Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #1 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #2 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #3 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #4 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #5 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #6 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #7 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #8 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #9 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #10 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #11 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #12 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #13 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #14 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #15 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #16 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #17 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #18 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #19 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #20 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #21 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #22 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #23 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #24 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #25 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #26 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #27 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #28 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #29 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #30 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #31 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #32 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #33 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #34 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #35 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #36 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #37 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #38 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #39 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #40 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #41 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #42 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #43 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #44 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #45 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #46 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #47 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #48 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #49 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #50 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #51 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #52 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #53 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #54 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #55 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #56 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #57 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #58 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #59 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #60 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #61 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #62 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #63 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #64 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #65 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #66 ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020 #67
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 67 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keityh98 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
53
doc

Asjaõigus

I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. ­ 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 ­ 6 (lk 29 ­ 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus ­ õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus ­ õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus ­ õiguslik seisund, mida konkreetne isik oma

Õigus
thumbnail
82
docx

Asjaõigus eksamikonspekt

I Sissejuhatus asjaõigusesse Asjaõiguse allikad Asjaõigus sisaldub valdavalt AÕS-s. Kuna nimetatud seadus oli uue eraõigusliku korra esimeseks seaduseks, tuli sellesse võtta ka osa selliseid sätteid, mis eeskujuks olnud BGB-s asusid üldosas( eriti asju puudutavad sätted: asi, oluline osa, päraldis jne). Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus ­ õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) k

Õigus
thumbnail
180
docx

ASJAÕIGUSE konspekt

ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusele on iseloomulikud

Asjaõigus
thumbnail
71
docx

Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik

I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul s

Võlaõigus
thumbnail
57
doc

äriõigus konspekt

ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus

Äriõigus
thumbnail
194
pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isiku

Õigus
thumbnail
34
doc

Asjaõiguse konspekt

Kordamine asjaõiguse arvestuseks 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Asjaõiguste liigitus 3. Absoluutsuse põhimõte 4. Avalikkuse põhimõte 5. Abstraktsiooni printsiip 6. Asja liigitus, asja osad 7. Päraldise mõiste 8. Valduse mõiste, valduse liigid 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) 10. Omandi mõiste, põhiseaduslik alus, omaniku õigused 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamatu koosseis 20. Kinnistu

Asjaõigus
thumbnail
202
rtf

LEPINGUTE KOGUMIK

Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED

Õigus



Lisainfo

Tartu Ülikooli asjaõiguse asjakohase kohtupraktika kokkuvõte:

1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili
3.-4. Valdus ja selle kaitse
5.-6. Omand
9.-10. Vallasomandi tekkimine
11.-12. Vallaspant
13.-14. Kinnistusraamat
17.-18. Kinnisomandi omandamine ja lõppemine; ulatus; korteriomand
19.-20. Kinnisomandi kitsendused. Piiratud kinnisasjaõigused I (servituudid ja reaalkoormatised)
21.-22. Piiratud kinnisasjaõigused II (hoonestusõigus ja ostueesõigus)
23.-24. Kinnispant

Märksõnad


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun