seadusjärgse või testamendijärgse pärimisega, lepingu alusel omandamisega mitme isiku poolt, omandi jagamisel ainuomaniku poolt osa võõrandamise eesmärgil, juhuse tõttu (näiteks kuivatis kogemata omanike saagi segunemine). juriidilise isiku lõppemisel, korteriomandite lõpetamisel, igamise, okupeerimise, leiu või ümbertöötamise korral mitme isiku poolt. AÕS § 71. Kaasomandi ulatus (1) Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. (2) Kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühise asja viljast,kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. (3) Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. (4) Kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Valdamine ja kasutamine
6/14/14 Asjaõigusseadus (AÕS) - TEST kuuluv omand. Küsimus 13 Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, Õige otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel ... Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Vali üks või enam: a. vastavalt kaasomanike poolt asja parendamisse tehtud investeeringute proportsioonile b. anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele
lepingus kirjas. HÕ = kinnisasi saab hüpoteeki seada, aga see peab olema I jrk hüp hoonestusõigusele Hoonestusõiguse lõppedes kui on hüpoteek peal, siis lõpeb ka hüpoteek, kuna hüpoteek oli ju hoonestusõigusele. HÕ-le hüpo sedamine võib kahjustada hüpoteegipidaja huve. ??????????????? Ostueesõigus Kaasomanikele peab müügist teatama müüja, aga kuna kahju kannatab ostja, siis on mõistlik, et kaasomanike allkirjad müügist teavitamise kohta, kogub ostja. Ostjal oleks õigem sõlmida algul notariaalne võlaõiguslik o.-m- lep. ja võtta enda ärakirja tagaküljele 2 kuu jooksul kaasomanikelt allkirjad. Kaasomanikul on 10 aastat aega terroriseerida oma kaasomandiosa müüa soovivat naabrit, kui ta suudab tõestada, et talle ei teatatud (see ei loe, et ta võis küll teada). Peale asjaõiguslikku o-m tehingut ja hüp seadmist võin mina küll laenuraha välja maksta, aga
Eeldatakse et kaasomanikule kuulub tema mõttelise osa suurusele vastav võimalus kasutada ühise asja proportsionaalset reaalosa. Kolmandate isikute suhtes on kaasomanikul kõik omaniku õiguse ta esineb kui terve asja omanik. Kaasomanikule kuulub asja majandamisest saadav loodus- ja õigusvili proportsionaalselt tema osale omandis. Kaasomandi puhul kuulub igale kaasomanikule teatud osa ühisest valdamis-, kasutamis- ja käsutamiseõigusest, kusjuures asja valdamine ja kasutamine toimub kaasomanike kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, toimub asja valdamine-kasutamine enamuse otsuse kohaselt kaasomanike häälteenamusega kellele kuulub ka mõtteliste osade enamus. Enamuse otsusega ei tohi vähendada kaasomaniku õigust viljadele, kaasomandis oleva asja või selle reaalosa käsutamiseks on vaja kõigi kaasomanike nõusolekut, kaasomanikul on õigus oma mõtteline osa võõrandada või nõuda kaasomandi lõpetamist või reaalosa eraldamist
Reeglina jagatakse ühisvara kokkuleppel, selle puudumisel tuleb vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse (PKS § 18 lg 1,3,5). 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomand on ühise omandi põhiline vorm. Kaasomandi puhul kuulub asi kaasomanikele ühiselt, kuid omanike osad on määratletud mõtteliste osadena. NB! Mitte reaalosadena! Oluline on, et kaasomanike vahel ei ole jagatud osadeks mitte asi kui omandi ese, vaid omandi teostamise asja suhtes. Mõttelist osa võib kaasomanik käsutada ainuomanikuna, st nt võõrandada oma mõtteline osa ilma teiste kaasomanike nõusolekuta (ühisomandi puhul vaja nõusolekut). Üldnormiks on kaasomanike kokkulepe/ enamuse otsus. Kaasomandi tekkimine Eelduseks üks asi ja mitu isikut, kes soovivad seda asja omandada üheaegselt ja ühiselt.
Rakendussäte ei muutnud asjaõigusseaduses määratletud reaalosa mõistet ega välistanud ehitise reaalosa võlaõiguslikku koormamist. - 12. Kolleegium märgib, et ka 1. juulist 2003. a kehtiv AÕS § 74 lg 1 redaktsioon, mille kohaselt võib kaasomandis olevat asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel, nõuab asja reaalosa koormamiseks kõigi kaasomanike kokkulepet. Asja reaalosa koormamine koormab asja ja mõjutab kõigi kaasomanike õigusi asja suhtes. - 13. Kaasomandis oleva asja kasutuskorra kokkuleppe ja selle koormamise kokkuleppe kohta märgib kolleegium veel järgmist: ainuüksi sellest, et kaasomanikud on kokku leppinud ühise asja valdamise ja kasutamise, ei järeldu, et kaasomanikud on kokku leppinud kaasomaniku õiguses koormata tema valduses ja 1/67
muud taimed ja koristamata vili. §54.(1) TSÜS 27. Kuidas valdust omandatakse? Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. §36.(1) AÕS 28. Milline on lahendus sellisel juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes? Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. §77.(2) AÕS 29. Mis on aluseks asjaõiguste järjekoha määramisel? Asjaõigused saavad järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega (AÕS § 59 lg 1). Kanded
Pos - Õigus asja vallata, käsutada, kasutada. Neg – õigus välistada teiste isikute mõjud Vallata – teostada faktilist võimu Kasutada – asja kasulike omaduste tarbimine ja viljade saamine Käsutamine – asja juriidilise staatuse määramine – võõrandamine ja asjaõigusega koormamine. Kaasomand – osade suurus omandis on määratud. Kuulub teatud kindlaksmääratud ja mõtteline osa ühisest asjast, mitte aga konkreetne reaalosa asjast. Valdamine ja kasutamine toimub kaasomanike kokkuleppel või enamuse otsuse kohaselt. Ühisomand – osade suurus pole määratud. Omandi kaitse – omaniku nõuded, mille eesmärk omandi kaitse. Vindikatsioonihagi - omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusevastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valdusesse üleandmise nõuga. Ilma valduse nõudeta ei ole asi vindikatsioon. Negatoorhagi – kõik need juhtumid, mil asja valdust ei kaotata. Nõue on suunatud vältimisele või kõrvaldamisele.
·Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks. ·Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. ·Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. ·Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. ·Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või -rajatise suhtes. ·Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja.
Ksenia Kiseljute TAAB41 Hoiu-laenuühistud on omaalgatulikud ühistulised rahaasutused. Nende tegevuse seaduslikud alused tuleneved peaasjalikult kahest Eesti Vabariigi seadusest: Hoiu-laenuühistu seadusest ja Tulundusühistuseadusest. Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg Hoiu-laenuühistud pakuvad oma liikmetele peaasjalikult kahte põhilist rahateenust. Kõigepealt hoiustavad oma liikmete ehk ühistu kaasomanike raha, tehes seda kõige vastutustundlikumal võimalikul moel. Teiseks, annavad oma liikmetele mitmel eluliselt vajalikul otstarbel laenu, tehes sedagi ülimalt vastutustundlikul moel. Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg 1) raha hoiustamiseks vastuvõtmine oma liikmetelt; 2) laenude andmine oma liikmetele; 3) ülekannete ja väljamaksete sooritamine hoiu- laenuühistus peetavatelt hoiukontodelt; 4) hoiukontodele tulevate sissemaksete ja ülekannete vastuvõtmine;
1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine Kinnistusregistriosa II jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus (KRS § 14 lg 1). Korteriomandi puhul kantakse KOS § 5 lg 2 alusel samuti, lisaks omanikule, korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurus Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta;
1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine Kinnistusregistriosa II jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus (KRS § 14 lg 1). Korteriomandi puhul kantakse KOS § 5 lg 2 alusel samuti, lisaks omanikule, korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurus Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta;
* kinnistu pindala * kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga teise kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine - Teine jagu ,,Omanik" * füüsilisest isikust omaniku puhul nimi ja isikukood (selle puudumisel sünniaeg), juriidilisest isikust omaniku puhul nimi, asukoht, registrikood ning avalik-õigusliku isiku puhul nimi. * kinnistu omanku nimi * kui kinnistu on ühises omandis, siis omanike nimed, ühise omandi vorm (kaas-või ühisomand) ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus * kande õiguslik alus - Kolmas jagu ,,Koormatised ja kitsendused" * kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a hüpoteek), kinnisomandi kitsendused ja märkmed nende kohta * kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti märkmed omandi kohta * sellese jakku tehtud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel, samuti kannete kustutamine - Neljas jagu ,,Hüpoteegid" * hüpoteegipidaja * hüpoteegi rahaline suurus
Lähtepunkt on omandi äravõtmine. 2. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus nr 3-2-1-55-00 Kui kaasomanikud sõlmisid kokkuleppe asja kasutamiseks puudub alus hageda kasutamiskorra kindlaksmääramist kohtus. Hääletus vähemusse jäänud kaasomanikud võivad esitada hagi §72 lg5 alusel, sõltumata nende osa suurusest. AÕS §72 lg1 - kaasomandi valdamine ja kasutamine: (1) Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Vaidlustamine: AÕS par 72 lg 5: Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-143-04
2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. Kuidas toimub kaasomandi valdamine ja kasutamine? Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada nii, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes
NELJAS SEMINAR Kaasomandi jagamise ja kasutuskorra kokkulepe Kinnistu kuulub A-le ½ mõttelises osas, B-le ¼ mõttelises osas ja C-le ¼ mõttelises osas. Kinnistul paikneb kahekorruseline nelja korteriga elamu. Kinnistut koormab isiklik kasutusõigus AS Elion Ettevõtted kasuks, mille sisuks on kohustus taluda nimetatud elamu koridoris telefonikaabli paiknemist ja hooldamist. Kaasomanik A ja B kaasomandiosa koormab ühishüpoteek pank E kasuks. Kinnistu kaasomanike sooviks on jagada kinnistu selliselt, et moodustatakse neli korteriomandit, millest kaks kuulub A-le, üks B-le ja üks C-le ning elamu juurde kuuluva maaüksuse suhtes sõlmitakse kasutuskorra kokkulepe, millega jagatakse korteriomanike vahel hoovis paiknevad parkimiskohad. 1. Kas kinnistu jagamine ja kaasomandi lõpetamine eespool toodud viisil on võimalik? 2. Kas parkimiskohtade kasutuskorra kokkuleppe saab selliselt sõlmida? 3. Kas kasutuskorra ...
- Omandina ei käsitleta osalust äriühingutes ning ei tunnistata "mitmekordset omandit". Kaasomandi lõpetamise nõudeõigus ja viisid: - Seda võib nõuda iga kaasomanik - Üldiselt on selle nõudeõiguse rahuldamine vältimatu. Ent pole garanteeritud see, et kaasomanik saab alati selle omandi lõpetamise viisi, mida ta hagis soovis. Viisid: - Reaalosadeks jagamisega - Mõne kaasomaniku väljaostmisega omandist; seejuures omandist ilmajäämine hüvitatakse teiste kaasomanike poolt - Kaasomandisse kuuluva asja müümisega avalikul enampakkumisel, kus raha jaotatakse kaasomanike vahel - Enampakkumine kaasomanike endi vahel kus ostetakse välja need kaasomanikud, kes seda enampakkumist ei võida Negatoornõue: - Omandikaitsenõue, millega on võimalik kaitsta omandit neil juhtudel, kus tegemist Ei Ole valduse äravõtmise läbi omandiõiguse rikkumisega. - Seega kuulub negatoornõude alla suur hulk spetsiifilisi nõudeid. Vindikatsiooninõue:
Kinnisasjaõigus realiseerub läbi kinnistusraamatu – maakohtute poolt peetav riiklik register, mida peetakse selleks, et fikseerida, kellele kinnisasi kuulub ja milliseid teiste isikute piiratud kinnisasjaõigused seda kinnisasja koormavad. Maakataster – maatükkide kohta peetav riiklik register. Kinnistusraamatu funktsioonid – kindlustab avalikkuse põhimõtte kinnisasjade osas( avalikustab omandisuhted ja teeb nähtavaks asjaõiguslikud koormatised ja nende järjekorra); võimaldab kaitsefunktsiooni isikule, kes kinnistusraamatuga tutvub; kontrollfunktsioon. Reaalfooliumisüsteem - kinnistu kui niisuguse aluseks võtmise korral peetakse registrit kinnistute järgi ja sel juhul näidatakse ära nn vahelduva koosseisuna igakordselt õigustatud subjektid. Lähtutakse kinnistust kui esmajärgulisest suurusest. Personaalfooliumisüsteem - register korrastatakse õigustatud isikute järgi, seega kinnistu omanike järgi,siis märgitakse igakord ära, missugused ...
kinnistule seatud piiratud asjaõigused. Kinnistu igakordsele omanikule kuuluvate piiratud asjaõiguste kohta tehakse kinnistu omaniku avalduse alusel märge ka tema kinnistu kinnistusregistriossa. Kui asjaõigus muudetakse või lõpetatakse, parandatakse ka märge. Registriosa teise jakku ,,Omanik" kantakse andmed omaniku, ja kui kinnistu on ühises omandis, siis omanike kohta. Viimasel juhul märgitakse ka, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral tuuakse kaasomanike osade suurus. Registriosa kolmandasse jakku ,,Koormatised ja kitsendused" kantakse kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (välja arvatud hüpoteek), kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta, kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta ning andmed nende piirangute ja kitsenduste muutuste ja kustutamiste kohta. Riigi omandis oleva kinnistu või riigile kuuluva piiratud asjaõiguse korral kantakse märkus riigivara valitseja kohta.
majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud Hüpoteegiga on tagatud: põhinõue, kõrvalkulud ning menetluskulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused Hüpoteegi ese Hüpoteegiga saab koormata kinnisasja(maatükk). Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa (teiste kaasomanike nõusolekut selleks ei ole vaja). Hüpoteeki ei või seada ainult kinnisasja reaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast.Hüpoteegiga saab koormata ka hoonestus- ja korterihoonestusõigust, korteriomandit.Hüpoteegi võib seada ka ühishüpoteegina (vt AÕS §359 jj). St. hüpoteek seatakse mitmele kinnisasjale Hüpoteegipidajaksvõib olla (teatud) füüsiline või juriidiline isik (mitte teise kinnisasja igakordne omanik).
Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Kaaomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust
Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Kaaomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust
Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve;3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus. Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel; 4) kannete kustutamine.
kasutama. Kaasomanikul oli õigus saada nii oma osale vastav osa ühise asja viljast kui ka kastutuseelistest. Kuna OKS reguleerimata küsimustes tuli AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldada kaasomandi sätteid, leiab kolleegium, et eelmärgitu kehtib ka ühisomandi puhul. Seega kuulus ka asja ühisomanikele õigus saada asja vilju ja kasutuseeliseid, kuid erinevalt kaasomandist, kus kaasomanike osad olid määratud ja kaasomanikul oli õigus saada oma osale vastav osa ühise asja viljast ja kasutuseelistest, olid abikaasade osad ühises asjas määramata ja sellest tulenevalt oli ka abikaasadel ühine õigus saada asja vilja ja kasutuseeliseid. Eeltoodut arvestades kuulus abikaasadele kui ühisomanikele ühine õigus ühist asja kasutada ning ühine õigus saada asjalt kasutuseeliseid.
_ märkus – seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemise vahend. Kuigi need neli liiki märkeid on kokku võetud ühise nimetuse märge alla, on neil ühist vaid niipalju, et ükski neist ei ole asjaõigus ja et kõik need märkeliigid on oma otstarbe tõttu asjaõiguste omandamisel oluliseks õiguslikuks abiks. Puhtvõlaõiguslikud kokkulepped ei kuulu reeglina kinnistusraamatusse kandmisele. Kuid märkusena võib kinnistusraamatusse kanda kaasomanike kokkuleppe ja enamuse otsuse kinnisasja valdamise ja kasutamise korra kohta, muutes need nii kehtivaks ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes (vt AÕS § 79 lg 2). Märkusena saab kinnistusraamatus nähtavaks teha ka kinnisasjaga seotud üüri- või rendisuhte olemasolu (vt VÕS § 272 lg 2, § 324 lg 1 ja § 341). 175. Millist tähtsust omab asjaõiguste järjekoht? Seadus võimaldab kinnisasja omanikul võõrandada temale omandi raames kuuluvaid õigusi piiratud asjaõiguste kujul
ümberehitusega ei kaasnenud ehitise osa lammutamist, rekonstrueerimist (ehitise piirdekonstruktsioonide ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmist ja asendamist, § 2 lg. 8) või tehnosüsteemide muutmist. Omavad siin tähtsust asjaolud, et ühistu otsusega tunnustati ehitusõigust, ümberehitamist salliti pikema aja jooksul? Ei. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg. 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kuna korterelamus asuv koridor ning trepikoda on kaasomandis olev asi, siis eeldab nende ümberehitamine teiste kaasomanike nõusolekut. Vastavalt AÕS § 74 lg. 1 võib kaasomandis olevat asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.
Omandi esemeks iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud; sõltuvalt iseloomust võib olla: · vallasomand · kinnisomand · ühine omand võib kuuluda mitmele isikule ühel ajal; on kaasomand, kus seaduses ei ole sätestatud teisiti · kaasomand on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe alusel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt; võib oma mõttelise osa pärandada, müüa, pantida jne(seaduse järgi) !!!teisel koosomanikel on selle ostueesõigus · ühisomand on mitmele isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: 1. vallasasja üleandmine kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, peab olema õiguslikus alus 2
1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus. Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel;
Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks väljastab ehitusloa ja tunnistab selle vajaduse korral kehtetuks see kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks väljastab ehitusloa ja tunnistab selle vajaduse korral kehtetuks Tehnilise Järelevalve Amet. (11) Ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. (2) Ehitusloa saamiseks tuleb: 1) esitada ehitusloa taotlus; 2) esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud
Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigus kuulub mitmele isikule ühiselt (ühisus), kohaldatakse sellele vastavalt ühise omandi kohta käivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaasomand (§71) - kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti.Kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Valdamine- tegelik võim asja üle
sotsiaalkindlustuse maksetest; 15) laeva ja selle omanike nimel tehtud väljamaksetest; 16) laeva omaniku või laevapereta prahtija poolt või nende nimel laeva suhtes makstavatest kindlustuspreemiatest (sealhulgas vastastikustest kindlustusnõuetest); 17) laeva omaniku või laevapereta prahtija poolt või nende nimel laeva suhtes makstavatest komisjoni-, vahendus- või agenditasudest; 18) vaidlustest laeva omandiõiguse või valduse üle; 19) vaidlustest laeva kaasomanike vahel laeva kasutamise üle; 20) laevale seatud piiratud asjaõigusest; 21) laeva müügilepingust tulenevatest vaidlustest. 10. Merivõla mõiste ja tekkimine. 72. Merivõla mõiste (1) Merivõlg on seaduse alusel tekkiv pant laevale seadusega sätestatud nõuete tagamiseks. (2) Merivõlg tekib laeva kasutamisega seotud nõude tekkimisega laeva omaniku, reederi (isik, kes laeva oma nimel kasutab) või kapteni vastu. (3) Merivõlga ei kanta laevakinnistusraamatusse. 11
taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid; 5) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme. Kirjaliku nõusoleku taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. Kirjalikus nõusolekus sisalduvad: 1) ehitise asukoha aadress, katastritunnus ja koordinaadid; 2) kohaliku omavalitsuse nimi ning ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri; 3) kirjaliku nõusoleku andmise aeg; 4) ehitise kasutamise otstarve; 5) ehitise olulised tehnilised andmed; 6) ehitisele antud riikliku ehitisregistri kood;
_ märkus seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemise vahend. Kuigi need neli liiki märkeid on kokku võetud ühise nimetuse märge alla, on neil ühist vaid niipalju, et ükski neist ei ole asjaõigus ja et kõik need märkeliigid on oma otstarbe tõttu asjaõiguste omandamisel oluliseks õiguslikuks abiks. Puhtvõlaõiguslikud kokkulepped ei kuulu reeglina kinnistusraamatusse kandmisele. Kuid märkusena võib kinnistusraamatusse kanda kaasomanike kokkuleppe ja enamuse otsuse kinnisasja valdamise ja kasutamise korra kohta, muutes need nii kehtivaks ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes (vt AÕS § 79 lg 2). Märkusena saab kinnistusraamatus nähtavaks teha ka kinnisasjaga seotud üüri- või rendisuhte olemasolu (vt VÕS § 272 lg 2, § 324 lg 1 ja § 341). 175. Millist tähtsust omab asjaõiguste järjekoht? Seadus võimaldab kinnisasja omanikul võõrandada temale omandi raames kuuluvaid õigusi piiratud asjaõiguste kujul
Püsiva tegevuskoha registreerimiseks esitatakse püsiva tegevuskoha asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele avaldus, kuhu on märgitud: 1) isikuteühenduse või varakogumi nimi või nimetus ja aadress, kui need on olemas; 2) isikuteühenduse või varakogumi identifitseerimist võimaldav number või registrikood, kui see on olemas; 3) isikuteühenduse liikmete või varakogumi kaasomanike nimi ja aadress, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 sätestatud juhul; 4) juhtimisõigusega liikmete, tegevjuhi või vara valitseja nimi ja aadress, kui kõik käesoleva lõike punktis 3 nimetatud isikud ei osale ühenduse juhtimises või varakogumi haldamises; 5) püsiva tegevuskoha tegevusala, tegevuskoht ning postiaadress Eestis;
1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus. Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta; 2) kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta; 3) nimetatud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel; 4) nimetatud kannete kustutamine.
Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühisvara jagamine: asi jagatakse abikaasade vahel reaalosades (eeldab asja jagatavust); asi antakse tervikuna ühele abikaasadest ning kohustatakse teda hüvitama teisele abikaasale viimasele kuuluva osa asja väärtusest rahas; asi müüakse avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele; asi jäetakse abikaasade kaasomandisse. Abikaasal on õigus esitada varaühisuse lõpetamise hagi, kui teine abikaasa on korduvalt kuritarvitanud oma õigust ühisvara valitseda või kui teine abikaasa ei osale põhjuseta ühisvara korrapärases majandamises või kui teine abikaasa on rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust. Varaühisuse lõpetamisel tekib abikaasade vahel
1.1. LEPING - B2-le see leping kehtib, sest on üldõigusjärglane (kantud kinnistusraamatusse). C2 on aga eriõigusjärglane (ka kinnistusraamatusse kantud), ta ei omanda C subjektiivseid õigusi, järelikult ei lähe see leping talle üle. C 2 on saanud lepingupooleks AÕS § 79 lg 2kohaselt. KAS SEE KOHUSTUS KEHTIB B2 JA C 2 VAHEL? (nad on õigusjärglased) ei kehti, kuna C2 ei olnud sellist kohustust endale võtnud pärast ostmist 1.1.1 Kinnisasi (+) 1.1.2 Kaasomanike vaheline kokkulepe (+) 1.1.3 C2 peab olema kaasomaniku õigusjärglane (+) - ta on eriõigusjärglane 1.1.4 Märkus (AÕS § 63 lg 1 p 4) (+) Märkus mis on kinnistus raamatusse kantud. AÕS § 79 lg 2 - kokkulepe. Ainult need, mis on numbrite kaupa välja toodud võib kinnistusraamatusse kanda. Võib kanda kaasomanike vahelisi kokkuleppeid. Kuna on kantud sisse ainult kelder, siis keldri kokkulepe kehtib. 2. Kohustuse rikkumine (+) 3. VÕS § 108 lg 2 p 1-4 3
kantakse katastritunnus, sihtotstarve, asukoht, pindala, kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused II jagu: omanik kuhu kantakse füüsilisest iskust omaniku nimi ja isikukood, eraõiguslikust juriidilisest isikust omaniku nimi ja asukoht, eraõiguslikust juriidilisest isikust omaniku nimi, asukoht ja registrikood ning avalik- õigusliku juriidilise isiku nimi; ühisomanike nimed; kaasomandi korral kaasomanike osade suurused; kande õiguslik alus. III jagu : koormatised ja kitsendused , kuhu kantakse kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, kinnisomandi kitsendused; kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused; riigi omandis oleva kinnistu korral märkus riigivara valitseja kohta IV jagu: hüpoteegid , kuhu kantakse hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. 25)Loetle planeeringute liike. 1)üleriigiline planeering 2)maakonnaplaneering 3)üldplaneering 4)detailplaneering
Ühine omand jaguneb omakorda kaasomandiks ja ühisomandiks, sõltuvalt sellest, kas osade suurus kaasomandis on kindlaks määratud või mitte. 1.3.2. Ainuomand ja ühine omand Ainuomandi puhul kuulub omand ühele isikule. Ühise omandi puhul kuulub omand mitmele isikule. Ühise omandi esemeks võivad olla nii vallas- kui kinnisasjad. 1.3.3. Kaasomad - Kaasomanikele kuulub teatud kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mitte aga konkreetne osa ühisest asjast. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. 1.3.4. Ühisomand - Ühisomandi puhul on ühisomanike osad kindlaks määramata nii asjas kui omandis. Ühisomandi puhul eeldatakse erilise isikliku suhte, nt abielusuhte olemasolu. 1.4. Omandi kaitse 1) Väljanõudeõigus omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele
ümbrusele (müratase, liikumisvõimaluste olemasolu, tuultekoridorid, mõju pinnasele, õhule ja vee kvaliteedile); Kohalik – mõju nende inimeste tervisele ja heaolule, kes on seotud ehitise ja selle kasutamisega. Kavandatud hoonete kasutusperioodid lühenevad. Ühiskonnas aset leidvad muutused on liiga kiired, et ehitada pikaajaliseks kasutamiseks. Siit tekivad ka vastuolud ühiskonna poolt antud ettekirjutused või kaasomanike seisukohad. Arhitektide ja ehitajate igapäevatööks on kinnisvarakeskkonna kujundamine. 3.3.2. Tehiskeskkonna ja inimtegevuse vahelised seosed Kinnisvarakeskkonna kujundamisel määravad olulist rolli muutused tehiskeskkonnas ja sotsiaalsed muutused ühiskonnas. Kinnisvarakeskkonda ja selle kasutamise efektiivsust mõjutavad järgmised tegurid: makroturg, mikroturg, tehnoloogia areng, sotsiaalpoliitika ja majanduspoliitika. Makroturu mõjurid seonduvad muutustega nõudmise ja
kanda kinnistusraamatusse. Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
ÕIGUSSUHE Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Õigussuhte spetsiifilised tunnused: 1.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. See on ka tema peamine spetsiifika. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks. 2.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu (õigused ja kohustused realiseeruvad..... 3.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4.Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. TSIVIILÕIGUSSUHE üks mahukamaid õiguse harusid. Reg. varalisi suhteid ühiskonnas, sältumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik). Neid varalisi suhteid reg. autonoomse meetodi abil. Seadused, mis kuuluvad tsiviilõiguse harusse: Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus (20. jun. 1991. a.) TSIVIILÕIGUSSUHTE MÕISE JA OBJEKTID ja SIS...
(TuMS § 29 lg 10) 13 Juriidilise isiku staatuseta välismaise isikuteühenduse või varakogumi (välja arvatud lepingulise investeerimisfondi), mida selle asutamise või moodustamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna, TuMS § 29-s sätestatud tulu maksustatakse sellise ühenduse osanike või liikmete või varakogumi kaasomanike tuluna proportsionaalselt nende osalusega, hääleõigusega või kaasomandi osaga. Usaldusfondi ja sellise välismaise juriidilise isiku, keda tema asutamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna, saadud TuMS § 29-s nimetatud tulu maksustatakse mitteresidendi tuluna proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis või osaluse või hääleõigusega nimetatud isikus. (TuMS § 29 lg 11)
Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS! ÕIGUSE OLEMUSEST Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla-...
Kannatanul valik, kas nõuda A-lt või KA-lt. Kui nõuab kahju põhjustajalt, siis põhjustaja saab nõuda KA-lt. § 521 lg 5 näitab KA nõuet A vastu (nt kui A on maksetega hilinenud). KA-lt saab nõuda ainult rahalist kahju hüvitist. 16. Mida tähendab kohustuse rikkumisest tulenev üldvastutus ja mille poolest see erineb deliktiõiguslikust vastutusest? Üldvastutus tekib seaduses sätest juhtudel, st ei ole tegemist lepingu alusel tekk võlasuhtega. Nt asja kaasomanike omavaheline suhe. Kaasomanikel lepingut teineteisega pole, aga kui üks 3 teisele kahju tekitab, siis ei kohaldata DÕ, vaid kohustuse rikkumisest tulenevat üldregulatsiooni § 115. Samuti LEL-te võlasuhted. Erinevus on vastutuse ranguse küs. Esimesel juhul vabaneb vastutusest vääramatu jõu olemasolul, DÕ puhul süü puudumisel. 17. Millised on DÜK-u eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama? Missugustel juhtudel ei
Ühisomandi aluseks on seadusel või tehingul põhinev ühissuhe (nt abikaasade või pärijate ühisus). Kaasomand Kaasomandi puhul kuulub asi samuti kaasomanikele ühiselt. Kuid igale kaasomanikule kuulub siin mõtteline mitte reaalne osa, mida ta võib käsutada nagu ainuomanik. Iga omanik võib siin käsutada teatud osa, mis ei ole asja reaalosaks. Kaasomanik võib oma mõttelist osa vabalt, ilma teiste kaasomanike käest luba küsimata käsutada nii nagu ainuomandit. Asja ennast võivad kaasomanikud käsutada aga ainult ühiselt. Seega ühisomandi ja kaasomandi erinevus: ühisomand erineb kaasomandist selle poolest, et ühisomandil puudub omandi igasugune jagamine ühiste omanike vahel, s.h ka kaasomandit iseloomustav jagamine mõttelisteks osadeks. 10. Omandi kaitse. Vallasomandi tekkimise aluseks olevad juriidilised faktid. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisomandi ulatus
vajalik asja korrapäraseks majandamiseks ega ületa vilja väärtust. Kulutuste liigid: · vajalikud tuleb teha, muidu asjaga midagi juhtub · kasulikke võib teha ja sel juhul parendatakse asja (parandatakse katust), kuid neid ei pruugi teha · torenduslikud vajadust pole korrashoiu seisukohalt. § 72. Kaasomandi valdamine ja kasutamine (4) Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Näide: Vastuväide esimese korruse elanikult kas see ei ole liiga kallis ja ebamõistlik? Kui üks omanik teeb kulutusi, mis ei ole otseselt vajalikud, kuid on kasulikud, siis teine ei ole kohustatud maksma. Samas teine on rikastunud tema omand on ka hinnalisemaks muutunud. Asja väärtus §65. Eseme väärtus
vajalik asja korrapäraseks majandamiseks ega ületa vilja väärtust. Kulutuste liigid: · vajalikud tuleb teha, muidu asjaga midagi juhtub · kasulikke võib teha ja sel juhul parendatakse asja (parandatakse katust), kuid neid ei pruugi teha · torenduslikud vajadust pole korrashoiu seisukohalt. § 72. Kaasomandi valdamine ja kasutamine (4) Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Näide: Vastuväide esimese korruse elanikult kas see ei ole liiga kallis ja ebamõistlik? Kui üks omanik teeb kulutusi, mis ei ole otseselt vajalikud, kuid on kasulikud, siis teine ei ole kohustatud maksma. Samas teine on rikastunud tema omand on ka hinnalisemaks muutunud. Asja väärtus
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud ...
allikaks on seejuures ühinemise või omandamisega saavutatav sünergia ehk lisandunud väärtus, mis tekib äriühenduse osapoolte koos tegutsemisest võrrelduna olukorraga, kus ühinemist või omandamist toimunud ei oleks, nt turuosa suurendamise teel, uuele turule pääsemise teel, kulude vähendamise ja tulude suurendamine. Jagunemine (tütarettevõtete loomine) omab majanduslike põhjuseid nt ettevõtlustegevuseks mittevajaliku vara eraldamine äritegevuseks vajalikust, tüli ettevõtte kaasomanike vahel, ettevõtteosade võõrandamise ettevalmistamine või vastutusriski isoleerimine (uute toodete arendamisega kaasnevate riskide hajutamine, kui olemasolevat ettevõtet ei soovita koormata kahjumi eest vastutamise ohuga) jne. Ümberkujundamine on reageering turusituatsioonile, kohanemine muutunud turusituatsiooniga, poliitiliste ja majanduslike muudatustega. 66. Selgita, miks on ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise korral vajalik avaldada vastavasisuline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
