materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt renvoi „ tagasisaade ja edasiviide“ puhul) RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE ARENG • Etapid rahvusvahelise eraõiguse arengus: - personaalõigus, seotud kuuluvusega hõimu - territoriaalõigus, seotud territooriumil viibimisega • REÕ arengu eeldused: - rahvusvahelise kaubanduse areng - erikohtud välismaalaste vaheliste vaidluste lahendamiseks (teatud kohtulik sallivus) - erireeglid välismaalastega seotud vaidluste jaoks (teatud seadusandlik sallivus)
04.2003, 3-4-1-4-03, p 16. 3 Haldusmenetluse peaeesmärk ei ole mitte menetluse läbiviimine ise, vaid menetluse lõppeesmärgi saavutamine. “Õige menetlus aitab kaasa õige tulemuse saavutamisele. Mida tõhusam on menetlus põhiõiguste tagamiseks, seda paremini realiseeruvad põhiõigused praktikas.” Vt PS kommentaar, 2008, lk 157. 4 Materiaalõigus ja menetlusõigus Materiaalõigus ütleb, millise otsuse peab ametnik tegema. Menetlusõigus ütleb, kuidas otsustamine toimub. Menetlusreeglid kirjeldavad, mis toimingud tuleb teha enne otsustamist ja kuidas otsus ise välja peab nägema. Need reeglid on vajalikud ka tehtud otsuse sisulise õigsuse hilisemaks kontrollimiseks. 5 Bürokraatia mitte kui menetluse venitaja, vaid
põhistruktuure (sulgude ette toodud) Haldusõiguse eriosa reguleerib halduse üksikuid tegevusvaldkondi, nt keskkonnaõigus, ehitus- ja planeerimisõigus (igal eriosa valdkonnal on samuti oma üldosa) Üldosaon: Halduskorraldusõigus Haldusmenetlusõigus Haldustäiteõigus Riigivastutusõigus Eriosaon nt: Maksuõigus Korrakaitseõigus Materiaalne haldusõigus & haldusmenetlusõigus Haldusõigus jaguneb materiaalseks haldusõiguseks ja haldusmenetlusõiguseks. Materiaalõigus sätestab haldusõiguslike õiguste ja kohustuste tekkimise, muutumise ja lõppemise alused ning nõuded haldustegevuse sisulisele õiguspärasusele. Haldusmenetlusõigus sätestab nõuded menetlusele ja haldustegevuse vormile. Halduse välisõigus ja siseõigus Välisõigusreguleerib riigi ja teiste halduse kandjate ning halduseväliste isikute (eraisikute) vahelisi õigussuhteid. Siseõigusreguleerib avalik-õiguslike juriidiliste isikute kui halduse kandjate siseseid õigussuhteid.
443. publicity of proceedings menetluse avalikkus 444. impartial leader of proceeding erapooletu menetluse läbiviija 445. implementer of law seaduse rakendaja 446. mediator lepitaja 447. biased judge erapoolik kohtunik 448. removal of a judge kohtuniku eemaldamine 449. petition of challenge taandamise taotlus 450. withdraw an action hagi tagasivõtmine 451. admit the claim tunnistama nõuet 452. substantive law materiaalõigus 453. judge sitting alone üksik kohtunik 454. preparatory decisions eelotsus 455. assistent judge kohtunikuabi 456. minutes protokoll 457. file kohtutoimik 458. contempt of court lugupidamatus kohtu vastu 459. coercive measures sunnimeetmed 460. expiration of terms tähtaja möödumine 461. juristiction kohtualluvus 462. general üldine 463. optional valikuline 464. exclusive erandlik 465. by agreement kokkuleppeline 466
1. Üldosa käsitleb neid instituute ning printsiipe ning mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Üldosa moodustavad: a. Halduse kandjate ja organite seisundit sätestava normid b. Haldusmenetlus c. Halduskontroll d. Haldusvastutus jne 2. Eriosa reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi. Siia kuuluvad nt ehitusõigus, maaõigus, majandusõigus jne. Haldusõigust võib liigendada ka: Materiaalõigus reguleerib ettekirjutusi keelde, õigustusi suhetes täidesaatev võim ja isik. Formaalõigus jaguneb: o Organisatsiooniõigus käsitleb haldusorganeis ja nende pädevust o Menetlusõigus reguleerib õiguse rakendamist nii haldusõiguse see kui ka väljaspool. See jaguneb veel omakorda üld- ja erimenetlusteks jne. §7. Haldusõigusnorm ja selle struktuur. Õigusnorme on järgmisi: Regulatiivsed on õiguslik tagajärg
Need on normid, mis reguleerivad kohtumenetlust ja menetluse juhtimist - nt kohtuistungite korraldamine, taotluste lahendamine, menetlusdokumentide kättetoimetamine, kohtuotsuse koostamine ja otsuse sisu, tähtajad jne Kvalifitseerimise kaudu püütakse kindlaks teha, kas tegemist on menetlusnormi või materiaalõiguse normiga. *Kohtutes tehakse vahet õigusel ja abinõul. On oluline vahet teha materiaalõigusel ja menetlusõigusel. Materiaalõigus tähendab lepingu olemasolu ja menetlusõigus abinõud selle rikkumise vastu. Kui lepingut ei ole, kuid põhikirja kohaselt võib see jõustuda, siis on tegemist menetlusõigusega. Seda reguleerib lex fori. 3)Määrused Brüssel I ja Brüssel I-bis, põhimõtteliselt-millega on tegemist? BRÜSSEL I on 22.dets 2000.a vastu võetud määrus, mis reguleerib kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades.
peetud silmas vajadust tagada õigusvaidluse asjatundlikum ja kiirem lahendamine ning kohtumenetluse vastavus erinevat liiki õigussuhete erisustele.”3 „Lisaks sisulisele põhjendamatusele oleks Riigikohtu halduskolleegiumi arvates ka ebamõistlik olukord, kus sõltuvalt sellest, kas juriidiline isik on likvideeritud ja ilma õigusjärglaseta või mitte, peaks üks isik hüvitisega seotud vaidluses pöörduma halduskohtusse ning teine üldkohtusse, ehkki kohaldatav materiaalõigus on sama. Samuti tekitaks see ebavõrdse kohtlemise probleemi, sest meelevaldsest kriteeriumist […] sõltuks see, kas isikule kohaldataks […] üksnes eraõiguse või üksnes avaliku õiguse norme ja põhimõtteid. Sõltuvalt olukorrast võib erinevate õigusharude normistiku ja põhimõtete kohaldamine viia samasuguses olukorras olevate isikute puhul erinevate lahendusteni.”4 Tähtaegade arvutamise erisused nt:
ühendused). Reguleerimiseseme järgi võib välja tuua hõ üldosa (suur üldistatuse tase; oluline eriosa ehk kõigi h tüüpide jaoks; normid, mis käsitlevad hõ printsiipe, h org õiguslikku seisundit; h menetluse korda, h toiminguid) ja eriosa (normid reguleerivad h tüüpe). Kui üldosa teadmised on olemas, siis on lihtsam käsitleda ka eriosa probleeme. Hõ saab süstematiseerida ka teistel alustel: halduse materiaalõigus (reguleerib käske, keelde, õigustusi ehk isikute ja h kandjate vahelisi suhteid), organisatsiooniõigus (käsitleb organeid ja nende pädevust), menetlusõigus (reguleerib õ rakendamist nii halduse sees kui ka väljaspool). Org ja menetlusõ moodustavad foraamlõ. Halduse realiseerimine Õigusnorm üldkohustuslik käitumisreegel, millele on iseloomulik abstraktsus (õn reg abstraktset hulka esineda võivaid juhtumeid)ja üldisus (adressaatideks on üldine hulk adressaate).
kohtusse ja punnitada uurida kuritegu. Riik on kanantanu konflikti ära varastanud – kurjategijad saavad küll karistada, aga kahju hüvitist ei järgne. Kuidas? - Eesmärkide prioritiseerimine; - Kes mõistab õigust – täpsemalt, milline on kohtukoosseis (üks neljast variandist)? Kas me tahame selliseid lahendusi, mis on üksikjuhtumil adekvaatsemad või tahame, et materiaalõigus toimiks, nagu kellavärk? Vandekohus on seatud üles tasakaalustamaks prokuratuuri ja seadusandjat. Vandekohus legitimeerib õigusmõistmist (vandekohus nüüd ka Jaapanis, Hispaanias, Kashastanis). 12 inimese otsus on usaldusväärsem kui 1 inimese otsus – rohkem vaatenurki, erinevad taustad. 12 inimese kasutamine on kulukas, kihistunud elanikkonnas vähem tuttavaid, homogeenses ühiskonnas rohkem, vandekohtunikud rohkem mõjutatavad
tõendamiskoormise reeglitega. Objektiivne tõendamiskoormis- s.o riski omastamise reegel, kes kannab vastutust, kui kohtunik ei saa kindlaks teha faktilist asjaolu või selle puudumist. Subjektiivne tõendamiskoormis- kes on kohustatud isikuks faktilise asjaolu tõendamise osas. Kirjeldamiskoormis- faktiliste asjaolude kohtule esitamise kohustus Tõendamiskoormise jagamine oleneb materiaalõiguslikust vaidlusest ning nõudest. Materiaalõigus võib sisaldada tõendamiskoormise jagamist, näiteks kahju hüvitamise nõuetes süü puudumist peab tõendama kostja ( VÕS §1050 lg 1). Tõendusliku presumptsiooni olemasolu- AÕS § 35 lg 3 järgi valdaja heausksust eeldatakse. 13.Tõendamisest vabastamise alused -§ 231 (1) Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.
- haldusvastutus, halduskontroll (AtSS, RVS) - haldusõiguse eriosa reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Liigitus selle järgi, kes ja kuidas ühte või teisi norme rakendab: 6 - materiaalõigus reguleerib keelde, käske, õigustusi e. isikute ja halduse (org. mõttes) vahelisi suhteid - formaalõigus organisatsiooniõigus organid ja nende pädevus menetlusõigus õiguse rakendamist reguleerib nii halduse (organisatsiooni) sees kui ka väljaspool haldusorganisatsiooni Haldusõiguse vahekord riigiõigusega Riigiõigus Haldusõigus
- avaliku teenistuse ja õ teenistujate õiguslik seisund (ATS) - haldusvastutus, halduskontroll (AtSS, RVS) haldusõiguse eriosa reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Liigitus selle järgi, kes ja kuidas ühte või teisi norme rakendab: materiaalõigus reguleerib keelde, käske, õigustusi e. isikute ja halduse (org. mõttes) vahelisi suhteid formaalõigus organisatsiooniõigus organid ja nende pädevus menetlusõigus õiguse rakendamist reguleerib nii halduse (organisatsiooni) sees kui ka väljaspool haldusorganisatsiooni Haldusõiguse vahekord riigiõigusega Riigiõigus Haldusõigus
Kostja esitab nõude hageja vastu eesmärgil: 1. välistada hagi rahuldamine (hagi välistav vastuhagi); 2. saavutada tasaarvestus (tasaarvestuslik vastuhagi). Hagi aegumine ei ole otseselt kostja kaitse hagi vastu. Kui hagi on aegunud, ei ole see asja menetlusse võtmise keeldumise aluseks. Kohus ei saa ise hagi aegumist rakendada, kuid saab jätta hagi rahuldamata, kui kostja sellele sõnaselgelt viitab ja taotleb hagi aegumise kohaldamist. Hagi aegumise tähtajad määrab kindlaks materiaalõigus. 9. Hagi tagamine Hagi tagamine on kohtuotsuse täitmise tagamine. Tagada, et hagi rahuldamise korral oleks nõude täitmine reaalne. Poole põhjendatud kirjaliku taotluse alusel tagab kohus hagi määrusega. Kohus ei pea hagi tagama, kui ta leiab, et see ei ole põhjendatud. Hagi tagamise avalduse lahendab kohus hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval päeval. Kui ilmneb vajadus eelnevalt kostja ära kuulata, võib kohus avalduse hagi tagamiseks lahendada hiljem.
algpõhjused ja tagajärjed, vägivalla juhtumid ning süüdimõistmiste osakaal, samuti konvents eeldada uute tõsiste vvaktide toimepanekut. elluviimiseks rakendatavate meetmete tõhusus. V peatükk - Materiaalõigus 29 Tsiviilhagid ja õiguskaitsevahendid 2 Korrapäraste ajavahemike tagant viia läbi elanikkonna küsitlusi, et hinnata kõigi käesoleva 1, et pakkuda ohvritele piisavaid tsiviilõiguslike kaitsevahendeid vägivallatseja vastu. konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide esinemissagedust ja arengusuundumusi. 2 et pakkuda rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete kohaselt ohvritele piisavaid tsiviilõiguslikke
- avaliku teenistuse ja teenistujate õiguslik seisund (ATS) - haldusvastutus, halduskontroll (AtSS, RVS) - haldusõiguse eriosa reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Liigitus selle järgi, kes ja kuidas ühte või teisi norme rakendab: - materiaalõigus reguleerib keelde, käske, õigustusi e. isikute ja halduse (org. mõttes) vahelisi suhteid - formaalõigus organisatsiooniõigus organid ja nende pädevus menetlusõigus õiguse rakendamist reguleerib nii halduse (organisatsiooni) sees kui ka väljaspool haldusorganisatsiooni 10
Sama relvaseaduses, kemikaaliseaduses jne. nende juures lisana on rida võimalike karistuse. Osa seadustest on karistusõiguslikud, aga osal on karistusõiguslik tähendus (nt. PS § 12, § 18 lg 2 ütleb, et on keelatud, kuid see realiseerub läbi teiste karistusõiguslike seaduste, nt. KarS-i). PS § 4 kas on see meil realiseeritud? Võimude lahususe printsiip ja võimude kontrollimine (demokraatia aluspõhimõtted). KarS on materiaalõigus. Kuidas seda realiseerida? Kuidas toimub kohtumenetlus? Kuidas tõendeid leitakse?... See on reguleeritud menetlusõigusega. Kuritegude loetelu on ammendav. Väärtegude suurim osa ei ole kodifitseeritud. Kui on tekstis ,,KarS eriosa tähenduses", siis see laieneb nii ühele, kui teisele. KarS-i laienemine ei piirdu ainult Eesti Vabariigi territooriumitega on seotud ka teiste riikide territooriumitega, kodanikkudega, sellega, mis on seal toimepandud. Nt. Tegu on karistatav välisriigis
Põhimõtted KarS § 2 Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. Nullum crimen, nulla poena sine lege praevia Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Non bis in idem Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal. Kitsendava tõlgendamise põhimõte; täpsus ja selgus Karistusõiguse struktuur Materiaalõigus: Üldosa Süütegu (süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed elemendid), õigusvastasus ja süü Karistus (liigid, määrad), selle kohaldamine, sellest vabastamine Muud mõjutusvahendid; Aegumine Eriosa Karistusseadustiku eriosa; Harukaristusõigus Menetlusõigus (formaalne karistusõigus) Karistuse täitmise õigus Süütegu KarS § 3 (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod.
Translation tõlkija, tõlgib kirjalikult Simultaneous interpretation sünkroontõlge (klapid peas, aparatuuriga tõlge) Consecutive in järeltõlge (suuline tõlge ilma aparaadiga) Whispering intre sosistades tõlkimine Under which law was he punished? /What law he was punished under? milled seaduse järgi teda karistati? Legislators seadusetegijad He filed the claim with the court ta esitas kohtule nõude To amend muutma, parandama Substantial law materiaalõigus Head of state riigipea (really safe to use everywhere) Procedural law menetlusseadus Unicameral ühekambriline (parlament) Legislative authority/power legislatiivjõud Convene kokku kutsuma Accede ühinema, liituma Accession treaty ühinemisleping Eligible ? valitav mingile kohale Ineligible? ei saa valida seda inimest Extraordinary elections erakorralised valimised Regular elections - ? Chancellor of justice - õiguskantsler Larceny, theft vargus
Ja eelmise perioodi kasumis ja majandusaasta kasumis võib tulla miinus. Majandusaasta lõpuseisu tuleb arvesse võtta. 1. Me jagame alati varasemat kasumit mis on tekkinud eelmise majandusaasta jooksul) 2. mis juhtub siis, kui pärast tekkis kahju. Kas siis tuleb vähendada dividente? Kui lõpptulemus on hea, aga vahepeal on midagi halba juhtunud, siis peame sellega siiski arvestama. Meil pole dividendimaksu. Dividendimaksjal on maksukohustus, mitte dividendisaajal. Probleem materiaalõigus sellega ei arvesta. Nüüd jäi meil 20 tuhat, siis dividendid on 20*22/78. siia tuleb 5,64 juurde. Kuidas see kord toimib? Meil kord jätab aktsionäri suht kaitsteta. § 281 (1) Aktsiaselts ei või anda laenu: 1) oma aktsionärile, kelle aktsiatega on esindatud rohkem kui 1 protsent aktsiakapitalist;
nõuetele, kuid ei vasta vastuhagi vastuvõtmise tingimustele, keeldub kohus määrusega kostja nõude menetlemisest vastuhagina ning kostjal on võimalik esitada oma nõue hageja vastu eraldi hagina. Hagi aegumine Kohus ei saa ise hagi aegumist rakendada, kuid saab jätta hagi rahuldamata, kui teine pool sõnaselgelt viitab sellese, et hagi on aegunud. Nõue võib olla sel juhul täiesti põhjendatud. Hagi aegumise tähtajad määrab ära materiaalõigus. Erinevate nõuete puhul on hagi aegumise tähtaeg erinev. Hagi aegumisel on alati võimalik nõude vabatahtlik täitmine kostja poolt, kuid riigi sunnijõu kasutamine nõude rahuldamisel ei ole võimalik. Kui hagi on aegunud, siis see ei ole aluse asja menetlusse võtmisest keeldumiseks. Aegumisest tuleb eristada õigust lõpetava tähtaja saabumist. Materiaalõigusest ei ole alati selge, kas tegemist on õigust lõpetava tähtajaga või hagi aegumise tähtajaga
nn. Majapidamisperekond- põhineb kas abielude paljususel või sugulaste paljususel. Perekonda kuuluvad isikud, kes ei ole omavahel seotud abielu või sugulase kaudu, vaid majapidamise kaudu. 2. Perekonnaõigus Mis on perekonnaõigus? Perekonnaõiguse mõiste · perekonnaõigus objektiivses mõttes perekondlikke suhteid reguleeriv riigi poolt tagatud õigusnormide kogum: materiaalõigus · haldusmenetlusõigus · kohtumenetlusõigus · perekonnaõigus subjektiivses mõttes isikule objektiivsest perekonnaõigusest tulenev õigustus Kas perekonnaõigust on vaja? 36 Perekonnaõiguse funktsioonid · korrafunktsioon tekib kindlus ja turvatunne.
Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu. Oluline on ka avalikkuse põhimõte- see tuleneb nende absoluutsest iseloomust. Kinnisasjade puhul peavad kõik olema kantud kinnistusraamatusse. Asjaõigus kui varalise korralduse alus- eraomandis lähtuvas ühiskonnas sätestatakse asjaõigusega kogu varaline korraldus. Asjaõigus kui eraõiguse osa- osa eraõigusest, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid asjade(kehalised esemed) suhtes. On materiaalõigus, sätestades asjaõiguse sisu tekke ja lõppemisega. Asjaõigus tagab eraisiku omandi ja isiku puutumatuse-samas aga tulevad piirangud asja kasutamiseks seadusest. Asja suhtes kohaldatakse reeglina asja asukohamaa seadust. Asjaõigus sisaldab eelkõige norme, mis reguleerivad isiku suhet asjasse. Asjaõigusseadus võeti vastu 9.juunil 1993 ja jõustus 1.sept 1993. Asjaõiguse allikad: 1. Põhiallikas:asjaõigusseadus 2. Eesti vabariigi PS 3. TsÜS 4
nõusolekut, kelle kausks kanne on tehtud, kinnistusraamatu parandamise sätete alusel (AÕS § 65). Kinnistamise eelduste kontrollimine Kinnistusraamatukande tegemine lõpetab asjaõiguste tekkimise või ülemineku. Seepärast peavad kõik õigusemuudatuseks vajalikud eeldused olema täidetud kinnistamisavalduse esitamise ajaks. Sellest tulenevalt ongi kinnistusraamatu pidaja ülesandeks kinnistamisavalduse saamisel kontrollida nende eelduste täitmist. Materiaalõigus nõuab õigusemuudatuse kehtivuse jaoks kinnistusraamatu kande kõrval asjaõigust käsutava isiku õigustatuse olemasolu ja asjaosaliste kokkulepet õigusemuudatuse saabumise kohta. Eesi õiguse kohaselt on asjaõiguse tekkimiseks ja ülekandmiseks vaja asjaõiguskokkulepet ja kinnistusraamatukannet. Kinnistusraamatukande tegemiseks on omakorda vaja kinnistamisavaldust koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Dokumentide loetelu ei sisalda alustehingut. Sellest
aastat hiljem vedada kannatanu kohtusse ja punnitada uurida kuritegu. Riik on kanantanu konflikti ära varastanud kurjategijad saavad küll karistada, aga kahju hüvitist ei järgne. Kuidas? - Eesmärkide prioritiseerimine; - Kes mõistab õigust täpsemalt, milline on kohtukoosseis (üks neljast variandist)? Kas me tahame selliseid lahendusi, mis on üksikjuhtumil adekvaatsemad või tahame, et materiaalõigus toimiks, nagu kellavärk? Vandekohus on seatud üles tasakaalustamaks prokuratuuri ja seadusandjat. Vandekohus legitimeerib õigusmõistmist (vandekohus nüüd ka Jaapanis, Hispaanias, Kashastanis). 12 inimese otsus on usaldusväärsem kui 1 inimese otsus rohkem vaatenurki, erinevad taustad. 12 inimese kasutamine on kulukas, kihistunud elanikkonnas vähem tuttavaid, homogeenses ühiskonnas rohkem, vandekohtunikud rohkem mõjutatavad? Kui rahaga ei saa,
lõpp Tagajärgede likvideerimine – ex post Sektoriviisiline regulatsioon “Käsu ja kontrolli meetod” II generatsioon – 1980. Teine pool Ettevaatus – ex ante Kompleksne kaitse Dereguleerimine – (keskkonnkokkulepped, saastamise õigusega kauplemine jne.) III generatsioon Keskkonnaalased õigused (materiaalõigus, õigus teada, õigus osaleda, juurdepääs õigusemõistmisele 30. Keskkonnaõiguse allikad ja printsiibid Keskkonnaõiguses printsiipidel eriline roll: Paindlikkuse vajadus – uued olukorrad, ebakindlus Avar administratsiooni kaalutlusõigus (printsiibid on suunaandjad) Rahvusvahelise õiguse suur mõju Kodifitseerimise ja arengu pidepunktid Printsiibid demonstreerivad eesmärke, mille poole tuleb püüelda
annaabi.ee 
