ja hooldamist. Kaasomanik A ja B kaasomandiosa koormab ühishüpoteek pank E kasuks. Kinnistu kaasomanike sooviks on jagada kinnistu selliselt, et moodustatakse neli korteriomandit, millest kaks kuulub A-le, üks B-le ja üks C-le ning elamu juurde kuuluva maaüksuse suhtes sõlmitakse kasutuskorra kokkulepe, millega jagatakse korteriomanike vahel hoovis paiknevad parkimiskohad. 1. Kas kinnistu jagamine ja kaasomandi lõpetamine eespool toodud viisil on võimalik? 2. Kas parkimiskohtade kasutuskorra kokkuleppe saab selliselt sõlmida? 3. Kas kasutuskorra kohta saab teha märke kinnistusraamatusse? 4. Kas kinnisasja korteriomanditeks jagamiseks on vajalik hüpoteegipidaja nõusolek? 5. Kas hüpoteegi saab jagamisel kanda üle A-le kuuluvale kahele korteriomandile ja B-le kuuluvale korteriomandile ühishüpoteegina? 6
kuuluv omand. Individuaalne omand-Ühe inimese omand Ühine omand: 1. Kaasomand – kaasomanikele kuulub teatud kindlaksmääratud osa(mõttelised osad) ühisest omandist (mitte konkreetne osas ühisest asjast) 2. Ühisomand – kahele või enamale isikule kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand (abikaasade ühisomand, seltsinglaste ühisomand) Ühise omandi esemeks võivad olla nii vallas- kui kinnisasjad. Kaasomandi puhul kinnisasjale kantakse kaasomanikud ja nende mõtteliste osade suurus kinnistusraamatusse vastava kinnistu registriossa, ühisomandi puhul omandi osasid ei väljendata, kuid kandes peab olema väljendatud ühise omandi liik. ÜHISOMAND Ühisomandi tekkimine: Ühisomand saab tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel, muidu on tegemist kaasomandiga. Nt Eestis abikaasad – omandi esemeks abielu kestel abikaasade poolt omandatud vara
KOLMAS SEMINAR Tülitsevad kaasomanikud A-le kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast ja B-le kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast. Kinnisasjal asub kahe korteriga elamu, millest A kasutab 150 m2 korterit ja B kasutab 50 m2 korterit. A ja B on omavahel sõlminud ka kirjaliku kasutuskorra kokkuleppe. A kaasomandi mõtteline osa on koormatud Swedbank´i kasuks hüpoteegiga summas 20 000 eurot. A vastu oleva nõude suurus on 10 000 eurot. B kaasomandi mõttelist osa koormab SEB Panga kasuks seatud hüpoteek, mille summa on 50 000 eurot. B vastu on nõudeid 5 000 eurot. A esitab kohtusse hagi kaasomandi lõpetamiseks, milles palub kaasomand lõpetada selliselt, et kogu kinnisasi jääks A ainuomandisse ja A maksaks B–le B osa rahas välja. A on nõus B-le hüvitama 50 000 eurot, sest majas on kokku 200 m2 pinda, millest B kasutas 50m2. Eksperthinnangu kohaselt on kinnisasja väärtus 200 000 eurot ja selle üle pooled ei vaidle. B ei
kinnisasja omandamise kitsendamise seadus). Asjal võib olla üks omanik, kuid erinevatel põhjustel võib asja omanikuks olla/ saada mitu erinevat isikut koos. Nt abikaasad, pärijad jne. 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) Ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühisomandi puhul on isikud reeglina rohkem isiklikult seotud (abikaasad), kui kaasomandi puhul. Peamine erinevus: kaasomandi puhul on omanike vaheline osade jaotus selge (mõttelised osad), ühisomandi puhul mitte. Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asi kuulub kõigile omanikele ühiselt, samuti kuuluvad neile ühiselt kõik asjaga seotud õigused ja kohustused. Eraldi ühtki õigust ega kohustust ühelegi ühisomanikule vastava asja osas ei kuulu (sh
Üks ja sama asi ei või olla mitme omandiõiguse objektiks ühisel ajal. Kaasomanikele kuulub teatud kindlaks määratud osa hisest omandist, mitte aga konkreetne osa ühisest asjast kaasomanikul on osa omandiõigusest kogu asjale e nn mõtteline osa. Ühisomandi puhul on ühisomanike osad kindlaks määramata asjas kui omandis. Eeldatakse erilise isikliku suhte olemasolu, nt abielu. Ühise omandi esemeks võivad olla nii vallas- kui kinnisasjad. Kaasomandi puhul kinnisasjale kantakse kaasomanikud ja nende mõtteliste osade suurus kinnistusraamatusse vastava kinnistu registriossa, ühisomandi puhul omandi osasid ei väljendata, kuid kandes peab olema väljendatud üise omandi liik. Kaasomandi erivormiks on korteriomand korteriomand koosneb ainuomandist korterile ja kaasomandist ühises kasutuses olevatele hoone osadele ja maatükile millel hoone asub. Korteriomand kantakse kinnistusraamatusse iseseisva kinnistuna ja seetõttu võib käsitleda
Teise arvates kasutas esimese 50 m võrra rohkem. Krunt ei olnud proportsionaalselt jagatud. Hageja tegi ka parandusi, kulude kandmises kokkuleppinud ei ole ning hageja on nõus 1/3 hüvitama. Kostja võlg hageja ees on seega 69 000 krooni. Kostja on samuti teinud parandusi, remonti, ehitusluba taotlenud ning temaga elavad vanad- haiged sugulased. hageja pakutud hinna eest ei ole võimalik osta teist samaväärset elamispinda. o Kuna kaasomandi lõpetamine riivab PS § 32 - omandi puutumatust - tuleb tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis oleva
1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine Kinnistusregistriosa II jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus (KRS § 14 lg 1). Korteriomandi puhul kantakse KOS § 5 lg 2 alusel samuti, lisaks omanikule, korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurus Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta;
kuid mille kasutamine ei seisne asja äratarvitamises. Jagatavuse alusel eristataks jagatavaid ja jagamatuid asju. TsÜs-s on selline eristamine välja toomata, kuid varem olid need alaliigid seaduses sätestatud. Asi on jagatav, kui jagamine ei muuda asja olemust ja iga osa moodustab pärast jagamist terviku. Seaduses sätestatud juhul võib jagatav asi osutuda mittejagatavaks. Asjade jaotamisel jagatavateks ja jagamatuteks on tähendus ühis-ja kaasomandi jagamisel, samuti pärimisel. Siis kuuluvad jagatavad asjad jagamisele, mittejagatavad aga müüakse enampakkumisel maha ja saadud raha jagatakse. Inimene ei ole asi, kuid Eesti õiguskirjanduses on laipa käsitletud asjana, millele ei laiene pieteeditundest ja põhiseaduslikust korrast tingituna tavapärasd asjaõigused. Lubatud toiminguna on nimetatud laiba väljahagemist võõrast valdusest. Üksikasjad ja asjade kogumid Õiguslikult saab eristada üksikasju ja asjade kogumeid
1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine Kinnistusregistriosa II jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus (KRS § 14 lg 1). Korteriomandi puhul kantakse KOS § 5 lg 2 alusel samuti, lisaks omanikule, korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurus Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta;
määratletud või ei? Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigus kuulub mitmele isikule ühiselt (ühisus), kohaldatakse sellele vastavalt ühise omandi kohta käivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. 18. Milliseid omandikaitsenõudeid on võimalik asjaõigusseaduse alusel esitada? Omandil on oma põhiline sisu – võim asja üle – olemas ka ilma mingi nõueta. Enamikul juhtudel ei olegi omanikul mingit nõudeõigust
kasutusvaldus ja pandiõigus Avalik-õiguslikud piirid: 1. sundvõõrandamine kõige suurem sekkumine omandisse. Lähtepunkt on omandi äravõtmine. 2. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus nr 3-2-1-55-00 Kui kaasomanikud sõlmisid kokkuleppe asja kasutamiseks puudub alus hageda kasutamiskorra kindlaksmääramist kohtus. Hääletus vähemusse jäänud kaasomanikud võivad esitada hagi §72 lg5 alusel, sõltumata nende osa suurusest. AÕS §72 lg1 - kaasomandi valdamine ja kasutamine: (1) Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Vaidlustamine: AÕS par 72 lg 5: Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud
on ebaõiged. 5. Omand. Omandi mõiste. Omaniku õigused asja suhtes. Ühisomand. Kaasomand. Omandi kaitse. Vallasomand. Omand - isiku tielik iguslik vim asja le. Omanikul on igus asja vallata, kasutada ja ksutada. hisomandi korral kuulub asi kigile omanikele hiselt.Ka kik asjaga seotud igused ja kohustused kuuluvad neile hiselt ja helegi neist ei kuulu omandist midagi eraldi. kski hisomanikest ei vi asja ksutada ksinda, ilma teiste hisomanike nusoleku vi volituseta. Kaasomandi puhul kuulub asi samuti kaasomanikele ühiselt. Kuid igale kaasomanikule kuulub siin mõtteline mitte reaalne osa, mida ta võib käsutada nagu ainuomanik. Ühisomandi ja kaasomandi erinevus: ühisomand erineb kaasomandist selle poolest, et ühisomandil puudub omandi igasugune jagamine ühiste omanike vahel, s.h ka kaasomandit iseloomustav jagamine mõttelisteks osadeks. Omandi kaitse - omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.
5.2. Omanikukohustused 5.3. Tarbimisteenused 5.4. Tugiteenus 6. KINNISVARA HOOLDAMINE 6.1. Kinnisvara hooldamise mõiste 6.2. Tehnohooldus 6.3. Heakorratööd 6.4. Remonditööd 7. KINNISVARA MAJANDUSKAVA 7.1. Majanduskava koostamise alused 7.2. Majanduskava ülesehitus 7.3. Majanduskava kasutamine 8. KINNISVARAGA SEOTUD LEPINGUD 8.1. Üürilepingud 8.2. Rendilepingud 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1. Kindlustuse olemus 8.3.2. Kahjukindlustus 8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine 8.3.4. Tsiviilvastutuskindlustus 9. KINNISVARA HALDAJATE- JA HOOLDAJATE KUTSEKVALIFIKATSIOONID 9.1. Kinnisvara halduri kutsed 9.2. Kinnisvara hoolduse kutsed 9.3. Sertifitseerimine Kasutatud kirjandus Lisa 1 – Iseseisev töö – Korterelamu korrashoid Lisa 2 – Kinnistu ja hoone toimikpass Lisa 3 - Hooldusraamat Kordamisküsimused 1. ELUASEMEPOLIITIKA Kährik A. Eluasemepoliitika Euroopas ja Eestis. Poliitikauuringute keskus PRAXIS, 2002, 73 lk.
ja selle vastuvõtmisega. Lepingu sõlmimisel tuleb järgida ka vorminõudeid. Võlaõiguses on kasutusel üürilepingud, rendilepingud, ostu- ja müügi- lepingud. Igas lepingus on vastavad punktid, mis on mõeldud täitmiseks. Paljudel juhtudel nõutakse lepingu sõlmimisel ka tagatisi, käendajaid, garantiid ja käsiraha. Kui üks osapool ei kanna õigel ajal raha üle on teisel õigus nõuda leppetrahve ja viivist. 8. Mis on kaasomand asjaõiguses? Kaasomandi puhul on kindlaks määratudud erinevatele omanikele kuuluvad mõttelised osad väljendatuna murdosana ajast, mis ei ole piiritletud reaalsuses. Kaasomanik võib oma mõttelist osa käsutada st. seda võõrandada, pärandada, pantida jne. Kaasomandi kasutuskord ja valduse teostamine toimub reeglina kaasomandi kokkuleppel.Kaasomand on näiteks korteriühistu liikmetele kuuluv trepikoda, õue esine. 9. Kes on teie hõimlased perekonnaõiguse alusel? Hõimlased on need nn
aspektid Positiivsed aspektid: Täpne bilanss;tehniline areng ja korrashoid hästi korraldatav;kulud kavandatavad,kontrollitavad ja ratsionaalsed,sotsiaalselt jälgitav;mida suurem seda “normaalsem” turg. Negatiivsed aspektid: Kinnistu väärtuse langemine asukohast tulenevalt;segregatsioon;korraldus ja järelevalve süsteem;vähene paindlikkus;alternatiivse arengu küsitavus; “topelt” kulude tekkimine. 50. Ühis- ja kaasomandi mõisted ja nende olulisus kinnisvara haldamises51. Riigi- ja kohalike omavalitsuste pädevus seoses elamusuhetega; selle mõju eluruumide haldamisele Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand.Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt hkindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. 52
oli hüpoteegi omandamisel heauskne. III SEMINAR Tülitsevad kaasomanikud A-le kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast ja B-le kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast. Kinnisasjal asub kahe korteriga elamu, millest A kasutab 150 m2 korterit ja B kasutab 50 m2 korterit. A ja B on omavahel sõlminud ka kirjaliku kasutuskorra kokkuleppe. A kaasomandi mõtteline osa on koormatud Swedbank´i kasuks hüpoteegiga summas 20 000 eurot. A vastu oleva nõude suurus on 10 000 eurot. B kaasomandi mõttelist osa koormab SEB Panga kasuks seatud hüpoteek, mille summa on 50 000 eurot. B vastu on nõudeid 5 000 eurot. A esitab kohtusse hagi kaasomandi lõpetamiseks, milles palub kaasomand lõpetada selliselt, et kogu kinnisasi jääks A ainuomandisse ja A maksaks B–le B osa rahas välja. A on nõus B-le
Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. (AÕS §68). Ühine omand (§70) - kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand.Ühine omand on kaasomand või ühisomand.Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigus kuulub mitmele isikule ühiselt (ühisus), kohaldatakse sellele vastavalt ühise omandi kohta käivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaasomand (§71) - kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti.Kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti.
(eluaseme) korrashoiule. , , ,, , . 47. Eraviisiliselt üürile antavate eluruumide omanike huvid ja selle mõju kinnisvara korrashoiule. , . , . 48. Põhilised valdkonnad, millega riik mõjutab eluasemekorraldust ja eluruumide haldamist.. , . 49. Munitsipaalelamufond, selle haldamise korraldamise positiivsed ja negatiivsed aspektid. : , , , , , . : , ,, , , , «» . 50. Ühis- ja kaasomandi mõisted ja nende olulisus kinnisvara haldamises. . . . . , . , . . . , . , . . 51. 52. Üürniku õigused ja kohustused eluruumide kasutamisel. . , . , . , , . , 15 . , , , , , . , . , , , . 53
asjaõigus on turumajnduse nurgakivi. Esiteks kaitseb omanikku rünnakute eest, teiseks võimaldab saada asjaõiguslikke tagatisi. Aõ reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas. 14. Asja reaal- ja mõtteline osa sisu ning näiteid.Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. 15. Ühis- ja kaasomandi mõisted ja nende olulisus kinnisvara haldamises. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti
– asjaõigus on turumajnduse nurgakivi. Esiteks kaitseb omanikku rünnakute eest, teiseks võimaldab saada asjaõiguslikke tagatisi. Aõ reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas. 14. Asja reaal- ja mõtteline osa – sisu ning näiteid.Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. 15. Ühis- ja kaasomandi mõisted ja nende olulisus kinnisvara haldamises. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti
2) Eneseabi/omaabi - tegevus mille käigus isik võib valdust rikkuva nähtuse kõrvaldada. 3) Otsimisõigus – vallaasja omaniku õigus nõuda võõrale kinnisasjale sisenemist ja vallasasja otsimist sellel kinnisasjal, kui selleks on piisavalt alust Kaas- ja ühisomand Kaasomand tähendab, et ühel asjal võib olla rohkem kui üks omanik. Kaasomanikud omavad asja vastavalt nende omandi suurusele ehk ühele kaasomanikule võib kuuluda suurem osa kui teisele. Kaasomandi osa väljendatakse üldjuhul murd arvuna. Iga kaasomanik kasutab, käsutab ja valdab oma omandi osa iseseisvalt ning ühist osa vastavalt osa suurusele. Kaasomandit vallatakse, käsutatakse, kasutatakse ühise kokkuleppe alusel kusjuures sellele kellele kulub suurem osa omab ka suuremat otsustusvõimet. Ühisomanikud omavad asja vaikimisi alati võrdses osas. Ühisomanikud valitsevad asja alati ühiselt ehk üks ühisomanik ei saa oma omandi osa võõrandada teise nõusolekuta (abikaasad).
Основание записи kande alus Изменение или аннулирование неправильной записи ebaõige kande muutmine või kustutamine Аннулирование записи при прекращении вещного права kande kustutamine asjaõiguse lõppemisel Общая собственность ühine omand Объём долевой собственности kaasomandi ulatus Собственник omanik Владение и пользование долевой собственностью kaasomandi valdamine ja kasutamine Идеальная доля собственника kaasomandi mõtteline osa Общая вещь ühine asi Сособственник kaasomanik Доход tulu Распоряжение идеальной долей в долевой собственности kaasomandi mõttelise osa käsutamine
õiguse üleandmise eets) kaudeteks viljadeks. Vara (TSÜS §66) – on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Omand ja piiratud asjaõigused Omand on täielik asjaõigus. Omanikule kuulub õigus asja kasutada ja võõrandamise teel realiseerida. Üks ja sama asi võib kuuluda mitte ainult ühele isikule (ainuomand) vaid ka mitmele isikule (ühine omand). Seadus tunneb mitmeid ühise omandi liike: kaasomand ja ühisomand(vt AÕS §70), samuti kaasomandi erivormiks olev korteriomand. Kaasomand on ühele või mitmeel isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määratavetes osadeks ühises asjas kuuluv omand (nt abielu jooksul abikaasdeoolt soetatud vara). Omandi sarnane piiratud asjaõigus – hoonestusõigus, mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähiajalise õiguseomada kinnisasjal sellega
Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve;3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus. Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel; 4) kannete kustutamine.
RK lahend nr 3-2-1-93-12 – vana seaduse kohaldamise kohta! Pooled vaidlevad selle üle, kas abikaasal, kes on lahkunud poolte ühisest kodust, milleks oli poolte ühisomandis olev korteriomand, on õigus nõuda korteriomandi ainukasutamise eest hüvitist teiselt abikaasalt, kes jäi eluaset üksi edasi kasutama. Kaasomanikul oli õigus saada nii oma osale vastav osa ühise asja viljast kui ka kastutuseelistest. Kuna OKS reguleerimata küsimustes tuli AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldada kaasomandi sätteid, leiab kolleegium, et eelmärgitu kehtib ka ühisomandi puhul. Seega kuulus ka asja ühisomanikele õigus saada asja vilju ja kasutuseeliseid, kuid erinevalt kaasomandist, kus kaasomanike osad olid määratud ja kaasomanikul oli õigus saada oma osale vastav osa ühise asja viljast ja kasutuseelistest, olid abikaasade osad ühises asjas määramata ja sellest tulenevalt oli ka abikaasadel ühine õigus saada asja vilja ja kasutuseeliseid.
Varaühisuse varasuhte lõpetamisel tekib abikaasade vahel varalahusus. Ühisvara jagamine Varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Varal lasuvate kohustuste täitmine Ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Samal moel kohaldatakse seaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Abielu lõppemine abikaasa surmaga Kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka
§25.(2) MRS 26. Kas ehitusluba annab õiguse maad ostueesõigusega erastada? ei (1) Ostueesõigusega võib maad erastada käesoleva seaduse §-des 7, 8, 9, 10, § 20 11. ja 12. lõikes ning §-s 21 sätestatud ulatuses, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. §221. (1) MRS Kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikel õigus maad ostueesõigusega erastada käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ulatuses ja tingimustel. Igal kaasomanikul on õigus erastada ehitise kaasomandi osale vastav mõtteline osa maast. §221.(4) MRS 27. Kuidas toimub riigi omandisse jäetud maa võõrandamine? riigivaraseaduses sätestatud korras, kui seadusega ei sätestata teisiti.§31.(3) MRS 28. Mida tehakse siis, kui maad tagastada ei ole võimalik? Maa tagastatakse plaani- ja kaardimaterjali alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kui see ei ole võimalik plaani- ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui õigustatud subjekt ei
2. Ühine omand - ÜHINE OMAND: 1. Kaasomand - situatsioon, milles ühel asjal sama ajal on 2 või enam omanikku, mis on konkreetselt määratud. Selline omand tekib pärimisel, mitmele isikule vara tagastamisel või ühe kinnistu ostmisel mitme isiku poolt. IGA OMANIK SAAB SELLE OMANDI OSA KÄSUTADA JA VABALT MAHA MÜÜA, POLE VAJA TEISE KAASOMANIKU KÄEST LOA KÜSIDA. Kaasomandiosade kohta kinnistusraamatu avamisel lähtutakse sellest, et tavalise kaasomandi osade kohta võib, korruseomandi kohta aga peab kinnistusraamatu avama. 2. Ühisomand - kaasomandist veelgi isiklikum omandisuhe ja see eksisteerib vaid seaduses toodud juhtudel. Ühisomand tekib näiteks abikaasadel, kelle varaliste suhete liigiks on varaühisuse varasuhe, vara suhtes, mille nad abielu kestel omandavad (välja arvatud pärimise või kinke teel saadu) või kohustuste suhtes, mille nad perekonna huvides võtavad
lubatud kehtestatud üldplaneeringu ja tee või raudtee eelprojekti või ehitusprojekti alusel. 13. Mis on korteriomand, mis kuuluvad kaasomandisse? Millised on korteriomaniku kohustused? Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Kaasomandi esemeks on maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. 1) Korteriomanik on kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse;
Ühisvara jagamise aeg: Üksnes varasuhte lõpp, v.a Pankrotimenetlus (PankrS §122), täitemenetlus (TMS §14lg2), võlausaldaja nõue (PKS 33 lg 3) Ühisvara koosseis: -varasuhte lõppemise ajal Vastavalt ühis- ja lahusvara ning abieluvaralepingu sätetele Ühisvara väärtus: Vara jagamise aeg Ühisvara jagamise viis: Võrdsetes osades kaasomandi sätete järgi (PKS §37 lg 3) Varal lasuvad kohustused (PKS §38) Ühis- ja lahusvara hüvitised (PKS §34) Ühisvara kasutamine lahusvara huvides Lahusvara kasutamine ühisvara huvides Ühisvara süüline vähendamine 19 Vara juurdekasvuühisus Vara kuuluvus Abikaasade ainuomand (PKS § 40) Abikaasade ühine omand (kokkuleppel) Vara valitsemine (PKS § 41)
lõpule viidud. Sellist käitumist võib vaadata vastuolus olevana hea usu põhimõttega (TsÜS § 138) Aari Russakut oleks pidanud varem informeerima tekkinud vastuseisust, et vältida võimalike probleemide süvenemist ning rahalise kahju suurenemist. Kas Aari Russak peab juurdeehituse lammutama või on ka muu võimalus? Vastavalt Korteriomandiseadus § 12 lg. 1 võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Seega on Aari Russakul võimalik saada teatud tingimuste rahuldamisel teiste korteriomanike nõusolek juurdeehituse säilitamiseks ja kasutamiseks. Kui ei pea lammutama, mis siis tuleb teha kannetega korteriomandite kohta kinnistusraamatus? Vastavalt Korteriomandiseaduse § 5 tuleb esitada uus kinnistamisavaldus, kus märgitakse korteriomandite reaalosade ja kaasomandite mõtteliste osade suurused. Kinnisasja senine registriosa suletakse. V-15
3 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 33 4 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 33-34 5 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110-112 XII tahvli seadusest (Leges duodecim tabularum), Gaiuse Institutiones't ning Corpus iuris civilis't; teine peatükk kirjeldab omandiõiguse mõistet; kolmas peatükk on omandiõiguse sisu kirjeldus läbi erinevate omandivormide; neljas peatükk räägib omandiõiguse piirangutest; viies peatükk on kaasomandi kohta; kuues peatükk annab ülevaate omandikaitsest. Referaadi koostamisel on peamiselt tuginetud E. Ilusa õpik-konspektile ,,Rooma eraõiguse alused". Lisaks on kasutatud H. Siimets-Grossi ,,Asjade mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel" magistritööd, Asjaõigusseadust, P. Pärna ,,Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", R.Tiivel ,,Asjaõigus. Loengud" jmt.
Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus. Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel;
mitmepoolne tehing on samuti tühine, v.a, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. AVL-ga saab ette näha vara valitsemise ühe abikaasa poolt. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel varaühisuse lõppemisel (v.a pankrotimenetlus ja täitemenetlus). Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühisvara jagamine: asi jagatakse abikaasade vahel reaalosades (eeldab asja jagatavust); asi antakse tervikuna ühele abikaasadest ning kohustatakse teda hüvitama teisele abikaasale viimasele kuuluva osa asja väärtusest rahas; asi müüakse avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike
Registriosa esimesse jakku kantakse ka kinnistule seatud piiratud asjaõigused. Kinnistu igakordsele omanikule kuuluvate piiratud asjaõiguste kohta tehakse kinnistu omaniku avalduse alusel märge ka tema kinnistu kinnistusregistriossa. Kui asjaõigus muudetakse või lõpetatakse, parandatakse ka märge. Registriosa teise jakku ,,Omanik" kantakse andmed omaniku, ja kui kinnistu on ühises omandis, siis omanike kohta. Viimasel juhul märgitakse ka, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral tuuakse kaasomanike osade suurus. Registriosa kolmandasse jakku ,,Koormatised ja kitsendused" kantakse kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (välja arvatud hüpoteek), kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta, kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta ning andmed nende piirangute ja kitsenduste muutuste ja kustutamiste kohta. Riigi omandis oleva kinnistu või riigile kuuluva piiratud asjaõiguse korral
24.Mis on omand ja mis on omandi liigid? Omand on täielik õigus asjale, s.t tal on täielik õiguslik võim asja üle. Omanikke võib olla üks või mitu (kaasomand). Omanik võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik, ka piiratud teovõimega isikud või teovõimetud alaealised. Omanikud on oma õigustelt võrdsed kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ainuomand kuulub vaid ühele isikule, ühisomandi liike on mitmeid- kaasomand ja ühisomand. Kaasomandi erivormiks on korteriomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osas ühises asjas kuuluv omand – tekib näiteks pärimisel. Näiteks tort, millest igaühele kuulub mingi lõik. Ühisomandi puhul kuulub kogu tort korraga kõigile omanikele. Näiteks abielu jooksul kogutud vara on ühine omand. Omand jaguneb vastavalt asjade liigitusele kas vallasomandiks või kinnisomandiks, erinevus on eelkõige omandi tekkimise aluste erinevuses. 25
kepiksesega, maistraat- mittetite ambro rem, pooled eistasid oma õiguslikud alused, hageja tegi kostjale ettepaneku määrata sacramentum, sama ettepaneku tegi kostja hagejale..... legis actio per iudicis arbirive postulationem- protsessi pooledtaotlesid kohtuniku või vahekohtuniku määramist, kasutati eelkõige päranduse jagamisel kaaspärijate vahel, hiljem ka kaasomandi jagamiseks, algul vaid kindla rahasumma nõudmiseks, hiljem võis kohtunik summa suuruse ise määrata , võis nõuda ka millegi väljaandmist legis action per condictionem(tingimus, teadaanne- conditio)- hagi võla tagasinõudmiseks, actio nimi tuleneb teadaaandest ilmuda 30 päeva pärast kohtusse o täideviimishagid
Vallas omand tekib kahe tingimuse kokkulangemisel. Kinnisomand tekib kahe tunnuse : kokkulepe omandi üleandmiseks, vastava andme tegemine kinnisraamatusse. Omand lõppeb kahel viisil : asja hävimine ja omandiõiguse üleminek. Omand võib olla ainuomand või ühineomand. Ainuomand on siis kui asi kuulub ühe isiku omandisse. Asja valvamine, käsutamine lihtne kuna otsustaja on 1 omanik. Kaasomand on nähtus kus üks asi kuulub rohkem kui ühe isiku omamisse. Kaasomandi lõpetamiseks on kolm viisi: 1. jagamine reaalosadeks (nt ühest kinnisest tehakse 2, eraldi sissepääsud, majakesed) 2. võõrandamine, jaguneb kaheks. Omanikul on alati õigus kaitsta endale kuuluvat asja. Õigus nõuda kahju hüvitist. PIIRATUD asja õigused 1. Servituudid 2. Reaalservituud 3. hoonestusõigus (õigus ehitada teisele kuuluvale kinnistusele enda hoone, tuleb maksta, tähtajaline) 4. Ostueesõigus 5
3 vajalikele sissetulekutele, nagu igat liiki toetused, elatis, hüvitised jms. Arestida ei saa ka asju, mille arestimine oleks vastuolus heade kommetega (perekonnaürikud, abielusõrmused, teenetemärgid, kehapuude tõttu vajalikud abivahendid jms). Võlgnikule võib kuuluda vara ka ühiselt teiste isikutega. Sel juhul võib haldur nõuda kaasomandi, seltsingu või ühise õiguse lõpetamise ja vara jagamist. Võlgnikule jagamisel jääv osa kuulub pankrotivarasse. Võlgniku vara võib olla tema ja ta abikaasa ühisomandis. Sel juhul saab haldur nõuda ühisvara jagamist ja võlgnikule kuuluvat osa ühisomandist. Pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistamine)
õigustega. (3) Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Valdus on tegelik võim (vt AÕS § 32), omand aga täielik õiguslik võim asja üle (vt AÕS § 68 lg 1). 179. Milliseid omandiliike eristatakse omanike arvu alusel? Ainuomand Ühine omand – kaasomand, ühisomand 180. Mis on kaasomand? Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt, ühises asjas ja mõttelistes osades kuuluv omand (AÕS § 70 lg 3). 201. Kuidas korteriomanikud saavad käsutada kaasomandi eset? Kaasomandi eset (tervikuna või reaalosana) saab võõrandada või koormata ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Sellisteks juhtumiteks on nt kinnisasja koormamine teeservituudi või hoonestusõigusega. Kui reaalosa käsutab üks kaasomanikest, siis sellist käsutust käsitletakse kui õigustamata isiku käsutust. 202. Mida kujutab endast korteriomandi võõrandamise kohustus? Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma
Fikseeritud XII tahvli seadustes Kuulus ius civile alla Suuline protsess, aluseks legis actio Protsessivormid: Hagid asja sisuliseks arutamiseks / tunnustushagid: Legis actiones per sacramentum: Protsessi kaotaja kaotas sacramentum’i; Otsuses tuvastati fakte, mitte ei määratud õiguslikke tagajärgi; Protsessi pooled taotlesid kohtuniku määramist; Kasutati eelkõige päranduse jagamisel kaaspärijate vahel, hiljem ka kaasomandi jagamiseks; Algul vaid kindla rahasumma nõudmiseks, hiljem võis kohtunik summa suuruse määrata ise; Võis nõuda ka millegi väljaandmist Legis actio per condictionem: Hagi võla tagasinõudmiseks, legisaktsioonihagidest noorim, tuleneb teadaandest kostjale tulla 30 päeva pärast kohtusse („Kuna sa seda eitad, annan ma sulle teada, et 30 päeva pärast võtame kohtuniku“)
3. Müüa markeerimata pakendatud kaupa Riigis tegutseb tarbijakaitseamet ja maakondades on tarbijakaitseinspektorid KORTERIOMAND Korteriomand on omandehitise reaalosa üle, mille juurde kuulub mõtteline osa kaasomandist. Korteriomand võib olla laenu tagatiseks Korteriomandid võivad moodustada korteriühistu Ühistul on põhikiri ja omanilik on järgnevad kohustused: 1. Hoida korras oma reaalosa 2. Maksta kaasomandl lasuvaid makse 3. Maksta kaasomandi majandamise kulusid 4. Tasuma remondikulude eest 5. Saada tulu võrdselt omandi suurusega Kui üks korteriomanik rikub pidevalt põhikirja, võivad teised nõuda, et ta võõrandaks korteri Kõrgem võim on üldkoosolekul. Võidakse valida kolmeliikmeline majanõukogu Üldkoosolek valib valitseja. Tema ülesanded: 1. Koostab igal aastal majanduskava 2. Hoiab maja korras 3. Viib ellju üldkoosoleku otsuseid 4. Esindab omanikke 5. Valitseb omanike raha
24)Kinnistusregistriosa jagude pealkirjad ja neis registreeritavad andmed I jagu: kinnistu koosseis kuhu kantakse katastritunnus, sihtotstarve, asukoht, pindala, kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused II jagu: omanik kuhu kantakse füüsilisest iskust omaniku nimi ja isikukood, eraõiguslikust juriidilisest isikust omaniku nimi ja asukoht, eraõiguslikust juriidilisest isikust omaniku nimi, asukoht ja registrikood ning avalik- õigusliku juriidilise isiku nimi; ühisomanike nimed; kaasomandi korral kaasomanike osade suurused; kande õiguslik alus. III jagu : koormatised ja kitsendused , kuhu kantakse kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, kinnisomandi kitsendused; kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused; riigi omandis oleva kinnistu korral märkus riigivara valitseja kohta IV jagu: hüpoteegid , kuhu kantakse hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. 25)Loetle planeeringute liike
Kinnisvara rahandus 1. Kontrolltöö kordamisküsimusi Mis on ehitamine? Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. Kuidas toimub kaasomandi valdamine ja kasutamine? Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada nii, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike
vallata. 8.4 Mis on omand ja millised on selle liigid? Omand on täielik asjaõigus. S.t omanikul puudub õigus asja kasutada ja võõrandamisel derealiseerida. Üks ja sama asi võib kuuluda mitte ainult ühele isikule (ühele isikule kuulumisel on tegemist ainuomandiga) vaid ka mitmele isikule, s.t tegemist on ühise omandiga. Seadus tunneb mitmeid ühisomandi liike, kaasomand ja ühisomand. Samuti kaasomandi erivormiks olev korteriomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osas ühises asjas kuuluv omand, nt ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv omandiõigus. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. 8.5 Kuidas tekiba ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine üleandmisega:
Hageja tegi kostjale ettepaneku määrata sacramentum, sama ettepaneku tegi kostja hagejale. Sellega oli I staadium lõpenud. Protsessi kaotaja kaotas sacramentum'i Otsuses tuvastati ainult fakte, mitte ei määratud õiguslikke tagajärgi 2. Legis actio per iudicis arbitrive postulationem Protsessi pooled taotlesid kohtuniku (või vahekohtuniku) määramist Kasutati eelkõige päranduse jagamisel kaaspärijate vahel, hiljem ka kaasomandi jagamiseks Algul vaid kindla rahasumma nõudmikseks, hiljem võis kohtunik summa suuruse ise määrata Võis nõuda ka millegi väljaandmist 3. Legis actio per condictionem Hagi võla tagasinõudmiseks Actio nimi tuleneb teadaandest ilmuda 30.päeva pärast kohtusse Täideviimishagid 1. Legis actio per manus iniectionem a. Nõue "käe pealepanemiseks" b
6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad; 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine; 10) registriasjad; 11) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine; 12) äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine; 13) korteriomandi ja kaasomandi asjad; 14) välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine; 15) kaebused kohtutäituri otsuste peale; 16) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine vastavalt riigi õigusabi seadusele; 17) muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. 31. maksekäsu kiirmenetlus
7. Kuidas hiljem varasuhet muuta: kuidas seda teha ja mis kulud kaasnevad? Mis saab sel juhul enne varasuhte muutmist (st eelmise varasuhte jooksul) soetatud varast? Kui abielu sõlmimisel seadusega oli määratletud varaühisus, siis abielu kestel saab seda muuta notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud abieluvaralepinguga. (PKS § 59 lg 2 koosmõjus PKS §- iga 60) PKS § 35 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokkulepitud teisiti. See tähendab, et abielus kogu omandatud vara on ühine ning kui abikaasadel on soov varaühisust lõpetada, jagatakse vara võrdselt, kui pooled ei tulnud omavahel teisele kokkuleppele. 8. Kui nad soovivad abielu ajal oma vara võõrandada või koormata, kas siis on neil mingeid piiranguid tulenevalt valitud varasuhtest?
isikuid seaduse täitmist kontrollima. Riik teostab tarbijakaitset ministeeriumite ja valitsuse asutuste kaudu. Korteriomand See on omand ehitise reaalosa üle, mille juurde kuulub mõtteline kaasomand. Korteriomand võib olla laenu tagatiseks. Kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud moodustada korteriühistu. Omaniku kohustused: · Hoida korras oma reaalosa · Maksta makse, mis lasuvad kaasomandil · Peab tasuma kaasomandi majandamise kulusid. · Tasuma remondikulude eest võrdeliselt omandi suurusele. Kui korteriomanik pidevalt rikub põhikirja, siis võivad teised omanikud nõuda, et ta võõrandaks oma korteri. Korteriühistu kõrgeim võim kuulub üldkoosolekule ja otsuseid võetakse vastu lihthäälte enamusega. Võidakse valida kolmeliikmeline majanõukogu. Üldkoosolek nimetab ka valitseja. Valitseja ülesanded: · hoiab maja korras · viib ellu korteriomanike otsuseid
kinnisasjadele, ilma et enne oleks vajalik sissekande tegemine. Samasugune olukord on ka kaaspärija osa ülekandmisel. Ka abikaasade varaühisuse puhul toimub õigusmuudatus ilma sissekande tegemiseta, samuti on see ühingusse sisseastumisel või sellest väljaastumisel. Seevastu toimuvad § 873 järgi nii kinnisasjade või kinnisasjaõiguste sissetoomine ühingule või täisühingule või juriidilisele isikule, nagu ka ühisomandi muutmine ainuomandiks või kaasomandi mõttelisteks osadeks, ülekandmise teel ja alluvad seega sissekande tegemise kohustuslikkusele. Niivõrd kui on lubatud tingimuslikud asjaõiguslikud õigustehingud, toimub õigusmuudatus seoses tingimuse saabumisega samuti ilma kinnistusraamatu sissekandeta; kinnisasjade käibes on niisugused õigustehingud siiski harvad. Kuna kinnistusraamat annab teavet ainult asjaõiguste kohta, siis kehtib sissekande tegemise
annaabi.ee 
