REAALKOORMATIS Reaalkoormatis - kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid (AÕS § 229 lg 1) St annab õigustatud isikule õiguse nõuda igakordselt koormatud kinnisasja omanikult teatud korduvate soorituste tegemiseks (teod, tasumine rahas ja natuuras jne) Reaalkoormatist võib seada ka teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks (AÕS § 229 lg 2) Reaalkoormatisega saab koormata üksnes kinnisasja, st maatükki, hoonestusõigust, korterihoonestusõigust ja korteriomandit
Kasutusvaldus isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatus kasutama asja ja omandama selle vilju. Tekkimise aluseks olev leping peab olema notariaalselt tõestatud. Lõpeb kas kasutusvaldaja surmaga või juriidilise isiku lõppemisega + poolte kokkuleppel. 9. Mis on isiklik kasutusõigus? Isiklik kasutusõigus isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust. 10. Mis on reaalkoormatis? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks koormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. Seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Lõpetamist õigus nõuda õigustatud kui ka kohustatud isikul. 11. Mis on hoonestusõigus, tema ulatus? Kuidas ta tekib ja lõpeb?
Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isiklik kasutusõigus ei ole üle antav. Isiklikust kasutusõigusest tulenevaid õigusi võib teostada teine isik ainult siis, kui see on lubatud kasutusõiguse tekkimise alustega. 36. Reaalkoormatis (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas, või natuuras või tegema muid teatud tegusid. Reaalkoormatis võib olla nii avalik-õiguslik kui ka eraõiguslik. Eraõiguslik tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Võimalusel määrata ka rahaline koormatise väärtus.
reovett. 3)insolatsioon – kinnistu omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnistul asuv ehitis, taim või muu rajatis ei varjaks tema kinnistut kauem, kui riiklikus standarsis ettenähtud minimaalne valgustus period. 4)oksad ja viljad – kinnistuomanikul on õigus kärpida ülepiiri ulatuvaid oksi ning omandada ülepiiri ületuvaid loodusvilju. 11. mis on servituut? Servituut on ühe kinnistuomaniku õigus nõuda teatud viisil teise kinnistu kasutamist 12. mis on reaalkoormatis? Reaalkoormatis on kinnistuomaniku kohustus maksta tasu või teha ühekordne tegu (mitmekordne sooritus). 13. mis on hoonestusõigus? Hoonestusõigus on isiku õigus võõral kinnisasjal ehitist omada või seda sinna ehitada. 14. mis on hüpoteek? Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise.
Tasu on kokkuleppeline. Servituut Tuleneb sõnast serviire, tähendab teenima. Servituut on ühe kinnistuomaniku õigus nõuda teatud viisil teise kinnistu kasutamist. See kelle kinnistut kasutatakse on teeniv kinnisasi. Servituut kantakse kinnistus raamatusse koormatisena. Reaalservituudid on seotud kinnisomandi kitsendustega ehk nad tõendavad kitsenduse olemasolu, kestvust ja kitsendusega seotud õigusi ja kohustusi. Iga servituut on tasuline. Reaalkoormatis Reaalkoormatis on kinnistuomaniku kohustus maksta tasu või teha ühekordne tegu (mitmekordne sooritus). Reaalkoormatis ei ole seotud kinnistuomanikuga vaid kinnistuga ehk kohustus läheb üle igakordsele kinnistuomanikule. Hoonestusõigus Hoonestusõigus on isiku õigus võõral kinnisasjal ehitist omada või seda sinna ehitada. Hoonestusõigus on iseseisev kinnistu ehk ta käitub nagu tavaline kinnistu, seda on võimalik kasutada, käsutada ja vallata
Loomi käsitletakse üldmõistena õiguse objektina, kuid neile kohaldatakse vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega võrdsustamata. Asjade liigitusi: 1). asendatavad ja asendamatud asjad; 2). ratarvitatavad ja ratarvitamatud asjad; 3)jagatavad ja jagamatud asjad. Asjade tähtsaim liigitus: 1). kinnisasi (res immobiles) maapinna piiritletud osa (maatükk); 2). vallasasi (res mobiles) asi, mis ei ole kinnisasi. Piiratud asjaõigused on: servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sellega välistatakse maa ja hoonete lahuskäive. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise paigutada ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt. 2.Valdus. Valduse mõiste. Seaduslik valdus ja ebaseaduslik valdus. Heauskne valdus ha pahauskne valdus. Valduse omandamine. Valduse lõppemine.
nimele kandmiseks. 11.02.2002.a kantaksegi hoonestusõigus A nimele. Peale seda sulgeb A krundi väravad ning keelab C- l parkimise. C nõuab servituudist tulenevalt auto parkimise võimaldamist. Kas õigustatult? Hüpotees: Kas C saaks nõuda A-lt parkimist AÕS § 45 ja § 228 js § 114 alusel? Eeldused: 1. C on isiklik kasutusõigus ? (koormas hüpoteeki) § 244 brim 3 a. hüpoteek või reaalkoormatis ? - või b. muu piiratud asjaõigus? - Vastus: ???? Ei ole õigustatud. Maksmata raha A1 on reaalkoormatisega koormatud kinnisasja omanik. Reaalkoormatise kande kohaselt peab A1 maksma härra Õ-le iga aasta 1. juuliks 100 000 krooni. A1 on omanikuks perioodil 02.01.2001 kuni 28.06.2004. Alates sellest omandab kinnisasja A2. A1 ei ole Õ-le mitte sentigi raha maksnud. Ka A2 ei ole Õ-le midagi maksnud. 03.01.2005 tahab Õ teada, kelle käest ja kui palju ta saab raha nõuda. A1
28. Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 29. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine 30. Korteriomandi käsutamine, kasutamine ja valitsemine 31. Kasutusvaldus (mõiste, tekkimine, lõppemine, kasutusvaldaja õigused/kohustused) 32. Reaalservituut (mõiste, tekkimine, lõppemine, teeniva/valitseva kinnisasja omaniku õigused) 33. Isiklik kasutusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 34. Reaalkoormatis (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 35. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 36. Ostueesõigus (mõiste, seadmine) 37. Hüpoteek (mõiste, ulatus) 38. Koormatud kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja õigused 39. Hüpoteegi tekkimine, lõppemine 40. Kohtulik hüpoteek 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) AÕ reguleerib isikute suhet asjadesse, võim teatud asja üle. AÕ liigub koos asjaga. Omanik
lõppemisel jääb järelejäänud asi kaasomandisse. Korteriomandi valitsemine – korteriomanike vahel tekib ühisus, mis võib valitseda kaasomandit kas korteriühistuna või mingil muul neile sobival moel. Ühisuse organid: üldkoosolek, juhatus, vajadusel majanõukogu. Ühisuse lõpetamist ei saa nõuda korteriomanik ega kolmas isik. Ühisuse võib lõpetada üksnes korteriomandite lõppemise korral. Piiratud kinnisasjaõigused – reaalservituudid, isiklikud servituudid, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus. Servituut – asjaõiguslik kasutusõigus, mille püsimine ei sõltu sellest, kes on asjassepuutuvate kinnisasjade omanikud. Tähtajaline või tähtajatu. Reaal/isiklik servituut. Reaalservituut – seatud kinnisasja huvides. Eeldab kahe kinnisasja olemasolu, millel on ruumiline seos – nn valitsev ja teeniv kinnisasi. Sisu on teeniva kinnisasja igakordse omaniku kohustus olla passiivne, st taluda mingit tegevust oma kinnistul või ise oma
aga ei ulatu kunagi täieliku võimuni asja üle. Omakorda jaguneb: Kasutamisõigusteks, mis annavad isikule õiguse kasutada võõrast asja. Realiseerimisõigusteks, mis annavad isikule õiguse teatud tingimustel asi rahaks teha. Omandamisõigusteks, mis annavad isikule teatud tingimustel õiguse saada omanikuks või omandada sellele muu õigus ASJAÕIGUSTE LIIGITUS Kasutamisõigus jaguneb: Kasutusvaldus Isiklik kasutusõigus Hoonestusõigus Realiseerimisõigus jaguneb: Pandiõigus Reaalkoormatis Omandamsõigus jaguneb: Ostueesõigus ASJAÕIGUSTE LIIGITUS • Kasutusvaldus- isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. • Pandiõigus- isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. • Ostueesõigus- Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. NÄIDE
Omandi õigused on seda vallata(autot garaazis hoida), kasutada(autoga sõita) ja käsutada(autot müüa). Avalik veekogu kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele. Avalikult kasutatav veekogu kuulub eraõiguslikule isikule, kuid kasutada võib seda veekogu igaüks. Reaalservituut Teatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Valitsev kinnisasi selle kasuks. Teeniv kinnisasi selle kahjuks. Servituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Reaalkoormatis Asjaõigus, kujutab endast kinnisasja igakordse omaniku kohustust maksta isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seadus, korrapäraselt raha vms. Hoonestusõigus on 36 kuni 99 aastat. Hoonestusõiguse eest võib maksta reaalkoormatist. Kinnispant ehk hüpoteek. Sarnaneb vallasasja registerpandiga, sest omanik või jätta asja valduse endale ning pant tekib alles kinnistusraamatusse kandmisega. Ühte asja võib koormata mitme pandiga.
kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena (siiski kaotab käsutusõiguse sundenampakkumise ja -valitsemise puhul keelumärke kandmisel kinnistusraamatusse), Omaniku loobumine õigusest hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandada või täiendavalt koormata on kehtetu. Kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või reaalkoormatis kustutakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist. Hüpoteegipidaja õigused(1) Käsutusõigus – võõrandamine ja pantimine Kui omaniku tegevuse tulemusena väheneb koormatud kinnisasja väärtus, on hüpoteegipidajal õigus nõuda, et kinnisasja omanik edasise kahjuliku tegevuse lõpetaks.
(Koosneb neljast jaost: kinnistu koosseis; omanik; koormatised ja kitsendused; hüpoteegid). Reaalservituut- koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Isiklik servituut- isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Reaalkoormatis- kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras. Hoonestusõigus- isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrndatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ostueesõigus- piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks eesõigus on seatud on õigus kinnisasja müümisel asutuda omandaja asemele.
Kasutusvaldus ei ole üleantav. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes tetud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutamisõiguse esemeteks võivad olla vaid kinnisasjad. Isikliku kasutusõiguse puhul on tegemist vaid kinnisasja piiratud kasutamisõigusega ilma viljade omandamise õiguseta. 3.4.3. Reaalkoormatis Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on setud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. Reaalkoormatis on kinnisasja koormatis, mis ei anna reaalkoormatisega õigustatud isikule õigust kinnisasja kasutada, kuid annab õiguse nõuda koormatud kinnisasja igakordselt omanikult teatud aktiivset tegevust. Reaalkoormatisega võib koormata üksnes kinnisasja.
omanikule kuuluvaid õigusi Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: 1. Kasutamisõigused – annavad õiguse kasutada võõrast asja omaniku asemel: a) Kasutusvaldus b) Reaalservituut c) Isiklik kasutusõigus d) Hoonestusõigus 2. Realiseerimisõigused – annavad õigustatud isikule teatud tingimustel (nt kohustuse mittetäitmisel) õiguse asi rahaks teha a) Pandiõigus b) Reaalkoormatis 3. Omandamisõigused – õigused, mis annavad õigustatud isikule teatud tingimustel omandada asja omand või muu õigus a) Ostueesõigus Piiratud asjaõigused jagunevad objekti järgi: 1. Piiratud kinnisasjaõigused (reaalservituudid, hoonestusõigus,hüpoteek jne) 2. Piiratud vallasasjaõigused (vallaspant) ASJA MÕISTE, ASJADE KOHT ESEMETE HULGAS NING ASJADE LIIGID TsÜS § 48. Eseme mõiste: Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse
kasutusvalduse lepinguga oma asju kellelegi kasutada. Näiteks üüri- või rendilepingud on kasutusvalduse lepingud. Korteri omanik annab oma korteri kellelegi kindlatel kokkulepitud alustel kasutada. Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 28.Mis on isiklik kasutusõigus? Isikliku kasutusõiguse omanikul on õigus kokkulepitud viisil kinnisasja kasutada ja teostada kinnisasja üle teatud õigust (AÕS § 225). 29.Mis on reaalkoormatis? Reaalkoormatis on kinnisasjaga seotud kohustus teha perioodilisi sooritusi kas rahas või tegudes. Reaalkoormatise seadmiseks on vaja sõlmida notari juures vastav kokkulepe ja kanda see kinnistusraamatusse. Reaalkoormatis lõppeb kande kustutamisega kinnistusraamatust selleks õigustatud isiku avalduse alusel. Kui keegi laseb naabril üle oma maatüki vedada tehnovõrgud või rajada tee, siis saab naabri maatükile teha kinnistusraamatusse
Tüübipõhimõttes tulenevalt on asjaõigused ja nende sisu seadusega ette antud. Seega kuuluvad kinnistusraamatusse kandmisele õigused, mis on sätestatud asjaõigustena ja mille sisu mahub seadusega etteantud raamidesse. Eesti õigus tunnistab kinnisasjaõigustena järmisi õigusi: - omand ehk omandiõigus - hoonestusõigus - servituudid * reaalservituudid * isiklikud servituudid * kasutusvaldus * isiklik kasutusõigus - reaalkoormatis - hüpoteek - ostueesõigus Kõik need asjaõigused on põhimõtteliselt kinnistusraamatusse kantavad. Kinnistusraamatusse ei kanta neid siis, kui nende taotletav sisu ei mahu seaduses antud raamidesse. Erinevalt piiratud asjaõigustest ei kanta kinnisomandit, mis on lahutamatult seotud kinnistusraamatu esemega, kinnistusraamatusse õigusena, vaid omandi eseme (koosseisujakku) ja omaniku ( omaniku jakku) kannetena
Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks neist isikuist, kui kasutusõiguse tekkimise alusega ei ole sätestatud teisiti. Kui kasutusõigus on antud elamu osale, võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustust ja seadmeid. 35. Nimetage reaalkoormatiste liigid? § 230. Reaalkoormatise liigid (1) Reaalkoormatis on avalik-õiguslik, kui see on seatud seaduse alusel riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku kasuks. (2) Reaalkoormatis on eraõiguslik, kui see on seatud eraõigusliku isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. 36. Mis on maaregister? Maaregister sisaldab katastriüksuse kohta järgmisi andmeid: 1) katastritunnus; 2) asukoht ja olemasolul nimi; 3) omavalitsusüksuse nimetus; 4) katastris registreerimise kuupäev, kuu ja aasta;
on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks neist isikuist, kui kasutusõiguse tekkimise alusega ei ole sätestatud teisiti. Kui kasutusõigus on antud elamu osale, võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustust ja seadmeid. 8 35. Nimetage reaalkoormatiste liigid? § 230. Reaalkoormatise liigid (1) Reaalkoormatis on avalik-õiguslik, kui see on seatud seaduse alusel riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku kasuks. (2) Reaalkoormatis on eraõiguslik, kui see on seatud eraõigusliku isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. 36. Mis on maaregister? Maaregister sisaldab katastriüksuse kohta järgmisi andmeid: 1) katastritunnus; 2) asukoht ja olemasolul nimi; 3) omavalitsusüksuse nimetus; 4) katastris registreerimise kuupäev, kuu ja aasta;
Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 8.9 Mis on isiklik kasutusõigus? (1) Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. (2) Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 8.10 Mis on reaalkoormatis? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. (1) Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. (2) Reaalkoormatise seadmisel tuleb võimaluse korral määrata reaalkoormatise rahaline väärtus ja see kinnistusraamatusse kanda.
teatud kindla isiku vastu; on suhteline õigus. Asjaõigused ja nende sisu sätestatakse seaduses ja asjaosalised ei tohi seaduses sätestatust omavahelise kokkuleppe alusel kõrvale kalduda. Võlaõiguses on aga ülekaalus paindlik ehk dispositiivne õigus. 157. Eesti õigus tunneb järgmisi asjaõigusi: omand, hoonestusõigus, servituudid [reaalservituut, isiklik servituut (kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus)], reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks? Kinnistusraamatu õigsuse eeldamist on heauskse omandaja kasuks tugevdatud kinnistusraamatu
kohtutäituri või pankrotihalduri avalduse või kohtulahendi alusel kande tegemine) Eesti õigus tunnistab kinnisasjaõigustena järmisi õigusi (kantakse kinnistusraamatusse): omand ehk omandiõigus hoonestusõigus servituudid o reaalservituudid o isiklikud servituudid o kasutusvaldus o isiklik kasutusõigus reaalkoormatis hüpoteek ostueesõigus Märked (AÕS § 63) eelmärked – tulevikus kinnistusraamatusse kantava õiguse, olemasoleva õiguse kustutamise või muutmise kohta. Eelmärkeid kantakse kinnistusraamatusse näiteks tulevikus kinnistut koormava asjaõigusele (hüpoteegile) soodsa järjekoha tagamiseks; vastuväited – ebaõige kande parandamise tagamiseks. Vastuväide ei takista kinnistu edasist
42. Mis on kasutusvaldus? Kasutusvaldus - lisaks kasutamisele, on kasutusvaldajal õigus ka omandada kasutatava kinnisasja vilju Mõiste – kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju (AÕS § 201 lg 1) 43. Mis on reaalkoormatise sisuks? Seadus reaalkoormatise mõistet ei defineeri, andes selle edasi sisu kaudu. Reaalkoormatis kohustab kinnisasja igakordset omanikku teatud soorituseks õigustatud isiku kasuks: kinnisasja igakordne omanik peab tegema isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud , teatud perioodilisi sooritusi. Sooritused ei pea olema rahalised. Kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud reaalkoormatist ei või lahutada sellest kinnisasjast ja vastupidi, kindla isiku kasuks seatud reaalkoormatist ei või siduda kinnisasjaga. Teiste sõnadega, ühte liiki
kinnistamisvaldus Omanikule langemisel peab omanik tasuma hoonestajale hüvitise (vt AÕS § 244²) Hoonestusõigus lõpeb kui maatüki ja hoonestusõiguse omanikuks saab üks isik ja ta esitab avalduse hoonestusõiguse kustutamiseks (AÕS § 245), kui avaldust ei esita, jääb see kehtima omanikuhoonestusõigusena Hoonestusõigus ei lõppe ehitise hävimisega (AÕS § 246). hoonestusõigus ei lõpe ka kinnisasja müümisel sundenampakkumisel. Realiseerimisõigused (hüpoteek, reaalkoormatis) on järjekohalt alati hoonestusõigusest tagapool ja seetõttu ei puuduta sundtäitmine hoonestusõigust. Kinnisasi müüakse koos seda koormava hoonestusõigusega Ehitise saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel (AÕS § 252 - 253) Hoonestusõiguslikul isikul on õigus kas: 1) Ehitis ära vedada, või 2) Saada hüvitist hoone eest § 252. Ehitise saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel (1) Hoonestajal on õigus oma ehitis ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva
teatud suhtes peavad omanikule allutama. Nendeks isikuteks on nii piirnevate maatükkide omanikud (naabrid) ja kaugemad eraõiguslikud isikud kui ka üldsus, riik. Kinnisomandi kitsendused Omaniku tehinguline enesekitsendamine võib hõlmata: - kasutusõigust ja - käsutusõigust. Omaniku õiguste tehinguline kitsendamine toimub lepingu alusel. Sellisteks kitsendusteks on kinnisasjale seatavad piiratud asjaõigused (hoonestusõigus, servituudid, ostueesõigus, reaalkoormatis, hüpoteek), aga ka võlaõiguslikud kitsendused (ret, üür). Tehinguliselt on võimalik mitte ainult omandit kitsendada, vaid ka eraõiguslikke seadusjärgseid kitsendusi vähendada Kinnisomandi kitsendused Tehingulised kitsendused muudetakse nähtavaks kinnistusraamatu kandega. Seadusjärgsed kitsendused tulenevad seadusest ja seepärast puudub vajadus nende täiendavaks nähtavaks tegemiseks.
seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kin.asja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile Esemeks on ainult kinnisasi Eriliik on isiklik kasutusõigus elamule koormab kin.asja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kin.asjal asuvat elamut või selle osa 3.Reaalkoormatised Reaalkoormatis on sseatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid - võib koormatud kinnisasja omanikult nõuda tegude sooritamist - võib seada teatud isiku, riigi, kohaliku omavalitsuse või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks - võib olla avalik-õiguslik on seatud seaduse alusel riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku kasuks - võib olla eraõiguslik on seatud füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku või teise
seente korjamine) Piiranguvöönd (majandustegevus on osaliselt kitsendatud) Veekogude seotud kitsendused: Avalik veekogu ja avalikult kasutatav veekogu Kallasrada: Laevatatav veekogu 10m Teistel veekogudel 4m Naabriõigus Piiratud asjaõigused Servituudid (isiklik, reaalservituut) Näited: jalgteeservituut, sõiduteeservituut, seinaservituut, sademeservituut. Servituut on asjaõigus. Ta tekib kinnisturaamatusse kandmisega. Reaalkoormatis Hoonestusõigus (tähtajaline õigus 46-99 aastat) Ostueesõigus Pandiõigus Pant Pandipidaja kohustused: 1. Panditud asja säilitamine 2. Hävimise ohust viivitamatult pantijale teatama 3. Hoidma seda asja 4. Panditud asja kasutada pole tal õigust Pandi liigid: 1. Kommertspant 2. Kinnispant ehk hüpoteek 3. Käendus 4. Käsiraha 5. Garantii 6. Vallas ja pantimine (registerpant) Karistusseadustik(2001) Karistuse teo eest, kui see vastab
tahteavaldus. Tehingu vormid: · Suuline · Kirjalik · Kirjalikku taasesitamist võimaldav · Elektrooniline · Notariaalne kinnitamine · Notariaalne tõestamine 78. Asjaõigused. Valdus. Omand. Kaasomand ja ühisomand. Piiratud asjaõigused. Kinnistusraamat. Asjaõigused: · Omand: isiku täielik võim asja üle, ehk täielik asjaõigus · Piiratud asjaõigused: o Servituut võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus o Reaalkoormatis kinnisasja võib koormata selliselt, et igakordne kinnisasja omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid o Hoonestusõigus kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist
Eeldused: 1. Reaalkoormatise olemasolu? (+) 2. See, kes nõude esitaja (Õ) on reaalkoormatise omanik? (+) 3. Kas isik (A1), kelle suhtes nõude esitatakse on reaalkoormatisega kinnisasja omanik? (-) ei, aga oli teatud perioodil 4. AÕS § 236 lg 2 5. Kas A2 on koormatud kinnisasja praegune omanik? (+) - kaasuses selgelt kirjas. 6. Kas on Õ ja A1 vahel kehtiv asjaõigusleping? (+) § 237.Reaalkoormatise seotus kinnisasjaga (1) Reaalkoormatis läheb koos koormatud kinnisasjaga üle igale kinnisasja omandajale tema nõusolekust sõltumata. Järeldus: Õ saab nõuda A2-lt raha maksmise kohustuse täitmist AÕS § 108 lg 1 ja AÕS § 229 lg 1 alusel. § 229. Reaalkoormatise mõiste (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid.
teatud kindla isiku vastu; on suhteline õigus. Asjaõigused ja nende sisu sätestatakse seaduses ja asjaosalised ei tohi seaduses sätestatust omavahelise kokkuleppe alusel kõrvale kalduda. Võlaõiguses on aga ülekaalus paindlik ehk dispositiivne õigus. 157. Eesti õigus tunneb järgmisi asjaõigusi: omand, hoonestusõigus, servituudid [reaalservituut, isiklik servituut (kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus)], reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks? Kinnistusraamatu õigsuse eeldamist on heauskse omandaja kasuks tugevdatud kinnistusraamatu
omandama selle vilju. Kasutusvalduse tekkimise aluseks on seadus või tehing. Kasutusvalduse võib lõpetada poolte kokkuleppel. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. Reaalkoormatise sisuks on just teatud tegude sooritamine. Eraõiguslik reaalkoormatis tekib kinnisturaamatusse kandmisega, avalik-õiguslik reaalkoormatis ei vaja tekkimiseks kinnistusraamatusse 39 kandmist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Reaalkoormatis lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust.
end teatud suhtes peavad omanikule allutama. Nendeks isikuteks on nii piirnevate maatükkide omanikud (naabrid) ja kaugemad eraõiguslikud isikud kui ka üldsus, riik. Omaniku tehinguline enesekitsendamine võib hõlmata: a) kasutusõigust ja b) käsutusõigust. Omaniku õiguste tehinguline kitsendamine toimub lepingu alusel. Sellisteks kitsendusteks on kinnisasjale seatavad piiratud asjaõigused (hoonestusõigus, servituudid, ostueesõigus, reaalkoormatis, hüpoteek), aga ka võlaõiguslikud kitsendused (rent, üür)-nende kohta kannet pole. Tehinguliselt on võimalik mitte ainult omandit kitsendada, vaid ka eraõiguslikke seadusjärgseid kitsendusi vähendada. Tehingulised kitsendused muudetakse nähtavaks kinnistusraamatu kandega. Seadusjärgsed kitsendused tulenevad seadusest ja seepärast puudub vajadus nende täiendavaks nähtavaks tegemiseks. Seaduslikud kitsendused: Võõral maatükil viibimine Varem reguleeris AÕS § 142. Alates 01
Pantida ei saa: 1. Asju, mille puhul oleks see vastuolus heade kommetega 2. Üldisi hüvesid, mis ei kuulu kellelegi (õhk, avameri) 3. Isiklikud nõuded, mida ei ole võimalik loovutada ( nt ülalpidamise nõue) 4. Isiklikke õigusi, mis ei ole üleantavad ja päritavad (nt isiklikud servituudid) 5. Õigusi, mida ei saa lahutada kinnisasjast (reaalservituut, kinnisasja igakordse omaniku suhtes seatud reaalkoormatis) Pantija- Võib olla kas võlgnik või kolmas isik (AÕS §278) PANDIGA TAGATAV NÕUE (AÕS § 279) Võib olla igasugune rahaliselt hinnatav nõue– nõude rahaline suurus peab olema määratletud Sh. ka tingimuslik nõue– peab olema määratletud nõude tekkimise alus ja tingimus Ka tulevikus tekkiv nõue –on vajalik, et nõue tulevikus tekkiks ning vajalik määratleda nõude tekkimise alus
Riik võib kinnisasja ka hõivata. Kinnisomand ulatub maapinnale ning mõningal määral õhuruumile ja maapinnale Tähistatud maal ei tohi viibida ilma omaniku loata Asjaõigusi on mitut liiki: Omand võib ette näha kitsendusi kahjulikud mõjutused, keelatud süvendamine, vaate piiramine Piiratud asjaõigused: o Servituudid (avalik tee, liiniservituudid jne) o Reaalkoormatis omanik peab maksma/tegema teatud tegusid o Hoonesusõigus annab õiguse püstitada maale hoone või rajatis. See on tähtajaline. Hoonestusõiguse eest tuleb maksta. Hoonestusõigus on võõrandatav ja pärandatav o Ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel on kellelgi õigus asuda omandaja asemele o Pandiõigus asja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud,
1. mõjutus (nt lõhn jne) 4.2. kas mõjutuste kõrvaldamist saab (nt sigalapidajalt) majanduslikult eeldada? SERVITUUDID - AÕS § 172 - ... 1. Valitsev kinnisasi- õigustatud isik 2. Teeniv kinnisasi - kohustatud isik. Reaalservituudiga koormatakse just teist kinnisasja, mittevalitseva kinnisasja. ISIKLIK SERVITUUT- AÕS § 225 lg 1 kohustatud isikuks on koormatud kinnisasja igakordne omanik, kuiag aga õigustatud isikuks on üks konkreetne subjekt. REAALKOORMATIS- AÕS § 229 lg 1 SERVITUUDID EI PANE KOHUSTATUD ISIKULE AKTIIVSET KOHUSTUST! REAALKOORMATISED AGA PANEVAD - ISIK PEAB MIDAGI AKTIIVSELT TEGEMA! HOONESTUSÕIGUS - AÕS § 241 - … Hoonestusõigus koormav terve kinnisasja, aga sele teostamist võib piirata kinnisasja konkreetse osaga ! Hoonestusõigus annab isikule, kelle kasuks see on seatud, võõrandatava ja parandatava
Isiklik servituut – võib seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides; esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul Kasutusvaldus – koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju Reaalkoormatised – koormab kinnisasja selliselt, et kinnisasja igakornde omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid Hoonestusõigus – isikul, kelle kasuks hoonestusõigus seatud on, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist Ostueesõigus – kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele
rahuldamiseks koormatud kinnisasja arvel. Realiseerimisõigustena tunneb seadus pandiõigust ja reaalkoormatist. Pandiõigus: Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Seadus tunneb vallas- ja kinnispanti. Kinnisasja saab koormata hupoteegiga, vallasasju käsipandiga, registerpandiga, kommertspandiga ja laevahupoteegiga. Reaalkoormatis: Reaalkoormatist tuleb mõista kui kinnisasja koormamist selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. 66. Mis on reaalkoormatis? 33 67. Nimeta ja selgita omandamisõigusi. Omandamisõigus on ostueesõigus, mis annab õigustatud isikule õigsuse kolmandale isikule tasu eest võõrandatud asja omandamiseks
Kinnisasi (res immobiles) maapinna piiritletud osa (maatükk). Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sellega välistatakse maa ja hoonete lahuskäive. vallasasi (res mobiles) asi, mis ei ole kinnisasi. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise paigutada ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt. Piiratud asjaõigused - servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Servituut - võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituudid liigitatakse: reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt,
Mitme kinnisasja piires olevast veekogust kuulub igale kaldaomanikule see osa, mis on veekogu keskele tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel või veekogu keskpunktist vastava omaniku kaldapiiripunktidele tõmmatavate mõtteliste joonte vahel, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Mis on kinnistamine? Kinnistusraamatusse kandmine Nimetage reaalkoormatiste liigid? Reaalkoormatis võib olla: - avalik-õiguslik, kui ta on seatud kohaliku omavalitsuse, riigi või mõne muu avalik- õigusliku isiku kasuks - eraõiguslik, kui ta on seatud eraõigusliku isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Mis on maaregister? Maaregister - katastriüksuste kohta registreeritavate ja peetavate andmete kogu Mis on kinnistuspiirkond? Kinnistuspiirkond on vastava maa- või linnakohtu tööpiirkond.
iseseisev osa ja kinnisasja senine registriosa suletakse. Korteriomand lõpeb kinnistusraamatu kande kustutamisega või korteriomandite registriosade sulgemisega. Registriosade sulgemise korral lõpevad korteriomandile seatud asjaõigused. Piiratud asjaõiguste alla käivad: - reaalservituut (nt jalgtee servituut, väljavaate servituut jms) - isiklik servituut (kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus) (konkreetse isiku suhtes, maksimaalselt tema eluea lõpuni) - reaalkoormatis (nt hoolitsemine teeservituudi eest, hoonestusõiguse maks jms) - hoonestusõigus (ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse; kehtib kindlaks määratud ajaks, kuid mitte kauem kui 99 aastat. Võid pikendada veel kuni 99 aastaks jne, pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse) - ostueesõigus (peab olema notariaalselt tõestatud) - pandiõigus (hüpoteegid) Kinnisvaramaks: Eestis maksustatakse maamaksuga kogu maa, välja arvatud:
kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud, omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis. Kinnisomandi üleandmiseks on vaja: 1) võõrandaja ja omandaja kokkulepet üleandmise kohta (asjaõiguskokkulepe), mis peab olema notariaalselt tõestatud; 2) kannet kinnistusraamatus. 12.Piiratud asjaõigused. Servituut. Reaalservituut ja isiklik servituut. Kasutusvaldus. Isiklik kasutusõigus. Reaalkoormatis. Hoonestusõigus. Ostueesõigus. Pant. Vallaspant ja kinnispant ehk hüpoteek. Käsipant ja registerpant. Piiratud asjaõigused Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituut võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudid liigitatakse: reaalservituutideks ja
(notariaalne) · Riik võib omandada kinnisasja ka hõivamisega. Kinnisomand ulatub maapinnale ja mõningal määral ka õhuruumile ja maapõuele. Kinnisomand ei ulatu ja enamikele maavaradele. (Kuld, nafta ei ole meie oma) Kinnisomandi kitsendus: · Kahjulikud mõjutused · Varisemisohtlik ehitus. · Keelatud süvendamine. · Vaate piiramine. · Servituudid liinid, tee, vesi. Piiratud asja õigusi on veel teisigi. · Reaalkoormatis. · Kinnisasja võib koormata selliselt, et selle omanik peab isikule, kelle kasuks see on seatud maksma tasu natuuras või rahas või tegema teatud tegusid. See ei pea olema kantud kinnistusraamatusse. · Hoonestusõigus. 1. Annab õiguse püstitada maale hoonet või rajatis. 2. See õigus kehtib 36-99 aastat ja selle eest tuleb maksta. 3. See õigus on pärandatav ja võõrandatav.
elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, kes on vajalikud tema eest hoolitsemiseks. Isiklik kasutusõigus tekib servituudi kandmisega kinnistusraamatusse ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust, muudel juhtudel vastavalt reaalservituudi ja kasutusvalduse sätetele. 10.3.3. REAALKOORMATISED Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. Reaalkoormatise erinevus reaalservituutidest seisneb asjaolus, et kui reaalservituutide puhul ei saa koormatud kinnisasja omanikult nõuda tegude sooritamist, siis reaalkoormatise sisuks on just teatud tegude sooritamine. Nt hoida korras avalik tee, hoida korras kinnisasja läbiv veejuhe, vedada teele killustikku. Reaalkoormatis võib olla avalik-õiguslik või eraõiguslik.
vabariigi ajal, nende hulka kuuluvad ka näiteks XII tahvli seaduste sätted.52 4.3. Piiratud asjaõigused Omandiga sarnased on piiratud asjaõigused (iura in re aliena), mis annavad ühele või teisel moel õiguse võõrale asjale, kuid ei anna siiski täielikke omaniku õigusi. Piiratud asjaõigused jagunevad kasutamisõigusteks (kasutusvaldus, reaalservituut, isiklik kasutusõigus, hoonestusõigus), realiseerimisõigusteks (pandiõigus ja reaalkoormatis) ning omandamisõigusteks (ostueesõigus). Piiritletud asjaõigused koormavad reeglina võõrast vara.53 17 ____________________ 52 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 36 53 http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/4686/1/nomm_iko.pdf 5. KAASOMAND (condominium)
Asjaõigused jagunevad: omandiks (täielik õiguslik võim asja üle) ja piiratud asjaõigused (annavad õiguse võõrale asjale, hõlmamata kõiki omanikule kuuluvaid õigusi). Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: a. Kasutamisõigused (annavad õigustatud isikule õiguse kasutada võõrast asja omaniku asemel: kasutusvaldus, reaalservituut, isiklik kasutusõ, hoonestusõ), b. Reaaliseerimisõigused (annavad teisele isikule õiguse teatud tingimustel asi rahaks teha: pandiõ, reaalkoormatis), c. Omandamisõigused ( õigused mis annavad õigustatud isikule teatud tingimustel õiguse omandada asjale omand või muu õigus: ostueesõigus). Objekti järgi jagunevad piiratud asjaõigused: piiratud kinniasjasõiguseks ja piiratud vallasasjaõigused. Omanik võib olla füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, samuti riik või KOV ning avalik-õiguslik juriidiline isik. Lk 41-68 Valduse kaitse tähendab praktiliselt omandi kaitse kergendamist. Vallasomandi üleandmise
Vilja kuuluvus- üldreeglina kuulub vili omanikule, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kasutus eelised- peamine kasutuseelis on võimalus faktiliselt kasutada, oluline, et õiguslikus tähenduses. Koormised ehk koormatised- koormised on seoses mingi asjaga. See tähendab kohustust tasuda mingi rahasumma või teha mingi töö. Võib eristada: eraõiguslikke koormisi- vabatahtlik kindlustus näiteks. Reaalkoormatis- kui kinnisasja koormatakse, siis seatud müüja kasuks reaalkoormatis. Kohustus teha mingi tegu. Näteks ei tasunud 100%; avalikõiguslik koormis- näiteks maamaks, kohustus hoida tänav puhas. Koormatised peab täitma omanik, kui seadusest ei tulene teisiti. Eseme väärtus- eseme väärtuseks loetakse selle harilikku väärtust (kohalik keskmine müügihind), kui seaduses ei ole ettenähtud teisiti. See omab tähtsust lepinguõiguses. 14 5
Reaalservituudid-koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama. Tekib teeniva ja valitseva kinnisasja notariaalselt tõestatud õiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande kaudu. Isiklik servituut- esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Reaalkoormatised- Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. Õigus peab olema notariaalselt tõestatud. Lõpetamist on õigus nõuda mõlemal osapoolel. Hoonestusõigus ulatub lisaks lisaks ehitusealusele maale ka kinnisasjja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või soovivad seda püstitada võõrale maale. Ehitist ei ole võimalik võõrdandada, küll aga hoonestusõigust.
kinnisasja hulka, kui vundamenti pole siis ta püsivalt ühendatud pole. 217. Mis on servituudid? Servituudid on kinnisasja koormatised, mis kohustavad omanikku lubama kellelgi teisel midagi sellel kinnisasjal teha või seda kinnisasja mingil otstarbel kasutada. 218. Nim asjaõigusest, mis tänapäeval lubavad võõrast asja kasutada? Servituudid: nt-Õigus läbi kõndida võõrast asjast. Reaalkoormatis-elektriliin, tehnovõrkerajatis, kraav, et vesi liiguks jõkke vms. Hoonestus õigus on piiratud asjaõigus-võõrale maale ehitatud hoone ei ole maaomaniku hoone. 219. Mis ei ole kinnisasja osa? Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud
kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalkoormatised. Nende erinevus reaalservituutidest. Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. Reaalkoormatise erinevus reaalservituutidest seisneb asjaolus, et kui reaalservituutide puhul ei saa koormatud kinnisasja omanikult nõuda tegude sooritamist, siis reaalkoormatise sisuks on just teatud tegude sooritamine. Selleks võib olla nt hoida korras avalik tee jne. Hoonestusõiguse mõiste. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine.
§60 lg2. C2 - §65 lg3, oli heauskne, sest ei teadnud et selline viga tehti ja ta sinna esimesena sisse kanti. §56'lg1. Heauskse omandamise eeldus see, et kinnistusraamatu kanded on ebaõiged. Hüpoteekide järjekohad sellised nagu sissekandmisega saadus. C1 C2 vastu nõudeid ei ole. C1'l oleks võimalik riigilt nõuda hüvitust Riigivastutuseseaduse alusel kui kahju tekkis, sest kinnistusametniku eksimuse eest vastutab riik. 80. Kõigepealt M poolt taotletud reaalkoormatis ja siis C poolt hüpoteek - §59. Ei oma tähtsust aõ lepingu sõlmimise aeg. 2) KRS §46 lg3 täiendav tähtaeg allkirja kandmiseks. §46 lg4 tuleb teha eelmärge reaalkoormatise kohta, saab ikka M oma parema järjekoha. 23. 24. Kinnisomandi kitsendused. Piiratud kinnisasjaõigused I (servituudid ja reaalkoormatised) Põhimaterjal: Kommentaar §§ 140 167; §§ 172 - 228 ja §§ 229 240. Lisamaterjal: Schwab/Prütting §§ 76 77; § 81, § 83.
annaabi.ee 
