seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusele on iseloomulikud põhitunnused, mis eristavad neid võlaõigusest: Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu. Oluline on ka avalikkuse põhimõte- see tuleneb nende absoluutsest iseloomust. Kinnisasjade puhul peavad kõik olema kantud kinnistusraamatusse. Asjaõigus kui varalise korralduse alus- eraomandis lähtuvas ühiskonnas sätestatakse
puutumatuse. Sisaldab norme, millega kõik peavad arvestama (ka need, kes ei osalenud tehingus)  imperatiivsus. Objektiivne  reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine), st õigusnormide kogum. Subjektiivne  mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. 2. Asjaõiguste liigitus Omand ja piiratud asjaõigused. a) Omand: omand on täielik asjaõigus  õigus asja kasutada, käsutada ja vallata. Täielik võim asja üle. b) Piiratud asjaõigused: erineb omandist ulatuse poolest, on nimetatud ka õigus võõrale asjale. Nt hüpoteek. Piiratud asjaõigused võib rühmitada ka omandisarnased õigused ja kasutus-, realiseerimis- ning omandamisõigused. Omandisarnane piiratud asjaõigus. Hoonestusõigus - isik, kelle kasuks see on seatud, õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist (koormab maatükki).
Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus  õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine). Subjektiivne asjaõigus  õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes. Subjektiivse asjaõiguse eriliseks
Õigusakt kehtib reeglina selle vastu võtnud riigi territooriumil, vahel ka selle osal. Näiteks Asjaõigusseadus kehtib kogu Eesti Vabariigi territooriumil, Tallinna linna heakorra eeskiri aga ainult Tallinnas. Tsiviilõigus. Tsiviilõigus on eraõiguse kõige mahukam osa. Eesti tsiviilõiguse süsteem on üles ehitatud Pandektide põhimõttele, mille järgi kõik tsiviilõiguse normid jaotatakse viide ossa: tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus ja võlaõigus. Pandektide süsteem ise pärineb VanaRooma õigusest. Tsiviilõiguse üldosa (vt. tsiviilseadustiku üldosa seadus TsÜS) reguleerib tsiviilõiguse üldpõhimõtteid. Tsiviilõiguse üldosa on kohaldatav perekonna, pärimis, võla, asjaõigusseaduse ja äriseadustiku üldosana. Tsiviilseadustiku üldosa seadusega on reguleeritud isikud (juriidilised ja füüsilised isikud), esemed, tehingud, esindus, tähtajad ja
Tsiviilseadustik otsustati vastu võtta osadena 5 osas 1. Asjaõigusseadus hakkas kehtima 1.12.1993 (võeti vastu esimesena, sest ENSV tsiviilkoodeksis polnud eraomandi, kinnisvara mõistet). 2. Tsiviilseadustiku üldosa seadus  1.9.1994 3. Perekonnaseadus  1.1.1995 4. Pärimisseadus  1.1.1997 5. Võlaõigusseadus  1.7.2002 Süsteem · Üldosa o isikud o esemed o tehingud o õiguste kaitse · asjaõigus · perekonnaõigus · pärimisõigus · võlaõigus Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest Kaubandusõigus ehk äriõigus  tekkis 12-13 saj. Itaalia sadamalinnades. Tekkepõhjuseks vajadus, et kaupmeestel oleks omavahel lihtsam suhelda. Põhiküsimused: kes on kaupmees?  proffessionaalne kaupade/teenuste müüja; kaubandustehingud  tehingud kaupmeeste vahel; kaubanduslik esindus; merekaubandus;
1. NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt: · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.) 2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima parlamendi poolt või rahvahääletusel.Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a) Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Sellepärast on põhiseaduse muutmine tehtud väga keeruliseks. EV pÃ
Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1  6 (lk 29  39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus  õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus  õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus  õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes. Asi on kehaline ese.
Õiguslikult mittesiduvaid tegevuskavasid nimetatakse `rohelisteks raamatuteks'. TsÜSi KOHTA 11. Millised tsiviilseadused kuuluvad tsiviilõiguse pandektilisse süsteemi ja milliseid õigussuhteid need reguleerivad? 4 Pandektilise susteemi puhul jagatakse tsiviilõigusnormid viide gruppi: Üldosa sätestab tsiviilõiguse uldised põhimõtted, mis laienevad kõigile tsiviilseadustele (ja mitte ainult). Asjaõigus käsitleb asju, nende valdamist ja omandi kusimusi jt asjadega seonduvaid õigusinstituute. Võlaõigus on sisuliselt lepinguõigus. Perekonnaõigus reguleerib perekonnasuhteid, sh abikaasade uhisomandi jt varalisi kusimusi. Pärimisõigus reguleerib vara uleminekut pärandaja surma korral. o Tsiviilõigus suuresti on pärit Rooma õigusest. 12. Nimeta tsiviilõiguse põhiprintsiibid (vähemalt 5) ja kirjelda lühidalt nende sisu
Kõik kommentaarid