tagastamiseks on aega 10 päeva või 48 tundi. • Sissenõudmise teiseks funktsionaalseks ülesandeks on võimaldada sissenõudjale tema nõude rahuldamine. • Sissenõudmine aitab lahendada maksujõuetust või otsest tahtlust mitte maksta. • Sundtäitmine on riigi poolt teostatav sunnivahend, millega tagatakse rahaliste vahendite laekumine riigieelarvesse ja võlgniku kui sisenõudja/võlausaldaja õiguste säilimine. SISSENÕUDMISE PROTSESS • Nõude sundtäitmise eelduseks on kohustuse täitmise tähtpäeva saabumine ja nõude aluseks oleva täitedokumendi jõustumine. • Nõue pööratakse sundtäitmisele ühtsetel alustel. • Sissenõudjal on õigus sooritata esmased standardseid täitetoiminguid ning pöörata nõue võlgniku rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele. • Samuti on võimalus taotleda käsutamise keelumärke kandmist võlgniku registervarale. SISSENÕUDMISE PROTSESS 2
2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused III teema. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Nõmm, 3-3-1-21-03; R. L., 3-3-1-71-05; Lohtaja, 3-3-1-75-07; TrioCorp, 3-3-1-65-09; Grove Invest; 3-3-1-63-10; M.V., 3-3-1-44-12 Haldusakt hakkab kehtima kui me oleme seaduse mentlusnorme järgides selle kätte toimetanud, siis saab lugeda, et on kätte saanud selle ning haldusakt on jõustunud. Kättetoimetamisest alates hakkab lugema kaebetähtaeg.
A on väga mures, sest katkise katuse tõttu sajab vihmavesi majja sisse ja kahjustab oluliselt maja siseviimistlust ja soojustusmaterjali, mis omakorda vähendab maja väärtust. Seetõttu laseb A O-le kuuluva maja katuse ise ära parandada ja kulutab selleks 30 000 eurot. A tahab, et O tehtud kulutused hüvitaks. Kuivõrd O nüüd A-le ja B-le hüpoteekide tagatisel võetud laene tagasi ei maksa, nõuavad A ja B hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundtäitmise talumist ja kogu raha, mida neil täitemenetluse käigus on võimalik saada. Kinnisasja sundmüügist saadud rahast jääb peale täitemenetluse kulude mahaarvamist järgi 140 000 eurot. Kui palju on õigus A-l ja kui palju B-l täitemenetluse käigus hüpoteegiga tagatud nõuete eest raha saada, kui A-l on hüpoteegiga tagatud laenuraha saada 90 000 euro ulatuses ja B-l 60 000 euro ulatuses? O 16.03.2012 hüpoteek A kasuks 100 000 eurot 90 000 B kasuks kantud hüpoteek 14.12
3) toimingu eesmärk on maksudest kõrvalehoidumine. Kui maksusumma tasumise eest vastutab solidaarselt mitu maksukohustuslast, on maksuhalduril õigus teha neile ühine maksuotsus. Maksuhaldur võib maksuotsuses esitada maksukohustuslasele ka kõrvalkohustuse täitmise nõude. Ühises maksuotsuses võib esitada nõude ka juhul, kui see ei ole suunatud kõigile maksukohustuslastele. Sellisel juhul märgitakse haldusaktis, kelle vastu see nõue on esitatud. Maksuotsuses võib teha hoiatuse sundtäitmise algatamise kohta kohustuse täitmatajätmise korral. Maksuhalduril on õigus peatada tagastusnõude täitmine, kui maksukohustuslane pole tagastusnõude täitmise tähtpäevaks esitanud maksudeklaratsiooni (§ 85). Maksuhalduril on õigus nõuda maksuvõla tasumise ajatamise korral tagatist. Maksuhalduril on õigus jätta maksuvõla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui: 1) taotluses puudub põhjendus või see ei ole piisav või
3. meeldetuletus deklaratsiooni esitamiseks. Maksuhaldur esitab maksukohuslasele meeldetuletuse esitada deklaratsioon tähtaegselt ja sellele lisatakse hoiatus rakndada sunniraha, kui deklaratsiooni tähtajaks ei esitata. Märkida tuleb ka sunniraha suurus. HALDUSAKTID MAKSUMENETLUSES. · Haldusaktid jagunevad 2 suuremasse rühma ja mõneks erandiks. · Erandid: o maksuteade o maksuotsus o intressinõue o sundtäitmise hoiatus · Kaks suuremat rühma: 1. otsused, mis on seotud raha liikumisega 1. tagastusnõudega seotud otsused nt. Tagastamata jätmise otsus tagastamisotsus tagastusnõude pikendamise otsus 2. maksuvõla ajatamisega seotud otsus nt. Maksuvõla ajatamise otsus
Täitemenetlus KONTROLLTÖÖ 1) Täitemenetluse olemus ja vajalikkus Täitemenetlus ehk sundtäitmise menetlus on riigi poolt loodud riikliku sunnijõu rakendamise mehhanism tunnustatud nõuete maksmapanekuks, isiku kohustuse täitmisele sundimiseks. Sundtäitmise kaudu realiseerub riigi kohustus tagada isikutele nii nende õiguste kaitse kui ka vahendid selle kaitse reaalseks elluviimiseks. Sundtäitmine tagab maksejõuetusest või maksta-tahtmatusest tingitud probleemide lahendamise seadusest tulenevalt ja väldib selleks omaabi kasutamist. Riiklik sunnijõu rakendamise meetod on see
Kuup._______________________ 1. Maksukohuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitmise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõu valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamine 3. kui maksukohuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohuslane ei aita menetlusele kaasa 4. Maksuseadusest tulenevad rahalised kohustused ja nõuded on 1. trahvid ja viivised 2. asendustäitmise kulud 3
kandmisega. AÕS § 63 lg 1 p 1 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda mh asjaõiguse omandamise nõude tagamise märke ehk eelmärke. Riigikohus on olnud seisukohal, et eelmärge tagab õiguse järjekoha - AÕS § 63 lg 3 esimese lause kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. AÕS § 63 lg 4 kohaselt rakendatakse AÕS § 63 lg-t 3 ka sundtäitmise käigus, pankrotihalduri poolt või kohtulahendi alusel tehtava käsutuse suhtes. Käsutamisega AÕS § 63 lg 3 esimese lause ning AÕS § 63 lg 4 tähenduses on hõlmatud ka kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmine. Seega ei saa pärast eelmärke sissekandmist sissekantud keelumärge takistada eelmärke alusel kinnistu omandikande muutmist - Pärast eelmärget sissekantud keelumärge ei takista eelmärke maksmapanekut ka
maavara ning ravitoimega järve- ja meremuda (ravimuda) ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu. Omanik võib kasutada kasutada maavara MaaPS § 59 ja 60 alusel oma tarbeks, samuti võib ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandus tekkivat ja ülejäävat kaevist ka võõrandada Kinnisasja omandamine Omandamine võib toimuda kas: 1) tehinguliselt (Müük, kinge jne) 2) Mitte tehinguliselt (pärimine, igamine, sundvõõrandamine, sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel, peremehetu kinnisasja hõivamine riigi poolt) Kinnisasja omandamine Tehingulisel omandamisel vaja: 1) Notariaalne võlaõiguslik kohustistehing (AÕS § 119) 2) Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks (AÕS § 120) 3)Märke tegemine kinnistusraamatusse Kande tegemiseks vaja: 1) Kinnistamisavaldust (AÕS § 62´lg 1) 2) vormikohast käsutustehingut ning nõusolekuid isikutelt, kelle õigusi kanne puudutab Kinnisasja omandamine Mittetehinguline omandamine
keelamine, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha kohtu ettenähtud pangakontole; 5) kostja kohustamine asja kohtutäiturile hoiuleandmiseks; 6) täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks; 7) kostjal elukohast lahkumise keelamine, kostja kinnipidamine ja talle aresti määramine; 8) kostja, eelkõige kindlustusandja kohustamine maksete tegemiseks õigusvastaselt kahju tekitamise või kindlustuslepingu asja menetluse kestel ilmselt minimaalselt tasumisele kuuluvate summade ulatuses; 9) kostjal tüüptingimuse kasutamise või tingimuse soovitajal soovitamise peatamine ja
Tasaarvestada saab ainult sama maksuhalduri hallatavaid maksusid. 4) Aegumine- - Maksusumma määramise aegumistähtaeg on 3a. - Kui on tegemist tahtliku mittemaksmise või mittekinnipidamisega on aegumistähtaeg 6a. - Kui puudub deklaratsiooni esitamise kohustus on maksusumma määramise aegumistähtaeg 1a (maamaks). Sama aegumistähtaeg on intressikohustusel. - Tagastusnõude puhul 3aastaga. - Maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg on 7a. Sundtäitmise aegumistähtaja lugemine algab kohustuse tekkimise aastale järgneva aasta 1.jaanuarist. 5) Kustutamine- Maksuvõla võib kustutada pankrotimenetluses kompromissi tegemiseks. Maksuhaldur võib kustutada füüsilise isiku maksuvõla, kui selle kättesaamine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. 6) Õiguse minetamine- Avalduse või kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmine.
PRAKTILISED TOIMINGUD VÕLGADE SISSENÕUDMISEL JA VIIVISTE ARVESTAMISEL Lektor vandeadvokaat Annika Vait Tänane esineja Annika Vait on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis. Ta on läbinud õigusalase praktika mainekas Londoni advokaadibüroos Pinset & Masons. Hetkel töötab ta advokaadibüroos Glikman & Partnerid vandeadvokaadina ning tehingute valdkonna juhina. Moderaator Brit Peterson, koolitusfirma Addenda OÜ turundusjuht Veebiseminari kodukord Et näha slaide suuremalt, vajuta aknal suurendamise nupule ning näed ettekannet kogu ekraani ulatuses Paremaks kuulamiseks kasuta kõrvaklappe Heli valjemaks ja vaiksemaks saad muuta oma arvutist või kõrvaklappide juhtme küljes olevast konsoolist. Küsimuste esitamine PRAKTILISED TOIMINGUD VÕLGADE SISSENÕUDMISEL JA VIIVISTE ARVESTAMISEL Lektor vandeadvokaat Annika Vait Mill...
krooni väljamõistmist. Kuidas kujuneb tsiviilasja hind ning kes ja kui palju peab maksma riigilõivu? Võs §209 müügileping millest taganeti. B riigilõiv on 115 000 krooni A riigilõiv 7500 krooni 4. Pank A oli andnud B-le 3. märtsil 2007 eluasemelaenu summas 2 450 000 krooni 15 aastaks. Tagatisena seadis B ostetavale kinnistule A kasuks hüpoteegi summas 3 000 000 krooni kohese sundtäitmise tingimusega. 2009. a sattus B majanduslikesse raskustesse ega suutnud laenumakseid enam korrektselt tasuda. Pärast korduvaid hoiatusi teatas A talle, et lõpetab laenulepingu ja nõuab, et B tasuks viivitamata kogu tasumata laenu ja lisaks intressi, viivise ja kulud summas kokku 3 250 000 krooni. Kuna B ei olnud võimeline maksma, pöördus A kohtutäituri poole sundtäitmise algatamiseks ja kinnistu sundmüügiks. B sellega ei
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit), millele lisandub 7 % aastas. 2.3. Võlgnik kohustub teatama kirjalikult Garantii andjale 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul: a) oma aadressi ja/või andmete muutmisest; b) Tagatisvara väärtuse vähenemisest või selle suhtes kindlustusjuhtumi saabumisest; c) Tagatisvara või Võlgniku varasse kuuluva asja suhtes sundtäitmise algatamisest; d) Võlgniku likvideerimis- või pankrotimenetluse algatamisest; e) otsusest läbi viia Võlgniku ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine; f) otsusest Võlgniku aktsia- või osakapitali vähendamise kohta. 2.4. Võlgnik on kohustatud Garantii andja nõudmisel esitama raamatupidamisaruandeid (sh bilansse ja kasumiaruandeid) ning muid tõendeid ja dokumente, mis tõendavad tal Lepingu täitmiseks vara ja vahendite olemasolu. 2.5
olev maavara ning ravitoimega järve- ja meremuda (ravimuda) ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu. Omanik võib kasutada maavara. MaaPS § 59 ja 60 alusel oma tarbeks, samuti võib ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandus tekkivat ja ülejäävat kaevist ka võõrandada. KINNISASJA OMANDAMINE Omandamine võib toimuda kas: 1) tehinguliselt (Müük, kinge jne) 2) Mitte tehinguliselt (pärimine, igamine, sundvõõrandamine, sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel, peremehetu kinnisasja hõivamine riigi poolt) Tehingulisel omandamisel vaja: 1) Notariaalne võlaõiguslik kohustistehing (AÕS § 119) 2) Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks notariaalselt tõestatud(AÕS § 120) 3)Kande tegemine kinnistusraamatusse Kande tegemiseks vaja: 1) Kinnistamisavaldust (AÕS § 62´lg 1) 2) vormikohast käsutustehingut ning nõusolekuid isikutelt, kelle õigusi kanne puudutab. Mittetehinguline omandamine
jalaraudu või rahustussärki. Ohjeldusmeetmeid võib kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Jalaraudu võib kasutada ohjeldusmeetmena üksnes kinnipeetava saatmisel või vanglasisesel paigutamisel. (2) Ohjeldusmeetme kasutamine ei tohi kesta üle 12 tunni. 13 III teema. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus KOHTUPRAKTIKA: Nõmm, RKHKm 3-3-1-21-03; Kohtla-Järve Soojus, RKHKo 3-3-1-3-04; R. L., RKHKo 3-3-1-71-05; Lohtaja, RKHKm 3-3-1-75-07; TrioCorp, RKHKm 3-3-1-65-09; Grove Invest, RKHKo, 3-3-1-63-10 KAASUSED 1. Linnavalitsuse ametnik A ilmus 20.11.2010 tööle alkoholijoobes. A ülemus B määras A-le distsiplinaarkaristuseks rahatrahvi 10 päevapalga ulatuses. Distsiplinaarkaristuse määramise otsuses oli märgitud järgmist: ,,Ametnik A, ilmudes 20.11
ning teha neist koopiaid või väljavõtteid. Maksuhalduril on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Maksuhaldur on kohustatud maksukohustuslase taotlusel väljastama talle kirjaliku tõendi või tegema elektrooniliselt kättesaadavaks andmed maksukohustuslase maksuvõlgade suuruse, samuti tema tasutud, temale tagastatud või tasaarvestatud maksusummade ja intressi kohta, mille sundtäitmise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Maksukohustuslasel, samuti muul huvitatud isikul või asutusel on õigus taotleda maksuhaldurilt tõendit maksuvõlgade puudumise kohta. Maksuhaldur on kohustatud maksuvõlgade puudumise tõendi väljastama ka juhul, kui maksukohustuslase maksuvõlg kõikide sama maksuhalduri poolt hallatavate maksude puhul ei ületa 15 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuhaldur võib teha nimetatud tõendile märke selle kohta, kellele esitamiseks tõend
05.2007.a. määrusega nr 45 ja mille eesmärgiks on korraldada Välismaalasele rahvusvahelise kaitse seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine: 1) varjupaigataotlejale varjupaigamenetluse ajal; 2) ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejale ajutise kaitse menetluse ajal; 3) välismaalasele, kes vaidlustab varjupaigataotluse suhtes tehtud otsuse kohtus, kaebamistähtajal; 4) välismaalasele, kelle suhtes tehtud lahkumisettekirjutuse sundtäitmise on kohus peatanud, kohtumenetluse ajal; 5) välismaalasele kaaluka avaliku huvi korral kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele kaasaaitamiseks antava elamisloa taotluse läbivaatamise ja elamisloa kehtivuse ajal. 3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusega ning selle alusel vastu võetud määrustega oli Eesti seadusandlus viidud kooskõlla järgmiste Euroopa Liidu direktiividega:
MENETLUSÖKONOOMIA TsMS § 2 ütleb: Tsiviikohtu menetluse ülesanne on tagada , et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. (nt Riigikohtu asi nr 3-2-1-06: „ Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, ei ole hüpoteegipidajale üldjuhul mõistlik võimaldada hüpoteegi realiseerimise nõude maksmapanekut hagimenetluses, kui ta võib kohe esitada avalduse täitemenetluse algatamiseks, st kui on olemas nn kohese sundtäitmise kokkulepe. Vastasel juhul koormataks menetlusosalisi ja kohtuid menetlusega asjatult. Sel juhul võib kohese sundtäitmise kokkulepe TsMs § 371 lg 2 p 2 järgi olla hagi menetlusse võtmata jätmise aluseks või TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbivaatamata jätmise aluseks, sest sellise nõude puhul võib puududa vajadus õiguskaitse järele“). Tsiviilkohtumenetluse üks peamine põhimõte on menetlusökonoomia printsiip, nüüd saab
ole lepitud teisiti) Pandiga on tagatud ka kohtukulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused Pandi ese ei vastuta nõuete eest, mis tekkinud võlgniku tegude tõttu pärast pandi tekkimist kui selles ei ole pantijaga enne või pärast kokku lepitud AÕS §280 Pandiga tagatud nõue on eelistatud kõikidele teistele nõuetele panditud vara suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (võlgnik vastutab kogu oma varaga kuid sundtäitmise korral on pandiga tagatud nõue rahuldatav esmases järjekorras KÄSIPANT Mõiste (AÕS §281) (1) Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse. (2) Käsipandi kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt ka seaduse alusel tekkinud
Igal eraõiguslikul isikul on õigus nõuded osta ja loovutada. Kaasaarvatud inkassofirmal. Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõudeid. Nõuete loovutamine on võlaõiguslik tehing, millega lähevad üle ka eesõigusnõuded pankroti ja sundtäitmise puhuks. Inkassofirma on pankrotimenetluses võlausaldaja rollis.27 Inkassosse pöördumine on võlausaldajale kasulik kuna viimane saab kohe oma raha kätte ning ta vabaneb võlgnikuga suhtlemisest. Inkassofirma võtab enda kanda nõude riisiko. Nõude hind sõltub nõude riskiastmest ja tagasisaadava raha eeldatavast ajast.28 Inkassomenetluses selgitatakse välja võlgniku majanduslik olukord ja maksevõime ning püütakse saavutada temaga kontakt ja jõuda maksekokkuleppeni
vastu see nõue on esitatud. (MKS § 95 lg 4) Maksuotsus toimetatakse maksukohustuslasele kätte käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud korras vähemalt 30 päeva enne maksusumma tasumise tähtpäeva, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Maksuotsus, millega määratakse tollivõla tekkimisega seotud maksusumma, toimetatakse maksukohustuslasele kätte vähemalt kümme päeva enne maksusumma tasumise tähtpäeva. Maksuotsuses võib teha hoiatuse sundtäitmise algatamise kohta kohustuse täitmatajätmise korral. (MKS § 95 lg 5) Maksuotsuse kohta sätestatu laieneb ka haldusaktidele, mis on antud maksusoodustuse või -vabastuse kohaldamiseks, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (MKS § 95 lg 6) 46. Kui pikk on maksusumma määramise aegumistähtaeg? Maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. (MKS § 98 lg 1) Maksukohustuse puhul, millega seoses ei ole seadusega sätestatud
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Sandra Schmidt Ilona Peterson MAKSUINTRESSIDEGA SEOTUD PROBLEEME KOHTUPRAKTIKA NÄITEL REFERAAT Juhendaja: Kerly Randlane, MPA Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. MIS ON INTRESS?...........................................................................5 1.1 MAKSUKOHUSLASE POOLT MAKSTAV INTRESS..........................6 1.2. MAKSUKOHUSLASELE MAKSTAV INTRESS................................7 2. INTRESSI MÄÄR..............................................................................8 3. INTRESSI ARVESTAMISE AEGUMINE............................
keelamine, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha selleks ettenähtud pangakontole; 5) kostja kohustamine asja kohtutäiturile hoiuleandmiseks; 6) täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks; 7) kostjal elukohast lahkumise keelamine, kostja kinnipidamine ja talle aresti määramine; 8) kostja, eelkõige kindlustusandja kohustamine maksete tegemiseks õigusvastaselt kahju tekitamise või kindlustuslepingu asja menetluse kestel ilmselt minimaalselt tasumisele kuuluvate summade ulatuses; 9) kostjal tüüptingimuse kasutamise või tingimuse soovitajal soovitamise peatamine ja
saamata jäänud tulu VÕS § 42 lg 3 p 5 RKTKo 3-2-1-22-16 p 18 nn kaatrileping, käendajale tüüptingimuste laienemine Asjaolud: Osaühingu Gvandron (hageja I) ja Merle Suure (hageja II, käendaja) hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali (kostja) vastu lepingu tühistamise kehtivuse tuvastamiseks, lepingute ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, 44 105 euro 25 sendi saamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja I ja kostja sõlmisid kasutusrendilepingu ehk autolepingu. Samal kuupäeval sõlmis kostja hagejaga II autolepingust tulenevate hageja I kohustuste tagamiseks ka käenduslepingu. Hageja I, kostja ja OÜ Boathouse (müüja) sõlmisid müügilepingu, millega müüja müüs kostjale hageja I huvides kaatri, ning samal päeval sõlmisid 18
Casus 1.Kutsun kohale Viktori kohale seletusi andma, Tankistist küsitakse näidata dokumente.Kutsun kohale tankisti või küsin näidata isikutõendava dokumente,et seletusi andma,kuidas tankist sai firmasse AS MÄNNKÄBI.LP küsin kellaga ta suhtles,millal,mis kell jnd,lepingutest ka.Ülesanne et ära tõestada et seda toimingud ei saa olla. 2. 3. Maksuhalduril on kohustus teostada maksumenetlust võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosalise õiguste kaitse (MKS § 10 lg 3) 4.Kaasaitamiskohustus,peab seletusi andma.Advokadiga nõupidada,võin küsida et mulle loetakse ette et ma saaksin aru. Maksukohustuslane on kohustatud: 1) tagama revidendile j...
Aegumine hakkab kulgema esitamisele kuulunud deklaratsiooni esitamise tähtpäevast. Maksusumma määramiseks on üldjuhul 3 aastane tähtaeg. Deklaratsioonis valeandmete tahtlik esitamine aegub 6 aasta jooksul; Maamaksu määramise aegumise tähtaeg on 1 aasta; Intressinõude esitamise õigus aegub 1 aastaga, juhul kui põhivõlg on makstud. Kui põhivõlg on maksmata, saab intresiinõude esitada 3 aasta jooksul; Sunniraha ja trahvide sissenõudmise tähtaeg on 1 aasta; Maksuvõla sundtäitmise aegumine on 7 aastat. 14.Kuidas jagunevad maksualased süüteod; Maksualased süütoed jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuritegu on siis, kui Maksu- ja Tolliametile on jäänud laekumata rohkem kui 500 000 krooni. 15.Mis on sots.maksu objektideks, sotsiaalmaksu minimaalne määr; Sotsiaalmaksu objektiks on töötajatele rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt, avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt ja kontrollorganite liimetele makstud töötasudelt
6) nõuete kaitsmine; 7) halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine; 8) pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine; 9) muude küsimuste lahendamine. · Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. 7.Kohtu pädevus · Nimetab ajutise halduri. · Võib kohustada võlausaldajat tasuma deposiiti ajutise halduri tasu ja kulud. · Peatab võlgniku vara suhtes sundtäitmise. · Rakendab hagi tagamise abinõusid. · Kohaldab võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu. · Kohaldab võlgniku vara käsutamiskeeldu. · Määrab ajutise halduri tasu ja kulud. · Kuulutab välja pankroti ,kui võlgnik on maksejõuetu. · Määrab pankrotihalduri. · Vajadusel kohaldab võlgniku sundtoomist ja aresti. · Kohaldab ärikeeldu ja trahvimist. · Teostab järelvalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle. · Kinnitab jaotusettepaneku
ja surm, õigusest ilmajäämine 6.1. Käsutuspiirangud pärast asjaõiguskokkulepet ja enne sissekande tegemist Käsutuspiirangute hulka kuuluvad ajutised kohtulikud korraldused, kui need sisaldavad võõrandamiskeelde, seaduslikud võõrandamiskeelud, näit. pankroti avamise või pärandi valitsemise puhul, ühe abikaasa varandusliku seisu piiramine ühiselt soetatud vara või abikaasade varaühisuse raames ja piirangud eelpärijale, arest või sundenampakkumise korraldus sundtäitmise puhul, mitte aga eelmärked. Oluline on küsimus, missugune tähtsus on käsutuspiirangutel, mis tekivad pärast asjaõiguskokkulepet, aga enne sissekande tegemist (mõlemate vahel võivad olla mitmed nädalad). Sellisel juhul sätestab § 878, et need ei mõjuta varem deklareeritud tahteavalduse seaduslikkust, juhul kui nad tekivad pärast seda, kui tahteavaldus on muutunud siduvaks ja kinnistusametile on esitatud avaldus sissekande tegemiseks
Seda peaks pankrotiõigusest ja saneerimisest teadma igaüks Pankrotiks nimetatakse võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetust. Võlgnik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui ta vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse algatamiseks tuleb esitada pankrotiavaldus. Avalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotivõlgnikuks nimetatakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti (PankrS § 8 lg 1). Võlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus, sest ilma selliste institutsioonideta...
õigussuhteid. Haldusõiguse üldosa mõiste ja struktuur Haldusõiguse üldosahõlmab haldusõiguse põhimõtteid, põhimõisteid ja põhistruktuure. Halduskorraldusõigus- reguleerib halduse kandjate ja haldusorganite ülesandeid, ülesehitust, omavahelisi seoseid, haldusesisest kontrolli. Haldusmenetlusõigus- reguleerib haldusorganite tegevust oma ülesannete täitmisel haldusväliste isikute suhtes. Haldustäiteõigus- reguleerib haldusaktide sundtäitmise menetlust, võib vaadelda ka haldusmenetlusõiguse osana. Riigivastutusõigus, reguleerib avalike ülesannete täitmisel (sh haldusülesannete täitmisel) rikutud õiguste kaitsmist ja kahju heastamist Avalik õigus ja eraõigus ning nende eristamise vajalikkus (sh kaheastmeline menetlus) Avalik õiguson osa õiguskorrast, mis on määratud reguleerima spetsiifilisi suhteid, mis kaasnevad avaliku võimu teostamisega. 1
(2) Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. (3) Kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine. § 165. Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. § 167. Tagatiste ja muude õiguste üleminek (1) Nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. (2) Nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused on tagatised ja õigused, mis lõpevad nõude lõppemisel, mille tagamiseks need on antud. Nõudega mitteseotud
d. nn quasi-karistused Tõkendid on suunatud rikkumise tõkestamiseks, selle teo kahjuliku tagajärje ärahoidmiseks. Eelkõige iseloomulik ohu tõrjumiseks ja sotsiaalse preventsiooni teostamiseks. Tõkendid on hajutatud eriseadustesse. Tõkendid on näiteks läbivaatus, võetus, kinnipidamine, isiku toimetamine, sõidukjuhtimisõiguse äravõtmine, rajatise, ehitise kasutamise keelamine, loaga kaasnevate eriõiguste äravõtmine, pangakonto arestimine. Taastusvahendid on sundtäitmise vahenditeks. Sellega kohaldatakse asendustäitmist, mis järgneb, kui näiteks ettekirjutust ei järgita. See on sätestatud asendustäitmise ja sunniraha seaduses. Taastusvahendid võivad olla ka teised vahendid, mille eesmärgiks on rikkumisele eelneva olukorra ennistamine. Stimuleerimisvahendite eesmärk on ergutada isikut tegutsema nõuetekohaselt. Sunniraha on rahaline stiimul, et isik midagi teeks. Sunniraha peab olema mõõdukas, et ta ei muutuks karistuslikuks vahendiks
d) nn quasi-karistused Tõkendid on suunatud rikkumise tõkestamiseks, selle teo kahjuliku tagajärje ärahoidmiseks. Eelkõige iseloomulik ohu tõrjumiseks ja sotsiaalse preventsiooni teostamiseks. Tõkendid on hajutatud eriseadustesse. Tõkendid on näiteks läbivaatus, võetus, kinnipidamine, isiku toimetamine, sõidukjuhtimisõiguse äravõtmine, rajatise, ehitise kasutamise keelamine, loaga kaasnevate eriõiguste äravõtmine, pangakonto arestimine. Taastusvahendid on sundtäitmise vahenditeks. Sellega kohaldatakse asendustäitmist, mis järgeb, kui näiteks ettekirjutust ei järgita. See on sätestatud asendustäitmise ja sunniraha seaduses. Taastusvahendid võivad olla ka teised vahendid, mille eesmärgiks on rikkumisele eelneva olukorra ennistamine. Stimuleerimisvahendite eesmärk on ergutada isikut tegutsema nõuetekohaselt. Sunniraha on rahaline stiimul, et isik midagi teeks. Sunniraha peab olema mõõdukas, et ta ei muutuks karistuslikuks vahendiks
sätestatud juhtudel. Nõuete ja kohustuste pantimine, arestimine. Nõuete ja kohustuste üleminek. MAKSUSUMMA MÄÄRAMISE NING SUNDTÄITMISE AEGUMINE: Maksusumma määramise üldine aegumistähtaeg on 3 aastat, tahtliku tegevuse korral alates 1. juuli 2013 5 aastat (varem 6). Maksuseadustes võib ette näha lühemaid tähtaegu. Aegumistähtaeg algab deklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või millest esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg on 7 aastat. Aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale või maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. INTRESS: Maksukohustuslane: Tähtpäevaks tasumata summalt, alusetult tagastatud/tasaarveldud summalt; avansiliste maksete tasumata jätmisel seaduses sätestatud tähtpäevaks. Maksuhaldur: Maksuotsuse või vastutusotsuse alusel on makstud suurem maksusumma kui oleks tulnud
17. Mis on õiguste pantimine? 18. Mis on hüpoteek? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Võib käsitleda suhtena, milles osaleb kolm subjekti: hüpoteegipidaja, omanik, võlgnik. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse ja lõpeb selle kande kustutamisega. Seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. 19. Kuidas toimub hüpoteeginõude rahuldamine? Toimub kas vabakäelisel müügil või sundtäitmise teel. Vabakäelisel müügil on müüjaks omanik, faktiliselt on teostajaks pank. Kui omanik ei ole nõus müüma, võib hüpoteegipidaja nõuda sundtäitmist. Sundmüük toimub avalikul enampakkumisel, mille korraldab kohtutäitur. Teatatakse kohalikus ajalehes. Raha jaotatakse hüpoteegipidajate vahel, kes sundtäitmist taotlesid. 20. Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? Ühishüpoteek kui laenu tagamiseks ei piisa ühest kinnisasjast, võib koormata mitut
ebaselgust. Tuvastushagi puhul ei toimu kohtuotsuse sundtäitmist, sest kohus deklareerib vaid hageja õigust mitte kostja soorituskohustuse olemasolu. Tuvastushagiga saab nõuda nii positiivse kui negatiivse asjaolu tuvastamist õigussuhtes. Õigussuhe peab eksisteerima kas hageja ja kolmanda isiku või hageja ja kostja vahel. Tehingu tühisuse tuvastamine, omandiõiguse tunnustamine, põlvnemise tuvastamine. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on tuvastushagile sarnane hagi. Kujundushagi esitamisel tuleneb õiguskaitse vajadus sellest, et seadusega on õigustoimingule või tehingule seatud kindlad vorminõuded. Privaatautonoomia põhimõttest tulenevalt on õigussuhete ümberkujundamine õigussuhte poolte õigus. Tehingu ülesütlemine või lepingu muutmine ei kuulu kohtu pädevusse. Mõnede õigusolukordade ümberkujundamine on seadusega antud kohtu pädevusse
Ettevõtja, kelle varale on seatud k.pant, peab pandipidajat teavitama e/v majandamise peatamisest/ jagamisest/ võõrandamisest/ vara vähenemisest/ hävimisest. Pandipidaja nõudel peab andma ka muud teavet koormatud vara kohta tagatise väärtuse kindlakstegemiseks. Võlausaldaja õigus nõuda nõude rahuldamist ka siis, kui nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kui: KomPS § 11. Nõue tuleb esitada 3 kuu jooksul asjaoludest teadasaamisest. Nõude rahuldamist võib nõuda vara arvel sundtäitmise või pankroti puhul vastavalt järjekohale. LAEVAHÜPOTEEK: Reguleerib laeva asjaõigusseadus reguleeritud nagu tavaline kinnisasja hüpoteek. Reguleerib kindlustusandja-hüpoteegipidaja-laevaomaniku õigusi. Kui kohustuse täitmine seisneb kinnistatud laeva omandi ülekandmises, on pandipidajal õigus laevahüpoteegile (AÕS § 319.4). Laeva asjaõigusseaduse § 74 5 merivõlaga (merivõlg seaduse alusel tekkiv pandiõigus
maardlas olev maavara ning ravitoimega järve- ja meremuda (ravimuda) ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu. Omanik võib kasutada maavara. MaaPS § 59 ja 60 alusel oma tarbeks, samuti võib ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandus tekkivat ja ülejäävat kaevist ka võõrandada. KINNISASJA OMANDAMINE Omandamine võib toimuda kas: 1) tehinguliselt (Müük, kinge jne) 2) Mitte tehinguliselt (pärimine, igamine, sundvõõrandamine, sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel, peremehetu kinnisasja hõivamine riigi poolt) Tehingulisel omandamisel vaja: 1) Notariaalne võlaõiguslik kohustistehing (AÕS § 119) 2) Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks notariaalselt tõestatud(AÕS § 120) 3)Kande tegemine kinnistusraamatusse Kande tegemiseks vaja: 1) Kinnistamisavaldust (AÕS § 62´lg 1) 2) vormikohast käsutustehingut ning nõusolekuid isikutelt, kelle õigusi kanne puudutab. Mittetehinguline omandamine
võlausaldaja senise asemele. Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Nõude loovutamisel läheb uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude
Hüpoteek ehk kinnispant on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteegi kaudu saab hüpoteegipidaja nõuda sundkorras oma sissenõutavaks muutunud nõude rahuldamist kinnisasjast. Hüpoteek tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse ja lõpeb selle kande kustutamisega. 125. Kuidas toimib hüpoteeginõude rahuldamine? Hüpoteegiga tagatud võlausaldaja nõude rahuldamine võib toimuda kas nn vabakäelisel müügil või sundtäitmise teel, poolte kokkuleppel või mõnel muul rahaks tegemise viisil. 126. Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? Ühishüpoteegi puhul on hüpoteegipidajal õigus nõuda täielikku või osalist rahuldamist iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Kohtulik hüpoteek on hüpoteek, mille seab kohus kohtuotsuse alusel rahuldatud haginõude tagamiseks. 127. Mida reguleerib võlaõigusseadus?
6. tegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut 7. tegevuse peatumise aega Ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (3-2-1-82-10) Ettevõtte ülemineku alused (sh erisused pankrotimenetluse korral): 1. avaliselt müügi-, rendi- vm leping 2. ülemineku reeglid on kohaldatavad ka: - juriidiliste isikute ühinemisel, jagunemisel ja ümberkujundamisel - sundtäitmise korral 15 Töötajate õiguslik seisund ettevõtte ülemineku korral - NB! töötajad ei ole kaitstud tööandja maksejõuetuse puhul – vastuolu direktiiviga 2001/23/EÜ Tööandjate vastutus – TÖÖANDJATE SOLIDAARVASTUTUS: senine tööandja vastutab solidaarselt uue tööandjaga töölepingust tulenevate kohustuste eest, mis: 1. on tekkinud enne üleminekut ja 2
kahjustumisele korduvalt juhib. A on väga mures, sest katkise katuse tõttu sajab vihmavesi majja sisse ja kahjustab oluliselt maja siseviimistlust ja soojustusmaterjali, mis omakorda vähendab maja väärtust. Seetõttu laseb A O-le kuuluva maja katuse ise ära parandada ja kulutab selleks 30 000 eurot. A tahab, et O tehtud kulutused hüvitaks. Kuivõrd O nüüd A-le ja B-le hüpoteekide tagatisel võetud laene tagasi ei maksa, nõuavad A ja B hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundtäitmise talumist ja kogu raha, mida neil täitemenetluse käigus on võimalik saada. Kinnisasja sundmüügist saadud rahast jääb peale täitemenetluse kulude mahaarvamist järgi 140 000 eurot. Kui palju on õigus A-l ja kui palju B-l täitemenetluse käigus hüpoteegiga tagatud nõuete eest raha saada, kui A-l on hüpoteegiga tagatud laenuraha saada 90 000 euro ulatuses ja B-l 60 000 euro ulatuses? Hüpotees: Kui palju raha saab A ja B nõuda O-lt AÕS 325 lg 1 alusel
pole ostueesõigust kasutanud). KINNISPANT Eesti õiguses on olemas ainult üks kinnispandi liik: hüpoteek. Selle liigid: · tavaline ja kohtulik · võõrhüpoteek ja omanikuhüpoteek · tavaline ja ühishüpoteek (koormatud kinnistute arvu alusel) Hüpoteegi sisu Isik, kelle kasuks kinnispant on seatud, võib oma rahalise nõude, mida võlgnik ei täida, koormatud kinnisasjast sundtäitmise teel sisse nõuda. Hüpoteek ei pea olema tingimata seatud just võlgniku kinnisasjale. Hüpoteegi ulatus Hüpoteek ulatub mitte ainult kinnisasjale kui peaasjale, vaid ka selle osadele, päraldistele ja viljadele. Ka ulatub see rendi- ja üürinõudele, mis on tekkinud pärast arestimist ja enne müümist (või aasta jooksul enne müümist, kui need on sisse nõudmata). Küll aga ei ulatu hüpoteek · päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis
Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr xxxxxxx) neljandasse jakku kande nr 3 all kostja kasuks kantud 900 000 krooni suuruse summaga hüpoteegi. 13. septembril 2006 täpsustas hageja oma nõuet ja palus lugeda tuvastatuks, et kostja on kohustatud andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks. Riigikohus on 31. jaanuari 2008. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07 p-s 11 tunnustanud võlgniku õigust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ka juhul, kui võlgniku vastuväide (käendajana) seisnes selles, et laenuandja ei olnud laenusaajale laenusummat andnud. Sellisele väitele on hagiavalduses tuginenud ka hageja (vähemalt L. Väljataga suhtes), kohtud ei ole tuvastanud, kas laenusummad kolmandatele isikutele ka tegelikult anti. Nimetatud vastuväide on hagejal soovi korral võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Kui selgub, et
Muude kannete tegemisel esitatakse plaani koopia või maatüki skeem ainult siis , kui see n vajalik kande mõistmiseks. Kohustuslikuks dokumendiks on ka tõend kinnistamise riigilõivu tasumise kohta. Selle tõendi puudumisel, nagu ka muude kõrvaldavate puuduste korral, peab kinnistusraamatu pudaja tegema vahe määruse. Mittetehinguline omandamine Mittetehingulise omandamise all mõistetakse omandamist hõivamise, pärimise, sundvõõrandamise, sundvõõrandamise, sundtäitmise ja kohtuotsuse alusel, mil omand läheb omandajale üle juba enne kinnistusraamatusse kandmist. Et selline kinnistusraamatuväline omandamine ei kahjustaks kinnistusraamatu avalikku usaldust, on seaduses sätestatud, et omandaja võib maatükki kinnistusraamatus käsutada alles siis, kui ta on omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Sellesse sättesse on sisse kirjutatud suhteline kandepõhimõte, mille kohaselt teatud juhtudel toimub kinnistu
. . . . ( . . . . . ) krooni, Lepinguobjekti igakordse omaniku kohese allumisega sundtäitmisele, kusjuures hüpoteek ulatub Lepinguobjektile ja selle olulistele osadele, pärandistele, kindlustushüvisele ja Lepinguobjektiga seotud muudele hüvitistele; 8.2. Omanik ja Hüpoteegipidaja on kokku leppinud, et hüpoteegiga on tagatud Hüpoteegipidaja kõik nõuded Omaniku vastu, sealhulgas tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, samuti nende nõuete sissenõudmisest tekkivad kulud, kohtuliku sundtäitmise kulud, hüpoteegi kustutamisest, loovutamisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ning kinnistusametile, samuti nõuded, mis tulenevad Omaniku ja Hüpoteegipidaja vahel . . . . . . . . . . . a. sõlmitud laenulepingust tagastamistähtajaga . . . . . . . . . . a. Hüpoteegipidajal on õigus nõuete täielikule või osalisele rahuldamisele hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. 8.3
erijuhuna. Hüpoteek on kinnispant. Isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud on õigus hüpoteegiga tagastatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Hüpoteek tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Hüpoteegiga tagatud võlausaldaja nõude rahuldamine võib toimuda kas nn vabakäelisel müügil või sundtäitmise teel, poolte kokkuleppel või mõnel muul rahategemise viisil. Vabakäelisel müügil on müüjaks omanik, faktiliselt on teostajaks pank. 11. VÕLAÕIGUS Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausalda võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Mittetäielik kohustus on: 1) hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast
täitma isiklikult, võlgniku eest kolmanda isiku poolt pakutud täitmise vastu võtma (VÕS § 119). Kui võlgnik on vastu vaielnud sellele, et kohustuse täidab kolmas isik, ei või võlausaldaja siiski kohustuse täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui kolmas isik täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist võlgnikule kuuluva eseme suhtes, mis on kolmanda isiku seaduslikus valduses või millele kolmandal isikul on muu õigus ja sundtäitmise korral see valdus või õigus lõpeks. Kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest (Nt § 178) või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Kui võlausaldaja või isiku, keda üleandja pidas ekslikult võlausaldajaks, korraldusena on kohustus
täitma isiklikult, võlgniku eest kolmanda isiku poolt pakutud täitmise vastu võtma (VÕS § 119). Kui võlgnik on vastu vaielnud sellele, et kohustuse täidab kolmas isik, ei või võlausaldaja siiski kohustuse täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui kolmas isik täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist võlgnikule kuuluva eseme suhtes, mis on kolmanda isiku seaduslikus valduses või millele kolmandal isikul on muu õigus ja sundtäitmise korral see valdus või õigus lõpeks. Kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest (Nt § 178) või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Kui võlausaldaja või isiku, keda üleandja pidas ekslikult võlausaldajaks, korraldusena on kohustus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
