küsimusi nõuded dokumendiplankidele, rekvisiitidele dokumentide registreerimine, menetlemine Asjaajamise õiguslik keskkond Avaliku teabe seadus Avalik teave on dokumendid, andmebaasid jms, mida asutused avalite ülesannete täitmisel loovad Avalik teave: o Teave, mis tuleb avalikustada o Teave, millele tagatakse juurdepääs teabenõudega o Juurdepääsupiiranguga teave Nt. karistusregister, kinnistusregister, väärtpaberiomanige register, jne Avaliku teabe juurdepääsupiirangud on enamasti inimeste eraelu kaitseks. Digitaalallkirja seadus ...digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamiseks vajalikud tingimused ning sertifitseerimisteenuse ja ajatempliteenuse osutamise üle järelvalve teostamise kord Digitaalallkiri seob endasse allkirja andnud inimese isikuandmed, allkirja andmise ajahetke ja tehnilised andmed, mida on vaja allkirja õigsuse
kuid tegelikult pole tegemist uue, juurdetuleva omandajaga, kes sõltub kinnistusraamatu õigsusest. Kuna heausksuse kaitse laieneb vaid omandamisele asjaõiguslepingu läbi, siis pärimise korral ei omandaks esimese ja teise ringi seadusjärgsed pärijad kinnisasjaõigust heauskselt. Kohtuliku hüpoteegi heauskset omandamist asjaõigusseadus ei võimalda. 19. Kinnistusraamatu koosseis Laiem tähendus: Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister; 2) kinnistuspäevik; 3) kinnistustoimik. Kitsam tähendus: Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Registriosa loetakse kinnisasja suhtes kinnistusraamatuks. 20. Kinnistusregistri koosseis Kanded tehakse kinnistusregistrisse. Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu, jaod jagunevad lahtriteks.
3. Mis on kinnistuspiirkond? Kinnistuspiirkond on kohtu tööpiirkond. 4. Mida kantakse (registritesse) kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). 5. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat-Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste register, mida peab kohus; 6. Mis on kinnistusregistri osa? Kinnistusregister koosneb neljast osast ja tiitellehest. 7. Millistest osadest kinnistusraamat koosneb? Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister; 2) kinnistuspäevik; 3) kinnistustoimik. 8. Millised on registriosa jaod ja mida nendesse kantakse? Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala;
kinnistute järgi ja sel juhul näidatakse ära nn vahelduva koosseisuna igakordselt õigustatud subjektid. Lähtutakse kinnistust kui esmajärgulisest suurusest. Personaalfooliumisüsteem - register korrastatakse õigustatud isikute järgi, seega kinnistu omanike järgi,siis märgitakse igakord ära, missugused kinnistud antud omanikule kuuluvad. Rõhutatakse igakordset õigustatud isikut. Kinnistusraamat koosneb – kinnistusregister, kinnistuspäevik (kohtu kinnistusosakonnale esitatud avaldused, millega taotletakse kinnistusraamatusse kande tegemist) , kinnistustoimik(köidetakse kinnistu kohta esitatud dokumendid). Kinnistusregistri osad – üldandmed(maatüki andmed, igakordse omaniku kasuks seatud asjaõigused – tulevad maakatastrist), omand, piiratud asjaõigused, hüpoteegid. Järjekoht – vajadus tuleneb sellest, et kinnisasja saab koormata korraga mitme ühe ja eriliigilise piiratud asjaõigusega
sotsiaalmaa, veekogude maa, transpordimaa, jäätmehoidla maa, riigikaitsemaa, kaitsealune maa. Ehitisregistri eesmärk on koondada, hoida ja avalikustada teavet ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta. Kinnistu kinnisturaamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestuseõigus. Kinnistut võib jagada. Kinnistuid võib ka ühendada. Kinnistusregistri koosseisu kuuluvad kinnistusregister, kinnistuspäevik, kinnistustoimik. (Koosneb neljast jaost: kinnistu koosseis; omanik; koormatised ja kitsendused; hüpoteegid). Reaalservituut- koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Isiklik servituut- isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju.
asjadesse. Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. 20.Mis on kinnistusraamat, nimeta selle osad ja mis vastavates osades sisaldub, mis on kinnistusraamatu tähtsus Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Olemuselt on ta register, mida peetakse maakohtute poolt. Tähtsus: fikseeritakse, kellele kinnisasi kuulub ja millised teiste isikute piiratud asjaõigused seda kinnisasja koormavad. Koosneb järgmistest osadest: 1. Kinnistusregister 2. Kinnistustoimik 3. Kinnistuspäevik Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve;3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik;
nad ei ole tsiviilkäibes (nt ei kuulu sinna avalikud teed, riigile kuuluvad hoonestatud kinnistud jne). avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi tuleb kinnistusraamatusse kanda siis, kui seda koormatakse asjaõigusega seda soovib omanik kinnisasi antakse teise isiku valdusesse KINNISTUSRAAMATU STRUKTUUR Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister; 2) kinnistuspäevik; 3) kinnistustoimik. Kinnistusregistri koosseis- Kanded tehakse kinnistusregistrisse. Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu, jaod jagunevad lahtriteks. Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse (KRS § 12): 1) kinnistusjaoskond 2) kinnistu number Kinnistusregistriosa I. jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht;
Kui kinnistusraamatusse kantud õigus kustutatakse, siis eeldatakse, et õigus on lõppenud. 30. Millised on kinnistusraamatu funktsioonid? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). 31. Mis on kinnistusraamat laias ja kitsas tähenduses? Laiem tähendus: Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister - Kanded tehakse kinnistusregistrisse. 2) kinnistuspäevik - Kinnistuspäevikus registreeritakse kinnistamisavaldused (§ 34), milles on väljendatud soov kande tegemiseks. 3) kinnistustoimik - Kinnistu jaoks seatakse sisse kinnistustoimik, mis tähistatakse selle kinnistu kinnistusregistriosa numbriga. Kitsam tähendus: Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga
Kinnistusraamat on juriidiline register: sinna kannete tegemine loob, muudab või lõpetab kinnisasjaõigusi ja seda tuleb eristada maakatastrist. o Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra. o Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. o Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister kanded tehakse registrisse, milles on 4 jagu: esimeses jaos on kinnistu katastritunnus,sihtotstarve,asukoht,pindala Teises jaos omaniku andmed. Kolmandas jaos koormatised ja kitsendused. Neljandas jaos hüpoteegid 3 2) kinnistuspäevik 3) kinnistustoimik Kinnistusraamat on avalik. o Igaüks võib kinnistusregistriga tutvuda ja saada sellest väljavõtteid.
Kinnistusraamat on juriidiline register: sinna kannete tegemine loob, muudab või lõpetab kinnisasjaõigusi ja seda tuleb eristada maakatastrist. o Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra. o Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. o Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister – kanded tehakse registrisse, milles on 4 jagu: esimeses jaos on kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht, pindala. Teises jaos omaniku andmed. Kolmandas jaos koormatised ja kitsendused. Neljandas jaos hüpoteegid 2) kinnistuspäevik 3) kinnistustoimik Kinnistusraamat on avalik. o Igaüks võib kinnistusregistriga tutvuda ja saada sellest väljavõtteid. o Tutvumiseks piisab kinnistu registriosa numbri, aadressi või omaniku nime teadmisest.
Kahest näitajast suurimat tuleb maksejõuetuse püsivuse üle otsustamiseks kõrvutada äriühingu kohustuste väärtusega hindamise hetkel. Kui kohustused osutuvad suuremaks kui võrreldav näitaja, on tegemist pankrotisituatsiooniga ehk püsiva maksejõuetusega. Füüsilise isiku maksejõuetuse üle otsustamisel on mõningad olulised erinevused. Enamus informatsiooni tuleb isikult endalt, mitte pankrotihaldurilt. Palju andmeid tuleb otsida avalikest registritest nagu näiteks kinnistusregister. Järelpärimised tuleb teha kohtutäituritele ja Maksu ja Tolliametilt ning muudele asjaomastele asutustele. Maksevõime hindamisel tuleb arvestada nii olemasolevat vara ja kohustusi kui ka oodatavaid tulusid ja tulevikus tekkivaid kulusid, mis oluliselt vähendavad isiku maksevõimet. Füüsilise isiku maksevõime hindamisel tuleb arvestada tema võimet täita olulisi kohustusi õigel ajal. Kui isik on võtnud pangalaenu eluaseme soetamiseks ja
(asukoht, kehtiv planeeringu- või ehitusõigus, krundi ja hoone suurus, teh seisund ja kvaliteet). Siis turuga seotud tegurid (pakkumine ja nõudlus, turusituatsioon jms). Viimaks välismõjud (seadusandlus, laenuturg jms). Hindamisaruanne esitatakse üldjuhul eksperthinnangu vormis kas kirjalikult või elektroonselt. 43) Kust saab hindaja infot hinnatava objekti kohta? · Omanikult · Objektiga seotud doc d · Ehitisregister · Maa-amet · Kinnistusregister · Kohalik omavalitsus · Maakonna ja valla üldplaneering 44) Mida peab hindaja tegema objekti ülevaatuse käigus? Iga hinnatav objekt tuleb kohapeal üle vaadata. Vaadata läbi maksimaalselt tehnilise seisukorda ja omandiõigust puudutavad dokumente. Kirjeldada põhjalikult objekti, leida selle turuväärtust tõstvaid ja alandavaid tegureid. Teha fotosid nii seest kui väljast. Objekti ülevaatuses kohta vormistada vastav akt.
mille suhtes teeb valiku omanik kinnistusregistriosa avamisel. Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). 12 Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus. Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister; 2) kinnistuspäevik; 3) kinnistustoimik. 35. Nimetage planeeringute liigid. Mis on iga planeeringu liigi eesmärk? Planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. Planeeringute liigid on: 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud
1) Kinnistusraamatut peavad maa- ja linnakohtute kinnistusosakonnad. Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga sissekantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Kinnistusraamatu sisu ehk kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: - kinnistusregister; igal kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu, jaod jagunevad lahtriteks. Pealkirjas on kinnistuspiirkond, kinnistusjaoskond (kui on olemas), kinnistu number, kinnistu nimetus (kui on olemas), lisalehed. Registriosa jaod on: · esimene jagu e. kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht, piirangud ja asjaõigused, pindala jme · teine jagu e. omanik · koormatised ja kitsendused · hüpoteegid
68. Mis on kinnistusraamat, selle tähtsus? kinnistusraamat koosneb iseseisvatest raamatutest - kinnistusraamatuks on iga kinnisasja suhtes kinnistusraamatus avatud iseseisev registriosa, millele on antud eraldi number (kinnistu number). Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad (maa, hoone jms), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.. Kinnistusraamatusse kantakse kinnisasjaga seotud asjaõigused. Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister; 2) kinnistuspäevik; 3) kinnistustoimik 1 69. Omand ja valdus isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadusega või teiste omanike õigustega. Omandi esemeks võib olla
3 Komisjoni liikmete vaheline tööjaotus; - Inventuurikomisjoni on määratud töötajad, kes on võimelised hindama varade seisukorda ja järelejäänud eluiga; 6 - Inventuurikomisjoni liikmetel, kes inventeerivad varasid, mis on kantud riiklikesse registritesse, on tagatud ligipääs vastavatele registri andmetele (nt kinnistusregister); - Inventuurikomisjoni liikmetele on tutvustatud lugemise metoodikat, inventuurinimekirja täitmise nõudeid ning inventuuri aktide esitamise ja inventuuri läbiviimise tähtaegu. 6. Varade arvestus raamatupidamises Raamatupidamises peetakse varade arvestust linna finantsinfosüsteemis (FIS), kus varale või varade grupile on avatud varakaardid, millel kajastuvad järgmised andmed: - varaobjekti nimetus;
Kirjutage laulutaat (väikese algustähega). Õige on kirjutada Kagu-Eesti maakonnad. Tava järgi on õige kirjutada Kolmas Moosese raamat (vt ÕS, artikkel raamat). Kirjutada 1930. aastate suur depressioon (väikeste algustähtedega). Kirja lõpus nime all soovitame ametinimetuse kirjutada väikese algustähega, nt Leo Lehis direktor Kirjutada part Pekingi moodi (kohanimi suure tähega). Ühendis Rooma paavst on teine sõna väikese tähega. Sõna kinnistusregister on väikese tähega. Ühendis Pavlova kook on esimene sõna suure tähega. Ühend Eesti naised tähendab 'Eestis elavad v Eestist pärit naised' ja eesti naised 'eesti rahvusest naised'. Rahulikke jõulupühi ja head uut aastat! Suur täht on ainult lause algul. Õige on Jehoova tunnistaja (lahku, esimene sõna on suure tähega). Sõna lõunapoolus on väikese algustähega. Ametinimetus riigikontrolör on väikese algustähega. Õige on kirjutada Tema Majesteet Rootsi kuningas.
Suure tähega on ainult lause esimene sõna. Kirjutage laulutaat (väikese algustähega). Õige on kirjutada Kagu-Eesti maakonnad. Õige on kirjutada Kolmas Moosese raamat (vt ÕS 2006, artikkel raamat). Kirjutada 1930. aastate suur depressioon (väikeste algustähtedega). Kirja lõpus nime all soovitame ametinimetuse kirjutada väikese algustähega, nt Leo Lehis direktor Kirjutada part Pekingi moodi (kohanimi suure tähega). Ühendis Rooma paavst on teine sõna väikese tähega. Sõna kinnistusregister on väikese tähega. Ühendis Pavlova kook on esimene sõna suure tähega. Ühend Eesti naised tähendab 'Eestis elavad v Eestist pärit naised' ja eesti naised 'eesti rahvusest naised'. Rahulikke jõulupühi ja head uut aastat! Suur täht on ainult lause algul. Õige on Jehoova tunnistaja (lahku, esimene sõna on suure tähega). Sõna lõunapoolus on väikese algustähega. Ametinimetus riigikontrolör on väikese algustähega. Õige on kirjutada Tema Majesteet Rootsi kuningas.
maakorralduskava koostamiseks. 22. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas Maakataster on andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastri pidamise eesmärk on registreerida maa väärtust, looduslikku seisundit ja kasutust kajastavat infot ning tagada informatsiooni kvaliteet, säilimine ja avalikkusele kättesaadavus. 23. Kinnistusraamatu neljas registriosas sisalduv põhiinformatsioon Kinnistusregister koosneb pealkirjast ja neljast jaost: Registriosa neljas jagu "Hüpoteegid" • hüpoteegipidaja • hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa) • intressimäärad • märked hüpoteegi kohta 24. Kinnisomandi piir ja sellega seonduvalt olulisemad kohustused kinnisasja omanikule Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel
koostamiseks. 23. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas Maakataster on andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastri pidamise eesmärk on registreerida maa väärtust, looduslikku seisundit ja kasutust kajastavat infot ning tagada informatsiooni kvaliteet, säilimine ja avalikkusele kättesaadavus. 24. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon Kinnistusregister koosneb pealkirjast ja neljast jaost: registriosa pealkiri: kinnistuspiirkond ja jaoskond, kinnistu number ning nimetus; Registriosa esimene jagu ,,Kinnistu koosseis": kinnistu katastritunnus, kinnistu sihtotstarve, kinnistu asukoht, kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused, kinnistu pindala, kinnistu ühendamine ja jagamine; Registriosa teine jagu"omanik" kinnistu füüsilisest isikust omaniku puhul nimi ja isikukood või omanike
kuni nad ei ole tsiviilkäibes (nt ei kuulu sinna avalikud teed, riigile kuuluvad hoonestatud kinnistud jne). avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi tuleb kinnistusraamatusse kanda siis, kui seda koormatakse asjaõigusega seda soovib omanik kinnisasi antakse teise isiku valdusesse KINNISTUSRAAMATU STRUKTUUR Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister; 2) kinnistuspäevik; 3) kinnistustoimik. Kinnistusregistri koosseis- Kanded tehakse kinnistusregistrisse. Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu, jaod jagunevad lahtriteks. Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse (KRS § 12): 1) kinnistusjaoskond 2) kinnistu number Kinnistusregistriosa I. jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht;
Kuid selle kõrval on kasutatud ka kinnistu mõistet. Kinnistu oli seaduse algse teksti kohaselt kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi. Sellega kujunesid kinnisasi ja kinnistu sünonüümideks. Püüdes siiski anda kinnisasjale ja kinnistule erinevat sisu, loeti kinnisasi üldiseks mõisteks, mis hõlmab nii maatükki kui ka hoonestusõigust ja korteriomandit. Kinnistuks muutub kinnisasi läbi kinnistusraamatu kande. Kinnistusraamatu laiemas tähenduses moodustavad: kinnistusregister, kinnistuspäevik ja kinnistustoimik. Kinnistusraamat kitsamas tähenduses kujutab endast kinnistusregistrit. Kinnistusraamatu ülesehitus Eesti kinnistusregistril on tiitelleht ja neli jagu, millesse kantakse: - Esimene jagu ,,Kinnistu koosseis" * kinnistu katastritunnus * kinnistu sihtotstarve * kinnistu asukoht * kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused * kinnistu pindala * kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga teise kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine