Meie õigussüsteemis, selleks, et omandit kaitsta, on vaja kõigepealt tõendada, et antud asi kuulub ikka konkreetsele isikule. Üksikutel juhtudel võib omandi tõendamine olla üpriski keeruline. Omandi kuuluvust tõendavad: ostu-müügileping, vastav kanne riiklikus registris, testament, ostukviitung jne. Põhiseaduse § 32 kaitseb ainult sellist omandit, mis on saadud seaduspärasel teel. Omanikul on omandi kaitseks petitoorsete nõuete (actiones in rem) vindikatsiooni- ja negatsiooninõude esitamise õigus. Üksikasjalikumalt on reguleeritud vindikatsiooninõude (rei vindicatio) esitamine kui tähtsaim omandi kaitse vorm. Tegemist on asjaõigusliku nõudega tsiviilõiguslike nõuete hulgas. Omandi kaitse nõue saab omandit kui absoluutset õigust vahetult kaitsta igaühe vastu. Asjaõigusseadus on paindlik ja lubab asja välja nõuda igaühelt, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, välistatud ei ole väljanõue isegi
Kinnisvaraõiguse aines kordamisküsimused 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Absoluutsuse põhimõte asjaõiguses 3. Avalikkuse põhimõte asjaõiguses 4. Abstraktsiooni printsiip 5. Asja liigitus, asja osad 6. Päraldise mõiste 7. Valduse mõiste, valduse liigid 8. Omandi mõiste, 9. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 10. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 11. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 12. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 13. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 14. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 15. Kirjeldada mõisteid – maakataster, maaregister, katastripiirkond. 16. Kirjeldada mõisteid – katastriüksus, selle sihtotstarve, piiripunk, piirimärk. 17. Kinnisomandi mõiste 18. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 19
ja asjaõigustega koormamine (käsutamisõiguse üleandmisel teisele isikule omand lõppeb) Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku vara käsutamise õigus pankrotihaldurile. Omanikul on õigus nõuda et kolmandad isikud ei rikuks tema õigusi: ta võib kaitsta ennast valdamisõiguse rikkumise korral valduse kaitse sätete järgi, kui kaitsta võib ta ennast ka omandi kaitse sätete kohaselt – esitada vindikatsiooni- või negatoornõude. Omanik võib nõuda et teda ei segataks omanikuhuvi teostamisel. Omanikule kuuluvad ka avalik-õiguslikud (õigus pöörduda nt politsei poole) ja võlaõiguslikud kaitsevahendid (kahju hüvitamine, alusetu rikastumine). Omand võib kuuluda kõikidele isikutele (isikud vt TsÜS 2.osa) Eraõiguslikud: Füüsiline isik - inimene Juriidiline isik - täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus
võõrandamine ja asjaõigustega koormamine. Kasutamist, käsutamist ja valdust võib ka teistele üle anda. Tehinguga ei saa isiku käsutusõigust välistada ega piirata. Omanikul on õigus omandist loobuda või asi hävitada. Omanikul on õigus nõuda et kolmandad isikud ei rikuks tema õigusi: ta võib kaitsta ennast valdamisõiguse rikkumise korral valduse kaitse sätete järgi, kui kaitsta võib ta ennast ka omandi kaitse sätete kohaselt esitada vindikatsiooni- või negatoornõude. Omanik võib nõuda et teda ei segatas omanikuhuvi teostamisel. Omanikule kuuluvad ka avalik-õiguslikud ja võlaõiguslikud kaitsevahendid. Omandi subjektideks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud, sealhulgas ka nt piiratud teovõimega isikud. Nende suhtes toimub omandi soetamine esindajate kaudu. Omaniku õigusi võib piirata ainult seadusega ja teiste isikute õigustega, kui viimased rajanevad seaduslikul alusel või kinniasjade puhul kinnisraamatu kandel
3. Absoluutsuse põhimõte 4. Avalikkuse põhimõte 5. Abstraktsiooni printsiip 6. Asja liigitus, asja osad 7. Päraldise mõiste 8. Valduse mõiste, valduse liigid 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) 10. Omandi mõiste, põhiseaduslik alus, omaniku õigused 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamatu koosseis 20. Kinnistusregistri koosseis 21. Eelmärke, vastuväite, keelumärke ja märkuse olemus 22
omanikuks ning siis oli võimalik tema õigusi kaitsta omandiõiguslike hagidega. Kaks peamist valduse kaitse interdikti oli interdictum uti possidetis maatükkide ja hoonete valduse kaitseks ja interdictum utrubi vallasasjade valduse kaitseks.66 Põhiseaduse § 32 kaitseb ainult sellist omandit, mis on saadud seaduspärasel teel. Omanikul on omandi kaitseks petitoorsete nõuete (actiones in rem) vindikatsiooni- ja negatsiooninõude esitamise õigus. Üksikasjalikumalt on reguleeritud vindikatsiooninõude (rei vindicatio) esitamine kui tähtsaim omandi kaitse vorm. Tegemist on asjaõigusliku nõudega tsiviilõiguslike nõuete hulgas. Omandi kaitse nõue saab omandit kui absoluutset õigust vahetult kaitsta igaühe vastu.67 22
10. Kanooniline protsess (Inkvisitsioon)- andis võimaluse kirikukohtul menetleda kriminaalasju, teha seda oma algatusel. Süüdistuse esitamiseks piisas kuuldustest. Ülestunnistuse saamiseks kasutati piinamist. Kohus uurib tõe välja ex officio (omal algatusel) olemasolevatele faktidele tuginedes. Paavst Innocentius III oli 12.saj oli inkvisitsiooni looja. 11. Keskaegne linnaõigus. Linnaõiguses domineeris käibehuvi, maa seadis esikohale omandiõiguse kaitsmise, mis põhjustas erinevate vindikatsiooni (omandi ennistamine) reeglite tekkimise vallasvara suhtes. Maal oli iseenesestmõistetav, et omanik pidi varastatud asja kolmandalt isikult tagasi saama. Linnas loodi mitmeid kompromisslahendusi, mis reeglina põhinesid omaniku kohustusel maksta lunamaksu, kui ta soovis varastatud asja tagasi saada. Linnade tavaõigus oli äärmiselt ebaühtlane. Suurtes, elava kaubanduse ja merelaevandusega linnades tuli kasutada kas roomaõiguslikke juriidilis-tehnilisi
Vastus eelmise küs juures. Hindame teo tegija poolt tehtud, võrdleme tasu lubanud teoga. Erandina kui ei teadnud, siis KAA nõuded, mitte TAL nõuded. 18. Missugune on õiguslik olukord siis, kui tasu avalikult lubanud isik maksab eksimuse tõttu tasu isikule, kellel ei ole õigust tasu saada, selle asemel, et maksta tasu tasustada lubatud teo teinud isikule? A arvab ekslikult, et teo tegi B ja maksis talle. Tegelt tegi teo C. A saab B-lt raha tagasi nõuda vindikatsiooni järgi. C-l jätkuvalt TAL nõue A vastu. Kas C-l saab B vastu olla tasu väljaandmise nõue? Ei, sest B ja C vahel ei teki ühtegi alusetu rikastumise konditsiooni. 19. Mis on konkursi alusel tasunõude tekkimise eeldused? Konkurssi saame pidada TAL eriliigiks. § 1009 lg 1 järgi tähendab konkursi avaldus üldsusele tasu lubamist mingisuguse teo parima tegemise eest. Nt töökonkurss, konkurss kõige ilusama luuletuse eest. Riigihange olemuselt konkurss, lihtsalt regul avaliku õigusega
oktoobri 1995. a otsuse täitmiseks oleks lõppenud või lõpetatud, kohtule esitatud ei ole. Täitemenetluse toimikus olevad tõendid ei ole asjaoluks, mis oleks TsMS 94 lg 2 tähenduses tõendamisest vabastamise aluseks käesolevas tsiviilasjas. Ainult täitemenetluses saaks kontrollida lakiproove. Apellatsioonikohus leidis õigesti, et TsK § 448 lg 1 ei reguleeri pooltevahelist õigussuhet. Kuid õige ei ole ka teistkordselt samas vaidluses kohaldada AÕS § 84 lg 2 alusel vindikatsiooni. Apellatsioonikohus ei ole viidanud 19. oktoobri 1995. a kohtuotsusega tuvastatud asjaolule, mis AÕS § 35 lg 2 kohaselt kinnitaks kostja valduse pahausksust. Apellatsioonikohus rikkus TsMS § 242 lg 2, mis keelab vaidlustada asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega teises tsiviilasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised. Kostja ei saanud olla pahauskne valdaja. Detsembris 1992. aastal koostatud vara üleskirjutamise ja arestimise
võõrandamine ja asjaõigustega koormamine (käsutamisõiguse üleandmisel teisele isikule omand lõppeb) Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku vara käsutamise õigus pankrotihaldurile. Omanikul on õigus nõuda et kolmandad isikud ei rikuks tema õigusi: ta võib kaitsta ennast valdamisõiguse rikkumise korral valduse kaitse sätete järgi, kui kaitsta võib ta ennast ka omandi kaitse sätete kohaselt – esitada vindikatsiooni- või negatoornõude. Omanik võib nõuda et teda ei segataks omanikuhuvi teostamisel. Omanikule kuuluvad ka avalik-õiguslikud (õigus pöörduda nt politsei poole) ja võlaõiguslikud kaitsevahendid (kahju hüvitamine, alusetu rikastumine). Omand võib kuuluda kõikidele isikutele (isikud vt TsÜS 2.osa) Eraõiguslikud: Füüsiline isik - inimene Juriidiline isik - täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu,
Valdaja omandi eeldus laieneb ka kaudsele valdajale, kuid sel juhul ei eo eeldata otsese valdaja omadit. Kinnistusraamatu kanne omab kinnisasjaõiguse seadmise, plekandmise ja lõpetamise seisukohalt samasugust tähendust nagu valduse ülekandmise korral. Eesti õigus lähtub samuti kinnistusraamatusse kantud anmete õigusest ning sellest, et kustutatud õigus on lõppenud. Ka siin lasub kande ebaõigsuse tõendamise kohustus omanikul. Omaniku nõuded (vindikatsiooni- ja negatoorhagi) Võlasuhted ei ole mõeldavad ilma ühe osapoole nõudeta teise vastu, sest need oleksid siis siutud. Omandil on oma põhiline sisu võim asja üle olemas ka ilma mingi nõueta. Enamikul juhtudel ei olegi omanikul mingit nõudeõigust. See õigus võib aga tekkida mõne täiendava asjaolu lisandumisel ( nt seetõttu, et omanik kaotab valduse). Omanik on reeglina ka asja valdaja. Seepärast on tema kasutuses kõigepealt valduse kaitse vahendi:
Võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (nt üüritulu) Vastastikuste rahaliste nõuete lahendamisel tühise tehingu tagasitäitmisel alusetu rikastumise sätete järgi või nt lepingust taganemisel saab nõuded lugeda vastastikku tasaarvestatuks (n-ö saldeerida), ei ole vaja eraldi avaldust Uue omaniku ja ostja vahel on vindikatsiooni suhe AÕS § 80 järgi. Rebane saab valduse välja nõuda. Soorituskondiktsiooni suhe? seda ei ole. saab nõuda hüvitamist AÕS 85 järgi, õigus nõuda aja eest, mil valdaja õigusliku aluseta tema asja kasutas, st alates ajast, mil M. Rebane omandas ehitised, nõude täpsem ulatus 1037-1040 järgi. M. Rebase ja hageja vahel ei ole soorituskondiktsiooni suhet ja ei toimu tühise lepingu tagasitäitmist
annaabi.ee 
