Kinnisasi-maapinna piiritletud osa (maatükk). Omand- isiku täielik õiguslik võima asja üle. Igaüks võib olla omanikuks(eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik). Korteriomand- omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa reaalosa juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia,
Õigustatud huvi peab olema väljendatud konkreetselt, mitte abstraktse vajadusena kõikvõimalikke tulevasi vaidlusi ära hoida. o Kohus saab kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise menetluses hinnata taotletava kokkuleppe lubatavust, selgust ja puudutatud isiku õiguslikku huvi sellise kokkuleppe nõudmiseks. Lisaks, kas taotletav kokkulepe on mõistlik ega piira liigselt korteriomanike õigusi reaalosa ainukasutusel. o Lõpeb korteriomand kinnistusraamatu kande kustutamisega või korteriomandite registriosade sulgemisega. Registriosade sulgemise korral lõpevad korteriomandile seatud asjaõigused (rakendub KOS, mitte AÕS). Kui puudutatud isik esitab ettepanekud kasutuskorra täiendamiseks, peab kohus neid taotlusi arvestama ja nende arvestamine ei ole avalduse piiride ületamine. (p 12) Kohtul on
kinnistusraamatusse. Mis juhtub kui kaasomanik eriab kokkulepet? § 72 – siis saab nõuda, et kõik toimiks arvestades kõigi huve ja hea usu põhimõtet. HÜVITIS: hüvitis peab vastama asja väärtusele ja omandiosa suurusele. Kaasomandi osa võõrandamine: Kui müün oma osa on ostueesõigus teistel kaasomanikel ja see ostueesõiguse küsimus tekib üksnes tasulisel võõrandamisel, kinkimisel mitte ja testamendi teel ka mitte (pärandamine). KORTERIOMAND Korteriomand Kaasomandi erivormiks on korteriomand korteriomand koosneb ainuomandist korterile (ehitise reaalosa) ja kaasomandist ühises kasutuses olevatele hoone osadele (maja konstruktsioonid, seadmed jne) ja maatükile millel hoone asub (KOS § 1 lg 1) Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või
eneseteostust ja õigust abielluda ning luua perekond. Sellised kokkulepped on kolleegiumi hinnangul heade kommetega vastuolus TsÜS § 86 lg 1 mõttes, kuna kitsendavad lubamatult selle abikaasa põhiõigusi. 1 RK lahend nr 3-2-1-42-13 - hagi ühisvara jagamiseks Pooled ei vaidle korteriomandi väärtuse üle ega selle üle, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja temalt kostja kasuks välja mõistetud hüvitise suurusega, leides, et hüvitise väljamõistmisel tuli arvestada ka sellega, et ühisvara hulka kuulus laenulepinguga perekonna huvides võetud laenu tagastamise kohustus. Kohus peab andma resolutsioonis ka otsuse selle kohta, kas laenu tagastamise kohustus tuleb lugeda ühisvara hulka. RK lahend nr 3-2-1-93-12 – vana seaduse kohaldamise kohta!
seetõttu mõlemale võrdselt. Pärast paari aastat Eestis elamist haigestub Mari raskelt ja vaatamata ravile sureb. Edda ei saa aga pärandit vastu võtta põhjusel, et Edda ei ole Mari abikaasa Eestis kehtiva perekonnaseaduse kohaselt ja Mari ei ole teinud testamenti Edda kasuks. Pärandi (korteriomandi Tallinnas) võtavad vastu hoopis Mari vanemad ning Edda kaotab igasugused õigused oma kodule. Edda esitas kohtusse hagi, et tunnistada korteriomand ühisvaraks ja lugeda teda Mari abikaasana seadusjärgseks pärijaks. Edda agumendid: 1. Esmalt soovin märkida, et minu, Edda, ja minu abikaasa Mari (edaspidi meie) Hollandis ametlikult sõlmitud abiellu peaks suhtuma ka Eesti Vabariigis kui seaduslikku abiellu, seega oleme mina ja Mari täieõiguslik perekond. Seda väidet toetab ka EV Põhiseaduse §27, mis ütleb, et perekond on riigi kaitse all. Pean silmas seda, et mitte mingil juhul ei tohiks mind ja Marit
Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel. Juurdepääsu nõude lahendamisel tuleb kaaluda, milliseid kulutusi peab isik tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kinnisasja omaniku kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Diskretsiooniotsus. 28. Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) MÕISTED Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. NB! · Korteriomandi esemeks olevaid ehitise reaalosa ja kaasomandi mõttelist osa ei saa teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada. · Korteriomandid peavad olema ühe kinnisasja piires. KAASOMANDI- JA REAALOSA
Üleehitamine ilma kokkuleppeta – heauskset (mitteteadmine, et ehitab võõrale kinnisasjale)ehitist peab taluma. Pahauskne – ei kontrollinud ehitades, et ei ehita võõrale maale ja vajadusel ka spetsialisti abiga. Kallasrada – kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Igaüks võib kasutada liikumiseks, kalastamiseks, veesõidukiga randumiseks. Korteriomand – kombinatsioon ainu ja kaasomandist. Kantakse kinnistusraamatusse iseseisva kinnistuna ja teda võib üldjoontes käidelda nagu kinnisasja. Korteriomandi tekke võimalused – olemasoleva kinnistu jagamine ainuomanike või kaasomanike poolt; jagatakse alles ehitatavat hoonet; tagantjärele jagamine (mõnest kaasomandis olevast osast moodustatakse korteriomand); olemasolevate korteriomandite jagamisel või ühendamisel.
21. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine . 22. Korteriomandi kasutamine, valdamine ja käsutamine 23. Kinnistusraamatu mõiste Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ette nähtud andmed. Kinnistusraamat on avalik. Kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega end vabandada ei saa. 24. Kinnistusraamatusse kantavad andmed. Kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus, ostueesõigus, piirangud jne 25. Kinnisasjade ühendamine, jagamine. Kinnisasja võib jagada või ühendada ainult omaniku soovil. Sellisel juhul jäävad kõik kehtinud õigused kehtima. Juhul kui see ei ole võimalik, siis tuleb kehtivad õigused notariaalselt kinnitada. Kinnisasjade ühendamisel laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. 26. Kinnistusraamatu avalikkus. Kinnistusraamat on avalik
Korterelamu heakorratööde audit. „KÜ KIHNU 14“ Tunnus 78403:307:0160 Lähiaadress Kihnu tn 14 Asustusüksus Lasnamäe linnaosa Omavalitsus Tallinn Maakond Harju maakond Registreerimise aeg 21. aprill 1999. a. Muudatuse registreerimise aeg 24. oktoober 2014. a. Sihtotstarve 1 Elamumaa 100% Pindala 1617 m² Õuemaa 1316 m² Muu maa 301 m² Registriosa korteriomand Omandivorm Eraomand Kinnistuspiirkond / jaoskond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Pilt: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo Tegemist on üheksa kordse korterelamuga, kus on tehtud olulised renoverimis tööd. Ühistus on palgaline hooldustöötaja kelle kohustuste hulka kuuluvad: Välikoristus Sisekoristus Väiksemad remont tööd Välikoristustööde analüüs: 01.12.2018 kell 13.00-14.00 seisuga. NR
Kui oled üürnik mõnes korteris siis saad valduse. 3. selgita kinnisasja ja vallasasja omandi ja valduse erisusi 4. mis on heausksus ja pahausksus? Heausksus, kui isik ei teadnud või ei pidanudki teadma asja eelnevast võõrandamisest. Pahausksus, kui isik teadis või pidi teadma asja eelnevast võõrandamisest. 5. selgita valduse kaitse vahendeid 6. mis on kinnistu? Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus. 7. mis on kaasomand ja ühisomand? Kaasomand tähendab, et ühel asjal võib olla rohkem kui üks omanik. Ühisomand tekib abieluga ja pärimisega. 8. mis on igamine? Igamine – valduse tekkimine asja valdamisega teatud aja vältel. Igamine toimub ainult vallasasjadega. Asjaomanikuks saadakse, kui isik on vallanud asja, kui omanik rohkem kui viis aastat. 9. selgita kinnisomandi ulatust
1. Mis on katastriüksus? Katastris iseseisva üksusena registreertud maatükk 2. Mis kantakse kinnistusraamatusse? Kinnisasi(maatükk) Hoonestusõigus Korteriomand Korterihoonestusõigus 3. Kuidas muudetakse maatükile määratud sihtotstarvet? Detailplaneeringuga 4. Kes kinnitab detailplaneeringu? KOV 5. Mis esitatakse ehitusprojektis? Hoone asend (asendiplaan) Hoone mahulised näitajad (pindala, ruumala) Kasutatavad materjalid Arhitektuurilised parameetrid(korruste arv, kõrgus, katus) Ruumijaotus Kütte- ja elektrisüsteem Energiaklass Muud vajalikud parameetrid 6. Kes kooskõlastavad ehitusprojekti? Omanik/tellija KOV Arhitekt Päästeamet
Ehitise kasutamise aja määrab kohalik omavalitsus kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas. Missugused on kasutusvaldaja õigused? Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada: - Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. - Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal Kasutusvalduse esemeteks võivad olla maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Mis on peitvara ja kellele see kuulub? Peitvara on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti. Kui kaua kehtib ehitusluba? Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud siis, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Sel juhul kaotab ehitusluba kehtivuse. Mida tähendab isiklik kasutusõigus elamule
teostamiseks ja kohustuste täitmiseks Asjaõigusseadus normib õigusi asjadele nendega seotud õigustele Omandiõigus omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle õigus seda vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda teistelt selle valdamise, käsutamise ja kasutamise lõpetamist, see on isiku kõige suurem ja üldisem õigus asja suhtes Kinnisomand tähendab kinnisasja omamist (maatükk, korteriomand, hoonestusõigus) Vallasomand kõik peale kinnisasjade on vallasasjad ja nende omamine on vallasomand REGIONAALNE JA KOHALIK VALITSEMINE Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel. Eesti kahetasandiline haldussüsteem: Esindusorgan Täidesaatev organ
1. Kinnisvara-maa+ esemed, mis on maaga seotud(ehitised,mets,tee)+õigused. Vallasvara- kõik mis pole kinnisvara, vallasvaral pole maad n.auto. Kinnisvara olulised osad- maatükk, kinnisvara parendused, kinnisvara koostisosad- vallasasjad. Kinnistu- maatükk, füüsiline maatükk, olemas piiripunktid, omanik olemas. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: - kinnisasi (maatükk), - hoonestusõigus, - korteriomand, - korterhoonestusõigus. 2. Hoonestus- millised hooned on ehitatud mingis piirkonnas; hoonete kogum (n.rendimajad) . Hoonestuse liigid- 1)vanusest 2)ajaloost, ehitusaastast 3. Maa, hoonete ja ehitiste hinna liigid. 1)jääkmaksumus 2)taastamismaksumus 3) soetamismaksumus-bilansiline maksumus 4) ehitusmaksumus 5) jääkasendusmaksumus (Riigimaa 0-maksumus; maa maksustamishind, lepingujärgne hind) 4
osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust määratletakse murdosana asjast ning asja reaalselt ei jagata (nt müüakse ½ kaasomandis olevast hoonest). Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, näiteks ridaelamuboks ja teatavatel tingimustel korteriomand. Leping tsiviilõigusliku kohustuse tekkimise alusena. Lepingu mõiste. Leping on tehing kahe või enam isiku (lepingupoolte) vahel, millega lepingupool kohustab või lepingupooled kohustavad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingut võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes vormis. Lepingu olemuslikuks tunnuseks on tema õiguslik sisu, lepinguga tekitatavate õiguste ja kohustuste iseloom.
osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust määratletakse murdosana asjast ning asja reaalselt ei jagata (nt müüakse ½ kaasomandis olevast hoonest). Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, näiteks ridaelamuboks ja teatavatel tingimustel korteriomand. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tööleping sõlmitakse
13) maksustamishind; 14) katastritunnus või -tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud. 7. Mis on ja andmeid mille kohta sisaldab tehingute andmebaas? Tehingute andmebaas sisaldab kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade või nende osade võõrandamise tehingute kohta järgmisi andmeid: 1) tehingu identifikaator (automaatselt genereeritav järjekorranumber); 2) tehingu liik (müük, vahetus, kinge või muu); 3) tehinguobjekti liik (kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus, vallasasi); 4) tehinguobjekti katastritunnus(-ed); 5) tehinguobjekti omandiosa suurus; 6) tehinguobjekti pindala ja kõlvikud; 7) tehinguobjekti sihtotstarve; 8) andmed hoonestatuse kohta; 9) andmed koormatiste olemasolu kohta; 10) tehingu sooritamise kuupäev; 11) tehinguhind, selle puudumisel tehinguväärtus; 12) andmed tehingu poolte kohta (isiku liik, tehingu osapoolte arv). 8. Mille alusel saab teha kandeid maaregistrisse?
4) muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). 35. Millises osas on võimalik kinnistusraamatu kannetele tugineda? 36. Kui kaugele ulatub tavapäraselt kallasrada? Kallasraja laius on: 1) laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; 2) teistel veekogudel 4 meetrit; 3) suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. 37. Millest koosneb korteriomand? Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KAASOMANDI- JA REAALOSA • Kaasomandi esemeks on maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Kaasomandi hulka kuuluvad reeglina nt vundament, katus, ehitise kandvad konstruktsioonid, kütteseadmed, torustik jne. REAALOSA
Ohutus 2. Eesti keelne teave 3. Vajalikud hoiatused Müüja või teenuse osutaja kohustused 1. Peab andma vajalikku ja tõest teavet 2. Täitma ettenähtud eeskirju 3. Arvelduse õigsus 4. Realiseerimistähtagu tuleb jälgida Müüja või teenuse osutaja ei tohi: 1. Ahistada tarbija õigusi 2. Ei tohi piirata ebaseaduslikult kaupade müüki 3. Müüa markeerimata pakendatud kaupa Riigis tegutseb tarbijakaitseamet ja maakondades on tarbijakaitseinspektorid KORTERIOMAND Korteriomand on omandehitise reaalosa üle, mille juurde kuulub mõtteline osa kaasomandist. Korteriomand võib olla laenu tagatiseks Korteriomandid võivad moodustada korteriühistu Ühistul on põhikiri ja omanilik on järgnevad kohustused: 1. Hoida korras oma reaalosa 2. Maksta kaasomandl lasuvaid makse 3. Maksta kaasomandi majandamise kulusid 4. Tasuma remondikulude eest 5. Saada tulu võrdselt omandi suurusega
Katastripidaja ülesandeks on katastriüksuste registreerimine, maakasutusõiguste ja seadusjärgsete kitsenduste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine. 30. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus 31. Kuidas tekib reaalservituut? Reaalservituut võimaldab siduda servituudi seadmise kokkulepped kinnisasjaga olenemata valitseva ja teeniva kinnisasja võimalikest omanikeringi muutustest kinnistusraamatusse kantud reaalservituut jääb püsima ka kinnisasja omaniku vahetumisel. 32. Kelle kulul kõrvaldatakse ehitise garantiiajal ilmsiks tulnus ehitusvead? (1) Kasutusloa saanud ehitisel on vähemalt kaheaastane garantiiaeg.
Katastripidaja ülesandeks on katastriüksuste registreerimine, maakasutusõiguste ja seadusjärgsete kitsenduste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine. 30. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus 31. Kuidas tekib reaalservituut? Reaalservituut võimaldab siduda servituudi seadmise kokkulepped kinnisasjaga olenemata valitseva ja teeniva kinnisasja võimalikest omanikeringi muutustest – kinnistusraamatusse kantud reaalservituut jääb püsima ka kinnisasja omaniku vahetumisel. 32. Kelle kulul kõrvaldatakse ehitise garantiiajal ilmsiks tulnus ehitusvead? (1) Kasutusloa saanud ehitisel on vähemalt kaheaastane garantiiaeg.
allpool toodud tingimustele ning ühelgi kolmandal isikul ei ole lepingu objektiks oleva korteri kasutus- ega kasutusõigust ning seaduslikku alust selliste õiguste taotlemiseks. , , . 2. LEPINGU OBJEKT 2.1.Üürileandja annab Üürnikule üürile elamispinna (edaspidi nimetatud ,,eluruum") asukohaga ______________________, Tallinna linnas asuv korteriomand, üldpinnaga ____ m². ( ) __________________, __, Tallinn, ____ m2, 2.1. Eluruumi iseloomustus ning Üürniku kasutusse jäävate esemete, mööbli ja inventari loetelu ja olukord fikseeritakse ____________. a. seisuga ja kirjeldatakse käesoleva lepingu lisa nr. 1, mis on lepingu lahutamatuks koostisosaks. , : , ___________ . 1 , . 3. LEPINGU TÄHTAEG
· kaasomand (kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand) · ühisomand ( /...../ kindlaksmääratud osades ühises asjas kuuluv omand) Omandiga seonduvad ka omaniku kohustused: - kohustus lubada viibida päevavalgel tähistamata kinnisasjal - naabrusõigused Korteriomandite kinnistamise korral avatakse igale korteriomandile üheaegselt kinnistusregistri iseseisev osa ja kinnisasja senine registriosa suletakse. Korteriomand lõpeb kinnistusraamatu kande kustutamisega või korteriomandite registriosade sulgemisega. Registriosade sulgemise korral lõpevad korteriomandile seatud asjaõigused. Piiratud asjaõiguste alla käivad: - reaalservituut (nt jalgtee servituut, väljavaate servituut jms) - isiklik servituut (kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus) (konkreetse isiku suhtes, maksimaalselt tema eluea lõpuni) - reaalkoormatis (nt hoolitsemine teeservituudi eest, hoonestusõiguse maks jms)
Vara (TSÜS §66) – on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Omand ja piiratud asjaõigused Omand on täielik asjaõigus. Omanikule kuulub õigus asja kasutada ja võõrandamise teel realiseerida. Üks ja sama asi võib kuuluda mitte ainult ühele isikule (ainuomand) vaid ka mitmele isikule (ühine omand). Seadus tunneb mitmeid ühise omandi liike: kaasomand ja ühisomand(vt AÕS §70), samuti kaasomandi erivormiks olev korteriomand. Kaasomand on ühele või mitmeel isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määratavetes osadeks ühises asjas kuuluv omand (nt abielu jooksul abikaasdeoolt soetatud vara). Omandi sarnane piiratud asjaõigus – hoonestusõigus, mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähiajalise õiguseomada kinnisasjal sellega
17.Mis on kuritegu? 18.Mis on väärtegu`? Väärtegu on KarSis või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 19.Mis on asjaõigus ASJAÕIGUS on omand ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Seaduses võib lisaks nendele sätestada ka muid asjaõigusi (näit. Korteriomandi- seaduses on sätestatud korteriomand) Asjaõiguse olemus - asjaõigus sisaldab norme, mis reguleerivad isikute suhet asjadesse. Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. 20.Mis on kinnistusraamat, nimeta selle osad ja mis vastavates osades sisaldub, mis on kinnistusraamatu tähtsus Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Olemuselt on ta register, mida peetakse maakohtute poolt. Tähtsus: fikseeritakse, kellele kinnisasi kuulub ja millised teiste isikute piiratud
Kinnistusraamatusse kantakse ja sellest saab usaldusväärset teavet selle kohta: 1. Kes on kinnisasja omanik, 2. Millised piiratud asjaõigused kinnisasja koormavad 3. Millistel järjekohtadel kinnisasja koormavad õigused asetsevad Käibes osalevad ainult need maatükid, mis on kinnistud. Vastavalt KRS § 51 on kinnistu kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 2) kinnisasi (maatükk); 3) hoonestusõigus; 4) korteriomand; 5) korterihoonestusõigus. Sisuliselt Kinnistuks muutub kinnisasi läbi kinnistusraamatu kande. Kinnistusraamatusse tuleb kanda kõik eraõiguslikele isikutele kuuluvad kinnisasjad Riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvad kinnisasjad ei ole sissekandekohustuslikud, kuni nad ei ole tsiviilkäibes (nt ei kuulu sinna avalikud teed, riigile kuuluvad hoonestatud kinnistud jne). avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi tuleb kinnistusraamatusse kanda siis, kui
pruukimine ei seisne nende otses tarbimises või võõrandamises) asjad, jagatavad (asi mida selle olemust rikkumata võib jagada osadeks ja mille iga osa pärast jagamist moodustab terviku) ja jagamatud (asjad mida nende olemust rikkumata ja väärtust vähendamata saab jagada osadeks füüsiline jagamine, kusjuures iga osa säilitab pärast jagamist omaette terviku ja väärtuse) asjad. Teatud õigusi loetakse ka asjadeks: hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Loomi käsitletakse üldmõistena õigusobjektidena, kuid neile kohaldatakse asjadele st vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega ometi võrdsustamata. Erinevus looma ja asja vahel see et asjaga võib omanik pm kõike teha, aga loomaga mitte kuna teda kaitsevad loomakaitseseadused. Loomadeks ei loeta inim. Asja tsiviilkäive võib toimuda ka reaalosana või mõttelise osana. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata
Rahandusministeerium) Kinnistusraamatusse kantakse ja sellest saab usaldusväärset teavet selle kohta: 1. Kes on kinnisasja omanik, 2. Millised piiratud asjaõigused kinnisasja koormavad 3. Millistel järjekohtadel kinnisasja koormavad õigused asetsevad Käibes osalevad ainult need maatükid, mis on kinnistud. Vastavalt KRS § 51 on kinnistu kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 2) kinnisasi (maatükk); 3) hoonestusõigus; 4) korteriomand; 5) korterihoonestusõigus. Sisuliselt Kinnistuks muutub kinnisasi läbi kinnistusraamatu kande. Kinnistusraamatusse tuleb kanda kõik eraõiguslikele isikutele kuuluvad kinnisasjad Riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvad kinnisasjad ei ole sissekandekohustuslikud, kuni nad ei ole tsiviilkäibes (nt ei kuulu sinna avalikud teed, riigile kuuluvad hoonestatud kinnistud jne). avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi tuleb kinnistusraamatusse kanda siis, kui
valitsetakse iseseisvalt, ei ole vaja kolmanda isiku nõusolekut. Teine abikaasa saab käsutada oma abikaasa lahusvara vaid tema nõusolekul. Abiellumisavalduse või abieluvaralepinguga (kokkuleppeline varasuhe) saab kindlaks määrata tingimused, mille kohaselt abikaasad saavad või ei saa teatud vara kasutada, käsutada, tehinguid teha jne. 9. Liina kavatseb osta emalt korteriomandi abielu ajal. Kas ja mida varasuhte valikul peaks sellega arvestama, kui Liinal on soov, et see korteriomand jääks ainult tema omandiks? Sõltumata varasuhte liigist on perekonna ühine eluase kaitstud seadusega suuremal määral. Perekonnaseaduse eelnõu seletuskirjas seisab, et selle eesmärgiks on kaitsta nii perekondlikku ühist väärtust kui ka üksikisiku suhet enda kodusse.2 PKS-i kolmas peatükk, mis kohaldub sõltumata varasuhtest, hõlmab endas ka perekonna ühise eluaseme mõistet, sätestades muuhulgas,
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012 SISUKORD 1. ELUASEMEPOLIITIKA 1.1. Eluasemepoliitika põhimõtted 1.2. Eluasemepoliitika areng heaoluriikides 1.3. Eluasemepoliitika üleminekuriikides 1.4. Elamusituatsioon ja eluasemepoliitika Eestis 2. ELAMUREFORM EESTIS 2.1. Eluruumide erastamine 2.2. Mitteeluruumide erastamine 2.3. Elamuseadus 2.4. Korteriomand 2.5. Korteriühistu 2.6. Energiamärgis 2.7. Sihtasutus KredEx 3. KINNISVARAKESKKOND 3.1. Kinnisvarakeskkonna olemus 3.2. Korrashoiu organisatsiooniline korraldus 3.3. Ühiskonna mõjud kinnisvara keskkonnale 4. KINNISVARA KORRASHOID 4.1. Kinnisvara korrashoiu olemus 4.2. Korterelamute korrashoid ja renoveerimine 4.2.1. Korterelamu korrashoiu korraldamine 4.2.2. Korterelamute ehituskonstruktsioonide ja keskkonnasüsteemide renoveerimine 4.2.3
Maakataster on riigi põhiregister. Maakataster lähtub oma tegevuses Maakatastriseaduses sätestatud eesmärkidest ja ülesannetest. Maakatastri pidamise eesmärgiks on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. (Justiitsministeerium, Maa-amet) Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus (Riigi Teataja, Kinnistusraamatuseadus) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. (Riigi Teataja, Ehitusseadus) Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. (Riigi Teataja, Ehitusseadus)
kahjustuste puhul. Mis kuulub kinnisomandisse, kust algab ja lõpeb kinnisomand? Antud referaadi eesmärk on seletada lahti kinnisomandi ulatus ning seadusega kehtestatud kinnisomandi kasu- tamise piirangud. 3 1. KINNISOMAND 1.1. Kinnisasi Kinnisasi on maa ja sellega alaliselt seotud ehitised (nt krunt ja sellel asuv maja), samuti on kinnisasjaks korteriomand (osa maast ja ehitisest). Asjad, mis ei ole kinnisasjad, on vallasasjad.1 1.2. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine Kinnisomand tekib siis, kui kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse. Omandamise või võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud, omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis. Kinnisomandi kandmine kinnistusraamatusse toimub asjaõiguslepingu alusel.2
keeldub laenu tasumast või ei ole võimeline seda tegema. Tuleb tähele panna, et nii laenaja kui ka käendaja on laenuandja ees solidaarsed vastutajad. Garantii on ühe juriidilise isiku kohustus maksta teise juriidilise isiku võlgnevust, kui viimane ei ole võimeline seda ise tasuma. Kinnispant ehk hüpoteek on pant, millega saab koormata kinnistusraamatusse kantud kinnisasja. Kinnisasi on maatükk koos tema oluliste osade, päraldiste ja viljadega, ning asjastunud õigus (korteriomand ja hoonestusõigus). Kinnispant on pangale vähem riskantne kui vallaspant- sellega saab kõige madalama intressiga laenu. 20. Ettevõtte krediidivõime hindamine - Ettevõtte puhul hinnatakse: Finantsaruandluse analüüs ·Maksevõime analüüs ·Rentaabluse analüüs ·Rahavoogude analüüs Äriprojekti analüüs ·Eelarve analüüs ·Finantseerimisskeemi analüüs ·Tasuvusanalüüs ·Riskianalüüs
jõudlusest, reovee puhastamise viisist ja reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast. Servituut- Piiratud asjaõigus, võõra kinnisasja kasutamise õigus teatud juhtudel, kinnisasja omanikule kinnisasja kasutamisel seatud piirang. Kellegi teise õigus kasutada kellegi teise omandit. Katastriüksus- on katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk. Kinnistu- kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus. Ehitis-aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Jagunevad:hooneteks ja rajatisteks. Hoone-väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.Või ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. Rajatis-on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone
üksnes ühiselt ning võlgnik võib nõude täita üksnes pantijale ja pandipidale ühiselt. Kinnispant ehk hüpoteek Hüpoteek on kinnisvaraga tagamiste viis , millega saab tagada igasugust nõuet, kas laenu või iseenda/võõrast nõuet. Temaga võib koormata mitte ainult ainult kinnisasja, vaid ka kinnisasjana käsitlevat õigust, milleks on hoonestusõigus ja korteriomand. Hüpoteegipidaja(võluusaldaja) on see isik, kelle kasuks on hüpoteek kantud kinnistusraamatusse. Omanik on hüpoteegi omanik ja ta ei pea tingimata olema võlgnik. Kui tema pole võlgnik, siis tema annab hüpoteegipidajale lubamist hüpoteegi kasutada. Kuna tagavat nõuet pole vaja, siis pole hüpoteegi seadmisel seda vaja ei kindlaks teha ega ka kinnistusraamatusse kanda(mitteaktsessoorsus). Hüpoteegi tingimused: · Kinnistusraamatus peab olema hüpoteegipidaja ja h
Samas kasutusvaldus ei pea olema tasuline. Kõige laialdasem omandiõiguse piirang – ei saa üksnes käsutada, kasutusõigust piirab vaid nõue, et kasutama peab heaperemehelikult, säilitades asja senise majandusliku otstarbe ja kasutaja ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (vajalik fikseerida kinnistusraamatus) Kasutusvalduse esemeks võib olla: maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus korterihoonestusõigus, nii üksikasjad kui asjade kogumid. Kasutusvaldus laieneb ka vallasasjadele, mis on kinnisasja päraldisteks (nt põllutööriistad, vilja seeme, põllumajanduslik vallasvara, mis teenib põllumajandusliku kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist). Ka laevakinnistusraamatusse kantud laevad Kasutusvaldusega võib välistada mõne kindla kasutusviisi või kinnisasja mõne osa kasutamise (AÕS § 201 lg 3)
omand-isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. valdus- tegelik võim asja üle. asi- kehaline ese. kinnisasi-maatükk ehk maapinna piiritletud osa. vallasasi-asi, mis ei ole kinnisasi. omaabi- kinnistu- iseseisva üksusena kinnisturaamatusse kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus, ehk kinnisturegistrisse kantud maatükk. piiratud asjaõigused- annavad teatud õigused asjale, aga ei ulatu kunagi täieligu võimuni asja üle. leping- tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. lepingu tingimused- suuline leping- kui suuline kokkulepe saavutati vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel ning poolte soov oli kokkulepe õiguslikult siduda.
· ei tohi ebaseaduslikult piirata mingite kaupade müüki · müüa markeerimata pakendatud kaupa. Tarbijakaitse kohta: Tarbijatel on õigus koonduda tarbijakaitse ühingutesse ja liitudesse ning volitada isikuid kontrollima tarbijakaitseseaduse täitmist. Valla ja linna volikogu võib moodustada tarbijakaitsega tegelevaid üksusi ning volitada isikuid seaduse täitmist kontrollima. Riik teostab tarbijakaitset ministeeriumite ja valitsuse asutuste kaudu. Korteriomand See on omand ehitise reaalosa üle, mille juurde kuulub mõtteline kaasomand. Korteriomand võib olla laenu tagatiseks. Kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud moodustada korteriühistu. Omaniku kohustused: · Hoida korras oma reaalosa · Maksta makse, mis lasuvad kaasomandil · Peab tasuma kaasomandi majandamise kulusid. · Tasuma remondikulude eest võrdeliselt omandi suurusele. Kui korteriomanik pidevalt rikub põhikirja, siis võivad teised omanikud nõuda, et ta
24.Mis on omand ja mis on omandi liigid? Omand on täielik õigus asjale, s.t tal on täielik õiguslik võim asja üle. Omanikke võib olla üks või mitu (kaasomand). Omanik võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik, ka piiratud teovõimega isikud või teovõimetud alaealised. Omanikud on oma õigustelt võrdsed kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ainuomand kuulub vaid ühele isikule, ühisomandi liike on mitmeid- kaasomand ja ühisomand. Kaasomandi erivormiks on korteriomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osas ühises asjas kuuluv omand – tekib näiteks pärimisel. Näiteks tort, millest igaühele kuulub mingi lõik. Ühisomandi puhul kuulub kogu tort korraga kõigile omanikele. Näiteks abielu jooksul kogutud vara on ühine omand. Omand jaguneb vastavalt asjade liigitusele kas vallasomandiks või kinnisomandiks, erinevus on eelkõige omandi tekkimise aluste erinevuses. 25.Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand?
Kui isikud ei suuda omavahel probleemida lahendada sekkub kohus! Kohus võib alates 15 aastase teovõimet laiendada kui see on alaealise huvides või talle vajalik ning tema arengutase seda võimaldab. Arengutaseme teeb kindlaks ekspert. Otsustusvõimetus erineb teovõimetusest seetõttu, et teovõimetus on ettenähtud. 2. asjad 3. tehingud ASJAD on seaduse mõttes kehaline ese. 1. Maatükk 2. Korteriomand 3. Hoonestusõigus 4. Korteri hoonestusõigus Asjad oma olemuselt võivad olla asendatud ja asendamatud teise liigi tunnusega asendada ei saa. Vara on isikule kuuluvõiguste ja kohustuste kogum. Eseme harilik väärtus on selle kohalik müügihind. KULUTUSED on : vajalikud eseme säilitamine Kasulikud asja või eset oluliselt arendatakse, tõstab väärtust Toreduslik muudab asja mugavamaks, ilusamaks.
Ostja leidmisel toimub müügiprotsess järgnevate etappidena kindlas järjekorras: 1. ostja tasub 10% korteri ja/või parkimiskoha müügihinnast (broneerimistasu), 2. sõlmitakse ostja ja müüja võlaõiguslik müügileping, 3. korteri valmides maksab ostja kogu ülejäänud müügihinna, millest on maha arvestatud esialgne 10% kulutus; 4. Sõlmitakse müüja ja ostja vahel asjaõigusliku lepingut, mille alusel läheb korteriomand üle ostjale. Antud projektil on korterite keskmine müügihind 25000 EEK/m2 ja parkimiskoha keskmine müügihind on 206142 EEK. Projekti oodatav tulu on arvutuste järgi 96670286 krooni. Müügihind sisaldab standardpaketi siseviimistlust ja panipaika keldris. Korteriomandi müügihind ei sisalda tehinguga kaasnevaid notaritasusid ning riigilõivu kinnistusraamatuse kande tegemiseks. Lisaks jääb ostja kanda telefoni ja internetiga liitumise tasud.
Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega, mis on kantud kinnistusraamatusse. Ehitised, mis asuvad kinnistusraamatusse kandmata maatükkidel, on käibes vallasasjadena. Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed, koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused. Kinnisasjaks võivad eranditena olla ka korteriomand ja hoonestusõigus [2]. 1.2. Kinnisvara liigitus „Elamumaa – alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamu, sh korterelamu, suvila, aiamaja alune ja selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa.“ „Ärimaa – ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste
tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. Ehitusseaduse §4 lg 3 alusel kõrvaldab ehitusettevõtja ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead oma kulul mõistliku aja jooksul. Korteriomandiseaduse §1 lg 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Omand asja- õigusseaduse § 68 lg 1 kohaselt on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.. Seega ühendab korteriomand endas ainu- ja kaasomandi
b) eelmise valdaja kaitsenõue praeguse valdaja suhtes; c) kahjutasunõue (valdus kui "muu õigus") d) nõue alusetust rikastumisest (valdus kui sooritusese) 74. Omandi mõiste ja liigid. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadustega või teiste omanike õigustega. LIIGID: Ainuomand- omand kuulub ainult ühele inimesele. Ühisomand(sh eraldi korteriomand)- on mitmele isikule üheaegselt kuuluv kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand; nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kaasomand- on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand; omandi osade suurus kindlaks määratud (nt maja) 75. Vallasomandi tekkimine. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Tekkimine: 1)vallasasja üleandmine (võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad
Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatüki oluliseks osaks. Kinnisasja olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad. Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud., näiteks ridaelamuboks, teatavatel tingimustel korteriomand. Vastavalt asjade omavahelisele majanduslikule seosele eristatakse peaasju ja päraldisi. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad.. Kinnisasjad on maa ja sellega alaliselt seotud ehitised (näiteks krunt ja sellel asuv maja), samuti on kinnisasjaks korteriomand (osa maast ja ehitisest). Kinnisasjadega tehingute tegemiseks tuleb pöörduda notari poole. Kinnisomandi üleandmiseks peavad müüja ja ostja sõlmima notariaalselt tõestatud kokkuleppe ning esitama kinnistamisavalduse
27)Millised on detailplaneeringu eesmärgid. Eesmärk on maakasutus- ja ehitusytingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. 28)Selgita mõistet krunt. Ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 29)Selgita mõistet kinnistu. Kinnistusraamatusse eraldi üksusena kantav objekt. 30)Loetle kinnistu liike. kinnisasi (maatükk), - hoonestusõigus, - korteriomand, - korterihoonestusõigus. 31)Selgita mõistet ehitusõigus. On detailplaneeringuga krundile määratav lubatav kasutus ja maksimaalse ehitusmahu piirang; kasutamise sihtotstarve (E,Ä,T,S jt), lubatud hoonete arv, lubatud hoonetealune pind, lubatav kõrgus. Ehitusõigus on väga oluline kinnisvara väärtust mõjutav tegur! 32) Loetle kinnisvara hindamise eesmärke. VABATAHTLIKULT: ¤ tehingute tegemiseks (ost-müük, rent, liising, erastamine) ¤ investeerimisotsuste
3.2.4. Muud kinnisomandi kitsendused Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed, või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Kinnisomandi kitsendused on instituut, mille tõttu kinnisasja omanik kaotab õiguse teostada piiranguteta omandit asja üle või kohustub sallima võõrast tegevust või mõjutusi tema omandi suhtes. Suurim avalik-õiguslik kinnisomandi kitsendus on selle sundvõõrandamine. Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. 3.3. Korteriomand 3.3.1. Korteriomandi ese 3.3.2. Korteriomandi erinevus kinnisomandist 3.4. Piiratud kinnisasjaõigused 3.4.1. Reaalservituut Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakmordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma
vallata. 8.4 Mis on omand ja millised on selle liigid? Omand on täielik asjaõigus. S.t omanikul puudub õigus asja kasutada ja võõrandamisel derealiseerida. Üks ja sama asi võib kuuluda mitte ainult ühele isikule (ühele isikule kuulumisel on tegemist ainuomandiga) vaid ka mitmele isikule, s.t tegemist on ühise omandiga. Seadus tunneb mitmeid ühisomandi liike, kaasomand ja ühisomand. Samuti kaasomandi erivormiks olev korteriomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osas ühises asjas kuuluv omand, nt ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv omandiõigus. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. 8.5 Kuidas tekiba ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine üleandmisega:
t. kaardile kantud) maatükki koos selle oluliste osadega (§ 15). Sellega välistatakse juba ette võimalus maa ja hoonete lahuskäibeks. Sellest reeglist on praktiliste vajaduste tõttu tehtud siiski erandid hoonestusõiguse ja korteriomandi näol. Kõik asjad, mis pole kinnisasjad (s.t. maatükk või selle oluline osa), on vallasasjad. AÕS §-s 14 nähakse ette, et asja tsiviilkäive võib toimuda tervikuna, aga samuti ka reaalosana (selline erandjuht on korteriomand) või mõttelise osana (siin asja reaalselt ei jagata, käibes osalevad asja nn. mõttelised osad, näit. müüakse 1/4 kaasomandis olevast asjast). Asja oluline osa Asja olulist osa ei saa asjast eraldada, sest see tooks kaasa kas peaasja või eraldatava osa hävimise või olemusliku muutumise. Selle tõttu ei saagi asi ja tema olulised osad olla erinevate õiguste objektideks. Olulise osa sätestamine seaduses juhib tähelepanu sellele, et on olemas ka mitteolulised osad.§ 15 lg
– territoriaal- ja sisemeri, – laevatatavad veekogud, – avalikud tänavad, väljakud ja pargid. Eraasi: on asi, mis ei ole üldine ega avalik asi ja kuulub konkreetsele isikule. 7. Asja reaal- ja mõtteline osa – sisu ning näiteid Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. Näiteks: Korteriomand, Korter on reaalosa ja maja all olevast maast on omandis mõtteline osa. 8. Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets ja koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused. Ehitis, mis on maatükiga ühendatud mööduvaks otstarbeks, ei ole maatüki oluline osa
annaabi.ee 
