,,Läänerindel muutusteta" ( I-rühm küsimused) 1. Kelle vahel toimus sõjategevus? 2. Kes olid Pauli 3 kaaslast, kellega ta oli koos rindele läinud ja sattunud ka ühte Jakku? Kui vanad nad olid? 3. Mitmekesi poisid klassist rindele läksid ja kelle õhutusel? 4. Kes soovis endale Kemmerichi saapaid? Miks? Kuidas suhtus sellesse Paul? Kelle jalas olid need teose lõpus? 5. Kaua kestis sõjaväeline väljaõpe enne lahingusse minekut? 6. Kes oli Himmelstrosch? Millised olid tema suhted Pauliga? Millised võtteid kasutas ta noorsõdurite kiusamiseks? 7. Kes ja miks raevutseb haavatud hobuste kisa kuuldes? 8
KUUES SEMINAR Sundmüügi kaasus Kinnistusraamatu 4ndasse jakku on 3.02.2012 kantud hüpoteek C kasuks hüpoteegisummaga 1 miljon eurot. Samasse jakku on kantud 12.10.2012 hüpoteek A kasuks. Selle hüpoteegisumma on 2 miljonit eurot. Neljandas jaos on veel hüpoteek B kasuks, mis kanti kinnistusraamatusse 10.10.2013.a. Selle hüpoteegi summa on 1 miljon eurot. Peale seda, kui kinnisasja omanik O on A-le hüpoteegiga tagatud nõuetest 500 000 eurot ära maksnud, nõuab ta A-lt enda nimele osahüpoteegi kandmist. O-l õnnestub enda kasuks osahüpoteek summas 500 000 eurot kinnistusraamatu 4ndasse jakku sisse kanda lasta
KINNISTUSRAAMATU STRUKTUUR Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister; 2) kinnistuspäevik; 3) kinnistustoimik. Kinnistusregistri koosseis- Kanded tehakse kinnistusregistrisse. Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu, jaod jagunevad lahtriteks. Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse (KRS § 12): 1) kinnistusjaoskond 2) kinnistu number Kinnistusregistriosa I. jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine Kinnistusregistriosa II jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis,
osades sisaldub, mis on kinnistusraamatu tähtsus Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Olemuselt on ta register, mida peetakse maakohtute poolt. Tähtsus: fikseeritakse, kellele kinnisasi kuulub ja millised teiste isikute piiratud asjaõigused seda kinnisasja koormavad. Koosneb järgmistest osadest: 1. Kinnistusregister 2. Kinnistustoimik 3. Kinnistuspäevik Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve;3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus.
eraldi number (kinnistu number). 5. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat-Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste register, mida peab kohus; 6. Mis on kinnistusregistri osa? Kinnistusregister koosneb neljast osast ja tiitellehest. 7. Millistest osadest kinnistusraamat koosneb? Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister; 2) kinnistuspäevik; 3) kinnistustoimik. 8. Millised on registriosa jaod ja mida nendesse kantakse? Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis,
registreerimise metaandmete kogumiga. Alates 2005. aastast peetakse kinnistuspäevikuid elektrooniliselt. · kinnistusregistrist;- Kinnistusregistris avatakse iga kinnisasja kohta eraldi registriosa. Registriosal on pealkiri ja neli jagu, mis omakorda jagunevad lahtriteks. Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse ära kinnistuspiirkond, kinnistusjaoskond, kui see on olemas, kinnistu number, kinnistu nimetus, kui see on olemas ja lisalehtede olemasolu. Registriosa esimesse jakku ,,Kinnistu koosseis" kantakse: kinnistu katastritunnus, kinnistu sihtotstarve, asukoht, pindala, andmed kinnistute ühendamise ja jagamise, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Nimetatud andmed esitab enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja. Registriosa esimesse jakku kantakse ka kinnistule seatud piiratud asjaõigused. Kinnistu igakordsele omanikule kuuluvate piiratud asjaõiguste kohta tehakse kinnistu omaniku avalduse alusel märge ka tema kinnistu
SEITSMES SEMINAR Läbisadav katus O-le kuuluva elumajaga hoonestatud kinnisasja kinnistusraamatu 4ndasse jakku on 16.03.2002.a kantud hüpoteek A kasuks, mille hüpoteegisumma on 100 000 eurot. 14.12.2003.a seisuga on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek B kasuks summas 200 000 eurot. 17.02.2004.a toimunud suure tormi ajal sai maja katus oluliselt kahjustada. O kuu aja jooksul maja katuse parandamiseks midagi ette ei võta, olgugi, et A tema tähelepanu maja kahjustumisele korduvalt juhib. A on väga mures, sest
Rahvuslik vaimustus levib üle maa Alates 1896 laulupeod Tallinnas Eesti õppekeelega kõrgem kool Aleksandrikool Lua saadakse 1869 Peakomitee ja abikomiteed Korjandused, loteriid... 1888 avatakse venekeelse linnakoolina Jakobson on radikaalsema tiiva juht "Kolm isamaa kõnet" 1871 tüli Jannseniga 1878 Sakala (esimene Eesti poliitiline leht 1878 tüli Hurdaga usuasjades Johann Köler "Ketraja" 1863 "Sakala" programm langeb kolme jakku 1) poliitika päevalikud juhtumised võõral ja omal maal, koolidest jne 2) kirjandus elulood, laulud, kirjad (lisaleht "Jututuba") 3) Põllutöö seltside kõned, näitused, nõupidamised jne (lisaleht "Põllumees") "sakala" 1878 - 2300 tellijat 1881 - 6000 tellijat "Eesti Postimees" 1878 - 4600 tellijat 1881 - 1500 tellijat Venestamine Aleksander III - vene keiser alates 1881, venestuse elluviija
Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Registriosa loetakse kinnisasja suhtes kinnistusraamatuks. 32. Millistest osadest koosneb kinnistusraamat ja mis on iga osa sisuks või funktsiooniks? vt eelmine küs. 33. Millistest jagudest koosneb kinnistusregister ja millised andmed igasse jakku kantakse? Kanded tehakse kinnistusregistrisse. Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu, jaod jagunevad lahtriteks. Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse: 1) kinnistuspiirkond; 2) kinnistusjaoskond, kui see on olemas; 3) kinnistu number; 4) kinnistu nimetus, kui see on olemas; 5) lisalehed. Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht;
Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitisele Tasu hoonestusõiguse eest. Eeldatakse, et hoonestaja maksab kinnisasja omanikule tasu hoonestusõiguse eest, aga kokku võib leppida ka teisiti (AÕS § 254 lg 1). Tasu võib maksta korraga või perioodiliselt. Kui hoonestusõiguse tasu ei makstud ära korraga ning seda tehakse perioodiliste maksetena, on otstarbekas kanda tasu maksmise kohustus hoonestusõiguse kinnistusregistri kolmandasse jakku reaalkoormatisena. Hoonestusõiguse kokkuleppeline sisu Lisaks seadusest tulenevale sisule võivad pooled kujundada seda ka kokkuleppeliselt Võlaõiguslikult võib kokku leppida kõiges, mis ei ole vastuolus seaduse või heade kommetega – kui tahetakse teha kehtivaks õigusjärglastele – siis tuleb kanda kinnistusraamatusse AÕS § 2551. Kokkulepped Hoonestusõiguse sisu hulka kuuluvad ka omaniku ja hoonestaja kokkulepped: 1) ehitise püstitamise, korrashoiu ja kasutamise kohta;
võõrandada ja pärandada ning koormata kõigi piiratud asjaõigustega, välja arvatud hoonestusõigus, kuna selline suhe oleks juriidiliselt väga komplitseeritud. Hoonestusüiguse kui kinnisasja sarnase õiguse õiguslik reziim nähtub hoonestusõiguse kohta avatud kinnistusregistri osast, millekinnistusosakond avab automaatselt anetiülesande korras pärast hoonestusõiguse sissekandmist maatüki registriosa kolmandasse jakku piiratud asjaõigusena. Hoonestusõiguse sisu osas on määrav hoonestusõiguse kohta avatud registriosa, seda ka vastuolu korral koormatud maatüki registriosa kannetega. Selle registriosa esimesse jakku on kantud koormatav maatükk ja selle omanik ning hoonestusõiguse põhitingimused, kusjuures hoonestusõiguse sisu kantakse kinnistusraamatusse vastavalt kinnistamisavalduse ja asjaõiguslepingu sisule, millele võib ka kandes viidata. 4. Hoonestusõiguse ulatus
(2) Залогодержатель является недобросовестным, если при обременении предмета залоговым правом он знал или должен был знать, что залогодатель не обладал правом на обременение предмета залогом. VI SEMINAR Sundmüügi kaasus Kinnistusraamatu 4ndasse jakku on 3.02.2012 kantud hüpoteek C kasuks hüpoteegisummaga 1 miljon eurot. Samasse jakku on kantud 12.10.2012 hüpoteek A kasuks. Selle hüpoteegisumma on 2 miljonit eurot. Neljandas jaos on veel hüpoteek B kasuks, mis kanti kinnistusraamatusse 10.10.2013.a. Selle hüpoteegi summa on 1 miljon eurot. Peale seda, kui kinnisasja omanik O on A-le hüpoteegiga tagatud nõuetest 500 000 eurot ära maksnud, nõuab ta A-lt enda nimele osahüpoteegi kandmist.
Ülal külmad tähed. kui lahti kargab nire sõlm! Siin juurdevool, sääl ärakääne, Mu vastaspoolne teisik, kuhu lähed?... kaob piimauttu kõnts ja jääne Ees sünge valvur langetamas piiki: ja vahukirme rajahõlm. võid astuda - võid jääda Nimetuse riiki. Sa imetasid rohu rakku: juur sitkus, pingul kõrte siid. Ei isemeelt, ei vastuhakku, kõik hargneb, püüdleb määrat jakku - mis ühte kuulub, ühte viid. Mis sügisel su sülle kukkus, kõik korjas sinu käsi soe; mis üle jäi, mis muidu hukkus - su hingeaurus vaikselt tukkus: nüüd lõid sa surmast - elukoe. Sa teed, mis tegid igimuiste, su rahutus on kordasääd. Su üsas talviste ja suiste aegade eod; ja kooljaluiste suur saladus su põue jäet. Ja kuhu kevadel siis tulla, kui poleks sind? Mis teekski tuul, sind puhuda kui poleks sulla?
eraldi number (kinnistu number). Registriosa loetakse kinnisasja suhtes kinnistusraamatuks. 20. Kinnistusregistri koosseis Kanded tehakse kinnistusregistrisse. Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu, jaod jagunevad lahtriteks. Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse: 1) kinnistuspiirkond; 2) kinnistusjaoskond, kui see on olemas; 3) kinnistu number; 4) kinnistu nimetus, kui see on olemas; 5) lisalehed. Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis,
Sestsaadik, kui sõjas oleme, on meile kõik ebaselge. Vaenematele inimestele on sõda ajutine vaheaeg, aga meid on see oma küüsi haaranud ja oleme tooreks muutunud. Müller tahab Kemmerichilt saapaid, kui ta sureb, peasi, et neid sanitar ei saa. Väljaõpe kestis 10 nädalat ja tehti selgeks, et mõistus pole kõige tähtsam, vaid saapahari, mitte mõte, vaid süsteem, mitte vabadus, vaid rividrill. Kropp, Müller, mina sattusime 9ndasse jakku, Himmeldtobi juurde, ta oli kõige tigedam nahanülgija. Ta kiusas meid ja tänu talle pidime üle elama raskeid aegu. Ühel päeval, kui me Kropiga käimlaäbreid vedasime, siis tuli Himmelstob ja me kogemata kallasime ämbri ta jala peale. Krop pani Himmelstobi paike ja rohkem ta ei kiusanud meid. Wolf suri kopsupõletikku. Me olime muutunud karmimaks, ükskõiksemaks, jõhkarditeks, aga see oli hea, kui me poleks sellisteks muutunud, siis oleksime sõja ajal hulluks läinud.
11) pindalad kõlvikute ja sihtotstarvete lõikes; 12) piiripunktide andmed; 13) maksustamishind; 14) katastritunnus või -tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud. 37. Mis on kinnistuspiirkond? Kinnistuspiirkond on vastava maa- või linnakohtu tööpiirkond. Justiitsminister võib oma määrusega teha sellest erandeid. 9 38. Mis kantakse kinnistusregistriosa 4. jakku? Hüpoteegid: 1) hüpoteegipidaja; 2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa); 3) kannete muutused ja kustutamine 39. Missugune on hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord? § 353. Hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord (1) Kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele.
ja registreerimisnumber; 8) kasutamise kitsendused; 9) sihtotstarve; 10) üldpindala; 11) pindalad kõlvikute ja sihtotstarvete lõikes; 12) piiripunktide andmed; 13) maksustamishind; 14) katastritunnus või -tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud. 37. Mis on kinnistuspiirkond? Kinnistuspiirkond on vastava maa- või linnakohtu tööpiirkond. Justiitsminister võib oma määrusega teha sellest erandeid. 38. Mis kantakse kinnistusregistriosa 4. jakku? Hüpoteegid: 1) hüpoteegipidaja; 2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa); 3) kannete muutused ja kustutamine 39. Missugune on hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord? § 353. Hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord (1) Kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele.
KINNISTUSRAAMATU STRUKTUUR Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister; 2) kinnistuspäevik; 3) kinnistustoimik. Kinnistusregistri koosseis- Kanded tehakse kinnistusregistrisse. Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu, jaod jagunevad lahtriteks. Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse (KRS § 12): 1) kinnistusjaoskond 2) kinnistu number Kinnistusregistriosa I. jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine Kinnistusregistriosa II jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või
* kinnistu omanku nimi * kui kinnistu on ühises omandis, siis omanike nimed, ühise omandi vorm (kaas-või ühisomand) ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus * kande õiguslik alus - Kolmas jagu ,,Koormatised ja kitsendused" * kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a hüpoteek), kinnisomandi kitsendused ja märkmed nende kohta * kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti märkmed omandi kohta * sellese jakku tehtud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel, samuti kannete kustutamine - Neljas jagu ,,Hüpoteegid" * hüpoteegipidaja * hüpoteegi rahaline suurus * intressimäärad * muude kõrvalnõuete rahaline suurus * märkmed hüpoteegi kohta * sellesse jakku tehtud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel samuti kannete kustutamine Kinnistusraamatu alusprintsiibid ja nende väljendus kehtivas õiguses
samaaegselt teise kaasomaniku rahalise nõude täitmisega. Riigikohtu otsus 3-2-1-12-08, pöörata eelkõige tähelepanu p 8-13 + eriarvamus o Asjaolud: "Kaasomanike enamuse kokkulepe kinnistu kasutuskorra kohta, kusjuures nimetatud kokkulepe on käsitletav ettepanekuna Maimu Timmuskile selle heakskiitmiseks". Avaldajad soovisid lepingudokumendi p 4 kohaselt mh kanda kinnisasja registriosa kolmandasse jakku avaldajatele kuuluvatele mõttelistele osadele märkuse, et kaasomanike enamus, kellele kuulub suurem osa ühises asjas, on 5. septembril 2007 kokku leppinud kinnisasjal paiknevate hoonete valdamises ja kasutamises lepingu p 3 ja lepingule lisatud plaanide järgi. Samas dokumendis nõustus Aktsiaselts Hansapank hüpoteegipidajana märkuse kandmisega kinnistusraamatusse L. Mändojale kuuluvale mõttelisele osale hüpoteegist ettepoole
.. 2. ptk Paul mõtlen oma kodule ja oma luuletustele, kirjutistele.. Enam ta ei tegele sellega. Vanematel meestel on, kuhu tagasi pöörduda, ent neil, noortel ei jõudnud elu alatagi, kui juba sõtta saadeti. Nende elud on tühjad, ent nad ei ole kurvad. Nende silmis on ainult tõsiasjad õiged ja tähtsad häid saapaid on harva leida, ning sanitaril on neid vähem vaja, seega Müller juba passis seal. Kropp, Müller, Kemmerich ja Paul sattusid üheksandasse jakku, kõige julmema ülemuse juurde allohvitser Himmelstoss, keda kutsuti nahanülgijaks. Ta sundis neid igasugu mõttetuid töid tegema(hambaharjaga põrandat pesema, prügikühvliga lund rookima...). Ent lõpuks nad astusid vastu, ütlesid, et tahavad tema kohta kõik välja öelda ja käske täitsid aeglasemini. Siis jättis ta nad rahule. Paul mõtles oma noorusele, nad olid noore ja süütud. Ent sõjaväe õpe oli neid muutnud, tähtis oli aint sõda ja oskused..
(2) Kui kinnisasja omanik lubab alles jätta tema kinnisasjale ulatuvaid oksi, on tal õigus nende okste viljadele tema kinnisasja piirides oleva oksa ulatuses. (3) Kinnisasja omanikul on õigus viljadele, mis on kukkunud tema kinnisasjale naaberkinnisasjalt kasvavalt puult või põõsalt. (4) Kinnisasja piiril kasvava puu vili, samuti puu maharaiumisel või mahalangemisel ka puu ise kuulub naabritele võrdsetes osades Mis kantakse kinnistusregistriosa 4. jakku? Registriosa neljas jagu «Hüpoteegid» kantakse: 1) hüpoteegipidaja; 2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa); 3) kannete muutused ja kustutamine Mis on kõlvik? Kõlvik - ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega; Kuidas toimub juurdepääs avalikult kasutatavale teele? Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja
tegusid. Reaalkoormatis on kinnisasja koormatis, mis ei anna reaalkoormatisega õigustatud isikule õigust kinnisasja kasutada, kuid annab õiguse nõuda koormatud kinnisasja igakordselt omanikult teatud aktiivset tegevust. Reaalkoormatisega võib koormata üksnes kinnisasja. Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav AÕ leping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalkoormatis kantakse koormatud kinnisasja kinnistusregistri III jakku. Reaalkoormatis läheb koos koormatud kinnisasjaga üle igale kinnisasja omandajale tema nõusolekust sõltumata. 3.4.4. Hoonestusõigus ja korterihoonestusõigus Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Korterihoonestusõigus
- õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. 17. Õigusaktidele esitatavad nõuded 18. Riigi Teataja struktuur RT I - Riigi Teataja I osa Esimene osa jaguneb kahte jakku. Esimeses jaos avaldatakse seadused, seadlused ning riigiasutiste määrused, milledel on üldkohuslik iseloom. Teises jaos avaldatakse avaldamisele kuuluvad Vabariigi Presidendi otsused ning teadaanded Vabariigi Presidendi ja Riigivolikogu valimiste ja Riiginõukogu kujundamise kohta. RT II - Riigi Teataja II osa Teises osas avaldatakse Eesti Vabariigi ja välisriikide vahel sõlmitud lepingud.
133 9.2. Müüja lubab ja Ostja ning Hüpoteegipidaja avaldavad soovi vastavate õiguste kinnistusraamatusse sissekandmiseks. 9.3. Pooled käsitlevad ülaltoodud deklaratsiooni asjaõiguslepinguna Asjaõigusseaduse § 120 tähenduses ja paluvad avada Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu iseseisev registriosa ja teha järgmised kanded: I jakku kinnistu koosseis: katastritunnus . . . . : . . . . : . . . . . , asukohaga Harjumaa Tallinna 2 linn . . . . . . . . . . . . . . , sihtotstarbelt tootmismaa, pindalaga . . . . . . . m ; II jakku omanikuna: Aktsiaselt ........., registrikood ........, asukohaga Tallinn .. . . . . . . . . . . . . . . . .;
kui kümne kooliaasta jooksul. Nad veendusid, et mitte mõistus ei näi olevat otsustava tähtsusega, vaid saapahari, mitte mõte, vaid süsteem, mitte vabadus, vaid rividrill. Täis vaimustust ja head tahet olid nad sõduriteks saanud. Kolme- ja neljakaupa jaotati nende klass jagudesse laiali, koos friisi kalurite, põllumeeste, tööliste ja käsitöölistega, kellega nad kiiresti sõbrunesid. Kropp, Müller, Kemmerich ja Paul sattusid üheksandasse jakku, mille ülemaks oli allohvitser Himmelstoss. Himmelstossi peeti kasarmu kõige tigedamaks. Kropi, Tjadeni, Westhusi ja Pauli peale oli ta eriti vihane ja nõudis palju. Paul pidi kord ta voodit 14 korda üles tegema, kuna Himmelstoss leidis alati millegi, mille kallal nokkida. Ta pidi Himmelstossi igivana ja kivikõva saapapaari pehmeks mudima. Allohvitseri käsu peale on ta hambaharjaga meeskonnaruumi põrandad puhtaks küürinud, kasarmuõuelt koos Kroppiga lume ära rookinud
· Nõrgeneva b, d, g laadivaheldusega nom 2-silbilised, gen enamasti 1-silbilised sõnad · Agu, idu, jagu, kadu, kägu, ligu, lugu, mägi, nõbu, nägu, ruga, sigam tegu, tuba, vedu, õde, koda, pada, rada, sadam sadu, sõda, tõbi VORMISTIKUST: · Aind part tugevas astmes ja lõputa, enamikul sõnadel samane nom.ga (jõge, mäge, lage, rege, tuge, tõbe, väge) · Ains illat sse-lõpuline või geminatsiooniline vorm (jaosse e jakku, jõesse e jõkke, kojasse e kotta) · de-mitmus tugevaastmelisest tüves de-tunnuseline (jagude, kudede, lugudele, nugadele, nägudele) · Mitm part enamikul sõnadel sid-lõpuline, osadel ka lõputa vorm (idusid, jõgesid, kudesid, lagesid, regesid; jugasid e juge, lubasid e lube, nugasid e nuge, ridasid e ridu) PÕHITÜÜP JÕUD · Jõu, jõudu, jõusse e jõudu, jõudude, jõude e jõudusid, jõududesse · Nõrgeneva AV-ga ains nom ja gen 1-silbilised sõnad
Mõttelise osa võõrandamisel tuleb võõrandamistehingu juures omandajat sellistest kokkulepetest teavitada. Kaasomandi võõrandamisel kehtivad senised kokkulepped ja otsused omandaja suhtes vaid siis kui need on kantud kinnistusraamatusse (kehtib ainult tehingu õigusjärgluse korral). Kaasomaniku üldõigusjärglase suhtes kehtivad kaasomanike kokkulepped ka ilma sissekandmiseta. Kokkulepped tuleb kanda kinnistusregistri osa kolmandasse jakku omandi kohta käiva märkusena. Korteriomanike üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid korteriomaniku õigusjärglase kohta kehtivad kinnistusraamatusse kandmata. Lk 160-178 Omanikul on omandi kaitseks petitoorsete nõuete vindikatsiooni- ja negatoornõude esitamise õigus. Vindikatsiooninõue on tähtsaim omandi kaitse vorm. Tegemist on asjaõigusliku nõudega. Omandi kaitse nõue saab omandit kui absoluutset õigust vahetult kaitsta igaühe vastu. Nõude saab
Menetlusdokumentide kättetoimetamise korraldab kohus postiasutuse, kohtutäituri või kohtukordniku vahendusel või muul seaduses nimetatud viisil. Kohus peab menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. 7) Riigi Teataja süsteem. RT I - Riigi Teataja I osa Esimene osa jaguneb kahte jakku. Esimeses jaos avaldatakse seadused, seadlused ning riigiasutiste määrused, milledel on üldkohuslik iseloom. Teises jaos avaldatakse avaldamisele kuuluvad Vabariigi Presidendi otsused ning teadaanded Vabariigi Presidendi ja Riigivolikogu valimiste ja Riiginõukogu kujundamise kohta. RT II - Riigi Teataja II osa Teises osas avaldatakse Eesti Vabariigi ja välisriikide vahel sõlmitud lepingud. Samuti avaldatakse selles osas teadaanded välislepingute ratuifitseerimise ja
riigivõimu õiguspärasus, ausus, usaldusväärsus ja äraostmatus. Nii altkäemaksu andev kui ka võttev isik moonutavad riigi tahet, allutavad selle tasu eest enda huvidele.31 3.3. Altkäemaksu võtmine kui põhidelikt Altkäemaksu võtmise ja andmise koosseisud on kriminaalseadustikus paigutatud ametialaste süütegude peatükki aususe kohustuse rikkumise jakku. See on roomaõiguslik käsitlus. Sellise paigutuse alus on tõsiasi, et üks nimetatud kahest deliktist, altkäemaksu võtmine, on ametialane kuritegu (pandud toime ametiisiku poolt). Seega on põhidelikt altkäemaksu võtmine. Nagu öeldud, avaldub selles roomaõiguslik käsitlus. Võimalik oleks aga ka teistsugune süsteem – lähtuda germaaniõiguslikust seisukohast ning paigutada altkäemaks riigivastaste süütegude peatükki.
krooni. Müügilepingu kohaselt tasus kostja hagejale müügihinnast 50 000 krooni enne lepingu sõlmimist. Ülejäänud 50 000 krooni kohustus kostja tasuma hiljemalt 20. veebruariks 2000 aastal. Müügilepingu p-s 3.4 leppisid pooled kokku, et asjaõigusleping kinnisomandi ülekandmiseks sõlmitakse 10 päeva jooksul pärast ostuhinna täieliku tasumist. Pooled palusid kanda kinnistusosakonna kinnistusregistris kinnistu registriosa kolmandasse jakku kostja kasuks omandamist tagava märke. 2006. aastal tegi hageja kostjale notariaalse avalduse kinnistu võlaõiguslikust lepingust taganemiseks, kuna kostja ei olnud täitnud oma kohustust tasuda ostuhinnast 50 000 krooni. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et selleks, et hagejal tekiks õigus müügilepingust taganeda, piisas vaid kostjapoolsest lepingurikkumisest. Alus müügilepingust taganemiseks võiks tuleneda
Sellest tuleneb, et kui märge tagab kinnitusraamatusse kantava õiguse järjekohta, laieneb sellega ka märkele endale sisuliselt järjekohasuhe. Ka TMS §-st 158 tuleneb, et täitemenetlus ei mõjuta üksnes kinnistusraamatust nähtuvaid asjaõigusi, vaid ka õigusi, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud üksnes märge. Asjaõigusseaduse § 591 lg 1 esimene lause näeb üldiselt ette, et kui kinnistusregistri ühte jakku tehakse mitu kannet, saavad need järjekoha, mis vastab registreerimise järjekohale kinnistuspäevikus. Sama tuleneb KRS § 30 lg 1 esimesest lausest. Märkeks, mis tagab õiguse järjekohta, on AÕS § 63 lg 1 p 1 ning AÕS § 63 lg-te 3-5 järgi kindlasti eelmärge. Järjekohasuhe ja tähendus on ka kinnistusraamatusse VÕS § 324 alusel üüri- või rendilepingu kohta kantud märkusel, millele viitab selgelt ka TMS § 161 teise lause tekst ("märget ei saa kinnistusraamatust järjekoha
tagab, et kinnisasja igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega koormatakse, peab 1 lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut ennetähtaegselt üles öelda. Seega ennekõike on tegemist üürniku huve kaitsva sättega. Kinnistusraamatuseaduse tähenduses on tegemist märkusega, mis kantakse kinnistusraamatus kolmandasse jakku. Märke tegemiseks on vaja puudutatud isiku nõusolekut, kelleks on kinnisasja omanik. Vastav nõusolek märke tegemiseks peab olema notariaalselt kinnitatud. Seega oleks kõige otstarbekam, kui märge kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja omaniku ühepoolse notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse alusel. Kui kinnisasja omanik märke kinnistusraamatusse kandmisest keeldub, võib üürnik üürileandjalt märke tegemist nõuda VÕS § 324 alusel kohtu korras.
Metsa serval oli lahkumine. «Et sa mind mu ema näo pärast vihkama ei hakkaks, siis. on parem, kui sa niipea meile ei tule,» ütles Mai kümnendat korda jumalaga jättes. «Aga kuidas ma sind näha saan?» päris sepp murelikult. «Eks mina siis pea ikka sinu juurde tulema,» vastas Mai õnnelikult naeratades. Üheks silmapilguks sulasid mõlemad kujud nii täiesti kokku, et neid pimedas üheks kehaks võis arvata. Siis lagunes must kogu jälle kahte jakku, millest suurem metsa vahele kadus, kuna väiksem veel tema sammude kaugele kaduvat kõminat kuulama jäi. 4 Priidu luusis harjunud viisil mööda metsi ja .külasid. Ühel päeval juhtus ta suures Jõemäe külas olema, kus peremehed parajasti tähtsat koosolekut pidasid. Vaesed mulgid olid sel aastal lammaste sarnased, kelle seljast mitu nahka korraga tahetakse nülgida. Esimene nahk jäi taeva omaks, kes põllud rahe ja alalise vihma läbi ara rikkus; teise
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
