oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 mõttes. Sellega lakkavad vallasasjad iseseisva õiguskäibe objektina olemast ning tekib uus asi, s.o kinnisasi. 3-2-1-84-06: Kinnisasja päraldisteks on ka selle kohta käivad dokumendid (kaardid, plaanid jne), seetõttu asja müümisel tuleb lisaks asjale endale anda üle ka selle päraldiseks olevad dokumendid. TsÜS § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. § 57. Päraldis (3) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (4) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (5) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi.
uuendusraie, maavaravaru kaevandamine, veevõtt, kalapüük jne. Samuti juhul, kui on tegemist saasteainete heitmise välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või jäätmemajandusega. Miks on maa eestlastele nii tähtis? Mis on kinnisasi ja mis on kinnisasja olulised osad? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Kinnisasja olulised osad on maatükiga püsivalt ühendatud. Nt mets, ehitised, koristamata vili ja muud taimed. Mis on kinnisasi ja mis on kinnisasja päraldis? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Kinnisasja päraldis on vallasasi, mis teenib mingit peaasja ning on seotud sellega ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Päraldis käib alati millegi juurde ning võib oma väärtuse ilma teise asjata kaotada. Nt põllumajandusväärtused. Mis on kinnisasi ja selle mõttelised osad? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk.Mõtteline osa on kujuteldav ning käib omandi kohta. Omanikke on
ning mida ei ole võimalik muul moel teisaldada. 26) Kinnisasja päraldis- on vallasasi (all mõistetakse enamasti eraomandit, mis on liikuv, vastupidiselt kinnisvarale või kinnisasjale), mis teenib teist asja (mida nimetatakse peaasjaks) ning on sellega ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa. Näiteks ettevõtte juurde kuuluvad masinad on ettevõtte päraldised ja auto ohukolmnurk on auto päraldis. Päraldised on küll iseseisvad asjad, kuid nende õiguslik staatus on tihti seotud peaasja omaga. Näiteks kinnisasja ostulepingu tingimused laienevad ka selle päraldistele. 27) Kinnisasja mõttelised osad-On tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast.
14. Tsiviilõiguse esemed on ... asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. §48 TSÜS 15. Mis on esindusõigus ja nimetage erinevad esindusõiguse liigid. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. §117.(1) TSÜS Volitus ja seadusjärgne esindusõigus §117.(2) TSÜS 16. Subjektiivne tsiviilõigus on ... juriidiliselt tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist 17. Päraldis on ... Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. §57.(1) TSÜS 18. Mis on eksimus? Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. §92.(1) TSÜS 19. Millised asjad ei saa olla õigusobjektideks? Õigusobjektideks ei saa olla asjad, mis ei ole mitte kellegi omad (voolav vesi, õhk) Õigusobjektiks ei saa tänapäeval olla inimene. 20. Mis on hõljumisaeg?
ning kolmandaks teist käsutustehingut, millega ostja annab lehemüüjale üle kokkulepitud rahasumma. 7. Milliste tunnuste olemasolu võimaldab pidada nähtust asjaks asjaõiguse mõttes? 8. Mis on asja oluline osa? § 15. Oluline osa (1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi häviks või olemuselt muutuks. Oluline osa – ei saa asjast eraldada ilma, et asja olemus muutuks 9. Mis on päraldis? TsÜS § 57 lg 1 - päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Päraldis ei ole peaasja osa – see tähendab, et päraldist saab peaasjast eraldada nii, et see ei kahjusta kumbagi. Päraldiseks on näiteks saapapaelad, trummipulgad, kellapatareid, autohaagis. Toodud näidetest on näha, et üks ja sama asi võib sõltuvalt
Kinniasja olulised osad – sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, asvav mets, muud taimed ja koristamata vili. 3. Asja mõtteline osa- tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa uhul asja reaalselt ei jagata. 4.Asja reaalosa – võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, nt ridaelamuboks. Loomad ei ole asjad, neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi vaid siis, kui seadus ei sätesta teisiti. Päraldis on vallasasi, mis teenib teist asja (mida nimetatakse peaasjaks) ning on sellega ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa. Näiteks ettevõtte juurde kuuluvadmasinad on ettevõtte päraldised ja auto ohukolmnurk on auto päraldis. Viljad – asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. 22. Tehingu mõiste- tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogm, milles
või oluliselt muutuks; ei saa olla isikute omandis Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets, koristamata vili); jagab maatüki saatust ja on maatüki omaniku omandis Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast; reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad Asja reaalosa tegelikkuses piiritletud Vastavalt majanduslikule seosele eristatakse: päraldis ja peaasi Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega ühise majandusliku eesmärgi ja selle vastava ruumilise seose kaudu - on kinnisasja omamise ja valdamise dokumendid, samuti ehitise kohta käivad dokumendid - erinevates tegevuses päraldisena võivad olla ka masinad, tööristad, loomad, inventar jne Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad seadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu
Asjad omakorda võivad olla: kinnisasja ja vallasasjad; asendatavad või asendamatud; äratarvitatavad või äratarvitamatud; jagatavad või jagatamatud. Vallasasjad on kõik esemed, mis ei ole maatükiga seotud – sõidukid, kodumasinad, raamatud, loomad jn Kinnisasjad on maa koos selle oluliste osadega (sellega alaliselt seotud ehitised nt krunt ja sellel asuv maja) ning päraldistega. Õiguse objekt võib olla asjade kogum.Päraldis on õiguse objekt. Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.
Piiratud AÕ-d liiguvad aga ainult koos asjaga, need on siduvad igale kinnisasja omanikule. Teatud piiratud AÕ-si ei saa aga üle anda, nt isiklikud AÕsed. 1.1.2. Asja mõiste ja liigid Asjad on kehalised esemed. Asjad liigitatakse: 1) Kinnis- ja vallasasjadeks (asendatavad- sellised, mis määratakse liigi tunnuste järgi; asendamatud individuaalne tunnus; äratarvitatavad sihtotstarbelisel kasutamisel kaob või mis võõrandatakse ; mitteäratarvitatavad; Päraldis iseseisev vallasasi, mis on ühendatud peaasja ühise majandusliku eesmärgiga ja teenib peaasja; Peaasi Nii kinnis- kui ka vallasasi); 1.1.3. Asja osad Asja osad on kas olulised või mitteolulised; reaalosa või mõtteline osa. Asja oluline osa on selle koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või selle olemus muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa ola eri isikute omandis. 1.1.4. Päraldised
juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. 2.Asjade liigitus: Asjad- materiaalsed kehalised esemed, objektid rakendatakse ka loomade kohta. On kinnisasjad- piiritletud maatükk ühes sellel oleval hoonete, ehitistega, liikumatu vara. Ning vallasasi- liikuv vara. 3.Päraldis. Esemest saadav kasu, asja hindamine, asjaga seotud kulutuste liigid: Nt müüakse kinnisasi, dokumendid siis päraldises. Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. 4
1. LOENG 8. saj ekr - 6. saj ehk rooma õigus kehtis ligi 1300 aastat Rooma õiguse tähtsus: - ajalooline väärtus, sest rooma õigus on osa euroopa kultuurist - oluline verstapost inimkonna arengus - taustaks kogu kaasajalisele õigusele (tsiv õigus) Tähtsaim panus: Rooma õigus lõi suure hulga klassifikatsioone (lepingud, omandid jne) Rooma õiguse filosoofiline alus - aluseks kreeka filosoofia (tähtsaim Seneca stoitsism) stoitsismi filosoofia - läheb nagu läheb ja sellega peab leppima 2 koolkonda: anglo-ameerika ja kontinentaal õigus Rooma õiguse vead: 1) väga individualistlik ehk puuduvad arusaamad juriidilisest isikust 2) mõnikord keerulisem kui vaja 3) rooma õigus tegeleb väga vähe juriidiliste tagajärgedega Omavad tähtsust rooma õiguse seisukohalt: - kuningate aeg, ld k rex; 753 ekr - 510 ekr ab urbe condita linna loomisest saadik - vabariigi aeg; 510 ekr - 27 ekr tekivad esimesed riiklikud võimus...
56) Näitab näiteks omandiõiguse suurust kogu asjale. Vastavalt sellele pannakse paika kasutuskord kaasomandi puhul. Praktikas on kaasomandis eelkõige kinnisasi, kuid võib olla ka vallasasi (arvuti, auto). Võib jaotada ka reaalosadeks (maatükk näiteks; kahekorruselist maja saab jagada kaheks osaks, kui seatakse korteriomand korterid on eraldi omandis, kõik ümbritsev on kaasomandis). Asja päraldised §57. Päraldis 22 (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (3) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti
56) Näitab näiteks omandiõiguse suurust kogu asjale. Vastavalt sellele pannakse paika kasutuskord kaasomandi puhul. Praktikas on kaasomandis eelkõige kinnisasi, kuid võib olla ka vallasasi (arvuti, auto). Võib jaotada ka reaalosadeks (maatükk näiteks; kahekorruselist maja saab jagada kaheks osaks, kui seatakse korteriomand korterid on eraldi omandis, kõik ümbritsev on kaasomandis). Asja päraldised §57. Päraldis (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (3) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi.
murdosana asjast.( Kui kinnisasjal on 2 omanikku ja omand on mõttelises ühenduses, siis jagatakse murdosa) 228. Mille poolest erinevad reaalosa ja mõtteline osa? reaalosa on piiritletud:nt kahele omanikule kuulub kinnisosa võib piiri vahele teha, mõttelise osa puhul piiri vahele teha ei saa ja võib kasutada kogu asja. Mõtteline osa on ka kaasomandid, ühisomandid jne. 229. Mis on päraldis? vallasasi,millel on seos peaasjaga.(korter on kinnisasi, aga võtmed, mis käivad kinnisasja juurde teenivad peaasja).(viiul ja poogem-päraldis)Ka dokumendid on päraldis. [(2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (3) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti] 230. Miks on päraldis reguleeritud?
mida saab vallata ja käsutada Eksamiküsimus: asendatav asi - vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused (raha, vesi). Tahad saada samas väärtuses - Laen asendamatu - individuaaltunnustega. Kui tahad saada sama asja - Rent äratarvitatav asi - kohv mõtteline osa - väljendatakse murdosana asjast, mõtteline osa ehk piiritlemata Päraldis - vallasasi, teenib peaasja (autovõti on päraldis, autodokumendid) miks on vaja päraldist? et neid ei saaks eraldi müüa Kasu - esemest saadav vili (ka õigusvili ntks. korterit välja üürides saadav raha) kulutus: 1) vajalik - säilitatakse eset (katuse parandamine) 2) kasulik - eset parendatakse (lagede värvimine) 3) toreduslik - kui taotletakse eseme mugavust (ilus lamp) Väärtus - harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind ehk turuhind. erineb müügihinnast.
(alaealised, puudega jms), teovõimetud (antud olukorras otsustusvõimetud?). Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Füüsilise isiku teovõime on võime teha iseseisvalt kehtivaid kehtivaid tehinguid. 2) Asjade liigitus Kinnisasi piiritletud maatükk koos sellel olevate hoonetega Vallasasi liikuv vara 3) Päraldis. Esemest saadav kasu, asja hindamine, asjaga seotud kulutuste liigid Päraldis on vallasasi, mis kuulub peaasja (kinisasja) juurde, teenib peaasja, mood komplekti. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Hindamine: turuhind keskmine kohalik müügihind Isikust lähtuvalt valdaja eriline huvi
võivad minna vastuollu üldiste huvidega. II loeng ❏ Asjad ---> vallasasjad ja kinnisasjad (kinnisasi - piiritletud maatükk, kantud kinnistusraamatusse). ASJAL VÕIB OLLA MITU KAUDSET VALDAJAT. ❏ Esemed: asjad, õigused ja muud hüved. Muud kehalised esemed, mis ei ole kinnisasjad ehk maatükid, on vallasasjad. ❏ Päraldis (принадлежность) - eraldiseisev vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ja on peaasjaga ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa. ( Ntettevõtte juurde kuuluvad masinad on ettevõtte päraldised) ❏ Vara - kellelegi kuuluvad asjad ja rahas hinnatavad õigused ning kohustused, miski väärt omav. Ehitis ei ole kinnisasja oluline osa, on püstitatud mööduvaks otstarbeks, ei ole püsivalt ühendatud. ❏ Omand on asjaõigus
Eraõigus. Korraldab üksikute inimeste või ühiskondlike gruppide omavahelisi suhteid. Reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte vahelisi suhteid. Tsiviilõigus. Reguleerib füsilise ja juriidilise isiku õigus- ja teovõimet, isiku esindatust ja eestkostet, perekonna-, pärimis-, omandi-, lepingu-, võla ja kahju hüvitamise suhteid. Haldusõigus. Valitsemisõigus, reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest. Finantsõigus. Sisaldab eeskirju, mille järgi riik ja omavalitsused koguvad ja kasutavad raha oma ülesannete teostamiseks. Protsessiõigus. Menetlusõigus. Määrab kindlaks kohtupidamise korra ehk selle, milliste reeglite järgi toimub õigusemõistmine. Õiguse allikad: Õiguslikud tavad. Osa tavanorme säilisid traditsioonilisel kujul. Leping. Kohtulahendid ehk kohtupretsedendid. Kohus loob oma otsusega õigust. Õigusteadlaste arvamused. Kohtunike mitteametlikud ...
Reaalosa ja mõtteline osa-reaalosa on piiritletud:nt kahele omanikule kuulub kinnisosa võib piiri vahele teha, mõttelise osa puhul piiri vahele teha ei saa ja võib kasutada kogu asja. Mõtteline osa on ka kaasomandid, ühisomandid jne. Päraldis-on vallasasi, iseseisev vallaasi,millel on seos peaasjaga.(korter on kinnisasi, aga võtmed, mis käivad kinnisasja juurde teenivad peaasja).(viiul ja poogem-päraldis)Ka dokumendid on päraldis. Miks on reguleeritud? Päraldis ei saa kuuluda kellelegi teisele, see kuulub sellele, kellele kuulub kinnisasi. (1) Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. Asendatav asi – Asendamatu asi-mingi individuaaltunnustega asi, millel on iseseisvalt tunnused. Nt:pastakas-asendamatu. Tool millel istute-asendamatu. Miks selline liigitus
Sellised asjad on näiteks maapinnale mängijate paigutatus keeglirada või isikliku kasutusõiguse alusel asuv tehnovõrk koos selle juurde kuuluvate tehnorajatistega. 1 Tiivel, R. (2003). Asjaõigus. Tallinn: Juura. 165 lk. 2 Asjaõigus. – Claudius Õigusbüroo. [WWW] http://www.claudiuslaw.com/et/oigusteenused- asjaoigus#kinnisomand 4 Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele. Päraldis on asi mis oma olemuselt on vallasasi, teenib kinnisasja olemata ise selle osa ning omamata peaasjata iseseisvat kasutusotstarbet, näiteks trepp. Kinnisomandi päraldisele ulatumise tingimuseks on, et päraldiseks ololev asi peab kuuluma peaasja omanikule ja et päraldiseks olemine ei ole lõpetatud. Päraldiseks oleva asja ajutine lahutamine peaasjast ei lõpeta päraldiseks olemist. 3 1.1.2. Kinnisomandi horisontaalne ulaus
Kirikus abielludes peab olema ristitud ja leeritud 1 kuu peale avaldise andmist saab abielluda. Abielluda ei saa siis kui : On juba abielus Teovõimetud Samasoolised Sugulased Ühte perre lapsendatud lapsed Lapsendaja ja lapsendatu ei tohi ka abielluda Lahtutakse perekonnaseisuametis ja kohtus Perekonnaseisuametis lahutatakse siis kui mõlemad osapooled on nõus puuduvad vaidlused perekonnaseisuametis toimub 1-3 kuud lahutus Perekonnaseisuamet annab välja akti ja tunnistuse kohus 1 kuulise leppimisaja. Perekonnanimi otsus: ühise nime kasuks , enda perenimi säilib enda nimi sidekriipsuga ja mehe nimi sellist nime saab valida ainult 1 pooltest. Lapsele topelt nime panna ei saa, Varalised õigused :ühisvara abielu ajal soetatud vara ja lahusvara enne abielu soetatud vara ja saadud enne abielu sõlmimist . Lahusvaraga teeb isik mida tahab, ühisvaraga tuleb teiselt ka nõusolekut küsid ja Kui üks isik on elanud teise kulul siis kohus seda ka arvest...
Ehitise olulised osad on asjad illest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatava asja oluliselt kahjustamata. Maaga ja ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole nende olulisteks osadeks. Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Hoone on katuse ja välispiiretega, siseruumidega ehitis. Rajatis on ehitis mis ei ole hoone. Päraldis on vallasasi mis olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmörgi ja sellele vastava ruumilise seaose kaudu. Päraldised on iseseisvad vallasasjad. Päraldise ja peaasja ühine eesmärk seisneb selles, et neid mõlemaid kasutatakse koos ühiseks otstarbeks, kusjuures päraldisel on abistav fuktsioon. Asja oluline osa ei ole päraldis. Eeldatakse et asja koormamise ja võõrandamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi
eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt lukk ja luku võti, viiul ja poogen) (vt TSÜS §57 lg 1). Päraldiseks olemise üheks oluliseks tingimuseks on ühise majandusliku eesmärgi olemasolu. Selle puudumisel ei saa asjal olla ka päraldist (nt kui vabriku ehitamine on veel pooleli, siis ei ole kohaletoodud masinad päraldiseks, sest hoonet ei saa veel ettenähtud eesmärgil kasutada). Ehitise päraldisena on käsitletud ka pilt-tapeete. Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta (vt TSÜS §57 lg 2). Sõnast "käibes" tuleneb, et selles sättes on silmas peetud valitsevat arvamust, mitte aga asjaosaliste (nt maatüki omanik ja hüpoteegi pidaja) kokkulepet. Päraldis ei pea kuuluma peaasja omanikule (TSÜS §57 lg 3). Põllumajandusliku kinnisasja päraldiseks on muuhulgas selle majandamiseks kasutatav inventar, masinad ja kariloomad, samuti maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise
Samuti jaotatakse asju veel: Äratarvitatavad asjad mida saab ära tarvitada. (küttepuud, söök jne) Äratarvitamatud asjad mida ei sa ära tarvitada. (raadio, telekas jne) Saab veel eristada: Asendatavad asju mida saab asendada (suusad, rattad jne) Asendamatud asju mida ei saa asendada (maalid, skulptuurid jne) Eristatakse veel: Peaasi Asjad mis käivad koos ja käsikäes. (Viiul ja poogen; kitarr ja selle kott Päraldis jne) Asja kasutamisest saadav kasu on Vili. Loodusvili puit, seened, taimed. Õigusvili - see on kasum mis tekkib teatud asjade puhul. (Välja laenatud raha mille tagasi maksmisele lisandub intress millest laenaja saab kasu) Asjaosad: Mõtteline asjad mida jagatakse mitme inimese või pere vahel. (treppikoda, ühisesik jne) Reaalne Konkreetne asi. (Korter, auto jne) Omand ja omandi kaitse. Omand koosneb 3 õigusest. Vallata
koostisosa, aknad, uksed jne, kõik nö kruvitavad asjad sinna ei kuulu) Mõtteline osa – piiritlemata, selle suurus väljendatakse murdosana asjast (abikaasade ühisomand) Mõttelise osa vastand on reaalosa. Reaalosa – on kindlalt piiritletud, füüsiliselt (?) Päraldis – vallasasi, mis teenib peaasja huve (näiteks autovõti, auto on peaasi ja võti on vallasasi, päraldis reguleerib selle, et automüüja ei saaks nõuda võtme eest eraldi raha). Päraldis ei saa kuuluda kellelegi teisele, see kuulub sellele, kellele kuulub kinnisasi. Asendatav asi – Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused (EKSAMIL). (liiv, muld,raha) Asendamatu asi – individuaalsete tunnustega asi (N. Punane tool, individuaalsete tunnustega, minu pliiats) Miks sellist liigitust vaja?- sellest sõltub lepingu liik. Nt laenuleping ja üürileping. Asendatav-
Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ehitise olulised osad on asjad, millest need on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata (nt küttesüsteem, mört hoone kivide vahel jne). Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (nt 1/3 mõttelist osa elamust). Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Peaasja ja päraldise ühine majanduslik eesmärk seisneb selles, et neid mõlemaid kasutatakse koos ühiseks otstarbeks, kusjuures päraldisel on abistav ülesanne. Päraldise näited: raamatukogu päraldis on sealsed riiulid; veesõidukite päraldis aerud, ankrud, köied, purjed.
Oluline osa – koostisosa (kasutatakse üürilepingu puhul, mida üürnik kaasa saab võtta – kinnisasja koostisosa, aknad, uksed jne, kõik nö kruvitavad asjad sinna ei kuulu) Mõtteline osa – piiritlemata, selle suurus väljendatakse murdosana asjast (abikaasade ühisomand) Mõttelise osa vastand on reaalosa. Reaalosa – on kindlalt piiritletud, füüsiliselt (?) Päraldis – vallasasi, mis teenib peaasja huve (näiteks autovõti, auto on peaasi ja võti on vallasasi, päraldis reguleerib selle, et automüüja ei saaks nõuda võtme eest eraldi raha) Asendatav asi – Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused (EKSAMIL). (liiv, muld,raha) Asendamatu asi – individuaalsete tunnustega asi (N. Punane tool, individuaalsete tunnustega, minu pliiats) Miks sellist liigitust vaja?- sellest sõltub lepingu liik. Asendatav-
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-.... ; mõistetakse ka sageli tervet corpus iuris civiles't, kus kõrvuti nii eraõiguse, karistusõiguse kui ka avaliku õiguse normid Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud · Periodiseerind riigivõimu vormide alusel o Kuningate e rexide aeg(75...
Rahvusringhäälingu seaduse järgi järgmine: Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi. 7. Esemed. Esemete liigitus. Asi. Kinnisasi. Vallasasi. Asja oluline osa. Kinnisasja oluline osa. Ehitise oluline osa. Asja mõtteline osa. Päraldis. Vili. Loodusvili ja õigusvili. Esemele tehtud kulutused. Vajalikud kulutused. Kasulikud kulutused. Toreduslikud kulutused. Eseme väärtus. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), kõik ülejäänud on vallasasjad ehk liikuvad asjad (nende asukohta saab ruumis muuta).
eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. (2) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ruumis pole oluline osa nt tool..Mõtteline osa on piiritlematu § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. § 57. Päraldis (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (3)Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Päraldises kuulub asi omanikule. § 63. Kulutused
Ütleme, et kinnistul on maja, siis kellelegi ei kuulu reaalselt mingi korrus; kui ära põleb ülemine, on seal elanud iskul õigus ka alumisele. Korteriomand omanik on reaalosa omanik, samal ajal on õu, katus jms kaasomandis. Omanikul on suurem vabadus oma korteri eest vastutamisel. TsÜS §56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. 4.2.4. Asja päraldised TsÜS §57. Päraldis (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (3) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi.
Ütleme, et kinnistul on maja, siis kellelegi ei kuulu reaalselt mingi korrus; kui ära põleb ülemine, on seal elanud iskul õigus ka alumisele. Korteriomand – omanik on reaalosa omanik, samal ajal on õu, katus jms kaasomandis. Omanikul on suurem vabadus oma korteri eest vastutamisel. TsÜS §56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. 4.2.4. Asja päraldised TsÜS §57. Päraldis (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (3) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi.
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes. TsÜS normid võib jaotada 4-ks: isikud (füüsilised, juriidilised); esemed; tehingud; tsiviilõiguste teostamine. TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi, kostja - isik, kelle va...
eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata nt katus (TsÜS § 55 lg 1). Osad peavad olema juba paigaldatud ehitisse. Näilised osad Vallasasju võib ühendada maatükiga mingil mööduval eesmärgil või kuulub vallasasi teisele isikule. Näiliselt on asi maatükiga ühendatud. Näilised osad, millel säilib õiguslik iseseisvus, kuigi nad on ühendatud maaga. 7. Päraldise mõiste TsÜS § 57 lg 1 - päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asi lakkab olemast päraldis selle lahutamisel peaasjast, kui ühtlasi on väljendatud õigustatud isiku tahe lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides (TsÜS § 61 lg 1). Oluline on siin püsivus ja tahe. NB
osa häviks või oluliselt muutuks. (2) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ruumis pole oluline osa nt tool..Mõtteline osa on piiritlematu § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. § 57. Päraldis (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (3) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Päraldises kuulub asi omanikule. § 63. Kulutused
res quae usu consumuntur (äratarvitatavad asjad) res quae sine interitu dividi non possunt (asjad, mida ei ole võimalik jagada ilma hävitamata) res mobiles-res immobiles (vallas- ja kinnisasjad) Asja liigitustest erinev, ent asjaõiguse mõismise seisukohalt tähtsad on ka: koostatud asi (corpus ex contingentbus) näiteks laev, maja asjade kogum (corpus ex distantibus) näiteks loomakari, raamatukogu asja osa (pars) päraldis (näiteks maamajapidamises instrumentum fundi) ja peaasi vili (fructus) - laps Asjaõigus - ius in rem (actio o rem) Õigused võõrale asjale: Superficies - hoonestusõigus Pant (pignus etc) Servituudid OMAND - dominium, proprietas Omandiõiguse elemendid: 1. Valdusõigus - ius possidendi 2. Kasutusõigus - ius utendi 3. Käsutusõigus - ius dispondend Erinevus omandi ja valduse vahel on see, et omanik ei kaota oma omandit lihtsalt sellepärast, et ta ei
majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt lukk ja luku võti, viiul ja poogen) (vt TSÜS §57 lg 1). Päraldiseks olemise üheks oluliseks tingimuseks on ühise majandusliku eesmärgi olemasolu. Selle puudumisel ei saa asjal olla ka päraldist (nt kui vabriku ehitamine on veel pooleli, siis ei ole kohaletoodud masinad päraldiseks, sest hoonet ei saa veel ettenähtud eesmärgil kasutada). Ehitise päraldisena on käsitletud ka pilt-tapeete. Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta (vt TSÜS §57 lg 2). Sõnast "käibes" tuleneb, et selles sättes on silmas peetud valitsevat arvamust, mitte aga asjaosaliste (nt maatüki omanik ja hüpoteegi pidaja) kokkulepet. Päraldis ei pea kuuluma peaasja omanikule (TSÜS §57 lg 3). Põllumajandusliku kinnisasja päraldiseks on muuhulgas selle majandamiseks kasutatav inventar, masinad ja kariloomad, samuti maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamiseks
Asjad on tihtipeale omavahel majanduslikult seotud nind selle majandusliku seose alusel jaotatakse asjad peaasjadeks ja päraldisteks. Päraldiseks on selline vallasasi, mis ei ole peaasja osa, kuid mis teenib peaasjaga ühist majanduslikku eesmärki. Peaasja ja päraldise vahekord on väga oluline, kuna peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui just seadusega, eriti aga lepinguga, pole ette nähtud teisiti. Seega võime öelda, et päraldis jagab peaasja saatust. Müüakse peaasi, eeldatakse, et ka päraldis läheb üle. Seaduses eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldist. Seadus loetleb päraldistena teatud asju konkreetselt. Nii on seaduse järgi päraldiseks asjale kõik asjaomandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid, plaanid jne (eraldi nende eest tasu võtta ei saa)
1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus. Jaguneb avalik õigus ja eraõigus-kviriitlik õigus, rahvaste õigus suhted roomlaste ja mitee roomlaste vahel(lepingud), magistraatide õigus, loomulik õigus- sai korrigeerida positiivset õigust 2. Rooma õiguse allikate liigid Tavaõigus,magistraatide ediktid,juristide tegevus,seadused,senati otsused,imperaatorite korral...
neid, mida saab omada ainult inimene. 18. Mida tähendab õiguse objekt? Selgita! Õiguse objekt – kõik, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Võib olla kehaline või mittekehaline. Mittekeh on nt õigused, nõuded jm objektiivsed väärtused. Ese – asjad, õigused, muud hõved mis võivad olla õiguse objektiks. Asi – kehaline ese. Võivad olla nt kinnis- ja vallasasjad, asendatavad ja asendamatud, äratarvitatavad või äratarvitamatud, jagatavad või jagatamatud. Päraldis – vallasasi, mis on peaasja oluline osa ning teenib seda. Õiguse obj võib olla hüve, inimese elu või tervis. See on materiaalne, vaimne või sotsiaalne hüve, mille puhul ja millega ühenduses üldse tekib ühiskondlik side inimeste vahel õigussuhtes. Vallasasjad on kõik esemed, mis ei ole maatükiga seotud – sõidukid, kodumasinad, raamatud, loomad jn .Kinnisasjad on maa koos selle oluliste osadega (sellega alaliselt seotud ehitised nt krunt ja sellel asuv
eesmärgi olemasolu. Selle puudumisel ei saa olla asjal ka päraldist. Näiteks kui vabriku ehitamine on veel pooleli ei ole kohale toodud masinad päraldiseks, sest hoonet veel ettenähtud eesmärgil kasutada. Ehitise päraldisena on käsitletud ka pilttapeet. Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. Sõnast käibes tuleneb, et selles sättes on silmas peetud valitsevat arvamust mitte aga asjaosaliste kokkulepet. Näiteks maatüki omanik ja hüpoteegi pidaja. Päraldis ei pea kuuluma peaasja omandile. Põllumajanduse kinnisasjaks on päraldiseks muuhulgaks inventar see hulgas masinad ja kariloomad ja maatüki saadused mis on vajaliku majandamise jätkamiseks järgmise saagini. Kasu hõlmab vilja kõrval ka eseme kasutamisest saadavat eeliseid. Asjaõigus seaduses asjavilju ja õigusvilju.Asjavilja all mõistetakse asjast loodusjõul või inimese kaasabil saadavaid saadusi. Samuti õigussuhte tõttu asjast saadavat tulu. Õigusviljaks on aga tulu, mida
Kui ei ole oluline asi, siis see ei oma õiguslikku tähendust. Kui nt mööbli asjus ei ole midagi öeldud, siis need ei ole. PM peab ühendatud olema vmt. Pg 56 mõtteline osa on tüüpiliselt see, kui mingi asi on kaasomandis. See mõtteline osa on osa õigusest kogu asjale, mille alusel määratakse kindlaks kasutuskord. 4.2.4 Asja päraldised Mõiste - Pg 57. See on mingi vallasasi, mis ei ole peaasja osa, kuid ometi teenib teda ruumilise seose ja majandusliku eesmärgi kaudu. Kui ta on päraldis ära määratletud, siis ta kuulub juurde. Päraldis jagab peaasja saatust (nt viiul ja poogen). Päraldis on füüsiliselt eraldatav. Ta on vallasasi. Pg 56-57-58-59. Kui on nt ostetud kinnistu, kanne kinnisturaamatus tehud ja ostja võtab valduse üle... Päraldis on 57-3 ... midagi sihukest. 4.3 Kasu, koormised ja kulutused 4.3.1 Kasu Tsüs pg 62 On viljad ja kasutuseelised. Vili on igasugune asjast saadav tulu. Kuid iga tulu ei ole vili. 1. Asja viljad a
Kui nt mööbli asjus ei ole midagi öeldud, siis need ei ole. PM peab ühendatud olema vmt. Pg 56 – mõtteline osa on tüüpiliselt see, kui mingi asi on kaasomandis. See mõtteline osa on osa õigusest kogu asjale, mille alusel määratakse kindlaks kasutuskord. 4.2.4 Asja päraldised Mõiste - Pg 57. See on mingi vallasasi, mis ei ole peaasja osa, kuid ometi teenib teda ruumilise seose ja majandusliku eesmärgi kaudu. Kui ta on päraldis ära määratletud, siis ta kuulub juurde. Päraldis jagab peaasja saatust (nt viiul ja poogen). Päraldis on füüsiliselt eraldatav. Ta on vallasasi. Pg 56-57-58-59. Kui on nt ostetud kinnistu, kanne kinnisturaamatus tehud ja ostja võtab valduse üle... Päraldis on 57-3 ... midagi sihukest. 4.3 Kasu, koormised ja kulutused 4.3.1 Kasu Tsüs pg 62 On viljad ja kasutuseelised. Vili on igasugune asjast saadav tulu. Kuid iga tulu ei ole vili. 1. Asja viljad a
I Sissejuhatus asjaõigusesse Asjaõiguse allikad Asjaõigus sisaldub valdavalt AÕS-s. Kuna nimetatud seadus oli uue eraõigusliku korra esimeseks seaduseks, tuli sellesse võtta ka osa selliseid sätteid, mis eeskujuks olnud BGB-s asusid üldosas( eriti asju puudutavad sätted: asi, oluline osa, päraldis jne). Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis
Kinnisasja oluliseks osaks ei ole- võõrale maale asjõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis; maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. ASJA päraldised Päraldis on alati vallasasi, mis ei ole peaasja oluline osa. Küll aga kuulub peaasja juurde, teenib seda ning on sellega seotud ühise majandamise eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seotuse kaudu. Peaasi võib olla nii kinnisasi kui ka vallasasi. Päraldis jagab kinnisasja saatust. Kui ostad peaasja on õigus osta ja saada ka päraldis. Mitte vastupidi. Kasu ja koormised, kulutused KASU kasu on asjast saadav igasugune tulu. Kasu jaguneb kaheks: viljad ja kasutuseelised. Viljade liigitus: asjaviljad- vahetuasja vili ehk loodusvili. Üks asi annab tulu teise asja tekkimise kaudu; kaudne ehk asja õigusvili- See tulu, mida asi annab õigussuhte kaudu. Renditulu.
· Juriidiline isik · Riigi oma · Kohalik omavalitsus · Avalik-õiguslik juriidiline isik (näiteks Tartu Ülikool) Asjade liigitus: · Kinnisasjad ja vallasasjad · Üldine asi (õhk), avalik asi (tänav) ja eraasi (telefon) · Asendatav ja asendamatu asi · Ära tarvitatav (õun) ja ära tarvitamatu asi (maja?) · Jagatav (plastiliin) ja jagamatu asi (mobiiltelefon) Asja osad: · Tervik · Reaalosa · Mõtteline osa · Asja oluline osa · Päraldis ei ole asja oluline osa, kuid teenib seda. (viiuli poogen) · Vili asja kasutamisest saadav tulu. 1. Õigusvili 2. Loodusvili Asjaga seotud kulutused: · vajalikud · kasulikud · toreduslikud · vara isikule kuuluvad asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. · Valdus kui mingi vara on kellegi kasutada. See võib olla heauskne ja pahauskne. Iga inimene võib oma valdust kaitsta, kuid ei tohi ületada hädakaitse piire.
Esemed on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Õiguse objektid on nii kehalised esemed (-asjad: kinnis/vallas, asendatavad/asendatamatud, jaotatavad/jagamatud jne) kui mittekehalised esemed (õigused, nõuded, objektiivsed väärtused nt elektri tootmine) või asjade kogum (moodustavad ühe nimetuse all õiguste ja kohustuste suhtes ühe eseme). Õigused ja kohustused, mille esemeks on peaasi, laienevad üldjuhul ka päraldisele., Seega on päraldis õiguse objekt. Päraldis ise on vallasasi, mis, olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Õiguse objekt on tihedalt seotud subjektiivse õiguse kandjaga. Kui subjektiivne õigus on tõepoolest kooskõlas õigust omava õiguse subjekti huviga, võib nimetada õiguse objekti ka hüveks. Õiguse objektiks võib olla ka inimese elu ja tervis. Inimese jaoks kujutab elu suurimat väärtust.
oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 mõttes. Sellega lakkavad vallasasjad iseseisva õiguskäibe objektina olemast ning tekib uus asi, s.o kinnisasi. 3-2-1-84-06: Kinnisasja päraldisteks on ka selle kohta käivad dokumendid (kaardid, plaanid jne), seetõttu asja müümisel tuleb lisaks asjale endale anda üle ka selle päraldiseks olevad dokumendid. TsÜS § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. § 57. Päraldis (3) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (4) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (5) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi.
10. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes: kinnisasi ja vallasasi, asendatav asi, äratarvitatav asi. Asja osad on: Mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud. Vastavalt asjade omavahelisele majanduslikule seosele eristatakse peaasju ja päraldisi. Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused. Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile. - - 1. Vallasasjad ja kinnisasjad.. Kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa, olulised osad on sellega
a. neid, mida saab omada ainult inimene. 5. Õiguse objekt Õiguse objekt – kõik, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Võib olla kehaline või mittekehaline. Mittekeh on nt õigused, nõuded jm objektiivsed väärtused. Ese – asjad, õigused, muud hõved mis võivad olla õiguse objektiks. Asi – kehaline ese. Võivad olla nt kinnis- ja vallasasjad, asendatavad ja asendamatud, äratarvitatavad või äratarvitamatud, jagatavad või jagatamatud. Päraldis – vallasasi, mis on peaasja oluline osa ning teenib seda. Õiguse obj võib olla hüve, inimese elu või tervis. See on materiaalne, vaimne või sotsiaalne hüve, mille puhul ja millega ühenduses üldse tekib ühiskondlik side inimeste vahel õigussuhtes. TEEMA V: ÕIGUSE RAKENDAMINE 1. Õiguse "täpsus" ja õiguse realiseerimine Õiguse täpsus ehk arusaadavus puudutab situatsiooni, elulisi asjaolusid, mida õigusega korrastatakse. R
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
