Kinnisomandi ulatus on piiritletud kinnistu omaniku õigusliku huviga. Kinnisomandi ulatuses asuv kulub kinnitu omanikule ning selles kehtivad kõik omandi kasutamisest, käsutamisest ja valdamisest tulenevad põhimõtted. Kinnisomandisse ei ulatu põhjavesi ning riiklikult tähtsad maavarad need kuuluvad riigile. Piir kinnisomandi tasapinnalist läbilõiget ja omandi ulatuse lõppu nimetatakse piiriks. Piir kinnisiomandite vahel kulub kaasomandisse. Samamoodi on kaasomandis piiril asetsevad puud ja piiril asetsevad rajatised (aed). Piir märgitakse piiripunktidega ning neid tähistavate piiri märkidega. Piir kulged piiripunktide vahel sirgjoonena. Piirimärgid kuuluvad kaasomandisse. Kui kinnistute piiril asub veekogu siis kulub veekogu kaasomandisse. Kinnisomandi kitsendused Kinnisomandi kitsendused seatakse seadusega, tehinguga või kohtu otsusega. Teatud
ülekantud müüja arvelduskontole. Eelnimetatud eramaja ostu-müügileping sisaldab abieluvaralepingu sätteid, juhindudes perekonnaseaduse paragrahvist 9 lg 1 p 2. Abikaasad on lepingu punktis 3.2. määranud, et vallasasjana omandav korter Kastani 173a on abikaasade kaasomand, mille 1/3 mõttelise osa omanik on ****** ja 1/3 mõttelise osa omanik on ********. Ka ostu-müügilepingu punktis 12.1, on notar selgitanud, et eramaja kuulub abikaasade kaasomandisse ning on abikaasade lahusvara vastavalt lepingu punkt 3.2 sättele. Kostja eelnimetatud asjaolusid ei tunnista ning ei soovi jagada vara võrdselt. Kostja sõnul on ta kinnimaksnud ehituskulud ja remondikulud ning seepärast taotleb kostja ***** 2/3 eramaja osast. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga ülaltoodud põhjendustel ja asjaoludel ning taotleb on asunud seisukohale, et eelnimetatud maja on abikaasade ühisomand vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile
teine osapool on rohkem rikastunud. Kolmandana välja toodud varalahususe korral on mõlemal osapoolel teineteisest täielik sõltumatus ehk varalistes suhtetes arvestatakse neid, kui mitte abiellunud inimesi. Erinevate tehingute tegemisel ei ole vaja teisepoole nõusolekut. Mõlemad osapooled peavad tagama igapäevaste vajadusteks vajaliku raha ning tegutsema abielulise kooselu huvisid arvestades. Mõlema osapoole kokkuleppel võidakse teatud esemeid kaasomandisse. Abieluvaraleping on nii-öelda tehing, mis sõlmitakse isiklikult ning kehtib ainult notariaalsel kinnitusel. Võimalik on algselt valitud varasuhe muuta teiseks. Kui sõlmitakse varaühisus, siis võib anda ühisvaraga tegelemise õigus ühele osapoolele ning tünnistada ühis- või lahusvaraks üksikuid esemeid. Vara juurdekasvu võrdselt jagamise korral, on võimalik määrata põhivara ulatus ning arvestust, ja ette näha, et perekonna ühise kodu ühise käsutamise nõue ei kehti.
kaasomanike poolt; jagatakse alles ehitatavat hoonet; tagantjärele jagamine (mõnest kaasomandis olevast osast moodustatakse korteriomand); olemasolevate korteriomandite jagamisel või ühendamisel. Korteriomandi lõppemine – kõigi korteriomanike kokkuleppel; hoone on muutunud kasutamiskõlbmatuks ja enamik otsustab korteriomandid lõpetada; kõik korteriomandid on omandatud ühe isiku poolt ja ta soovib korteriomandi lõpetada. Korteriomandite lõppemisel jääb järelejäänud asi kaasomandisse. Korteriomandi valitsemine – korteriomanike vahel tekib ühisus, mis võib valitseda kaasomandit kas korteriühistuna või mingil muul neile sobival moel. Ühisuse organid: üldkoosolek, juhatus, vajadusel majanõukogu. Ühisuse lõpetamist ei saa nõuda korteriomanik ega kolmas isik. Ühisuse võib lõpetada üksnes korteriomandite lõppemise korral. Piiratud kinnisasjaõigused – reaalservituudid, isiklikud servituudid, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus.
VARALAHUSUS Abikaasad võivad abiellumisel perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras valida või abieluvaralepinguga ette näha varasuhtena varalahususe. Varalahususe puhul on abikaasad teineteisest varalises mõttes täiesti sõltumatud. · Seadusest tulenevaid ühiseid õigusi vara suhtes ei ole. · Varaga tehinguid tehes pole vaja teise abikaasa nõusolekut. · Kokkuleppel võib soetada konkreetsed esemed kaasomandisse. · Lahusvarasuhte asemele saab abieluvaralepinguga valida varaühisuse või vara juurdekasvu tasaarvestuse. Siiski peavad mõlemad abikaasad tagama teineteise ja kogu perekonna igapäevaste vajaduste katmise ning tegutsema abielulise kooselu huvisid arvestades. ABIELUVARALEPING Abikaasad võivad omavahelise kokkuleppega lõpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte, kehtestada muu seaduses ettenähtud
Võõra vallasasja heausksel ümbertöötlemisel: asi kuulub asi ümbertöötlejale kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast Asi kuulub esialgsele omanikule kui töö on vähemväärtuslikum esialgsest asjast Võõra asja pahausksel ümbertöötamisel on esialgsel omanikul mõlemal juhul õigus uus asi endale nõuda Vallasomand Ühendamisel ja segamisel (§ 107) Kui muutuvad asjad ühe tervikliku asja olulisteks osadeks, siis läheb asja endiste omanike kaasomandisse Kui üht ühendatud asjadest tuleb lugeda peaasjaks, saab selle omanik ühendamise teel tekkinud tervikliku asja ainuomanikuks. Kui vallasasi ühendatakse maatükiga sel viisil, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale. Vallasomand Igamine Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik Igamine on välistatud, kui valdaja on pahauskne. Vallasomand
kantakse pensionifondi. See on tulumaksuvaba ning see tuleb iga-aastaliselt deklareerida tuludeklaratsioonis. 21.Kes on kohustatud isik ja mis eluaastast ? Kohustatud isik on kohustusliku kogumispensioni maksja, kes on vähemalt 18 aastane füüsiline isik. 22.Kus hoitakse penonifondi osakuid ? Pensionifond on investeerimisfondi eriliik. Tegemist on varakogumiga, mis kuulub osakuomanike kaasomandisse, kuid mille valitsemisõigus on antud fondivalitsejale. 23.Kuna tekib õigus pensionifondi osakute väljamaksetele ? Pensionifondi osakute väljamaksete õigus tekib siis, kui isik on jõudnud pensioni ikka. Kui isik ei ole esitanud taotlust riikliku pensioni maksmiseks, siis ei ole tal õigust saada ka kogumispensioni makseid. Esimesi väljamakseid hakatakse tegema alates 1. Jaanuarist 2009, surnud osakomanike pärijatele alates 1. Jaanuar 2007. 25
- Omandina ei käsitleta osalust äriühingutes ning ei tunnistata "mitmekordset omandit". Kaasomandi lõpetamise nõudeõigus ja viisid: - Seda võib nõuda iga kaasomanik - Üldiselt on selle nõudeõiguse rahuldamine vältimatu. Ent pole garanteeritud see, et kaasomanik saab alati selle omandi lõpetamise viisi, mida ta hagis soovis. Viisid: - Reaalosadeks jagamisega - Mõne kaasomaniku väljaostmisega omandist; seejuures omandist ilmajäämine hüvitatakse teiste kaasomanike poolt - Kaasomandisse kuuluva asja müümisega avalikul enampakkumisel, kus raha jaotatakse kaasomanike vahel - Enampakkumine kaasomanike endi vahel kus ostetakse välja need kaasomanikud, kes seda enampakkumist ei võida Negatoornõue: - Omandikaitsenõue, millega on võimalik kaitsta omandit neil juhtudel, kus tegemist Ei Ole valduse äravõtmise läbi omandiõiguse rikkumisega. - Seega kuulub negatoornõude alla suur hulk spetsiifilisi nõudeid. Vindikatsiooninõue:
Ühisvara jagamine: asi jagatakse abikaasade vahel reaalosades (eeldab asja jagatavust); asi antakse tervikuna ühele abikaasadest ning kohustatakse teda hüvitama teisele abikaasale viimasele kuuluva osa asja väärtusest rahas; asi müüakse avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele; asi jäetakse abikaasade kaasomandisse. Abikaasal on õigus esitada varaühisuse lõpetamise hagi, kui teine abikaasa on korduvalt kuritarvitanud oma õigust ühisvara valitseda või kui teine abikaasa ei osale põhjuseta ühisvara korrapärases majandamises või kui teine abikaasa on rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust. Varaühisuse lõpetamisel tekib abikaasade vahel varalahusus. Lahusvara- enne abiellumist abikaasa omandis olnud esemed, abikaasa isiklikud tarbeesemed, abielu kestel tasuta käsutuse, sh
siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Reaalosaks on reeglina mittekandvad seinad, siseuksed, eraldatud rõdud jne. 29. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine TEKKIMINE · Korteriomanditeks võib jagada kinnisomandi, mille ese on maatükk koos sellel oleva või ehitatava ehitisega. Korteriomanditeks võib jagada üksnes kogu kinnisomandi. Kinnisomandit korteriomanditeks jagades võib mõne eluruumi või mitteeluruumi jätta kaasomandisse. Kui kinnisomand jagatakse korteriomanditeks, peab iga kaasomandi mõttelise osa juurde kuuluma korteriomandi reaalosa. Korteriomandid tekivad kinnistusraamatusse kandmisega. · Korteriomandeid võib ühendada ja korteriomandi võib jagada asjaõigusseaduse § 54- Kinnisasju võib ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil Eristatakse tahteavaldusi:
mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Kinnisomandi jagamine korteriomanditeks - mille ese on maatükk koos sellel oleva või ehitatava ehitisega. Korteriomanditeks võib jagada üksnes kogu kinnisomandi. Eluruumi või mitteeluruumi võib jätta ka kaasomandisse. Iga kaasomandi mõttelise osa juurde peab kuuluma korteriomandi reaalosa. Korteriomandite tekkimine - omanik võib kinnisomandi jagada korteriomanditeks notariaalselt kinnitatud ühepoolse kinnistamisavalduse alusel. Korteriomandite kinnistamise korral avatakse igale korteriomandile üheaegselt kinnistusregistri iseseisev osa. Korteriomandi lõppemine - korteriomand lõpeb kinnistusraamatu kande kustutamisega või korteriomandite registriosade sulgemisega. Valitsemine
ülekandmiseks. Ümbertöötamine, segamine ja ühendamine Ümbertöötamine Kui töö on rohkem väärt kui materjal, peaks asi kuuluma töötlejale - kui vastupidi, siis materjali omanikule. Segamine ja ühendamine Kui mitu vallasasja ühendatakse uueks tervikuks nii, et neid ei saa üksteisest eraldada ilma neid oluliselt kahjustamata või ülemäärase vaeva või kuludeta: · läheb asi seniste omanike kaasomandisse juhul, kui segatud asjadel on võrdne tähtsus (nt veinisordid) · läheb pea- ja kõrvalasja segamisel uus asi peaasja omaniku ainuomandisse Kui segamisel ei muutu asjad uue asja oluliseks osaks, siis ei muutu ka senised omandisuhted: mitteolulised osad võivad olla eri isikute omandis. Kui vallasasi ühendatakse teisele isikule kuuluva maatükiga: · läheb see maatüki omaniku omandisse, kui muutub kinnisasja oluliseks osaks
Eeldused: võlgnik rikub võlausaldaja mingit õigust, õigus võib olla kas omand, valdus, muu õigus, rikkumine võib seisneda kas asja rikkumise, ära tarbimises, ümber töötamises jne; võlgnik rikastub selle rikkumise tagajärjel. Tuleb hüvitada rikkumise teel saadu harilik väärtus. Nt A kana nokib B teri. A kasutab õigusliku aluseta B sõidukit. Nt kui rikutud isikuõigust, kasutad tema pilti ajalehes. 18-13, 153-16, 123-05, 136-05. Kaasomanik käsutas kehtivat kaasomandisse kuuluvat asja teise nõusolekuta 51-11. Nõude ulatuse juures tuleb lisaks arvest ka § 1038 ja § 1039. § 1038 puudut heauskset rikkujat, § 1039 käib pahauskse rikkuja kohta, kes peab andma välja ka rikkumise teel saadud tulu. Rikastumise äralangemine § 1038 tähenduses võib olla segadusse ajav. Nt kui A vaatab, et B laual on limps ja joob selle ära. A ei saa tugineda sellele, et rikastumine langes ära, kuna limps on otsas. Pahauskse puhul tuleb vaadata, mis on
tagajärjed ei kohaldu Puudub ülalpidamiskohustus, v.a ühise lapse sünni korral (PKS § 111) Abikaasade varasuhet ja spetsiifilisi nõudeid ei teki Personaalne varaline vastutus Kooselu lepinguline korraldamine: Eluruumi isiklik kasutusõigus (AÕS § 225), kasutamise reguleerimise nõue (VÕS § 1055) Elurendise (VÕS § 568) / ülalpidamisleping (VÕS § 572) Vara omandamine kaasomandisse/seltsingulepingu alusel ühisomandisse (VÕS § 580) Solidaarvõlg kokkuleppel (VÕS § 65) Varalised nõuded faktilise kooselu lõppemisel (S. Liin) Asjaõiguslikud nõuded: Ainuomaniku vindikatsioon (AÕS § 80) Ühise omandi (tuvastamine) lõpetamine (AÕS § 76) Võlaõiguslikud nõuded: Lepingust tulenevad nõuded: Seltsinguleping (VÕS § 596jj) (ühise tegutsemise leping (TsK § 440)) Töövõtuleping ...
juhtudel on lubatud planeerimisseaduse mõistes detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel kehtestatud detailplaneeringu alusel ja detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel kehtestatud üldplaneeringu alusel. Sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee ehitamiseks on lubatud kehtestatud üldplaneeringu ja tee või raudtee eelprojekti või ehitusprojekti alusel. 13. Mis on korteriomand, mis kuuluvad kaasomandisse? Millised on korteriomaniku kohustused? Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Kaasomandi esemeks on maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. 1) Korteriomanik on kohustatud:
PKTS § 37, PKS § 59 jj - abiellumise avalduses; järelemõtemise aja ajooksul saab muuta - hiljem AVL muuta varasuhet või teha selles muudatusi - notaritasu! kanne abieluvararegistris notar: varasuhe valitud, abielu sõlmitud per.ok: abielu sõlmimine (tasu erineb abielu sõlmimise ajast) 7. varasuhte muutmine NotTS § + registrikaardi avamise tasu 25 - varasuhte muutmine - uue AVL korral registrikaardi muutmise tasu 10 eurot 8. korter Varalahususe varasuhtes saab omandada kaasomandisse Varaühisuse varasuhe: abieluvararegistri kaarti ei ole, ostavad korteri, see saab ühisvaraks, ongi ok Kui Liina tahab saada korteri ainuomanikuks? PKS § 27 lg 4 - tunnistada üksik ese ÜV/LV (teise varamassi) AVL! + abieluvararegistri kanne 9. uued omandamised AVL! AVL tasu: - varasuhte valik (kindel tasu) - konkreetse eseme arvamine teise varamassi (tasu sõltub konkreetse eseme väärtusest) 10. hilisem varasuhte muutmine / senisoetatud saatus?
ümbertöötamine (§ 106) Võõra vallasasja heausksel ümbertöötlemisel: ● asi kuulub asi ümbertöötlejale kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast ● Asi kuulub esialgsele omanikule kui töö on vähemväärtuslikum esialgsest asjast ● Võõra asja pahausksel ümbertöötamisel on esialgsel omanikul mõlemal juhul õigus uus asi endale nõuda Ühendamisel ja segamisel (§ 107) Kui muutuvad asjad ühe tervikliku asja olulisteks osadeks, siis läheb asjad endiste omanike kaasomandisse Kui üht ühendatud asjadest tuleb lugeda peaasjaks, saab selle omanik ühendamise teel tekkinud tervikliku asja ainuomanikuks. Kui vallasasi ühendatakse maatükiga sel viisil, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale. Igamine (AÕS § 110) Igamine (§ 103- 114´) Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik Igamine on välistatud, kui valdaja on pahauskne.
Vastupidisel juhul kuulub uus asi aga esialgsele omanikule. Pahauskselt ümbertöödeldud asi kui töötleja on pahauskne, on esialgse asja omanikul õigus uus asi endale nõuda, sõltumata sellest, kas töö on esialgsest asjast väärtuslikum või mitte. AÕS § 106. Ühendamine ja segamine Kui mitme omaniku vallasasjade ühendamisel muutuvad need ühendatud asja oluliseks oskaks, langeb ühendatud ühendatud asi üksikute asjade seniste omanike kaasomandisse. Kaasomanike osade suurused määratakse väärtuse alusel, mis ühendatud asjadel oli ühendamise ajal. Ühendamisega, millega ei kaasne asjade muutumist ühendatud asja oluliseks osaks, ei kaasne ka omandisuhtemuutumist, sest sest mitteolulised osad võivad olla eriisikute omandis. TsÜS § 53 lg 2. Kui üht ühendatud asja tuleb lugeda peaasjaks, saab selle omanik ühendatud asja ainuomanikuks. AÕS § 107 lg - d 1 ja 2. Sama regulatsioon kehtib vallasasja segamisel AÕS § 107 lg 4 .
annaabi.ee 
