TRIIK- Ants Laikmaa portree, oranz lennuk(näeb välja nagu abstraktne elevnat), joonistas Juhan Liiva OSKAR KALLIS- kalevipojastseenid nagu Kristjan Raual, aga värvilisemad ARNOLD AKBERG- kubism(katuseviilud) EDUARD OLE- ebapropotaionaalne natüürmort JAAN KOORT- skulpturist, KITS EDUARD TASKA- nahast kaaned raamatutele (kalevipoeg, piibel) KONRAD MÄE MEDAL alates 1979.aastast antakse välja iga aasta 1.november esimesena sai JUHAN MUKS 1984-ARNOLD AKBERG-katuseviilud 1997-JÜRI ARRAK-pikaks venitatud inimesed 2012-KAIDO OLE-silindrid, inimesed,suured tikud 2014-MERIKE ESTNA-pastellsed toonid
näib see tüdruk pildil koeraga koos olles tundvat, pani mind seda pilti valima. Seda kooslust välja toov idüllile vaikus ja rahu mis Kumusse minnes tundus kadunud olevat, selle kõik oli looja suutnud ühte pilti manada. 3 ,,Kompositsioon" (1931) Juhan Muks (1899- 1983) Õli värvidega maalitud pildil on kujutatud istuvat rahvahulka kus osa inimestest on vajunud unne. Rahvahulgast näoga vaataja poole joonistatud vaid esimene rida ja üks vanem naisterahvas teisest reast. Ülejäenud pildil kujutatud rahvahulk on seljaga maali vaataja poole. Teisest reast vasakult poolt ainukesena näoga vaataja poole oleval vanem naisterahvas on juba väärikas eas, tema nägu on kortsuline. Naise peas on sinine rätt, seda mis on ta seljas pole
OSTUEESÕIGUS Mõiste Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. § 256. Ostueesõiguse mõiste (1) Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega. (2) Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. (3) Kinnisasja mõttelist osa võib ostueesõigusega koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa Eristatakse: 1) Võlaõiguslikku ostueesõigust ( vt VÕS § 244 lg 1 jj) – põhineb lepingul ja seob ainult lepingupartnerid 2) Asjaõiguslikku ostueesõigust – seatakse üksnes kinnisasja koormamiseks kas konkreetse isiku või kinnisasja igakordse omaniku suhtes (AÕS § 256) Võlaõiguslik ostueesõigus: 1. Põhineb lepingul ja seob ainult lepingupartnereid 2. Esemeks võivad olla nii kinnis- kui vallasasjad kui ka õigused 3. Ei ole seega ülekantav (kuid tähtajaline...
11 4. KONRAD MÄE MEDAL Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval 1. novembril kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Auhinda antakse välja aastast 1979 Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital. Konrad Mäe medali on kujundanud Enn Johannes. Laureaadid · 1979 Juhan Muks · 1980 Kristiina Kaasik · 1981 Luulik Kokamägi · 1983 Olga Terri · 1984 Arnold Akberg · 1985 Alfred Kongo · 1986 Linda Kits-Mägi · 1987 Toomas Vint · 1988 Johannes Uiga · 1989 Agu Pihela · 1990 Kersti Rattus · 1991 Peeter Mudist · 1992 Tiit Pääsuke · 1993 Valerti Vinogradov · 1994 Aili Vint · 1995 Olev Subbi
Aastaks oli läbi teinud. Juba Vabadussõja ajal korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega Eesti riik tunnustas kunsti tähtsust rahvusliku eneseteadvuse loomises. Lisaks loodi veel samal aastal Tartusse kunstikool ,,Pallas", mis oli peamine kujutatava kunsti õpikoda tol hetkel. Eestis on 20. Sajand olnud palju kuulsaid ja vähem kuulsamaid kunstnikke. ,,Pallas" juhid Konrad Mägi, Nikolai Triik ja Ado Vabbe, Anton Starkopf, Peet Aren, Ants Laikmaa, Juhan Muks, Arnold Akberg, Paul Burman ja paljud teised. Nende seas ka Eduard Viiralt. 1920. Aastaid võib ka eesti kunsti ajaloos pidada avangardi levimise aastakümneks. 1930. Aastail aga väheneb Eestis kunsti radikaalsus, samuti nagu Pariisis. Kõik liikus positiivses suunas, eesti kunst oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna arengurütmi. Eesti kunstielu oli arenemas ja kunstnikel sooviti jääda kodumaale ning edendada kunsti õppimist ja õppida hoopis ise kodumaal
rikkumine ei too automaatselt kaasa kehtetuks tunnistamise nõuet. 1. OÜ-le Dom kuulub Haapsalus Turu tn 22 hoonestatud kinnistu. Pärast seda, kui OÜ Dom teavitas Haapsalu Linnavalitsust soovist see ehitis väga halva seisukorra tõttu lammutada, tegi linnavalitsus Muinsuskaitseametile (MKA) ettepaneku võtta hoone muinsuskaitseseaduse (MuKS) alusel ajutise kaitse alla. MKA peadirektor võttis oma 15.05.2010. a käskkirjaga OÜ-le Dom kuuluva kinnistu MuKS § 11 lg 1 alusel kuueks kuuks ajutise kaitse alla, et teha kindlaks hoone arhitektuurimälestiseks tunnistamise vajadus. MKA peadirektori käskkiri tehti OÜ-le Dom teatavaks ning OÜ Dom seda käskkirja ei vaidlustanud. Pärast kinnistu ajutise kaitse alla võtmist teostas MKA ekspertiisi, mille raames toimunud hoone ülevaatusel osales ka OÜ Dom juhatuse liige. Ekspertiisi tulemusel valminud eksperdihinnangu kohaselt on Turu tn 22 hoone ainus Haapsalus autentsel kujul säilinud 19. sajandi
mõttega, et maalimise kvaliteet on tähtsam kui see, mis pildil on kujutatud, et “kuidas” on palju olulisem kui “mis”. Eesti 1930.aastate maalikunstis oli koloriit tähtsam kui joonitus, plastiline modelleering või hele – tumeduse kasutamine. Sellel ajavahemikul sündis väga palju uusi ja andekaid kunstnikke. 1. Arte-deco ja uusasjalikkus, Pariisi taastulemine Uusasjalikke portreid maalis ka Juhan Muks. "Pallase" ja üldse eest 1920. ndate graafikat mõjustuas rohkem uusasjalikkuse veristlik variant. Domineeris saksa ekspressionismile omane nurgeline ja must-valge kontraste rõhutav , tihti robustne stiil. 1. Aastaiks oli avangardistlik kunst Ppariisis taltunud ja taandunud. Toimus nn. Realistlik reaktsioon vastukaaluks sõjaeelsele muutusterikkale aastakümnele. Selleks ajaks oli pehmenenud vastuolu ametliku ja sõltumatu kunsti vahel
Nt Kohver koos vana saapaga, Autoportree, Meesakt Narva taustal · Elmar Kits alustas EV ajal, jätkas NSV ajal, peetakse ürgselt andekaks Eesti kunstnikuks. Interjöör, Rahva kogunemine Tartus · Evald Okas Mahtra Sõda, Varjatud looriga · Paul Purman Osad tööd impressionistlike sugemetega · Addo Vabbe kubistlike sugemetega · Peep Tare? · Arnold Akberg kubistlike sugemetega · Mart Laarman, Eduard Olev, Juhan Muks, Aleksander Mardi, Kristjan Teder, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Nikolai Kummits, Karl Liimand, Andrus Johani · Siis tuli IIMS, osad kunstnikud sattusid nõukogude tagalasse, kui sakslased peale tungisid. 1944 aastal, kui NSV väed uuesti eestisse tulid, tulid ka nõukogude tagalas olnud kunstikud, osad põgenesid läände ning nendest said ,,pagulaskunstnikud". Nõukogude võimu ajal lõpetati Pallase
I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mida konkreetne ...
tee 15 Bulat Islamov Akad.tee 15-029 62 04429 Deniss Savtšenko Akad.tee 15-212 620 2819 Diana Reis Akad.tee 15 - 222 620 4426 Dimitar Atanasov Dobchev Akad.tee 15-212 620 2019 Dzmitry Kananovich Akad.tee 15 Ebu Tamm V 404 620 3056 Edur Kuuskmäe Akad.tee 15 Eerik Reiter II 131 620 3008 Elena Vaarmets Akad.tee 15-260 620 2833 Elvi Muks Akad.tee 15 - 116 620 2816 Enno Pais V 413 620 3050 Epp Ints Akad.tee 15 620 4400 Epp Väli tööleping peatatud Erkki Truve VII 603 620 2005 Esta Kägo Akad.tee 15A-405-4 Eugen Paal V 415 620 3057 Eve-Ly Ojangu Akad.tee 15 - 219 620 4420 Feliks Kaplanski Akad.tee 15A-203 620 4082 Franz Werner Akad.tee 15-027A 620 2830
ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusel...
tee 15 Bulat Islamov Akad.tee 15-029 62 04429 Deniss Savtsenko Akad.tee 15-212 620 2819 Diana Reis Akad.tee 15 - 222 620 4426 Dimitar Atanasov Dobchev Akad.tee 15-212 620 2019 Dzmitry Kananovich Akad.tee 15 Ebu Tamm V 404 620 3056 Edur Kuuskmäe Akad.tee 15 Eerik Reiter II 131 620 3008 Elena Vaarmets Akad.tee 15-260 620 2833 Elvi Muks Akad.tee 15 - 116 620 2816 Enno Pais V 413 620 3050 Epp Ints Akad.tee 15 620 4400 Epp Väli tööleping peatatud Erkki Truve VII 603 620 2005 Esta Kägo Akad.tee 15A-405-4 Eugen Paal V 415 620 3057 Eve-Ly Ojangu Akad.tee 15 - 219 620 4420 Feliks Kaplanski Akad.tee 15A-203 620 4082
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
kaks kellukest. Kellukese k¨aes tilistamine on sˇamaani tuntud v˜otteks, algselt oli ilmselt see sakraalsete helide tegemiseks. Pronkskiri kasutab t¨ahenduses ‘s˜obralik, わらく おうそんいしゃしょう かひん m˜onus’ 和楽.〔王孫遺者鐘〕: ‘Niisiis kallid k¨ulalised 嘉賓 l˜obustagu vanemaid ふけい きょうしょう 父兄.’〔 鐘〕: ‘Ma tahan oma esiisadele r˜oo˜ muks olla.’ Algselt oli 樂 jumalus- しんれい tele 神霊 r˜oo˜ mu tegemiseks. 樂 oli u¨ ks kuuest vanast kunstist, ka Konfutsiuse こうし ろんご たいはく し 孔子 ‘Vesteid ja vestlusi’ 論語 泰伯 : Luule ja laulud 詩 a¨ rgitavad (hinge), れい kombekus 禮 hoiab (meid) koos, muusika 樂 toob k¨upsuse . Muusika on u¨ limaks
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
