M ja F abiellusid abieluvaralepingut sõlmimata. Laulatuse järel üleantud kingituste hulgas oli ka F-i ema kaasa toodud televiisor. Paar kuud pärast abiellumist, kui M viibis komandeeringus, kurtis F naaber E-le, et M-le tundub televiisor olevat olulisem perekonnast. E soovitas M-i äraolekut kasutades televiisor talle müüa, mida F ka tegi. Komandeeringust tagasi jõudnud M nõudis E-lt televiisori väljaandmist. Kas nõue on õigustatud? 1. Lähteküsimus Kas M võib nõuda E-lt televiisori väljaandmist? 2. Nõudealuste leidmine Leida tuleb nõudealused, mille alusel võiks hageja kostjalt nõuda asja üleandmist. M-i ja E vahel ei ole lepingulisi suhteid, seega langevad ära võimalikud lepingust tulenevad nõuded. Alusetu rikastumise nõuetest võimaldab nõuda asja üleandmist VÕS § 1028, kuid see eeldab, et hageja ja kostaja vahel oleks asi üleantud kohustuse täitmiseks – sellist üleandmist M-i ja E vahel ei ole toimunud. Asja üleandmist võib n...
Omand Omand (dominimum) on instituut ja tekkelt esimene asjaõigus Omand on suurim ja üldiseim õigus asjale, mis isikul võib asja üle olla. Asjaõigus mõistab termini „omand” all omandiõigust, mitte õiguse objekti – asja (st eraomand on eraõigusliku isiku omandiõigus, mitte eraisiku asi). Omandi käsitlus asjaõiguses jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa sätestab ühised põhimõtted omandi liikide kohta, eriosa vallas- ja kinnisomandi tekke ja erinevad alused ja mahu. Omand jaguneb lähtuvalt omandi esemest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest kas omandi esemeks on vallas- või kinnisasi. Omandi mõiste AÕS § 68 lg 1- Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Mõiste elemendid: Täielik võim asja üle - Omaniku õigus asjaga teha mida tahab, siiski on aina rohkem p...
Nõukogu võib juh liikme tagasi kutsuda ja uue juhatusse panna, see õigus on olemas küll. 2. hagi võ vastu (võ kui kostja)- kõik nõuded tuleb esitada p menetluse raames. Kui ei saa enam esitada hagimenetluses, mis on esitatud, aga kus pole veel otsust, seal tuleb men lõpetada ja nõue tuleb esitada p men-s § 43 lg 2. kui otsus on tehtud- võimalik selle peale edasi kaevata § 43 lg 5- see tuleb lõpuni vaielda. Haldur saab võ asendada. Juhul kui on võ vastu esitatud vindikatsiooninõue (mitte rahaline nõue), siis see tuleb lõpuni vaielda. P men käsitleb rahalisi nõudeid, muid nõudeid peab väljaspool men- lep täitmise nõuded, vindikatsiooninõue. Maksunõue- see tuleb ka lõpuni vaielda. 1.8.3 Lepinguliste kohustuste täitmine p men kaudu käsitletakse rahalisi nõudeid! Võib olla ka muid nõudeid- nt vindikatsioon (ei ole p men-s esitatav nõue). Lepinguliste kohustuste täitmise nõue- mis neid saab? Kui võ on ehitaja, sõlminud tvl, peab midagi valmis ehitama
Kaasomaniku üldõigusjärglase suhtes kehtivad kaasomanike kokkulepped ka ilma sissekandmiseta. Kokkulepped tuleb kanda kinnistusregistri osa kolmandasse jakku omandi kohta käiva märkusena. Korteriomanike üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid korteriomaniku õigusjärglase kohta kehtivad kinnistusraamatusse kandmata. Lk 160-178 Omanikul on omandi kaitseks petitoorsete nõuete vindikatsiooni- ja negatoornõude esitamise õigus. Vindikatsiooninõue on tähtsaim omandi kaitse vorm. Tegemist on asjaõigusliku nõudega. Omandi kaitse nõue saab omandit kui absoluutset õigust vahetult kaitsta igaühe vastu. Nõude saab maksma panna vahetult rikkuja suhtes või pöörduda nõudega kohtu poole, esitades vindikatsiooni- või negatoorhagi. Nõuded on võrdselt kehtivad nii kinnisasjade kui ka vallasjade suhtes. Omandi kaitse nõue on suunatud omandi mõne elemendi taastamisele ja vajadusel omandi tunnustamisele.
1.PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku...
Kaasuse lahendamine 1. Loengud ei ole kohustuslikud, aga küll soovitakse nendes käia 2. Seminarid on kohustuslikud. Kokku 7 seminari. Ettevalmistamine nagu TsÜSi seminarideks. Saadetakse enne kaasusi, mida on vaja seminari ajaks lahendada. 3. Kirjandust soovitab kindlasti lugeda AÕSes on 3 kategooriat:isikud, esemed (asjad ja õigused) ja tehingud. AÕS printsiibid: 1. Absoluutsuse põhimõte (päike) - õigused kehtivad absoluutselt igaühe suhtes , sõltumata sellest, kas keegi on kellegagi lepingut sõlminud või mitte. Igaüks peab aktsepteerima ja mitte rikkuda teise inimese omandiõigust. Absoluutse õiguse rikkumine viib aga relatiivse suhe tekkimisele (nt omaniku ja varguse vahel). 2. Publitsiteedi printsiip ehk avalikkuse põhimõte - on tehtud väljapoole nähtavaks. Valla...
ettenähtud juhtudel ja tingimustel ning õigeaegse ja õiglase hüvituse eest. Omandi kasutamist võib reguleerida seadusega niivõrd, kui see on vajalik üldistes huvides. 1.4.2. Vindikatsioonihagi ehk väljaandmishagi Vindikatsioonihagiga (AÕS § 80) saab asja välja nõuda võõrast ebaseaduslikust valdusest, kuid erinevalt valduse kaitse hagist tuleb omanikul siin tõendada omandiõigust, mis on tunduvalt raskem. Vindikatsiooninõue on omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusvastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valdusse üleandmise nõudega. Kui nõue ei sisalda valduse taastamise nõuet, ei ole tegemist vindikatsiooninõudega. 1.4.3. Vindikatiivsed kõrvalnõuded 1.4.4. Negatoorhagi Negatoorhagiga (AÕS § 89) saab kõrvaldada asja kasutamise ja käsutamise õiguse rikkumisi, mis ei ole seotud valduse kaotusega (naaberkinnistult tuleb paksu suitsu, naaberkorteris
eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? Nt kahju hüvitamine § 1044 lg 3, nt arsti vastutus, kus rikkunud lepingulist kohustust ja teisalt pannud toime ka delikti. Samasugune valikuõigus ka kutseõiguse kaasuste puhul. Nt A müüb B-le koera. A tahab B-lt koera tagasi. Suhte puhul saame eristada ML ehk kohustustehingut ja AÕL ehk käsutustehingut (mida on kaks). Kui mõlemad tehingud on tühised (Kot ja Kät), on A-l kaks varianti: AÕ-lik vindikatsiooninõue või alusetu rikastumise nõue § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 l 1. Vindikatshagi puhul peab A suutma ära tõendada oma omandiõiguse. ARN puhul sellist kohustust ei ole, seal piisab sellest, et A näitab, et andis B-le koera üle, st tegi soorituse. Mis saab kui A tühistab ML olulise eksimuse tõttu, st Kot on tühine. Kas siis samamoodi valikuõigus? AÕ-lik vindikats ei rakendu, kuna Kät ei ole tühine. A-l kaob ära koer
ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusel...
Aktsept on nõustumus sõlmida leping oferdis märgitud tingimustel. Aktsept võib olla märgitud otsese tahteavaldusega või kaudselt (mingi teoga, nt kauba ärasaatmine). Vaikimine või tegevusetus võib olla aktsept, kui see on nii kokku lepitud, tuleneb seadusest, pooltevahelisest praktikast või nende kutse- ja majandustegevuse valdkonnas kehtivatest tavadest. Tellimata asja saamisest majandus- või kutsetegevusega tegeleva isiku poolt ei teki üldiselt tarbijale mingit kohustust. Vindikatsiooninõue või nõue alusetu rikastumise alusel tekib, kui asja saatja ekslikult arvas, et tarbija asja tellis, ja tarbija sai või pidi aru saama eksimusest. Aktseptimise aeg, hilinenud aktsept Selleks, et leping lugeda sõlmituks, peab aktsept vastama oma sisult oferdile. Aktsepti hilinemisel ofert lõpeb. Kui oferent saab nõustumuse hilinemisega, loetakse nõustumus õigeaegselt ärasaadetuks, kui see oleks korrapärase edastamise korral jõudnud kohale õigel ajal.
vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele. Tegemist ei pea olema üksnes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega tsiviilõiguslikus mõttes. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-3-10, p 24). Märkides oma 11. aprilli 2011. a määruses, et KrMS § 38 lg 1 p-s 2 nimetatud tsiviilhagi esemeks ei pea olema kahjuhüvitise saamine, viitas kolleegium ühtlasi võimalusele esitada kriminaalmenetluses näiteks vindikatsiooninõue (asjaõigusseaduse (AÕS) § 80), alusetust rikastumisest tulenev nõue (VÕS § 1028 jj), kohustuse täitmise nõue (VÕS § 108). (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 16.) Sellele, et tsiviilhagis saab esitada näiteks alusetust rikastumisest tuleneva nõude on kolleegium osutanud ka hilisemas praktikas (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-69- 12, p 14)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
