Jõgeva Põhikool PIRNIPUU Lühiuurimus Henry Hanst 2 a klass Jõgeva 2013 PIRNIPUU: Leht 1. Tiitelleht Leht 2. Sisukord Leht 3. Pirnipuu leht, Pirnipuu õis, Pirnipuu vili, Pirnipuu kasvutingimused Leht 4. Herbaarleht Leht 5. Kasutatud kirjandus Pirnipuu. Lehed on ümmargused või ovaalsed, 3-8 sentimeete- rit. Lehed pealt läikivad ning kasvavad tihedalt. Kuivamisel muutuvad lehed mustaks. Pirnipuu leht. Pirnipuu õitseb mais. Õied valged, umbes 3 sentimeetri läbimõõduga. Tavaliselt 6 kuni 9 õie kaupa. Pirnipuu õis. Viljad on pirnikujulised, ümmargused. Tavaliselt roheli- ne või kollane. Viljad on magusad ja mahlased. Pirnid valmivad septembri või oktoobrikuus....
Taimede meristeempaljundus ja kloonimine Arlee Kaugemaa Merlin Kuusemets 12a Märjamaa Gümnaasium 2011 Ajalugu Hakati kasutama raskesti paljundavate taimede kasvatamiseks(orhidee, viljapuud) 1960 hakati meristeempaljundust laialdaselt kasutama Kasutatakse: looduskaitses(hävimisohus olevate taimede kaitseks) Erinevate kultuuride saamiseks(maasikad, viljapuud, pohlad, nelgid, krüsanteemid, kased nt maarjakask, ohustatud taimeliigid nt käpalised). Kloonimine Kloonitakse DNAst, rakust, organismist uut organismi Kloonimine- geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Järglased on kloonid. Meristeempaljundus Meristeemirakkude kasutamine ühelt taimelt mitmete vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude on taimedel võrsete tippudes,
Antiik-Rooma Aiakunst tuleb Kreekast ja levib Maavilla iluaiaga. Aatrium ja Plaatanid, küpressid, palmid, Väetamine, niisutustööd: kuni 476. a e.Kr hoogsalt. Suured mastaabid. peristüül; aia keskel bassein. jugapuu, loorber, mirt. akveduktid. Rahvapargid, lossiaiad, villaaiad, Siseaed-välisaed, sammas- Kasvuhooned (vilgukivist). Viridariumid: viljapuud ja portikusaiad, matusepaigad varikäigud. Korrapärase Rosaarium, potililled. Lilleärid: ilupuud. hiiemetsadega hävisid koos Rooma kompositsiooniga. Mägivillade roosid jt lilled, sh Aprikoos, virsik, ploom, langusega. terrassaiad. Aiamajad, lehtlad, introdutseeritud. Geomeetriliselt viinamari jt.
[1] Meetaimi on klassifitseeritud erinevalt. Meetaimi on jaotanud kasvukoha (ja ka otstarbe) järgi, niidu- ja karjamaa-, põllumajanduslikeks, puuvilja ja marjaaia, köögiviljaaia, parkide ja haljasalade ning jäätmaade meetaimedeks ja eraldi külvatavateks meetaimedeks. [2] Eesti autorid on jaotanud meetaimed kuude rühma: põllukultuurid, jäätmaade meetaimed, haljasalade meetaimed, metsade, liivikute ja kõrgsoode meetaimed, viljapuud ja marjapõõsad ning külvatavad meetaimed. [2] Õitsemisaja järgi eristatakse kevadisi (paiseleht, viljapuud, pajud, vahtrad), suviseid (valge ristik, pärn, päevalill) ja sügisesi meetaimi (münt, kanarbik, nõianõges). [2] Saagi iseloomu järgi eristatakse ainult õietolmu andvaid taimi (sarapuu, magun, kibuvits, kask), mida mesilased külastavad ainult suure õietolmuvajaduse korral. Nektarit ja õietolmu andvaid taimi, milleks on enamik meetaimi ning ainult
Mesilased külastavad nende taimede õisi varakevadel või intensiivsel haudmekasvatamise ajal, kui nektarit eritavatelt taimedelt ei saa õietolmu piisavalt. Ühed tähtsamad õietolmutaimed on sarapuu, lepp, paiseleht, tamm jt. Suviti külastavad mesilased õietolmutaimedest vahel ka kibuvitsa, lupiini, ja vägiheina õisi. Suurem osa taimi annab nii nektarit kui ka õietolmu. Sellised taimed on näiteks pajud, võilill, vaarikas, valge mesikas, valge ristik, põdrakanep, viljapuud, marjapõõsad jt. Ainult nektarit andvaid taimi on Eestis väga vähe. (Rohtla, 2001) Õitsemisaja järgi jaotatakse meetaimed kevadisteks, suvisteks ning sügisesteks taimedeks. Kevadised meetaimed õitsevad varakevadest kuni juuni keskpaigani. Sellised taimed on näiteks vaher, paiseleht, pajud, võilill, marjapõõsad, viljapuud, mustikas, pohl. Suvised meetaimed õitsevad peamiselt juuni keskpaigast kuni juuli lõpuni. Sellesse rühma kuuluvad
Meristeemkude: algkude on taimede võrsete tippudes, pungades jm. Meristeemkoe omadused: kiire paljunemisvõimega, ei ole diferentseerunud, ei täida kindlat koe funktsiooni, totipotentsed-võivad diferentseeruda mistahes tüüpi rakkudes ja areneda tervikorganismiks, viirusvabad. Meristeempaljunduse kasut: saadakse viirusvabad taimed, raskesti paljundatatavate taimede istutusmaterjali saamiseks (orhidee), hävimisohus taimeliikide kaitseks, kartulid, maasikad, viljapuud, pohlad, nelgi d jne. Meristeempaljundamine: meristeemrakkude võtmine, rakud pannakse kasvama kasvusöötmele, rakkudest kujunenud võrse, võrsed üksikuna toitelahusesse, istikud istututatakse. Hübridoomtehnoloogia: teatud antigeen viiakse hiiresse, hiires tekivad vastavaid antikehi tootvad B-lümfotsüüdid, B-l viiakse kokku kasvajarakkudega need on hübridoomid, selektiivsöötmel jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid, nüüd on
Erosiooni oht puudub. Drenaaž: Kevadel koguneb sulamisvesi värava juurde ja maja ette. Teistel aastaaegadel liigniisked alad puuduvad, pigem on alad kuivad. Vee liikumise suund on värava suunas. Mullaolud: Põhja-Eestis on valdavalt hallikad ja karbonaatsed mullad. Pinnas on kivine ja see tekitab mulla kuivuse, sest kivimid ei suuda vett endas kinni pidada. Muld on natuke liivane, aga savine mitte. Taimestik: Taimestiku on palju ja see on väga erinev. Aia idapoolses küljes on enamasti viljapuud ja marjapõõsad ning muud söömiseks kasvatatavad taimed. Aia keskel on palju lillepeenraid, kus sügisel, suvel ja kevadel õitsevad väga erinevat sorti lilled. Aia äärtes on nii lehe- kui ka okaspuu hekke. Alal on ka üksikuid suuri ja vanu okas- ja lehtpuid ja põõsaid. Sisehoovis on üksik elupuu, maja taga kasvab elupuid rohkem. Elumajast lõuna pool kasvab väike kuusk. Aias kasvab ka üksikuid sirelipõõsaid. Majast põhjapool kasvavad lehtpuud: tamm, vaher ja 2 Aroonia põõsast
nad tunduvalt üldtunnustatud kujutlust kõrbest, sest silmapiiril jätavad nad sageli metsa ilme. Välimuselt meenutab saksauul kõige enam madala tüve ja haralise krooniga viljapuud. Vanade puude kõrgus ulatub 4-5 meetrini, kusjuures tüvi on umbes 35 sentimeetri jämedune. Saksauul elab võrdlemisi kaua, saavutades sageli poolteisesaja-aastase ea. Tema allapoole rippuvad oksad on täiesti ilma lehtedeta või on neil lühikesed teravad soomused.
hööveldas ja kopsis kruupingil puust tarbeasju. 2. Kevadel hakkas Andres tegema aeda nii maja kui põldude ümber. Andres kaevas ka kraavi edasi, tuli sõnnikut vedada ja kesa üles künda. Suvel hakkas jälle heinategu ja rukkilõikus ning kraavi kaevamine. 3. Kevadel hakkas kündmine, sõnnikuvedu, kambrite ehitus, külvamine. Suvel jätkus kambrite ehitamine. Algas heinategu. Sügiseks olid uued kambrid valmis. Toimus kivide koristamine põllult ning Andres istutas viljapuud maha. 4. Andres kaevas kraavi edasi ja toimus rehepeks 5. kevadel tundis Andres, et sellisest talust ta on unistanud, viljapuud õitsesid ja krõõt ootas neljandat last, kes oli lõpuks poeg, aga krõõt suri. Andres tegi veel viimased külvid. Kokkuvõte tööst ligi 10 aastase rähklemise nimel. Töö on kasvanud, kuigi ligi kümne aastane rähklemine jõudu pole kasvatanud, vaid kahandanud. On kasvanud suude hulk nii toas (7 last ), kui ka laudas, nõudes aina pea- ja kõhuvarju
religioosselt austatakse. (Katariina , Kyrillois,). Tähendus pole alati märteriga sama. Madonna – Jeesuse ema, Maarja. Tunnused (Pühaki kuldne ketas, pea viltu, sinine mantel, punane kleit). Näide: „Madonna with Child“ – Feodor Bruni. Madonna ja laps seisavad, näod tõsised. Vana-Liivimaa pühitseti Jeesus Kristuse emale. Mütoloogiaainelised maalid – Sandro Botticelli „Primavera“, „Venusse sünd“ Maal „Kevad“ – Ingel, 7 inimest, tume kogu, õhukesed riided, viljapuud. Botticelli töötas Venna Antonio juures Skulptorid – Donatello Arhidektid – Albertti, Brunelli
niisked kevadel niiskusepuudus ja suve lõpus ülejääk, mistõttu on vajalik rajada niisutussüsteeme jahe paraskliima rukis, oder, kaer, kartul, lina, raps vegetatsiooniperioodi pikkus vaid 35 kuud suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk põllumajanduslikku maad vähe leetmullad väheviljakad mõõdukas paraskliima nisu, oder, kaer, rukis, kartul, põldhein, viljapuud ja põõsad soe paraskliima riis, soja, mais, päevalill, viinamari, sojauba, suhkrupeet lähistroopiline kliima F F F B G B B G F BG F FG F - vahemereline; B - mandriline; G - idarannikute lähistroopiline läänerannikute e.
Samblavaip sai nime selle järgi, et ta avastas, et kui sammal pessa viia on seal palju soojem ja pehmem magada. Kotkatont sai nime selle järgi, et päästis merekoera kotka käest. Öölaterna ja Hallsilma lapse nimeks sai Kuldkõrv, sest tema kõrv säras päikese käes. Kuldkõrvast sai väga tubli tondinahk. Ta leiutas ja avastas pidevalt uusi asju. Kui talve alguses tondinahad nahka vahetasid, siis võttis Kuldkõrv vanad tondinahad ja kattis nendega viljapuud kinni, et külm neile liiga ei teeks. Tondinahad ehitasi ka Taevatrepi, kust sai laia maailma vaadata ja tuulelaulu kuulata. Kõigile meeldis nende uus elu uuel maal. Mulle meeldis see raamat, sest oli huvitav lugeda ja ette kujutada kuidas tondinahad elasid.
Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed õistaimed isel: isel: isel: isel: *väikesed taimed *kõik koed *kõik koed;trahiidid *kõik koed *puudub tugi ja juhtkude *juur,vars,risoom,lehed *juur,vars(vaik),lehed(okkad) *kõik organid *lehed, varred *puuduv õied, viljad *seemned *traheed *puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup: *risoidid nõud elup:...
Pandora laegas- jumalad kinkisid veetlevale savist naisele Pandorale laeka, kuhu oli pandud kõik halvad asjad. Tingimus oli, et ta ei tohi seda avada, ometi ei saanud ta uudishimust võitu ja kergitas kaant, välja pääsesid tohutu hulk õnnetusi ja nuhtlusi. Nende seas oli inimkonna jaoks ainult üks hea asi lootus. Ikarose lend Karistuseks vangistas Minos labürindi ehitanud Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti. Daidalos ehitas kaks paari vahast tiibu, et põgeneda. Vaatamata isa hoiatusele tõusis Ikaros rõõmujoovastus es Päikesele liiga lähedale. Tiibu koos hoidnud vaha sulas ja ta langes merre. (Tnp. on see saanud noorusliku mõtlematuse ja uljaspäisuse sümboliks.) Achilleuse kand Achilleuse ema Thetis loputas oma poega Styxi voogudes, et ta saaks haavamatuks. Kinni hoidis ta just kannast. Trooja sõjas juhatasid Paris ja Apollon noole Achilleuse kanda, mille läbi too suri. (Tnp. tähistab see inimese n...
KLOONIMINE GENEETILISELT IDENTSE JÄRGLASKONNA SAAMINE PALJUNDATAVAST ÜKSIKOBJEKTIST (DNA MOLEKUL RAKK, ORGANISM). KLOON GENEETILISELT IDENTNE JÄRGLASKOND. MERISTEEMPALJUNDUS MERISTEEMIRAKKUDE KASUTAMINE VEGETATIIVSETE JÄRGLASTE SAAMISEKS. MERISTEEM TAIMEDE ALGKUDE. TOTIPOTENTSUS RAKKUDE VÕIME MUUTUDA MIS TAHES TÜÜPI ORGANISMIOMASTEKS RAKKUDEKS JA ARENEDA TERVIKORGANISMIKS. MERISTEEMPALJUNDUSE KASUTAMINE: 1) RASKESTI PALJUNDATAVATE TAIMEDE (ORHIDEED, VILJAPUUD) ISTUTUSMATERJALI KIIRE TOOTMINE; 2) VIIRUSVABADE TAIMEDE TOOTMINE, MISTÕTTU TAIMED ON JÕULISEMA KASUVGA, ÕITSEVAD LOPSAKAMALT JA ANNAVAD RIKKALIKUMAT SAAKI; 3) LOODUSKAITSES HÄVIMISOHUS TAIMELIIKIDE KAITSMINE. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA LEITUTATI MONOKLOONSETE ANTIKEHADE TOOTMISEKS. 1) ANTIGEENIGA IMMUNISEERITUD IMETAJA PÕRGNAST ERALDATUD LÜMFOTSÜÜDID VIIAKSE KOKKU IMETAJA KASVAJARAKKUDEGA LAHUSES, MIS STIMULEERIB RAKKUDE ÜHINEMIST. TEKIVAD HÜBRIDOOMID. RAKKUDE LAHJENDATUD ...
Minu tulevane kodu Mõne lähima aasta jooksul tahaks soetada endale oma elamise. Seetõttu olen tihti mõelnud milline minu tulevane kodu saab olema. Kuna on plaanis osta juba valmis maja seab see mõningad piirid kodu kujundamislel. Kõike väga detailselt ma paika ei paneks kuna see peaks sobima ümbruskonnaga, kõrvalhoonetega ja elumaja enda väljanägemisega. Kuid on mõned detailid mida ma kindlasti tahaksin ja müned mida väldiksin. Kindlasti peab olema palju ruumi kuhu saaks rajada haljastust. Maja taha tuleksid viljapuud ja -põõsad, väike aialapike ja ehk ka kasvuhoone kus saaks kasvatada maitsetaimi ja mõningaid ilutaimi. Maja esikülge kaunistaksid aga ilupuud ja -põõsad. Võimalik, et saab olema ka mõni veesilm. Otseselt veekogu äärde ma elamist ei tahaks. Pigem muretseks kunagi hiljem võimalusel mõne suvila. Kindlasti ümbritseksin maja ka puidust aiaga mille väravte juurde üritaksin sobitada maakivist valmistatud postid. Need tuleksid ...
Kauplusesse sisenedes nii paremat kui vasakut kätt jäävad kassad, otse jääb arvemüük. Arvemüügi kõrval on trepp, mis viib teisele korrusele. Kauplusest on võimlik kaupu tellida ka interneti teel, korraldatud on kojuvedu. Teenustena pakuvad veel värvide toonimist, vaipkatete ääristust, remondi ja paigaldustööd. Koostööd tehakse erinevate sisekujundajatega. Suve perioodil on kaupluse hoovis avatud Taimehoov, kus on müügil: istikud ja taimed, viljapuud ja marjapõõsad, okaspuud, mullad, lillepotid ja tarvikud, aiatööriistad, jne. Kaupade asukoht on kliendi jaoks paigutatud loogiliselt. Esimesele korrusele on paigutatud siseviimistlus tooted põrandkatte materjalid, keraamilised plaadid, värvid, segud ja tööriistad. Teisele korrusele on paigutatud kodu ja sisustustooted, sanitaartehnika, elektrikaubad, seinakatte materjalid tapeedid, liimid. Kauplus on varustatud kaasaegsete seadmetega, mis lihtsustavad
DNA replikatsioon ehk DNA süntees on matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. DNA replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist rakutuumas vastava ensüümi osalusel. Tema ülesanne on sünteesida DNAd. Mõjutegurid on ensüümid. Transkriptsioon on RNA süntees DNA alusel Translatsioon on mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. Translatsiooniprotsess loob geneetilise koodi ehk vastavuse mRNAde nukleotiidahelate ja valkude polüpeptiidahelate vahel. geenmutatsioonid mutatsioon toimub vaid molekulaartasandil, st DNAs muutub tavaliselt üks, harvem mitu nukleotiidi. kromosoommutatsioonid muutub mõne kromosoomi struktuur või geeniline koostis. genoommutatsioonid muutub isendi terve karüotüüp kas siis mõne kromosoomi lisandumisega või kadumisega, võimalik on ka kromo...
1. Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada põhimõtteliselt taime paljunemist mugulate, pistikute, sibulate, poogendite või teiste vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on aga loodud kloonimiseks meristeebpaljundus ehk kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. 2. Millistele bioloogilistele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Meristeemi rakud on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Sobivates tingimustes võivad meristeemirakud panna aluse kogu taime arengule. St et väikesest koetükist võib kasvada terviklik taim. Seda kasutatakse raskesti paljundatavate taimede (nt. orhideed,viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Meristeemirakud on tavaliselt viirusvabad. 3. Selgita, mida nimetatakse hübridoomideks ja kuidas neid saadakse? Hübridoomideks nimetatakse antikeha sünteesi...
6. Baromeeter on riist, mis ennustab ilma. Liiga üldine definitsioon. 7. Inimene on loom, kes oskab tuld teha. Definitsioon on ebatäpne, puudub soomõiste. 5. ANALÜÜSIDA LIIGITUSED Inimesed jagunevad laenuvõtjaiks ja laenuandjaiks. Pole täpne, ei toimu ühel alusel. Raamatud jagunevad huvitavaiks ja mittehuvitavaiks. Liigitus on täpne. Inimesed jagunevad prantslasteks, slaavlasteks ja barbariteks. Liigituses esineb hüppe. Puud on okaspuud, madalad puud, ehituspuud ja viljapuud. Liigitus ei ole adekvaatne. Linnaelanikud jagunevad meesteks, naisteks, poegadeks ja tütardeks. Liigitus pole adekvaatne. Haigused on kehalised ja vaimsed. Liigitus on täpne ja toimub ühel alusel. Inimesed on targad ja rumalad. Liigitus ei toimu ühel alusel. Õppeained jagunevad obligatoorseteks ja fakultatiivseteks. Liigitus toimub ühel alusel. 6. LIIGITADA MÕISTED 1. Riik - demokraatlik, monarhlik 2. Sõna - võõrsõna, omasõna 3. Arv - ratsionaalne, irratsionaalne 4
1. Mis erinevus on fundamentaal- ja rakendusteadustel? · Fundamentaalteadus uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. See moodustab vastava teaduse tuuma, koosneb faktidest, seadustest, teooriatest ja hüpoteesidest. · Rakendusteadus teadus, mis tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi jms tarbeks. 2. Mis on biotehnoloogia? Näide. · Biotehnoloogiaks nimetatakse rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. · Näide: toidu ja joogi valmistamine kääritamise abil, põllumajanduslik sordiaretus, ravimite tootmine. 3. Too näi...
Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsub, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. ( 1-st meristeemist kuni 1000 võrset) 8. Millistel põhjustel tehakse taimede meristeempaljundust? Meristeempaljundust tehakse peamiselt selleks, et saada viirusvabasid taimi ( ei kanna haiguseid edasi), mis on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumat saaki. Lisaks saab selle abil ka raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiiremini ( nt orhideed, viljapuud ). Sel viisil saab kaitsta ka hävimisohus taimeliike. 9. Millega peab arvestama, kui ostad ja soovid istutada meristeemselt paljundatud taimi? Ostad: * kallim * tuleb kontrollida müüjat * teine paljundus on ka kasutamiskõlblik Istutad: * tuleb kasutada vahekultuuri teisest sugukonnas, nt teravili koos kartuliga * ei tohi istutada vana põllu serva 10. Mis on hübridoomid ja kuidas neid saadakse? Milline roll on hübridoomi loomises kasvajarakul?
toiduainetest •Rohkesti valmistatakse ühepajatoite, millel on iseloomulik paljude lihaliikide, vorstide, kalade ja aedviljade kasutamine ühekorraga •Hispaania ja Portugali rannikul leidub palju mitmesuguseid karploomi ning kalu, mis toitudele eripärase, meil mittesaavutava maitse annavad. • Põhjapoolsetel aladel teravilja- nisu, otra, kaera, rukist. Lõunarajoonides apelsinid, sidrunid, õlipuud, viinamarjad, banaanid ja teised subtroopilised viljapuud. •Mägikarjamaadel lambaid, peetakse ka sigu ning kasvatatakse kanu, kitsi, vähem veiseid JOOK • Valmistatakse veine • Eriti kuulsad on Portugalis Duero orus toodetavad punased, valged ka kuldkollased portveinid. •Tihti hautatakse liha selges veinis. DOURO JÕGI • Üks suuremaid jõgesid Pürenee poolsaarel • Saab alguse Ibeeria mägedest • Suubub Atlandi ookeani • Jõe pikkus on 897 km, millest
1. Taimekasvatus 2. Loomakasvatus · Teraviljad : nisu ,riis ,mais ,oder ,hirss ,rukis ,sorgo. · Mugulviljad : kartul ,bataat ,mnaiokk ,jamss. · Õlikultuurid : sojauba ,päevalilll ,puuvill ,õlipalm ,maapähkel ,raps ,oliivid ,lina ,kanep. · Suhkrukultuurid : suhkruroog ,suhkrupeet. · Mõnukultuurid : kohv ,tee ,kako ,tubakas ,narkootikumid ,koka. · Kiukultuurid : puuvill ,lina ,kanep ,sisal ehk agaav. · Köögiviljad : tomat ,kurk ,hernes ,uba. · Aiandus : viljapuud ,marjapõõsad ,tsitrulised ja muud istandused · Veised : piimakari ,lihakari ,tööloomad. · Sead · Lambad : lihalambad ,villalambad. · Liinud. · Karusloomad. · Muud loomad : hobused ,põhjapõdrad ,kaamelid ,kitsed jne. · Siidiussikasvatus. · Mesindus Kalapäägi säilitamiseks on pandud püügikvoodid. Metsavarud · Taastuv loodusvara. · Metsavarude hindamine on keerukas. Kuidas neid hinnata ? 1
Anni Rikker 12.b kontrolltöö lk 19-36. Raku- ja embrüotehnoloogia 1.mõisted: kloonimine- DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. kloon- isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. meristeempaljundus- taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest. hübridoomitehnoloogia- rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunuloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtdeerimine antiseerum- immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. transgeensed organismid- geneetiliselt muundatud organismid GMO. Organismid, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neid organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. asen...
· Hammurapi seadused- Babüloonia kuninga Hammurapi korraldusel koostatud suur seaduste kogumik, mis raiuti suurtesse kivitulpadesse. · Paabeli torn- Babüloni linna keskele rajatud jumal Marduk'i tempel, üks seitsmest vanaaja maailmaimest, mida hiljem hakati kutsuma Paabeli torniks. · Babüloni rippuvad aiad- Babüloni kuningalossi katusele ha müüridele rajatud nn. Rippuvad aiad, kus kasvasid lilled ja viljapuud. Üks seitsmest maailmaimest. · Kiilkiri- kirjasüsteem, millemärgid koosnesid savitahvlitele vajutatud kiilukujulistest jälgedest. Kiilkirja osatakse tänapäeval lugeda. · ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningast Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; ,,Gilgames" on arvatavasti vanim kirjateos maailmas. · Astroloogia- ennustamine tuleviku kohta mitmel moel, näiteks ennustati
Eesti Maaülikool Referaat Meetaimed Autor: xxx Juhendaja: Priit Pihlik 2011 Sissejuhatus Mesilased vajavad oma elutegevuseks taimede nektarit ja õietolmu. Mesilaspere aastane õietolmuvajadus on 17-25 kg. Meetaimed on taimed, millest mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt. Meetaimede kasvukohta nimetatakse korjemaaks. Mee kvaliteet ja kogus sõltub korjemaa meetaimede mitmekesisusest ja korjemaa kaugusest tarust. Mesilaste korjemaa peab asuma tarust umbes 2 kilomeetri raadiuses. Meetaimede jaotus Meetaimed võib jaotada: 1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis- septembris). 2. Mee produktiivsuse järgi: a) peameetaimed pajud, vahtrad, valg...
Antiik-Kreeka aiad Kreeka aiad • Pole nii kesksel positsioonil nagu arhitektuur. • Infot vähe ja pisteliselt: arvatavasti pole see lihtsalt säilinud. • Teated pühadest hiitest, roosikasvatusest ja tarbeaedadest: puuvilja-, aedvilja- ja viinapuuaedadest. • 4. saj. pärineb üldkasutatavate aedade ja linnade haljasalade kirjeldusi. Homerose maastikukirjeldused 8. saj eKr • „Odüsseia“ viiendas laulus on nümf Kalypso koopa kirjeldus, kus Odysseust vangis hoiti, metsasalus, paplite, pajude, leppade ja pikkade küpressidega, koos viinapuuväätidega, mis …“rohked ja lokkavad, kõik täis raskeid rippuvaid tarju“ ning põimlesid koopa „võlvikal suul“. Seal oli ka neli allikat „värsket, helklevat vett“, neli allikat sealsamas andsid üksühe kõrval ja neist vesi voolas siia ja sinna“. (tsitaatide tõlge August Annist) • See on esimese groti ehk nümfaioni kirjeldus. „Odüsseia“ kaks aiakirjeldust • 7. laul...
Euroopa Liit peab kohanema maailmaturu konkurentsiga. Kuidas inimesed Teie kodukandis kohanesid uute oludega? kohanduma - ennast kohandama. Riigikogu aseesimehe hinnangul peab Euroopa kiiremini kohanduma muutustega maailmamajanduses. Valitsus peab kohanduma riigieelarve laekumiste väiksema kasvuga. Eriti hästi on suutnud tarbijate muutunud harjumustega kohanduda turismitööstus kohastuma - (bioloogias) loodusliku valiku toimel evolutsiooniliselt kohanema (organismide rühma kohta). Viljapuud on kohastunud talvituma madalas temperatuuris. Osa ürgsetest putuktoidulistest kohastus õhueluga. Ajapikku kohastus inimese välimus selle kohaga, kus ta elas, ja kujunesid välja kolm põhigruppi – negriidid, mongoliidid ja europiidid käsitama - aru saama, mõistma; tarvitama, rakendama. Kuidas seda nähtust käsitada? Kõnet käsitati üleskutsena. Käsitab olukorra tõsidust vääralt. Seda nähtust on käsitatud ühekülgselt. Kunstnik käsitab meisterlikult värve. Käsitus
1. PUUVILJAD Viljapuud on kultuuris ja looduslikult kasvavad puud ja kõrgekasvulised põõsad, mis kannavad söödavaid vilju. Enamik põhjapoolkeral parasvöötmes kasvatatavaid viljapuid kuulub roosõieliste sugukonda.. Puuviljad sobivad ideaalselt kokku juustude ja vürtsikate toitudega. Samuti kasutatakse palju magustoitudes ja erinevates kookides. Tehakse mahla ja siirupeid. Enamik puuvilju on rasvavabad ning parim viis päeva alustada on süüa rohkelt puuvilju. Eksootilised viljapuud on mangopuu, melonipuu, viigipuu, granaadipuu jne. Eksootilised puuviljad on kõik need, mis transporditakse troopilise kliimaga maadest. Samuti on neil spetsiifilised maitsed ja lõhnad ning värvid. Puuviljadeks nimetatavad banaan ja ananass on tegelikult rohttaimede seemneteta viljad. Tsitruselised viljapuud on sidruni-, apelisin, - laimipuud. Üldiselt on tstrused levinumad peamiselt troopikas. Puud on igihaljad ja lõhnavate valgete õitega. Kasvatatakse Vahemeremaades ja USA lõunaosas
1. PUUVILJAD Viljapuud on kultuuris ja looduslikult kasvavad puud ja kõrgekasvulised põõsad, mis kannavad söödavaid vilju. Enamik põhjapoolkeral parasvöötmes kasvatatavaid viljapuid kuulub roosõieliste sugukonda.. Puuviljad sobivad ideaalselt kokku juustude ja vürtsikate toitudega. Samuti kasutatakse palju magustoitudes ja erinevates kookides. Tehakse mahla ja siirupeid. Enamik puuvilju on rasvavabad ning parim viis päeva alustada on süüa rohkelt puuvilju. Eksootilised viljapuud on mangopuu, melonipuu, viigipuu, granaadipuu jne. Eksootilised puuviljad on kõik need, mis transporditakse troopilise kliimaga maadest. Samuti on neil spetsiifilised maitsed ja lõhnad ning värvid. Puuviljadeks nimetatavad banaan ja ananass on tegelikult rohttaimede seemneteta viljad. Tsitruselised viljapuud on sidruni-, apelisin, - laimipuud. Üldiselt on tstrused levinumad peamiselt troopikas. Puud on igihaljad ja lõhnavate valgete õitega. Kasvatatakse Vahemeremaades ja USA lõunaosas
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonna instituut Aianduse osakond Puittaimede hoolduse juhend Koostas: Kati Markus Juhendas: Ele Vool Tartu 2016 1 Sisukord Harilik kuldvihm................................................................................................................................3 1.1 Liigi tagasilõikamise nõuded............................................................................................3 1.2 Hooldus isekülvil või levimisel........................................................................................4 1.3 Elujõulisuse suurendamine...............................................................................................4 1.4 “Kosmeetiline” hooldus.........
looduskooslust, maastiku üksikelemente, parki, haljasala või haljastuse üksikelemente, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Eesmärgiks on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt. Üksikpuid, välja arvatud kasvav mets ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus. Eesti looduskaitsealade, maastikukaitsealade, kaitsealuste liikide ja üksikobjektide nimekirja leiab internetiaadressilt http://eelis.ic.envir.ee/w4/ . (Mai, 2005) 4
tagasitulekud, s.o ajutise lumikattega ajad pärast talvise lume sulamist. Varakevad algab siis, kui maapind on lõplikult vabanenud lumikattest ja kestab kuni kasvuaja alguseni, mil õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Kevad on kasvuperiood enne suve algust, püsivate temperatuuride vahemikus 513 kraadi. Suvi algab siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +13 °C. See langeb kokku ajaga, mil väljas võib hakata kasvatama soojalembelisi köögivilju, viljapuud on lõpetanud õitsemise, kuid pihlakas alles puhkeb õide. 3 Sügis algab ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiva langemisega alla +13 °C ja lõpeb siis, kui see temperatuur püsib alla +5 °C. Hilissügis on aeg pärast kasvuperioodi lakkamist. Päevasoojus püsib veel üle 0 °C, kuid öökülmad muutuvad aina sagedasemaks. Eeltalv algab siis, kui ka päevased temperatuurid jäävad külmakraadidesse ja ajuti tekib lumikatetki.
Ta käib oma rada nagu päike või vihmauss. Kas ei raja temagi elu pimedas sügavikus oma pisikest tunnelit päikese poole? Ta ei salli surnud puid ja jala peal surnud inimesi, loidusele ja minnalaskmisele vastandab ta tegevuse. /.../ Sest temast peavad maha jääma õitsvad, mitte mustaks põlenud puud. Järgmisel kevadel, kui Pommer oli koolmeistri ametist lahti, avastab ta, et tema murelaps, vana suislepp õitseb nagu kõik teisedki viljapuud aias. Ka kool jäi Jaagusillale alles ja koolielu läks uue hooga edasi, kuid nüüd juba Jaan Pommerita. Mis olen ma oma elust saanud? küsib Pommer endalt. Mi-da-gi, sahiseb adraraud mullas. Mis ma saama pidin? küsib Pommer jälle. Mis on keegi saanud? Ta ei kaeba. Külvatud on palju, mis sest tulevais põlvis idaneb, seda ta ei näe. Ehk ongi nõnda parem, mõtleb ta. Riik, mis ta omadele ja võõrastele lastele jätab, pole suur ega rikas
looduslik veekogu mesila läheduses kust mesilinnud saavad vajadusel vett võtta. Mesila võiks asuda kõrgepingeliinidest eemal, sest lennumesilased võivad tänu elektromagnetväljale kaotada orientatsiooni ning eksida teel tarru. Mesilas võiks aia iluks olla ka paar elupuud, kuhu sülemimesilastel meeldib kobarduda. Kõrged puud mesilasse ja selle lähedusse ei sobi, sest sülemite püüdmine kõrge puu otsast on väga tülikas tegevus. Mesilasse sovibavad madalad põõsad, viljapuud ning marjapõõsad, sest need varjavad suvel tarusid ereda päikese eest. Lennuavade suund ei ole kohustuslikult määratud, kuid eelistatakse ida-kagusuunda. [Mesilaste pidamine - E. Kilter; Mesiniku magus elu M. Vabar] Tarude hulk ja asetus Tarude hulk Hobi korras mesindamisel oleks perede arv väike ehk vähemalt kaks mummiperet. Sellest järeldub, et tarusid peaks olema vähemalt ühese varuga ehk seega kolm. Tühi tagavarataru võimaldab puhastada kevadel talviseid tarusid
Minose tütar Ariadne armus kreeka noormehesse Theseusse, kes andis talle lõngakera (Daidalose idee), mis juhtis Theseuse härjani, et see tappa ja lõnga abil sai ta hiljem tagasi välja. (Tnp. tähistab osavat abivahendit, mida keegi on suutnud välja mõelda.) Tantalose piinad Tantalos söötis taevalistele, et neid alandada oma keedetud poja liha. Karistuseks määrati talle igavene janu ja nälg. Ta seisis Hadese tiigis, ent kui ta kummardus, vesi kadus. Ta pea kohal kasvasid viljapuud, ent ta ei saanud kätte nende vilju (oksad tõusid üles). Tänapäeval tähistab inimesele antud väga rasket eluaegset karistust. Sisyphose karistus Sisyphos reetis Zeusi saladuse. Karistuseks pandi ta allilmas igaveseks kivi mäkke veeretama. Tänapäeval tähistatakse selle kujundiga inimelu ja tegevuse rutiinsust. ALLILM Allilma valitses Hades. Hinged kellel pidi olema suur teeraha viis allilma paadiga Charon. Väravas valgvas kolme pea ja draakoni sabaga põrgukoer Kerberos
Raku- ja embrüotehnoloogia Õp lk 19-36 Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeempaljunduse põhimõte, selle rakendamise võimalused. I Meristeempaljunduseks eraldatakse taime meristeemi sisaldavast organist väike koelkõik, mis kantakse söötmele. II Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkruid, vitamiine ja kasvufaktoreid. III Kui kultuur on kasvama läinud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. RAKENDAMINE: *võimaldab saada terveid taimi, mis on jõulisemad ja suurema saagikusega. *raskestipaljundavate taimede istutusmaterjali saamiseks (viljapuud, orhideed). *hävimisohus taime...
4,25%, siis mesilased seda koguda ei taha. Suhkrusisaldust vähendab õitesse langenud vihmavesi. Suure õhuniiskuse korral imab nektar endasse vett ümbritsevast õhust. Optimaalne suhkrusisaldus mesilaste jaoks 50-56%. Enamikel korjetaimedel on nektar 20- 40 %-lise suhkrusisaldusega Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi: · Põllukultuurid (putuktolmlejad taimed) · Haljasalade ja parkide meetaimed · Metsades kasvavad meetaimed · Niidu-, soo- ja karjamaataimed · Viljapuud ja marjapõõsad · Köögiviljakultuurid Spetsiaalselt külvatavad meetaimed , milledeks on: keerispea, kurgirohi, veiste südamerohi, mesiohakas, iisop, naistenõges, ussikeel jms Tähtsamad meetaimed: Kevadised meetaimed: Paju, vaher, võilill jt 6 Suvised meetaimed: Metsvaarikas, valge ristik, põdrakanep jt Sügisesed meetaimed: Kanarbik, sügisene seanupp jt Tähtsamad õietolmutaimed:
toiduaine ja toob välja mee tootmise aspektid. 2. Mesila rajamine Et mee tootmisega saaks üldse algust teha on vaja rajada üks korralik mesila. Parimaks asukohaks, kus mesila paigutada on eelkõige tõmbetuule eest kaitstud maa-ala, peamine põhjuseks on, et tugevad tuulepuhangud ei mõjutaks mesilaspere tegevust nii vaimselt kui füüsiliselt. Mesilat võiksid ümbritseda eriti madalate põõsaste grupid, viljapuud ja ka marjapõõsad, eriti hea oleks, kui mesial lähedusse on istutatud mõni elupuu. Ühelt poolt muudab elupuu olemasolu keskkonda ilusamaks ja teisalt sülemimesilastele meeldib elupuude külge kobarduda. (Arro, Endla, Kilter, Rohtla, 1997) 2.1 Tarud Mesilased asuvad looduslikult puuõõnes, kuhu nad ehitavad enda poolt eritatud vahast keeletaolised kärjed. Mesilased eritavad mesilasvaha, mida nad ise oma tahtest olenemata organismis toodavad
tuleb põhiliselt välja kevadest sügiseni. Aed on proovitud rajada võimalikult väikese hooldusvajadusega. Aias kasutatud puude ja põõsaste kirjeldused on toodud tabelis 1, lisades 2-3 on toodud haljastuse sidumisjoonis ja haljastusplaan. Lisas 1 on toodud tingmärgid. Lillepeenar on rajatud terrassi äärde, kasutatud on põuakindlamaid päikesevalgust nõudvaid taimi. Igalepoole mujale, katmata pnnasele külvatakse muru. Aias on erinevad viljapuud, marjapõõsad ja kasvuhoone. 4 3 Taimed Tabel 1. Kasutatud puittaimed Taim Lad. Nimi Kõrgus Laius (m) Kasvukoht (m) Laiuv tuhkpuu Cotoneaster 1 2,5 Täisvalgus/ horizontalis poolvari Läiklehine Mahonia 1 1 Poolvari/ vari
Veel haruldasemad on teised sarapuuliigid. Kõrgetüveline sarapuu (C. colurna) kasvab ilusaks väikeseks puuks (suupärasem nimi võikski olla kõrge või sale sarapuu). Teda kasvab botaanikaaedades ja mõnes pargis, nii nagu ka erilehist sarapuud (C. heterophylla). Ka sarv-sarapuu (C. cornuta) kasvab meil võrdlemisi hästi, kuigi tema pähkleid ei tasu proovida, need on väga paksu kesta ja väikese tuumaga. 2 Lõigake nagu viljapuud: Sarapuu on tuultolmleja. Ta õitseb kevadel varakult, märtsi lõpus ja aprilli alguses. Kui ilmad satuvad olema rõsked ja udused, jääb saak väikeseks. Teine õnnetus on väga külm talv, mis hävitab isasõied. Need kasvatab sarapuu ootele suve lõpul – juba septembris võib põõsastel näha pisikesi rohelisi urvahakatisi. Paremaks tolmlemiseks soovitavad kogenud sarapuukasvatajad aeda istutada vähemalt paar-kolm eri sorti. Heaks tolmeldajaks peetakse vene sorti ‘Pervenets’
nimetataksegi mesilaks. Käesolevas referaadis tutvumegi lähemalt sellega, kuidas rajada omale mesila. 1. Mesila asukoha valik Mesila tuleb rajad niisugusesse kohta, kus mesilaste lennuraadiuses (2 kilomeetril) on rikkalik ja mitmekesine meetaimestik, kus leidub varakevadel ja suvel õitsevaid meetaimi. Eriti olulise tähtsusega on, et mesila lähemas ümbruskonnas leiduks massiliselt varakevadel õitsevaid mee- ja suirataimi, nagu sarapuu, pajud, harilik vaher, marjapõõsad, viljapuud ja nii edasi. Varakevadistest meetaimedest saadav saak mõjub väga soodsalt haudme arengule ja seega mesilasperede tugevaks kujunemisele. [1] Mesilaste korjemaa on piirkond, kust mesilased hangivad endale eluks vajaliku toidu, vee ja muud materjalid. Korjeala pikendamise ja mesilasperede produktiivsuse tõstmise seisukohalt on tähtis, et mesila ümbruse looduslik meetaimestik koosneks võimalikult üksteisele järgneva õitsemisajaga meetaimedest
BIOLOOGIA Fundamentaalteadus- uuritakse objektide ja nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi Rakendusteadus- teadus, mis tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm. tarbeks Biotehnoloogia- rakendusbioloogilised meetodid ja protseduurid, mille puhul elusorjanismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Biomeditsiin- bioloogiliste ja meditsiiniliste uuringute süntees, mis on suunatud uusima bioloogia avastuste meditsiiniliste rakenduste leiutamisele ja kasutamisele. Rakendusbioloogia lähtekohad Mikroorganismid · Kurgi, kapsa, piima ja teiste toiduainete hapendamine toimub piinhappebakterite tegevusel · Mitmed juustusordid valmivad hallitusseen...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUS KOOL Mesilaste korjemaa Koostaja: Allan Raukas PM II 20.11.2010 Sissejuhatus mesilaste korjebaasi Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 2 km raadiuses. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) kui nektarinäärmed puuduvad siis mesilane neid taimi ei külasta. Korjeobjektid. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Õietolmu terad on kõrgemate õistaimede isassugurakud, mis kantakse putukate või tuule abil õites paikneva...
brandy ja applejack Millal õunasiidrist brändit tegema hakati, pole täpselt teada. Esimesed kirjalikud viited kangeks siidriks ehk siidribrändiks kutsutud joogile pärinevad 1553. a Cotentini poolsaarel elanud lord Gilles de Gouberville'i sulest. AOC süsteemiga määratletud regioon hõlmab kolme suuremat kasvuala: Pays d'Auge, mis on parim, Calvados ning Domfrontais. Ühtekokku teatakse seal olema 800 erinevat õunasorti ning enam kui 9 miljonit viljapuud. Vanimad umbes 50 enamlevinud sordist on bisquet, marin onfroy jt. Siidrivalmistamiseks sobivad õunad on kas magusad, mõrkjas-magusad, mõrud või hapud, lisaks neile kasutatakse joogi happesuse tõstmiseks ka väikesi rohelisi pirne. Pudelitäie kalvadose valmistamiseks on vaja 1011 liitrit siidrit, milleks kulub omakorda umbes 12 kg õunu. Suhkru lisamine toormahlale on teadagi välistatud, õunte endi
Objektide uurimine või nähtuste olemus - fundamentaalteadus. See moodustab vastava teaduse – füüsika,keemia,bioloogia jt- tuuma, tema sisu: faktid, seadused,teooriad,hüpoteesid. Loodusnähtused praktilised baasil – rakendusteadused (põllumajanduse,meditsiini,tööstuse,energeetika,transpordi, olme jm tarbeks) Bioloogia: Üldbioloogilised teadused tegelevead teaduslike uuringutega(geneetika,molekulaarbioloogia,rakubioloogia,arengubio loogia jne, Eribioloogilised teadused(botaanika,zooloogia,loomafüsioloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilised kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ja teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. Rakendusbioloogia PLUSSID: On aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada haiguste diagnoosimeetodeid,luua uusi ravimeid, täiustada raviprotseduure Rakendusbioloogia MIINUSED: Bioloogilise re...
Objektide uurimine või nähtuste olemus - fundamentaalteadus. See moodustab vastava teaduse – füüsika,keemia,bioloogia jt- tuuma, tema sisu: faktid, seadused,teooriad,hüpoteesid. Loodusnähtused praktilised baasil – rakendusteadused (põllumajanduse,meditsiini,tööstuse,energeetika,transpordi, olme jm tarbeks) Bioloogia: Üldbioloogilised teadused tegelevead teaduslike uuringutega(geneetika,molekulaarbioloogia,rakubioloogia,arengubio loogia jne, Eribioloogilised teadused(botaanika,zooloogia,loomafüsioloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilised kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ja teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. Rakendusbioloogia PLUSSID: On aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada haiguste diagnoosimeetodeid,luua uusi ravimeid, täiustada raviprotseduure Rakendusbioloogia MIINUSED: Bioloogilise re...
Kordamisküsimused bioloogias 12.klass Biotehnoloogia Õp lk 8-18 Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? 2.Selgitage, mis erinevus on rakendusbioloogial ja biotehnoloogial. Nimeta bioloogia erinevaid rakenduslikke teadusharusid ning nende uurimisvaldkondi (bioonika, biokeemia, biofüüsika, biogeograafia, biomeetria, looduskaitse, meditsiin, biotehnoloogia, geenitehnoloogia). Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? Mis on biotehnoloogia? Biotehnoloogia eelised Biotehnoloogia probleemid Millega tegeleb bioonika? Millega tegeleb küberneetika? Mis on biogeograafia? Kuidas kasutatakse toiduainete tööstuses seente poolt toodetud ensüüme? Milliseid organisme kasutatakse biotehnoloogias ja millised on nende eelised teiste organismide ees? Nimeta prokarüootide eelised ...
sul on suguvendi kui sul ema ei olegi, sul on esiemasid kui sul isa ei olegi, sul on esiisasid kui sul puud ei oleg,i ei metsa- ei viljapuud sul on sugupuu, suur ja võimas sugupuu ( Lehte Hainsalu) Iga inimene on kusagilt pärit. Igal inimesel on perekond ja suguvõsa. Sageli tuleb ootamatult välja, et me ei tea oma kõige lähedasematest inimestest paljusid asju ning järele uurida võib olla juba hilja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
