selle lähiümbrust. Plaanile peaksid olema nende olemasolu korral kantud naaberhooned ja teed-tänavad. Tegelikult tuleks mõõdistada kõik huvi all oleval maa-alal paiknevad objektid. Nendeks võivad olla puud, põõsad, kivid, aiad- nii inimtekkelised kui looduslikud objektid. Tee puhul on lisaks muudele objektidele väga olulised ka projekteeritava tee trassiga ristuvad kraavid ja teed. Samuti peab plaanile kandma kõiksugused tehnovõrgud (vesi, elekter, kanalisatsioon, gaas). Mitmesuguste probleemide vältimiseks tuleks kindlasti maa-aluste trasside asukohad trassivaldajatega kooskõlastada. See teeb projekteerija ja hiljem nii geodeedi kui ka ehitajate elu lihtsamaks. Samuti väldib töö tellijal lisakulutusi lõhutud trasside korastamiseks. Projekteerimisaluse saamiseks tuleb teha välimõõtmised, et kõik objektid, mis projekteerijale huvi võiksid pakkuda, oleksid ära mõõdetud ning nende asukoht teada L-
............................................ 4 3. Planeerimislahendus .............................................................................................................................. 4 3.1. Kruntide hoonestusnõuded ............................................................................................................ 4 4. Tänavavõrk ja liikluskorraldus ................................................................................................................ 6 5. Tehnovõrgud .......................................................................................................................................... 6 5.1. Veevarustus .................................................................................................................................... 6 5.2. Elektrivarustus ................................................................................................................................ 6 5.3. Kanalisatsioon..................
väliskontuurid joonestatakse samuti murdjoontega kihile «HOONE» ning kinnitatakse hoone põhikontuuri külge. 22. Kuidas tähistatakse joonisel hoonete korruste arv ja otstarve? Hoone korruste arvu ja otstarbe määramisel lähtutakse välivaatlustest ja muudest kättesaadavatest andmetest. Sellise määrangu tulemused ei pea langema kokku hoone kohta ehitisregistris olevate andmetega. 23. Millisel alusel uuritakse maa-aluseid tehnovõrke? Maa-alused, sealhulgas veealused, tehnovõrgud kantakse maa-ala plaanile hierarhilises järjekorras välimõõtmiste, kaevude uurimisandmete, teostusmõõdistamise andmete, trassiotsijaga saadud tulemuste, tehnovõrgu valdajalt saadud andmete ja varasemate uurimistööde teostamisel saadud andmete alusel. Viimasest kahest allikast saadud informatsiooni tõepärasust kindlustatakse pistelise kontrolliga. 24. Kuidas kantakse maa-ala plaanile tehnovõrgud? Maa-aluste tehnovõrkude uurimine toimub ainult M 1:500 M 1:1000 teostatavate
..........................................................15 6.5. Truubid ja veeviimarid............................................................................................................ 16 6.6. Ehitised....................................................................................................................................17 6.7. Liikluskorraldusvahendid........................................................................................................18 6.8. Tehnovõrgud............................................................................................................................19 6.9. Maastikukujundustööd............................................................................................................ 20 6.10. Kulud kokku.......................................................................................................................... 20 7. objekti üldkulud..................................................................
........................................................................................... 6 3. Planeerimislahendus ........................................................................................................... 6 3.1 Kruntide hoonestusnõuded .......................................................................................... 7 4. Tänavavõrk ja liikluskorraldus............................................................................................ 8 5. Tehnovõrgud ....................................................................................................................... 8 5.1 Veevarustus ................................................................................................................. 8 5.2 Elektrivarustus ............................................................................................................. 8 5.3 Kanalisatsioon ....................................................................
Eesti Maaülikool Põllumajanduse- ja keskkonna instituut Keskkonnaplaneerimine- ja maastikukujundus Kalda tee 1c ja Ihaste 3 kruntide detailplaneering Ruumiline planeerimine PK. 0764 Koostas: Monika Lõuna Tartu 2016 Planeeringu olemus Planeering asub Annelinnas ning planeeringu ala on suurusega 3,7 hektarit. Lubatud suurim ehitusalane pind antud kavandatavale juurdeehitisele on 14 018 m2. Ihaste tee 3 krunt on hoonestamata ja Kalda tee 1c-l asub kaubanduskeskus Eeden ning parkla ning parkimis ehitis. Kavandatava juurdeehitise kõrvalasuvale krundile on plaanis rajada seitsmekorruselist hoonet, mille ülemised kolm korrus on mõeldud büroo pindadena või korteritena ning alumised neli korrust aga parkimismajaks.Ligipääs antud planeeringualale on Kalda teelt, Sõpruse puiesteelt ning Sõruse puiestee ja Ihaste tee üh...
riigivolikogusse juulis 1940 ning NSV Liidu Ülemnõukogusse jaanuaris 1941. Raplast on pärit Anton Vaarandi (1901 - 1979), ajakirjanik, kellele 1965. aastal anti Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus. Tänapäev. Rapla linna kiire areng algas tema nimetamisega rajoonikeskuseks 1950. aastal. Sellest ajast on linna elanike arv kasvanud üle 4 korra, ehitatud arvukald haldus-, teenindus- ja tootmishooneid, kommunaal- ja eramaju, välja arendatud tänava- ja tehnovõrgud. Rapla tööstust esindavad mujal asuvate ettevõtete tsehhid. Neist märkimisväärsemad on Tallinna Katsetehase "Estoplast" ning Tallinna Piimatoodete Kombinaadi tsehh.
Kalded antakse betooniga trapi suunas. 1.4.4 Aknad ja uksed Kasutatakse kolmekordse klaasiga pakett-klaasiga varustatud PVC aknaid. Uksed on täispuidust ning mõlemad välisuksed on soojustatud. 1.4.5 Katus. Katuselagi Vihmaveesüsteemid ja lumetõkete asukoha määrab paigaldav firma. Korsten laotaske punastest tellistest. Sees krohvitakse, katuse väljaulatuv osa kaetakse katusevärvi plekiga. 1.5 Tehnovõrgud ja rajatised 1.5.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Veemõõtja paigaldatakse esikusse, mis tuleb kindlasti maandada. Soe vesi saadakse boileriga. Välisveetoru paigaldatakse 1,8 m sügavusele maapinnast tihendatud kruusalusele, tagasitäide on suurem kui 300 ulatuse liivaga. Kanalisatsiooni tuulutus viiakse katusest välja. 1.5.2 Kõte ja ventilatsioon Põhiline küttevajadus rahuldatakse kamin-ahjuga. Lisaks puuküttele on ka majas elektriküte.
projektijuhtimisele, mis hoiab töödeportfelli hoonete ja rajatiste valdkonna vahel tasakaalus. Ettevõtte põhitegevuse toetamiseks on teenustevalikusse järk-järgult lisandunud tugitegevusi: teedehooldus, betoonitööd jms, mis annavad lisaväärtust ning tõhusust. Nordeconi spetsialistid pakuvad klientidele kvaliteetset ja komplektset teenust äri-, tööstus- ja ühiskondlike hoonete püstitamisel kui ka taristu vallas - teed, prügilad, tehnovõrgud, sadamarajatised. 1. Organisatsioonide tööjõukulude tootlikkus, inimkapitali tootlikkus ja nende muutus viimase kolme aasta jooksul Ettevõtte aruandeperioodi tööjõukulude nominaaltootlikkust vähendasid eelkõige paranenud kasumlikkuse tingimustest makstud suuremad tulemustasud. Võrreldavatel perioodidel on tulemustasude osakaal tööjõukuludes olnud oluliselt väiksem. Tööjõukulude tootlikkus: müügtulu/tööjõukulud EUR’ 000
....................................................................7 2.1.2. Kohtulahendiga seatud kitsendused.........................................................................7 2.1.3. Tehinguga seatud kitsendused .................................................................................8 2.2. Naabrusõigused ...............................................................................................................8 2.3. Teed ning tehnovõrgud ja –rajatised ...............................................................................8 3. SERVITUUT .........................................................................................................................10 3.1. Reaalservituut ................................................................................................................10 3.2. Isiklik servituut .....................................................................................
Asjaõigusseadus- kitsenduste talumine Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Asjaõiguseks on omandiõigus ning piiratud asjaõigused, milleks on servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Lisaks võib seaduses eelnevalt nimetatule sätestada ka muid asjaõigusi. Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seejuures juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Eraõiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta kinnisasja omaniku ja õigustatud isiku kokkuleppega. Kokkulepe kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, eelkõige servituudina. Avalik-õiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta või lõpetada ai...
Kontuuri sisse paralleelselt hoone pikema küljega märgitakse enam kui ühekorruseliste hoonete korral korruste arv ja leppelühend «H», mille alla lisatakse selgitav tekst (nt elamu puhul «E»; «hotell», «kirik», «garaaz» jne). 23. Maa-aluste tehnovõrkude uurimine toimub ainult M 1:500 M 1:1000 teostatavate uurimistööde korral või M 1:2000 puhul tellija erinõudel. 24. Maa-alused, sealhulgas veealused, tehnovõrgud kantakse maa-ala plaanile hierarhilises järjekorras välimõõtmiste, kaevude uurimisandmete, teostusmõõdistamise andmete, trassiotsijaga saadud tulemuste, tehnovõrgu valdajalt saadud andmete ja varasemate uurimistööde teostamisel saadud andmete alusel. Viimasest kahest allikast saadud informatsiooni tõepärasust kindlustatakse pistelise kontrolliga. 25. Tekst «orient» tähendab, et ebakvaliteetsete lähteandmete tõttu ei ole maa-aluse
tegurite tõttu *kõrge sündimuse tagajärjel linnarahvastik kasvab, kahaneb Suurlinnade kasv Aeglane, tekkivad Kiire, toimub megalopolised ülelinnastumisprotsess Linnastumisega kaasnevad *transpordi süsteemi *transpordi- ja sideliinide majanduslikud ja kujundamine ja haldamine puudumine sotsiaalsed probleemid *sideliinide, tehnovõrgud *elektri ja kanalisatsiooni *slummides kuritegevus ja puudumine slummidest tööpuudus *ülelinnastumine * kuritegevus * suur tööpuudus Linnastumisega kaasnevad *prügimajandus *prügimajanduse
Estplast EPS 80 parim materjal mõõduka kasutuskoormusega vundamentide ja soklite soojustamiseks. Estplast EPS 100 on mõeldud suure kasutuskoormusega pindade soojustamiseks: - suure koormusega betoonpõrandad - pinnasel paiknevad betoonpõrandad - betoonist plaatvundamendid - konstruktsiooniga betoonpõrandad 10 - ehitiste kaitse külmakerke eest - pinnases asuvad tehnovõrgud Eriti suure kasutuskoormusega konstruktsioonid peavad vastu pidama suurele lühi- ja pikaajalisele koormusele, olles samaaegselt minimaalse deformatsiooniga. EPS 200 soojusplaadid on suure koormustaluvuse, paindetugevuse ja niiskuskindlusega ning väikese soojusjuhtivusega. Estplast EPS 200 on mõeldud järgmiste konstruktsioonide soojustamiseks: - plaatvundamendid - tööstushooned - ladude põrandad - garaazide põrandad - parklad
või tegemata jätma. Võõrandamislepingud- müügileping, vahetusleping, kinkeleping. Kasutuslepingud- üürileping, rendileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping. Kinnisvara perekondlikes suhetes: abieluvaraleping, ühisvara, lahusvara. Pärimine- isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule.(seaduse järgi, testamendi järgi). Kitsendused:võõral maatükil viibimine, teed ning tehnovõrgud ja rajatised, veed, avalikud veekogud, mets. Kinnisasja kasutamisega seotud kitsendused: looduskaitseseadus, muinsuskaitseseadus, maapõeseadus, teeseadus, raudteeseadus, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, energiaseadus(elektrivõrgu, gaasivõrgu, kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus) Hind- kauba või teenuse eest küsitud, pakutud või tasutud summa. Maksuvus- tasu, mis on vajalik kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks.
§ 158 – 159 tehnovõrkude ja rajatiste talumise kohustus. Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. § 158. Tehnovõrgud ja -rajatised (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja
ladude planeerimine 13 Kauba käsitsemise seadmed (tõstukid jne) • hoiustamiskõrgus • vahekoridoride laius • maha- ja pealelaadimine ladude planeerimine 14 Kaubavoo liikumise trajektoor laos • otseläbivool • U-kujuline läbivool Liiklemiskorraldus territooriumil • Kasutatavad transpordivahendid • Kontoriruumide paiknemine • Parklad ladude planeerimine 15 Munitsipaalküsimused ja tehnovõrgud • asendplaan • liitumine sõiduteega • elektrivalgustus • veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte ladude planeerimine 16 Lao planeerimise eesmärgid • Planeerimise eesmärgiks on saavutada lao majanduslikult tulus ja efektiivne tegevus, mida võib lugeda ka konkurentsieeliseks. ladude planeerimine 17 Planeerimise erinevad etapid: • lao asukoha valik • hoonete, ruumide ja tehnoloogia planeerimine
ürituselt lahkuda enne, kui see läbi on. 2.4 Majutus Loodusmaja kompleks, külaniidu tee 12 Aastatel 2007-2008 investeeriti Aegna loodusmaja kompleksi 16,8 milj. krooni. Tehtud tööde käigus rekonstrueeriti metsavahi elamuhoone õppehooneks, räämas saunamaja lammutati ja ehitati uus. Lammutati ka räämas masinakuur ja kuur, asemele ehitati majutus- ja komandandihoone. Samuti rekonstrueeriti puurkaev, ehitati välja tehnovõrgud, väliköök/kamin koos varjualusega jm. 2008. aastal täienes kompleks viieteistkümne neljakohalise kämpinguga. Loodusmaja valisime endale suvepäevadeks majutuseks just sellepärast, et see sobib meie sihtrühma suurusega ning kuna Aegna on pisikene saar, ei ole majutusvõimalusi just väga palju. Lisaks sellele on Loodusmaja kompleksis võimalik läbi viia koolitusi, mis oli meile ka oluline. 2.5 Transport Reisilaev Monica, RIB-kaatrid.
Tehnovõrgud VESI Oluliseks oli Härjapea oja 14 saj. Annab ülemiste järv Tallinnale vett. 1867 alustati rekonst. Puittorud vahetati malmtorudeks. 1881-1883 laiendati ja ehitati Marina tänava pumpla ja Tõnismäele veetorn 1922 rajatakse 10,5 km pikkune kanal pirita jõe vee juhtimiseks Ülemistesse 1927 ehitatakse järve kaldale veepuhastusjaam 24000m3/d 1941 sügisel õhitakse venelaste poolt 1951 Taasatatakse ja jõudlus 36000m3/d, ja puhastati klooriga 1986 rekonst. Ja jõudlus 180000m3/d KANAL Vanim kanal 1422 Tallinn-Nunnakloostri vahel 19 saj. Alguses lubati tasu eest ka reovesi kanalisse.Ennem valati tänavale. Võis saada travi 1843 malm torud 1878 tehakse kanalit ka keraamisistest torudest 1882 alustati Toompea kanali ehitamist 1950 oli sada väljalaset ja 1960 keskpaiku hakkas ümbrus haisema 1968 alustati ja 1981 läks käiku puhastusseadmete 1etapp 1998 avati 2 etapp bioloogilised puhastusseadmed Muhv-toru,trossi või muu kahe detaili ühen...
etapp: osalevad kõik. Esitatakse kvalifitseerimiseks üldtsüklite tasemel: 1)Lahtine meetod ehk lõpetatud maa-aluse Torustikud paigaldatakse keldris enne põranda valamist. nii toomise operatiivarvestuses kui raamatupidamises, mis peab dokumendid. Hinnast ei räägita. Kestab 10 päeva. etapp: tööde tsükliga meetod, mille korral vundamendid ehitatakse Välised tehnovõrgud ehitatakse paralleelselt teoste töödega, kindlustama tagasi-sideme tootmise plaanimiseks ja Tellija valib osalejad tehnilise ja majandusliku võimekuse hoone karkassi alla ühel ajal tehnoloogiliste seadmete, arvaestades seodust. Nende lõpetamine võib sõltuda vajadusest normeerimiseks. See on võimalik ainult nüüdisaegseid järgi. Neid kutsutakse teisele etapile vähempakkumisele (30 galeriide, teenindustreppide jne vundamentidega
2)vaialused: rammimine, vaiapeade lõikamine, ristvärgi aluse puhastamine, raketise ehitamine, armeerimine, betoneerimine, betooni kivinemine, lahtirakestamine. 3)keldriseinte ehitamine koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga, keldritrepid, kaevud jm. 4)uurete täitmine seestpoolt peale seinaplokkide esimese rea paigaldamist 5)põranda alused torustikud 6)keldripõranda aluskiht 7)vertikaalne hüdroisolatsioon 8)pinnase tagasitäide. Välised tehnovõrgud tehakse paralleelselt teiste töödega. Lõpetamine vajadus võib sõltuda vajadusest anda elektrit või sooja või vett juba ehituse käigus. Ajutised ja alalised võrgud tuleb võimalusel ühildada. 60. Loetle ehitustööd: 1 enne krohvitööd, 2 peale krohvitööd. 1: Ehitustööd enne krohvitööd peavad olema lõpetatud üldehitustööd: 1)katusekatte-, elektri- ja saantehniliste tööde esimene järk 2)suletud akna ja ukseavad 3)monteeritud tõstukid inimeste ja materjalide jaoks.
2) vaialuste panemine (rammimine, vaiapeade lõikamine, ristvärgi aluse puhastamine, raketise ehitamine, armeerimine, betoneerimine, betooni kivinemine, lahtirakestamine) 3) keldriseinte ehitamine koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga (keldritrepid, kaevud jm.) 4) uurete täitmine seestpoolt peale seinaplokkide esimese rea paigaldamist 5) põranda alused torustikud 6) keldripõranda aluskiht 7) vertikaalne hüdroisolatsioon 8) pinnase tagasitäide. Välised tehnovõrgud tehakse paralleelselt teiste töödega. 5. Loetle küsimused mida peab lahendamaehitusplaani üldplaan. 1)pinnareljeef ja hoonete ning rajatiste kõrgusmärgid 2)atmosfäärivete juhtimine 3)ajutiste teede skeem ja konstruktsioon 4)liiklusskeem koos vajalike liiklusmärkidega 5)alalised ja ajutised hooned ning rajatised, sisseloikamis või ühenduskohad alaliste võrkudega 6)ehitusmasinate liikumisskeemid 7)tornkraana tee sidumine hoone telgedega 8)laod ja laoplatsid
1. Pärimislepingu sisu Pärimislepingud- määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või isik. Lepingu vorm -notariaalne 2. Abieluvaralepingu sisu. abikaasad määravad kindlaks vastastikused õigused ja kohustused erinevalt seadusest 3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks HÜPOTEEGI ehk PANDILEPINGUD- kelle kasuks on pant seatud ,on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu
Võib öelda, et ehitusmaksumuse hinnangu viga tasuvusuuringute faasis on kuni 25%, isegi siis kui lähteandmeid oluliselt ei muudeta. 2.12. Teostatavusuuring Lisaks vajadus- ja tasuvusuuringule tuleb kindlasti teostada ka teostatavusuuringud. Eesmärk on krundist tulenevate võimalike looduslike, tehniliste, majanduslike ja juriidiliste piirangute väljaselgitamine ja ehitusmaksumuse täpsustamine. Juhul kui ostetaval kinnistul on olemasolev hoone ja/või tehnovõrgud, siis laieneb uuring ka nendele objektidele. Ehituskulude ja kvaliteedi hinnangu aluseks teostatavusuuringu etapil on vajadusuuringute etapi eskiisprojekt ehituse üldplaanina ja hoone plaani ja lõigetena, mille järgi on võimalik määrata infrastruktuuri rajatiste ligikaudsed mõõdud ning hoonete pindala ja kubatuur. Krundi plaanile kantakse eskiisina kavandatavad hooned, teed, platsid, tehnovõrgud, veehaarded ja kanalisatsioon, piirded.
kasutada ja teostada kinnisasja üle teatud õigust (AÕS § 225). 29.Mis on reaalkoormatis? Reaalkoormatis on kinnisasjaga seotud kohustus teha perioodilisi sooritusi kas rahas või tegudes. Reaalkoormatise seadmiseks on vaja sõlmida notari juures vastav kokkulepe ja kanda see kinnistusraamatusse. Reaalkoormatis lõppeb kande kustutamisega kinnistusraamatust selleks õigustatud isiku avalduse alusel. Kui keegi laseb naabril üle oma maatüki vedada tehnovõrgud või rajada tee, siis saab naabri maatükile teha kinnistusraamatusse reaalkoormatise kande, mille kohaselt naaberkinnistu omanikule peab tasuma nende rajatiste talumise eest tasu. Tasu võib maksta ka natuuras, näiteks teatud koguse puid oma matsast anda või ehitada tasuks mingi ehitis jne (AÕS, 5-s osa). 30.Mis on hoonestusõigus? Hoonestusõigus on õigus ühele ehitisele antud kinnisasjal, see õigus on võõrandatav ja pärandatav (AÕS § 241). 31
Aadress: Jõgeva maakond Jõgeva linn Kalda tn 8 Tunnus: 24901:008:0330 Sihtotstarve: Elamumaa (100%) Pindala ja eksplikatsioon: 1568 m², sh ehitiste alune maa 231 m², õuemaa 231 m², muu maa 1337 m² Registriosa: 1504835/ 15048 [4]. Maakasutus: Maad kasutatakse alaliseks elamiseks ning aiasaaduste kasvatamiseks (põõsad, viljapuud jne) Kitsendused: „Asjaõigusseadus“ sätestab kitsendustena naabrusõigused, teed, tehnovõrgud ja – rajatised, veed ja metsad [5]. „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ sätestab õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge: kuni 1 kv pingega liinide korral 2 meetrit; 1 kuni 20 kv pingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit 1 kuni 20 kv pingega liinide korral 10 meetrit,
........................................................11 2.1 Üldplaani koostamisest.............................................................................................................11 2.2 Üldine olukord objektil.............................................................................................................11 2.3 Ehitusgeoloogilised uuringud...................................................................................................11 2.4 Välistrassid ja tehnovõrgud...................................................................................................... 12 2.5 Ehitusaegsed insenervõrgud..................................................................................................... 12 2.5.1 Ehitusaegne elekter............................................................................................................12 2.5.2 Ehitusaegne side. .......................................................................................
erinevate elualade spetsiifikaid ja nõudeid NB! Infoturvepoliitika ei ole mitte IT spetsialistide pärusmaa, vaid reeglina suure hulga erinevate elualade spetsialistide turbefoorumi koostöö tulem 104. Milliste talituste esindajate osavõtul tuleks koostada Infoturvapoliitikat? · kõrgem juhtkond · auditeerimine · rahandus · infosüsteemid (spetsialistid ja kasutajad) · tehnovõrgud ja infrastruktuur (st hoone ehitusliku osa eest vastutajad) · personaliala · üleüldine turve 105. Turvapoliitika tüüpsisu 1. Sissejuhatus · ülevaade · turvapoliitika rakendusala ja eesmärk 2. Turvaeesmärgid ja -põhimõtted · eesmärgid · põhimõtted 3. Turbe organisatsioon ja infrastruktuur · kohustused · (konkreetsete alamsüsteemide) turvapoliitikad
· Ringristmik · Eraldatud sõidusuundadega rombristmik (Jägala, Kodasoo, Saku, Jüri) 152. Nimeta ja kirjelda raudtee ületuskohtade liike (2)- · reguleeritud raudteeületuskoht, mis lisaks liiklusmärkidele on varustatud veel fooride, helisignaali, tõkkepuude, valvuri või mõnega neist; · reguleerimata raudteeületuskoht, mis on varustatud ainult liiklusmärkidega. 153. Maa-alused tehnovõrgud: tehnovõrgud tuleb projekteerida vastavalt sellele tehnovõrgu projekteerimisnormidele, standartide ja käesolevatele projekteerimisnormidele. Maanteega rööpselt kulgev tehnovõrk tuleb reeglina kavandada väljaspool mullad ja külgkraavi ning tee valdaja nõusolekul teemaale. Tehnovõrkude ehitus, remondi või puhastustööd ei tohi reeglina häirida liiklust. Tehnovõrkude
Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti, mille valmistamisel pole maakera kumerust vaja arvestada (ega kasutada projektsiooni). See tähendab, et tegu on niivõrd väikese tükiga Maa pinnast (tavaliselt väiksem kui 10x10 km), et see peaaegu et ei erinegi tasapinnast. Plaan on tavaliselt topograafilisest kaardist ka veidi tehnilisem. See tähendab, et plaanidele kantakse põhjalikumalt tehnovõrgud (nt elektri- ja sideliinid, kanalisatsiooni ja veevarustuse elemendid vms). 9. Mis on mõõtkava? Mõõtkava näitab seda mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud. Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maa-ala kaardile mahub. 10. Mis on arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava? Arvmõõtkava plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava
Alused · Hindamisobjekt; aadress; omanik; tellija; hindamise eesmärk; kohapealne ülevaatus(kuupäev); lähtematerjalid; koormatised; hüpoteegid 1. Asukoha kirjeldus · Paiknemine; kaugused; piirkonna hoonestus; piirkonna haljastus; heakord; müra; õhu saate tase 2. Krundi andmed · Asjaõguslik staatus; katastritunnus; registriosa number; sihtotstarve; krundi suurus; iseloomustus(haljastus, heakord, piirded,pinnakated, jne.) 3. Tehnovõrgud · Elekter, vesi, kanalisatsioon 4. Hoone üldandmed · Ehitusaasta, korruselisus, vundament, välisseinad, siseseinad, katus, aknad 5. Objekti ruumi lahendus ja siseviimistlus · Üldpind, ruumi lahendus, põrandakatted, lagede viimistlus, siseuksed, millal viimati remonditud 6. Abihooned · Hoonete loetelu sh. Kasutusotstarve, lühikirjeldus(üldpind, seisukord), muu asjakohane lisainfo 46 )Selgita vara parima kasutuse mõistet.
81 Ehitusaegsed ehitused - - - - kr 811 ehitusplatsi soojakud ja olmeruumid 3 1 soojak 1 000 kr 3 000 kr 812 Ehitusplatsi teed ja laoplatsid 815 Ajutised piirded ja sillad 3 300jm 90eek/p 27 000 kr Liikluskorraldus 3 10 000 kr 30 000 kr 82 Ehitusaegsed tehnovõrgud ja seadmed 821 Ajutine veevarustus ja kanalisatsioon 822 Ajutine elektrivarustus 823 Telefon Ajutine valgustus 3 Kuu 1 000 kr 3 000 kr 86 Ehitusplatsi ekspluatsioonimaterjalid ja energia 861 Elekter 3 Kuu 500 kr 1 500 kr 862 Vesi ja kanalisatsioon 864 Kütus ja muus kulutused Tellija sõiduautodele 87 Ehitusplatsi transport
153. Nimeta eritasandiliste ristmike tüüpe, too näiteid Eestist (vähemalt 3) Ristikheinristmik, hajutatud kahetasandiline T-ristmik, trompetristmik 154. Nimeta ja kirjelda raudteeületuskohtade liike (2) 1) reguleeritud, mis lisaks liiklusmärkidele on varustatud fooride, helisignaali, tõkkepuude, valvuriga; 2) reguleerimata, ainult liiklusmärgid 155. Maa-alused tehnovõrgud Teemaa laiuse määramisel projekteerimisel tuleb ette näha ala kommunikatsioonide jaoks. Projekteeritakse vastavalt normidele, standarditele. Tehnovõrkude puhastamine ja remont ei tohi häirida liiklust. 156. Õhuliinid Maanteega lõikumisel peavad õhuliinid olema lõiumiskohas sõiduteest ette nähtud kaugusel, kaugus mulde servast peavad olema võrdsed selle posti kõrgusega. Rööbiti kulgevalt kaugus mulde servast = posti kõrgus + 5m 157
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. ...
Võib öelda, et ehitusmaksumuse hinnangu viga tasuvusuuringute faasis on kuni 25%, isegi siis kui lähteandmeid oluliselt ei muudeta. 2.12. Teostatavusuuring Lisaks vajadus- ja tasuvusuuringule tuleb kindlasti teostada ka teostatavusuuringud. Eesmärk on krundist tulenevate võimalike looduslike, tehniliste, majanduslike ja juriidiliste piirangute väljaselgitamine ja ehitusmaksumuse täpsustamine. Juhul kui ostetaval kinnistul on olemasolev hoone ja/või tehnovõrgud, siis laieneb uuring ka nendele objektidele. Ehituskulude ja kvaliteedi hinnangu aluseks teostatavusuuringu etapil on vajadusuuringute etapi eskiisprojekt ehituse üldplaanina ja hoone plaani ja lõigetena, mille järgi on võimalik määrata infrastruktuuri rajatiste ligikaudsed mõõdud ning hoonete pindala ja kubatuur. Krundi plaanile kantakse eskiisina kavandatavad hooned, teed, platsid, tehnovõrgud, veehaarded ja kanalisatsioon, piirded.
§ 158 – 159 tehnovõrkude ja rajatiste talumise kohustus. Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. § 158. Tehnovõrgud ja -rajatised (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende
Detailplaneeringud Detailplaneering on Eesti planeerimisseaduse järgi ruumiline planeering, mis koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. Koostatakse tiheasustusaladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel. Detailplaneeringuga määratakse · Planeeritava ala kruntideks jaotamine · Krundi ehitusõigus · Tänavad, liikluskorralduse põhimõtted · Haljastus ,heakorrastus ehtistevahelised kujad · Tehnovõrgud, paigutus · Keskkonnakaitse abinõud · Vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks · Riigikaitselised maad · Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistel · Maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel, looduskaitse seadus, muinsuskaitseseadus Detailplaneering 1) planeeritava ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõigus; 3) tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; 4) haljastus ja heakorrastus; 5) ehitistevahelised kujad;
I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mida konkreetne ...
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid...
Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib men...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
