sajandi keskpaigast pärinev Uue seegi hoone Rüütli tänava lõunaosas. Peale nende tuleks mainida linna loodenurgas paiknevat 14. sajandist pärinevat Hobuveskit, 17. sajandi lõpul Vanale turule ehitatud Pakkhoonet ning arvukaid aitu, milledest võimsaim paikneb Aida tänavas ning on ehitatud 1694. aastal. All-linna keskaegsele hoonestusele on iseloomulikud kitsad tänavad ning pikad ja kitsad kinnistud , eriti vanemate ja tähtsamate tänavate ääres. Elamukruntide keskmine laius oli keskajal 8-12 m piires, olles mõnes kohas aga ainult 5 meetrit. Sügavuti aga ulatuvad nad sageli isegi kuni 100 meetrini, olles tihti elamut sisaldava peafassaadiga ühe tänava ääres, ulatudes kõrvalhoonetega samal ajal aga läbi kvartali teise tänava äärde. Tänapäeval on kaks ja enamgi sellist kinnistut mitmes kohas omavahel ühendatud ning ühise katuse ja fassaadi alla viidud...
Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver...
panna N: Preatoni juhtum ta ostis suure osa Tallinna linna kinnisvarast (enamik maju Raekoja platsi ümber), siis ta tuli sooviga Eestis oma panka luua aga Eesti Pank ei andnud talle sellist luba Ettevõtte rahandus 2 RP089 kuna Preatonil olid probleemid oma kodumaal Itaalias (lõpetamata kohtuprotsessid); siis Preatoni ähvardas müüa ära kõik oma kinnistud eesti kroonide eest (need kinnistud maksid aga nii palju, et ta võiks saada kogu eesti raha enda kätte). Siis Eesti Pank oli sunnitud talle luba anda oma panga Eestis asutamiseks (Preatoni pank). Majanduse üldine seisukord sõltub oluliselt sellest kui efektiivselt liigub rahamass investoritelt neile ettevõtetele, kes paigutavad selle juba majandustegevusse. Suur osa vabast rahast liigub ettevõtjate kätte läbi rahaasutusteni. Kapitali liikumine tekitab aga finantsvarad...
Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest ,,tagasiteenimise" korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega...
JÕHVI LINNAPARGI Jõhvi linnapark koosneb kahest erinevailmelisest osast: põhjapoolne osa on ajalooliselt olnud kunagine mõisapark ja seal kasvavad valdavalt suured põlispuud, lõunapoolne osa on looduslikult uuenenud nooremate kuni keskealiste puudega ala. Pargi allee algab Jõhvi linnapargi loodeosast ja suundub kagu-loode suunaliselt Jõhvi kesklinna. Ajalooliselt on antud allee kuulunud Jõhvi mõisa ansamblisse ja olnud ühendusteeks mõisa peahoone ja kiriku vahel ja ühtlasi suundunud suurele maanteele. Praegu on ta killustatud erinevateks osadeks. Allee võib tinglikult jagada kolmeks sektsiooniks, esimene osa algab kontserdimaja juurest parklast ja lõppeb alleed risti läbiva sõidutee juures, teine osa algab peale sõiduteed ja lõpeb alleed risti läbiva raudtee juures, kolmas osa asub teisel pool raudteed ja lõppeb Jõhvi linna keskväljakuga. Allee põhjapoolses küljes kasvavad puud ümbritsevad jalgteed, mis...
ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem. 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohu...
õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumil...
44ndatel, kui Vene väed uuesti sisse tulid, siis Saksa tühistamine tühistati uuesti 40ndate aastate maareform jäi kehtima. Ei olnud ernam juriidilist eraomandit, küll aga kasutusõigus. Talud ei saanud enam kasutada maad, mis moodustas üle 30ha, loodi väiketalusid ülejäänud maast. Kui vaadata tänast kinnistumustrit, siis need tänastes krundipiirides ei kajastu, küll aga uusmaa kinnistud (90ndate aastate omandireformist). See on koht kust kinnistud võisid alguse saada. Esimene eesmärk oli võrdsustamine ja poliitilised põhjused. Enne seda oli juba ära otsustatud, et toimub kollektiviseerimine valmistada maa ette kollektiviseerimiseks ning endine maakorraldus lõhkuda. Paar-kolm aastat taluline elu kestis ja siis läks lahti kolhooside moodustamine. Maaomandi vorm enam ei muutunud. Kolhoosid ja sovhoosid. Enne EV...
Kuid muinsuskaitsealase töö põhineb siiski rahvusvaheliselt tunnustatud strateegial, mis kehtestab järgmised nõuded: * minimaalne vahelesekkumine * plaanipärane kontroll * pidev hooldus 8 3.3 Mõningaid reegleid vanalinnas tegutsemiseks * vanalinna esmase struktuuri ja tänavarütmi moodustavad tihti 14. sajandist pärinevate piiridega kinnistud . Neid tükeldada ja meelevaldselt muuta ei tohi! * uusi hooneid võib ehitada vaid kohtadele, kus kunagi on hooned seisnud. Järgida tuleb endisaegsete hoonete mahtusid ja katusemaastikku. Uushoonestamise selgeks reguleerimiseks on riigi Muinsuskaitseinspektsiooni ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti tasandil vastu võetud dokument Tallinna vanalinna muinsuskaitseala uushoonestamise põhimõtted. * vanalinna hoove ei tohi täis ehitada ega katustada...
Otsene valdus enda käes hoidmine Kaudne valdus valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati Kinnisomand (maa) tekib kinnistusraamatukandega kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, siis on tegemist abstraktsiooni printsiibiga (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi) Kinnistusraamat register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. · Tsiviilõigussuhe Kaasus eluline situatsioon Õigussuhe õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe; õigusega reguleeritud. Õigussuhe ei ole sõprussuhe; religioonisuhe. Peame tuvastama kelle vahel on õigussuhe Kodus on omandisuhe, koolis on lepingusuhe. Õigussuhtel on kolm elementi: 1. Subjekt isikud, kes õigussuhtes osalevad; õigussuhtes osalevad subjekte nimetatakse...
Tallinna kontor 1 600 000 5 Pärnu kontor 1 500 000 4 5 KINNISVARA NOTARIAALSELT TÕESTATUD OSTU-MÜÜGILEPINGUD LIIGI JÄRGI Hoonestamata Ostu-müügilepingud kokku kinnistud Tehingute väärtus, Tehingute Tehingute arv miljonit krooni arv 1998 6918 2754 4160 1999 9171 4226 4342 2000 14674 6829 6085 2001 20433 9507 7633...
Sisenemise kontrollimiseks läheb tarvis erinevaid ehituslikke, organisatsioonilisi ja isiklikke meetmeid. Nende koostoime peaks olema reguleeritud sissepääsu kontrollikontseptsiooniga, mis määrab üldnõuded turvaala, hoone ja seadmete kaitsmiseks. Siia alla kuuluvad: - turvatsoonide piiritlemine Kaitsmist vajavate alade hulka võivad kuuluda kinnistud , hooned, serveriruumid, lisaseadmetega ruumid, arhiivid, kommunikatsiooniseadmed ja hoones kasutav tehnika. Kuna vastavate alade turvanõuded on teineteisest erinevad, võib olla mõttekas jaotada need eraldi turvatsoonidesse. - Sissepääsuõiguste andmine (vt meede M 2.6 Sissepääsuõiguste andmine) - Sissepääsu kontrollimise eest vastutava töötaja määramine Sissepääsuõiguste jagamisel üksikutele töötajatele lähtub vastav isik turvapoliitikas määratud üldpõhimõtetest....
4. Poolte kohustused 4.1. Rentnik on kohustatud: 4.1.1. kasutama Kinnistut [kasutusotstarbe kirjeldus] otstarbel; 4.1.2. lubama Rendileandjal Kinnistule takistamatult pääseda, et kontrollida Kinnistu sihipärast kasutamist ning teiste kohustuste täitmist Rentniku poolt või ohu tõrjumiseks või selle tagajärgede likvideerimiseks; 4.1.3. kasutama Kinnistud heaperemehelikult, professionaalse hoolsusega ja säilitama Kinnistu agrotehniliselt heas seisundis; 4.1.4. taluma Kinnistu suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud Kinnistu säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks; 4.1.5. teostama Kinnistu säilimiseks vajalikku hooldustöid; 4.1.6...
september 2012 Loeng seminarid (seminari algus 18:45) · "Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud." · Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee) Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega. 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Mis on moraal? Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu. Mis on õiglus? Õiglus filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.) Religiooni rikkumine toob kaasa...
a moodustati Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade katastriosakonnad, mille üheks ülesandeks seati maavalduste suuruste, struktuuri ja omandi suhete arvestamine · selleks hakati pidama spetsiaalseid katastriregistreid ehk maade põhiraamatuid · uute maaomandite massiline teke ostutalude näol tingis tekkinud kinnisvarade ja nende õigusliku seisundi üle täpse arvestuse pidamise vajaduse · kinnistud (talud) registreeriti kinnistusregistrites päritolu järgi grupeerituna, arvestades seda, kas talu oli eraldatud eramõisa talu- või mõisamaast või kroonumõisa või kroonumetsa maast · talude kruntimine ja maa ostu- müük · talude kruntimine ja müük nõudis maa mõõtmist ja hindamist, samuti oli maa tulukuse kindlaksmääramine vajalik rendimaksu põhjendamiseks. Kuna maa oli mõisniku omand,...
Kui laenusaaja ei suuda laenu tasuda, on laenuandjal ehk pandipidajal õigus tagatiseks olev kinnisvara realiseerida. Eristatakse kahte liiku hüpoteeklaenu eluasemelaen (füüsilisele isikule eluaseme soetamiseks) ja ärilise iseloomuga kinnisvara laen (büroopindade investeeringute finantseerimiseks) 6. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat on riiklik register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis 7. Kes algatab detailplaneeringu? Kohalik omavalitsus 8. Millised on kinnisvaraturu eripärad võrreldes efektiivse turuga? (nimeta 5) Kinnisvaraturg erineb tavalisest vabast turust, mille puhul turg reageerib kiiresti muutustele. Kinnisvaraturg ei ole efektiivne turg st. pakkumine ei reageeri nõudlusele kohe ning seda selgitavad alljärgnevad põhjused. Efektiivse turu näide on aktsiaturg...
Valdus on tegelik võim asja üle; enda käes hoidmine, sõltumata sellest, kas oled omanik või ei; Otsene valdus enda käes hoidmine; Kaudne valdus valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati; Kinnisomand (maa) tekib kinnistusraamatukandega. Abstraktsiooni printsiip asjaõigus ja võlaõigus. (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi) Kinnistusraamat register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. Tsiviilõigussuhe Kaasus eluline situatsioon Õigussuhe õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe; Õigussuhe ei ole sõprussuhe; religioonisuhe. Peame tuvastama kelle vahel on õigussuhe. Kodus on omandisuhe, koolis on lepingusuhe. Subjektiivsed Õigussuhtel on kolm elementi: 1.Subjekt isikud, kes õigussuhtes osalevad; õigussuhtes osalevad subjekte...
Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varag...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Heleri Milber Veod Läänemerel ja läbi Eesti sadamate Referaat õppeaines Ärilogistika Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord...........................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 1. Veod Läänemerel...........................................................4 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad...............................5 2 Eesti sadamad................................................................8 2.1 Muuga sadam....................................................................8 2.2 Paldiski lõunasadam..........................................................9 2.3 Tallinna...
Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest „tagasiteenimise” korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega...