Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"avameri" - 70 õppematerjali

avameri on kõigile avatud  Kaluritel püügi piirmäärad, makstakse preemiat kalapüügist loobumisel  Piiratakse püügipäevasid, maksustatakse kalalaevu, püügivahendeid jne Rahvusvahelised organisatsioonid reguleerivad kalaliikide püügikvoote ja- piirkondi
avameri

Kasutaja: avameri

Faile: 0
thumbnail
3
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

Suur osa avamere saastatusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. 1980. aastatel töötati välja ÜRO mereõiguste konventsioon, kuid leping jõustus alles 1994. Selle alusel kuulutati loodusvarad 200 meremiili ulatuses rannikust rannikuriigi esmase kasutusõiguse all olevaiks, ainult avameri jäi kõikidele avatuks. Piiratakse püügipäevade arvu, maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid jne. Eriti ulatuslikult on sellised meetmed kasutusele võetud LääneEuroopas. 4.5 Metsavarud ja metsatüübid Metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmik. Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites...

Geograafia
186 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Hülged, eksamimahuline uurimustöö

Eestis esineb hallhüljest Lääne-Eesti saarestiku ümbruses, Soome lahe kääneosas ja Riia lahes. Arvukas levik sõltub toitumistingimustest ja jääoludest. Kevadel siirduvad hallhülged koos triivjääga Soome randa ning edelapoolsetesse vetesse, osa aga jääb meie avavetesse. Eluviisilt on hallhüljes läänemere hülglastest kõige ulgumerelisem. Elupaigaks on suurem osa aastast avameri ning rannikust kaugemal asuvad saared ja laiud. Talvel elutseb jää servaaladel ja pankadel. Toiduks on tursk, lest, räim, heeringas, angerjas, lõhe, emakala, harva vähid ja molluskid, talve lõpul sünnitab emaloom jääkampade ja lumehangede vahel ühe, harvem kaks poega. Vettepääsemiseks hoiavad hülged lahti 1-2 rindauku, mida võivad kasutada mitu looma. Hülgepojad ei oska ujuda, mistõttu varajane jäälagunemine põhjustab nende massilist hukkumist...

Bioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Sissevaade Ristikivi teosesse „Hingede öö“

Kõik inimesed vananevad bioloogiliselt, ometi on mõned samas vanuses vanemad kui teised. Mured ja kurbus teevad inimesed vanemaks inimene sureb iga kord, kui sureb või kaob keegi, kes on talle tähtis. ,,Ta ei teadnud nähtavasti, et ta igatses valesti," mõtles minategelane, kui tema haige kaaslane arvas, et talle ei meeldiks kauged rannad ja avameri ning kui ei saa omal jõul üle läve, on lähedal väga palju, mida igatseda. See on näide üldisest erinevast arvamusest ja nägemusest, kuidas seda ei mõisteta. Liikumisvõimeline ja terve inimene tavaliselt ei näe ega tunneta enda ümber pisiasju, mis on haigele väärtuslikumad kui miski muu maailmas. Samamoodi suhtutakse seisukohtadesse, mis ehk ei ole nii tavalised ja igapäevased, kui ühiskond on harjunud. Neid peetakse valedeks ning imelikeks....

Kirjandus
560 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Läänemeri

Mõnel aastal on Eesti kõige karmimate jääoludega lääneranniku lahed osaliselt jäätunud juba oktoobri lõpul või novembri algul, väga sooja sügise järel aga alles jaanuari lõpul, Vilsandil ja Ruhnus isegi märtsi algul. Väga karmidel talvedel võib Väinameri kinni külmuda juba detsembri esimesel poolel, enamasti toimub see aga kuu aega hiljem. Avamere suunas jääkate õheneb ning ainult külmadel talvedel kaanetub avameri rannast 5­10 km kauguseni. Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel (1939/1940, 1941/1942, 1946/1947). Jää hakkab lagunema tavaliselt märtsis ja kaob Eesti rannikuvetest aprilli lõpuks. Soojadel talvedel võib see toimuda ka märgatavalt varem ning külmadel talvedel hiljem. Liigestus Liivi laht Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates...

Geograafia
118 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Norra

Põhjapõdrad asutavad kõrglavasid, metsades elavad põdrad, hundid ja metskitsed. Põhja suunas muutub maastik ebatasasemaks. See on karu, ilvese ja polaarrebase elupaik. Jääkarusi näeb Teravmägedel. Rannik on üle külvatud fjordidega, kus võib näha hülgeid ja isegi vaalasid. Kaljulaiud ja saared on ideaalseks pesitsuspaigaks mitmele riigi 250 linnuliigist. Avameri on rikas tursa, süsika , makrelli ja heeringa poolest. Pool Norra maismaast on metsadega kaetud, seega põtrade ja metskitsede, jäneste, rebaste ja oravate looduslik kodu. Näha saab metsisemängu või metskurvitsa rännet, kuulda tedrelaulu või hariliku sookure hüüet. Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia. Riigi topograafia ja hüdroloogiline olukord...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Asja�iguse konspekt

Tsiviilõiguses käsitletakse seaduses ettenähtud juhtudel asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Asju liigitatakse: 1) Kinnis- ja vallasasjad Kiinisasi ­ maatükk koos selle oluliste osadega Vallasasi ­ asi, mis ei ole kinnisasi 2) Üldisteks, avalikeks ja eraasjadeks Üldine asi ­ oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellegi omandisse ja on kasutatav igaühe poolt nagu õhk ja avameri . Võib asjadeks nimetada tinglikult Avalik asi ­ kuulub riigi või munitsipaalomandisse ja on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt (laevatatavad veekogud, väljakud, pargid) Eraasi ­ ei ole avalik ega üldine ning võib kuuluda igale omanikule. Olles tsiviilkäibe objektideks, moodustavad õiguslikus tähenduses asjade põhimassi. 3) Asendatavateks ja asendamatuteks asjadeks (saavad olla vallasasjad)...

Asjaõigus
249 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Saaremaa - referaat

Saaremaa suuremad jõed, ojad ja kraavid. Jõgi, oja, kraav Suubumiskoht Pikkus km Lõve Oessaare lahe 31 Põduste Kuressaare laht 30 Kuke Saastna laht 21 Leisi Parasmetsa laht 20 Riksu Avameri 20 Punapea Avameri 15 Viira Väike väin 15 Võlupe Triigi laht 15 Nasva Suur Katel 3 Saaremaa suuremad järved Järv Pindala, ha Suurim sügavus, m Mullutu ­ Suurlaht 1440 2,1...

Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
23
ppt

Kalandus

merealusest naftast asub madalas rannikuvööndis 90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustavad 1/3 maailmamere pindalast Territoriaalveed Ainult kaldariigil on õigus korraldada kalapüüki, kasutada loodusvarasid, rajada tehissaari jne. Kuni 12 miili (20km) ÜRO mereõiguste konventsioon jõustus 1994a., 60 riigi heaks kiitmisel Annab 200 meremiili ulatuses loodusvarade esmase kasutusõiguse rannikuriigile Avameri on kõigile avatud Kaluritel püügi piirmäärad, makstakse preemiat kalapüügist loobumisel Piiratakse püügipäevasid, maksustatakse kalalaevu, püügivahendeid jne Rahvusvahelised organisatsioonid reguleerivad kalaliikide püügikvoote ja- piirkondi Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) -kehtestanud nõuded püünistele, teatud kalade püügikeelu, kalade alammõõdud Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC)...

Geograafia
182 allalaadimist
thumbnail
67
txt

Konspekt aastast 2005

[email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi...

Mikrobioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Ãœldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni...

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär

Soolsust põhjustavad põhiliselt NaCl ja MgCl 2. Ääremeri - osaliselt ümbritsetud saarte või 2. Keskmine sügavus - 3711 m poolsaatega) Sügavaim koht Mariani süvik - 11022 m Mõned loevad ääremerede alla ka avamered Nt. Araabia meri, Põhjameri, Labradori meri 3. Avameri - ei ole eraldatud saarte ega 3. Keskmine pinnakihi temperatuur - 17.5 poolsaartega Ekvaatoril kuni 27, poolustel kuni -2 Nt. Davise meri, Laptevite meri 4. Saartevaheline meri - eraldatud 4. Vee liikumine - hoovustena, lainetena ja maailmamerest saartega loodetena Nt. Fidzi meri, Iiri meri, Filipiini meri Maailmamere vee omadusi mõjutavad:...

Geograafia
260 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Tsiviilõiguse üldosa

Tsiviilõiguse subjektid on füüsilised ja juriidilised isikud, kellele kuuluvad subjektiivsed õigused, mis on millelegi suunatud ja see ongi tsiviilõiguse objekt ehk ese. Tsiviilõiguse objektid saavad olla need õigused ja asjad, mis kuuluvad kellelegi ja on üleantavad. Esemed on kehalised ja mittekehalised. Kehalised esemed on asjad. Mis ei ole tsiviilõiguse objekt? Need asjad, mis ei saa olla kellegi omandis (õhk, voolav vesi, avameri , inimene) Millised õigused ei saa olla tsiviilõiguse objektiks? Need õigused, mida ei saa üle anda (vanemlikud õigused). Muud hüved- mittemateriaalsed hüved: leiutis, avastus, loomingu tulemus isiklikud hüved: au ja nimi, üleanda ei saa, saab vaid kuuluda kellelegi TsÜS-is on ainult õigused ja kohustused. Vara tervikuna ei ole tsiviilõiguse esemeks. Vara hulka kuuluvad asja, millele on omandiõigus ehk kuuluvus. Vara on vastutuse alus. Isik vastutab oma varaga....

Õigus
596 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti keele sõnaseletusi

suflöör - etteütleja teatris tunamullu - ülemöödunud aastal summutama - vaigistama tuuker - allveetöötaja suureformaadiline - suuremõõtmeline tosin - arv 12 sümbol - tinglik tähistaja, märk U sümpaatia - poolehoid, poolehoiuobjekt ulme - fantastika, väljamõeldis stseen - etteaste; olupilt; äge sõnavahetus, tüli ulgumeri ­ avameri stsenaarium - (filmi, balleti, pantomiimi) ultramoodne ­ ülimoodne sündmustiku kirjeldus, tekst suhtluses sumo - jaapani maadlus V sünoptik ­ ilmaennustaja vaagima - kaaluma vaktsiin - immuunsuse (nakkus-, tõvekindlu- vantsima - aeglaselt, raskelt kõndima...

Eesti keel
37 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Pinnavesi

Ka see, kui tarbime vähem paberit (pabertoodete asemel riidest salv- ja käterätikud, mähkmed, kotid jms); kasutame rohkem mitmekordselt kasutatavate pakenditega tooteid (klaastaara plastmassist pudelite asemel jne) ning eelistame jalgsi, jalgrattaga või ühistranspordiga liikumist isikliku auto kasutamisele, aitab kaasa keskkonna säästmisele, Pinnavesi ­ kogu vesi maapinna peal, sh rannikuvesi, va põhjavesi ja avameri . Pinnaveekogu ehk veekogu ­ veega täidetud pinnavorm, seisva veega seisuveekogu või liikuva ja ajutise veega täidetud vooluveekogu, rannikuvesi. Pinnavee kirjeldamiseks vesikondade ja alamvesikondade veemajanduskavades esitatakse igas veemajanduskavas vastava vesikonna või alamvesikonna veekogumite nimestik ning veekogumite kaardid. 3. Veekogumi määramisel on veekogu või veekogu osa eristavateks ja olulisteks tingimusteks: 3...

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Tsiviilõiguse konspekt

Organi liikme õiguslik seisund ja tema tegude omistamine 1. Inimene (va inimese organid, mis võivad erandina olla õiguse objektiks). juriidilisele isikule (TsÜS § 31 lg 5) 2. Tegemist on üldiste hüvedega, nt avameri , õhk, voolav vesi. 1. Organiteooria 3. Teatud õigused. Need, mida ei ole võimalik üle anda, nt vanemlikud õigused, autori mittevaralised õigused. 2...

Õiguse entsüklopeedia
246 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Läänemeri

LÄÄNEMERI 9.1. Rannajoon Küsimused Vastused 1 Nimeta mereliike. Sisemeri, avameri 2 Milline meri on sisemeri? Sisemeri on ühendatud maailmamerega väinade kaudu. 3 Milline meri on Läänemeri? Sisemeri 4 Kas Läänemeri on sügav? Kui suur on tema Ei. 55m keskmine sügavus? 5 Nimeta Läänemere lahed (3) Põhjalaht ehk Botnia laht, Soome laht ja Liivi laht 6 Milline on Eesti rannajoon...

Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Tsiviilõigus

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus ­ õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus ­ kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law...

Õigus
299 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Läänemeri

Mõnel aastal on Eesti kõigekarmimate jääoludega lääneranniku lahed osaliselt jäätunud juba oktoobri lõpul või novembri algul, väga sooja sügise järel aga alles jaanuari lõpul, Vilsandil ja Ruhnus isegi märtsi algul. Väga karmidel talvedel võib Väinameri kinni külmuda juba detsembri esimesel poolel, enamasti toimub see aga kuu aega hiljem. Avamere suunas jääkate õheneb ning ainult külmadel talvedel kaanetub avameri rannast 5­10 km kauguseni. Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel (1939/1940, 1941/1942, 1946/1947). Jää hakkab lagunema tavaliselt märtsis ja kaob Eesti rannikuvetest aprilli lõpuks. Soojadel talvedel võib see toimuda ka märgatavalt varem ning külmadel talvedel hiljem. Liigestus Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates...

Keskkonnaõpetus
37 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Õiguse aluste abimees

Kinnisomandi 1) Üldisteks, avalikeks ja eraasjadeks kitsendused kehtestatakse seadusega või seatakse kohtuotsuse või Üldine asi ­ oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellegi tehinguga. Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna on käsitletav omandisse ja on kasutatav igaühe poolt nagu õhk ja avameri . Võib servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asjadeks nimetada tinglikult asuvate kinnistute omanike huve. Servituut on oma või võõra Avalik asi ­ kuulub riigi või munitsipaalomandisse ja on oma kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt (laevatatavad...

Õiguse alused
97 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Ka Rootsiga on Saaremaa ning Gotlandi vaheline mereosa pooleks jagatud, mõlemad riigid peavad rahulduma märksa vähem kui 200 meremiiliga. Eesti naabrid. Niisiis puutuvad meie piirid kokku nelja naabriga: idas Venemaaga, lõunas Lätiga, läänes Rootsiga ja põhjas Soomega. Üldisemalt võttes on Eestil naabreid rohkem, nendeks võib teoreetiliselt pidada kõiki maailmamere ranniku riike. Avameri on ju laevasõiduks vaba ja mereäärsetesse riikidesse pääseb Eestist ilma kellegi teise maa-alasid läbimata. Tegelikult muidugi ei tasu naabrite hulka arvata kaugeid maid. Kuid kindlasti on Eesti naabriteks kõik Läänemere äärsed riigid, lisaks eelnimetatud neljale veel ka Leedu, Poola, Saksamaa ja Taani. Eesti haldusjaotus Haldusjaotuse mõiste. Eesti praegune haldusjaotus Iga riik jaguneb haldusüksusteks...

Ãœhiskonnageograafia
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun