aprillil 2010, mille kohta on koostatud abieluakt nr 23486 Tallinna Perekonnaseisuametis (abielutunnistus lisatud käesolevale hagiavaldusele). Peale abiellumist oli abielu kooskõlas, kuid hiljem abielu ei laabunud. Septembris 2013 kooselu lõppes – hageja **** asus elama oma vanemate juurde aadressile Põhja pst 8-16, Tartu. Hageja leiab, et abielulised suhted on lakanud alates juunist 2013, abielu taastada ei ole võimalik ning palub abielu lahutada, juhindudes Perekonnaseaduse paragrahvidest 27, 28 lg 4, 29 lg 1, 2 ja 3. Vara koosseis Abielu kestel on soetatud vara abieluliste suhete lõppemise seisuga alljärgnevalt: Vallasasjana eramaja Tartu, Kastani 173a 20. mail 2010 sõlmitud notariaalse korteri müügilepingu ja pandilepingu punkt 2.1. kohaselt soetasid hageja ******* 1/3 ja kostja ******* 1/3 mõttelise osa. Ülejäänud osa oli kingitusena tehtud nii hageja kui ka kostja vanemate poolt.
UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS PEREKONNASEADUS Koostaja: ... Juhendajad: professor Raul Narits, lektor Silvia Kaugia Tartu 2010 1 SISUKORD · SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 · PEREKONNASEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE.........................................................................................................................4 · PEREKONNASEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA.......................................................................5 · PEREKONNASEADUSE NORMISTIK SÜSTEEMITEOORIAST TULENEVALT............9
......................................................................4 3.Vanema hooldusõiguse äravõtmise tagajärjed.........................................5 3.1 elatisraha(alimendid)..........................................................................5 Kasutatud kirjandus:...................................................................................7 2 Sissejuhatus Perekonnaseaduse § 140 järgi peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Sellest tulenevalt saab vanema hooldusõiguse peatada eelkõige juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu teostada, näiteks vanema vangistuse, raske haiguse või teadmata kadumise korral. Sätte mõtteks on tagada lapsele tema huvide kaitse olukorras, kus lapsel on
Taotlused vaatab läbi vallavalitsuse sotsiaalkomisjon ja esitab need kinnitamiseks vallavalitsusele. https://www.riigiteataja.ee/akt/13146919 Küttetoetus Toetuse suurus 65 eurot Toetust saavad taotleda üks kord aastas järgmised sihtrühmad: puudega isik; rahvapensioni saav ja ilma seadusjärgsete ülalpidajateta (perekonnaseaduse järgi) eakas või kelle seadusjärgsed ülalpidajad oma tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised ülal pidama oma vanemat; vanglast vabanenu; asenduskodust või hooldusperest ellu astunud noor; pikaajaline töötukassas arvel olev tööotsija või töötu; paljulapseline pere; puudelapsega pere;
Abieluvaralepinguga võib seaduses sätestatud ulatuses teha varasuhtes muudatusi/täiendusi (näiteks leppida varaühisuse puhul kokku, et abikaasa nõusolekut ei ole vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul). Kui abikaasad ei ole valinud muud varasuhet, siis vaikimisi kehtib nende suhtes varaühisuse varasuhe. Varaühisuse varasuhte kohta sätestatut kohaldatakse abikaasadevahelistele varalistele suhetele ka enne uue perekonnaseaduse jõustumist (jõustumine 01.07.2010) sõlmitud abielude puhul, alates uue perekonnaseaduse jõustumisest, kui enne uue perekonnaseaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti. Ühisvara Ühisvara tekib, kui abikaasade varalistele suhetele kohaldub varaühisuse varasuhe. Ühisvaraks on varaühisuse varasuhte kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Lahusvaraks on:
Tallinnasse korteri. Kuna ostu-müügilepingu sõlmimise hetkel viibis Edda komandeeringus väljaspool Eestit, kanti kinnisturaamatusse omanikuna sisse Mari. Kuna Mari ja Edda on Hollandis ametlikult abiellunud, Teavad Mari ja Edda, et korter on nende ühisvara ja kuulub seetõttu mõlemale võrdselt. Pärast paari aastat Eestis elamist haigestub Mari raskelt ja vaatamata ravile sureb. Edda ei saa aga pärandit vastu võtta põhjusel, et Edda ei ole Mari abikaasa Eestis kehtiva perekonnaseaduse kohaselt ja Mari ei ole teinud testamenti Edda kasuks. Pärandi (korteriomandi Tallinnas) võtavad vastu hoopis Mari vanemad ning Edda kaotab igasugused õigused oma kodule. Edda esitas kohtusse hagi, et tunnistada korteriomand ühisvaraks ja lugeda teda Mari abikaasana seadusjärgseks pärijaks. Edda agumendid: 1. Esmalt soovin märkida, et minu, Edda, ja minu abikaasa Mari (edaspidi meie) Hollandis
Kas volikiri võib olla ka suuline? Jah ____ Ei ___ 9. Tähtaeg (palun lahendage kaasus, varustage oma seisukoht viitega seadusesätte(te)le): Mis päevaks (st. nimetage kuupäev) peab tööandja esitama töötukassale avalduse töötaja (staazi koondamise päevaks üle 7 aasta) koondamishüvituse saamiseks, kui viimane tööpäev oli 24.05.2010. (vt Töötuskindl.seadus) 10. Nimetage ja kirjeldage lühidalt abielu varasuhete erinevad võimalused uue (01.07.2010 kehtima hakkava) perekonnaseaduse kohaselt! Digiloengul põhinevad küsimused: 1. Mis on õigusnorm (mõiste)? Kas seadus on õigusnorm? Jah ___ Ei ___ 2. Loetlege õigussuhte elemendid: 3. Kas abielu on õigussuhe? Jah___ Ei ___ , põhjendus: ____ Aga vabaabielu? Jah___, Ei ___, põhjendus:___ Kas vabaabileus ühiselt ostetud korter teeb kooselust õigussuhte? Jah___ Ei___
ABIELURIKKU Kui alaealine on abielurikkumises süüdi, on ta Lex Iulia’st tulenevalt selle teo eest vastutav, sest sellise teo saab peale puberteeti toime panna. MIST VAID D. 48.5.35.1 KÕLVATUSE Adulterium in nupta admittitur: stuprum in vidua vel virgine vel puero committitur. Abielurikkumine pannakse toime abielunaisega; kõlvatus lese, süütu või poisiga. LAHENDUS EESTI PEREKONNASEADUSE KOHASELT Perekonnaseaduse kohaselt... → Eesti seadused ei defineeri sellist asja nagu „abielurikkumine“ § 15 lg 1 lause 1: Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks § 64: Perekonnaseisuasutus, välja arvatud notar, võib abielu lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel juhul, kui: 1) abikaasad on /.
sisalduvate normide sisu. Kui sõnale „ja“ järgneks vahetult sõna „teised“, siis hõlmaks sõna „teised“ ka sõnale „ja“ eelnevas lauseosas sisalduvat loendit, muutes viimase avatud loendiks. Käesoleval juhul pole aga sõnade „ja“ ning „teised“ lauseehituslik vahekord selline. KVTS § 164 lg 1 sõnastuse järgi tekib teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase lastel, vanematel ja lesel õigus toetusele sõltumata sellest, kas neil Perekonnaseaduse järgi oli õigus saada hukkunult ülalpidamist. Teistel isikutel tekib KVTS § 164 lg 1 sõnastuse järgi õigus toetusele, kui nad olid Perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel. Kolleegium on seisukohal, et KVTS § 164 lg 1 sõnastus on sellisena selge ja ühemõtteline.“ Loogiline tõlgendamine Loogiline tõlgendamine kasutab õigusakti sisu kindlakstegemiseks formaalloogika reegleid. Selle eesmärk on välja selgitada õigusakti või õigusnormi mõistlik eesmärk.
Lisaks lõppes isavõim kui isa poja vabastas. Selleks puhuks oli eriline tehing. Mis puutub varalistesse suhetesse siis siinkohal tegid isa ja poja vahelised suhted läbi suure arengu. Näiteks Augustuse ajal määrati, et kõik, mille poeg on sõdurina sõjas omandanud, kuulub pojale.1 1 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Kirjastus Ilo, 2000. Lk 92-94 3 1.2Eesti õiguse norm Lapse eostanud meheks ehk isaks loetakse perekonnaseaduse § 84 järgi mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus Lisasättena on toodud, et kohus ei tuvasta lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks. Perekonnaseaduse § 85 ütleb, et kui lapse emaga olev mees ei ole last eostanud, ei loeta teda laste isaks juhul kui abielus olevad mees ja naine on perekonnaseisuasutusele esitanud ühise avalduse
mõne teise riigi sõjaväes vähemalt 12 kuud. Tegurid, mis välistavad ajateenistuse kohuse täitmise arstliku komisjoni otsuse järgi on ta tunnistatud tegevteenistuseks kõlbmatuks või ajutiselt kõlbmatuks kestusega üle kahe kuu, tahtlikult toimepandud kuriteo eest mõistetud vabaduskaotuskaristuse kandmise tõttu, kui ajateenija on kohustatud ainsa hooldajana hooldama raske või sügava puudega inimest, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest, kui ajateenija on perekonnaseaduse järgi lapsevanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik, kes peab üleval vähemalt kaht last või kasvatab üksinda vähemalt üht last. Ballistika Teadus, mis käsitleb kuuli lendu õhus. Jaguneb siseballistika, välisballistika ja haavaballistika.
Peretoetusi on kokku üksteist liiki. Neist igakuiselt makstavad toetused on lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus ning seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus. Ühekordselt makstavad toetused on sünnitoetus, lapsendamistoetus ja elluastumistoetus. Ükskord aastas maksis riik ka koolitoetust, kuid 2009st aastast seda enam ei ole, siiski maksavad seda paljud omavalitsused. 1.2. Lapsendamine Lapsendamist reguleerib Perekonnaseaduse ptk 10 (RT I 1994,75, 1326). Vastavalt seadusele võib lapsendada ainult kuni 18-aastast isikut ning ainult lapse huvides. Lapsendaja peab olema vähemalt 25-aastane. Lapsendamise sooviga tuleb pöörduda elukohajärgse maavalitsuse lastekaitsetöötaja poole. Erandina tuleb rahvusvahelise lapsendamise korral pöörduda Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonda. Laps loetakse lapsendatuks lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. 1.3. Asenduskodu teenus
Käesolevas referaadis võib segadus tekkida erinevate mõistega, mis aja jooksul on muutunud. Näiteks lastekodu asemel kasutatakse nüüd sõna asenduskodu. Samuti sõna kasupere asemel kasutatakse väljendeid hoolduspere või asenduspere. Võimalused vanemliku hoolitsuseta lastele Laps paigutatakse asenduskodusse või perekonnas hooldamisele, kui ta on orb või jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja talle ei ole leitud eestkostjat või teda ei ole lapsendatud. Lapsendamine. EV perekonnaseaduse järgi on lapsendamine juriidiline protsess, mille tagajärjel tekkivad lapsendaja ja lapsendatu vahel kõik perekonnaseaduses sätestatud vanema ja lapse õigused ning kohustused e sugulussidemed. Lapsendamisega kaasnevad kõik samad õigused ning kohustused, mis bioloogilise lapse sünnil. Lapsendamisotsuse saab langetada ainult kohus. Lapsendada saab : - orbe; - lapsi, kelle vanematelt on vanemlikud õigused ära võetud;
või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Pooled vaidlevad selle üle, kas nende abielu lahutamisel sõlmitud vara jagamise kokkuleppes sisalduvate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas või on kokkulepe muul viisil hagejale äärmiselt ebasoodne. Kolleegium märgib, et kuigi perekonnaseaduse § 37 lg 3 järgi jagatakse abikaasade ühisvara üldjuhul võrdsetes osades, võivad abikaasad viidatud sätte järgi kokku leppida ka ühisvara jagamise teistsuguses proportsioonis. Seetõttu ei ole iseenesest veel heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ega ühele abikaasale äärmiselt ebasoodne abikaasade kokkulepe, kus abikaasade osad ühisvara jagamisel ei ole võrdsed. Samuti võib abikaasa anda abielu lõppedes teise abikaasa omandisse endale lahusvarana kuuluvaid esemeid.
Järjest rohkem on päevakorda kerkinud küsimused, mis seotud peremudelitega. Millised inimesed tohivad koos elada ning millised mitte? Millistes riikides lubatakse kodanikel elada koos nendega, kellega nad ise soovivad ja mis nendes riikides nii valesti on läinud, et elanikele sellised õigused on antud? Need on vaid mõned küsimustest, millega me kõik vähemalt korra kokku oleme pidanud puutuma. Veel hiljuti oli Eestis väga aktuaalseks teemaks uue perekonnaseaduse vastuvõtmine või tagasilükkamine. Uus seadus puudutas peamiselt samasooliste inimeste kooselu seadustamist. Seadus ei käsitlenud mitte abiellumiseks õiguste andmist kahele samast soost isikule vaid ametlikult ühe katuse all elamise legaliseerimist. Rahvalt koguti isegi allkirju, et sellist tavade ja traditsioonide „rüvetamist“ meie koduriigis mitte lubada. Kuid kas mitte ei peaks olema see iga inimese enda individuaalne otsus, kellega, kus ja kuidas ta koos elab?
kohtuda luhtuvad põhjusel või teisel. Heli naabri Natalia meelest on Heli üleüldse halb ema, sest tema jaoks on selgelt töö lapsest tähtsam. Kaja on pidanud Heli pikkade tööpäevade tõttu palju üksi kodus olema. Koolieeliku üksi koju jätmine on hoolimatu ja lapsele ohtlik, mistõttu leiab Natalia, et Helilt tuleks vanemlikud õigused üldse ära võtta. Natalia kirjutab sellest Harju Maakohtu üldmeilile. 1. Mida saab Heli Rajult nõuda? Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 116 lg 1 sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 117 lg-st 2 lähtuvalt on Helil ja Rajul ühine hooldusõigus, kuna nad ei olnud lapse sünni ajal abielus ning kumbki ei taotlenud ainuhooldusõigust. Antud olukorras pole Heli ja Raju võimelised langetama ühist otsust lapse haridustee osas. Erimeelsuste tõttu on raskendatud isa ja tütre vaheline kohtumine
erinevad. Ühes ELi liikmesriigis vanemliku vastutuse osas tehtavaid kohtuotsuseid tunnustatakse automaatselt ka teiste ELi liikmesriikide kohtutes. Erand Taani Taani ei tunnusta ega ka jõusta automaatselt teiste ELi liikmesriikide kohtutes vanemliku vastutuse osas tehtud otsuseid. Samuti ei tunnustata Taanis tehtud otsuseid ka teistes ELi liikmesriikides. 2. Lapsevanemate õigused ja kohustused Eesti põhiseaduse ja perekonnaseaduse kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused: Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda- seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta.
kaotanud oma traditsioonilised väärtused. Tänapäeva ühiskonnas ei peeta abielu enam nii tähtsaks ning mõned paarid ei pea abiellumist üldse vajalikuks. Nad ei pea vajalikuks kirjalikul paberil tõestust üksteisesse kiindumise kohta. Mina olen suuremas osas sellega nõus, kuna leian, et perekonnaseaduses abielu hõlmavad seadused peaksid olema enesestmõistetavad igale normaalsele inimesele. Tuleb küll tõdeda, et mõned ühisvara puudutavad sätted muudavad perekonnaseaduse siiski vajalikuks. Infotehnoloogilisest aspektist vaadates poleks sellise lahenduse loomine sugugi raske. Süsteemi analoogiat võib tõmmata e-valimistega, kus tuleb ID kaardi abil kinnitada oma identiteeti. Positiivseid külgi sellise lahenduse toomisega on mitmeid. Nagu erinevate e-lahendustega, kaasneks ka digitaalabielu sõlmimisega mugavus ja kiirus. Enam ei peaks abielluda sooviv paar minema Perekonnaseisuametisse oma abielu allkirjastama, vaid nad saaksid seda teha kodust lahkumata
elukohajärgse maavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes aitab lapsendajal kohtule vastavad dokumendid ette valmistada ja suunab koolitusele. Erandina tuleb rahvusvahelise lapsendamise (kui lapsendatav ja lapsendaja elavad eri riikides) korral pöörduda Sotsiaalministeeriumisse, hoolekande osakonda. Lisaks perekonnaseadusele reguleerib rahvusvahelist lapsendamist täiendavalt Haagi riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö konventsioon. Perekonnaseaduse alusel on lapsendada soovijal kohustus läbida pereuuring, mille seaduse järgselt on kohustatud teostama maavalitsuse ametnik ja mis on perele tasuta. Kohus arvestab ka meie spetsialistide poolt koostatud pereuuringut, mis on perele tasuline. Lapsendajad, kes on seni soovinud täiendavat pereuuringut, oskavad oma võimalusi paremini hinnata. Spetsialisti pereuuring koosneb kahest etapist: I etapp: kohtumine ja vestlus perekonnaga nende kodus (pereintervjuu). Kohal on kõik
Klimakteerilises eas naine peab enne kunstlikku viljastamist taotlema komisjoni otsus oma tervisliku seisundi kohta. Kunstlikult tohib viljastada ainult neid naisi, kelle tervise kohta on koostatud ravidokument. Seega välistatakse, et viljastamist tehtaks eeluuringuteta tellimise peale või meditsiiniasutus soovitakse seda puhtalt tulusaamise eesmärgil. Kunstlikust viljastamisest sündinu on täiesti tavaline laps, oma riigi kodanik. Pärimisprobleeme ei teki, sest iga sünnitanud naine on perekonnaseaduse järgi ema. Mehelt, kes annab oma sperma kindlalt naiselt lapse saamiseks, võetakse allkiri. Ta on isa ning tal pole alust hiljem kohtus pretensioone esitada ega isadusest loobuda. Nagu igal teisel patsiendil, on ka kunstlikku viljastamist ootaval naisel õigus mistahes ajal ravist loobuda. Arstil on aga õigus kunstlikust viljastamisest keelduda, kui naise tervis seda ei luba. Kaks kolmandikku toodud spermast langeb mitmesugustel
Perekonnaõigus 14.02.2013 Kontrolltööde hinnetest kujuneb eksamihinne. 2 kontrolltööd. 27 märts esimene kontrolltöö. 2 kontrolltöö 6 mai. Eraldi registreerida!!- kontrolltööd saab ka teha. Teoreetiline ja praktiline osa. Koosneb osaliselt testivormist ja osaliselt vabakäelisest kirjutamisest. Teoreetiline osa toimub peast ja praktiline osa seadust kasutades. Materjalid- juridica artiklid. Perekonnaseadus, kehtiva perekonnaseaduse eelnõu seletuskiri (tuleb kriitiliselt lugeda, on toimunud teatud muudatusi) , kohtupraktika. I. PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED sissejuhatus perekonnaõigusesse. II. ABIELU III. KOOSELU- vabaabielu inimeste vahel IV. SUGULUS V. EESTKOSTE- piiratud teovõimega isikud I perekonnaõiguse üldküsimused 1. Perekond 2. Perekonnaõigus 3. Perekonnaseisutoiminguteõigus Mis on perekond? Grupp inimesi. Milline grupp? Abielu kaudu kuuluvad sinna abikaasad, suguluse kaudu
saamiseni. (2) Ajapikendust haiguse või tervisehäire ravimiseks võib kutsealusele perioodiliste arstlike läbivaatuste alusel anda iga kord tähtajaga kuni kolm aastat. § 54. Ajapikenduse andmine perekondlikel ja majanduslikel põhjustel Perekondlikel või majanduslikel põhjustel antakse kutsealusele ajapikendust, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ta on lapsevanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik perekonnaseaduse tähenduses, kes peab üleval vähemalt kahte või üksinda vähemalt ühte last; 2) ta on ainus isik, kes hooldab raske või sügava puudega inimest, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest. § 55. Ajapikenduse andmine hariduse omandamiseks, kandideerimiseks või valitaval ametikohal töötamiseks (1) Kutsealusel on õigus ajapikendusele kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast keskhariduse omandamist sama aasta 15. septembrini.
siis kehtib varaühisus. Varasuhte eelistust võivad abiellujad muuta kuni abielu sõlmimiseni selleks tuleb abielu sõlmijale esitada ühine avaldus. Ka hiljem saab varasuhet muuta, kuid siis üksnes notariaalse abieluvaralepinguga. Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. Referaadi põhiliseks infoallikaks on Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse (vastu võetud 18.11.2009. aastal) 4. peatükk. VARAÜHISUS Varaühisus seob abikaasad majanduslikult väga tugevasti. Vara (esemed ja varalised õigused), mis omandatakse selle varasuhte kestel, kuulub mõlemale abikaasale ühiselt, st läheb ühisomandisse. Ühisvaraga tehtavates tehingutes peavad abikaasad osalema koos või peab tehingu tegemiseks olema teise abikaasa nõusolek. Teise abikaasa nõusolekuta võib
Seega:kodututele töö leidmine on raske ja tihti tulemuseta,kuid resotsialiseerimisel väga oluline.Tartu kodutute keskmine vanus on 46 aastat,see on lähedane Eesti rahvastiku keskmisele vanusele.Tööjõuturul peaks nad vastu pidama veel paarkümmend aastat.Vajaliku tööstaazita ei ole neil lootustki saada pensioniikka jõudes normaalset pensioni.Tõenäoliselt on neil tulevikuski raskusi toimetulekuga. KODUTUTE SEOTUS PEREKONNAGA 1995. aasta perekonnaseaduse järgi kehtib Eestis perekonnaliikmete vastastikuse ülalpidamise kohustus.Enamjaolt on kodutud perekonnata . Perekonna lagunemine on üks põhjuseid kodutuks jäämisel (Fitzpatrick 1998). Ka Tartu uuringud näitasid,et peresuhete lagunemine põhjustas kodutust 1/3-l uuritavatest.1/5 küsitletutest arvas,et see võis olla üks põhjustest. Kodututel puudub lähedaste toetus ja ka võimalus neilt edaspidi abi saada. Lähedstega mittesuhtlemise põhjusteks toodi välja, et:
vennad, poolõed ja -vennad. Sugulaseks loetakse ka lapsendatud last), keegi juba on abielus. Abielu saab sõlmida: perekonnaseisuametniku juuresolekul, vaimulikud saavad sõlmida abielusid al 2001a, notarid. Abiellumiseks esitatakse avaldus ja märgitakse ära, millist varasuhet nemad abielus olles soovivad. Abielu saab sõlmida avalduse esitamisest mitte varem kui 1 kuu jooksul ning mitte hiljem kui 3 kuu jooksul. Mõjuvatel põhjustel saab protsessi kiirendada. Perekonnaseaduse silmis on inimene kas abielus või ei ole abielus. Abielu toob kaasa: perekonnanime muutmine- 1. abikaasad jäävad kandma ühist perekonnanime, 2. mõlemad jäävad oma perekonnanime juurde, 3. enda perekonnanimele liidab juurde abikaasa perekonnanime. Lapse sündides saab lapse perekonnanimeks lühem, ühekordne perekonnanimi, mitte liitperekonnanimi. Abikaasade varalised suhted Abielludes saab valida: · varaühisus - Ühisvara on abielu jooksul saadud vara. Lahusvara on isiklikud
hoolitsema lapse sidemete säilimise eest endise kodukohaga, kui ta määratakse hooldamisele teise piirkonda. Kohalik omavalitsus loob lapsele võimalused endisesse kodulinna tagasitulekuks ning abistab last tema elluastumisel. Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhud, kui see kahjustab last (LkS § 28). Kui laps on lapsendatud, siis perekonnaseaduse kohaselt kaovad lapsendatu ja vanema isiklikud ja varalised õigused ja kohustused. Seega ei ole vanematel õigust oma lapsega kohtuda ja lapsel (ega lapsendajatel) kohustust vanematega ega sugulastega suhelda ja neid aidata. Lapsendatul on täisealisena õigus saada andmeid oma vanemate kohta sünniakti ärakirjast (kus on kanne tema vanemate kohta) (PS § 86, 109, 114). 4. LASTE ERALDAMINE PEREKONNAST EESTIS AASTATEL 2000 2007
Lahku mineku otsust võib edasi lükata ja oluliselt keerulisemaks muuta kooselust sündinud ühine laps (Kasearu, K (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo. URL (viimati kasutatud juuni 2010) http://www.sm.ee/meie/uuringud-ja-analuusid/sotsiaalvaldkond.html). Registreeritud abielu Veel mõned aastad tagasi abielluti kindlasti ka muude väliste tegurite mõjul, kaasa arvatud põhjus oli, et saada pangast laenu. Perekonnaseaduse esimeses peatükis, milleks on abielu sätestab §1, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel ja õigusliku tähendusega on abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt, samuti on sätestatud, et abielu sõlmitakse avalduse alusel ja abielu sõlmitakse abiellujate vahel isiklikult üheaegselt kohal olles, abielu on sõlmitud, kui abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud . Abielu on riigi poolt registreeritud kooselu vorm. Ajalooliselt on inimeste kooselu
Kui üks vanematest või eestkostjatest ei anna abiellumiseks nõusolekut, võib kohus anda abiellumisloa ühe vanema või eestkosteasutuse avalduse alusel. Kohus annab noorele abiellumisloa juhul, kui abiellumine vastab alaealise huvidele. Kui alaealine on saanud abiellumiseks loa, on tal õigus sõlmida abieluvaraleping. Alaealisel abikaasal, tema vanemal või eestkostjal on õigus nõuda abielu kehtetuks tunnistamist, kui abielu on sõlmitud perekonnaseaduse sätteid rikkudes. Hasartmängud Hasartmänguks loetakse seaduse mõistes mängu või meelelahutuslikku tegevust, milles osalemine võimaldab omandada raha, muud vara või varalisi õigusi ning mille tulemus on määratud täielikult või osaliselt juhuslikkusel põhineva tegevusega. Sealjuures riskib mängija kaotada raha, mida ta on mängus osalemise õiguse eest maksnud. Hasartmängud on õnnemängud, loteriid, totod ja osavusmängud.
Peale selle määrati Augustuse ajal, et kõik see, mille poeg sõdurina sõjas on omandanud, kuulub poja suvalisse kasutusse ja käsutusse. Seda vara ei pidanud poeg enam isaga jagama ega isa omandiks andma. (Ilus, 1960) 3.2 Patria potestas Eesti õiguses Patria potestas praktiliselt puudub Eesti õigussüsteemis. Tänapäeval on lapsed peres kõige olulisemad ning nende väärkohtlemisel tuleb vanematel silmitsi seista ühiskonna hukkamõistuga ja seadusega. Eesti Vabariigi perekonnaseaduse näeb ette, et nii laps kui ka vanem on kohustatud teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi. Samuti on ka öeldud, et vanemate juures elav laps on kohustatud vanemaid abistama koduses majapidamises. Vanematel lasub kohustus oma alaealist last ülal pidada ning võimaldama lapsele piisavalt hea elujärg. Kui järeltulija saab 21-aastaseks, siis tavaliselt koos sellega kaob ka vanemal kohustus teda ülal pidada
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes....................
3 – 15-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse vanema või võõrasvanema hooldajatoetus on 19.50 eurot. 16 – 18-aastase sügava puudega lapse vanema või võõrasvanema hooldajatoetus on 26 eurot. 16 – 18-aastase raske puudega lapse vanemale või võõrasvanema hooldajatoetus on 15.60 eurot. Töövõimelises eas hooldaja saab ka ravikindlustuse. Hooldajatoetust ei määrata 16-aastase ja vanema raske või sügava puudega isiku hooldajale, kes on perekonnaseaduse järgi hooldatava seadusjärgne ülalpidaja ja kelle elukorraldus või 8 varaline seisund võimaldab kõrvalabi, juhendamise või järelevalve korraldamist. Varalist seisundit loetakse seejuures hooldamise võimaldamise jaoks piisavaks, kui pere sissetulekud ühe pereliikme kohta on pärast eluasemekulude tasumist üle kahekordse Riigikogu poolt riigieelarvega kehtestatud toimetulekupiiri. Hooldaja tõendab oma perekonna sissetulekute ja
üksnes juhul, kui abikaasad on selle kohta esitanud perekonnaseisuasutusele ühise avalduse. Ühise avalduse võib esitada isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt kinnitatuna. Välisriigis elav vanem võib esitada kirjaliku avalduse, millel avaldaja allkirja õigsuse on notariaalselt kinnitanud Eesti konsulaarametnik. [1] Kui vanem on surnud, esitatakse perekonnaseisuasutusele vanema surma tõendav dokument. Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse vanema andmed registrisse kandmata. [1] 1.5. Isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduse esitamine Põlvnemise kinnitamiseks esitatakse isaduse omaksvõtu avaldus, samuti isaduse omaksvõtuks ettenähtud nõusolek perekonnaseisuasutusele isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt tõestatud vormis. Kui isaduse võtab omaks või omaksvõtuks annab
oktoobril 1994 vastu võetud perekonnaseadus (RT I 1994, 75 jj) . Selle § 5 käsitleb perekonnanime valikut abiellumisel, § 31 perekonnanime pärast abielulahutust, § 47 ja § 48 lapse perekonnanime ja selle muutmist, § 85 lapsendatava ees- ja perekonnanime, § 114 leidlapse ees- ja perekonnanime. Varasemaga võrreldes uuenduseks on abiellujatele antud võimalus liita oma perekonnanimele abikaasa perekonnanimi. Nimemuutmisi reguleerivad perekonnaseaduse paragrahvid 126 ja 140. Perekonnaseaduse § 140 järgi kohaldatakse nime muutmisel Eesti Vabariigi riigivanema 1934. aasta 22. oktoobri dekreediga kehtestatud perekonnanimede korraldamise seaduse (RT 1934, 91) sätteid, välja arvatud 1. ja 3. peatükk ning § 8 1. lõige, § 10 1. lõike punkt 3 ja 4 ja 2. lõige, § 12, § 13, § 14 2. lõige, § 16 ning § 25 1. lõige. Kuni nimeseaduse kehtestamiseni otsustab Eesti kodaniku nime muutmise siseminister. Samas korras muudetakse Eestis alalise
asjaomased õigused ja kohustused, riigiti erinevad. Ühes ELi liikmesriigis vanemliku vastutuse kohta tehtavaid kohtuotsuseid tunnustatakse ilma erimenetluseta ka teistes ELi liikmesriikides (www.euroopa.eu). Lapsevanemate õigused ja kohustused Lapsed ei suuda alati oma õiguste ja huvide eest ise seista ning vajavad seetõttu täiskasvanute abi. Vanemad peavad tagama eluks vajaliku ning looma sobivad tingimused, et laste anded ja huvid saaksid areneda. Eesti põhiseaduse ja perekonnaseaduse kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused: 1. Õigus ja kohustus last kasvatada ning lapse eest hoolitseda. Vanematel on õigus ja kohustus last kasvatada, arendada ning lapse eest hoolitseda. Vanemad vastutavad tema üleskasvatamise ja arendamise eest ühiselt. Vanemal ei ole lubatud last kehaliselt, vaimselt ega hingeliselt halvasti kohelda ega jätta teda hooletusse. Ei tohi lapse vastu kasutada alandavaid kasvatusabinõusid
Eesti õiguses on isikute põhiõigused ja kohustused toodud ära Põhiseaduses II peatükis ja perekonnaõigus perekonnaseaduses. Peamiseks erinevuseks võib esile tuua seda, et perekonna mudel on kaasajal teistsugune ning rajaneb mehe ja naise võrdsusel. Samuti ei ole abielusõlmimine enam mitte kuidagigi kellegi teise otsustada, kui ainult osapoolte endi. Perekonnaseaduse § 15 lg 1 sätestab, et abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. 5 Mervi Kruusamäe. Karistuse kohaldamise alused Riigikohtu praktika järgi. Magistritöö. Tartu 2010. 6 Karistusseadustik. § 117 lg 1. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/184411 - Teine raamat käsitleb asju ning nende omandamisest. Asjade omandamise siseselt eristatakse üksikute asjade omandamist ehk tänapäevaselt asjaõigust ning asjade
Perekonnaõigus Perekonnaõigus on eraõiguse osa. Õigusharu tähtsus seisneb selles, et perekonnaõigus reguleerib äärmiselt tähtsaid ühiskondlikke suhteid. Perekonnaseaduse toimesfääri satub peaaegu iga inimene. Enne 1995. aasta Perekonnaseaduse (PKS) vastuvõtmist oli esimese astme kohtutes lahendatud tsiviilasjade hulgas perekonnaõiguse asju ca. 40%. Perekonnaõigus otsib vastust küsimustele, mis puudutavad iga inimese isiklikku eksistentsi. See on õigusnormide süsteem, mis reguleerib seoses perekonna loomisega ja ühiskondlike funktsioonide teostamisega perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus
abiellujatega. Abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel päevast, millal abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse. Abielu sõlmimine Mõlema abielluja "jah" ühel ajal ning isiklikult pädeva ametniku juures viibides (PKS § 7) Abielu kinnitamine perekonnaseisuametniku poolt (PKS § 7, PKTS § 42 lg 1) Abielukanne PKTS § 42 lg 1: Abielu sõlmimist perekonnaseaduse kohaselt kinnitanud perekonnaseisuametnik kirjutab vahetult pärast abiellujatelt jaatava 9 vastuse saamist abielukande eeltäidetud väljatrükile kellaaja, esitab väljatrüki abiellunutele allkirjastamiseks ning allkirjastab seejärel väljatrüki ka ise. Lg 2: Perekonnaseisuametnik teeb abielukande rahvastikuregistris abielu
6.1 Haridus 6.1.1 Kesk- või keskeriharidus. Soovitav sotsiaaltööalane täiendkoolitus 6.2 Töökogemus Soovitav eelnev töökogemus. 6.3 Arvutioskus Arvuti kasutamise oskus Windows ja Excel keskkonnas. 6.4 Keelteoskus 6.4.1 Eesti keel Suuline väga hea Kirjalik väga hea6.4.2 Võõrkeel Suuline Hea Kirjalik Hea 6.5 Ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused 6.5.1 Kohaliku Omavalitsuse Korralduse seaduse, Sotsiaalhoolekandeseaduse, Perekonnaseaduse ja Puuetega Inimeste Sotsiaaltoetuste seaduse ning teiste sotsiaalhoolekannet puudutavate seaduste ja õigusaktide tundmine 6.5.2 Vastseliina Vallavalitsuse poolt kehtestatud nõuded kohaliku omavalitsuse süsteemi, selle haldamist ja tegevust reguleeriva seadusandluse tundmine. 6.5.2 Vastseliina valla põhimääruse tundmine. 6.5.3 Hea suhtlemisoskus. 6.6 isiksuseomadused 6.6.1 Initsiatiiv ja algatusvõime, sealhulgas võime välja töötada uusi lahendusi,
ning rõhutama pedofiilide ravi vajalikkust eesmärgiga ära hoida nende poolt võimalikke uute seksuaalkuritegude toimepanemist. LASTEKAITSE 1. Lastekaitse on perekonnapoliitika üks tähtsaim osa. 2. Lastekaitse tegeleb riigis lastega ja perekonnaga seotud probleemide kaardistamise ja ja parandamisega. Iga laps on ühiskonna jaoks väärtus ning laste heaolu tagamine peaks olema riigis üheks kõige olulisemaks proriteediks. 3. Eestis on perekonnaseaduse kohaselt laste kasvatamine ja nend eest hoolitsemine lapse vanemate kohustus. Teame, et paljud lastega pered on raskustes ning vajavad igapäevase toimetuleku tagamisel ja laste kasvatamisel välist abi. Raskustesse sattunud peredele püüavad nii riik kui kohalik omavalitsus pakkuda vajalikku tuge ja abi. 4. Iga laps vajab kasvamiseks turvalist keskkonda. Kahjuks kõik vanemad seda oma lastele ei paku. Tagamaks ka sellistele lastele tervet arengukeskkonda, lahendab riik
vennapojale kuuluva äärelinnas asuva maja. See maja kuulus vennapojale pärimisõiguse alusel. Maja müügist saadud raha eest ostis Kaarel K. kesklinnas korteri , mille kinkis oma tütrele. 7.1. Kas eestkostja toimis õigesti, kui müüs oma hoolealusele kuuluva elamu? Kui eestkostja sai nõusoleku maja müügiks siis on tehing korrektne, kui ei saanud kohtu luba siis ei ole. 7.2. Selgita, millist seadust tuleb rakendada, et otsustada kas tehing oli õiguspärane? Perekonnaseaduse § 131 esimest lõiget. 8. Kadri B. sõlmis ehitustöövõtjaga töövõtulepingu korteri remondiks. Ehitustöövõtjaks oli Osaühing Välkehitus Tapa filiaal(osakond), kelle vastu Kadri B. esitas hagi seoses sellega, et teda ei rahuldanud tööde kvaliteet ja üksikute tööde tähtaegadest mittekinnipidamine. 8.1. Kas kohus võtab hagi vastu? Jah, sest ehitustöövõtja on väidetavalt tekitanud ebakvaliteetsete tööde ja hilinemistega kahju Kadri B.-le. 8.2
kuuluva äärelinnas asuva maja. See maja kuulus vennapojale pärimisõiguse alusel. Maja müügist saadud raha eest ostis Kaarel K. kesklinnas korteri , mille kinkis oma tütrele. 7.1. Kas eestkostja toimis õigesti, kui müüs oma hoolealusele kuuluva elamu? Kui eestkostja sai nõusoleku maja müügiks siis on tehing korrektne, kui ei saanud kohtu luba siis ei ole. 7.2. Selgita, millist seadust tuleb rakendada, et otsustada kas tehing oli õiguspärane? Perekonnaseaduse § 131 esimest lõiget. 8. Kadri B. sõlmis ehitustöövõtjaga töövõtulepingu korteri remondiks. Ehitustöövõtjaks oli Osaühing Välkehitus Tapa filiaal(osakond), kelle vastu Kadri B. esitas hagi seoses sellega, et teda ei rahuldanud tööde kvaliteet ja üksikute tööde tähtaegadest mittekinnipidamine. 8.1. Kas kohus võtab hagi vastu? Jah, sest ehitustöövõtja on väidetavalt tekitanud ebakvaliteetsete tööde ja hilinemistega kahju Kadri B.-le. 8.2
(1) Hooldekoduteenus on osaliselt valla poolt finantseeritav teenus mis on suunatud valla elanikule, kes ei ole suuteline iseseisvalt toime tulema ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenustega või muu abi osutamisega. Hooldekodusse suunamise otsustab ........ Vallavalitsus korraldusega. (2) Sotsiaal eluruumi eluasemeteenus on mõeldud isikutele ja perele, kelle registreeritud elukoht rahvastikuregistris on ........ vald ning kellel puudub elukoht ja Perekonnaseaduse § 96 mõistes ülalpidamiskohustusega isikud ei ole suutelised neile eluaset pakkuma kuna ülalpidajate kasutuses olevat eluaset on kas ruumipuudusel või muu omandiõiguse puudusel kliendil võimatu kasutada. Eluasemeteenust võimaldatakse sotsiaalkorteris isikutele ja perele, kelle puhul on esindatud järgmised tingimused: 1) kliendi või perekonna omandis ei ole kinnis- ega olulise väärtusega vallasvara;
kuuluva äärelinnas asuva maja. See maja kuulus vennapojale pärimisõiguse alusel. Maja müügist saadud raha eest ostis Kaarel K. kesklinnas korteri , mille kinkis oma tütrele. 7.1. Kas eestkostja toimis õigesti, kui müüs oma hoolealusele kuuluva elamu? Vaja on kohtu luba, et teha olulisimaid lapse varaga seotud tehinguid. 7.2. Selgita, millist seadust tuleb rakendada, et otsustada kas tehing oli õiguspärane? Perekonnaseaduse § 131 esimest lõiget. 8. Kadri B. sõlmis ehitustöövõtjaga töövõtulepingu korteri remondiks. Ehitustöövõtjaks oli Osaühing Välkehitus Tapa filiaal (osakond), kelle vastu Kadri B. esitas hagi seoses sellega, et teda ei rahuldanud tööde kvaliteet ja üksikute tööde tähtaegadest mittekinnipidamine. 8.1. Kas kohus võtab hagi vastu? Jah, kui töö on tehtud ebakvaliteetselt tehtudning tähtaegadest pole kinni peetud. 8.2. Kui võtab hagi vastu, siis kas hagi kuulub rahuldamisele
anda üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime. Teenistusnimena käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses nime, mida kasutatakse ametikohustuste täitmisel, kuid mis ei ole isiku ametlik nimi. Surnult sündinud lapsele nime panemine ei ole kohustuslik. Juhul, kui vanemad ei jõua eesnime andmisel kokkuleppele, teeb otsuse eeskoste amet (nimede hulgast, mille üle vanematel vaidlus käis). Perekonnaseaduse alusel antakse lapsele ka perekonnanimi vanemate kokkuleppel. Tavaliselt on see kas ema või isa perekonnanimi. Vastavalt nimeseadusele antakse lapsele ema perekonnanimi siis, kui lapse ei ole kindlaks tehtud või kui ema on abielus mehega, kes ei ole nimetatud last eostanud. Lapsele ei või anda perekonnanimeks vanemale abiellumisel antud kahest nimest koosnevat perekonnanime. Leidlapse ees- ja perekonnanime otsustab eeskosteamet. Rahvus:
Kaasomandi puhul kinnisasjale kantakse kaasomanikud ja nende mõtteliste osade suurus kinnistusraamatusse vastava kinnistu registriossa, ühisomandi puhul omandi osasid ei väljendata, kuid kandes peab olema väljendatud ühise omandi liik. ÜHISOMAND Ühisomandi tekkimine: Ühisomand saab tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel, muidu on tegemist kaasomandiga. Nt Eestis abikaasad – omandi esemeks abielu kestel abikaasade poolt omandatud vara (perekonnaseaduse § 14 lg 1), samuti seltsing (VÕS § 589). Ühisomandi valdamine, kasutamine, käsutamine: Abielu puhul Ühisomanikel on võrdsed õigused vara vallata, kasutada ja käsutada. Tegema peab seda eelduslikult kokkuleppel Vallasasja võõrandamisel eeldatakse abikaasa nõusolekut, registriasjade puhul on tarvis abikaasa nõusolekut (samuti kinnisasja võõrandamisel/ koormamisel). See, mis on saadud pärimisega on lahusvara, samuti kinkimise teel saadu
ehitise ajutise kasutamise lepingu sõlmimisel (VÕS § 381 lg 1). Samuti täidavad seadusest tulenevad vorminõuded reeglina tehingu tegemise fakti ja tehingu sisu hilisema tõendamise lihtsustamise eesmärki (tõendamisfunktsiooni). Notariaalse tõestamise nõue kannab lisaks hoiatus- ja tõendamisfunktsioonile ka nõustamisfunktsiooni, mis on esiplaanil näiteks kinnisasja omandamise lepingu (AÕS *11 § 119 lg 1) või abieluvaralepingu (perekonnaseaduse *12 § 60) notariaalse tõestamise nõude puhul. Vormivabaduse põhimõte tähendab muuhulgas ka seda, et pooled võivad kokku leppida tehingu tegemises seaduses sätestatust rangemas vormis. Kuna alati võib tehingu teha seaduses ettenähtust rangemas vormis, sätestab TsÜS § 81 lõige 2, et tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine. Teatud juhtudel kehtestab seadus siiski
4) perehüvitiste seaduse alusel makstavaid peretoetusi, välja arvatud sama seaduse alusel makstavat lasterikka pere toetust seitset või enamat last kasvatavale perele; 5) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi; 6) elatist, mida töötu saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse §-le 101; 7) perehüvitiste seaduse alusel makstavat ealtisabi; 8) ametiühingute vabatahtlike töötukassade makstud toetust. Töö ja tööga võrdsustatud tegevuseks loetakse: 1) töötamine töölepingu alusel või avalikus teenistuses Eestis või Eestist lähetatud töötajana välisriigis; 2) töötamine Eestis töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel; 3) tegutsemine Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana;
kanda vastsündinu kohta nimesid, mis olid vastuolus heade kommetega; mis teisiti võisid tekitada avalikku pahameelt või olid naeruväärsed; samuti ei võinud akti kanda vastsündinud poeglapsele nime, mis üldiselt tuntud tütarlapse nimena, ja vastsündinud tütarlapsele nime, mis üldiselt tuntud poeglapse nimena. Nimede arv ei olnud piiratud. (Alender et al 2003: 15) 3.2.2. Isikunimekorraldus praegu Eesnimekasutust reguleerib perekonnaseaduse II osa 7. ptk §46. Eesnimevalik on piiratud vaid lg 3 sisuga, keelates lapsele panna eesnime, mis ei ole kooskõlas heade kommete ja tavadega, ning lõikega 4, mis lubab lapsele panna kuni kolm eesnime või ühe kahekordse eesnime (koosneb kahest sidekriipsuga seotud nimest). 3.2.3. Isikunimekorralduste võrdlus Peamine erinevus tänapäeva ja esimese Eesti Vabariigi isikunimekorraldustes on see, et tänapäeval piiratakse nimede arvu, siis seda ei tehtud
legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seaduse alusel; 5) lepitajast advokaadi või teise notari vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamine lepitusmenetlust reguleeriva seaduse alusel; 6) juriidilise isiku taotlusel tema majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud korras; 7) abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning abielukande ja abielulahutuse kande koostamine perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse alusel; 8) nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.01.2001, lk 123) artikli 57 lõike 4 teise lause ja lisa VI alusel tunnistuse väljaandmine Eestis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi koostamise kohta; 9) raha, väärtpaberite ning dokumentide hoiule võtmine; 10) kinnistusregistriosaga ja kinnistustoimikuga tutvumise võimaldamine.
noorem kui 16-aastane isik, kellel on käesoleva seaduse § 10 kohaselt täiendavate sissemaksete õigus. (3) Kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab valikuavalduse tema seaduslik esindaja. (31) Piiratud teovõimega pärija eest avalduse esitamisel, samuti nooremale kui 18-aastasele isikule valikuavalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku andmisel ei ole vajalik perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 ega § 188 lõikes 1 sätestatud kohtu nõusolek. (4) Valikuavalduse esitamisega kohustub isik tegema kohustusliku kogumispensioni makseid valikuavalduses märgitud pensionifondi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (5) Valikuavalduse esitamisel peab isikul olema võimalus tutvuda võrdselt kõigi registreeritud pensionifondide tingimuste ja emissiooniprospektidega.
annaabi.ee 
