Õigusõpetus 1.Eesti maakohtud: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus. 2. Harju maakohtu kohtupiirkond on Harju maakond. 3. Kinnistusosakond asub maakohtus. Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. 4. Registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. 5. Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 6.Halduskohtud Eestis on: Tallinna Halduskohus jaTartu Halduskohus. 7
2. Millised kohtud kuuluvad II astmesse? Ringkonnakohtud on teise astme kohtud. 3. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus esimese astme kohtu lahendi peale? Ringkonnakohtud vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 4. Millisesse kohtusse esitatakse kassatsioonikaebusi? Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. 5. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maa- ja linnakohtud 6. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohtus arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. 7. Milliseid kohtuasju lahendavad halduskohtud? Avalik-õiguslike vaidluste
Kohtusüsteemi II astmesse kuuluvad Ringkonnakohtud (Tallinna ja Tartu). 3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Kohtumenetlus algab I astme kohtutest. 4. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? I asteme kohtu peale on võimalik kaebus esitada Ringkonnakohtusse. 5. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? II astme kohtu otsuse peale on võimalik kaebus esitada Riigikohtusse. 6. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Kinnistusosakond asub Maakohtute juures. 7. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud? Maakohtud arutavad/lahendavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. 8. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad halduskohtud? Halduskohtud arutavad/lahendavad haldusasju, mis on sedusega tema pädevusse antud.
Vastus: Eesti kohtusüsteemi II astmesse kuuluvad ringkonnakohtud. 3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Vastus: Kohtumenetlus algab I astme kohtutest. 4. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Vastus: Esitada kaebuse I astme kohtu peale saab teha ringkonnakohtusse. 5. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Vastus: Esitada kaebuse II astme kohtu otsuse peale saab teha riigikohtusse. 6. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Vastus: Kinnistusosakond asub maa- ja linnakohtudes. 7. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud? Vastus: Maa- ja linnakohtud arutavad/lahendavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. 8. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad halduskohtud? Vastus: Halduskohtud arutavad/lahendavad kõiki haldusõiguserikkumise asju, mis on antud seadusega nende pädevusse. Halduskohtud arutavad/lahendavad esimese astme kohtuna haldusasju.
Kohtute seadus, vastused 1. Eesti kohtussüsteemi esimesse astmesse kuuluvad maakohtud(Harju, Viru, Tartu, Pärnu) ja halduskohtud(Tartu, Tallinn). 2. Eesti kohtussüsteemi teise astmesse kuuluvad Ringkonnakohtud(Tallinn, Tartu). 3. Kohtumenetlus algab esimesest kohtuastmest. 4. Esimese astme kohtu peale on võimalik kaebus esitada Ringkonnakohtusse. 5. Teise astme kohtu otsuse peale on võimalik esitada kaebus Riigikohtusse. 6. Kinnistusosakond asub Tartu Maakohtu juures. 7. Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil, kriminaal ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 8. Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse.
3) Prnu Maakohus; 4) Tartu Maakohus. halduskohtud 1) Tallinna Halduskohus; 2) Tartu Halduskohus. 2. Millised kohtud kuuluvad kohtussteemi II astmesse? Ringkonnakohus (Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus.) 3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Esimesest 4. Millisesse kohtusse on vimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Ringkonnakohtusse 5. Millisesse kohtusse on vimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Riigikohtusse 6. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maakohtu 7. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud? arutab tsiviil-, kriminaal- ja vrteoasju 8. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad halduskohtud? lahendatakse avalik-iguslikke vaidlusi
Korterelamu heakorratööde audit. „KÜ KIHNU 14“ Tunnus 78403:307:0160 Lähiaadress Kihnu tn 14 Asustusüksus Lasnamäe linnaosa Omavalitsus Tallinn Maakond Harju maakond Registreerimise aeg 21. aprill 1999. a. Muudatuse registreerimise aeg 24. oktoober 2014. a. Sihtotstarve 1 Elamumaa 100% Pindala 1617 m² Õuemaa 1316 m² Muu maa 301 m² Registriosa korteriomand Omandivorm Eraomand Kinnistuspiirkond / jaoskond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Pilt: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo Tegemist on üheksa kordse korterelamuga, kus on tehtud olulised renoverimis tööd. Ühistus on palgaline hooldustöötaja kelle kohustuste hulka kuuluvad: Välikoristus Sisekoristus Väiksemad remont tööd Välikoristustööde analüüs: 01.12.2018 kell 13.00-14.00 seisuga. NR. Objekti Koristussagedus Hinnang objekti nimetus ülevaatusest
maakasutusõiguste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine. (3) Katastrit peetakse ühtse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina ja kaartidena kogu Eesti territooriumi kohta. (4) Katastripidaja ülesandeks on maaregistri algdokumentide ning kaartide kättesaadavuse ja säilivuse tagamine. 4. Kuidas on seotud katastripidaja ja kohtute kinnistusosakonnad ning milles see seos seisneb? Katastripidaja ja kohtu kinnistusosakond vahetavad andmeid. Katastripidaja esitab kohtu kinnistusosakonnale kinnistatava maaüksuse katastritunnuse, sihtotstarbe, aadressi- ja piiriandmed, pindala, katastriüksuse moodustamise viisi ning katastriüksuse plaani; Kohtu kinnistusosakond esitab katastripidajale: andmed kinnistu numbri ja kinnistamise kuupäeva kohta; andmed omaniku ja/või hoonestaja kohta ja nendega seotud muudatused; andmed kinnistu ühendamise ja jagamise kohta; 5
Pärnu,Tartu ja Viru maakohus. Halduskohtud Tallinna ja Tartu halduskohtud, millel 4 kohtumaja(Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi) Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? II astesse ringkonnakohtud Tallinnas ja Tartus. III astmesse Riigikohus Tartus. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu lahendi peale? Ringkonnakohtusse Tallinnas ja Tartus. Millisesse kohtusse esitatakse kassatsioonikaebus? Riigikohtusse. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maakohuste juures. Nimeta kohtuasjade liigid, mida üldse kohtus lahendatakse? Tsiviil-, kriminaal-, väärteo-, haldus- ja põhiseaduslikkuse järelvalve. Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid. Töövaidluskomisjon, kohus.
isikute allkirjad, tehinguväärtus ja riigilõiv. § 20. Kinnistustoimik (1) Kinnistustoimikus säilitatakse kõiki kinnistu kohta käivaid dokumente. (2)Kinnistusosakond tagab kinnistustoimikus säilitatavate dokumentide vastavuse algdokumentidele. (3) Kinnistustoimik koosneb: 6) registriosa ärakirjast; 7) kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest. (4) Kinnistusosakond tagab kinnistustoimikus oleva registriosa ärakirja jamuude dokumentide vastavuse algdokumentidele. KINNISTUSRAAMATU KANDED AÕS § 62. Kanded Kinnistusraamatusse kantakse asjaõigused ja märked. Kinnistusraamatu kanne tehakse, sealhulgas muudetakse või kustutatakse, kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldus on ühepoolne avaldus, milles on väljendatud soov teha kanne kinnistusraamatusse. Kinnistamisavaldus võib sisalduda ka asjaõiguslepingus.
Kohtuseadus I astme kohtud Maakohtu esimees on valitud omast kohtust. Tema ülesanded: õiguse mõistmine, oma kohtuasutuse juhtimine, vastutab majanduslikus mõttes, teostab seaduslikku järelevalvet kohtuasjade pidamise üle, vastutada koolituse eest. Ta võib olla ametis 5 aastat ning teda saab tagasi nimetada veel üheks ametiajaks. Maakohtutes on osakonnad: · kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit. · Registriosakond peetakse äriregistrit ja laeva kinnistusraamatut · Kriminaalhooldusosakond seal töötavad kriminaalhooldusametnikud, kes teostavad järelevalvet kriminaalhoolduste aluste isikute üle. Veel töötavad seal kriminaakhooldusabilised. Kriminaalhooldus määratakse kohtu poolt isikutele, kes on: 1. Tingimisi süüdi mõistetud 2. Vanglast ennetähtaegselt vabanutele
üldisele hinnatasemele. Kas on võimalik selline kanne, et hoonestusõiguse tasu kuulub muutmisele võrdeliselt tarbijahinnaindeksi muutusele? Kas on võimalik kanne, et hoonestusõiguse tasu suurus aastas kasvab 4 %? 5. Tonile kuulus maatükk, mis oli koormatud ostueesõigusega Hanna kasuks. Erik aga sõlmis Toniga pärast kinnistusraamatuga tutvumist kinnisasja müügilepingu, kuid sellest ta Hannale ei teatanud. Kas kinnistusosakond peab sellises olukorras, kui vastav avaldus on esitatud, kandma sisse Eriku omanikuna? Kas sellisel juhul, kui Hanna soovib astuda ostja asemele, on Erikul õigus seada omandi ülekandmine sõltuvusse tema poolt tasutud ostuhinna hüvitamisest ja tema poolt vahepeal viljapuuaia rajamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks? 6. Pauli ja Liisa abielu kestel ostis Paul kinnistu ning ta kanti selle omanikuna kinnistusraamatusse. Kolm aastat hiljem, kui abikaasade suhted polnud
ja Pärnus) 39. Millised kohtud kuuluvad kohtusüsteemi II astmesse? Ringkonnakohtud (Tallinn, Tartu) 40. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Kohtumenetlus algab I kohtuastmest 41. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Ringkonnakohtusse 42. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Riigikohtusse 43. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Kinnistusosakond asub Tartu Maakohtu juures 44. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud? Maakohtud arutavad I astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. 45. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad halduskohtud? Halduskohtud arutavad I astme kohtuna haldusasju.
· Kütte liik tahke. Tegelikud tehnosüsteemid: · Elekter 220v · Linna vee- ja kanalisatsioonisüsteem, pesemisvõimalus duss ja saun. · Küttesüsteem: keskküte, elekter. · Kütte liik tahke. 3.5. Rajatised Aias asuvad järgmised rajatised; kaev, statsionaarne kiik, kamin. Lisahoonetest on veel klaaskasvuhoone ja puukuur. 4. Kinnistusraamatu andmed 8 4.1. Kinnistusregistri pealkiri Tartu Maakohtu kinnistusosakond, Tartu maakonna jaoskond, registriosa number 4.2. Kinnistu koosseis Katastritunnus, sihtotstarbena on märgitud 100% elamumaa. Asukohaks Tartumaa, .... linn, .... tn 3. Katastriüksus on moodustatud plaani ja kaardimaterjali alusel. Pindala on 1494 m². Lisatud on asendiplaan (Lisa 2). 4.3. Omanik Kinnistu ainuomanik on. 4.4. Koormatised ja kitsendused Koormatised ja kitsendused puuduvad. 4.5. Hüpoteegid Hüpoteek summas ...
järjekohtadele. Järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele. 34. Mis on kinnistusraamat ja mida sinna kantakse? Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra. Kinnistusraamatut peavad maa- ja linnakohtute kinnistusosakonnad. Kinnistusosakond peab kinnistusraamatut tema kinnistuspiirkonnas asuvate kinnistute kohta. Kinnistuspiirkond on vastava maa- või linnakohtu tööpiirkond. Justiitsministri määrusega võib kinnistuspiirkonna jaotada omakorda kinnistusjaoskondadeks, kus peetakse eraldi kinnistusraamatuid. Kui kinnistu asub mitmes kinnistuspiirkonnas, peetakse selle kohta kinnistusraamatut ainult ühes kinnistusosakonnas, mille suhtes teeb valiku omanik kinnistusregistriosa avamisel.
Hoonestusõiguse seadmine ei takista kinnisasja omanikul kinnisasja võõrandamist. Kui ostja on tedlik asja koormavate õigustest, peab müüja need kinnisasja koormavad õigused või eelmärke siiski kõrvaldama, kui ostja seda nõuab. Kande kustutamiseks on müüjal vaja hankida õigusega puudutatud isiku nõusolek ja kui müüja seda ei saa, vastutab ta ostja ees kohustuse rikkumise sätete järgi. Hoonestusõiguse kustutamisel koormatud kinnisasja registriosast suleb kinnistusosakond ametiülesande korras ka hoonestusõiguse kinnisturegistri osa. 4.1.3. Hoonestusõiguse kormatised AÕS § 255. Maksud ja koormatised Kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Maatüki omanik saab hoonestusõiguse omanikuks hoonestusõiguse omanikule tagasi langemisel. Maatüki omanikul või hoonestajal on ostueesõigus maatüki või hoonestusõiguse müügi puhul,
Õigusõpetuse I KT küsimuste vastused 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kog...
abiellumine)-, kriminaal(kuritegude menetlemine: vangistuse karistuseks 1 kuu 20 aastat.)- ja väärteoasju(lihtsamad süüteod,haldusõigusrikkumised). Kohut juhib kohtuesimees: mõistab õigust, korraldab seda samuti. Kohtusse saabunud asjad jaotatakse kohtunike vahel, kohtuesimees jaotab. Juhuslikul teel. Vastutab kohtunike ja teiste kohtu teenistujate koolituskavade täitmise üle. Maakohtud on ainukesed kohtud kus on osakonnad: 1. Kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatu.Abieluvararegister. 2. Registriosakond: äriregister 3. Maksekäsuosakond: kiirmenetluse liikidest. Kui on rahaline nõue teiselt isikult maksimaalselt 6400 eurot. 4. Rahvakohtunikud, rahvakaasistujad. Rahvakohtunikuks saada võib kandideerides. EV kodanik, eesti keelt peab oskama, teovõimeline, antud piirkonnas elanud vähemalt 5 aastat. Vanus 25-70 aastat.
20. sajandil Eesti alal tegutsenud ajaloolised institutsioonid. Eri võimude valitsemisaeg: 1. Isevalitsus Ühe isiku piiramatul võimul rajanev riigivalitsemissüsteem, absolutism, autokraatia. 2. Duumamonarhia alates 1905, kindralkuberner Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses. Sõltuvalt poliitilisest korraldusest võib kindralkuberner olla kõrgema ametiastmega kuberner või seista "tavalistest" kuberneridest kõrgemal, täites administratiivseid või ka valitsusjuhi ülesandeid. 3. Veebruari (märtsi) revolutsioon, tsaarivõimu kukutamine ja kodanlik AV, Eestis Maanõukogu 1917. aasta veebruaris alanud Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal monarhia ning võimule tuli Venemaa Ajutine Valitsus. Eesti rahvuslikud poliitikud suutsid olukorda ära kasutada ning sama aasta aprillis võideldi Eestile välja rahvuslik autonoomia. Ajutise Valitsuse otsusega ühendati Eestimaa kubermanguga ka Liiv...
hooldamine ka juba pärandaja eluajal. Pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tingimuste muutmiseks on vaja luua kahepoolsed kokkulepped. Ühepoolselt saab tingimusi muuta ainult siis, kui pärija on pahatahtlik. 40. I astme kohtud, osakonnad: I astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud. Maakohtuid on meil 4 tükki: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohtud. Need 4 kohust teenindavad oma piirkonda. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. 1. Kinnistusosakond seal peetakse kinnistusraamatut ehk peetakse arvet kõikides kinnisasjades ja ka abieluvara registrit. 2. Registriosakond e äriregister seal peetakse äriregistrit, peetakse veel MTÜ-de ja sihtasutuste registrit. Seal töötavad kohtunike abid. 3. Kriminaalhooldusosakond seal töötavad kriminaalhooldusametnikud ja nende kohustuseks on teostada järelvalvet kriminaalhooldusaluste isikute üle. Need on:
hooldamine ka juba pärandaja eluajal. Pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tingimuste muutmiseks on vaja luua kahepoolsed kokkulepped. Ühepoolselt saab tingimusi muuta ainult siis, kui pärija on pahatahtlik. 40. I astme kohtud, osakonnad: I astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud. Maakohtuid on meil 4 tükki: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohtud. Need 4 kohust teenindavad oma piirkonda. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. 1. Kinnistusosakond seal peetakse kinnistusraamatut ehk peetakse arvet kõikides kinnisasjades ja ka abieluvara registrit. 2. Registriosakond e äriregister seal peetakse äriregistrit, peetakse veel MTÜ-de ja sihtasutuste registrit. Seal töötavad kohtunike abid. 3. Kriminaalhooldusosakond seal töötavad kriminaalhooldusametnikud ja nende kohustuseks on teostada järelvalvet kriminaalhooldusaluste isikute üle. Need on:
Maakohtud- tsiviil ja kriminaalasju, halduskohtud- esimese astmena haldusasju. Teise astme moodustavad ringkonnakohtud tallinna ja tartu appelatsioonikohtud. Nad arutavad ja tsiviil, kriminaal ja haldusasju apelatsioonikohtu. Riigikohus ehk kassatsioonikohtuks vaatab läbi kassatsiooni kaebusi ja teostab põhiseaduse järelvalvet. Kriminaalkollegium, põhiseaduse järelvalvel kol, tsiviil kol ja haldus kol. Kõige kõrgem on üldkogu kuhu kuuluvad kõik riigi kohtunikud. Maakohtus on kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit, samuti registriosakond kus peetakse äriregistrit, tulundud ja mittetulundus registrit, kommertpandi registrit ja laeva kinnistusraamat ja kriminaalhooldusosakond. Karistusõigus Määrab kindlaks millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ja nende kohaldamise korra vastavatetegude toimepanekute süüdiolevate isikute suhtes. Karistusõigus on teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide
(kõige madalamasse astmesse? Maa- ja halduskohtud 39. Millised kohtud kuuluvad kohtusüsteemi II astmesse? Ringkonnakohtud 40. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Esimesest astmest 31 41. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Ringkonnakohtusse 42. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Riigikohtusse 43. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Tartu Maakohtu juures 44. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud? Tsiviil- kriminaal- ja väärteoasja. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 45. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad halduskohtud? Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse.
vastastikuse testamendi kohta antakse teavet pärast ühe abikaasa surma. Pärimisregistrist võivad teavet saada kõik isikud. Tutvumiseks on vaja esitada isikut tõestav dokument ja surmatunnistus . 38.I astme kohtud, osakonnad. I astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud. Maakohtuid on meil 4 tükki: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohtud. Need 4 kohust teenindavad oma piirkonda. Arutavad tsiviilasju, kriminaalasju, väärteoasju. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. Haldusasju arutavad. Kinnistusosakond – seal peetakse kinnistusraamatut ehk peetakse arvet kõikides kinnisasjades ja ka abieluvara registrit. Registriosakond e äriregister – seal peetakse äriregistrit, peetakse veel MTÜ-de ja sihtasutuste registrit. Seal töötavad kohtunike abid. Kriminaalhooldusosakond – seal töötavad kriminaalhooldusametnikud ja nende kohustuseks on teostada järelvalvet kriminaalhooldusaluste isikute üle. Need on: 1)enne
Reet Nurmla- Kr 1A- 021 6 x seminari, muidu loengud aprilli lõpuni. Arvestus- maikuu esimene pool (kontrolltööna) 1. töölepingu seadus (töö- ja puhkeaeg, töösuhte lõpetamine) 2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009. Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on see, et tööandja peab kindlustama töötajale vastavad tingimused ja andma töövahendid. Tööandja on töösuhtes tugevam pool, tema kontrollib ja juhib töötajat. Töötaja peab alluma töösuhtes tööandjale....
1) mõistab kohut ja peab kohtuistungit 2) juhib oma kohtus õiguse mõistmist ja kohtu tööd 3) peab seaduslikku järelvalvet kohtuasjade üle 4) vastutab kohtunike koolituse eest 5) kohtu eelarve kooskõlastamine ja kinnitamine Igas maakonnas on kohtumaja, juhib kohtumaja juht, kes kõik alluvad maakohtu esimehele. Maakohtud on ainukesed kohtud, kellel on oma osakonnad: 1) kinnistusosakond kinnistusraamat, abieluvararegister (siin töötavad kohtuniku abid) 2) registriosakond peetakse äriregistrit (töötavad kohtuniku abid) 23 3) kriminaalhooldusosakond ametnikud peavad järelvalvet kriminaalhooldusaluste üle Kriminaalhooldusalused on: a
kõiki kohtuniku õigusi, nende osalemine on kohustuslik kõigi esimese astme kriminaalkuritegude menetlemise korral. Kuritegelikku ühendusse kuulumise, selle organiseerimise, sellesse liikmete värbamise, sellise ühenduse või selle osa juhtimisega seonduvaid asju arutab kohus kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus. Lisaks õigusemõistmisele on seadusega maakohtutele pandud ka mitmeid täidesaatva riigivõimu funktsioone. Nii peab maakohtu koosseisus olev kinnistusosakond kinnistusraamatut. Maakohtutes asuvad ka registriosakonnad, mis peavad äriregistrit maa- ja linnakohtu tööpiirkonnas asuvate ettevõtjate kohta ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit maakohtu tööpiirkonnas asuvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta. Kannete tegemise nendesse registritesse otsustab maakohtu esimees või tema määratud kohtunik. Maakohtutes asuvad ka kriminaalhooldusosakonnad (kriminaalhoolduse käigus valvab kriminaalhooldaja, et
1) mõistab kohut ja peab kohtuistungit 2) juhib oma kohtus õiguse mõistmist ja kohtu tööd 3) peab seaduslikku järelvalvet kohtuasjade üle 4) vastutab kohtunike koolituse eest 5) kohtu eelarve kooskõlastamine ja kinnitamine Igas maakonnas on kohtumaja, juhib kohtumaja juht, kes kõik alluvad maakohtu esimehele. Maakohtud on ainukesed kohtud, kellel on oma osakonnad: 1) kinnistusosakond kinnistusraamat, abieluvararegister (siin töötavad kohtuniku abid) 2) registriosakond peetakse äriregistrit (töötavad kohtuniku abid) 3) kriminaalhooldusosakond ametnikud peavad järelvalvet kriminaalhooldusaluste üle Kriminaalhooldusalused on: a. isikud, kes kohtu poolt tingimisi karistatud
kõiki kohtuniku õigusi, nende osalemine on kohustuslik kõigi esimese astme kriminaalkuritegude menetlemise korral. Kuritegelikku ühendusse kuulumise, selle organiseerimise, sellesse liikmete värbamise, sellise ühenduse või selle osa juhtimisega seonduvaid asju arutab kohus kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus. Lisaks õigusemõistmisele on seadusega maakohtutele pandud ka mitmeid täidesaatva riigivõimu funktsioone. Nii peab maakohtu koosseisus olev kinnistusosakond kinnistusraamatut. Maakohtutes asuvad ka registriosakonnad, mis peavad äriregistrit maa- ja linnakohtu tööpiirkonnas asuvate ettevõtjate kohta ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit maakohtu tööpiirkonnas asuvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta. Kannete tegemise nendesse registritesse otsustab maakohtu esimees või tema määratud kohtunik. Maakohtutes asuvad ka kriminaalhooldusosakonnad (kriminaalhoolduse käigus valvab kriminaalhooldaja, et
läbiviivate isikute allkirjad, tehinguväärtus ja riigilõiv. § 20. Kinnistustoimik (1) Kinnistustoimikus säilitatakse kõiki kinnistu kohta käivaid dokumente. (2)Kinnistusosakond tagab kinnistustoimikus säilitatavate dokumentide vastavuse algdokumentidele. (3) Kinnistustoimik koosneb: 6) registriosa ärakirjast; 7) kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest. (4) Kinnistusosakond tagab kinnistustoimikus oleva registriosa ärakirja jamuude dokumentide vastavuse algdokumentidele. KINNISTUSRAAMATU KANDED AÕS § 62. Kanded Kinnistusraamatusse kantakse asjaõigused ja märked. Kinnistusraamatu kanne tehakse, sealhulgas muudetakse või kustutatakse, kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldus on ühepoolne avaldus, milles on väljendatud soov teha kanne kinnistusraamatusse. Kinnistamisavaldus võib sisalduda ka
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
PS §§ 148, 149 KS 2., 3., 4. ptk Maa- ja linnakohtud on üldasjade kohtud. Arutavad tsiviil- ja kriminaalasju. II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2 · Harju maakohus · Viru maakohus · Pärnu maakohus · Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus · Tallinna · Tartu 48 III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk · Tallinna (28) · Tartu (10) · Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 · Tsiviilkolleegium
PS §§ 148, 149 KS 2., 3., 4. ptk Maa- ja linnakohtud on üldasjade kohtud. Arutavad tsiviil- ja kriminaalasju. II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2 · Harju maakohus · Viru maakohus · Pärnu maakohus · Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus · Tallinna · Tartu 50 III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk · Tallinna (28) · Tartu (10) · Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 · Tsiviilkolleegium
Maakohtud- tsiviil ja kriminaalasju, halduskohtud- esimese astmena haldusasju. Teise astme moodustavad ringkonnakohtud tallinna ja tartu appelatsioonikohtud. Nad arutavad ja tsiviil, kriminaal ja haldusasju apelatsioonikohtu. Riigikohus ehk kassatsioonikohtuks vaatab läbi kassatsiooni kaebusi ja teostab põhiseaduse järelvalvet. Kriminaalkollegium, põhiseaduse järelvalvel kol, tsiviil kol ja haldus kol. Kõige kõrgem on üldkogu kuhu kuuluvad kõik riigi kohtunikud. Maakohtus on kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit, samuti registriosakond kus peetakse äriregistrit, tulundud ja mittetulundus registrit, kommertpandi registrit ja laeva kinnistusraamat ja kriminaalhooldusosakond. Karistusõigus Määrab kindlaks millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ja nende kohaldamise korra vastavatetegude toimepanekute süüdiolevate isikute suhtes. Karistusõigus on teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide
I Sätestus PS §§ 148, 149 KS 2., 3., 4. ptk Maa- ja linnakohtud on üldasjade kohtud. Arutavad tsiviil- ja kriminaalasju. II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2 Harju maakohus Viru maakohus Pärnu maakohus Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus Tallinna Tartu III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk Tallinna (28) Tartu (10) Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 Tsiviilkolleegium Kriminaalkolleegium Halduskolleegium
● Viru maakohus ● Pärnu maakohus ● Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. – Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 ● Kinnistusosakond – peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit ● registriosakond ● kriminaalhooldusosakond – valvab kriminaal.... 2. halduskohus ● Tallinna
· Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. · Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. · Kinnistusraamatuga seonduvat reguleerib AÕS-i ptk 2 ning kinnistusraamatuseadus, õigusteoorias räägitakse kinnistusraamatuõigusest. · Kinnistusraamatut peavad maakohtute kinnistusosakonnad selleks, et: - fikseerida, kellele kinnisasi kuulub, - millised on teiste isikute piiratud kinnisasjaõigused, mis seda kinnisasja koormavad. · Kinnistusosakond peab kinnistusraamatut tema teeninduspiirkonnas asuvate kinnistute kohta. · Piiratud asjaõigused · Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena käsitletav servituut · Servituudi eesmärk: ühitada ja sobitada kokku naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. · Servituut võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. · Servituudid liigitatakse: reaalservituutideks isiklikeks servituutideks. 80. Pärimisõiguse reguleerimisala
- Riigikohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist Kohtunike ametissenimetamine §150 Kolmeastmeline kohtusüsteem koosneb (§148+149): - Maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest (4 maakohust: Harju, Viru, Pärnu ja Tartu maakohus; ühes piirkonnas võib olla mitu kohtumaja, nt Tartu maakohtul: Tartus, Jõgeval, Põlvas jne) Maakohtud ei mõista ainult õigust, vaid omavad ka avaliku registri funktsiooni (olemas kinnistusosakond (eraelu) kinnistusraamat ja abieluvararegister; registriosakond (äritegevus, ühinemistegevus) äriregister, MTÜ & SA register, laeva kinnistusraamat) Halduskohtud tegelevad haldusasjadega (Tallinna ja Tartu halduskohtud) - Ringkonnakohtutest (vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid) (Tallinna ja Tartu ringkonnakohus; ringkonnakohtunikke Tallinnas 29, Tartus 14)
Harju Tartu Pärnu Viru (asub Jõhvis) b) halduskohus neid on 2 Tartu Tallinn Maakohtud lahendavad: 1) tsiviilasju 2) kriminaalasju 3) väärteoasju Maakohtud on ainukesed kohtud, kellel on oma osakonnad: 1) kinnistusosakond kinnistusraamat, abieluvararegister (siin töötavad kohtuniku abid) 2) registriosakond peetakse äriregistrit (töötavad kohtuniku abid) 3) kriminaalhooldusosakond ametnikud peavad järelvalvet kriminaalhooldusaluste üle II astme kohtud 2. astme kohus 57 Ringkonnakohtud neid on 3 Tallinn
I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mida konkreetne ...
(riigikohtunike) ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud järelvalvet ja täidab muid seadusest ja kohtutule seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Riigikohtu esimehe võib Riigikogu vabastada ametist tema enda soovil (Vabariigi Presidendi ettepanekul) või kui ta haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest on kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid. Maakohtus on kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit, samuti registriosakond, kus peetakse äriregistrit, MTÜ-de ja SA-te registrit, kommertspandi registrit ja laevakinnistusraamatut, ja samuti kriminaalhooldusosakond, kus töötavad kriminaalhooldusametnikud. Eesti kohtukorraldus 1. Milline on kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Maakohtud - arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas. Halduskohtud - arutavad esimese astme kohtuna haldusasju.
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasut...
puudumine ei mõjuta kinnisasja jagamisele suunatud omaniku tahteavalduse või kaasomanike kokkuleppe kehtivust, kuid takistab kinnistusraamatu kannete tegemist. 13. Lisaks materiaalõiguslikele eeldustele kinnisasja jagamiseks, on kinnisasja jagamise kehtivuseks vajalik kande tegemine kinnistusraamatusse. Kinnisasja jagamisel tuleb järgida ka avalik-õiguslikke (eelkõige maakorralduslikke) nõudeid. Kui kinnisasja jagamisel soovitakse eraldatud osast moodustada uus kinnistu, avab kinnistusosakond KRS § 53 lg 1 järgi uue registriosa. Kande tegemise aluseks kinnistusraamatusse on AÕS § 621 lg 1 esimese lause järgi kinnistamisavaldus. Seega tuleb hagejatel kinnisasja jagamiseks esitada avaldus kinnistusosakonnale, milleks ei ole vaja kolmandate isikute, sh hüpoteegipidaja nõusolekut. 14. Piiratud asjaõigusega koormatud kinnisasja jagamisel jäetakse KRS § 55 lg 1 järgi vastav kanne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
