O´l on nõudeõigus M´i vastu. Kas O-l on õigus nõuda M-ilt hummeri kasutamisse andmist? Nõude aluseks VÕS §271 ja 108 lg 2 - kehtiv üürileping -VÕS 108 lg1 subs: - tsüs §102 lg 2 edasilükkava tingimusega tehtud tehing. §102. Edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing - Tsüs §105 lg 1 §105. Õiguste ja kohustuste tekkimise või lõppemise aeg - Hõljumisaeg tsüs § 106 lg ja lg 2 §106. Käsutused hõljumisajal - Käsutustehing, mis on kehtiv hõljumisajana on tühine. - Auto omand võis üle minna Mlt Ole AÕS §92 lg 1 Omandi üleminek: kokkulepe omandi ülemineku kohta (KÄSUTUSTEHING), valduse üleminek OMANDI ÜLEMINEK = KÄSUTUS Käsutustehing + valduse üleminek (vallasasi) (kanne- kinnisasja kohta) = annavad omandi üleminek e käsutuse Vallasasja heauskne omandamine § 106 lg 3 AÕS §95 lg 1 alusel Seega on omand üle läinud AÕS §95 lg 1 alusel St O ei saa oma kohutust täita.
Õigusjärglus-Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Üldõigusjärglus-lähevad õigusjärglasele üle kõik õigused ja kohustused (pärimine) Singulaarne õigusjärglus- läheb üle mingi üksikõigus või kohustus.(ostad nt poest saia) Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Abstraktsiooniprintsiip- ükskõik mida me ostame, müüme, vahetame siis see koosneb kahest tehingust: Käsutustehing ja kohustav tehing. Võlaõiguse ja asjaõiguse eristamine (kohustus- ja käsutustehingu õiguslik eristamine). Ühe tehingu kehtivus ei mõjuta teise tehingu kehtivust.(keegi müüd autot, mina tahan autot osta. Hakatakse tähistama automüüki,
tahteavaldus (st tahte väljendamine). Mõned autorid isegi väidavad, et tahe omab praktikas aina väiksemat kaalu ning tahteavaldus aina suuremat. Õigusjärglus (1) Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. (2) Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. (3) Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. (4) Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. NB! Ega ka vastupidi! Eristab tehingute liike: a) kohustav tehing (võetakse kohustus õiguseid/kohustusi üle anda) b) käsutustehing (õigused/kohustused antaksegi üle) TAHTEAVALDUSE MÕISTE · Tahteavaldus on tahte väljendamine, st peab olema tahe + tahte väljendus
· Ühepoolsed lepingud- piisab ühe poole tahteavaldusest nt testament · Mitmepoolsed tehingud- vajalik on 2 või enam inimese tahteavaldused. B: Tehingud liigitatakse nende objekti järgi · Varalisteks esemeks on varalised õigused · Isiklikeks esemeks on isiklikud õigused C: Liigitamine kohustus ja käsutuslepinguteks · Kohustustehing on suunatud isikuvaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. · Käsutustehing on vajalik õiguste ja kohustuste üleandmiseks. See tehing ei loo isikutele õigusi ja kohustusi juurde kohustustehing on alus käsutustehingule. D: Kehtetud tehingud tehingu kehtetus seisneb selles, et ta ei loo soovitud õiguslikke tagajärgi mida pooled silmas pidasid. TÜHINE TEHING tehingu tühisus tuleneb asjaolust, et tehing rikub seadusega kehtestatud keeldu või on vastuolus heade kommetega. Tühine tehing ei ole tühine iseenesest tehing
Notar selgitab isikule, millised dokumendid tuleb kinnistamisavaldusele lisada ja millised nõuded neile kehtivad. Kinnistamisavalduses peab olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud selle registriosa number, milles taotletakse kande tegemist, ja taotletava asjaõiguse sisu. Kande taotlemisel avatavasse registriossa märgitakse kinnistamisavalduses registriosa numbri asemel katastritunnus. Kui kinnistamisavaldusele tuleb seaduse kohaselt lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing, peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud. Sellisel juhul esitatakse kinnistamisavaldus koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnitanud notari vahendusel. Kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on reeglina nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossisiku kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik) Puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav, kui (KRS § 34'lg 7):
B ütleb A-le, et viib järgmine hommik auto ära. C tuleb sama õhtul ja pakub auto eest kõrgema hinna ja A müüb auto C-le. Järgmine hommik tuleb B autole järele, seda pole. Kes on auto omanik? C kuna ta on heauskne omanik. Vastus sõltub õigusperekonnast. Seostub nii võla kui ajsaõigusega. Kumma õigusharu järgi lahendame? Abstraktsiooniprintsiip:õigusjärgluse korral-omaniku vahetumisel tuleb vaadata nii asjaõigusliku tehingut kui ka võlaõigusliku tehingut.Üks tehing on käsutustehing, õiguste ja kohtutuste üle andmiseks kohustav tehing. Üks peaks olema võla, teine asjaõiguslik tehing. Käsutustehing on asjaõiguslik tehing. Võlaõigus:hind- kvaliteet. Asjaõigus:annan asja üle. Omandiõiguse üleminekul on tegemist kahe tehinguga. Üks tehing on käsutustehing puudutab asjaõigust, mis reguleerib omandi üleminekut; teine tehing on kohustav tehing puudutab võlaõigust, mis reguleerib muid tingimusi, nt. hinda, kvaliteeti, tähtaega.
Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik uhe isiku tahteavaldus 2. Mitmepoolne; n: müügi-, üüri-, kinkeleping jne. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehing jaguneb kaheks: 1. Kohustustehing: loob kohustuse teha/tegemata jätta mingi tegu ja arvestada teise poole õiguste ja kohustustega. 2. Käsutustehing: (kohustus) täidetakse. Toimub käsutamine, ehk õigusmuudatus. Antakse üle õigusi ja kohustusi. Ei piisa igasugusest tahteavaldusest, vaid see peab olema suunatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele Tahteavalduse liigid: 1. Otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg 2. Kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. 3
Moraal on seadustega hõlmatud. 11. Mille poolest sarnaneb õigus tava ja moraaliga? Inimesed toimetavad riigi nimel. 12. Mis on vargamoraal? Õigusega vastuolus olev 13. Miks on vaja teovõimet? Piiratud teovõimega isikute kaitsmiseks 14. Kuidas erineb tava moraalist? Tava ei puutu üldse moraali 15. Mis on tava? Pikaajaline käitumisharjumus 16. Mis on käsutustehing? Käsutustehing on asjaõiguslik tehing, mis reguleerib omandi üleminekut 17. Mis on kohustav tehing? võlaõiguslik tehing, mis reguleerib muid tingimusi nagu raha ja kvaliteet 18. Miks jaguneb õigus era- ja avalikuks õiguseks? Neil on erinevad põhimõtted- eraõiguse põhimõte(vabaduse põhimõte) on see, et lubatud on kõik see, mis pole keelatud. Avaliku õiguse põhimõte(piiratud põhimõte) on see, et keelatud on kõik see, mis pole lubatud
Olgu see näiteks kas raamatukogu, kaubaladu või kogu ettevõte. Omand eksisteerib ainult igale üksikule kogumi hulka kuuluvale asjale. 6. Abstraktsioonipõhimõte ja lahutamispõhimõte? Abstraktsiooniprintsiip tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lõikest 4, mis sätestab, et käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Kohustustehinguga lepitakse kokku õiguste ja kohustuste tekkimises, käsutustehing sõlmitakse aga eraldi õiguste ja kohustuste üleandmiseks. Lahutamispõhimõte tähendab seda, et õiguslikult eristatakse tehingut, millega võetakse kohustus mingisuguse asja loovutamiseks (kohustustehing) ning tehingut, millega see kohustus täidetakse ehk millega asja omand üle kantakse (käsutustehing). Sellest lähtuvalt tuleb kehtiva õiguse kohaselt näiteks lihtsa ajalehe ostu korral alati eristada kolme iseseisvat
tehinguid - erisäte Analoogia, tuleb kõne alla siis, kui ei ole sätet, mida tõlgendada. Kohandatakse õiguse üldist mõtet. Riigi puhul kohandatakse välisriikide õigust. ! Riigikohtulahendid Abstraktsiooni printsiip tuleb eristada võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku tehingut , kui me ei hoia neid lahus par. 6, lg 3 ja 4. Kui keegi saab pärandi, läheb omandiõigus uuele omanikule üle. Omandiõiguse üleminekul on tegemist kahe tehinguga. Üks tehing on käsutustehing, mis reguleerib omandi üleminekut; teine tehing on kohustav tehing, mis reguleerib muid tingimusi, nt. hinda, kvaliteeti, tähtaega. ühe tehingu kehtivus ei puuduta teise tehingu kehtivust. Käsutamine on asja õigusliku kuuluvuse otsustamine. - Kasutamine omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, või seal kus on juttu omandiõigusest - Valdamine omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, tegelik võim asja üle- (enda käes hoidmine) Sõltumata kas olen omanik v mitte
Kohandatakse õiguse üldist mõtet. Riigi puhul kohandatakse välisriikide õigust. ! Riigikohtulahend Abstraktsiooni printsiip kohustav ja käsutustehingu pinguslik ääristamine tuleb eristada võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku tehingut , kui me ei hoia neid lahus. Paragrahv 6, lg 3 ja 4. Ühe tehingu kehtivus, ei mõjuta teise tehingu kehtivust. Kui keegi saab pärandi, läheb omandiõigus uuele omanikule üle. Omandiõiguse üleminekul on tegemist kahe tehinguga. Üks tehing on käsutustehing puudutab asjaõigust, mis reguleerib omandi üleminekut; teine tehing on kohustav tehing puudutab võlaõigust, mis reguleerib muid tingimusi, nt. hinda, kvaliteeti, tähtaega. ühe tehingu kehtivus ei puuduta teise tehingu kehtivust. Käsutamine on asja õigusliku kuuluvuse otsustamine. Kasutamine omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, või seal kus on juttu omandiõigusest Kohustav tehing tehing, mis reguleerib muid tingimusi, nt. hinda, kvaliteeti, tähtaega
kuid ühinenud solidaarvõlausaldaja peab tasuma teistele solidaarvõlausaldajatele nende osad (vt VÕS § 74 lg 2). Sama peab tegema ka võlgnikult kohustuse täitmise vastu võtnud solidaarvõlausaldaja (vt VÕS § 75 lg 1). 91. Kuidas toimub nõude üleminek ühelt võlausaldajalt teisele? Nõude loovutamiseks nimetatakse nõude ülekandmist lepingu alusel ühelt võlausaldajalt teisele. Võlgniku nõusolekut loovutamiseks ei ole vaja (vt VÕS § 164 lg 1). Nõude loovutamine on käsutustehing, millega täidetakse selle aluseks olnud kohustustehingust tulenev täitmiskohustus. Nõude loovutamise eeldusteks on: _ kehtiva loovutamislepingu sõlmimine; _ loovutatava nõude olemasolu. 92. Kuidas seadus kaitseb võlgnikku nõude ülemineku korral? Nõude loovutamine toimub sõltumata võlgniku tahtest. Võlgniku kaitse tagatakse eelkõige temale kuuluvate vastuväidetega uue võlausaldaja vastu ja võimalusega
19. Milliseid tehinguid eristatakse õiguslike tagajärgede alusel? Tehingud jagunevad kohustus- ja käsutustehinguteks. Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip. 20. Mis on kohustustehingu üldiseks sisuks? Loob kohustuse teha (või jätta tegemata) teise isiku kasuks mingi tegu, loob kohustuse arvestada teise poole õiguste ja huvidega ja annab teisele isikule õiguse nõuda kohustuse täitmist. 21. Mis on käsutustehingu üldiseks sisuks? Käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Sellest tulenevad ühtlasi piirangud võlaõiguse reeglite rakendamisel asjaõiguslikes tehingutes. Käsutustehingute sisu on aga valdavalt seadusega ette antud (vt AÕS § 1), et sellega teha õiguse esemetega (asjad, õigused) seotud õigussuhted ka kolmandatele isikutele kergestiarusaadavateks. 22. Mis on abstraktsioonipõhimõtte sisuks?
abieluleping. Üheks oluliseks lepingu liigiks on tehingute jagunemine kohustustehinguks ja käsutustehinguks. See liigitus on oluline just germaani õigusperekonnale. Müügileping on kohustustehing poolte vastastikused õigused ja kohustused on ära määratud. Kohustustehing ei mõjuta veel asja üleandmist, müüja on veel asja omanik. Müügilepingu alusel ei lähe veel mingid asjad üle. Käsutustehingu abil lähevad asjad üle, käsutustehing võib toimuda samal ajal kui kohustustehing. Käsutustehing on täitmistehing, see on asja üleandmise tehing. Kohustustehing kohustab vastastikku midagi tegema; käsutustehing on selline tehing, mille alusel õigused ja kohustused antakse tegelikult üle. Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip tuleb arvesse võtta käsutus- ja kohustustehingu juures: Lahutamisprintsiip tähendabki seda, et tuleb eristada kahte
sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. e) Õigusjärglus- Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. f) üld-ja erisäte- NB!!! Uues TsÜS-s puudub! Juba rooma õigusest on tuttav põhimõte, mille kohaselt erisäte muudab üldsätte. Kui mingi õigussuhte kohta on olemas üldregulatsioon ja spetsiifiline, antud suhet täpsemalt, üksikasjalikumalt reguleeriv norm, siis tuleb kohaldada viimast ehk erisätet
19. Milliseid tehinguid eristatakse õiguslike tagajärgede alusel? Tehingud jagunevad kohustus- ja käsutustehinguteks. Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip. 20. Mis on kohustustehingu üldiseks sisuks? Loob kohustuse teha (või jätta tegemata) teise isiku kasuks mingi tegu, loob kohustuse arvestada teise poole õiguste ja huvidega ja annab teisele isikule õiguse nõuda kohustuse täitmist. 21. Mis on käsutustehingu üldiseks sisuks? Käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Sellest tulenevad ühtlasi piirangud võlaõiguse reeglite rakendamisel asjaõiguslikes tehingutes. Käsutustehingute sisu on aga valdavalt seadusega ette antud (vt AÕS § 1), et sellega teha õiguse esemetega (asjad, õigused) seotud õigussuhted ka kolmandatele isikutele kergestiarusaadavateks. 22. Mis on abstraktsioonipõhimõtte sisuks?
Võõrandamislepingud: • müük 1. Müügilepingu mõiste VÕS §208 lg1, kohustustehingu ja käsutustehingu (AÕS, VÕS §164) eristamine- lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip (müügileping ja selle täitmiseks vajalik käsutustehing on teineteisest sõltumatud tehingud, siis nende kehtivus ei ole omvahel seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4 2. tarbijalemüügi mõiste §208 lg4 3. tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1, 4. vahetusleping VÕS §254 lg2 (sisuliselt 2 müügilepingut, tasuline võõrandamisleping, kuid asja eest ei tasuta rahaga), 5. Müügilepingu objektiks on kehaline ese ehk asi, §208 lg5 kohaselt kohaldatakse
toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents. Kompetents on riigiorgani õiguste ja kohustuste kogu, mis on talle pandud riigi poolt. Õigussuhte objekt-kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja õigusuhe. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte jaoks esinevad hüvena. Asjaõiguslik leping e käsutustehing-asja üleandmise tehing Kausaal- ehk kohustustehing-luuakse võlasuhe, nt müügileping Abstraktsiooniprintsiip: omandiõiguse üleminekut reguleerivate tehingute puhul tehakse vahet võlaõiguslikul ja asjaõiguslikul lepingul. Kui ostja sõlmib müüjaga sõiduki müügilepingu, tekivad müügilepinguga ainult õigused ja kohustused. Sõiduki omandit müügileping ei puuduta. Kui ostja tasuks ka kohe ostuhinna, ei muudaks see midagi omandisuhtes
tehing vs toiming? tehing on tahteavaldus, toimingul ei pruugi olla (autoriõiguse tekkimine) Mis vahe on teol ja toimingul? Tegu võib olla õigusvastane Mis on abstraktsiooniprintsiip? Tuleb eristada asjaõiguslikku ja võlaõiguslikku tehingut õiguspärane tegu vs toiming - toimingus ei pruugi sisalduda tahteavaldus Tegu vs toiming - Toiming on alati õiguspärane, Tegu võib olla ka õigusvastane Õigusjärglus - ühe isiku omand läheb üle teisele isikule Käsutustehing on asjaõiguslik tehing, puudutab asjaõigust Omandiõigus - Käsutamine (õigusliku kuuluvuse üle otsustamine), valdamine (tegelik võim asja üle) ja kasutamine (sihtotstarbeline kasutamine) Kinnisasi - maa, loeb kinnisraamatusse kanne Vallasasi - valdamine, kasutamine Abstraktsiooniprintsiip - Omandit puudutav tehing puudutab 2 õigusharu ja on 2 lepingut: ostu-müügileping ja omandi üle andmine (käsutusleping). Käsutustehingu kehtivus ei sõltu
või lõpetamise kohta. Kinnistusraamatu esimeses jaos on § 56. Kinnistusraamatu õigsuse eeldamine (1) Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. (2) Kui kinnistusraamatusse kantud õigus kustutatakse, siis eeldatakse, et õigus on lõppenud. Liiklusregistriandmed on reegliõiged, aga ei pruugi alati õiged olla. ❏ Käsutus- omandiõiguse ülekandmine. ❏ Käsutustehing- kokkulepe selle üle, et omandiõigus läheb teisele inimesele üle. ❏ Käsundus- ❏ Käsundustehing- ❏ Kinnistustoiming - seal säilitatakse kõike tahteavaldusi, mis on tehtud selleks, et kinnisasja üle anda. ❏ Kinnisasjalon olemas registrikoodja võib olla ka mingisugune nimi. ❏ Maakataster - tehniline andmekogum, milles peetakse arvestus katastri üksuste üle.
käsutustehinguteks. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. See toimub üldjuhul lepingu teel. Tüüpilisim näide on siin müügileping, millega müüja võtab kohustuse asi üle anda ja omand üle kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb müüja asja omanikuks. Ostjal tekib aga müügilepinguga õigus nõuda asja üleandmist ja omandi ülekandmist. Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing. Vastavalt TsÜS § 6 lg 3 tuleb iga õigus ja kohustus eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii tuleb kinnisasja tehingus võõrandamislepingule lisaks sõlmida ka kinnisasja ülekandmise leping. Tulenevalt asjaolust, et paljud käsutustehingud on reguleeritud asjaõiguses, nimetatakse neid ka asjaõiguslikeks tehinguteks. Tiivel võrdleb kohustus- ja käsutustehinguid selliselt, et kohustustehing loob kohustuse, kuid ei põhjusta
Ka müügilepingu puhul eristatakse võlaõiguslikku kohustust ja selle täitmist käsutuse ehk asjaõigusliku lepinguga. Müügileping on seega kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. Pelga müügilepingu sõlmimisega seega veel omandi üleandmist ei toimu ja asja juriidiline kuuluvus ei muutu. Müügilepingu täitmiseks on vajalik eraldi käsutustehing (vt TsÜS § 6 lg 3), millega antakse üle omand müüdud asjale. Klassikaliseks müügilepingu esemeks on kehaline ese e asi Ostja müügilepingust tulenevad põhikohustused sisalduvad VÕS § 208 lõike 1 lõpuosas. Ostjal on kaks peamist kohustust: 1) ostja on kohustatud tasuma müüjale ostuhinna (selle kohta sisaldub erisäte ka VÕS §-s 213) ning 2) ostja on kohustatud müüdud asja vastu võtma. Praktiliselt on eelkõige oluline ostuhinna tasumise kohustusega seonduv
tegemiseks andnud kindla juhtnööri (st välistanud esindaja valikuvabaduse, vt TsÜS § 123 lg 2). Hõljumisajal on üldjuhul keelatud tingimuse saabumisele hea usu põhimõtte vastaselt kaasa aidata või selle saabumist takistada, samuti Volitus ehk tehinguga antud esindusõigus. mõjutada tingimusega kaasnevat õiguslikku olukorda. Hõljumisajal tehtud käsutustehing, mis välistab tingimusega seotud õigusliku Volituse eriliikideks võib pidada: tagajärje saabumise, on tühine (TsÜS § 106). VÕIB EKSAMIL KÜSIDA. Jääb alla heausksele omandamisele. a) prokuurat kui äriõiguslik esindusõigus (vt ÄS § 16); Nt omandireservatsiooniga (VÕS § 233) müügil müüjale laienev piirang. Eelnimetatud käsutuskeeld ei puuduta heauskset omandamist
antud volikirja. Osanikul on võimalik oma osa võõrandada nii teisele osanikule kui ka kolmandale isikule. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest osaühingu juhatusele. Osaühingut on võimalik võõrandada nii müügilepingu kui ka kinkelepingu teel. ÄS § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Viimane nõue ei kohaldu Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamise puhul. Osa omandaja suhtes kehtivad võõrandaja ja osaühingu vahelised osaniku ja osaühingu vahelist suhet puudutavad tehingud, mis on tehtud enne osaühingule osa võõrandamisest teatamist (ÄS §150 lg 2). Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest
Nt. kaks isikut lepivad kokku, et ehitavad ühiselt maja; huvid on ühesuunalised. Mitmepoolsed tehingud on ka üldkoosoleku otsused, see on nt. hääletajate omavaheline leping, et võtame vastu sellise otsuse. Tehingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingu ja käsutustehingu vahel. Nt. A (müüja) B(ostja) sõlmivad müügilepingu, see on kohustustehing. Müüja kohustub andma ostjale asja üle. Tegelik üleandmine, ehk täitmistehing, on käsutustehing. Kohustustehingule järgneb käsutustehing, kus müüja annab ostjale asja üle. Kohutustehing ehk võlaõiguslik tehing, käsutustehing ehk täitmistehing. Võib eristada ka kausaaltehingud ja abstraktsed tehingud. Reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing (põhjuseks abstraktsele tehingule). Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip tuleb arvesse võtta käsutus- ja kohustustehingu juures: Lahutamisprintsiip tähendabki seda, et tuleb eristada kahte tehingut TsÜS § 6 lg 3
Nt. kaks isikut lepivad kokku, et ehitavad ühiselt maja; huvid on ühesuunalised. Mitmepoolsed tehingud on ka üldkoosoleku otsused, see on nt. hääletajate omavaheline leping, et võtame vastu sellise otsuse. Tehingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingu ja käsutustehingu vahel. Nt. A (müüja) ←→ B(ostja) sõlmivad müügilepingu, see on kohustustehing. Müüja kohustub andma ostjale asja üle. Tegelik üleandmine, ehk täitmistehing, on käsutustehing. Kohustustehingule järgneb käsutustehing, kus müüja annab ostjale asja üle. Kohutustehing ehk võlaõiguslik tehing, käsutustehing ehk täitmistehing. Võib eristada ka kausaaltehingud ja abstraktsed tehingud. Reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing (põhjuseks abstraktsele tehingule). Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip tuleb arvesse võtta käsutus- ja kohustustehingu juures: Lahutamisprintsiip tähendabki seda, et tuleb eristada kahte tehingut TsÜS § 6 lg 3 –
(Slaid 5) Õigusjärgluse all mõistetakse isikuga lahutamatult mitte seotud tsiviilõiguste ja kohustuste täismahulist üleminekut ühelt isikult teisele. TsÕS-i § 6 lg 1 ja 2 kohaselt: Võivad tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Seadus on õigusjärgluse aluseks nt seadusjärgse pärimise puhul (PärS § 9 lg 1 ja § 10 lg 1). Teoreetiliselt võib õigusjärgluse liigitada kaheks: 1) üldõigusjärglus ja 2) eriõigusjärglus. Ehkki kehtivad tsiviilseadused ei tunne mõistet üld- ja eriõigusjärglus, tuntakse neid tsiviilmenetlusõiguses (TsMS § 209 lg 1 ja§ 210 lg 2).
Kõige tuntumad vormid: 1) leping ehk kokkulepe, mis saavutatakse selle teigjate tahteavalduse kaudu 2) juriidilise isiku organi otsus – üldkoosolek, nõukogu, juhause jm võimaliku organi otsused KOHUSTUSTEHING (KAUSAALNE) JA KÄSUTUSTEHING (ABSTRAKTNE): Kohustus- ja käsutustehingud liigitakse lahutamisepõhimõte (TsÜS §6 lg3) alusel: 1) Kohustustehing – luuakse võlaõiguslik kohustus midagi teha (anda üle asi, maksta raha, ostada teenust jms) 2) Käsutustehing – suunatud vahetult õiguse ülekandmisele, koormamisele, muutmisele või lõpetamisele Kohustustehing on kausaalne ja käsutustehing abstraktne; kohustustehing annab õigusliku olukorra muudatustele aluse, kästutustehing on aga õiguslikult neutraalne (temast ei tulene, miks ja millisel eesmärgil käsutus tehti) Abstraktsioonipõhimõte (TsÜS §6 lg4) – käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu
Tulevad kõne alla nt kompromissileping, nõudest loobumise leping, võlatunnistus Võimalik lepinguvälisest võlasuhtest tulenev nõudeõigus loovutada, üle võtta või sellega ühineda. 3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? A müüb B-le asja (kohustustehing + käsutustehing). Oletame, et mõlemad tehingud on tühised. A-l võimalik esitada asjaõiguslik vindikatsioonihagi. Lisaks on tal võimalik esitada ka alusetust rikastumisest tulenev nõue (soorituskondiktsioon) 1028 lg .. / 1032 lg 1. * Kui esitab alusetu rikastumise alusel, siis ei pea tõendama omandiõigust (äkki oli asja omanik hoopis C?). Oletame, et kohustustehing tühine / käsutustehing kehtib.
tühistatav. 3.nda puhul langes kohustus soorituse tegemise ajal ära, nt kui sooritus teha pärast kokkulepitud äramuutva tingimuse saabumist või kui pärast kohustuste lõppemist. 126-16, kus öeldi, et hageja tegi ülekande selleks, et täita teise isiku kohustust, siis § 1028 ei kohaldu. 53. Missugustel juhtudel võimaldab SK tagasi nõuda asja omandiõigust ja valdust ning muuta kinnistusraamatu kandeid? SK võimaldab nõuda tagasi omandit ja valdust juhul, kui käsutustehing on kehtiv, mistõttu puud võimalus vindikats hagi esitamiseks. Siis kui ML ei kehti, aga AÕL kehtib, siis ei saa nõuda kinnistusrmtu kande muutmist, kuna kanne põhineb AÕL-l. 54. Mida tähendab SK-i kohaldamise võimatus mittetäieliku kohustuse täitmise korral? § 1028 lg 2. Kui üks pool on täitnud mittetäieliku kohustuse ei saa ta pärast seda hakata sooritust tagasi nõudma, väites, et tal puudus õiguslik kohustus selle täitmiseks. § 4. 55
isik, kellele valdaja peaks asja tagastama, annab asja omandiõiguse üle teisele isikule. Ka hüvitise maksmise kohustus ei lähe üle asja omandajale. Kui poolte vahel on võlasuhe tühise tehingu tagasitäitmiseks, tuleb sellele suhtele kehtivaid tühise tehingu alusel üleantu tagastamise sätteid kohaldada üleantud asjale tehtud kulutuste ja asja väärtuse hüvitamise erinormidena ka juhul, kui üle anti asja omand või valdus, ning seda ka juhul, kui üleandmise käsutustehing on tühine. Asja tühise tehingu järgi saaja ei vabane üleantu tagastamise kohustusest üksnes seetõttu, et üleandja ei suuda tõendada oma omandiõigust asjale. Tsiviilasjad Kahju hüvitamine kahju hüvitamise ulatus Kasutuseeliste arvestamisel ei välista asjaolu, et ehitis on isiku ehitisse elama asudes elamiskõlbmatu, kasutuseeliste hüvitamist. Kasutuseelistel ei saa väärtust olla üksnes juhtudel, kui omanik ei oleks saanud asja kolmanda isiku kasutusse anda või kasutusse andes
eristamine). Abstraktsiooniprintsiip koos lahutamispõhimõttega - asjaõiguslik leping on sõltumatu kohustustehingust. Asjaõiguslik leping võib jääda kehtima isegi siis kui kohustustehing osutub kehtetuks. (Võlaõiguslik ja asjaõiguslik tuleb tuleb hoida lahus. Tuleb vaadata eraldi, muidu tuleb kaasust lahendades vale vastus.) Omandiõiguse üleminek uus omanik (nt pärandus, ost, kink, vahetus). Käsutustehing reguleerib omandi üleminekut. Kohustav tehing reguleerib muid tingimusi (hind, kvaliteet, tähtaeg, jne). Ühe tehingu kehtivus ei mõjuta teise tehingu kehtivust. Käsutamine asja õigusliku kuuluvuse üle otsustamine. Omandiõiguse elemendid: Kasutamine õigus asja kasulike omadusi tarvitada ja temast viljasid saada. Tavaliselt on asja kasutamine omaniku enese käes, kuid omanik võib ka asja kasutamise õiguse edasi anda ka teistele isikutele (nt üürida, rentida).
tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingute liigid tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed; kohustustehingud ja käsutustehingud; varalised tehingud ja isiklikud tehingud. Ühepoolse tehingu tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolse tehingu puhul on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolseid tehinguid nimetatakse lepinguteks. Kohustustehing müügileping; müüja kohustub midagi tegema ja ostaja kohustub midagi tegema. Käsutustehing e. täitmistehing; on suunatud asja üleandmisele või ka kohustuste üleandmisele. Kõik, mis pole käsutustehingud on kohustustehingud. Varalised tehingud enamus tsiviiltehinguid on varalised Isiklikud tehingud- näiteks: abiellumine Eraldamispõhimõte tehingutel tule teha vahet. Eraldamispõhimõte tähendab, et eraldatakse käsutustehingud ja kohustustehingud. Abstraktsioonipõhimõte mille kohaselt käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest
et huvid on vastandlikud (nt 1 müüd, teine ostab). (suur osa tehingutest on lepingud) b. Rohkem kui kahepoolsed e mitmepoolsed pooli on rohkem kui kaks, kuid huvid ei ole vastandatud. Nt ka üldkoosolekute otsused. Teingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingul ja käsutustehingul. 1) Kohustustehing e võlaõiguslik tehing müügitehing nt. Selle kohaselt müüja kohustub andma ostjale asja üle. 2) Käsutustehing (nö täitmistehing) tegelik üleandmine, e täitmistehting on käsutustehing. Võib ka eristada: 1) Kausaaltehing reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing. 2) Abstraktne tehing millegi täitmine, millegi sooritamine. Abstrakste tehingu sisuks on sooritud, kätumine, kust nt antakse valdus üle või kantakse kanne kinnsitusraamatusse. Selline vahetegu tuleneb lahutuspõhimõttest, mis on sätestatud pg 6 lg 3.
Tüüpiline, et huvid on vastandlikud (nt 1 müüd, teine ostab). (suur osa tehingutest on lepingud) b. Rohkem kui kahepoolsed e mitmepoolsed – pooli on rohkem kui kaks, kuid huvid ei ole vastandatud. Nt ka üldkoosolekute otsused. Teingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingul ja käsutustehingul. 1) Kohustustehing e võlaõiguslik tehing – müügitehing nt. Selle kohaselt müüja kohustub andma ostjale asja üle. 2) Käsutustehing (nö täitmistehing) – tegelik üleandmine, e täitmistehting on käsutustehing. Võib ka eristada: 1) Kausaaltehing – reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing. 2) Abstraktne tehing – millegi täitmine, millegi sooritamine. Abstrakste tehingu sisuks on sooritud, kätumine, kust nt antakse valdus üle või kantakse kanne kinnsitusraamatusse. Selline vahetegu tuleneb lahutuspõhimõttest, mis on sätestatud pg 6 lg 3.
vaid see kaasneb nimetatud teoga seadusest tulenevalt. Üldistuse järjekorras: tegu, toiming, leping. Näiteks autoriõigused - tekivad autoriõiguse kohustused. Toiming, mis ei ole tehing. § 6. Õigusjärglus (1) Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. (2) Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. (3) Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. 13 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 (4) Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Mis on õigusjärglus? Successio universalis + successio singularis.
erandeid sellest keelust see erandolukord peab olema väga piiratud juhatuse poolt tehtud tehing 22 o ÄS § 283 lg 7: paragrahvi 1., 2. ja 6. lõikes sätestatuga vastuolus olev kohustustehing on tühine; see ei mõjuta aktsiate omandamise või tagatiseks võtmise kehtivust o st kohustustehing on tühine ja käsutustehing kehtib o mis see tähendab? aktsiate käivet puudutavad aspektid on lahendatud see, kes ostis, sai omanikuks ja võib edasi müüa jne tagasitäitmine? keegi ei ole alusetult rikastunud, sest käsutustehing oli kehtiv järelikult ainus õiguskaitsevahend on kahju hüvitamine kes kellele peab hüvitama? hüvitama peaks see, kes kahju tekitas · milline on üldkoosoleku otsuse õiguslik mõju?
erandeid sellest keelust see erandolukord peab olema väga piiratud juhatuse poolt tehtud tehing 22 o ÄS § 283 lg 7: paragrahvi 1., 2. ja 6. lõikes sätestatuga vastuolus olev kohustustehing on tühine; see ei mõjuta aktsiate omandamise või tagatiseks võtmise kehtivust o st kohustustehing on tühine ja käsutustehing kehtib o mis see tähendab? aktsiate käivet puudutavad aspektid on lahendatud see, kes ostis, sai omanikuks ja võib edasi müüa jne tagasitäitmine? keegi ei ole alusetult rikastunud, sest käsutustehing oli kehtiv järelikult ainus õiguskaitsevahend on kahju hüvitamine kes kellele peab hüvitama? hüvitama peaks see, kes kahju tekitas · milline on üldkoosoleku otsuse õiguslik mõju?
- regulatsiooni üldiselt - (21) Sõiduk, sh haagis on vallasasi nii tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lg 2 mõttes kui ka enne 1. juulit 2002 kehtinud AÕS § 8 lg 1 teise lause mõttes - (22) Vallasasja omandi üleandmine toimub AÕS §-de 92–94 järgi, eelkõige on selleks vajalik valduse üleandmine omandajale ja kokkulepe omandi ülemineku kohta (käsutustehing). Vallasasja saab heauskselt omandada AÕS § 95 alusel selle valdusse saamisega kokkuleppel üleandjaga, kui viimasel ei olnud õigust asja käsutada. - (23) Kuigi riik on kehtestanud kohustuse registreerida sõidukid algselt Eesti riiklikus autoregistris ja hiljem liiklusregistris, ei ole selle registreerimisega seaduses seotud eraõiguslikke tagajärgi sõiduki omandiõiguse ja selle üleandmise suhtes. Riigikohus on ka
Kasutatakse terminit "hõljuvalt kehtetu tehing", st tehing, mis vajab kehtivuseks täiendavat heakskiitu (nt alaealise või esindusõiguseta isiku poolt tehtud mitmepoolne tehing, vt TsÜS § 11 lg 1; 129 lg 1). Piirangud hõljumisajal. Hõljumisajal on üldjuhul keelatud tingimuse saabumisele hea usu põhimõtte vastaselt kaasa aidata või selle saabumist takistada, samuti mõjutada tingimusega kaasnevat õiguslikku olukorda. Hõljumisajal tehtud käsutustehing, mis välistab tingimusega seotud õigusliku tagajärje saabumise, on tühine (TsÜS õ 106). Nt omandireservatsiooniga (VÕS § 233) müügil müüjale laienev piirang. Eelnimetatud käsutuskeeld ei puuduta heauskset omandamist. Heauskse omandamise mõju tugevam, kui TsÜS §-st 106 tulenev käsutuskeeld. Tingimuslikust tehingust tuleb eristada tehingut, mille kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust või heakskiidust (TsÜS §-d 111-113). Heakskiidust sõltuv tehing on oma
eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? A müüb B-le koera. Selle lepingu raames saame eristada kohustustehingut ja käsutustehingut. Kui mõlemad tehingud on tühised, mis alusel saab A oma koera tagasi? Alusetu rikastumine või vindikatsioonihagi. Soovitatav on kasutada alusetu rikastumise nõuet, sest siis ei pea tõendama omandiõigust, vaid ainult valduse üleandmist B-le. Vindikatsioonihagi puhul on see vajalik. Mida teha siis, kui käsutustehing kehtib, aga kohustustehing on tühine? Kas siis on õiguslik olukord sama? Kui käsutustehing on kehtiv, siis tähendab see seda, et B on jätkuvalt koera omanik ja A ei saa esitada vindikatsioonihagi. Siin väljendub soorituskonditsiooni tegelik tähtsus. Siin esines alusetu rikastumise nõue kõrvuti vindikatsiooninõudega. Sama olukord võib tekkida ka tasu avaliku lubamise ja asja leiu puhul. § 1044 lg 3 – kui lepingu
Üldnorm – kui kaks regulatsiooni on vastuolus, kasutatakse erinormi. §6 – õigusjärglus (subsess) – abstraktsiooni printsiip (selle kohta käivad kaasused), tava mõistus ütleb ühte ja seadus teist. Eristab asjaõiguslikku ja võlaõiguslikku tehingut. Abstraktsiooni printsiip – teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (omandiõiguslikud), kui me neid ei eristaks jõuaksime testsuguse tulemuseni Lg 1 – abikaasat ei saa pärandada Lg 3 ja lg 4 – käsutustehing puudutab asjaõigust (omandiõigus, asi) ja kohustav tehing puudutab võlaõigust (hind, tähtaeg) Ost on justkui üks tehing, aga juristi silmis on tegemist kahe tehinguga (nii võlaõigus kui ka asjaõigus) Teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (kinkimine, pärandamine) Vallasasjad: Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes b
uurilepingus kokku nendes asjades. o Kasulikud kulutused (näiteks omal tahtel asendasin vanad aknad uute ja parematega kas see oli vajalik? Kas see oli kasulik?Kes maksab nuud?) . Selliseid kulutusi ei tohiks uurnik ise teha ilma omaniku loata. o Toreduslikud kulutused on sellised kulutused, mis ei ole ei vajalikud ega ka kasulikud. 17. Ava tehingutega seotud mõisted: ühe- ja mitmepoolne tehing; kohustus- ja 7 käsutustehing; ühekülgne- ja vastastikune tehing Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik uhe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
subjektiks. 6.3 TEHINGUD Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. 46 TEHING KOHUSTUSTEHING KÄSUTUSTEHING Kohustustehing on suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. Käsutustehing annab vaid olemasolevaid õigusi ja kohustusi üle. Tehingud jagunevad: · ühepoolsed (nt pärandamine) · kahepoolsed (nt lepingud) Sisu järgi jaotatakse tehingud: · varalised (nt müük) · isiklikud (nt abielu) Tehing on tühine, kui ta on: · tühine algusest peale, st kehtivat tehingut pole sõlmitud · tühisena kirjas seaduses (nt piiratud teovõimega isikute tehingud) · näilik (nt tahetakse jätta vaid mulje tehingust)
tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale. Ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu ehk ostuhinna ja võtma asja vastu. Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. Pelga müügilepingu sõlmimisega omandi üleandmist ei toimu ja asja juriidiline kuuluvus ei muutu. Müügilepingu täitmiseks on vajalik eraldi käsutustehing, millega antakse üle omand müüdud asjale. Vallasasjade puhul kokkuleppel antakse valdus üle. Kinnisasjade puhul tehakse konkreetne asjaõiguslik leping. Klassikaliseks müügilepingu esemeks on kehaline ese ehk asi. Kuid alati ei pruugi müügilepingu esemeks olla vaid asi; müügilepingu sätteid kohaldatakse ka õiguste ja muude esemete müümisel. Mittekehalised esemed on õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks (autoriõiguse müümine)
põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku käiva seadusega. 9. Tehingu mõiste ja liigid 134. toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud jagunevad kohustus- ja käsutustehinguteks. Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip.Tehing on kohustustehing, kui see on suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. · Käsutustehing · Ühepoolne tehing · Mitmepoolne tehing · Varalined tehing · tingimuslik tehing · 10. Tahteavalduse tegemine ja tehingu tõlgendamine · Tehingu tõlgendamine on tehingu tegijate tegeliku tahte välja selgitamine. Tehingu tõlgendamisel lähtutakse eelkõige tahteavalduse tegija tegelikust tahtest. Kui isiku tegelikku tahet ei ole võimalik
Kaks üliõpilast sõlmivad lepingu, kus üks kirjutab teisele magistri töö. On kohustatud maksma raha. Töö esitatud, raha ei maksta. Kas on õigus pöörduda kohtusse eesmärgiga raha välja nõuda? Lepingu sõlmimine, kui ei ole otseselt keelatud on see lubatud. Seaduses on kirjas, et leping on seadustühine, kui see on vastuolus heade tavadega Abstraktsiooni printsiip (tuleneb TsÜS § 6 lg 3, 4.). Kui tegemist on õigusjärglusega!! , siis tuleb eristada asjaõigust ja võlaõigust. On käsutustehing (aõs tehing §– omandi üleminek) ja kohustustehing (võs tehing). Mõlemad ei pea esinema --- Teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (omandiõiguslikud), kui me neid ei eristaks jõuaksime teistsuguse tulemuseni. Miks me peame neid eristama? Omaniku vahetus puudutab kahte õigusharu. Miks on vaja abs. Printsiipi? Auto näide §8 lg4 – asjaõiguslik tehing ei sõltu võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Pärineb saksa õigusest (germaani õigus)
juhtudel muul isikul Tühine tehing Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine Kohtu poolt antud käsutuskeeldu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine Näilik tehing on tühine Tehingu tühistamine Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu või muudel seaduses sätestatud alustel, võib seaduses sätestatud korras tühistada Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui
avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omandada õigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. 3) Tehingud. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õiguslikku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehing on olulisim tsiviilõiguste ja – kohustuste tekkimise alus. Tehingud jagunevad: Kohustustehing – suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. Käsutustehing – suunatud õiguste ja kohustuste üleandmiseks. Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip, st neid käsitletakse õiguslikult kahte erineva tehinguga, kuigi käibes ei ole need sageli eristatavad. Tehinguid liigitakse ka selle järgi, mitme isiku tahteavaldused on õiguslike tagajärgede saabumiseks vajalikud: Ühepoolsed Mitmepoolsed Sisu järgi võib tehinguid jagada: Varalised – esemeks on varalised õigused
1.2. Kas käsutus millega kanti omand M-lt O-le kahjustab kasutud eelmärkega tagatud omandiõigust? (+) jah, selle käsutuse tõttu esineb nõude täitmise võimatus, sest K ei saa M-lt omandiõiguse ülekandmist nõuda. 1.2.1. Eelmärkega on tagatud sissenõutav õigus? (+) tuleneb müügilepingust, sest ostja maksis kogu ostuhinna müüjale ära. Ta peab ostu hinna ära maksma (kas on täidetud?) - AÕS 262¹ lg 1 1.2.2. Kas käsutustehing kahjustab seda õigust? (+) Saab nõuda AÕS 63 lg 5 alusel, eeldused: (-) 1. Kas K kasuks on kinnistusraamatusse kantud eelmärge? (+) - ostueesõigus on eelmärgeks. (ei, aga…) 2. Kas O kasuks on kinnistatud asjaõigus? (+) - omandiõigus on asjaõigus, järelikult O kasuks on seatud asjaõigus. Ta on omanikuna sisse kantud. 3. Vastuväidete puudumine (-) AÕS 261¹ lg 1 - ostuhinna tasumine
annaabi.ee 
