussiga. Õpetajad ruttavad tundi pastakas näpus. Kehalises kasvatuses ajavad õpilased mööda staadionid palli taga. Milleks? Millisena näen mina oma kooli tulevikus? Õpilased ei käi koolis bussiga, vaid igal ühel on seljal pisike propeller nagu Karlssonil. Kool on suure kõrghoonena, kuhu siis kõik ümbruskonna õpilased oma helikopteriga kokku sõidavad.. Lähemal elavad õpilased saabuvad kooli robotitega. Okse kõrval vilgub kooli nimi ,,Viieliste kool". Treppide asemel on ehitatud lift või eskalaator. Hooned ei ole ehitatud kivist vaid klaasist ja rauast. Kevadel kui õues soojaks läheb, saab klassiseinad eest ära lükata. Jutustavas tunnis kõik jutu...
ÜMBERMAAILMA REIS 19. oktoobril 1952 alustas Bombard oma reisi üle Atlandi ookeani. Ta oli sõitnud ka varem Atlandi ookeanil. Esialgne plaan oli purjetada üle Atlandi ookeani koos sõbraga, kelleks oli inglise purjetaja Jack Palmer, kellega ta oli sõitnud just enne Monacost Menorcasse (25. mai 11. juuni), kuid koostöö Jackiga ebaõnnestus. Bombard sõitis oma l'Hérétique nimelise kummipaadiga, mis oli ainult 4,5 meetrit pikk, võttes kaasa ainult sekstandi ja raadiosaatja. Sekstant on mõõteriist mida tavaliselt kasutatakse objekti kõrguse mõõtmiseks horisondist. Bombard teatas, et ta jäi ellu tänu kaladele - ta kasutas kalu nii värske vee pressimiseks lihast kui ka toiduks. Kalad püüdis ta enda tehtud harpuuni ja konksudega. Lisaks tarbis ta planktonit skorbuudi vältimiseks. Skorbuut on meremeeste haigus, mis tekib C-vitamiini puudusest ning mille tagajärjel võib surra veepuudusesse, sest veresooned lekivad
..................13 PESURUUMID, LAOD, TAGALAD...................................................13 KOHVILAUAD KONVERENTSIDEL...................................................16 TEENINDUSE A ja O.....................................................................18 3 PILETIKONTROLL Enne maja avamist Piletikontrolli aparaadid 3. korruse kontorist tuua. Jääcoolerid tuua piletikontsude kogumiseks. Raadiosaatja ette valmistada - saatja on 2. kanalil ja käed- vabad süsteem ühendatud ning töökorras (saatja olgu sellel teenindajal, kes jääb viimaseks piletikontrolli). Lindipostid valmis seada. Kohe kui võimalik, lähevad 1;2 teenindajat kõrgematele korrustele abiks suunama külastajaid kontserdisaali. Kui on jäänud selguseta midagi nt. pressi, sülelapse,
Osoon ja osooniaugud Katrin Olhovikov Mis on osoon? Normaaltingimustes on osoon sinakas gaas, mis neelab punast valgust ja ultraviolettkiirgust. Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääris keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Tõsiseks ohuks osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Mis on osooniauk? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, m...
Tarkvaraline missiooni juhtimiskeskus (lühend MCS) ● Ülesandeks sideseansside planeerimine ja satelliidile käskude saatmine ● Maale tulevate vastuste analüüsimine ESTCube-1 elutsükkel kosmoses ● Start 7. mail 2013 kell 05:06:31 (Ida-Euroopa suveaeg) ● ESTCube-1 eraldub kanderaketist 2 tundi ja 48 sekundit peale starti, kell 07:07:19 EEST ● Pool tundi pärast stardikapslist eraldumist avatakse satelliidi antennid, lülitatakse sisse raadiosaatja ja elektritoite alamsüsteem ● ESTCube-1 alustab peale kanderaketist eemaldumist kontrollsignaali edastamist, mida kõigil raadioamatööridel on võimalik vastu sagedusel 437, 250 MHz. ESTCube-1 elutsükkel kosmoses ● Esimesed antennide avamisele järgnevad 48 tundi saadab satelliit ainult telegraafimajakat 3- minutilise intervalliga. ● Esimene terviklik signaalipakett võetakse Tartu observatooriumis Tõraveres asuvas ESTCube-1
Ajalugu GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS-i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese inimese poolt valmistatud satelliidi, Sputniku, kosmosesse aastal 1957. USA teadlaste meeskond, kelle juhiks oli Dr Richard B. Kershner, juhtisid Sputnikut raadiosaatja abil. Nad avastasid, et Doppleri efekti tõttu oli Sputniku poolt saadetud signaal tihedam ja tugevam, kui ta oli lähemal, ja madalam ning nõrgem, kui ta liikus eemale. Teadlased said aru, et kuna nad teadsid Sputniku täpset asukohta maakeral, saavad nad märgistada satelliidi asukohta, mõõtes Doppleri efekti muutumist (sageduste muutumist). Esimene satelliit-navigatsioonisüsteem, Transitiivsus, mida kasutasid USA mereväelased, tegi esimese õnnestunud testi aastal 1960.
Raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet. Raadioside on juba selle sajandi algusest peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga. Juba esimestes, raadioseanssides kasutati digitaalset andmeedastust, seda telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul. Raadioside toimub raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu. Sideliini vahepunktides võivad olla retranslaatorid ‒ signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Satelliitsides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil moduleerida ehk mingil viisil mõjutada
Aga mingil põhjusel ei saanud ”Titanic” neid kätte, et teavitada neid juhtunud õnnetusest. ”Caledonia” telegrafist oli magama läinud ja keegi teine ei osanud sellest teatest abipalvet välja lugeda. Siin näeme teist suurt eksimust. ”Caledonia” laeval oli ainult üks töötaja, kes oskas lugeda raadiovastuvõtjasse tulnud teateid ja neid saata. Õige tegevus oleks olnud järgmine, laeval oleks pidanud olema vähemalt kaks inimest, kes teineteist asendavad raadiosaatja taga. Kuna ”Titanic” ei saanud raadio teel teise laevaga ühendust, siis andis kapten käsu lasta välja SOS-raketid. Kuna punast raketti ei leitud või ei olnud seda, siis kasutati valgeid rakette. Siin näeme kolmandat eksimust. SOS-raket on punast värvi ja sellest saadakse kohe aru, et vajatakse abi. Kui kasutatakse teisi värve, siis võidakse tõlgendada seda valesti ja nii juhtus ka siin
Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil viisil mõjustada (moduleerida). Märgime, et raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz; seejuures vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime. Kahes viimases lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja TV-jaamad. Raadioside toimub raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu. Sideliini vahepunktides võivad olla retranslaatorid ‒ signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed; satelliitsides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Hertsides mõõdetakse raadiolainete võnkesagedust. Herts on perioodilise protsessi sageduse ühik, mis kuulub ka SI-süsteemi ühikute hulka. See ühik sai
SISSEJUHATUS Antud referaadis on info raadiosidemest ja selle põhialustest. Kuna referaat on kokkuvõtlik terviktekst, siis seda on edaspidi hea vajadusel kasutada ja kirjutan sellel teemal, sest see on füüsikas kodune ülesanne. Referaadi kirjutamisel loodan teada saada, mis on raadioside ja millised on selle põhialused. 1. MIS ON RAADIOSIDE? Raadioside on eletroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Raadioside on informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu toimub raadioside. Sideliini vahepunktides võivad olla signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Neid nimetatakse satelliitsides transponderiteks. Raadioside on selle algperioodist peale olnud seotud tihedalt moduleerimisprotsessiga, kusjuures juba esimestes raadioseanssides kasutati tegelikult digitaalset andmeedastust. Andmeedastus toimus telegraafisignaalide punktide ja kriipsude kujul.
vanade metsade kadumise tõttu. Lendorav on looduskaitse all ja Eesti Looduse Fondi vapiloom. Raadiosaatjad lendoravatele Isased lendoravad liiguvad ringi arvatust laiemal alal ning vahetavad üsna sageli oma päevast varjepaika napi ajaga on raadiosaatjatega varustatud lendoravad nende uurijatele olulist teavet lisanud. Märtsikuus lubas lendoravaekspert Uudo Timm KIKist saadud toetuse toel viiele lendoravale raadiosaatja selga panna, et nende esimese kategooria kaitsealuste loomade eluviisist raadiotelemeetrilise uuringuga rohkem teada saada. Tänaseks on kaks Oonurme metsadest püütud lendoravat juba mõnda aega uurijate teadmiste pagasit täiendanud. Timmi sõnul on senisest vähesest jälgimisest juba üsna palju uut huvitavat infot saadud. "Üks nendest isasloomadest on üsna suurel territooriumil ringi liikunud. Kui oleks ainult pabulate järgi hinnanud, mitme looma territoorium see on, oleks arvanud, et
Haitil ei olnud oma päästeteenistust, inimesed olid rusude all lõksus, aga polnud päästjaid, kes neid välja aitaks. Inimestel ei jätkunud vett, toitu, haiglates said otsa ravimid. Hukkunuid oli nii palju, et neid ei olnud kuhugi panna. Kaevati ühishaudasid ja inimesed maeti ilma, et neid oleks tuvastatud. Kui maavärin toimus, oli Haitil ka Eesti mees- Tarmo Jõeveer, kes jäi hoone rusude alla lõksu ning ootas oma päästmist 38 tundi. Tal oli raadiosaatja, mille kaudu ta sai endast märku anda. 4 Kokkuvõte. Maailmas toimuvad pidevalt maavä rinad, enamus nendest on väga nõrgad. Maavärinate kestvus ajaliselt on väga lühike. Samas võivad hukkuda sajad tuhanded inimesed, hävida linnad. Purustused võivad olla väga suured.Piirkondades, kus toimuvad pidevalt maavärinad, püütakse ehitada turvalisemaid maju. Tähtis on see, et maja purunemisel ei tekiks tulekahju
Sagedusmanipulatsioon (FSK, frequency-shift keying) püsiva amplituudiga kandevõnkumise sagedust muudetakse hüppeliselt kahe sageduse vahel vastavalt infosignaali väärtustele 0 ja 1. Faasmanipulatsioon (PSK phase-shift keying) püsiva amplituudiga kandevõnkumise faasi muudetakse hüppeliselt vastavalt infosignaali muutumisele. 1 Ilma võimendita signaali tekitamine ja mõõtmine Selle ülesande tarvis koostasime ELVISel lihtsa raadiosaatja ja vastuvõtja skeemi. Paigutades raadio ja vastuvõtja antennid üksteisest umbes 1 cm kaugusele, mõõtsime signaali sageduse ja amplituudi. Signaali amplituud: 3,2 mV Signaali sagedus: 20 kHz Sageduse suurenedes suureneb ka amplituud, kuna kõrgemal sagedusel (50 - 100 kHz) tekib resonants. 2 Vastuvõetud signaali võimendamine
Raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet. Raadioside on juba selle sajandi algusest peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga. Juba esimestes, raadioseanssides kasutati digitaalset andmeedastust, seda telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul. Raadioside toimub raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu. Sideliini vahepunktides võivad olla retranslaatorid ‒ signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Satelliitides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil moel moduleerida ehk mingil viisil mõjutada. Raadiolainete
Seega, ülaltoodule tuginedes olete te kõik ühed kurvalt lollid sitakotid. Ja ma ei saa aru, miks te peate siin kahekesi vahtima. Kas te midagi üksinda ka teete? Onate ka kahekesi dussi all peale tööd või? Pissil oskate käia ise või on hirm üksi kempsu ka minna? Mul on selline tunne, et teil tulevad värinad ja krambid, kui te midagi ilma teisteta tegema peate. Eelmise aasta Pühajärve Beachi ajal võtsid Talis ja Aivo mingilt kohalikult kitselt raadiosaatja ära ja andsid gaasi ka väheke, sest tüüp oli jookide pärast ohkima tulnud. Aivo tahtis talle pudeli ka näkku lüüa, aga ment andis oma kella neile. Tall ja Aivo said kella eest pandikas 125.-. Raadiosaatjat ei tahtnud keegi osta. Üksi pole te mitte sittagi. Grupis olete te sama vähe. Nagu mingit kuradi Peterburi wannabe- uulitsamafioosnikud. Vanamuttidelt käekottide varastamise ja koolitüdrukute grupiviisilise
cm (laius) kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast , mis töötab sagedusel f = 6,8 GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala , kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on 8 kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D = 10 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on 0,1 kraadi ja vertikaaltasandil 5 kraadi? Ülesanne nr.2. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakate vaheline kaugus on 56 km Kui kauguste vahe on 112 km, leida asukoha joone 5 punkti ja konstrueerida nende järgi kaks asukoha joont. Esitada joonis. Kuidas muutub asukoha joone asend, kui kauguste vahe määramisel ajalist intervalli mõõdetakse täpsusega = ±1 sec? Ülesanne nr.3.
sentimeetrise läbimõõduga metallkera, mis kaalus 84 Fourth level kilogrammi. 220 1000 kilomeetri Fifth level kõrgusel kulus sellel Maa ümber tiirlemiseks 90 minutit. Selle pardal oli väike raadiosaatja ja termomeeter kosmose temperatuuri mõõtmiseks. Tänapäeval pole selles midagi imelist, kuid tollal oli tegu sensatsiooniga. Sputnik 1 saatis 90 päeva jooksul Maale raadiosignaale, kuid langes siis tagasi Maa atmosfääri ning põles sabatähena tuhaks. Sidesatelliidid Maa ümber tiirleb sadu sidesatelliite, mis edastavad ja kordavad signaale erinevate, maapinnal üksteisest tuhandete kilomeetrite kaugusel paiknevate punktide vahel. Signaaliks võib olla peaaegu
Juhtme poole laetakse uuesti, tekib jälle läbilook jne. Elektromagnetlainete omadused: 1) elektromagnetlainete neeldumine (dielektrikuga) 2)elektromagnetlainete peegeldumine (metallplaadiga) 3) elektromagnetlainete murdumine (parafiin) 4)elektromagnetlainete ristlainelisus 5)elektromagnetlainete interferents. Raadioside. Kõne ja muusika edasikandmine raadio teel sai võimalikuks pärast kandesagedusgeneraatori leiutamist 1913.aastal (j4). Raadiosaatja mikrofoniringis tekib helisagedusega muutuv vool. Seda voolu pole mõtet saatjaantenni juhtida, sest laengute nii madala sagedusega võnkumise korral antenn praktiliselt elektromagnetlaineid ei kiirga. Kandesagedusgeneraatoris tekib kõrgsagedusvool. Amplituudmodulatsiooni korral liidetakse modulaatoris mikrofoniringis tekkinud helisagedusvõnkumised kandesagedusgeneraatoris saadud kõrgsagedusvõnkumistega. Moduleeritud kõrgsagedusvool võimendatakse ja juhitakse antenni, mis
Teda võib pidada raadio leiutajaks. Nimelt saatis ta 1899. aastal juhtme abita signaali üle La Manche'i kanali ning kaks aastat hiljem sai selle uuesti kätte. See saadetud s-täht oli esimene tõlgitav, informatsiooni sisaldav raadiolainena saadetud sõnum. (Bellis) Ambitsioonikad ameeriklased soovisid Marconi katserusi edasi arendada ning sarnasel teel edasi anda ka helisid. 1906. aastal edastaski Reginald Fessenden, kes oli varasemalt leiutanud esimese arenenud raadiosaatja, oma jõuluprogrammi raadio teel. Raadiosaade koosnes muusikalisest osast ja kõnest. Sai alguse terve järgmise kümnendi väldanud raadiosaadete ülekandmine asjaarmastajate poolt. Paljude tegevuse katkestas Esimene maailmasõda. Peale sõda sai alguse "raadiobuum": aastaga tõusis raadiojaamade arv kahekümnekordselt, raadioga varustatud kodude hulk kolmekordistus. Sagedusribad ummistusid, ülekanded hakkasid
Seekujunes välja 1973. aastal. 2) AJALUGU GPS-i välimis sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga, mis arendati välja 1940. aastate alguses. Täpsete nõuete saavutamiseks kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, mis aitab parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS- i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese inimese poolt valmistatud satelliidi, Sputniku, kosmosesse aastal 1957, mida juhiti raadiosaatja abil. Meeskond avastas, et Doppleri efekt (mis, seisneb selles, et lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes.) tõttu oli Sputniku poolt saadetud signaal tihedam ja tugevam, kui ta oli lähemal, ja madalam ning nõrgem, kui ta liikus eemale. Teadlased said aru, et kuna nad teadsid Sputniku täpset asukohta maakeral, saavad nad märgistada satelliidi asukohta, mõõtes Doppleri efekti muutumist see tähendab sageduste muutumist
arvutatakse signaali teekonna pikkus. SÜSTEEMI ARENG GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS-i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese inimese poolt valmistatud satelliidi, Sputniku, kosmosesse aastal 1957. USA teadlaste meeskond, kelle juhiks oli Dr Richard B. Kershner, juhtisid Sputnikut raadiosaatja abil. Nad avastasid, et Doppleri efekti tõttu oli Sputniku poolt saadetud signaal tihedam ja tugevam, kui ta oli lähemal, ja madalam ning nõrgem, kui ta liikus eemale. Teadlased said aru, et kuna nad teadsid Sputniku täpset asukohta maakeral, saavad nad märgistada satelliidi asukohta, mõõtes Doppleri efekti muutumist (sageduste muutumist). Kuskil 1960-ndate aastate algusest olid mitmed USA valituse organisatsioonid, seal hulgas kaitseministeerium (DOD), NASA ja transpordiamet (DOT) ,
kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast , mis töötab sagedusel f GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala σ, kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on φ kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D = 2 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on α kraadi ja vertikaaltasandil 10 kraadi? Ülesanne nr. 4. Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss. 1. Saatja impulssvõimsus P kW. 2. Radari keskmine sagedus on f GHz 3. Sondeeriva impulssi kestvus τ μsec 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil α kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G dB 6
[8,lk 217] Elektrontahhümeetreid kui universaalseid tööjaamu kasutatakse laialdaselt geodeetiliste tihendus- ja mõõdistamisvõrkude rajamisel, katastrimõõdistamistel, topograafilistel mõõdistamistel, trasside ja muude ehitiste rajamisel. 2.1 Ühemehe-tahhümeeter Tänapäeval on välja töötatud raadiosignaalide abil juhitavad ühemehetööjaamad, mis koosnevad elektrontahhümeetrist ja GPS-vastuvõtjast. Need on varustatud servamootori ja raadiosaatjaga. Prisma juurde kuulub samuti raadiosaatja ja väike arvuti. Tööd juhib prismaga liikuv inimene. Kui prisma on mõõdetavas punktis tsentreeritud, vajutab mõõtja nupule ning tahhümeeter pöörab end prisma suunas, mõõdab kauguse ja nurgad ning salvestab need andmed. Prisma ja raadiosaatjaga on liidetud ka sõrmistik, millelt käib töö juhtimine. [2,lk 236] 2.2 Elektrontahhümeeter FOCUS 8 Spectra Precision Focus 8 tahhümeeter pakub võimast Windows CE operatsioonisüsteemi ja
uV. Arvutasime taas peegelsageduse: f p=18267,3 kHz ( algsagedus ) + ( 2∗465 ) =19200 kHz Tulemus tuli 19200 kHz ja pinge on 800 uV. Seejärel on meil võimalik arvutada selektiivsus peegelsageduse suhtes: 20 log ( 14 uV ( esialgne800tundlikkuse uV pinge ) ) =35,1 dB Keskmiseks raadiosaatja - ´ja vastuvõtja sageduseks valisime 15679,6 kHz ja signaalipinge on 15,8 uV. Arvutame taas peegelsageduse: f p=15679,6 kHz ( algsagedus ) + ( 2∗465 )=16609,6 kHz Tulemuseks tuli 16609,6 kHz ja pinge on 1000 uV . Seejärel on meil võimalik arvutada selektiivsus peegelsageduse suhtes: 1000uV 20 log ( 15,8 uV ( esialgne tundlikkuse pinge ) ) =36 dB Järeldus
EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSKESKUS VEETEEDE LEKTORAT Meteoroloogilised satelliidid, sattelliidiinfomatsioon ilmateenistuses Referaat Koostaja: Natalya Tsoy Rühm KV 31 Õppejõud: Lia Pahapill Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus..............................................................
Nowadays watchung TV takes up much of oru time.Many people spend their free time in fornt of a TV set.However, watching TV has many advantages and disadvantages. The main advantage of watching Tv is the source of information.We can watch many educational programmes about animals, discoveries, history, physics and many other domains of science.Thank to TV we can get to knowabout the coulture of other countries. We can also do shopping via TV shpping channels. On the other hand, there are a lot of disadvantages. TV absorbsus much time, which could bring many ilness. TV programmes show violence in fairy-tales, cartoons andprogrammes for children. Watching TV can limit children's imagination. In conclusion, I think that people should limit watching TVand start spending their free time in an active way. Tänapäeval valib telekanal palju aega või aega. Paljud inimesed veedavad oma vaba aega televiisoriga varustatuna. Kuid telerivaatamisel on p...
tänapäeval kirjateenuse eest maksma. Postiside Eestis. Eestis on postiside teenuste tarbijanäitajad viimaste aastatega kõvasti langenud, seda seoses interneti laia levikuga. Kirju saadetakse nüüd enamasti e-oposti kasutades. Pakkide saatmiseks on kasutusele võetud pakiautomaadid, mis on postiteenusest kiirem ja lihtsam. Eestis pakuvad postiteenust Eesti Post, SmartPost, ExpressPost. Postiside Raadioside. Raadioside on informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel - raadiosaatja poolt eetrisse kiiratavad elektromagnetlained võetakse vastuvõtjaga vastu ja tehakse inimkõrvale kuuldavaks. Aleksandr Stepanovich Popov- vene füüsik, leiutas 1894 aastal esimese raadiovastuvõtja, mida kasutas pikselöökide jälgimiseks. Ei patenteerinud seadet. Guglielmo Marconi- itaalia leidur, leiutas antenn- maa süsteemi ning esimese traadita telegraafi 1895. Loetakse raadio esmaleiutajaks. Raadioside kasutusala. Raadiosidet kasutatakse tänapäeval üsna
`'Mis see on? Tõsta see ülesse.'' `'Ei, ei, ei'' ja Rando sulges raamatukese ning pani kaamerale käe ette,''tehing oli ettenähtud kirstule ja see oli kõik.'' `'Oota natuke, kui minu saade ei oleks rahastanud seda ekspeditsiooni, siis sa ei oleks...'' `'Oot, oot. Sa said oma jutu.'' `'Vaata Härra Rando, te kirjutasite lepingule alla. Mul on õigus näha igat viimast asja selles...'' `'Kas sa võiksid hoida seda mõtet natukeseks.'' Rando liikus eemale rooli juurde ja võttis raadiosaatja. `'Sten, meil on häda kaelas, kiirusta.'' `'Mis toimub?'' Signe pani kaamera käest ja läks Rando juurde. `'Um, piraadid.'' `'Piraadid?'' `'Jah, modernsed piraadid. Nemad vange ei võta.'' Rando võttis kasti kõrvalt kohvri ja avas selle. Sees oli kaks püstolit ja natuke kuule. `'Oota, millest sa räägid?'' ning nüüd nägi Signe ka lähenevaid paate, `' Kas me ei peaks ametiõigustele sellest teatama?'' `'See oleks hea mõte, kuid meil ei ole päris luba, et siin olla.'' `'Mis!?''
On ka selgunud, et meie isased lendoravad vahetavad päris sageli pesaõõnsusi ega ütle ära ka oravate risupesade kasutamisest. Terve öö kestnud lendorava jälgimise tulemusena on selgunud, et nad tulevad välja täielikus pimeduses ja selle varjus nad ka oma kuni kilomeetri pikkuse öise rännaku lõpetavad, pugedes teinekord esialgsest mitmesaja meetri kaugusel asuvasse teise pesapuusse. Kui sageli ja miks nad pesaõõnsusi vahetavad, pole veel teada. Lendoravatele raadiosaatja kaela panemise ja kinnipüüdmise puhul on kõige keerulisem leida üles asustatud pesaõõnsusega haavapuu. Praegu planeeritakse minu kodukohta, Maidla valda, Uus-Kiviõli kaevanduse rajamist. Kohalikud elanikud tunned muret, et lisaks nende elukvaliteedi muutustele, saab kahjustatud ka Sirtsi soo ökoloogiline keskkond. Teatavasti on aga Sirtsi soo üks lendoravate levikualasid. Kasutatud kirjandus: Loomade elu, 7.kd. lk. 151-152 EE, 5.kd. lk. 484 http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php
Vihmaste ja külmade ilmade korral antakse sooje ja veekindlaid riideid ning kummikud, et külalistega aias ringi käies jalad märjaks ei saaks. Ettevõtte poolt on ette nähtud ka OÜ Muhu jaanalind logoga särgid, et ühtse vormiriietusega esinduslikum välja näha ja osalt ka selleks, et giidid rahva seast äratuntavad oleks (mõnikord olid seljas ka Muhu mustriga vestid ja seelikud). Igale töötajale anti raadiosaatja, et hõlbustada farmi suurel territooriumil üksteisega suhtlemist. Nagu eespool mainitud, ei nõua antud töö mingisugust erialast koolitust; see antakse kohapeal perenaise poolt. Tehakse selgeks giidi ülesanded ja tekst, räägitakse sellest kuidas käituda erinevate gruppidega ning kuidas teatud olukordades toimida. Kasuks tuleb kindlasti kodus ise farmis elavate loomade ja lindude kohta üht-teist juurde lugeda, et külastajate küsimustele vastates mitte ebameeldivasse olukorda sattuda.
PÄRNU RAEKÜLA KOOL Märt Laas Äriplaan OÜ KiirKuller Juhendaja: Kristi Suppi PÄRNU 2011 SISUKORD: SISUKORD:........................................................................................................................ 2 1. KOKKUVÕTE................................................................................................................ 3 1.1 Ettevõtte nimi.............................................................................................................3 1.2 Tegevusala................................................................................................................. 3 1.3 Ettevõtlusvorm...........................................................................................................3 1.5 Töötajad..................................................................................................................... 3 ...
kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast, mis töötab sagedusel f GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala , kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D= 2 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on kraadi ja vertikaaltasandil 10 kraadi? Ülesanne nr. 4. Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss. 1. Saatja impulssvõimsus P kW. 2. Radari keskmine sagedus on f GHz 3. Sondeeriva impulssi kestvus sec 2 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil kraadi nivool 3dB. 5
millele mõjuvat magnetvälja püsimagneti nihutamise abil muudeti.) Elektromagnetiline induktsioon oligi avastatud. Heinrich Hertz 1857 1894 1887 võttis vastu ja edestas esimesena raadiolaineid Saksa teadlane Heinrich Hertz sündis Hamburgis advokaadi perekonnas. Pärast õpinguid Berliinis sai Hertzist 1883. aastal füüsika ja matemaatika õppejõud. 1886 abiellus ta professori tütrega. Järgmisel aastal leiutas Hertz algse raadiosaatja, mis edestas painutatud traatide vahel sädemeid. Ta tegi katseliselt kindlaks, et raadiolained sarnanevad valgus- ja soojuskiirgusega nende kõigi puhul on tegemist elektromagnetilise energiaga. Tagasihoidliku mehena ei näinud Hertz oma avastuste praktilist kasutust. Ta suri noorelt, 37- aastaselt veremürgitusse. Benjamin Franklin 1706 1790 Tõestas 1752 välgu elektrilise loomuse Ameerika teadlane Benjamin Franklin lahkus kümneaastaselt koolist ja sukeldus trükitoodete kaubastamisse
Ülikooli nimetuse saavad kõrgkoolid, kus on võimalik omandada akadeemiline kraad. Rootsi vanimad ülikoolid on Uppsala Ülikool (asutatud 1477) ja Lundi Ülikool (asutatud 1666). UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis · Drottningholmi kuningaloss (1991) · Engelsbergi metallitehas (1993) · Faluni vasekaevandused (2001) · Gammelstadi kirikuküla Luleå lähedal (1996) · Grimetoni raadiosaatja Varbergis (2004) · Karlskrona sadam (1998) · Stockholmi metsakalmistu Skogskyrkogården (1994) · Tanumi kaljumaalingud (1994) · Viikingiasundused Birka ja Hovgården (1993) · Visby hansalinn (1994) Rahvastik Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%)
Kui atmosfäär satelliitidelt lähtuvate signaalide levikut ei häiriks (sihiliku häirimise lõpetas USA aasta tagasi), lubaks see "trikk" asukohta määrata sentimeetri täpsusega. Atmosfääri mõjust põhjustatud viga (kuni 10 m) parandatakse diferentsiaal-GPS-meetodil. Selleks kasutatakse tugijaama, mis "teab" oma tegelikke koordinaate. GPSi pakutud asukoha ja õige asukoha vahe järgi arvutab tugijaama vastuvõtja satelliidikauguste parandid. Tugijaama raadiosaatja edastab neid parandeid pidevalt ja teised selle levialas olevad GPS-vastuvõtjad võivad neid oma kohamäärangu täpsustamiseks kasutada. Kuni 25 km kauguseni tugijaamast on selliste RTK- mõõtmiste juhuslik viga kuni 3 cm. Sellele lisandub süstemaatiline viga, mis on tingitud tugijaama enda asukoha koordinaatide ebatäpsusest. Meil ei ületa see viga 1 cm. Nii suur (väike) on viga ka vertikaalsuunas, s.t kõrguse mõõtmisel WGS-84 ellipsoidi suhtes. See viga on piisavalt
Nii neid, mis on ette nähtud isikusamasuse kontrollimisel, kui ka võimalusel isiku küsitlemist, arhiivi jms dokumentide põhjal ütluste kontrolli, biomeetriliste isikuandmeteja muid isikusamasuse tõsikindlaks veendumiseks vajalikke protseduure. -Kõiki avalduvaid tunnuseid tuleb vaadata eraldi(nina kõrvad, suu asetus silmade kuju, kulmud, sünnimärgid jne.) 33. Milliseid sidevahendeid piirivalves kasutatakse? · Raadiosaatja · Telefon · Morse · Kõik muud võimalikud vahendid(suits) 34. Milliseid relvi piirivalves kasutatakse? Teenistusrelvad on: 1) tulirelv püstol PM (makarov) automaat galil, kalasnikov 74 aksu 2) gaasirelv; 3) pneumorelv; 4) külmrelv; 5) elektrisokirelv. '
satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS-i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese inimese poolt valmistatud satelliidi, Sputniku, kosmosesse aastal 1957. USA teadlaste meeskond, kelle juhiks oli Dr Richard B. Kershner, juhtisid Sputnikut raadiosaatja abil. Nad avastasid, et Doppleri efekti tõttu oli Sputniku poolt saadetud signaal tihedam ja tugevam, kui ta oli lähemal, ja madalam ning nõrgem, kui ta liikus eemale. Teadlased said aru, et kuna nad teadsid Sputniku täpset asukohta maakeral, saavad nad märgistada satelliidi asukohta, mõõtes Doppleri efekti muutumist (sageduste muutumist). Kuskil 1960-ndate aastate algusest olid mitmed USA
positiivset elektrilaengut. Nii et lengu koguhulk jääks ikka samaks.Kuhu läheb siis äikesepilve ülaossa kogunenud positiivne laeng?Üllatuslik, kuid loogiline vastus kõlab-taevasse. Atmosfäärielektriline taevas avastati tänu raadotehnikale. Raadioside on algusest peale olnud tihedalt seotud atmosfäärielektriga. Vene teadlase Aleksander Popovi 1895. aastal ehitatud esimene raadiovastuvõtja ei olnud üldse sideseade ja kandis nime "aikesemärkija". Äike on võimas raadiosaatja, mis teeb raadiosidele palju tüli tänaseni.Itaallase Guglielmo Marconi tööviljana arenes raadioside 19. ja 20. sajandi vahetusel väga kiiresti ning juba 1901. aastaks oli sisse seatud raadioühendus Euroopa ja Ameerika vahel. Nii suur kaugus saatja ja vastuvõtja vahel näis füüsikaseaduste vastane. On ju raadiolaine nagu valguski elektromagnetlainetus, mis lainepikkudest palju suurema mastaabiga ruumis levib sirgjooneliste kiirtena
rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas seadusega, on õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist. Sätte eesmärk on ennetavalt nõuda rajatise mittepüstitamist, mis võib tekitada keelatud mõjutusi kinnisasjale (nt tuulegeneraator, võimas raadiosaatja, sõnnikuhoidla jne) Tuleks nõue esitada mitte ainult maaomaniku vastu, kelle maale seda hakatakse püstitama või on püstitatud, vaid kõigi seadeldisega seotud isikute vastu (vastasel juhul isegi kohtuotsuse puhul võib selle täitmine võimatuks osutuda). Varisemisohtlik ehitis (AÕS § 145) (1) Ehitist tuleb hoida sellises korras, et selle varisemisel või osade eraldumisel oleks välistatud naaberkinnisasja kahjustamine. (2) Omanik, kelle kinnisasja ohustavad käesoleva paragrahvi 1
teha oma asupaika. Iga päev ostetakse tuhandeid satelliidiantenne, et vaadata satelliittelevisiooni. Satelliiditööstus kasvab ning muutub üha tähtsamaks osaks meie elust. 1.1. Satelliitide ajalugu Satelliidiajastu algas 4. oktoobril 1957, kui Nõukogude Liidust saadeti orbiidile Sputnik 1. Sputnik oli 58-sentimeetrise läbimõõduga metallkera, mis kaalus 84 kilogrammi. 220 1000 kilomeetri kõrgusel kulus sellel Maa ümber tiirlemiseks 90 minutit. Selle pardal oli väike raadiosaatja ja termomeeter kosmose temperatuuri mõõtmiseks. Tänapäeval pole selles midagi imelist, kuid tollal oli tegu sensatsiooniga. Sputnik 1 saatis 90 päeva jooksul Maale raadiosignaale, kuid langes siis tagasi Maa atmosfääri ning põles sabatähena tuhaks. 1958. aasta jaanuaris saatis USA kosmosesse oma esimese satelliidi, Explorer 1. Selle pardal oli mitmeid mõõteriistu, mis saatsid Maale infot kosmiliste kiirte ning kiirguse kohta. Varajaste
paigalseisvad raadionavigatsiooni süsteemid on tänapäevalgi kasutuses. Nende üheks puuduseks on see, et kasutades kõrgsageduslike raadiolaineid saab määrata täpse positsiooni, kuid väikesel alal ning kasutades madalama sagedusega raadiolaineid, mis katavad suure ala, ei saanud määrata nii täpset asukohta. Teadlaste arvates ainsaks viisiks võimaldada oma asukoha määramist igas maailma punktis, oli saata kõrgsageduslikud raadiosaatjad kosmosesse. Kõrgsagedusliku raadiosaatja spetsiaalne kood katab ära suure ala ja suudab ületada takistused oma teel maani. Esimeseks selliseks süsteemiks oli 1960-ndate keskel NAVASAT (Navy's NAVigation SATellite System, tuntud ka kui TRANSIT) - laevadele ja allveelaevadele mõeldud navigeerimissüsteem. TRANSIT toimis kuni 1996. Aastani Globaalne asukoha määramise süsteem GPS (Global Positioning System - globaalne asukoha määramise süsteem) on üks täpsemaid süsteeme, mis võimaldab punkti koordinaate
esitatud seirearuanne/küttimissoovitus. Jahiviisid 1. Jahiviis peab olema efektiivne. 2. Tegevus peab olema huvitav. See ei pruugi olla efektiivne. (nt vibujaht, ajujaht) 3. Eetika – sätestatud piirangud, seadused. Ajujaht – levinuim põdra, metskitse, metssea küttimisel. Kollektiivjaht. o Koostatakse jahist osavõtjate nimekiri. o Tehakse eelluuret. o Võetakse kohad sisse ja jäädakse ootama. o Raadiosaatja kaudu tuleb teade, et hakatakse minema. o Eesmärk võimalikult ühise fondiga minna. o Jõudes esimese sihini, tuleb jääda seisma ja oodata teisi. o Omaks loomaks peetakse seda, mis läheb sinust vasakult mööda. o Küttidel oma laskesektor. o Tohib lasta ainult ajust välja läinud põtra. o Ajajad jäävad ootama ajupoolsesse külge ja ei tohi enne liikuda kui on antud käsk.
komplekteerimisest umbes kuni kaks kuupmeetrit kaupa. Arvestama pidi kauba raskust, enda jõudu, ohutust ja trajektooril paiknevaid takistusi. Kaasa pidi võtma alati kaks tellimuslehte, kuhu pidi küsima tellija allkirja: üks endale ehk laole ja teine jääb neile. Kui tellimus ei olnud korrektselt täidetud ( oli puudujääke), siis allkirja ei saanud, kuni puudujääv kaup kohale toimetatakse. Laotöötajatel on kohustus hoida alati üks raadiosaatja enda käes ja teine on laojuhatajal. See on 16 vajalik ootamatute olukordade vältimiseks või tööülesannete täitmiseks. Eesti poole peal jätkus päev kauba vastuvõtmisega. Kaupa tuli vastavalt klientide nõudlusele ja laojuhataja tegemistele. See olenes ka aastaajast: talvel läheb vähem suvel rohkem kaupa ja laste vaheaegadest. Üldiselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
