§25.(2) TSÜS 13. Kuidas toimub tsiviilõiguse rakendamine? Käesolev seadus jõustub selle rakendamise seaduses sätestatud ajast. §170 TSÜS 14. Tsiviilõiguse esemed on ... asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. §48 TSÜS 15. Mis on esindusõigus ja nimetage erinevad esindusõiguse liigid. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. §117.(1) TSÜS Volitus ja seadusjärgne esindusõigus §117.(2) TSÜS 16. Subjektiivne tsiviilõigus on ... juriidiliselt tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist 17. Päraldis on ... Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. §57.(1) TSÜS 18. Mis on eksimus? Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. §92.(1) TSÜS 19
pärija isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart); sugulust, abielu vms tõendavad dokumendid (seadusjärgsel või sundosa pärimisel); testament (kui see pärijal olemas); muud dokumendid, mis on vajalikud pärimisõiguse tõendamiseks; andmed pärandajale kuulunud vara ja teiste võimalike pärijate kohta.7 1.3 Pärimise alused Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi).8 1.3.1 Seadusjärgne pärimine Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi
Soome rahvastik Soome rahvastikust on suurem osa vanemapoolsed või pensioni eelikud, kes jäävad pensionile. Kohe järgneb tööealised ning kõige vähem on sünde, nimelt on Soomes ühe naise kohta 1,75 last. Enamikel emadel on sünnitades vanus 25-29 ja 30-34 aastat. Sellest on näha, et lapsevanemad on pigem nooremapoolsed kui vanad. Soome seadusjärgne pensionisüsteem koosneb tööpensionist ja rahva pensionist. Tööpension koguneb palgatööst ja ettevõtlus tegevusest ning rahvapension, mis tagab miinimumkaitse. Soome hakkab sellest aastast peale tõstma pensionile jäämise vanusepiiri. Tõsta seda kuni 65 aasta ja 6 kuuni, igal aastal tõstetakse vanusepiirangut 3 kuu võrra. Tõstetakse seda sellepärast, et Soome rahvastiku arvatav vanusepiir on tõusnud. Kasutatud allikad: 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Soome 2
Pärimiskõlbmatuks tunnistamise hagemine: Vaidluse korral võib kohus tunnistada isiku pärimiskõlbmatuks huvitatud isiku nõudel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg on kuus kuud pärimiskõlbmatuse põhjustest teada saamisest, kuid mitte pikem kui 10 aastat pärandi avanemise päevast.Seadusjärgsed pärijad Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. Käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik. Sugulased seadusjärgsete pärijatena: Sugulased pärivad kolmes järjekorras. Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad Esimese järjekorra seadus: järgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja alaneja sugulane, ei päri selle sugulase alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses tema kaudu.
1. Kas testament on leping? Jah ____ Ei ____ Milline tehing on leping? 2. Kas üks isik saab samaaegselt osaleda mitmes õigussuhtes? Selgitage lühidalt (näide). 3. Millel tugineb tehingu kehtivus? 4. Mida tähendab tehingu vormivabadus? 5. Mis vahe on eksimusel ja pettusel tehingu tühistamise seisukohast? Palun lühikest, arusaadavat selgitust! 6. Kas iga tehingut saab tühistada põhjusel, et minu tahe mõne aja möödudes muutub? Jah __ Ei __ 7. OÜ juhatus on äriühingu: a) seadusjärgne ____ b) tehinguline eindus ____ OÜ müügijuht esindab OÜ-d: a) seaduse alusel ____ b) tehingulisel alusel ____ 8. Mis on volitus? Kas volikiri võib olla ka suuline? Jah ____ Ei ___ 9. Tähtaeg (palun lahendage kaasus, varustage oma seisukoht viitega seadusesätte(te)le): Mis päevaks (st. nimetage kuupäev) peab tööandja esitama töötukassale avalduse töötaja (staazi koondamise päevaks üle 7 aasta) koondamishüvituse saamiseks, kui viimane tööpäev oli 24.05.2010
· Raha maksmise kohustus · Tasumisega viivitus ehk maksmise tähtaeg möödunud (rahaline kohustus muutunud sissenõutavaks) · Arvestada saab alates sissenõutavaks muutumisest kuni raha kättesaamiseni NB! Intressilt viivist nõuda ei saa (VÕS § 113 lõige 6). Vastupidine kokkulepe tühine (VÕS § 113 lõige 7). 14 Mis on viivise määr? Lepingujärgne viivis lepingus kokku lepitud viivise määr Seadusjärgne viivis seaduses ettenähtud viivise määr 15 Seadusjärgse viivise määr VÕS § 113 lõige 1, 2. lause: Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 94 lõige 1: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on
Tsiviilõiguse mõiste ja printsiibid Tsiviilõigus-õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele Dispositiivsed normid-annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises Imperatiivsed normid-määravad rangelt osapoolte vastastikuse käitumise Tsiviilõiguste printsiibid: tsiviilõigussuhete osaliste võrsuse printsiip, rikutud õiguste taastamise printsiip, omandi kaitse printsiip, lepinguvabaduse printsiip, tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip, tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip Hea usu põhimõte-õiguse teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus, teostamine seaduslik, eesmärgiks ei tohi olla kedagi kahjustada Mõistlikuse põhimõte-tagada lepinguliste suhete majanduslik efekti...
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED SÕNAD 1. ius publicum avalik õigus 2. ius civile tsiviilõigus, Rooma linnas kehtiv õigus 3. legitimatio seadustamine 4. lex seadus 5. ius gentium rahvaste õigus 6. ius naturale loomuõigus 7. ius privatum eraõigus 8. ius honorarium magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum 12. tahvli seadused 10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja 16. testamentum testament 17. successio õigusjärglus 18. obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 19. obligationes quasi ex delicto nagu deliktist tulenevad obligatsioonid 20. culpa süü; hooletus 21. contractus leping 22. contractus unilaterales ühekülgsed lepingud 23
tema kaduma jäämisest Sõjategevus või loodusõnnetus – 2a. jooksul sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemisest ei ole tema elusoleku kohta andmeid Näited: 1.) 2015.a. teatati 3880 korral isikute kadumisest, surnuna leiti 39 teadmata kadunud isikut, teadmata kadunuks jäi 45 isikut 2.) 16- aastast tüdrukut on politsei otsinud 61 korral 3.) 2016.a. teadmata kadunuks jäi 48 isikut PÄRIMISE ALUSED Seadus – (Seadusjärgne pärimine) Pärandaja viimse tahte avaldamine, kas: Testament või Pärimisleping (kahepoolne otsustamine) Juriidiliselt on kõige tähtsamad on testament ja pärimisleping. Seaduse järgi asjad, mis ei ole märgitud testamendis pärib surnud isiku perekonna liikmed. PÄRIMISE SEADUSE JÄRGI Ei ole testamenti või pärimislepingut Pärijateks on abikaasa ja sugulased Sugulased pärivad kolmes järjekorras: 1. Järjekord – alanejad sugulased (lapsed)
..................6 2.3.JVIC...........................................................................................6 2.3.1.Aruanded..................................................................................................6 3.Informatioon........................................................................7 2 1. Maksu- ja tolliamet. Maksu- ja Tolliameti seadusjärgne roll ühiskonnas on tõhus ja täpne maksude haldamine, ettevõtluse hõlbustamine ning ühiskonna ja majanduse kaitsmine. 3 2. IT-süüstemid. 2.1.Complex. Mis on Complex? Complex on tasuta kättesaadav veebipõhine tollideklaratsioonide töötlemise süsteem, mille loomisel on lähtutud Euroopa Komisjoni e-tolli visioonist ja mitmeaastasest strateegilisest plaanist MASP, mille
2. Pärmisest tulenevad seadused · Pärimisele kohakldatakse pärandi abanemise ajal kehtinud seadust, kui prakendussätetest ei tulene teisiti. · Eesti pärimisõigus tunnistab seeaga kolme pärimise alust ehk pärimise liiki · Seadust e. pärimist seaduse järgi · Testament e. pärimist testamendi järgi. Testamenti võib teha alates 15-eluaastast. · Pärimisleping e. pärimist lepingu järgi 3. Seadusjärgne pärimine · Seadusjärgseks pärimiseks nimetatakse surnud isikule kuulunud vara üleminekut pärimisseaduses nimetatud isikule (õigusjärgsele) pärimisseadusega määratud tingimustel, see tähendab, kus pärijate ring ja nende pärima kutsumisde järjekord määratakse kindlast vastavalt antud ühiskonnas valitsevate arusaamadele ja põhimüõtele, puudub pärandaja enda tahe. · Seadusjärgse pärimise eeldused: a) kui pärandaja ei ole jäetud kehtivat testamenti
koda, kohalik omavalitsuste üksused e vallad ja linnad, mida on kokku 215. 2.eraõiguslikud juriidilised isikud (on loodud era huvides ja tema liigi kohta käiva seaduse alusel). AS, OÜ, TÜ, UÜ. Sihtasutus- sihtasutuse looja eraldab rahalised vahendid, milltoetatakse miski eesmärgi saavutamist. 3.õigussuhte subjekt võib olla asi, teenus ehk mittevaralised õigused Tehingud – tehing, õiguslik tagajärg Tahteavaldus – üldsusele suunatud Esindus õigus jaguneb kaheks. 1. seadusjärgne (laps ja vanem, eeskostjad, juhatuse liikmed, prokurist); 2. tegingust tuleneb (volitus suuliselt,kirjalikult(lihtkirjalikult,notariaalselt), volikiri,tähtajatu- tähtajaline, edasivolitamis õigusega või õiguseta). Leping- tehing 1) Lepingu avalduse põhimõte- sinu enda vabadus, kas sa teed selle lepingu või ei; 2) Kui oleme kokku leppinud, siis täidame kokkulepitud tingimusi; 3) Hea usu põhimõte; 4) Mõistlikuse põhimõte
16.Pärimine seaduse järgi: Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. (2) Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. Seadusjärgsed pärijad: (1) Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. (2) Käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik. Sugulased seadusjärgsete pärijatena : (1) Sugulased pärivad kolmes järjekorras. (2) Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. (3) Kolmanda järjekorra pärijad pärivad, kui esimese ja teise järjekorra pärijaid ei ole. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad: (1) Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased
subjekti lõppemise e. surmaga (pärandi avanemisega). pärija kutsutakse samaaegselt pärimisele ka seaduse järgi. Surnud isiku õigusjärglased (pärija, annakusaaja) määratakse kindlaks kas pärimisseaduse alusel Pärimiseks testamendi järgi nimetatakse surnud isikule kuulunud vara üleminekut pärandaja enda (seadusjärgne pärimine) või pärandaja enda tahte alusel, mis on avaldatud testamendis poolt oma eluajal tehtud ühepoolse tahteavalduses e. testamendis nimetatud õigusjärglas(t)ele ja (testamendijärgne pärimine) või pärimislepingus (pärimislepingujärgne pärimine) (PärS § 9 lg 1). testamendis määratud tingimustel.
või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest).“(Veidebaum 2014). Kui lepingus pole viivisemäära sätestatud, siis saab nõuda viivist seaduse alusel. Vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale alates 1. jaanuarist 2015 Võlaõigusseaduses loetakse viivisemääraks §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega on seadusjärgne viivisemäär aastas 8,05% ehk 0,02% päevas (Creditreform 2015). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.
Asjaõiguseks on omandiõigus ning piiratud asjaõigused, milleks on servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Lisaks võib seaduses eelnevalt nimetatule sätestada ka muid asjaõigusi. Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seejuures juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Eraõiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta kinnisasja omaniku ja õigustatud isiku kokkuleppega. Kokkulepe kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, eelkõige servituudina. Avalik-õiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta või lõpetada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kitsenduste muutmine või lõpetamine kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Kohtuotsuse
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Testament ja selle liigid Tartu 2009 Testament ja selle liigid 1 jaanuaril 1997 jõustunud pärimisseadus (avaldatud RT I 1996, 38, 752) sätestab pärimise korra, st kuidas isiku (pärandaja) surma korral läheb tema vara (pärand) üle teisele isikule (pärijale). Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimis-lepingus (pärimine pärimislepingu järgi). Alljärgnevalt on käsitletud pärimist testamendi järgi, eriti testamendi liike. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31. detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi
esindusõigus. (2) Esindaja kaudu ei või teha tehingut, mis seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb teha isiklikult (n tööleping, abielu). (3) Käesolev peatukk ei reguleeri esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Juriidiline isik - Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu Füüsiline isik - Esinduse liigid (Esinduse aluseks võib olla seadus või tehing) 1. Seadusjärgne (vanemad, eest kostja) 2. Tehingust tulenev (keegi on palgatud). Esindaja: 1) teovõimeline 2) omab volitust 3) kui füüsiline isik, siis peab olema volikiri kinnitatud notariaalselt. Kui üks isik teise eest ja teise nimel tegutseb, on tegemist juriidilises mõttes esindussuhtega. Esindaja on kohustatud tehingu järgi saadut esindatavale üle andma. Tehingust tuleneva esinduse korral määrab esindaja volitused esindatav. Esindajaks võib olla teovõimeline füüsiline isik
täisealiste isikute isiklikke ja varalisi õigusi ning huve. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle tegevusest sõltub suures ulatuses eestkostetava olukord (oma piiratud teovõime tõttu ei ole eestkostetaval reeglina võimalik ise enda huvide eest välja astuda). Sellest tulenevalt on oluline ka tõhusa järelevalve toimimine eestkostja tegevuse üle. Eestkoste erinevad vormid - eestkoste alaealise üle seadusjärgne kohtu seatud - eestkoste täisealise üle (seadusjärgne) kohtu seatud - erieestkoste kohtu seatud Järelevalve teostamine väljendub põhiliselt kaht liiki tegevuses: -Eestkostjale teatud tehingute tegemiseks nõusoleku andmine: seadus loetleb tehingud, mida eestkostja ei või eestkostetava varaga teha ilma selleks eestkosteasutuselt eelnevat nõusolekut
Esindusõigus Juriidilist isikut esindab seadusjärgne esindaja või volitatud isik. Volitatud isikule juriidilise isiku esindamiseks välja antud volikiri (mille on allkirjastanud seadusjärgne esindaja) võib olla nii kirjalikus- kui notariaalses vormis. ja seda on võimalik esitada nii EMT ja Elioni esindustes, anda üle kliendihaldurile või saata digiallkirjastatult e-posti teel. Lisaks on võimalik volitus mugavalt ja kiiresti vormistada Iseteeninduses, valides volituse andmisel, mis liiki toiminguteks esindajale õigus antakse. Kui on soov anda volitus juriidilise isiku esindamiseks ja tehingute tegemiseks ka EMT teenuste osas, palume pöörduda oma kliendihalduri poole.
ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda või teha midagi kolmanda isiku kasuks (algselt õiguslikult mittesiduv, hiljem siduv; ius commune's sageli korraldus lubada isikul kasutada mingit maatükki) testis tunnistaja
2. Äramuutva tingimusega tehing- tehinguga kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste lõppemine seati sõltuvusse asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas ta saabu v ei. Kolmandate isikute vahendusel toimuv suhtlemine- esindus. Esindusõigus- õiguste kogum, mille alusel võib esindaja teha esindatava nimel kehtivaid tehinguid. Esindajaks võib olla: 1. Teovõimeline 2. Tehingujärgse esindusõiguse puhul piiratud teovõimega füs isik 3. Jur isik. Jagunevad: 1. Seadusjärgne esindus: seadusest tulenev ehk kohustuslik esindus, esindatav ei osale esindaja isiku, tema esinduse sisu ega kehtivuse aja määramisel 2. Tehingust tulenev esindus- (volitus) esindatav määrab kes teda esindab, mis küsimustes ja kui kaua. Volitus- tehingust tulenev esindus. Volikiri- esindatava poolt esindajale antud kirjalik dokument, mis väljendab esindaja volitust. Liigid: 1. Üksikvolitus- konkreetsele tehingule
tehingu kehtetuse selle tegemisest alates. Tühistatav on tehing, mille sõlmimisel esines õiguslik viga, kuid vea sallimine või selle kõrvaldamine on jäetud tehingu poolte eneste otsustada. Leping kehtib, kui pool tühistamise õigust ei kasuta. Tühistatavad on tehingud, mis on tehtud: Eksimuse mõjul , Pettuse mõjul , Ähvarduse või vägivalla mõjul 13. Esindamine. Esinduse liigid. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esinduse aluseks on seadus seadusjärgne Esinduse aluseks on tehing tehingust tulenev esindus Esindaja võib olla: teovõimeline füüsiline isik või juriidiline isik kui see ei ole vastuolus tema õigusvõimega. 14. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) ja millises vormis võib lepingut sõlmida (VÕS §11) . Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse
See on heade kommete või avaliku korraga vastuolus, seadusega vastuolus, kasutuskeeldu rikkuv tehing, näilik tehing. Tehingu vorm võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud kohustusöikku vormi (suuline, kirjalik, elektrooniline vorm) Ühepoolne tehing- vaja ühe isiku tahtevaldust (testament) 10. Esindamine. Esinduse liigid. V: Tehingu võib teha ka esindaja kaudu, kus esindaja tegutseb esindatava nimel. Esinduse liigid; -tehinguga(volitus). tuleneb seadusest(seadusjärgne esindusõigus). 11. Mis on leping. Lepingu vormi nõuded (§11) V; Leping on mitmepoolne tehing. On tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingu pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. V: Lepingu vormi nõuded; võib sõlmida mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud kohustuslikku vormi (suuline, kirjalik, elektrooniline vorm) 12
Omanikujärelevalve Ehituse omanikujärelevalve tegija (edaspidi Omanikujärelevalve) on juriidilisest või füüsilisest isikust Lepingu pool, kes teostab ning kellel on seadusejärgne õigus osutada Lepingu objektiks olevaid teenuseid. Omanikujärelevalvet võib esindada tema seaduse või lepingujärgne esindaja. Ehitaja Ehitaja on juriidiline või füüsiline isik, kellega Tellija on sõlminud kokkuleppe ehitise ehitamiseks ning kellel on seadusjärgne õigus ehitada. Projekteerija Projekteerija on juriidiline või füüsiline isik, kellel on seadusjärgne õigus projekteerida ja kes Tellijaga sõlmitud kokkuleppe alusel koostab ehitusprojekti vastavalt lähteandmetele ja kokkulepitud mahule. Pool ja Pooled Pooleks on Tellija või Omanikujärelevalve sõltuvalt kontekstist, kui isiku kindlaksmääramine vastavas olukorras ei ole vajalik või määratud isikuks võivad
V: Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi: 1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; 2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi. 231. Kuidas saavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik seadusjärgseks pärijaks? V: Pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on avanenud välisriigis ja pärimisele kohaldatakse Eesti õigust, on käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud pärijate puudumisel seadusjärgne pärija Eesti Vabariik. 232. Kuidas toimub pärimine pärija viimase tahte järgi? V: Toimub viimase tahte ehk testamendi järgi. 233. Mis on annak ja selle ese? V: Annak on pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab
H 7, lk 82 In idici (dat. s.) kohtus Extr rgnum (nom. s.) väljaspool riiki/võimu/valitsust Ab intestt (dat. s.) testamenti tegemata jätnud isiku poolt; seadusjärgne pärimine Pr patri (nom. s.) isamaa eest Ex dlict (abl. s.) süüteost/õigusrikkumisest Sine caus (abl. s.) põhjuseta/kohtuasjata Contr imperium (acc=nom s.) võimu vastu Ad arbitrum (acc=nom s.) kuni (kohtu)otsuseni Pr re (dat. s.) süüdlase kasuks Apud amcum (acc. s.) sõbra juures Sine pecni (abl. s.) (ilma) rahata Cum filis (abl. pl.) koos lastega D fact (dat. s.) faktiliselt, faktide põhjal Obligti (nom. s.) ex contract (abl. s
Poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Esindusõigus Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärne esindusõigus). Esindusõiguse lõppemise alused Seadusjärgne esindusõigus lõpeb seadusega ettenähtud alustel ja korras. Volitus lõpeb, kui: 1. Esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud 2. Tehingu tegemine, milleks volitus oli antud, on muutunud võimatuks 3. Volituse tähtaeg möödub 4. Saabub äramuutev tingimus, millega on seotud volituse lõppemine 5. Esindatav võtab volituse tagasi 6. Esindaja loobub volitusest 7. See tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust
E edasi kaebama обжаловать Eestisse lähetatud Закон об условиях труда töötajate töötingimuste работников, командированных в seadus Эстонию ennetusmeetmed превентивные меры ennetustegevus превентивная деятельность eriosa особая часть esindaja, seadusjärgne представитель, представительство esindus по закону esmaabivahendid средства первой помощи esmajuhendamine первичный инструктаж ettekirjutus предписание F füsioloogilised физиологические фактоы опасности ohutegurid füüsikalised ohutegurid физические фактоы опасности
3. Järjekorra pärijad: pärandaja vanavanemad ning nende alanejad sugulased st pärandaja onud, tädid jne Abielus pärandaja puhul tuleb kindlaks teha abikaasade varalised suhted Kui puudub abieluvaraleping, läheb pärandamisele pärandaja lahusvara (st mis pole abikaasade ühisomandis) ja tema osa ühisvarast (tavaliselt pool) Vabaabielus olnud isikud pärida ei saa Pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus 8.3. Pärimine pärandaja viimse tahte kohaselt Viimne tahe sõnastatakse testamendis või pärimislepingus Testeerimisvabadus – pärandaja õigus määrata kellele, kis tingimusel ja ulatuses läheb tema vara pärast surma Sundosa – pärandaja ei saa pärandita jätta oma töövõimetuid lapsi, vanemaid, abikaasat Sundosa on ½ sellest, muida oleks sedusjörgselt pärinud
interdikt: - valduse taotlemine (tagasi) - olemasoleva valduse kaitse (võõra ründe vastu) - valduse tagastamine Omand: 1) õigus asja vallata 2) õigus asja kasutada 3) õigus asja käsutada jus dispondendi (õigus asja käsutada) nudum jus (paljas õigus) - omandiõigus ilma käsutusõiguseta Omandamised mancipatio () - pidulik sündmus Roomas, tehing võõrandaja ja omandaja vahel notari (liberpens e. kaalumees) juuresolekul in jure cessio (seadusjärgne üleandmine) traditio (tava) occupatio (asja hõlmamine eesmärgiga teda endale hoida) res nullius (mitte kellegi asi) res derelicta (omaniku poolt hüljatud) - kaotatud asi vs hüljatud asi: kaotatud asi pole omaniku poolt tahtlikult hüljatud occupatio bellica (sõjasaak) thesaurus (peitvara) usucapio (igamine) - saab omanikuks siis, kui on pikalt asja vallanud. eesmärk stabiliseerida õigussuhteid specificatio (ümbertegemine) originaarne/algne omandamine (erinevad viisid)
seega võib pärijaks olla ka vaimseks ebaküps isik. Alaealise nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja, kellel on alaealise nimel pärandist loobumiseks vajalik eestkosteasutuse nõusolek. Juriidiline isik on pärijaks vaid siis, kui teisi pärijaid pole või kui pärandaja on sellise korralduse oma testamendis teinud. Pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise ajal kehtinud õigust ja pärandaja viimase elukohariigi õigust. Liigid: 1. Seadusjärgne-surnud isikule kuulunud vara üleminek PärS-s nimetatud isikule (õigusjärglasele) seadusega määratud tingimustel. Pärijate ring määratakse kindlaks vastavalt ühiskonnas valitsevatele arusaamadele ja põhimõtetele, sest puudub pärandaja enda viimne tahe. 2. Testamendijärgne-pärandaja vara üleminek tema poolt tema eluajal tehtud ühepoolses tahteavalduses e. testamendis nimetatud õigusjärglas(t)ele ning testamendis määratud tingimustel. 3
tundidega või seotakse mingi kindlalt saabuva sündmusega. Tähtaja algus- Tähtaja algust loetakse alates tehingu/lepingu täitmise momendist. Tähtaja lõpp- Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisega või mingi sündmusega. Tähtaja pikendamine- 26. Esindamine- Isik, kelle kaudu võib teha tehingut, va juhul kui seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb teha tehing isiklikult. Esindamise liigid- Seadusjärgne esindusõigus ja esindusõigus, mis on antud volitusega. 27. Esindusõigus- on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. 28. Volitus- Volitus on õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel. Volituse liigid- lihtkirjalik ja notariaalselt tõendatav Volituse lõppemise alused- 1.Esindaja on sooritanud tehingu, milleks volitus on antud. 2. Volituse tähtaeg lõpeb. 3. Esindatav tühistab volituse. 4. Esindaja loobub. 5
Kui tehing tehakse esindaja kaudu on : esindatav, esindaja, kolmas isik. Esinduse sisesuhe esindatava ja esindaja vahel. Esinduse välissuhe esindatava ja kolmanda isiku vahel. Esinduseks nimetatakse esindaja tegevust esindusõiguse raames suhete vahendamisel kolmanda isiku ja esindatava vahel. Esindusõigus on esindajale kuuluv õigus, mille raames ta saab käituda esindatava nimel. Esinduse sisesuhe võib põhineda kas seadusel või tehingul. 1) seadusjärgne esindus (1.piiratud teovõimega isikute puhul eestkostjad) (2.juhatuse liikmel on seadusest tulenev esindamisõigus) 2) tehinguline esindus (aluseks on tehing, enam levinud tehinguliik on käsundusleping) (tehingus tulenevate ülesannete täitmiseks tuleb anda eraldi esindusõigus) 22 Esindusõigus. Volitus
või avaliku korraga, on tehing tühine. Kui tehinguga kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste lõppemine on seatud sõltuvusse seaduse, avaliku korra või heade kommetega vastuolus olevast tingimusest, loetakse tehing tehtuks selle tingimuseta. 338. Mis on esindusõigus? Esindusõigus on õigus tegutseda kellegi nimel. 339. Kuidas esindusõigus jaguneb? See jaguneb kaheks: Seadusjärgne esindusõigus ja tehinguline esindusõigus. 340. Mis on seadusjärgne esindusõigus? Seadusjärgne esindusõigus-eestkostja, lapsevanem, juhatuse liige, likvideerija. 341. Mis on tehinguline esindusõigus? Volitus 342. Mis on esindus? õigus kellegi teise nimel tegutseda. Seaduslik või tehinguline esindus 343. Mis on volitus? Tehinguline esindusõigus.Võib olla ka suuline ja kaudse tahteavaldusega antud. 344. Mis on esinduse ja volituse erinevus? Esindus võib olla ka seadusjärgne, ilma volituseta. volitus on tehinguline tahteavaldus 345
Tühised tehingud: heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing, seadusega vastuolus olev tehing, käsutuskeeldu rikkuv tehing, nälik tehing. Samuti kui tehingu seaduses sätestatud vorm jäetakse järgimata on tehing tühine kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 11. Esindusõigus ja selle liigid- õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esintatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga(volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus) . Esindusõiguse ulatus: Seadusjärgne esindusõigus määratakse seadusega.. Volituse ulatuse määrab esindatav. Volitust tõlgendatakse selliselt , nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. Teise inimese nimel tehingu teinud isik, kellel ei olnud esindusõigust, peab juhul kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida,
samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui 2 korda; - tähtajalist lepingut on pikendatud rohkem kui 1 kord viie aasta jooksul. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui kahe töölepingu vaheline aeg ei ületa 2 kuud. 7. Katseaeg. Katseaeg: 1). Töölepingu võib sõlmida poolte kokkuleppel katseajaga, mille käigus tehakse kindlaks töötajal vajalik tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastava töö tegemiseks; 2). Seadusjärgne katseaeg on 4 kuud; 3). Alla 8-kuulise lepingu puhul ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest; 4). Pooled võivad kokku leppida katseaja mittekohaldamises või lühendamises.; 5). Töölepingu lõpetamise lihtsustatud kord. 8. Koolituskulude kokkulepe. Saladuse hoidmise kohustus. Konkurentsipiirang. Koolituskulude kokkulepe: poled võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja
sätestatud korras tühistada. Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. 13. Esindamine. Esinduse liigid. Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. 14. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) ja millises vormis võib lepingut sõlmida (VÕS §11) . Üldreegele- pooled peavad saavutama kokkuleppe. Lepingut ei loeta enne sõlmituks, kui on antud kokkuleppele ettenähtud vorm. Lepingu sõlmimine toimub ettepaneku(ofert e pakkumus) tegemisega
sätestatud korras tühistada. Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. 13. Esindamine. Esinduse liigid. Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. 14. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) ja millises vormis võib lepingut sõlmida (VÕS §11) . Üldreegele- pooled peavad saavutama kokkuleppe. Lepingut ei loeta enne sõlmituks, kui on antud kokkuleppele ettenähtud vorm. Lepingu sõlmimine toimub ettepaneku(ofert e pakkumus) tegemisega
Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgis ei tulene teisiti. Kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on leping tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. 16 Esindamine. Esinduse liigid. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. 17 Mis on leping. Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Also a city district in Jiangxi, China. 18 Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Pakkumus(ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja(oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumue andmise korral sõlmitava
rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing ;Seadusega vastuolus olev tehing ;Käsutuskeeldu rikkuv tehing ;Näilik tehing )/// Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi 12. Esindamine. Esinduse liigid. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus/// 13. Mis on leping. Leping on mitmepoolne tehing/// Üks või mõlemad pooled võtavad kohustuse/// Ühel või mõlemal poolel on õigus nõuda teiselt kohustuse täitmist/// Kokkulepe on suunatud millegi tegemisele või tegemata jätmisele 14. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Lepingu sõlmimise ettepaneku (ofert e pakkumus) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (aktsept e
suunatud raske isikuvastase kuriteo, kui ta on hävitanud võõra testamendi, kui pärandaja on sunnitud testamendi ümber kirjutama. Pärimiskõlbamtut isikut ennast vaadeldakse kui surnud isikut (pärijateks on ju ainult elus inimesed ning tema ei saa pärida). Pärimine võib toimuda 3 erineval alusel: · seadus · testament · pärimisleping Pärandvara pärimise kohta annab dokumendi notar. Seadusjärgne pärimine: Pärijateks on sugulased ja abikaasa. Esimese järjekorra pärijateks on alanejad sugulased, teise järjekorra pärijad on sugulastest vanemad ja nende alanejad, kolmanda järjekorra pärijad on vanavanemad ja nende alanejad. Pärandaja üleelanud abikaasa (surnud inimese abikaasa). Abikaasa pärib lastega võrdse osa, kuid mitte vähem kui ¼. Testament on viimse tahte avaldamise vorm. Testament on ühepoole tehing, milles antakse korraldused oma vara suhtes,
2)vallaspant –antud vallasasja või õiguse tagatisel VALLASPANT JAGUNEB OMAKORDA: Käsipant –pandiese antakse üle võlausaldaja (pandipidaja) valdusesse Registerpant – valduse üleminekut ei toimu, pantimine registreeritakse vastavas registris Õiguste pantimine–tekib (nagu käsipantki) väärtpaberi valduse üleandmisega ja vastava kokkuleppe sõlmimisega Nn Kinnipidamisõigus võlausaldaja seaduslikku valdusesse sattunud võlgniku asjadele (seadusjärgne käsipant) Kommertspant –saavad seada vaid registrisse kantud ettevõtjad, seisneb vallasvara pantimises kommertspandiregistrisse registreerimise teel ilma, et vara valdus üle läheks (KomPS § 1 lg 1) Arestipandiõigus– tekib sissenõudjale täitemenetluses arestimise ajast (TMS 65) Laevahüpoteek (erandlik, laeva kinnistusraamatusse seatud )AÕSRS § 13 toob veel ühe ligi – nn ajutine aktsessoorne valduseta pant ehitisele kui vallasasjale (ei ole käsipant ega registerpant)
kohustuslikku vormi Tehingu vormid: suuline, kirjalik (lihtkirjalik, notariaalselt tõestatud) ja elektrooniline. 11. Esindamine. Esinduse liigid. Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). 12. Mis on leping. Lepingu vormi nõuded (§11) Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupool) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. 13. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm. Töölepingu mõiste: Üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine
ole sätestatud teisiti. 13) Esindamine- Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esinduse liigid- Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). 14) Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20): § 16. Pakkumus (1) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. (2) Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud,
Hageja nõudis intresse suuruses 900 eurot ja 2300 eurot, mis olid fikseeritud rahasummana lepingus. Tulenevalt VÕS § 397 lg 2 (krediidilepingutele kohalduvad laenulepingu sätted VÕS § 401 lg 3 kohaselt) tuleb intressi tasuda kas seadusjärgses või lepingujärgses määras ehk protsendina krediidisummalt. Antud olukorras on selleks määraks mõlemal juhul 100%, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne ja kostja jaoks äärmiselt ebasoodne arvestades seda, et seadusjärgne intress ei ole ligilähedanegi 100 protsendile. Lisaks sellele sisaldub krediidilepingutes säte, et viivist tohib hageja nõuda ka intressilt, mis on aga seadusevastane tulenevalt VÕS § 113 lg 6. Hageja ja kostja vahel on varasemast ajast ärilised suhted (hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust), mis on nüüdseks muutunud negatiivseteks. Hageja ei ole kostjale tagastanud Roufling OÜ vajalikke
14 Tehingu vorm. tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustusliku vormi. Tehingu kirjaliku vorm peab olema tehingu teinud inimeste poolt omakäeliselt allkirjastatud. Sellega võrdne ka elktrooniline vorm. Kui kohustuslikku seaduses määratud vormi ei järgita on tehing tühine. 15 Esindamine. Esinduse liigid- tehingu võib teha esindaja kaudu, kui ta teeb selle esindatava nimel ja tal oli esindusõigus. Liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. 16 Mis on leping- Leping on inimeste vastastikune tahteavaldus, millega lepitakse kokku õiguslikud tagajärjed. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. 17 Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab
Iniuria – iga õigusevastane tegu Furtum - vargus Rapina - röövimine Damnum iniuria datum – võõra vara õigusevastane rikkumine või hävitamine Fraus creditorum – kahju tekitamine kreeditorile Actiones noxales – hagid, mida rakendatakse kui kahju on tekitanud võimualune isik või võõras loom Successio - õigusjärglus Successio singularis - üksikjärglus Successio universalis - üldjärglus A testato – testamendijärgne pärimine Ab intestato – seadusjärgne pärimine Testis - tunnistaja Delatio /hereditatis/ - isiku surmamoment Aquisitio hereditatis – pärandi vastuvõtmise moment Hereditas iacens – lamav pärand Bonorum possessio – preetorlik pärimine Institutio heredis – pärija nimetamine Substitutio heredis – asepärija nimetamine Tabularius - notar Portio debita - sundosa Linea directa – otsejoones sugulus Linea collateralis – külgjoones sugulus Ascendentes – ülenejad sugulased Descendentes – alanejad sugulased
Arestimise tagajärjeks on võlgnikule keeld asja käsutada ja käsutuskeeldu rikkuv tehing on tühine (TMS § 54). Arestimisakt tuleb võlgnikule kätte anda. Registervara puhul laseb kohtutäitur lisaks kanda registrisse keelumärke näiteks sõidukite, ehitiste, aktsiate jm puhul. Kui keelumärge kantakse registrisse enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist võlgnikule, loetakse juba märke kandmist arestimiseks. Arestimisega tekib asjale sissenõudja kasuks seadusjärgne pandiõigus ehk arestipangaõigus. Arestipant tekib vaid arestimisel täitemenetluse käigus. Täitetoimingu tulemusena tekib arestitud esemele sissenõudja kasuks seadusest tulenev pandiõigus, mis annab sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel seatud (käsi)pandiõigus. Ühte ja sedasama eset võivad samaaegselt koormata: - Lepingu alusel seatud pandiõigus - Seaduse alusel tekkinud pandiõigus, sh täitemenetluse käigus tekkinud arestipandiõigus
1 kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe ei mõjuta nende varaliste õiguste kuuluvust, mille abikaasa oli omandanud enne varasuhte jõustumist või mille abikaasa omandab varasuhte kestel. Varalahusus Abikaasad võivad abiellumisel perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras valida või abieluvaralepinguga ette näha varasuhtena varalahususe. 4. Varaühisus kui seadusjärgne varasuhe. Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). § 26. Ühisvara ühtsuse põhimõte (1) Abikaasa ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikus ühisvarasse kuuluvas esemes. Abikaasal ei ole õigust nõuda varaühisuse kestel ühisvara jagamist. (2) Abikaasadele ühiselt kuuluva nõude võib tasaarvestada üksnes sellise nõudega, mille
annaabi.ee 
