Igal Eesti kodanikul on õigus tegeleda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid. Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud euroopa liidu seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. (3) Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. (4) Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (5) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav pädeva asutuse luba. 6
1LOG(e)g Mairo Küünarpuu 10/11/2016 Minimaalne Minimaalne nõutav Ettevõtlusvorm nõutav algkapital asutajate arv (euro) FIE puudub üks Osaühing 2500 eurot või üks puudub, kui kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot Aktsiaselts 25,000 üks Täisühing puudub; kaks sissemaksete suurus määratakse ühingulepingug a Usaldusühing puudub; kaks sissemaksete suurus määratakse ühingulepingug a...
suured ülalpidamiskulud. Tulundusühistud on äriühingud, mille tegevust reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. Tulundusühistud jaotatakse vastavalt teenuse liigi järgi: tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne. Tulundusühistu eesmärgiks on tema liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega. Tulundusühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui tulundusühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Tulundusühistu liikmeks ei saa olla riik. Tulundusühistu võtab vastu uusi liikmeid oma põhikirjas sätestatud tegevuspiirkonnas. Juhul kui liikmeks vastuvõtmisest keeldutakse, siis peab taotlejale alati kirjalikult teatama, selleks edastatakse taotlejale ärakiri ühistu juhatuse vastavasisulisest otsusest.
tegutsevad kaks või minimaalse põhikapitali enam isikut ühise Usaldusühing nõue puudub ärinime all. Vähemalt üks neist isikutest on täisosanik minimaalse põhikapitali nõue 2500 eurot, tulundusühistu loomise asutajaid peab olema Tulundusühistu üheks eeltingimuseks vähemalt viis. stardikonto avamine ja algkapitali sissemakse Varaline vastutus Juhtimine puudub osanike isiklik Osaühingut juhib varaline vastutus juhatus, kelle valib osaühingu kohustuste osanike üldkoosolek eest
toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Äriühingu nimi peab sisaldama tema liigile viitavat täiendit või vastavat lühendit: AS, OÜ jne. Lühendites
https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/ettevotte_loomine/ettevotlusvormi_valik/ettevotlusvormide_vordlus http://rmp.ee/ettevotlus/mittetulundus/13561 TÖÖ ESITAMINE - täidetud tabel esitatakse elektroonselt õpetajale [email protected] enne järgmist õppesessiooni või paberkandjal järgmisel majanduse ja ettevõtluse tunnis. FIE OÜ AS TÜ UÜ MTÜ Tulundusühistu Osanike vastutus Fie vastutab Osanik ei Aktsionär Osanikud Vähemalt Vastavalt oma isikliku vastuta ei vastuta vastutavad üks põhikirjas Osanik ei varaga isiklikult isiklikult ühingu täisosanik kokkulepitule vastuta isiklikult
usaldusosanik vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses Tulundusühistu 2500 kaks Osanik ei vastuta Üldkoosolek on ühistu isiklikult tulundusühistu kõrgeim organ, otsused kohustuste eest, kui pole tehakse hääletusel, kus igal kokku lepitud teisiti ühistu liikmel on üks hääl. Juhatus on ühistu juhtorgan. Täisühing
arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine. Eestis registreeritavate äriühingute liigid on sätestatud Äriseadustikus : Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu. Täisühing- Usaldusühing 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus [1])Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad
Asutamisdokumendid: asutamisleping, põhikiri, avaldus, juhatuse liikmete, audiitori ja revidendi, nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad, juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised, sidevahendite andmed, tõendid osakapitali sissemakse ning riigilõivu tasumise kohta. Lõpetamine: osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtu otsusega. lõpetamisotsuse tegemine ja lõpetamisavalduse esitamine; likvideerimine; tulundusühistu kustutamine äriregistrist. EELISED FIE täielik kontroll äri üle / ei sõltu teistest ja saab ise oma otsused teha / ei pea kasumit jagama / ei pea alustamiseks palju raha kulutama OÜ Kapitali on kergem laiendada, kaasata investoreid ja partnereid / Võimalus oskuste ja kogemuste ühendamiseks / Võrreldes AS-iga vähem bürokraatiat /Selgem juriidiline staatus ja klientide suurem usaldus (võrreldes FIE-ga) / Piiratud vastutus (osanikud ei vastuta oma varaga) AS
Ettevõtlusvormide võrdlus Tulundusühistu (äriühing, mille FIE Aktsiaselts Osaühing Täisühing eesmärgiks on toetada ja (Füüsilisest isikust
Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu Täisühing Usaldusühing Minimaalne 25000 2500 eurot või puudub, kui 2500 puudub; sissemaksete suurus nõutav kavandatud osakapital ei ole määratakse ühingulepinguga algkapital (euro) suurem kui 25 000 eurot
3. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse õigusvõime tekin mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega. Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks. Näited: Archimedes SA, Eesti Teadusagentuur AS, Tallinna Koolitervishoid SA, Hea Hoog SA, Kutsekoda SA 4. Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikku huve läbi ühise majandustegevuse ning seda reguleerib tulundusühistuseadus. Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga ning ühistu liige ei vastuta isiklikult oma kohustuste eest. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses.
Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: ·Äriühingud: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu ·Mittetulundusühing ·Sihtasutus ·Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Äriühingute maksukohustus · Maksukohustus Kui OÜ maksab palka, peab ta esitama järgneva kuu 10. kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu ning
kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses Üldkoosolek on Osanik ei vastuta ühistu kõrgeim isiklikult organ, otsused tulundusühistu tehakse hääletusel, Tulundusühistu 2500 kaks kohustuste eest, kui kus igal ühistu pole kokku lepitud liikmel on üks hääl. teisiti Juhatus on ühistu juhtorgan. NB! Alates 01.01
ja toidulaual on kartul aukohal tänaselgi päeval. Liigitus ja sortiment • Salatikartul-mittekatkikeev ja tänkjas (Campina,Princess) • Keedukartul-valdavalt mittekatkikeev ja veidi jahune (Anti,Ants,Red Lady,Romera,Secura,Campina,Flavia) • Jahune keedukartul-katkikeev ja jahune (Ando,Birgit,Granola,Maret,Piret,Reet) • Pudrukartul-katkikeev ja väga jahune (Satina,Varajane kollane) Campina • Omanik: Saksa firma Solana Esindaja: Tulundusühistu Talukartul • Kasutustüüp A • Sobib keedu- ja salatikartuliks • Koor kollane ja sile, sisu ühtlaselt kollane, silmad väga madalad • Keeb pehmeks, ei lagune, kergesti tükeldatav • Toortumenemine minimaalne, keedetult ei tumene • Väga head maitseomadused Princess • Omanik: Saksa firma Solana Esindaja: Tulundusühistu Talukartul • Kasutustüüp A/B • Sobib salati- ja keedukartuliks, väga hea ka praekartulina ja vokiroogades
Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 1.1 Eraõiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) liikide eristamise peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, ja tulundusühistu osanikud/aktsionärid ei vastuta oma varaga ühingu kohustuste täitmise eest, siis täisühingu ja usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt täisühingu puhul osanikud ja usaldusühingu ainult täisosanikud.
peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 4 2. ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) liikide eristamise peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, ja tulundusühistu osanikud/aktsionärid ei vastuta oma varaga ühingu kohustuste täitmise eest, siis täisühingu ja usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt täisühingu puhul osanikud ja usaldusühingu ainult täisosanikud.
ühingulepinguga vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses Üldkoosolek on ühistu Osanik ei vastuta kõrgeim organ, otsused Tulundusühis isiklikult tulundusühistu tehakse hääletusel, kus 2500 kaks tu kohustuste eest, kui pole igal ühistu liikmel on kokku lepitud teisiti üks hääl. Juhatus on ühistu juhtorgan. Ettevõtlusvormide arv Eestis Ettevõtlusvorm Arv FIE 2015
ulatuses Üldkoosolek on ühistu Osanik ei vastuta isiklikult kõrgeim organ, otsused tulundusühistu kohustuste Tulundusühistu 2500 Kaks tehakse hääletusel, kus igal eest, kui pole kokku lepitud ühistu liikmel on üks hääl. teisiti
Loeng 3: Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. AKTSIASELTS Nagu osaühing on ka aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast
sissemakse ulatuses Tulundusühistu 2500 kaks Osanik ei Üldkoosolek on vastuta ühistu kõrgeim isiklikult organ, otsused tulundusühistu tehakse kohustuste eest, hääletusel, kus kui pole kokku igal ühistu lepitud teisiti liikmel on üks hääl. Juhatus on ühistu
Siinkohal tuleks ilmselt mainida, et füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ei ole juriidiline isik, kuid sellegi poolest reguleerib tema tegevust äriseadustik. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riik loob iseseisvad õigusobjektid, kellele ta annab üle teatud avalik-õiguslike ülesannete täitmise ja tunnustab nad enda kõrval õiguslikult võrdväärseks. Avalik-õigusliku juriidilise isiku
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1)tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2)hankijatena; 3)tööpanuse kaudu; 4)teenuste kasutamise kaudu. Tulundusüh ärinimi peab sisaldama sõna ,,ühistu" ja ühistu tegevusalale viitavat täiendit. Tulundusühistu liikmeks saab astuda füüsiline või juriidiline isik; võib uusi liikmeid juurde võtta pärast äriregistrisse kandmist; liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjaga sätestatud korras. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Ettepaneku dividendi suuruse kohta esitab juhatus, nõukogu olemasolu korral nõukogu. Üldkoosolek ei või otsustada suurema dividendi maksmist, kui nähakse ette juhatuse või nõukogu ettepanekus. Volinike koosolek-kui
Osaühing Aktsiaselts FIE Täisühing Tulundusühistu MTÜ Usaldusühing Aktsiaselts on äriühing, Aktsiaseltsi millel on aktsiateks juhtimisorganiteks on: jaotatud aktsiakapital aktsionäride üldkoosolek, Aktsiaseltsi võib asutada nõukogu ja juhatus. üks või mitu füüsilist või Aktsiaseltsi kõrgeim juriidilist isikut. juhtimisorgan on Aktsiakapital peab olema aktsionäride üldkoosolek vähemalt 400 000 suur kapitalinõue, Üldiselt valitakse kolmetasandiline aktsiaselts juhtimisstruktuur, ettevõtlusvormiks siis, kui audiitori nõue soovitakse minna börsile või kui on tegemist suured ülalpidamiskulud. suuremate projektide ning ettevõtmistega Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 Kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni ja ...
Õigus alused Äriühing on äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik . Täisühing Usaldusühing Osaühing Loodud äriseadustiku alusel ja Tulundusühistu alusel(on loodud Aktsiaselts tulundusühistu seaduse järgi). Sihtasutus on reguleeritav sihtasutuse seadustikuga. Mittetulunds ühing on reguleeritav mittetulundus ühingte seadustikuga. Juriidilise isiku õigusvõime See on võime omada tsiviilõigusi ja omada tsiviilkohustusi. See võime tekib registrisse kandmisega ja lõpeb ära äritegevuse kustutamisega registrist. Juriidilise isiku põhikiri Põhikirjas on kirjas ettevõtte kohta käiv regulatsioon. St seda, mida omanikud omavahel kokku
aktsionäride osalus säilib. Ümberkujundamine on lubatud kõigi äriühingute puhul peale tulundusühistute. Ümberkujundamise nagu ühinemise ja jagunemisegi puhul saab eristada järgmisi etappe: Ümberkujundamisaruande koostamine Ümberkujundamisotsuse tegemine Võlausaldajatele teatamine Vara hindamine Äriregistrile avalduse esitamne ja ümberkujundamise registrisse kandmine 4. Tulundusühistu mõiste ja asutamine. Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: tarbijate või muude hüvede kasutajatena hankijatena tööpanuse kaudu teenuste kasutamise kaudu mõnel muul sarnasel viisil Tulundusühistu asutamine toimub tulundusühistuseaduses sätestatud korras. Tulundusühistu
võib liigitada isikuteühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja kapitaliühinguteks (aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu) sõltuvalt sellest, kas ühingu kohustuste eest vastutavad isiklikult ka selle asutajad või osanikud, või piirdub asutaja vastutus (risk) üksnes tema sissemaksega. Mittetulundusühenduste ala kuuluvad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing (TsÜS § 24,25). Äriühing on äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu. Juriidilise isiku õigusvõime On võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Tekib registrisse kandmisest. Asutatakse määramata ajaks. On põhikiri. Juhatust või seda asendava organi asukoht.
kavatsete luua ettevõtte, mis kujuneb tööandjaks ka teistele. · Kas Teie äriidee on teenida kiiresti kasumit lühiajalise projekti kaudu või plaanite luua pikema perspektiiviga soliidset firmat. · Kui suur on äririsk: kas soovite riskida kogu oma varaga äri ebaõnnestumise korral. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, täisühingu, usaldusühingu, osaühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. Osaühing (OÜ) Osaühingul on võrreldes nt. aktsiaseltsiga suhteliselt väike algkapitali nõue, lihtne juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus - osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Seega on osaühing sobivaim äriühingu liik väikeettevõtjale. Osaühingu asutamisel on kasulik teada: · osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut;
Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt äriseadustikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: · Äriühingud: 1. Täisühing 2. Usaldusühing 3. Osaühing 4. Aktsiaselts 5. Tulundusühistu · Mittetulundusühing · Sihtasutus Isikul on täielik õigusvõime ta on õiguste ja kohustuste kandja nii, et osaleb ise, enda nimel õiguskäibes, saab omandada vara, võib olla kohtus hagejaks ja kostjaks (ka juriidiline isik). Ta on iseseisev õigussubjekt. osalist õigusvõimet, mis seisneb selles, et teatud organisatsioonile antakse õigusvõime mitte üldiselt, vaid pidades silmas üksnes teatud õigusvaldkondi või isegi teatud õigusnorme. Selline
KORDAMISKÜSIMUSED!!!! 03.05.2012 1. Millisest seadusest saab äri kohta vajalikku infot? Äriseadustikust 2. Kes on ettevõtja? Isik, kes tegutseb oma nime all. Pakub teenuseid tasu eest. See on talle püsivaks tegevuseks. 3. Mis on ettevõte? Majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 4. Mis on äriühingute (ettevõtja) liigid? Täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu (sihtasutused ja mittetulundusühingud ei ole äriühingud). SE Euroopa äriühing. 5. Uusi äriühinguid ei saa juurde tekitada, need on seaduses olemas. 6. Kontsern Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Ettevõtle kooslus, kus üks ettevõte omab teiste suhtes valitsevat mõju st, et kui tal on otsustus võime suurem kui teistel. Võib olla ka lepinguline kooslus. 7. Filiaal Ei ole iseseisev juriidiline isik, subjekt. 8
Äriõigus - Eksam 15. Tulundusühistu, asutamine ja selle erinevus teistest äriühingutest. Tulundusühistu (edaspidi ühistu) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. (2) Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest
käivaid nõudeid). Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liikmel varalist vastutust ei ole. Samas võib põhikirjaga ette näha ühistu liikmete täieliku isikliku vastutuse (liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga) või lisavastutuse (vastutus põhikirjaga ettenähtud ulatuses). Lisavastutuse summa peab olema vähemalt 2500 eurot. Kui ühistu liikmetel isiklikku vastutust ei ole, peab tulundusühistu osakapital olema vähemalt 2500 eurot. Tulundusühistu osakapital koosneb ühistu liikmete osamaksudest. Tulundusühistu asutajateks peavad olema vähemalt kaks isikut. Asutajaks võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik. Asutamiseks sõlmitakse asutamisleping ja kinnitatakse põhikiri, mis on kõigi asutajate poolt allkirjastatud ja notariaalselt tõestatud. Ühistu kantakse äriregistrisse juhatuse avalduse alusel. Pärast äriregistrisse kandmist võib ühistu vastu võtta uusi liikmeid. Uute liikmete vastuvõtmise otsustab juhatus
Juhtimine ja ettevõtlus 12. klassi arvutieksam Koostas: Rasmus Prik 2010 Ettevõtlus Ettevõtlus on uute ettevõtete või organisatsioonide loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia, täites seejuures ka seotud osapoolte huvid. Tänapäevane ettevõtluse mõiste tugineb suures osas majandusteadlase Joseph Schumpeter'i ja Austria koolkonna töödel. Shumpeter'i (1950) järgi on ettevõtja isik, kes on võimeline muutma uue idee või leiutise edukaks uuenduseks (innovatsiooniks). Ettevõtlus põhjustab turgudel ja tööstustes "loova hävitustöö", samaaegselt luues uusi kaupu ja ärimudeleid ning hävitades vanu. See "loov hävitustöö" põhjustab muudatusi tööstustes ja pikemas perpektiivis ka majanduskasvu. K. Knight'i (1967) ja Peter Drucker'i (1970) järgi on ettevõtlus riski võtmine. Jätkusuutlik ettevõtlus Jätkusuutlik ettevõtlus on ettevõtte tegevus ja tavad, mis arvestavad keskkonnahoidlikke ja sot...
· Omandi üleandmise lihtsus (aktsiate müük, pärandamine jne) · Spetsialiseeritud juhtimine, omand ja juhtimine võivad olla lahutatud · Suurem usaldatavus koostööpartnerite silmis · Võimalus motiveerida töötajaid aktsiatega Puudused · Mitmetasandiline juhtimissüsteem · Kõrged ülalpidamiskulud · Suur algkapitali nõue · Audiitori vajaduse nõue Tulundusühistu Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Liikmed osalevad ühistus tarbijate, hankijate, tööpanuse või teenuse kasutamise kaudu, st ühistud jaotatakse teenuse liigi järgi (nt tarbijate ühistu, tootjate ühistu). Tulundusühistut reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik (kohaldatakse osaühingu kohta käivaid nõudeid, v.a §-d 5251 ja 5252).
Puukoolid Eestis Eestis on väga palju puukoole ja mõned neist on: Kanepi Aiand OÜ, Neeva Aed, Karukäpa Puukool OÜ, Riina Puukool, Luua Metsanduskool, Peter Kask Kalevi talu Kalevi Puukool, Aavo Laur FIE, Aedvara OÜ, Aivar Haak Arli Puukool, Aivar Saatmann Põhjatamme talu, Dendrohooldus OÜ Luigu puukool, Eesti Metsataim AS, Enno Loos FIE, Erra Aed Tulundusühistu, Estplant AS, Eve Metsalu Muru talu, Forestplanter OÜ, Gump OÜ, Haljassaare OÜ, Haljus Tulundusühistu, Harri Poom FIE, Ignase puukool, Jaak Rillo Palamuse Puukool, Juhani istikuäri Jõhvis, Juhani puukooli istikuäri Lohkvas, Nurga Puukool, Tartu Puukool, Seedri Puukool ja Päidre Puukool. Perefirma Kanepi Aiand OÜ tegutseb praegusel kujul alates aastast 1993. Kuni 2002. aastani olid nad registreeritud FIE nime all. Peale seda on nad registreeritud OÜ Kanepi Aiandina. Põhitegevuseks on alates 1994. aastast suvilille ja potilille kasvatus ning osaühingu loomisel lisandus haljastushooldus
vastustus. Ühingud - korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud. 2. 1)Eesti Vabariigi Põhiseadus (PS) (§ 31, § 48); 2) äriseadustik (ÄS) reguleerib äriühingutega seonduvaid küsimusi: äriregister, ärinimi, äriühingute asutamine, lõpetamine, ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine. Samuti sisaldab ÄS regulatsiooni füüsilisest isikust ettevõtja kohta. 3) tulundusühistuseadus (TulS), mis reguleerib tulundusühistu asutamise, tegevuse ja lõpetamisega seotud aspekte. 4) mittetulundusühingute seadus (MTÜS) reguleerib mittetulundusühingute asutamise, tegevuse ja lõpetamise üldisemaid küsimusi (eri liiki mittetulundusühingute spetsiifilisemaid küsimusi reguleerivad eriseadused) 5)sihtasutuste seadus (SAS), mis sätestab sihtasutuste asutamise, tegevuse ja lõpetamise korra. 6) tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) sisaldab juriidilise isiku
madal nõutud osakapital (2500 eurot) ja puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri. Aktsiaseltsi eelised on, võimalus noteerida ettevõte börsil, on võimalus kaasata lai ring aktsionäre, sobib suuremata projektide läbiviimiseks ja puudub aktsionäride isiklik varaline vastutus aktsiaseltsi kohustuste eest. Tulundusühistu on äriühing, mis on loodud eesmärgiga toetada oma liikmete tegevust ühise majandustegevuse kaudu. Selle ühistu liikmed saavad kasu ühisest tegevusest. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohuste eest, kui pole kokku lepitut teisiti. 2. Abi ettevõtlusega alustamiseks saab näiteks järgmiselt leheküljelt : http://www.inspiratsioon.ee/kuidas-kirjutada-vaga-head-ariplaani/ sellel lehel on palju
nõudeid). Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liikmel varalist vastutust ei ole. Samas võib põhikirjaga ette näha ühistu liikmete täieliku isikliku vastutuse (liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga) või lisavastutuse (vastutus põhikirjaga ettenähtud ulatuses). Lisavastutuse summa peab olema vähemalt 2500 eurot. Kui ühistu liikmetel isiklikku vastutust ei ole, peab tulundusühistu osakapital olema vähemalt 2500 eurot. Tulundusühistu osakapital koosneb ühistu liikmete osamaksudest. Tulundusühistu asutajateks peavad olema vähemalt kaks isikut. Asutajaks võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik. Asutamiseks sõlmitakse asutamisleping ja kinnitatakse põhikiri, mis on kõigi asutajate poolt allkirjastatud ja notariaalselt tõestatud. Ühistu kantakse äriregistrisse juhatuse avalduse alusel. Pärast äriregistrisse kandmist võib ühistu vastu võtta uusi liikmeid. Uute liikmete vastuvõtmise otsustab juhatus
Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Kontsern-Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Emaettevõte-kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust nim osalevat ühingut emaettevõtteks. Tütarettevõte-kus emaettevõte osaleb nim tütarettevõtteks.
Osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga Kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad; Vähemalt üks täisosanik vastutab äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga; vähemalt üks usaldusosanik vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses Kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad; Üldkoosolek on ühistu kõrgeim organ, otsused Osanik ei vastuta isiklikult tulundusühistu tehakse hääletusel, kus igal ühistu liikmel on üks kohustuste eest, kui pole kokku lepitud teisiti hääl. Juhatus on ühistu juhtorgan.
KUI ÜLDOSA SÄTE ON VASTUOLUS ERIOSA SÄTE TÄPSUSTAB ALATI ÜLDOSA SÄTET Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus ISIKUD Juriidilised isikud: Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt kõige eest Osaühingu puhul seab üldkoosolek ja nüukogu võtta vastu ja juhatuse pädevus. Füüsilise isiku õigusvõime: Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.
Minimaalne nõutav Äriühingu tegevuses osaleja Vastutus asutajate arv Füüsilisest isikust FIE vastutab kohustuste eest Kogu isikliku varaga Üks ettevõtja kogu oma varaga Osanikud vastutavad võrdselt kogu Täisühing Osanik oma isikliku varaga Vähemalt kaks Vähemalt üks täisosanik vastutab Vähemalt üks täisosanik ja kogu oma varaga; vähemalt üks Usald...
KODUNE TÖÖ 1. Mis on subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused ? Subjektiivne õigus on isikule tagatud õigus toimida mingil viisil-nõuda kohustatud isikutel teha või loobuda mingitest tegudest. Subjektiivne õigus sisaldab endas nii huvi kui ka võimu. Juriidiline kohustus on kohustus, mis tuleneb lepingust või seadusandlusest või muust õiguslikust alusest. 2. Kas Eestis kas. Subjektiivseid kohustusi ja juriidilisi õigusi ? Kui JAH, siis milliseid ? Eestis on õigus eelkõige objektiivse õiguse tähenduses. Juriidilisi kohustusi kasutatakse Eestis. Näiteks : Kui raamatu kirj. lõi teose oma otseste töökohustuste täitmise käigus siis autoriõiguse dlähevad juriidilisele isikule,kelle algatusel ja juhtimisel kongreetne teos loodi. 3. Kes on juriidiline isik ? Avalik ja eraõiguslik. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigusisik, kes on te...
omavalitsus. TÜ-l on vähemalt kaks osanikku, kes vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest oma varaga. Sissemakse suurus määratakse ühingulepinguga. 5. Usaldusühing (UÜ) - Äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all. Osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. Üks osanikest vastutab täielikult kogu oma varaga ja teine sissemakse ulatuses. Sissemakse suurus määratakse ühingulepinguga. 6. Tulundusühistu (TÜ) - Äriühing, mille eesmärk on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve.[4] Algkapital ühistu alustamiseks on 2500 eurot. Osanik ei vastuta ise ühistu kohustuste eest, kui pole kokkulepitud teisiti. 7. Mittetulundusühing (MTÜ) - Vabatahtlik ühendus, mille eesmärk pole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Tegutsetakse avalikkuse huvisid silmas pidades. MTÜ-l peab olema vähemalt kaks liiget, kelle kohustused määratakse põhikirjaga.
õiguse anda ühele või mitmele osanikule, ühingulepinguga määratakse osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus, OÜ - osanik ei vastuta kohustuste eest, OÜ vastutab kogu oma varaga, osakapital min 2500 eurotei pea lisaks olema nõukogu, AS – juriidiline isik, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, AS vastutab oma varaga, asutamiseks min 25 000eurot, nõukogu peab olema, Tulundusühistu – kahe või suurema hulga liikmetega ühing, tulundusühistu vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga, liige kohustuste eest ei vastuta, osakapital min 2500eurotkui ei ole teistmoodi ette nähtud. , SE – kapitali min 120 000euri, UÜ- kaks või enam juriidilist või f. isikut, vähemalt üks neist isikutest(täisosanik) vastutab kogu oma varaga, vähemal üks (usaldusosanik) vastutab oma sissemakse ulatuses.
sündimisega ja lõpeb surmaga. Juriidilise isiku mõiste. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Juriidilise isiku õigusvõime. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele.
Ettevõtlusvormid on FIE, osaühing, aktsiaselts, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu. Ettevõtlusvormid erinevad üksteisest erinevate tunnuste osas, milleks on osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; nõutava osakapitali suurus ja sissemakse; äriühingu auditeerimise nõuded; igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine). FIE puhul nõutav algkapital eurodes puudub, osaühingu ja tulundusühistu puhul on minimaalne nõutav algkapital 2500 eurot, aktsiaseltsi puhul 25 000 eurot, täisühingu ja usaldusühingu puhul minimaalne nõutav algkapital puudub ja sissemaksete suurus määratakse ühingulepinguga. FIE, osaühingu ja aktsiaseltsi puhul on minimaalne nõutav asutajate arv 1, täisühingu, usaldusühingu ja tulundusühistu puhul 2. Varalise vastutuse poolest erinevad osaühingud selle poolest, et 1) FIE vastutab kohustuste eest kogu oma varaga
ühingulepinguga üks usaldusosanik vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses Tulundusühistu 2500 kaks Osanik ei vastuta Üldkoosolek on ühistu isiklikult tulundusühistu kõrgeim organ, otsused kohustuste eest, kui pole tehakse hääletusel, kus igal kokku lepitud teisiti ühistu liikmel on üks hääl. Juhatus on ühistu juhtorgan. 2 2 MINU HINNANG ÄRIÜHINGUTELE Mikro- või väikeettevõte ehk osaühingu plussid on :
kohustuslik, on kohustuslik, on Audiitori kohu kohustuslik kui kohustuslik kui kontroll on aktsia täisühingu usaldusühingu kohustuslik kui: täisosanikuks on täisosanikuks on Osakapitali osaühing, aktsiaselts osaühing aktsiaselts suurus on üle või tulundusühistu või tulundusühistu 25000 euro: Audit on kohustuslik kõigile raamatupidamisk
Linnavalitsusel oli/on kohustus oma elanikke aidata. Suurem koostöö MUPO ning vajadusel ka politseiga. 17.3. Kas advokaadibüroo saab aidata elanikke nende püüdes klubi tegevus lõpetada? Jah, kohtusse pöördudes on võimalik. 17.4. Kuidas seda teha, kas on mõistlik nõuda OÜ Lõbu ja OÜ Tanzen vahelise üürilepingu lõpetamist või on mõni muu lahendus? See on sobivaim lahendus. 18. AS Märt loovutas OÜ Siht nõude Tulundusühistu Lepaste vastu. Seoses sellega AS ja OÜ vahel sõlmiti tsessioonileping ja võlgnikku teavitati võlausaldaja vahetumisest. Ühistu ei täitnud edaspidi oma kohustusi, mistõttu OÜ esitas nõude eelmise võlausaldaja AS vastu.AS nõuet ei rahuldanud ja teatas, et tema kui endine võlausaldaja ei saa kanda vastutust kohustuse võlgniku eest, kuna tal pole sellega mingit õigussuhet. 18.1. Kuidas tuleks lahendada vaidlus?Vastutama peab OÜ, sest tema võttis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
